Rahvapärased taimenimetused
Küümned
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 70, 701 (65) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Kaamõlitii, küümnetii - mõlõmba peetäs rinnahaigustõ rohos ja näid tarvitõdas õigõ lajalt. Mitmõ omma näid pinnõrde pääle külbnü, et alati käeperäst võtta oles.
RKM II 14, 43 (85) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Köhale on kõige parem küümnetii, kummeli ja verihaina tii kah.
RKM II 144, 45 (9) < Helme khk., Ala k., Paju t. (1962)
Köhä - küümletiid ja anti viinä.
RKM II 252, 22 (9b) < Rannu khk., Uniküla k., Jüritare t. (s. Olt), 84 a. (1969)
[Kui kühä olli] Küümnetii kah.
RKM II 317, 475 (70a) < Vastseliina khk. < Mäesuka k. (1975)
Imä tundsõ rohto: küümnetsäi kõtuvalu vasta.
RKM II 347, 233/4 (16) < Räpina khk., Võiardi k. (1980)
Pärnaõisi korjan tees. Tu ollev iks rohos ka. Küümnit ma ka korsi.
KKI 4, 319 (5) < Setumaa, Rääsolaane k. (1948)
Küümnet ja paldõrjani juure kõtuhaigusõ vasta.
KKI 62, 375 (17a) < Karula khk., Vana-Antsla v., Juudinurmi t. (s. Mikal), s. 1904 (1973)
Kõigist võit tiid tetä: maasikaõiedest, küümnetii, vehvermentsi - tuu kasus ka kodu aidveeren.
Vilbaste, TN 4, 364 (4) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Küümnetiid köha vastu.
Vilbaste, TN 4, 398 < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Arstirohuks tarvitati järgmisi rohte: /---/ küümneid /---/
Vilbaste, TN 2, 660 (15) < Räpina khk. (1930)
Teeks tarvitatakse vabarnavarsi, pärnaõisi, kuivatatud maasika- ja vabarnamarju, küümneid, ubinaheina, õunapuu õisi.
Vilbaste, TN 7, 244 (14) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Küümned. Tehakse teed ja juuakse südameklobimise vastu.
Vilbaste, TN 7, 246 (10) < Setumaa, Värska al. (1930)
Küümne. Tehakse teed, kui köha on.
Vilbaste, TN 5, 197 (20) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Küümne. Söögiisu puuduse vastu.
Vilbaste, TN 5, 305 < Tartu l. (1933)
Taimed, mida tarvitatakse arstirohuks. Palderjan. Tungelterad. Kümned. Kopsusammal. Põdrasammal.