Rahvapärased taimenimetused

Kalmujuur

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 74, 816 (11) < Torma khk., Avinurme (1906)
Kui seest, kehast haige oli, kas venind või kõht lahti, siis söödi ära ärakuivatud ja peeneks hõõrutud kalmu- (jõgedes ja tiikides või vee aukudes ja soontes kasvava suurte laia lehtedega rohud) juurt. See aitas selle vastu.

E 39601 (18) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Tiigikalmujuuri korjatakse ka ja leutatakse viina sees, ka hea venimise rohi.

E 56671 (92) < Tallinn l. (1926)
Kui laiuss on, korjatagu üksikud sõnajalajuured, kuivatatagu ära, võetagu seda pulbrid sisse hommiku vara enne söömist. Kalmujuured on sama head laiaussi vastu.

E, StK 34, 172 (5) < Kursi khk., Metsnuka k., Vabriku t. (1926)
Kalmujuured aitavad hambavalu vasta.

ERA II 30, 116 (7) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. (1930)
Kalmujuured on haiguse vasta. Kõhuhaiguse vasta on kõige rohkem. Viina sies hoitasse. Ka tuhast tehasse ja antasse viega sisse.

ERA II 39, 209 (149) < Audru khk., Võlla v., Soomra k., Jäetmaa t. (1931)
Kalmujuurde tee on langehaiguse vastu.

ERA II 57, 705 (20) < Märjamaa khk., Märjamaa v. (1932)
Veel tuleb meele, et ka jõekalm ehk veekalm on olemas, see on veetaim, mis sügavas vees kasvab, kus vesi iialgi ära ei kuiva, pikad kitsad lehed kasvavad püsti, keskel seemnetega vars, seemned ühes kobaras koos varre otsas, ka nimetakse jõekalmus. Kalmujuurt tarvitakse ka miskisuguseks arstirohuks, juured kuivatult peeneks hõeruda ja kohvi sees juua, anda head söögiisu.

ERA II 83, 250 (30) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k. (1934)
Ohumõegad ehk kalmujuured kuivatada vilus, keeta neid ja juua seda vett, see peab kautama langetõbe.

ERA II 135, 403 (24) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Kalmujuure teed joodi või leotati neid viinas, mis oli rohuks venimise vastu inimestel ja loomadel.

ERA II 148, 250 (7) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. (1937)
Kalmujuur on neeruhaiguse vastu, tuleb keeta.

ERA II 30, 116 (7) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. (1930)
Kalmujuured on haiguse vasta. Kõhuhaiguse vasta on kõige rohkem. Viina sies hoitasse. Ka tuhast tehasse ja antasse viega sisse.

RKM II 229, 392/3 (6) < Simuna khk., Koila k. (1966/7)
Venitamise vastu võeti sisse kalmujuure viina.

RKM II 231, 474 (3b) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
[Neeruhaiguse korral] joodi kalmujuurtest teed.

RKM II 254, 400 (3a) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Kalmujuur oli reumavastane rohi. Leotati ja hõõruti peeneks.

RKM II 254, 400 (3b) < Haljala khk., Ama k. (1969)
[Kalmujuur /---/ Leotati ja hõõruti peeneks.] Oli kõhuvalu ja sisemiste haiguste vastu.

RKM II 257, 407c < Palamuse khk. (1968)
[Kõhuvalu] Kalmujuure pulbrit võeti sisse.

RKM II 257, 407g < Palamuse khk. (1968)
Kõht lahti. Kalmujuure pulbrit anti

RKM II 375, 206/7 (8) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui inimene oli raske töö puhul ennast ära venitanud, hakkas rinde alt valutama. Siis aitas asja leevendada, kui mees võttis pits viina sisse, mis oli kalmukajuurte pealt kallatud. Ka pipraviin aitas. Aitas isegi see, kui võeti veega noaotsatäis peenpipart sisse. Tegi inimesel valu tuimemaks ja oli parem olla. Tuli veel soe kaerakott peale panna rinde alla ja valude puhul kohe voodisse teki alla minna.

RKM II 380, 147 (1) < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1985)
20. sajandi algul nõudis palju ohvreid verine kõhutõbi. Haiguse levitajad olid peamiselt kärbsed. Minu lellel Tudulinnas oli kauplus ja tihe läbikäimine rahvaga. Et kardetavast haigusest hoiduda, pesi ta sagedasti käsi kodus keedetud tõrvaseebiga, suus aga pidas kalmujuurt.
Haigeks ta ei jäänud.

RKM II 380, 180 (1) < Jõhvi khk., Illuka v., Kuremäe k. (1982)
Marta ei saand käia, ninda vilets oli. Noh, sie minu õde Marta oli nii haige. Vanaema korjas rohtusi, üeksma seltsi rohtusi ikke. Tegi vanni, Marta oli puole kehani sies. Teine päev suendas vannivett, kuos rohtudega suendas. Vist üle nädala tegi sedamuodi. Sai tervest ja hakkas käima. Mis rohud olivad, ah? Mina enamb tiagi, kalmujuured olivad ja... sassaparilad ja (sassaparil = hanevits).

RKM II 429, 404 (65) < Kursi khk., Puurmani < Kursi khk., Kursi k. (1989)
Kalmujuur oli ka hea köhale.

RKM II 430, 37 (17) < Kursi khk., Jõune k., Sopi t. (Jõune nõia tütar) (1989)
Kalmupulber on hea köha vastu. Kalmujuurikad kuivatati, hõõruti pulbriks ja võeti sisse.

RKM II 445, 731 (19) < Simuna khk., Kullissaare k., Kullissaare t. (1991)
I. P.: Kalmujuure tee pidi olema vähihaiguse vastu.
M. K.: Kasekäsn ka.

RKM II 446, 249 (17) < Avinurme khk., Avinurme v., Ulvi k. (1991)
Kalmujuured, kui ei olnd söögiisu, siis pandi viina hulka ja joodi.

Vilbaste, TN 3, 88 (5) < Palamuse khk., Kuremaa v., Erikvere k. (1932)
Kalmujuurte vanne tehakse jooksvahaigetele.

Vilbaste, TN 3, 658 (5) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Köha vastu - kalmujuured, kummelid, pihlaka- ja pärnaõied ja maasikad.

Vilbaste, TN 3, 659 (6) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Hambavalu vastu - kalmujuured.

Vilbaste, TN 11, 94/5 (38) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Kalmujuured on kua head kõhurohud, kui kõht korras põle. Kalmujuure pulbrit kolm teelusikatäit päevas võtta aitab kua mõne hädale, paneb seedimise kõrda ja parandab vähihaigust, kellel mauvähk on, ja annab söögiisu.
Ennemalt vanad inimesed soovitasid, et tuleb iga hommiku üks teelusikatäis kalmujuure pulbrit ära võtta, on mitme haiguse vasta, peletab haiguse eemale.

Vilbaste, TN 11, 378 (29) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
a) kalmus, b) kalmujuur [kirjakeelset nime pole märgitud] [Iris pseudacorus L. kollane võhumõõk].
„Kalmujuured on venituse vasta, kasvab soanikutes. Metsküla poal kasvab iseenesest, metsas soanikud, siis nendes. Meil muudkui Miheli tua taga soanikus. Miheli paaba [vanaema] ütles, et tema ise oli toond seia esimese kalmuse.“

Vilbaste, TN 1, 486 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kalmujuured [Acorus calamus]. Viina sees leotada - kõhuhaigusele; teena - köhale, tiisikusele; kuivatatult pulbriks teha ja sisse võtta - seedimisriketele; kuivatatud juure pealmise koore alt võtta tükk ja panna valutavale hambale auku.

Vilbaste, TN 2, 335 (28) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
[Lisan mõned ülesmärgitud arstirohutaimed.]
Kalmujuured - Kuru asulas Suuga taga soos on neid. Kollakad õied, suured õhumõõga taolised lehed, laiad nagu pardisabad.

Vilbaste, TN 2, 635 (6) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Kalmujuure tuhka - venitamise ja kopsuhaiguse rohuks.

Vilbaste, TN 2, 638 (IV) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Kalmujuured - köha vastu ja ka kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 647 (7) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Kalmujuuri tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 50 (7) < Rakvere khk., Rakvere v., Paatna k. (1929)
Kalmujuured aitasid venind haiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 77 (1) < Martna khk., Martna v. (1929)
Taimede rahvapärased tarvitamisviisid Läänemaalt, Martna vallast.
Arstirohutaimed.
Inimestele.
Acorus calamus L. (kalmujuured). Juurikaid tarvitati luutõve (!) vastu. Neid keedeti vees (toorelt ja kuivatatult) ja saadud veega määriti haiget kohta.

Vilbaste, TN 7, 724 (11) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kalmujuured on südamekloppimise vastu. Üks lood peeneks tehtud kalmujuuri pannakse poole toobi vee hulka ja lastakse liguneda, siis juuakse.

RKM I 18, 96 (12) < Iisaku khk. (1984)
Kalmujuured - venitusel ja kõhuhaigustel.