Rahvapärased taimenimetused

Pohl

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Siapohlad ehk leesikatie on väga hia rohi põiehaiguse vastu. Harilik tie keeta ja juua, mitte sedasi rüübata. Harilik pohlatie on ka hia, vartega tükkis tarvitada. Olen kõik välja magand, mul põle änam mieles.

Luujooksva vasta olla hea pohlamarja varresi keeta ja seda vett juua.

Kui veikse lapse kõht lahti, põdur ja vaese tervisega, siis ohutatasse järgmiselt. 1) Korjatasse üheksat seltsi marjapuid, nimelt neid, kelle marjadel rist otsas, nagu kadakas, pihlakas, pohlad, sinikavarred, lodjapuu, kitspaakspuu. Kua võib muid marjapuu õkse võtta, aga ikke 9 seltsi. Lisaks selle juure ühe juure pialt kolmeharusse ajanud kase õkse, ja selle vihaga viheldasse. 2) Pannasse kolm kuuma kerissekivi vee sisse, üeldes: "Üks meeste kivi, teene naeste kivi, kolmas üle ilma arsti kivi!" Selle veega vihutatasse last, aga kivid pannasse kerisselle tagasi. 3) Pannasse peerud risti pada peale, lastasse nende vahelt vee soenemise ajal üheksa tulesütt, ühtlaisi ristmise sõnu lugedes, sisse, ja pestasse sellega last.

Pohlaõite tee oli ka väga hää seesthaigusele.

Jooksvale aitab hautatud heinapebred ja keedetud pohlaõietee.

Jooksvatõbe vastu aidata kui juua pohlaõitest keedetud teed.

Pohlavarred, pohlad, seda räägiti ikka, see pidi liigestehaiguste ja reuma vastu olema.

Pohlaõied, -juured ja -varred kuivatada, teha neist teed; peab olema hea tiiskuse vastu.

Jooksvahaiguse vastu keedetakse kuivatatud pohlalehti ja juuakse seda.

Pohlavarred (Vaccinium vitis idaea) - jooksjahaiguse vastu tarvitetakse teeks.

Pohlad (Vaccinium vitis idaea) - neist saab hääd teed, pehme ja hää, kevadeti korjata.

[Krampide vastu]
Anti pohlaokste teed, mis oli kange ja keedetud ummuksis.

Münti tarvitati vorstidele. Naistepuna teeks arstirohuna. Köömneid leivale ja teeks ühtlasi toitudele. Kommeleid korjati arstirohuks.
Koirohtu, raudrohtu, pohlavarssi, maasikaõisi. Neid kõiki tarvitati kas teeks või arstirohuna. Suvel kuivatati ja pandi talveks tagavaraks kottide sisse. Tagavara uuendati tarvituse järgi.

Naiste haiguse (valgetevoolu) vastu on hea valge härjapea õied ja pohla õied, neist teed keeta, teine kord teist teed juua, aitab kohe, mõnigi, kis kaua seda haigust põdend, on nendest rohtudest abi saand.

Pohlavarsidest keedetakse teed, ei mäleta, mis haiguse vasta.

Kollatõbest lahti saamiseks pidi haige alaliselt pohlavartest keedetud teed jooma ja külmetuse eest ennast väga hoidma.
Lisan juurde, et olin väiksena kollatõbes haige ja siis mind pohlavartest keedetud teega raviti. Et pohlavarred oma otstarvet täidaksid, siis tuli neid varjulises kohas kuivatada - aga mitte päikese käes.
Pohlavarte õige korjamise aeg olla siis, kui nad õitsevad.

[Põiehaigused]
4. pohlalehtedest leotis

Närvihaigus tuleb vihastamisest, ehmatamisest ja kurvastamisest. Sirelilehe tee ja raudrohu tee paneb magama, rahustab närvihaiget. Pohlalehe ja õunapuulehe teed seltsis juua.

Eks maarohtusid ju tarvitati kõigi haiguste vastu. Köharohuks oli pärnaõie tee ja pohlasi korjati ja pohlateed tehti. Lehtedega murti, lehed ja õied.

Reumatism. Pohlad on reuma vastu. Iga päev 1 peotäis süüa pohli läbi aasta. Liha ei tohi süüa.

Taimede kasutamine arstirohuna, jookideks jm.
Pohlavartest - teed.
Ka võilillesid korjati - milleks?
Sipelgaid korjati pudelisse.
[---]
Rukkililled - korjati enne õitsemist. Valmistati sissevõtmiserohtu.
Raudnõgesed: kuivatati ja nendega viheldi (mingi haiguse vastu).
Raudrohtu korjatakse praegugi.
Paiselehed.
[---]
Perenaisel olnud aidas laepeal terve laadung maarohtusid.

Külmetamise vastu on pihelgaõietee ja poolgaõietee. [Poolgas = pohl.]

Pohlavartest tee on ka reuma vasta ja köha vasta ja.

Pohlavarre tee jooksvahaiguse vastu.

[Köha.] Pohlaõie teed ja pohlalehe teed juua. Hanerasvaga määriti lastel rinda ja jalapõhju ja soendati kamina ees.

Põiehaigust ravib heinapebre vann. Istuda kuuma ämbri peal aurus. Tean, et inimesi on terveks saanud.
Pohlamarjad on ka põiehaiguse vastu.

Neeruhaiguse vastu on pohlaõie tee.

Rahvameditsiinis on pohlaõie tee ja pohlad jooksvarohi.

Pohlavarred kogu juurtega üles võtta ja keeta teed. Ummukses keeta. Juua põie- ja neerukivide vastu.

Pohla õienupud koos lehenupuga teeks teha on neeruhaiguse vastu.

Pohla (paaluka) lehe ja õie tee on köha vastu.

Teed teha: meie ämm korjas pohlalehti ja -õisi. Öeldi pohlavarre tee. Seda sai terve talv juua.

Pohlavarre teed kasutati kõhuhaiguste vastu, reinvarred - kõhulahtisuse vastu, kuivatatud mustikad - kõhutõbe vastu /---/.

Vanasti kanavarba tee oli arstimise jaoks, see ei olnud pidulaua tee. Pihlakamarja ja pohlatee oli, maasikad ja vaarikavarre tee, kummelitee ja köömnetee.

Pohlavartest või õitest keedeti teevett, pidid jooma need, kel oli põis või neerud haiged. Soovitav oli, et raviteed ikka vihalt, ilma suhkruta joodaks.

Pohlavarre tee (koos lehtedega muidugi) sobis neeru- ja põiehaiguste puhul.

Pohlavarred korjati oktoobris kõige juurtega. Kuivatati ära ja tehti teed. See oli reumahaiguse raviks.

Pohlavarred olid rohkem haiguse vasta, põie vasta, kadakamarjad olivad ka.

Pohlad on põievigade vastu.

Tiisikuserohi oli tehtud, saarepuu tõrva maik oli. Möldri rohi. Veskimölder oli see. Temal oli poeg haige, saadeti tulema haiglast, et enam abi ei saa. Ja siis tema tegi ise rohu. Üks osa petersellijuuri, üks kadakamarju ja üks pohlalehti. Teeks tehti ja seda pidi võtma, et see rohi ei hakkaks neerude peale. Kui te kunagi Tartus käite, küsige, kas keegi teab sest laboratooriumist, kus seda möldrirohtu tehti. See oli 1938. või 39. aastal, ta hakkas seda rohtu tootma. See tee on ka teistele haigustele hea, supilusikatäis ühe liitri vee peale. Teha sest tee, siis mõjus.

Pohlaõie tee ja pohlavarred - köha vastu. Maikuus peab neid korjama.

Pohlavarred - köha vastu on isehakanud [st rahvapärane] naisterohi [st naiste poolt hinnatud ja kasutusele võetud].

Põiepõletikku raviti leesikateega. Ning leesikatee puudumisel asendas seda pohlalehe tee.

Leesikateed joodi neerupõletiku ja põiehaiguste puhul. Võis ka siis seda teed juua, kui haigust polnudki. Kus aga leesikaid ei kasvanud, siis joodi kasvõi pohlalehtedest keedetud teed. See aitas ka natuke.

Luudehaigused.
Minu õemees jäi haigeks. Saand arugi, mis tal viga oli. Karjus kondivalu ja keha läks tal sihukeseks imelikuks, oli paistes ja tursus ära siit-sealt, oli plekiline, kohe kole oli igatepidi näo ja teo poolest. /---/ Üks nendest, Miili Koljal, kuulus kodus ja kaugemal. Tema teadis ja tundis maarohtusi, tema oskas sõnu, tema mõistis masseerida ja veel muud, mida harilikud surelikud ei teadnud. Tema juurde mindi hädaga. Miili tuli ja lubas mehe terveks teha. Käskis osta mitu pudelit tinaturkat (denatureeritud piiritus, mida eesti ajal müüdi). Käskis metsast ja rabast korjata porssa, saarepungi, saarekoort, pohlavarsi, kasekäsna, mustikavarsi, seal oli teisi rohtusid veel, ma kõiki enam ei mäleta. Läksime metsa ja korjasime neid mitu kotitäit. Panime sealt igat sorti vanni ja valasime keeva vett peale, sinna hulka tinaturkat ka. Vanni peale paar-kolm pudelit. See polnd ju kallis, seda jõudis osta. Ja kui nüüd oli vesi paralt ära jahtunud, segati vett ja siis tuli haigel vanni minna. Pidi ennast seal leotama, liigutama, loputama ja soputama. Sedasama vannivett pidi ta ka mõne lonksu sisse võtma, et oleks seespool ja väljaspool. Iga päev oli pool tundi vannis. Tegime talle 22 vanni ja siis oli mees terve ka. Iga vanniga mehe tervis läks paremaks, viimaks täitsa hea. /---/

Harilikke pohlaõisi ütlesid vanad inimesed, et on üheksa haiguse vastu. Tarvitati neeru- ja põiehaiguse, reuma ja liigesepõletiku raviks. Üldiselt väga tuntud ja verdpuhastav taim. /---/ Sama haigustele tehti ka leesikateed.

Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Pohlaõied - põiehaiguste ja reuma raviks.

Pohl - otseselt süües liigesepõletiku ja reuma raviks.

Hea rohutee jaoks peeti minu lapsepõlves järgmist segu: ühesuurustes osades pohla-, pihlaka- ja palderjaniõisi.

Neeru- ja põievalu puhul ja kui kusi hägune on, joodud kaeraleotist. Ka linaseemne keedist ja leesikateed. Ka pohlavarte teed on tarvitatud.

Minu vanaisa kasutas reuma ravimiseks pohlalehti ja -õisi teena, marju aga salati ning moosina.

Paljud kasutasid pohlamarju liigesepõletiku puhul. Mingisugune algeline elektriga ravimise viis oli ka olemas ning soonte masseerimine pidi vahest aitama.

Paluka- või pohlaõied korjata ja teha nendest teed, jälle peavalu vastu ja olla neerude korraldaja.

Pohlavarre tee ja pärnaõie tee on head kopsuhaigele.

Viis supilusikatäit peenendatud põldosja (kuuse moodi), viis supilusikatäit kibuvitsamarju, niisama palju pohlalehti ja linnurohtu (muidugi kõik kuivatatult).
Viis klaasitäit vett ajada keema, puistada see segu sisse, lasta tõmmata. Kurnata ja juua üks klaas päevas. See pidavat vereringet parandama, seega ka südametegevust.
Proovisin ka selle pool, kes seda keetis ja tarvitas. Maitsev ei olnud, aga liiga kole ka mitte.
Peale kuu aega tarvitamist peab vahet pidama ja siis korrata. Kui mõju ei tunne, siis ei maksa ka tarvitada.

Jooksja (liigeste põletik).
Võetakse pohlavarsi ja kaerapõhku (põhku rohkem), valatakse üle kuuma veega ja lastakse hapuks minna.
Selles hapus segus vannitati jooksvahaiget, vanni temperatuur oli nii kõrge, kui haige kannatas. Umbes 4-6 vanni. Mõjus hästi.

Mamma korjas maarohtu: raudrohtu, leesikalehti, pohlaõisi, naistepuna. Minu ema ravis raudrohuga naistehaigusi.

Pohlaõie tee neeruhaiguste vastu.

Pohlavarre tee on neerudele ka hea. Kui lume alt välja tuleb ja on roheline, siis on vaja korjata.

Pohlalehti õitega koos. On ka külmetuse vastu ja neeruhaiguse vastu.

Köha vastu pohlaõie tee, mesikatee, üheksavägise õie tee.

Ega vanast ei täidind poest raha eest teed osta. Korjati:
köömned;
pohlaõied - vanaema korjas ja kuivatas ja sest tehti teed;
pärnaõie teed ka joodi, pidi tervisele parem olema kui teine tee;
piparmünt, ennemast öeldi vehverments, see pidi ka hea olema;
raudrohu teed ka tehti, ma ei tea, misjaoks;
kummel, seda korjati teeäärtest ja õuest.

Korjasime naistepuna, liivarohtu, kummelit, raudrohtu. Sõja ajal korjasime pohlalehti ja -õisi, tegime teed.

Pohlad on reuma vastu.

Kui põis oli haige, keedeti leesika- ja pohlalehtedest teed.

Pohlalehti ja õiekobaraid ka korjasin, perenaine pani kummuti peale kuivama. Liigestepõletiku vastu on päris see tee ja pohlamarjad ka.

Pohlaõie tee oli jälle väga hea neeru- ja põiepuhastaja. Ja me jõime palju seda pohlaõie teed, no lehed ka selle hulgas.

Põietee on pohlalehed, pohlavarred, apteegist leesikast.

Mustikatest, lehtedest, vartest ja pohlakatest keedetaks ka tsaid.

Mulle on soovitatud pohlakaid suhkruhaiguse vasta.

Pohlalehe tee liigesehaiguste vastu.

Pohlalehed korjati neerude vasta.

Pohlavarred kevadel vara, kui lume alt tulnud, pidid reuma vastu olema.

Pohlavarred pidid reuma vasta olema.

[Arstimiseks tarvitatakse:]
Pohlavarsi.

Pohlaõitest ja -vartest saab teed ja jooksvavanne.

Pohlaõied (köha vastu).

Arstirohuks.
Pohla- ja kummeliteed.

Pohl. Tee on karastav ja tervislik jook.

Pohlaõitest tehasse teed, väga hea tee leevakõrvasest peale rüübata, on kua hea köharohi, kautab köha ära. Isegi pohlalehe tee pidada hea köharohi õlema. Käidi talvel lume alt pohlavarssi välja kuapimas, et teed teha köha vasta.

Kuidas vanarahva tarkuse järgi langetõbe arstiti (Võru murdes koolisklemise hädä).
Suvel tuleb üheksa seltsi taimi korjata ja nendest teed teha. Ning mustadest loomadest tuleb igaühest võtta kolm tilka verd. See veri tuleb ühes teega haigele sisse anda.
Need taimed on järgmised: palderjan, tedremaran, ülekäerohi, sootubak, takjajuur, põdringas, kadakamarjad, pohlaõied, leetripuu [leedripuu] õied.
Need loomad, kellelt tuleb võtta verd kolm tilka, on: musta kassi verd paremast käpast, musta kuke harjast, muti verd paremast käpast kolmanda sõrme vahelt.
Kui langetõbi parajast peal on, siis tuleb kääridega lõigata juukseid: otsa eest, mõlemate kõrvade juurest natuke. Tuleb teha kolm lepapuust väikest risti ja siduda need juuksed igaüks ise punti. Need juuksed tuleb siduda valge lõngaga iga punt ise risti vahele. Siis tulevad need ristid maha matta niisugusesse kohta, kus kasvab kolm leppa ühe juure peal.
Ka nendest loomadest võib võtta [verd]: kärnkonnast ja harakast. Aga paaris ei tohi olla nende loomade arv.

Pohl, palukas [Vaccinium vitis-idaea]. Viimane nimi harva kuulda. Ei ole Avinurme nimi, Tartu poolt toodud.
Pohlaõitest valmistatakse ka teed.

Metsateed.
Meie pool tehakse järgmistest taimedest teed: liivateest [(Thymus Serpillum)], maasikalehtedest ja -õitest [Fragaria vesca] (mõned pruugivad ka ühes juurtega), mustasõstra lehtedest [Ribes nigrum], vaarpuu vartest [Rubus idaeus], nurmenuku õitest [Primula officinalis], kollastest õunapuu lehtedest [Pyrus malus], pihlakaõitest [Sorbus aucuparia], niine- ehk pärnapuu õitest [Tilia cordata], raudrohust [(Achillea millefolium)], kummelitest [Matricaria discoidea] ja pohlavartest [Vaccinium vitis-idaea]. Mõnda neist pruugitakse ka arstimise otstarbeks.

Pohlaõied [Vaccinium vitis-idaea]. Teena - köharohi, jooksvale, rinnahaigusele, paisetusele. Varred teena - köharohi; külmetusele, jooksvale; õied ja lehed teena - köhale; jooksvale.

Arstimisrohud:
Liikmerohud - pohlalehed seoti haige liikme ümber.

Pohl (Vaccinium vitis idea). Pohl, poolamari. Õitest ja lehtedest keedetud tee vahendiks maksahaiguste, kollatõve vastu.

Arstirohtudeks tarvitatakse järgmisi rohte: pohlalehed - reumatismi, jooksjahaiguse vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Pohlaõie tee köha vastu.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Pohlavarred - vereseletusele.

Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Köha vastu: niinepuu õite tee, raudrohu, sibulakoorte, pohlavarte, karukollade, maasikaõite, kanavarvaste ja pihlakaõite teed.

Kõrvetatud pohlaõisi joodi kohviga jooksvahaiguse puhul.

Kõige enam tarvitati aga taimi haiguste vastu. Nii jooksvahaiguse vastu pohlaõite ja türnapuu marjade ning õite teed.

Teed saab mustika- ja pohlavartest ja -lehtedest.

Köha vastu: vaarmarja varred, pohlavarred ja -õied (tee), sibulakoored, köömned, pihlakaõied, männikasud.

Pohlaõie tee on südamehaiguse vastu.

Pohlavarred - jooksjahaiguse vastu tarvitatakse teeks.

Pohlaõied - neist saab pehmet hääd teed, õisi kevadeti korjata.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Enne, kui inimene haigeks jäi, siis pidi ta endale rohtu saama taimedest. Suuremalt osalt keedeti taimedest teed. Pohlavarre vett juuakse jooksvahaiguse vastu.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Inimesed tarvitasid vanal ajal taimi rohuks ja värvimiseks. Nagu pohlavarssi tarvitakse jooksva vastu ja värvimiseks lepakoort.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Jooksvahaiguse vastu tarvitati pohlavarssi. Vartest keedetakse teed ja tee juuakse kuumalt ja vihalt.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Tiisikusehaiguse vastu juuakse pohlavarre teed. Pohlavartel lõigatakse juurikad ära ja keedetakse ummukses, siis juuakse seda vedelikku suhkruga.

Jooksjahaiguse vastu tarvitatakse pohlavarssi, keedetakse teed, mida vihalt juuakse, ja tehakse veel pohlavarre vanne.

Pohlatee kõhuhaiguse vastu.

Pohlavarre tee on põiehaiguste vastu.

Pohlavarre tee köha vastu.

Pohlavarre teed ehk pohlalehe teed tarvitatakse põiehaiguse puhul.

Teed tehti pihlakaõitest, pohlaõitest, pärnaõitest, valgeristiku õitest, maasikaõitest, raudrohu õitest.

Teed tehti õuna-, kirsi-, kreegi-, ploomi- ja teistegi puude õitest, ka veel pohlavartest, maasikaõitest, kassikäppadest, nurmenukkudest, üheksamaõitest, vaarikaõitest ja teistestki taimedest.

Pohlad.
Keedetakse teeks ja juuakse sisse neeruhaiguse vastu.

Pohlad keedetakse teeks ja tarvitakse teeks neeruhaiguse vastu.

Pohlalehtedest teed tarvitati joosvahaiguse vastu.

Pohlaõitest saab teed jooksvahaiguse vastu.

Pohla- ja maasikaõitest valmistati teed.

Maasika- ja pohlaõied teeks.

Teeks tarvitati pärnaõisi, maasikavarsi, pohlavarsi, köömeid /---/

Igasugustest õitest, nagu pärna, maasika, pohlade, õunapuu ja nii edasi, õisi tarvitati teeks.

Pohlad. Palukad. Õitsemise ajal korjatud varred - teeks jooksva vastu.

Pohlad. Palukad (Vaccinium). Lehtedest ja vartest tee jooksva vastu.

Vaccinium vitis idaea: pohl (jooksva vastu).

Pohlaõied - köha vastu.

Tiisikusehaiged jõid pohlavarre teed ja tegivad endale pohlavartest keedetud vee vanne.

Pohlavarre vesi olla aidanud kõhutõbe vastu. Inimene oli leotanud ennast selle vee sees.

Väga head on tiisikushaigetele pohlalehe ja männikasu tee.

Pohlalehtedest (peaasjalikult kevadel lume alt väljasulanud lehtedest) tehakse teed neeruhaiguste vastu.

Pohlakaõied. Tehakse teed.

Pohlaõied - seesama [keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu].

Pohlalehtedest tehakse teed külmetamise vastu ja seapohla vartega värvitakse halli.

Pohlavarred
Pohlavarred on siis head, kui köha on. Korjatakse metsast ja kuivatatakse ning tehakse teed.

Pohlavartest ja -lehtedest saab teed köha vastu ja juurtest jooksvarohtu.

Pohlavarred on köha vastu.

Pohlavarred - köha vastu.

Pohlajuured - jooksva vastu.

Pohlavarred - köha vastu.

Pohlajuured - jooksva vastu.

Pohlavars tiisikuse vastu.

Pohlavarred jooksvahaiguse vastu.

Vaarikavartest kui ka mustasõstra vartest ja lehtedest tehti vanal ajal teed külmetamise vastu. Vaarika-, pohla-, mustikamoosi tee sisse panna, siis kui inimene on külmetanud.

Pohla-, mustika-, vaarika- ja teiste marjade moos tee sees on kah hea külmetuse vastu.

Maasika- ja pohlaõite teed võib tarvitada ka külmetuse vastu.

Pohlavarsi ja -lehti tiisikuse vastu.

Pohla-, palukaõie (Vaccinium vitis-idaea) tee sisemiste haiguste vastu.

Pohlaõitest tee Tormas.
Tormas korjati tee keetmiseks sageli pohlaõisi. Kui õite hulka sattus lehti, siis neid ei eemaldatud. Õied ja lehed kuivatati vilus (näiteks lakas). Raviomadusi pole rahvasuust kuulnud. Tormas joodi pohlaõie teed küll vist ainult meeldiva maitse pärast.
Huvitav on märkida, et näiteks mustika- ja sinikaõisi teeks Tormas kunagi ei korjatud.

Jooksva. Pohlalehed teena. Ühes minule tuntud perekonnas, kus üle 60 aastane pereisa jooksva tõttu ristluudes käia ei võinud, tarvitati joogiks ainult pohlalehe teed soojalt ja külmalt, taat paranes ja elas 82 aastaseks.

Pohlalehtedest tehakse külmetuse vastu jooki.

Tarvitati ka veel pohlavarsi, vaarikavarsi, mustikavarsi tee keetmiseks.

Pohlavarre tee jooksvahaigusele.

Pohlavarre, -õie teed juuakse südame ja närvihaiguse vastu, aitab ka jooksva vastu.

Pohlavarre tee jooksvahaiguse vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstimisrohuks:
Köha vastu tehti pohlavarre teed. Pohlavarsi keedeti natuke aega. Sel teel saadud teed joodi iga päev.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal, kui apteekisid ja arste vähe oli, valmistasid inimesed rohtu.
Köha vastu võib tarvitada kuivatatud pohlalehti, kasepungasid, rauarohtu, põdrasammalt, pihlakaõisi, neid kõiki kuivatades ja teeks keetes.

Muuks otstarbeks:
Köemned - maitseaineks, teeks, piparmünt maitseaineks. Tomat - söögiks, maitseaineks.
Niinepuu õied, pohlaõied, vesimünt, kaetisrohi, nurmenukk, krambirohi, pärnaõied - teeks.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohuks: kaislad, sassaparilad, pohlaõied, kibuvits, ülane, palsamer - jooksva vastu.

Pohlaõied, arnikad - venituse vastu.

Pohlavarred (köha vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Pohlavarred. Pohlavarred olid jälle hääd teeks keeta jooksvahaiguse vastu.

Pohlavarred. Pohlavarre tee jooksvahaiguse vastu.

Pohlaõis. Pohlaõitest keedetakse teed ja juuakse jooksvahaiguse vastu. Tarvitada võib igaüks nii, kuidas keegi soovib.

Pohlamarjade ja -õite tee on köha vasta.

Pohlaõied. Pohlaõied on kopsuhaiguse vastu. Keeta teed ja juua.

Pohlalehe tee. Pohlalehed keedetakse põiehaiguse vasta. Keedetis võetakse sisse.

Taimede nimed Harju-Madise kihelkonnast 1930 a.
Mina, Põllküla algkooli V klassi õppur, kõnelesin oma vanaema Anna Marjasega, kes sündis 26. augustil 1865. aastal Kloostri külas Rätsepa talus. Vanaema teadis mulle rääkida, et põdrasamblad, noored männakasvud, männaõied, sookaerad, pohlaoksad, soo-oade juured, puutõrv ja aloe piima sisse tilgutada, aga teised teeks keeta. Kõik eelpool nimetatud taimed tarvitatakse tiisikuse vastu.

Siis tarvitatakse teeks veel vabarnaõisi, pohlaõisi ja maasikaõisi.

Pohlakatee neeruhaiguse vastu.

Palukas - pohl, tema teed tarvitatakse jooksvahaiguse vastu.

Muid rahvuslikke teena tarvitatavaid taimeosi:
Piparmündi tee, liivatee, vaarmarja lehe tee, pohlalehe tee, kääkaatsa õie tee, kaselehe tee ja teised.

Õunapuu. Õunapuu lehe ja pohlalehe teed seltsis joodi närvihaiguse vasta.

Pohlaõie tee - jooksvahaiguse vastu.

Pohl - õite ja varte tee parandab erkusi, ergupõletiku vastu.

Segada mett ja pohli ning süüa neid, kui on tugev köha.

Vaccinium vitis idaea. Külmetamise korral juuakse õie teed. Pohlaõie teed ei võivat palju juua, hakkavat neerude külge.

Reumatismuse vastu tehakse teed tervest taimest (juured, lehed, õied, varred). Pohlaõie teed ei võivat palju juua, hakkavat neerude külge.

Taimede tarvitamisviise.
Teesid valmistatakse paljudest taimedest. Neist teeks tarvitatavaist taimeist tunnen: raudheina tee, kummelitee, õunakoore tee, pohlaõie tee, maasikaõie tee, tümmijaani tee (saaremaa keeles), koirohu tee, osjatee, piparmündi tee.
Neist suurem osa on köha ja muude kopshaiguste vastu.

Pohlaõie tee reumatismuse vastu.

Pohlatee ajab kusele. Arbulin on sees.

Pohla (paluka) värsked lehed ja juured keedetakse teeks. Üks osa lehti ja juuri ning kaheksa osa vett - reumatismuse vastu. Kange pohlavarte keedis: külmetamise vastu, kurguloputamise vahendiks, seedimisrikete vastu.

Pohla- ja mustikalehe ja -õie teed tarvitati igapäevase joodava teena, on maarohu teedest kõige maitsvam.

Liigesed haiged - jooge pohlavarreteed!
Kui ma olin noor, siis Penujas jõi rahvas ikka maateesid. Mäletan, et siis öeldi meil kodus sedasi: „Kui liigesed on haiged, tehke aga pohlavarreteed. See aitab.“ Küllap ka aitas, sest need liigesevaludega vanad eided ja taadid elasid väga vanaks, ikka 90-aastaseks.

[K.S.:] Pohlaõied ja maasikas, kui hakkas juba punaseks minema, metsmaasikas, siis oli ka külmetuse vastu, talvel tehti teed, koos vartega kuivatati ära.

Ravimtaimi kasutasite?
Loomulikult. Nüüd öeldakse vist, et see on toidulisand vist. No ikke, noh, pärnaõied, naistepuna, piparmünt, raudrohi, köömned. Ja siis igasugused pohlad ja pohlaõied ja kasepunga leotis: viina sisse kasepungad. Need põhilised teed ja asjad olid küll kõigil teada.

Punahein, vesimünt - vorstirohi.
Umalad õlle sisse, rukis - õlleks, kaljaks.
Mustikas, murakas, pohl, jõhvikas, maasikas, lillakas, sinikas - moosiks, supiks j.n.e.
Sigur - kohviks. Pihlak, vaarmarja, sõstra marjad toiduks. Kalinapuu marjad - pudruks.

Marjad söödavad.
Sitke marä - sõstrate marjad.
Tikerperi, kikerperi marä - karusmarjad.
Vabarna = vabarnamarä - vaarikamarjad.
Maaskmarä - maasikad.
Kurõmarä - jõhvikad.
Mustkemarä - mustikad.
Palohkna marä - pohlakad.
Joovhke marä - sinikad.
Murahka marä - murakad.

Õllele keedeti vett marjadega kadakatest.
Teed igapäevaseks tarvituseks keedeti: pohlaõitest, pihlakaõitest, kanarpiku õitest, mustsõstra vartest, vaarikavartest, kuivatatud maasikatest, vaarikatest, õuntest. Raudrohu õitest, pärna õitest, piparmündist, liivateest, köömnetest, õunapuulehtedest, raudrohust, kuivatatud pihlakamarjadest.
Liha suitsetamiseks kasutati valget leppa ja kadakast.
Kuusevaiku kasutati n.n. “tõrvaseebi” keetmiseks.

Marjad. Söödavad: maasikad, mustikad, murakad (ruugekollase viljaga, kasvavad rabas) - kaarlad, linnulimakad ehk lillakad (punase viljaga, kasvavd segametsas), vaarikad ehk vaarmarjad, pohlad - palukad, sinikad, jõhvikad - kuremarjad, magedad sõstrad, mustad sõstrad, punased sõstrad, tikerberid ehk karusmarjad.

Teatan veel, et meienurgas joodi vanasti ja juuakse vist praegugi metsätiid. Seda tehti vajaduse ja soovi järgi, kas kuivatatud maasika või vaarika marjadest, vaarikavartest, õunakoortest, pohla-, ja lõhmuse- ja pihlakaõitest, vehvermentsist, naistepunast, kummelitest, köömnetest ja kadakamarjadest.

Palukas, pohlakas, pohl. Marju tarvitatakse keedise valmistamiseks. Pohla salatit tehakse. Palukavartest tehakse pärgi nagu karukolladestki.
Mõnel vaesel on marjakorjamine kõrvalteenistuseks.

Pohl. Palukas. (söögiks).

Taimi tarvitati veel toiduks.
Maasikaid, vaarikaid, mustikaid, sinikaid, lillakaid, pohli, jõhvikaid, murakaid, kukesilmi ja kapsaid.
Neid taimi tarvitati vanemal ajal peaasjalikult toiduks.

Pohla keedeti ilma suhkruta.

[Milliseid marju teil korjatakse?] Mustikaid, vaarikaid, maasikaid, murakaid, jõhvikaid, pohli. Valged vaarikad, hästi suured ja magusad, kuid neid juhtub harvem kui punaseid.

Pohlade kohta ütles üks mees minu emale: „See on lindude kraam. Mul on muudki süüa, ei mina lähe korjama!“ Nüüd korjatakse müügi jaouks. Siin metsades on jõhvikaid, pohli, mustikaid jne.

Pohlamarjadest keedeti õuntega ehk porganditega segamine keedist ehk - nagu ennem nimetati - moosi. Neid moosikeetmisi õpiti mõisa- ja linnaprouade juures: kui oli mõni talutüdruk mõisas ehk linnas teenimas ja tuli vahest koju vanemaid vaatama, siis ta näitas ka oma oskust, mis väljast oli õppinud. Sellejärel õppisid ka kodused marjadest toitusi valmistama, ja kui ühes peres midagi uudist on tehtud, siis varsi kõik küla teab sellest, kes siis tahab enam teisest alam olla, kõik katsuvad seda järel teha, mis teisel nähtud olema. Ja nii levis kiireste kõiksugu marjakeediste tarvitamine.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kaislad (juured, lehed, varred; teena); vahtra-, kasemahl (käärima aetult); päris maavits (lehtedeta varsi); palsamer (teena.); pohlaõied (teena); ülaste õied (ligunenud piirituse ehk petrooleumi sees); nõges (vannid); sassabarilla (teena); mädarõigas (kuivatatud juured, ligunenud kaljas, kalja); kibuvitsa juured (teena); heinapepre vannid – jooksva vastu.

Niinepuu: pähklid söömiseks; niined kottide, vihtade ja muude asjade köiteks; kõva puu mööbliks. Pähklipuu: pähklid söömiseks; tüvi (keskmine) kuhja malkadeks. Jalakas: kõva, paenduv tüvi regedeks, kelkudeks, lookadeks, kirvevarteks j.n.e. Tamm: kõva puu; tõrud kohviks, sigadele toiduks; puu igasuguseks mööbliks. Saar: kõva puu mööbliks, kirve varreks ja muuks tarveteks. Kask: kõva puu mööbliks, kirve varreks parem kui saar; oksad luuaks ja vitsad lastele; lehis kask nelipühadel tuppa toomiseks; mahl joomiseks ja supiks; koor sarvedeks, pasunateks, siku sarvedeks, viiskudeks ja hää tule sütitus aine. Lepp: koor pasunaks. Toominga marjad: söömiseks, viina sisse, moosiks. Vaher: kõva puu mööbliks; magus mahl joomiseks ja supiks. Kalinapuu: marjad supiks, pudruks. Sõstrad: söömiseks, supiks, moosiks. Kihvtimarjad: mürgitamiseks. Hullukoera marjad: mürgitamiseks. Karusmarjad, kirsid, ploomid, õunad, vaarikad, mustikad, murakad, jõhvikad, maasikad, lillakad: söömiseks, supiks, moosiks. Sinikad: supiks, söömiseks. Pohl: söömiseks, moosiks.

Muuks otstarbeks: 1) mustikast tehakse suppi ja moosi; 2) pohladest moosi; 3) karusmarjadest suppi; 4) vaarikatest ja maasikatest moosi; 5) ristikhein loomadele toiduks.

Muuks otstarbeks. Kõik puud on kütteks. Ristikhein, rohi, mõne puu lehed, kanarbik, hein - looma toiduks. Vaarmarjad, karusmarjad, punased sõstrad, mustad sõstrad, mustikad, pohlad, murakad, maasikad, jõhvikad, lillakad, punaseda toomingad ja pihlaka marjust tehakse moosisid.

Teed tehti vehvermentsidest. Pohlaõitest saab nii punane tee, nõnna kui veri. Enamiste ikke poodist sai tuua seda hiina teed.

Pohlamari keeta ilma suhkruta, tarvitamise ajal panna.

Hiina teed peaaegu ei tarvitatud, selle aset täitsid pohla varred.

Linnurohi on neeru- ja põierohi. Ja pohlalehed ka.

Arstirohutaimed teeks: verirohuhainu ja kummelihainu on mul, kuipalju ma neid talve jaos teki. Piparmündi oli, pärnaõie igan talun praegugi.
Pohlaõisi korjatas ka tees. Kasekäsna tarvitetas ja korjatas ja; muidu teed väga palju maarahvas ei osta, ikka korjatas. Vabarnavarsi ja mustasõstrapõõsast ja õunakoori. Vilun kuivatatas. Väga harva, talve peale ühe paki teed ostan.
Köömneid ka tarvitatas, aga inimese on nii teadliku, et kui on põiehaiguse ja neeruhaiguse, siis ei tarvitatu.

Omakorjatud vürtside hulka kuulusid: majoraan, naistepuna (vorstirohud), kummelid, pohla varred, maasikad ja maasika õied, palderjaan, piparmünd (teeks).