Rahvapärased taimenimetused

Kaetisrohi

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 11, 30 (1) < Rakvere khk., Kohala v. (1889) Sisestanud USN, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006
Maarohtudest kõige enam tarvitati ja tarvitatakse veel praegugi tuntud "kaetisrohtu". Mõned joovad nimetud rohu teevett köha vastu. Ja suitsetati mitmesugusid asju, millest arvati, et keegi teine inimene paha silmaga vaadates ära oli imestanud; nagu näituseks: kui piim venis, siis hauduti piimariistu kaetisrohuga ehk suitsetati sellega. Kui põrsad pasal olivad, siis suitsetati jälle kaetisrohtudega.

H II 34, 769/70 (2) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Kaebdus-, kaetis-, kaibaus-, kahetis-rohi, liivatee (kasvab liivapääl) (Thymus serpyllum), üheksat seltsi, köha ja iga asja vastu teeks keeta. Kui inimene või loom nõiutud, rannakeeli "kaibajuksis on". Korj. 3 päeva enne jaani. Kui lehmad tulevad, siis lehmadelle keeta ja seda juua anda; ja ka naesterahvale, kui on maha jäämas.

H II 53, 504 (478) < Simuna khk. (1895)
Kui nurganaine ei saa ilmale tuua, siis sooja vihaga haududa ja leili visata, põrandalt kõrssa korjata, nendega ja kaetiserohtudega suitseda.

ERA II 193, 511 (35.5) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Võisiku as. (1938)
[Läkaköha vastu]
Kaetisrohu (nõmmeliivatee - Thymus serpyllum) tee.

RKM II 159, 169 (5) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Südamehaigus.
Kasutada kaetisrohust keedetud teed. Korjata tuleb enne jaanipäeva.

RKM II 254, 434 (22) < Haljala khk., Pedassaare k., Pärtli t. (1969)
Nõmmeliivatee - kaetusrohi. Kui on kurk haige või kui on köha, väga hea teeks teha. Kui köha on, siis üks kord juua, siis on köha kadunud.

RKM II 381, 110 (28) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Nõmmeliivatee, vanad inimesed kutsusid kaetisrohi. Seda teed on ammustest aegadest peale tehtud külmetushaiguste ja köha vastu. Vanasti arvati teda aitavat väga palju tõbede ja just kurja silma kaemise vastu. Sellepärast kutsuti teda kaetisrohi.

Vilbaste, TN 2, 692 (5) < Räpina khk. (1930)
Liivateed ehk kaetisrohtu pruugitakse külmetuste ja mitme muude haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 40 (20.1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Kaetisrohi (Thymus serpyllum). Keedeti teed rohuks külmetuse, köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 44 (10) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Kaetisrohi (Thymus serpyllum). Nõiduse, „kurja silma“ vastu. „Ussid piimas ja leivas“. Suitsetati loomi. Tuhka anti sisse.

Vilbaste, TN 7, 46 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Kaetisrohi (Thymus serpyllum). Õitest keedeti teed. Teed joodi ka seesthaiguse puhul. Naised tarvitasid joogiks sünnitamise puhul. Varsi ühes õite ja lehtedega keedeti lehmadele piimatulemise ajal.

Vilbaste, TN 7, 57 (6) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
[Vanaaegsed rohud.] Kaetisrohtudest.

Vilbaste, TN 7, 163 (IIa) < Räpina khk. (1930)
Arstirohutaimed.
Arstirohuks tarvitati ka kaetisrohu ehk liivatee lillakaid õisi ühes ülemiste okstega reumaatiliste valude, külmetuste ja sagedasti üheksa haiguse vastu, nagu rahvas teda nimetab.

Vilbaste, TN 7, 448 (26) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kaetisrohtu ehk liivateed tarvitatakse külmetuse vastu. Rahvas nimetab ka sagedasti teda üheksa haiguse rohuks.

Vilbaste, TN 7, 595 (1b) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Vaarika, raudrohu, punaheina ja kaetisrohu teed külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 617 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Muuks otstarbeks:
Köemned - maitseaineks, teeks, piparmünt maitseaineks. Tomat - söögiks, maitseaineks.
Niinepuu õied, pohlaõied, vesimünt, kaetisrohi, nurmenukk, krambirohi, pärnaõied - teeks.

Vilbaste, TN 7, 621 (11) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kaetisrohi ehk kaitusrohi ehk üheksahaiguse rohi - jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 623 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kaetisrohi: teeks.

E 9243 (1) < Ambla khk. (1894) Sisestanud USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui majas veiksed lapsed, ja seal ja seal üks võeras inimene käib ja kui selle järele lapse kõht haigeks jääb ehk tal muidu haigus on, siis õeldakse, et kuri silm on lapse ära teinud ja antakse siis lapsele kaetisrohu juurte vett ja rauaroostet sisse.

Vilbaste, TN 10, 252 (10) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Kaetisrohi ehk nõmmeliivatee kasvab liivases maas, roosakad õied. Tehti teed ja joodi köha ja kurguhaiguse vastu. Ka muidu joodi minu kodus seda teed. Oli hea pehme juua. Seda teed anti lehmale ka, kui lehm lüpsma tuli. Seest tegi pehmeks. Kuivatatult tehti suitsu mesilindudele.

Vilbaste, TN 10, 271 (35) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Liivatee ehk kaetisrohi. Teed joodi südamehaiguse vastu. Kaetisrohu teed tegi ema, oli hea juua. Kõik üheksa last olime terved, ei olnud südamehaigust.

RKM I 12, 258 (96) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Kaetisrohi, nõmmeliivalill. Helepunane. Sellest tehti teed ja anti lapsele, kui arvati, et laps on ära kahetedu või ära silmatud. See hirm oli alati siis, kui mõni võeras käis ja kiitis, et ilus laps.

Vilbaste, TN 5, 82 (5) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud] [Teed.]
Liivatee ehk kaetisrohi kasvab liivakinkudel, metsades ja teedeveertel madala puise põõsakesena. Tema lillakaid õisi ühes ülemiste okstega korjatakse rohuks. Liivateed pruugitakse reumaatiliste valude vastu, külmetuse ja mitmete muude haiguseavalduste kõrvaldamiseks. Sagedasti nimetab teda rahvas “üheksa haiguse rohuks”.

Vilbaste, TN 5, 313 < Tartu l. (1933)
Arstirohud: kummel, palderjan, verihein, piparmünt, kaetisrohi, kalmus, vesimünt, teekummel.

RKM II 160, 14/5 (13) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Südamehaiguse vastu juua liiva- ehk kaetisrohuteed. Kaetisrohuteed tegi ema, oli hea juua. Kõik 9 last olime terved, ei olnud südamehaigust. Kibuvitsamarjatee on ka hea südamehaiguse vastu. Leningradist üks insener sai terveks. Kibuvitsamarjaekstrakti on ka müüa. Peale söömist võtta 1 spl. täis.