Rahvapärased taimenimetused

Mustad sõstrad

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Sitikad, mustad sõstrad (Ribes). Lehte pruugitakse soojades vannides laste "vere puhastamise" haiguse ajal.

Taimed, mida talurahvas teeks pruugivad. 1. Maasika lehed, õied ja marjad; lehed tulevad siis ära korjata, kui nad alles noored ja vaigused on. 2. Viinalille õienupud. 3. Härjapea ehk koorelille õienupud. 4. Pihlaka õienupud. 6. Vahrakamarjad ja -varred, mis talvel tulevad lõigata. 8. Kummeliõied. 9. Valge ja punase ristikheina õied. 10. Mustasõstremarjad. 11. Mündilehed. 12. Valmissaanud köömned. 13. Mustad kadakamarjad. 14. Mustasõstrelehed, mis kevadel, kui nad alles noored ja vaigutsed on, ära tulevad korjata. Kõiki neid teesid tuleb kas uluall ehk mõne muu sarnase koha pääl tuule käes esiteks kuivatada, kuhu mitte päev pääle ei paista. Päeva päälepaistmise läbi saavad nad tervisele kahjulikuks. Pääle tuule käes kuivatamise tulevad nad ahjus, mis mitte liiga palav ei tohi olla, vaid sarnane, kui leivad on ahjust välja võetud, - veel üle kuivatada.

Hoavasalvi teha.
Kui sa oled kervega ehk mõne muu terariistaga hoava oma ihu sisse löönd, kas jalaseare sisse ehk kus tahes. Kui see hoav ei taha paraneda ja hukka lähäb, siis kui juba jõhvid sisse kipuvad kasvama, siis ei aita muu abi kui võta ja keeda üheksa puu salvi ja pane seda hoava piale. See kisub hoava kokku ja puhtaks ja parandab ära kohe.
Üheksa puu salvi tee nanda! Võta:
1tiseks - õunapuu kasusid,
2iseks - tikerperi kasusid,
3ndaks - musta sõstra kasusid,
4ndaks - punase sõstra kasusid,
5ndaks - pihlaka kasusid,
6ndaks - tominga kasusid,
7ndaks - kreegi-, ehk kui seda ei ole, siis pähklepuu kasusid,
8ndaks - pirnipuu kasusid, ehk kui ei ole, siis kadakapuu kasusid,
9-maks võta kirsipuu kasusid, ehk kui seda ei ole, siis võta mageda-marja puu küllest kasusid.
Igast puust võta üks võrs kasusid. Muude puude kasud ei kõlba kui viljakandja puude kasud üksipäine. Ja olgu üheksad sugu viljakandjad puud. (Nagu nimetud on.) Siis pane need kasud ühe paa sisse veega keema, aga ummukses. Siis keeda sõnkaua, kui park juba paksuks lähäb. Siis lase ära jahtuda ja võia seda parki puhta linase riidelapi piale ja pane hoava piale. See kisub hoava puhtaks ja parandab ära. Ja see kisub kõik viha ja paha vana hukkaläind hoava seest välla. Ja hoav paraneb kohe ruttu ära.

Kui kõht on lahti, siis süü kuevatud muste sõstrid.

Paisete ravimiks on kaalilehed, teelehed ja mustasõstralehed.

Laste köha vastu, kui on läkaköha, siis mustasõstralehe tee väga hea.

Kee alla kuseb, senel on mitu ja mitu tobe külles. On toine kas noorespolves enese älä verestanud vai muidu oma värgid segamini ajanud vaoi on luhakas vai moni muu lugu.
Keige sitem on siis, kui pruut kusiku on vai naine aseme märjast tieb. Sene vasta avidab raudrohuteevee joomine, kasekooridega kubemi haudumine ja mustasestra lehtedega vihtlemine. Kui see en avida, siis kastagu iga päi oma niud (suguosad) külmavee nartsujega märjast.
Rävi eit Iilas 1883.

Kui liikmetes on palavik, panna peale mustasõstra lehti ja soojalt kinni siduda.

Mustasõstra oksad ilma lehtedeta teeks teha, see on veetõve vastu.

Palaviku puhul.
Pärnaõie tee, piparmündi tee ehk mõlemad korraga kasutada. Ja sinna sisse mustsõstraid ehk mustsõstra mahla või mustsõstra toormoosi, juurde võib lisada ka punasesõstra mahla.
Pärnaõie tee keedetakse valmis, see siis klaasi või purgi sisse ja sinna lisada need mahlad või moosid, kui on mett käepärast, siis ka mett, ja nii kuumalt juua, kui suu kannatab. Lapsena palaviku korral muud rohtu ei olnudki. /---/

Külmetamise vastu on mustasõstra oksa, vaarikavarre ja lõhmuseoksa tee. Lõhmus annab ju asperiini ja nii lähäb köha välla.

Pärnaõie tee palaviku vastu, köha vastu. Mustasõstra keedist hulka.

Palaviku vastu anti mustasõstra teed, aknad panti kinni, et piimes pidi olema.

Mustasõstra marja moos ja tee okstest, tee jälle neeruderohi.

Vaarikavartest ja mustsõstardest oleme teed teinud. Igast asjast annab teha. Liivateed on korjatud ja tehtud... Raudrohu teed ka.

Mustsõstra lehe ja maasikatee, maasika lehtede tee on külmetuse vastu. Mõlemad on ka maitsvad.

Kui inimene oli külmetanud, siis oli hea juua pärnaõie teed, mis tegi kuumaks ja alandas ka palavikku, kuid siis pidi inimene higistamise puhul teki alla minema. Kui haige sai kõvasti higistada, ajaski haiguse minema. Pärnaõie teele oli sobiv ka mustasõstra moosi juurde lisada, andis vitamiine. Ka vaarikamoos oli kasulik.

[Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid:] varbavahe haudumise vastu mustasõstra lehed ja teelehed,

Isegi mustad sõstrad. Mis on, need on salatuhha, meil öeldi (nüüd teda ei ole enam): pead lüovad kärna, kellel on silmades, kellel kõrvades. Oksad kohe hautavad ära ja siis sellega pesevad. Kui on peas ja kõrvades, siis võib teda juuagi, aga kui on silmades, siis juua ei tohi, siis ajab silmad punni kohe välja. Sie oli nigu lastehaigus kohe, et kis väiksest piast ära ei ole põdend, sellel tuleb suurest piast. Aga nüüd teda ei ole enam.

Mina koperdasin üks päev aeda ja võtsin mustsõstra lehti ja õisi ja kikerberilehti ja nõgeselehti ka peab võtma tee jaoks. Nõgesetee on hea. Nurmenuku lehti käib ka hulka. Me siin tegime ja kui seda teed jood, siis kohe nii hea, teine tunne on kohe. Nõgesega koos on kõige parem.

Vabernad. Varreteed tehakse külmetamise vastu. Vabernamarjad - üks klaasitäis, teine klaas suhkrut ja klopitakse soumi ja pannakse purki, ei lähe hallitama. Tarvitamisel panna leige vee sisse, mitte keeva vee sisse. Siis juua. On väga hea rohi.
Niisamuti ka mustad sõstrad.

Petersellid ja kadakamarjad - koos keetes - verepuhastuseks ja samaks otstarbeks ka mustasõstra lehtede teed.

Vaarikavartest kui ka mustasõstra vartest ja lehtedest tehti vanal ajal teed külmetamise vastu. Vaarika-, pohla-, mustikamoosi tee sisse panna, siis kui inimene on külmetanud.

Mustad sõstrad. Tema kasvatab musti marju, nad on hapud. Neid söödakse nii ja keedetakse neist moosi, tema lehed suvel tarvitakse kurkide, arbuste, pomitoride soolamiseks. Teeb nende produktidele väga hea lõhna ja meki. Inimesed keedavad tema okstest ühes lehtedega noortele loomadelle kõhutõberohtu. Väga heasti aitab.
Kui inimesel on salatuhka haigus, meil keedavad mustasõstra oksi, joovad seda vett. Ka pesevad endid selle veega. Kaob inimese küllest salatuhka haigus ära, olgu kas laps või vana. Kõigile aitab.

Mustasõstra (Ribes nigrum) lehe tee on köha vastu.

Mustasõstra (Ribes nigrum) keedise tee ajab higistama.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Läkastuseköha vastu tarvitati loomulikul kujul süües mustaid sõstraid.

Must sõstar - kõhuvalu vastu.

Arstirohuna tarvitatakse mustasõstra (Ribes nigrum) lehti, pärna (Tilia parvifolia) õisi, palukat (Vaccinium vitis idea L.). Kuivatatakse ja tarvitatakse teelehtina.

Samaks [higistama ajava vahendina] tarvitatakse ka vaarikavarre ja palukavarre teed ning mustasõstra keedist palava teega.

Kõhu lahtiolek. Heinputke juurt, kalmujuurt, tammekoort ehk teed, tominga koore teed, ka võetud tahma, sibulaid, küüslauku, mustikaid kõhuvalu puhul. Arnikaviina. Tedremadara juure naps, mustsõstra marjade naps.

Tee sisse võtan mustasõstra, metsmaasika lehti, mjata, šipovik - kibuvits. Peale uue aasta ei ole hea, pole vitamiinisid, ütlevad.

Mustasostra lehti tarvitatakse kurkide hapnema panemise juures, niisamuti ka tille.

(Teed keeta) Mustad marjad, tšjornaja smarodina, mustad sõstrad, lehtedest. Teinekord, kui oled külmetanud ja haige.

Kas maarohtudest ravimit tehti, näiteks loomade tarbeks?
Ei, ei tea. Kui oli, siis siin naabritalus oli loomaarsti, kutsuti see. Kui mädanik oli, siis kohe võeti maal, kas siis mustsõstra leht pandi kohe peale või siis siin kasvab see suure laialeheline teeleht, seda pandi kohe peale, siis pekki kah, seapekk, soolapekk pandi kah peale. Valus oli, kui umbes oli, kuidas ta kiskus kõik siis, kui side ära võeti ja liha ära, siis see liha oli kõik mädane. Ja varsti sai terveks.
Kuidas ravisite?
Ikka teeleht ja mustsõstra. Arsti juurde mind ei viidud üldse.

Aga siis on mul see, nagu öeldakse, melissi poolõde - naistenõges, piparmünt siis. Nõgesega on mul raskusi, nõgest ma ei tohi juua enam. Kui veenid on haiged, siis tahab veri paksuks minna. Ja nõgesega peab olema väga ettevaatlik - nõgese ja raudrohuga. Raudrohuteed ma kohutavalt tahan - raudrohuteel on väga hea maitse.
Aga vaarikad, mustsõstrad. Näiteks mustsõstart mina ei kuivata. Mustsõstra mina panen sügavkülma. Aga mustsõstart ja vaarikat joon mina talv otsa niimoodi, et ma lähen ja napsan ära ühe mustsõstra oksa ladva jupi, ja kaks juppi sihukest vaarikat ja seda teed joon. Aga seda ma ei joo kuivatatult, see on kohe naturaalselt. Ja muidugi pärnaõied. Maasikapepud, ütlen mina, ma metsas ei käi, ma kardan usse, aga kodumaasikaid küll.
Ma tahaksin kangesti mailast tunda, ma olen ebausklik, ma ei ole absoluutselt millesti kindel. Vot siis ma seda ei korja. Ma ei taha seda peterselliteed - väga hea tee organismile, tema puhastab neeru. Koirohutee, väga hea tee. Kibuvitsad.

Õllele keedeti vett marjadega kadakatest.
Teed igapäevaseks tarvituseks keedeti: pohlaõitest, pihlakaõitest, kanarpiku õitest, mustsõstra vartest, vaarikavartest, kuivatatud maasikatest, vaarikatest, õuntest. Raudrohu õitest, pärna õitest, piparmündist, liivateest, köömnetest, õunapuulehtedest, raudrohust, kuivatatud pihlakamarjadest.
Liha suitsetamiseks kasutati valget leppa ja kadakast.
Kuusevaiku kasutati n.n. “tõrvaseebi” keetmiseks.

Marjad. Söödavad: maasikad, mustikad, murakad (ruugekollase viljaga, kasvavad rabas) - kaarlad, linnulimakad ehk lillakad (punase viljaga, kasvavd segametsas), vaarikad ehk vaarmarjad, pohlad - palukad, sinikad, jõhvikad - kuremarjad, magedad sõstrad, mustad sõstrad, punased sõstrad, tikerberid ehk karusmarjad.

Karusmarju süüakse ja keedetakse keediseid. Punaseist ja mustiest sõstraist keedetakse keediseid ja süüakse marju. Marjad lähevad kõik toitudeks.

Vanasti ja ka praegu tarvitatakse kirsi, mustasõstra ja tamme lehti kurkide soolamiseks. Noortest ohakatest, oblikatest ja nõgestest keedetakse suppi.

Paljuid juur- ja puuvilju tarvitatakse inimeste ja loomade toiduks. Toitude maitseaineteks tarvitatakse köömneid, peterselle, tille, hapude kurkide juure ka mustsõstra lehti.

Muuks otstarbeks. Kõik puud on kütteks. Ristikhein, rohi, mõne puu lehed, kanarbik, hein - looma toiduks. Vaarmarjad, karusmarjad, punased sõstrad, mustad sõstrad, mustikad, pohlad, murakad, maasikad, jõhvikad, lillakad, punaseda toomingad ja pihlaka marjust tehakse moosisid.

Kollane akaatsia e. läätspuu kaunadest valmistasid lapsed isesuguseid pille. Lapsed sõid nende seemneid.
Kirsipuu vaiku tarvitati ja mõned tarvitavad praegugi kleepaineks - liimiks. Marjad müüdi maha kui saadi, sest olid kallid omale süüa. Jõukamad keetsid moosiks ja veini valmistasid kirsimarjadest.
Kreeke kasvatati nend vilja - kreekide pärast. Maitsevad väga lastele.
Ploome samuti ploomide pärast, veel maitsvamad kui kreegid.
Kasvatati ka mureleid nende marjade pärast.
Õunapuust tehti kotspoole e. surnukaid kangakudujaile naistele. Need said väga „libedad“, libedasti käisid kanga lõimevahest läbi. Kirvevarsi tegid mehed õunapuudest, need olid vastupidavad ja samuti libedad. Õuntest valmistati Eesti iseseisvuse ajal kodusel teel veini. Õunu kuivatati talveks supi jaoks.
Punastest, valgetest ja mustasõstardest valmistati samuti veini. Siis veel ploomidest, kirssidest ja pihlakamarjadest. Mõned tegid isegi nisuteradest „veini“. Niisama mustikaveini valmistati.

Sõstar - mage sõstar [Ribes alpinum] ja must sõstar [Ribes nigrum]. Mage sõstar kasvab metsas, ei ole kõlbulik (maitse poolest) süüa; ka musti sõstraid kasvab metsas, mis söögiks kõlbulikud. Aias kasvatatakse ka valgeid sõstraid, mis õieti hapud.