Rahvapärased taimenimetused

Vabarna

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 10, 195 (1b) < Kanepi khk., Krootuse k. (1896)
Ka umma muu tii hää [rinnavalu vastu]: maasikvarrõ tii, vabõrnatii. Vabõrnavarrõ lõigutas lahki piuta lühkasis jupõs, pandas sõs vii sisse, kolmõ toobi vii sisse panõ hää käpatäüs, aja sõs kiimä, keedä häste är, nõrista sõs vesi läbi harva närdso vällä, nii et varrõ perrä jääse. Viile panõ sõs tsükrut mano ja juu häste kuumalt, nii et iho häste higidses lätt. Mine sõs sängü kaska sisse ja higidse sääl õigõ kaua ja sõs aigupitte jaahuda hinnäst, äkki vällä tulla ei tohi. Niisama hää um kah maasiklehe tii.

E 49746 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Vabarnamarja tee. Korja ilusid valmid vabarnamarju, kuivata ära, nii et nad ei kopita, siis saap sest tee, mis väga hää ja inemist higistama aeap.

RKM II 59, 581/2 (24) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Rüüss om sääne haigus midä õga ineminõ om ar põdõnu, kel vähestki ello, ikä om olnu. Ja rüüsüle kui kurälõ haigusõlõ om pallo ruuhi ka. Vana inemisõ kannahasõ ja joova kõkõ mõroba roho hindäle rüüsü vastulitsõst.
Kõdrapipõr pandas viina vai ka taari sisse, aetas kuumast. Siis tuud juvvas, ku rüüss kurguh kibises. Tuuga jäi mõnikõrd maaha ka. Viil sei vanõba inemisõ rüüsu aigu tuurid kuuslauku ja sibulit.
Pareba roho, midä kergeb oll juvva ja suust olõ-õs ni halva, noid anti latselõ ja helikubilõ haigilõ. Nigu keedet rõõskpiim sibuldõga ja lambarasvaga. Kel oll, pand viil mett ka rõõsapiimä mano. Tuud siis juudi nii kuumalt, ku suu kand. Perästpoolõ naati terbendiini ka kuuma piimäga juuma. Süüdi küdsetüisi sibulit, ka noist arvati abi saavat. Siis teti viil vabarnavarrõ tsaiji, juudi ka nii kuumalt, ku vähästki võidi. Siis palotõdi sukkrit ja keedeti viinaga segi. Ja mett keedeti viinaga segi tuud valõti kogoni väikeisile latsilõ luidsa otsaga suuhõ. Rüüsütämisõ aigu suitsudõdi paksu sinist papõrd ja kuivi nõgõsõ varsi. Täõks tuugi pidi ka avitama.

RKM II 135, 183 (4) < Hargla khk. (1962)
Köha ja selle liigid. Köha vastu keedeti igasuguseid teesid, vabarnatee, veriheinatee, kummelitee, määriti rindu pealt hanirasvaga, enamasti lastel, ja joodi hanirasva ka sisse, aeti kuumas sounas kuivalt higitsema jne. Ja kui juba kardeti, et hakkab tiisikuseks minema - no häbi on küll ütelda - siis joodi kõvasti oma ehk teise kust. See öeldi kõige kangem tiisikuse roht olema. Kes aegsasti hakkas jooma, sai terveks.

RKM II 301, 266 < Helme khk. (s. Altegrentsmann), 75 a. (1968)
Palaviku puhul: ma mäleta, kui kallati piiritust ja viina tii sisse, pärnaõie tii, vabarevartest.

RKM II 380, 516 (17)a < Viru-Nigula khk. (1985)
Külmetuse korral sai abi tulisest teest, kui pereemal leidus kodus viina, lisati seda pisut teele. Lastele anti kummeli, pärnaõite või vabarnavarte teed, korjati veel nurmenukke, raudrohtu (köhale, ka kopsuhaigustele) ja männikasvusid. Maarohtude tundjaid oli vanasti rohkem ja nende tarvitamine tõhus, küllap saadi abi isegi kopsutõvele, kui muud tingimused olid enam-vähem rahuldavad. Minu virulasest vanaema tundis veel päris palju ravimtaimi, neid õppisin temalt veel minagi, kuigi lapsearu ei annud mahti süvenemiseks. Külmetushaigustega tuldi üsna hästi toime, kui ei lisandunud midagi hullemat. Kopsuhaigusi esines külas sel ajal siiski õnneks harva, need olid rohkem linnaläinute nuhtluseks.

RKM II 390, 454 (8) < Topograafia teadmata (1985)
Külmetushaiguste korral pidi jooma kuuma pärnaõie või vabarnateed ja mett. Lastele aeti piim kuumaks, pandi mett ja võid sisse. Ka keedeti piimaga sibulaid. /---/

RKM II 466, 238 (12c) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (1994)
Sitikalehtist, sitikust, vabarnatest talvel enamjagu teeme teed.

KKI 62, 375 (17c) < Karula khk., Vana-Antsla v., Juudinurmi t. (s. Mikal), s. 1904 (1973)
Vabarna-, palukaõie tii, leesikatii - om jäll üts arstirohi, põie vastu, apteegist õkva soovitati.

Vilbaste, TN 4, 388 (15) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Vabõrnatii - külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 3, 565 (12) < Tartu l. (1932)
Vabarnavarred: tee ja arstirohud.

Vilbaste, TN 3, 616 (2) < Tartu l. (1932)
Külmetuse vastu tarvitatakse pärnaõie teed, vabarna-, köömne- ja teisi teid. Peale seda tarvitatakse ka kadakamarjade teed.

Vilbaste, TN 3, 616 (2) < Tartu l. (1932)
Külmetuse vastu tarvitatakse pärnaõie teed, vabarna-, köömne- ja teisi teid. Peale seda tarvitatakse ka kadakamarjade teed.

Vilbaste, TN 11, 219/220 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Vaarikas ehk vabarnas, nende vartest tehti teed külmetamise vastu, võtab kohe higistama ja haigus annab järele. Marjadest keedetakse moosi, mis on samuti hea külmetamise korral teega juua. Selleks on metsvaarikad paremad aedvaarikatest. Vabarnamarju kuivatatakse talveks rohuks tarvitada. Tehakse neist teed külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 11, 267 < Nõo khk., Elva l. < Räpina khk., Veriora v., Virsküla k. (1963)
Vabernad. Varreteed tehakse külmetamise vastu. Vabernamarjad - üks klaasitäis, teine klaas suhkrut ja klopitakse soumi ja pannakse purki, ei lähe hallitama. Tarvitamisel panna leige vee sisse, mitte keeva vee sisse. Siis juua. On väga hea rohi.
Niisamuti ka mustad sõstrad.

Vilbaste, TN 2, 225 (6) < Setumaa, Värska v., Võpolsova k. (1937)
Vabarnavarred lõigatakse peeneks ja pannakse kohvi sisse.

Vilbaste, TN 2, 232 (IV) < Vastseliina khk., Soe k. (1937)
Vabarnavarre teed tarvitatakse rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 313 (10) < Kanepi khk. (1929)
Vabarna (Rubus idaeus) teed tarvitatakse külmetamise ja köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 315 (41) < Urvaste khk. (1929)
Vabarnavartest ja pärna- ehk lõhmuseõitest tehakse teed külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 660 (15) < Räpina khk. (1930)
Teeks tarvitatakse vabarnavarsi, pärnaõisi, kuivatatud maasika- ja vabarnamarju, küümneid, ubinaheina, õunapuu õisi.

Vilbaste, TN 2, 664 (4) < Räpina khk. (1930)
Vabarnaõied ja -varred teena köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 668 (5) < Räpina khk. (1930)
Tee tegemiseks tarvitati järgmisi taimi: maasikaid, pärnaõisi, lõhnavat kummelit, õunapuu lehti, mis leutati kuumas ahjus ja pärast kuivatati, vabarnaid.

Vilbaste, TN 2, 675 (2b) < Räpina khk. (1930)
/---/ ja vabarnaid külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 2, 676 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede kasutamine vanal ajal.
See oli siis, kui alles oli veel vana hea aeg. Inimesed tarvitasid toiduks igasuguseid taimi. Mitte ainult toiduks ei tarvitatud taimi, ka arstirohuks, ja nüüdki tarvitatakse toiduks väga palju taimeliike. Nii tarvitatakse teeks köömneid, maasikaid, vabarnaid, kummeleid ja nii edasi.

Vilbaste, TN 2, 684 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ja praegusel ajal [kodused arstirohud].
Vanasti ja veel nüüdki tarvitatakse koduseid arstirohte, mis valmistatakse igasugustest taimedest. Oldi arvamusel, et ei pruugi sugugi osta apteegi arstirohta, sest need ei ole kõige paremad; iseäranis teadsid neid rohta vanemad inimesed ja oskasid neid ka valmistada.
Teed valmistasid ja valmistavad nüüdki inimesed: pähnaõitest, köömnitest, vabernavartest ja õunakoortest. Muidugi kuivatati need enne ära. Iseäranis hää tee saab pähnaõitest ja õunakoortest.

Vilbaste, TN 2, 695 (3) < Räpina khk. (1930)
Kasulikud on vabarna- ja maasikaõie tee, mida praegugi tarvitatakse.

Vilbaste, TN 2, 701 (7) < Räpina khk. (1930)
Teistest teedest on veel, mida tarvitatakse: vabarna-, maasika-, õunakoore ja ploomitee, ka pärnatee.

Vilbaste, TN 2, 705/6 (16) < Räpina khk. (1930)
Teeks tarvitatakse maasikavarsi, pärnaõisi, vabarnavarsi, köömneid, ubinheinu, õunapuu õisi ja nii edasi.

Vilbaste, TN 2, 707 (6) < Räpina khk. (1930)
Vabarnateed tarvitatakse joogiks ja arstirohtude maitseaineks.

Vilbaste, TN 2, 707 (10) < Räpina khk. (1930)
Vabarnavarsi, kummeleid, lõhmuseõisi, maasikaid, köömneid, piparmünte, õunakoori, mustikavarsi, sigureid, rukkiteri, tammetõrusid ja nii edasi, valmistatakse jooke nagu tee ja kohvi.

Vilbaste, TN 7, 164d < Räpina khk. (1930)
Kasulikud on ka vabarnavarre ja maasikaõie tee.

Vilbaste, TN 7, 171 (3) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Vabarnaõied ja -varred - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 178 (6) < Setumaa, Satserinna v., Sesniki k. (1930)
Vabarnavarred ja -õied - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 179 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Kostkova k. (1929)
Vabarnaõied - keedetakse teed ja tarvitatakse köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 180 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1929)
Vabarnavarred ja -õied. Nendest keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 182 (9) < Setumaa, Järvesuu v., Mäe Slobotka k. (1929)
Vabarnaõied ja -varred - keedetakse ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 183/4 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Saarepea k. (1929)
Vabarnaõied ja -varred - tast keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 185 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Vabarnaõied ja -varred - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 187 (6) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Vabarnaõied ja -varred - keedetakse ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 188 (6) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Vabarnaõied ja -varred: seesama [? pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks].

Vilbaste, TN 7, 189 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Vabarnavarred ja -õied. Keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 191 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Vabarnaõied. Keedetakse teed ja tarvitatakse köharohuks ja vabarnavarred külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 193 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Vabarnaõied ja -varred - nendest keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 195 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Vabarnaõied ja -varred: tarvitatakse köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 197 (6) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Vabarnavarred. Külarahvas keedab temast teed ja tarvitab külmetuse puhul.

Vilbaste, TN 7, 199 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Lõpolja k. (1930)
Vabarnavarred ja -õied - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 201 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. (1930)
Vabarnaõied ja -varred - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 202 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1930)
Vabarnaõied ja -varred. Keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 203 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1929)
Vabarnaõied ja -varred: keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 205 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Mäsovitsa k. (1929)
Vabarnaõied ja -varred. Inimesed keedavad temast teed ja tarvitavad, kui on kehaliikmed külmetanud.

Vilbaste, TN 7, 206 (6) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Vabarnaõied ja -varred - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 207 (5) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. (1930)
Vabarnaõied ja -varred - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 230 (1) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Vabarna. Vabarnaõisist ja -varedest tehakse teed ja tarvitatakse köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 365 (28) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Vabõrnavarsi ja pooltooreid marju tehti teeks.

Vilbaste, TN 9, 312 (12) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Vabarnaõie (Rubus idaeus L.) tee ajab higistama.

Vilbaste, TN 7, 834 < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Siis tarvitatakse teeks veel vabarnaõisi, pohlaõisi ja maasikaõisi.

Vilbaste, TN 7, 911 (a, 27) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Vabarnatee külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 10, 582 (4) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Verihain, pähnähäitsme, pihlõhäitsme, pedäjakasvu, vabarnavarrõ - kõik köhärohi.

Vilbaste, TN 5, 194 (8) < Jõhvi khk. ja Simuna khk. (1934)
Vabarnavarre ja -marja tee - külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 5, 227 (2) < Tartu l. (1934)
Palaviku ja külmetuse vastu keedeti vaabarna-, maasika-, toomingalehtedest teed.

Vilbaste, TN 7, 1024 (21) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Kodune arstirohu valmistamine ja nende nimed.]
Vaarikad - vabarnad - karusmarjad.

Vilbaste, TN 7, 1026 (67) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Arstirohu taimed.]
Vabarna (vaarikas).

Vilbaste, TN 7, 1118 (6) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Vabarnaõie (Rubus idaeus L.) tee ajab higistama.

vaba

Vilbaste, TN 7, 1151 (15) < Hargla khk., Mõniste v., Karisöödi a. (1938)
Vabarnavarsi tarvitatakse teeks, mida võetakse talvel ja kohe tarvitatakse.

Vilbaste, TN 7, 1177 (54/2) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Vabarnavarre tee külmetuse vastu.

EFA I 18, 88 (64) < Omski obl., Lilliküla k. (1996)
Vabarnu ja sitiku, nee omma külmetusele.

EFA I 20, 48 (11) < Omski obl., Kalatšinski raj., Orlova k. (Perman), s. 1926 (1997)
Mina armastan porganditsaiut. Tead, siin vähe joome kohvi ja tsaiu. Porgandid lõikame peeneks, kuivatame ära ja siis teeme tsaiu. Nagu gaasiahjus laseme kuivaks ja nii nagu pruuniks. Meie rohkem nagu joome rohutsaiut. Vot ma kuivatan need vabarnalehed, kole tervislik peab olema. Siis metsamarja lehti ja maarjahein, me kutsume seda tsaiut. Lehe ma kuivatan panni peal. Ja siis üht joome, segamini ei pane neid. Vot seda tsaiut ma joon: ta hästi lõhnab, on väiksed lillad õied, selline ligi maad kasvab /liivatee/.

RKM II 210, 515/6 (8c1) < Võnnu khk., Ahunapalu k., Põldrõugu t. (1966)
Maasikaõie teed tehti. Vabarnavarre lõigutasse tükikestess, tehtass tee joomisess. Kamelitee ka.

RKM II 210, 273/4 (1a) < Võnnu khk., Rasina v., Üleküla k., Muuga t. (1966)
Arstirohutaimed teeks: verirohuhainu ja kummelihainu on mul, kuipalju ma neid talve jaos teki. Piparmündi oli, pärnaõie igan talun praegugi.
Pohlaõisi korjatas ka tees. Kasekäsna tarvitetas ja korjatas ja; muidu teed väga palju maarahvas ei osta, ikka korjatas. Vabarnavarsi ja mustasõstrapõõsast ja õunakoori. Vilun kuivatatas. Väga harva, talve peale ühe paki teed ostan.
Köömneid ka tarvitatas, aga inimese on nii teadliku, et kui on põiehaiguse ja neeruhaiguse, siis ei tarvitatu.