Rahvapärased taimenimetused

Soouba

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 27, 273 (9) < Palamuse khk., Luua v. (1888)
Tiisikuse haiguse vastu.
Sooua juured ummukses keedetud, läbi sõela kurnatud ja vett haigele kas suhkruga magusamaks tehtud ehk ka vihalt juua anda.

E 38789 (8) < Palamuse khk., Kaarepere (1899)
Sooua juured ummukses keedetud, pärast juured ära korjatud, ja vett haigele juua anda. Kas suhkruga magusamaks tehtud, ehk vihalt. Kopsule olla see väga hea.

ERA II 279, 184 (11) < Iisaku khk., Illuka v., Kõnnu k. (1940)
Põdrasammel ja sua-ubaleht on tiiskuse ja köha vasta. Tuleb teed keeta. Suauba korjati ja kuivatati enne ära.

RKM II 22, 182 (31) < Torma khk., Lohusuu k. (1949) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lapse väljaheide, parekoorik, anissiköömned, palderjanijuured, sooubalehed- kõik segamini - kui on esimene või teine tiisikuse staadium - kohe aitab. Lapse väljaheide on kõige parem rohi.

RKM II 111, 88 (272) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Soouba lehti keedeti kopsuhaiguste vastu, aga ei tea, kas see aitas.

RKM II 111, 67/8 (180) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Kopsuhaigetel kästakse oma kust juua. Pidavat veel aitama soouba lehed - nendest valmistatud tee, ka männikasvudest keedetud teed juua. Pidi aitama.

RKM II 229, 410 (14a) < Rakvere l. (1966/7)
Põiehaigus. Kui põis ei pea, siis juua sooubalehe teed. Ma ise ravisin ennast.

RKM II 254, 334 (25) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
[Ravimtaimi]
Soouba on soo ubalehed, neid kuivatas vilus kohas, mitte päikese käes, ja pakkida kinnisesse riista. Neid kasvab meil siin Pundijärves.

Vilbaste, TN 11, 257 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Soouba - jälle arstirohi tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 1, 492 (3) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Soo-oa lehed [Menyanthes trifoliata]. Pulbriks hõõruda ja veega võtta - venitusele, kõhu lahtiolekule.

Vilbaste, TN 2, 352 (3) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Põdra- ja soo-oa lehtedest keedeti teed, see oli köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 367/8 (6) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Põdrasammalt tarvitati köha vastu ning soo-oa lehti samuti, keedeti teed, joodi kuumalt ning vihalt.

Vilbaste, TN 2, 418 (1) < Jõhvi khk., Voka k. as. (1930)
Soo-oa lehtede teed tarvitatakse söögiisu puudumise puhul ja kui seedimine korratu.

Vilbaste, TN 7, 482 (21) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Soo-oalehed kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 580d < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Soo-oa lehed köharohi - rinnatee.

Vilbaste, TN 7, 600 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Soo-oa lehti tarvitakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 716 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Ubalehe juur. Ubalehe juured keedeti teeks ja joodi tiisikusehaiguse vastu. Nii mitu korda päevas, kui keegi soovis, see ei olnud määratud.

Vilbaste, TN 7, 720 (1) < Harju-Jaani khk. (1929)
Taimed, mis tarvitati arstirohuks.
Ubalehe juur. Ubalehe juur keedeti ära, joodi seda vett tiiskuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 743 (19) < Harju-Jaani khk. (1929)
Soouba lehed. Soouba lehed keedetakse ja juuakse jooksvahaiguse vasta.

Vilbaste, TN 7, 786a < Harju-Madise khk., Kloostri pk., Rätsepa t. (1930)
Taimede nimed Harju-Madise kihelkonnast 1930 a.
Mina, Põllküla algkooli V klassi õppur, kõnelesin oma vanaema Anna Marjasega, kes sündis 26. augustil 1865. aastal Kloostri külas Rätsepa talus. Vanaema teadis mulle rääkida, et põdrasamblad, noored männakasvud, männaõied, sookaerad, pohlaoksad, soo-oade juured, puutõrv ja aloe piima sisse tilgutada, aga teised teeks keeta. Kõik eelpool nimetatud taimed tarvitatakse tiisikuse vastu.