Rahvapärased taimenimetused

Kaalikas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Ku nägu päevätet om, sõs ei taha see enne lahku, kui üitskõrd värsket kaali süvvä saat.

Paisete ja paistetanud koha peale pandi kaalikapealseid, lepalehti, paiselehti, teelehti, raudrohtu, kumeleid, krookslehti, piparmünti või liivateed. Neist ravimitest keedeti teed ja pandi haigele kohale soojad mähised peale ehk pandi kohe maast nopituna haigele kohale. Need ravimid alandavad palavikku ja vähendavad valu.

Teelehti peetakse paise pääl, mis paise hästi ära haudub ja mäda heaste välja kisub, niisamuti pruugitakse ka kaalikalehti.

Vana haavade peal hoiti kapsa- ja kaalilehta.

Värske haava peal olla hea kapsa-, kaalika- ehk ka teelehte hoida - haav ei minna siis mädanema.

Kui kollatõbi on, siis kollase jalgadega kana ära keeta ja süüa, ja alati hapusi kapsaid süüa supiks ja külmalt. Kahe toobi õlle sees 9 kollast kaselehte keeta, seda sisse võtta ja peale määrida. Hundisita seest raisa kondid võtta ja auguga kivi peal puruks taguda ning seda puru sisse võtta. Aga kõik rohud nõnda, et haige ei tea, mis rohud need on; siis aitavad, muidu mitte.

Värske haava peale olla hea kas kaalika- ehk ka teelehte panna, see hoida haava puhta.

Tee- ja ka kaalikaleht pannakse haava peale.

Paistetuste pääl hoiti kaalika- ehk kobrulehti.

Paistetuste pääle pannakse Kadrina ümbruses, Virumaal, teeleht (Plantago major ehk media). Ka kriimustuste ja veriste haavakeste pääle pannakse seda, see paneb vere kinni. Sügisel, kui teelehti enam saada ei ole, pannakse kaalikalehti (br. napus esculenta).

Paisetele peale panna kaalikaleht.

Vill on hakkav, lööb kätte või jalga üks sinine rakk, hakkab valu tegema. Potisinist värvi pandi, sibula, linnumagusat ja kaalilehte, need olid endised rohod.

Paisetele pandi piale teelehti ja kualilehti (kaalilehti).

Paisete ravimiks on kaalilehed, teelehed ja mustasõstralehed.

Kõhukinnisuse korral tuleb keeta leigest (kaalikat) ja seda süüa, see mõjub kohe. (Seda arstimit oli tarvitanud ja jutustajale õpetanud keegi Kapsi Aadu, kes u. 1900. a ümber oli surnud).

Verikam või verikram - paise taolene kasujas, ajab sellä peale, teeb valu, pigistädes valus. Kergeste ei parane. Kui üks jäeb vähämäs, aeab teene kõrvalt jälle ülesse. Kui lahti pigistadä, tuleb verist mädä vällä ja tilgub päräst kaua aega verist nõret. Rohoks tarvitud paiselehti, teelehti, kaalilehti, rõikalehti, hapukoort. Koera lastud lakkuda, et koera suus olle ühessä otho.

Kui töö juures torgati jalg millegagi ära, siis heaks arstimiks olid loomapeedi ja kaalika lehed.

Kui külmavärinad olid, siis arvati, et on palavik. Palaviku vastu pandi ihu peale kaalikalehti, teelehti ja määriti silgu soolveega.

Kõhukinnisus. Kui kõht kinni on, siis tuleb süüa keedetud või küpsetatud kaalikat või haput süüa: haput piima või kisselli. Siis on ka palavikku.

Haavad. Ämblikuvõrku pandi haava peale. Kaalikaleht, õunapuuleht (hõõruti pehmeks) või teeleht pandi haava peale, kui palavik sees oli.

Lõigatud haavade ravist.
Haava pääle pandi ämeläse [ämbliku] võrku, sealiha, -nahka või soolvett. Rauaroho [raudrohu] puru. Suvel õli saada, siis pandi üle öheksame- ja äiäkaula [takjalehti], ka teetitte-, nauri- ehk kaalikalehti.

Kui mul juhtus umbus ehk paised olema, tõi ema otse peenralt värske kaalikalehe, sidus haige kohale, siis jäi valu alati vähemalt, punetus ja kuumus alanes.

Põletik.
Pandi kaalikaleht paistetuse või põletikulise koha peale. Teisel hommikul oli terve.

Suveajal raviti paiseid kaalikalehtede peale asetamisega, mis mäda välja kiskus. Talvel oli paiseid vähem.

Tule peal närtsitatud kaalikalehed paistetanud kohale panna - võtab palaviku ära.

Mädaniku või paistetuse peale pandi kaalileht. Leht pühiti ära, pesti puhtaks, pandi haava piale.

Umbeshaige.
Lapsed õues joostes said jala natuke katki, mustus läks sisse, väike haav kasvas kinni. Mustus jäi sisse, hakkas mädanema, haige koha ümber lõi palavikupunetuse, siis öeldi umbeshaige. Siis olid rohuks - keskkoha peale küpse sibul ehk leib-sool-või suus nämmuks näritud, see pandi keskkohta, kust mustus sisse oli läind, aga ümberringi pandi teelehti ehk kaalikalehti, paiselehti. Lehed võtsid palaviku ära, jalg ruiti lappidega kinni. Paar korda päevas vahetati ravimeid, nii paranes ruttu.

Lahtise haava peale peab kaalilehe (kaalikalehe) panema, see kisub palaviku välja ja ei lase haaval mädanema minna.

Lõikehaavadele oli esimene asi kusti peale, pandi ka võisoolvett, soolane pekikild, ka puhast ämblikuvõrku ja rasvanahka (hoiti magedat ploomirasva hobuseriistade ja saabaste määrimiseks) suvel sai teetitte lehte, takja- ja kaalikalehte ka.

Põlv jäi kukkumisest haigest, hakkasin arstima kirsilehtidega, panin üösest piale, üks üö kirsilehed, teine üö kaalikalehed. Sedaviisi vahetasin. Põlv praavis ära, ei tuld vesi sisse, ei kedagi.

Kui kõht kinni oli, siis söödi sooja küpsekaalikast hästi palju, uuemal aal punast peeti ilma millegita.

Värske ja veega üleloputatud teeleht asetati värskele haavale. See puhastas haava. Samasuguse toimega oli ka kaalileht.

Kui paistetus on, siis panna peale paiselehti, kaalilehti ja kapsalehti.

Üks mees ravinud endal vee põlve seest kaalikalehtedega välja. Teda õpetatud, et tuleb kaalikalehed ümber põlve panna ja hoida seni, kuni nad ära kuivava. Nii pidanud kolm korda tegema.
Mina ise panen ka kaalikalehe jala peale, kui jalg valutab.

Haavarohuks tarvitati veel teelehte, kaalikalehte ja kummelikompresse, paistetuse ja põletiku korral tehti savikompresse.

Paise hakkab kasvama väikse muhuna, pärast hakkab punatama, siis tuleb peal hoida teelehti, kaalikalehti. Need kisuvad palaviku, pärast lööb augu, siis tuleb mäda. Kui mäda tuleb, siis tuleb tükk leiba, võid, soola suus segamini närida, et pehme on (mitte vedel), panna paise peale. See kisub ruttu mäda välja.

Umbeshaige.
/---/ Teelehti. Kaalikalehti. Kui juba mäda paistma hakkas, siis pandi peale. Soola, leiva, või nõmu. Pandi ka küpsesibulad. Sibul küpsetati sütel poolpehmeks, pandi haige koha peale. Seoti lapp ümber.

[Haudumine] Et varemalt naised ei kandnud rinnahoidjaid ja kellel olid hästi lihavad rinnad, siis käsivikatiga niites rinnad õõtsusid kahele poole, hõõrudes higiseid nahapinde vastu mööda, mis lõpuks hakkasid veritsema ja inimene ei saanud enam seda tööd teha. Ööseks pandi ka siin kaali- ja teelehti, mis eelnevalt puhtaks pestud ja ära kuivatatud, rindade alla. Kui punetus ja palavik kadusid vähemaks, siis pandi rindade alla puhas linase riide lapp, mis kartulijahuga puistatud.

Palavik.
Palavik kui oli käes või jalas, noh, et valutas väga. Siis pandi peale lepalehti, kaalikapealseid, teelehti või vaeselapselehti.

Silmavalu vastu soovitati hoida silmi maksakeeduvee kohal, et aur silma läheks. Sama toimet eraldab ka kartulikeeduvee aur. Ja muidugi tuli süüa toorest porgandit, kaalikat või koguni kartulit.

Meie vanaema [Miili Vuks] oli roosi- ja pahusiarst. Looduslikke ravimeid kasutas ja keetis salve. Hambavalule ka. Õige kõrge taim - hambavalurohi. Korjas neid nupukesi, pandse keeva vee, tegi keeva vee. Tegi hingamiseauru, keetis kaalika ja upinhaina [teekummeli] ja tolle taime nupukese. Lina ja teki üle pää, madalale üle pää, pidid ikka sülitama teiste nõude vahepääl, üleni higitses lätsi ja siis pandse voodi. Too aitas kurgumandlile ja hambahädale ka.
Ema-kadonu arste küll neid mandleid. Hakkas suhu sissepoole jooksma ja alanes ära.

Kui keha peale lööb põletik või paistetus, pannakse peale sõnajalgu või kaalikalehti.

Silm lüüa saanud, verevalumis. Seda võib metsas käies teise järgi vitsarao löögist kergesti saada ja veel mitmel muul viisil. Sel puhul vahetati silma peale hiinatee kompresse, kui väga valutas. Pandi õhukese lapi vahel kartuli või kaalika kaabet silma peale ja kaeti kinni valguse eest.

Armilde Pajo kodus pandi ka teelehte ja kaalilehte haavale. See tõmbas palaviku välja. Eriti hea oli neid lehti siis tarvitada, kui polnud riiet haava sidumiseks käepärast.

Paisele said paiselehed ja need kaalikalehed peale panda.

Noh näiteks teelehte panevad peale, kaalilehte panevad ka - ikka vist valutamise puhul siis, kui sõrm jälle on pundund, paistes.

Vanaisal oli sõrm katki, ära ei parane. Siis oli kaalikaabet hakand peale panema. See oli võtnud mädaniku sealt välja.

Haava puhastavad teelehed, paisulehed, mustasõstra, kaalika lehed.

Kui kael on haige, pane tuline kaalikas peale.

Möni ütleb, et maast on saand paised. Paiserohtu oli küll, kaalikalehti pandi peale, see tegi mäda sisse ja puhkeb ära ja hakkab ära kuivama. Paiselehti kasvas, niuksed laiakad lehed olid.

Paistetuse vastu - kaalika- ja sirelilehed ning karukollad.

Kaalikaleht [Brassica napus]. Palaviku vastu - haige koha pääle.

Paistetuse vastu tarvitati kaalika- ja takjalehti. Hobuse selga parandasid hästi (sedelga alt) takjalehed.

Kapsa-, kaalika- ja teelehti seoti haavadele.

Raudrohtu, kapsa- ja kaalikalehti, tarvitati haavade parandamiseks.

Paisete vastu tarvitati paiselehti, teelehti ja kaalikalehti.

Kaalikas. Värskeid lehti haava pääle parandamiseks.

Kaalika- ja teelehed haava peale.

Teelehti, kobrulehti, kaalikalehti ja küpsetatud sibulaid pannakse mäda pääle.

Teetite lehed ja kaalikalehed - paistetuse ja haavade peale.

Arstirohtudeks tarvitati järgnevaid taimi.
Teetite lehed ja kaalikalehed - paistetuse ja haavade peale.

Kaalikaleht umbse kasvandase vastu.

Kaalikalehed paiserohi.

Kui mõni kehaliige paistes oli, seoti kaselehed, kaalikalehed, takjalehed ehk teelehed ümber.

Arstirohuks tarvitati teelehti ja kaalilehti, neid pandi paisete peale.

Kaalilehti paistetanu pääle panemiseks.

Vahtra-, kaali- ja teelehed (värskelt).
Paise pääle panemiseks.

Kaalikalehte (Brassica napus rapifera) tarvitatakse mädanema minema kippuva haava pääl toorelt. Toores kaalikaleht kisub palaviku välja. Haav paraneb silmnähtavalt.

Vanemate haavade peal hoitud teelehti, kaalilehti, magedat searasva ehk ploomirasva, pealt nahka ka kuusetõrva.

Pihlakamarju korjasime talveks.
Hoidsime aganate sees üle talve, et nad väga ei külmaks. Vanaema söötis neid talvel meile, et kõhud korras oleks. /---/ Ka kaalikaabet saime iga päev, see oli meie toortoit ja magustoit.

Vaarikad: teeks. Turvas: loomadele põhuks, kütteks, maarammutamiseks. Tomat. Rukis, nisu: jahuks. Oder, kaer: jahuks, tanguks. Kapsas, porgand, kaalikas, naeris: toiduks, supiks ja muuks toiduks. Peet: liha juures maitseainena. Kaer: kisselliks. Sigur: kohviks. Kurgid, kõrvits: söögiks. Kadakas: kõva tarbepuu. Kõik puud kütteks.

Apuaina “hapuoblikat” lapsed sõid toorelt. Neid korjati ka supivalmistamiseks. Keedeti mõni kanamuna ja hakiti hulka ja supp missugune!
Jänesekapsaid samuti sõid lapsed heameelega.
Toorelt sõime lapsena: põrknaid, kaalikad, kurke, kapstajuurika südamikke, sibula pääliseid; mõned lapsed sõid isegi toorest kartulit. Siis veel: ube, herneid, suhkruherneid, hiireherneid ja vikki; riivimise ajal kapsast jne.

Mul on jalgades veresoonte laienemine. Ma ravin ise ennast. Suvel panen peale vaeselapselehti. See on rannarohi, kasvab vesises kohas. Värskelt peab peale panema. 3 korda päevas panen peale, võtab vere välja. Tunnen ennast siis paremini. Talvel panen peale toorest kartulikaabet ja toorest kaalikakaabet, siis on parem.

Köha puhul tarvitati aloemahla teelusikatäis korraga, kaalikas lõigati pooleks ja õõnestati ära, pandi suhkurt täis ja küdevasse ahju küpsema. See siirup, mis tekkis, rahustas köha. Siis kaeluvarre teed tarvitati, sibula- ja suhkruleotist. Mesilaseteed, kasepunga teed, männiokka teed. Aniisitilkasid tunti. Moes olid ka mähised ja kompressid. Hingamisteede haiguste puhul kasutati sooje kaelamähiseid ja kopsupõletiku puhul kasutati külmavee kompresse ja märja lina sisse mähkimisi. Suurejõel on eduga ravitud köha kuuseokka teega.