Rahvapärased taimenimetused

Liivatee

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 6, 257 (I) < Reigi khk. (1890)
Külmetamise vastu on kadakamarjade tee ehk ka thymiani juurtest tehtud nõnda-nimetud liivatee. (Kärdla vabrikust ühe töömehe käest).

ERA II 297, 45 (3)a < Tallinn l. < Harjumaa (1941)
Nüüd, kus on arstirohud kohutavalt kallid, peaks igaüks isi arstmeid metsarohtudest tarvitama ja ka kodu arstima. Arstirohtusi võib ka valmistada nende turueitede nõuande järgi, kes Tallinna turul müüvad kõiki arstirohutaimi, näituseks köha vastu: liivateesid, ka kummeliteesi. /---/

H II 34, 769/70 (2) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Kaebdus-, kaetis-, kaibaus-, kahetis-rohi, liivatee (kasvab liivapääl) (Thymus serpyllum), üheksat seltsi, köha ja iga asja vastu teeks keeta. Kui inimene või loom nõiutud, rannakeeli "kaibajuksis on". Korj. 3 päeva enne jaani. Kui lehmad tulevad, siis lehmadelle keeta ja seda juua anda; ja ka naesterahvale, kui on maha jäämas.

E 46003 (7) < Tallinn l., Nõmme (1907)
Jooksvahaigust kaotab nõmmeõied - või mõnes pool nimetatud liivatee. Ka kahetuserohu nime all on nad tuntud, punakassinised pisikesed õied. Need õied spirituse sees paar nädalad liguneda lasta sooja koha pääl. Selle järele teda sisse võtta. Kaotab haiguse, tuleb tervis.

E 51202 < Lääne-Nigula khk. (1920)
Maa-alused.
Maa-aluseid suitsetakse liivateega.

EKS c, 63 (1c) < Tori khk. (1891)
[Labiatae]
Thymus serpyllum
Liivatee. Taimed kõige varredega keedetakse teeks rabanduse vastu. Rabanduseks nimetab rahvas iga äkilist haigust inimeste ja loomade juures. Hakkab enamiste külmetamisega.

RKM II 338, 360 (36) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Paisete ja paistetanud koha peale pandi kaalikapealseid, lepalehti, paiselehti, teelehti, raudrohtu, kumeleid, krookslehti, piparmünti või liivateed. Neist ravimitest keedeti teed ja pandi haigele kohale soojad mähised peale ehk pandi kohe maast nopituna haigele kohale. Need ravimid alandavad palavikku ja vähendavad valu.

ERA II 62, 506 (7) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Maandi s. < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kuie k. (1933)
Maa-alused. Neid on mitmed seltsi, mõned on jämedad, mõned on peened. Suitsetakse maa-aluserohtudega. Need on mitmed seltsi, muist hüütakse liivateeks, muist kasvavad põllupeenrate peal, pisikesed tillukesed kupled peal. Sool koa aitab, soolaga piirata. Mõni viskab vastu tuult, mõni viskab ahju. Maast nad hakkavad ja tuulest, vee seest hakkab koa.

ERA II 167, 179 (31) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Liivatee - influentsa ja kopsuhaiguse vastu, korjatakse õitsmise ajal.

ERA II 167, 282 (14) < Kose khk., Triigi v. (1937)
Aidanud ka liiva- ja õunapuutee külmetuse korral.

ERA II 189, 538 (73) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Rõuma k. (1938)
Raudrohu- ja liivateed sai joodud, see on ikka köha vastu küll.

ERA II 205, 405 (12) < Tallinn l. (1939)
Liivatee
Igaüks tunneb seda nõmmeliiva- ehk metsateed tema lilla õitega [Liivatee aitab tiisikuse ehk raske köha vastu.]

ERA II 308, 103 (81) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Liivatee. Ku oled külmetand, siis õhta juua ja voodisse. Kõhuvalu vastu on koa hia. Korjatakse õieaeg.

ERA II 130, 287 (51) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. (1937)
Nohinuhtlus: nina punane jookseb vett, ajab aevastama. Keedetakse teed ja juuakse üsna kuumalt (liivateed, kummeliteed, köömnetee veel kõige parem). Valge linane riie pannakse rulli ja tuli otsa ja tõmmatse seda suitsu nina alla ja rindu.

RKM II 111, 119 (400) < Muhu khk., Nõmmküla k., Peedu t. (1961)
Külmetuse vastu on liivatee.

RKM II 175, 491/2 (46) < Audru khk., Võlla v., Eassalu k., Passi t. (1964)
Rabantsirohu tee on külmetushaiguse vastu. See on liivatee.

RKM II 186, 32/4 (11d) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Liivatee kasvab liiva peal mägedes, taim on peenete lillade õitega madal taim.

RKM II 224, 561 (24) < Tartu l. < Lääne-Nigula khk., Sooniste v., Ellamaa k., Sillasoo t. (1967)
Kurguhaiguse rohuks oli põllumarja õie ja nõmme- ehk liivatee.

RKM II 240, 290/1 < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Köha oli kuiv ja lahtine. Kuiva köha nimetati ka kinniseks köhaks, see ajas köhatama, aga lahti ei saandud köhida. Lahtine köha oli rögaga. Tugeva köha liik oli läkatis, mis tugevate hoogudena tuleb. Kuuma liivarohu teed anti igal juhul, et pehmemaks ja lahtisemaks teeks.

RKM II 251, 466/7 (3) < Anseküla khk., Üüdibe k. (1969)
Liivatee on timmi-jaan. Tal on niivõrd hea maitse, kui jood. Ja ravim on ta ka. Elmo oli väike, käis juba, siis lõid vistrikud käte peale, siis ema käskis, et tee seda teed, ja kaks päeva pesin sellega, siis oli terve.

RKM II 254, 444 (26) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Liivatee - selle tie on hea juua, see on jälle köha jaoks. Marju talle otsa ei kasva, madalam kui rohi.

RKM II 257, 419c < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Nõmmliivatee (randrohi, liivatee) on ka põiehaiguse vastu.

RKM II 338, 347 (4) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Köha vastu keedeti jällegi teed kas põdrasamblast, raudrohu õitest, pihlakakoorest, toomingakoorest, kiviimela juurtest ja liivateest. Kevadeti korjati ka männikasve, siis kui need olid nii paari-kolme sentimeetri pikkused. Pikematel ei olevat enam nii suurt väärtust. Sellistest kuivatatud kasvudest keedetud tee oli väga hea köharohi.

RKM II 383, 41/2 (2) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Köha.
Köha vastu keedeti islandi sambla teed ja veel raudrohu, pihlakakoore, toomingakoore, kiviimela juurtest ja liivateed. Ja kevadel peab korjama männikasve, siis kui need on alles mõne sentimeetrit pikkused. Siis on nende tee mõjuv köhale ka. /---/

RKM II 401, 121 (24) < Juuru khk., Umbru k., Mäe t. (1987)
Rinnarohi, mis kasvab nisukese kõva maa peal hästi, hüüti rinnatie, liivatie hüütakse ka.

RKM II 415, 404 (43) < Tallinn < Haljala khk., Lobi k., Rätsepa t. (1989)
Põlluosja ja muid rohte korjati. Juodi liivatied ja vaarmarja tied.

RKM II 433, 576/7 (25) < Lääne-Nigula khk., Palivere as. (1990)
Raudrohi ja liivatie ja põdrasammal on kopsuhaiguse vastu. Kui ikka tõsine viga on, ei ta siis aita kedagi.

RKM II 434, 63 (40) < Harju-Madise khk., Rannaküla k. < Harju-Madise khk., Ämari k. (1990)
Vaarikavartest ja mustsõstardest oleme teed teinud. Igast asjast annab teha. Liivateed on korjatud ja tehtud... Raudrohu teed ka.

RKM II 434, 184 (43b) < Nissi khk., Jutapere e. Pajaka k. < Nissi khk., Nurme k. (s. Ehrpais), 81 a. (1990)
Liivatee on kõige asja vasta, külmetuse vasta ja... kõikide vasta.

RKM II 434, 258 (92) < Risti khk., Vilivalla k. (1990)
Liivateed kasutati külmetuse vastu.

RKM II 446, 178 (37) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (1991)
Nõgest, naistepuna, palderjani, piparmünti, liivateed, raudrohtu: neid korjati.

KKI 65, 242/3 (7b) < Kadrina khk., Vihasoo k., Kõrgemäe t. (1975)
No kummeliteed tarvitan ja köömneid ja pärnaõisi harva ja liivatied ja kibuvitsa marja tied.

KKI 69, 342 (2) < Viru-Nigula khk., Laheküla k., Juurami < Viru-Nigula khk., Härjapea k. (1975)
Liivanõmmetie - vererõhu, veresoonte lupjamise, põiehaiguste vastu. Õisi korjavad.

Vilbaste, TN 11, 267 < Nõo khk., Elva l. < Räpina khk., Veriora v., Virsküla k. (1963)
Liivatee. Seda korjatakse tee jaoks. Ka kivitaimlasse istutatakse. Teda hüütakse ka nõmmetee - väga maitsev tee. Ka nimetatakse nõmmeliivatee.

Vilbaste, TN 1, 465 (13) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Metsateed.
Meie pool tehakse järgmistest taimedest teed: liivateest [(Thymus Serpillum)], maasikalehtedest ja -õitest [Fragaria vesca] (mõned pruugivad ka ühes juurtega), mustasõstra lehtedest [Ribes nigrum], vaarpuu vartest [Rubus idaeus], nurmenuku õitest [Primula officinalis], kollastest õunapuu lehtedest [Pyrus malus], pihlakaõitest [Sorbus aucuparia], niine- ehk pärnapuu õitest [Tilia cordata], raudrohust [(Achillea millefolium)], kummelitest [Matricaria discoidea] ja pohlavartest [Vaccinium vitis-idaea]. Mõnda neist pruugitakse ka arstimise otstarbeks.

Vilbaste, TN 1, 576/7 (25), 516 (L7) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Liivatee [ka liivarohud, selle nimetusega kutsutakse harva ka teist taime, karukaera, sest ta kasvab ainult liivas ja liivastel künkadel]. Juuakse palju tee mõttes (asemel). Pidada ka hea olema võimalikult tuliselt juua külmetuse järelduste vastu (nagu köha, nohu, kerge kaelahaigus).

Vilbaste, TN 2, 259 (5) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Kuivadel kohtadel kasvab madalate puiste põõsastena kaetisrohi ehk liivatee. Tema lillakaid õisi korjatakse ühes ülemiste lehtedega. Liivateed pruugitakse külmetamise ja muude sarnaste haiguste puhul. Mõnel pool nimetab rahvas ka teda veel üheksahaiguse-rohuks.

Vilbaste, TN 2, 335 (31) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Liivatee - selle influentsa ja kopsuhaiguse vastu, korjatakse õitsmise ajal.

Vilbaste, TN 2, 383 (12) < Hageri khk., Hageri (1933)
Liivateed tarvitati külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 400 (3) < Hageri khk., Hageri k., Tammiku t. (1933)
Niinepuu õitest tehti teed ja ka „liivateed“, mis maas kasvab, tarvitati teeks köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 682 (7) < Räpina khk. (1930)
Liivatee ehk kaetiserohi ehk veel üheksahaiguserohi, tema teed tarvitadi külmetuse ja mitmete muude haigusavalduste kõrvaldamiseks.

Vilbaste, TN 2, 692 (5) < Räpina khk. (1930)
Liivateed ehk kaetisrohtu pruugitakse külmetuste ja mitme muude haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 87 (7) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Liivatee - köha ja rabanduse vastu

Vilbaste, TN 7, 132 (15) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Neid taimi, mida tarvitati haiguste kõrvaldamiseks, korjati suvel suurel hulgal, et oleks hädakorral võtta. Sest juba vanad eestlased mõistsid tervist õige kalliks pidada.
Külmetuse puhul, kui tõusis kehatemperatuur, joodi õige tulist liivateed, millele lisati juurde mett. Ka praegusel ajal tehakse seda, sest see ajab inimese higistama.

Vilbaste, TN 7, 137 (6) < Hageri khk., Hageri v., Rabivere k. (1933)
Suvel korjati metsast liivateed ja kuivatati ära. Kui talvel nohu oli, siis keedeti teed, see aitas kohe nohu vastu.

Vilbaste, TN 7, 145 (1) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Taimede kasutamine endisel ajal (praegu).
Vanarahvas juba mõistis hoolitseda oma tervise eest hästi. Arstirohte siis veel niipalju ei tuntud kui nüüd, ja võib-olla, et üldse ei tuntud. Siis, vanal ajal, peeti arstirohtudeks mitmesuguseid taimi, mis kasvasid põllul või metsas. Suvel, kui kõigil oli neid võimalik kätte saada, siis korjati ja kuivatati neid, et siis võtta oleks, kui tarvis. Iga rohi, mis kasvas põllul või mujal, teati ta nime ja ka teati, mis haiguseks teda tarvis on. Nüüdse aja inimesed aga enam ei tea niipalju, see on juba neile seljataha jäänud. Võib-olla, et mõned vanad külaeided teavad sellest midagi jutustada. Siis usuti ka nõidadesse. Neid rohte nõiad ja külatargad aitasid ka tõendada. Kui mõnele loomale rohtu anti, siis pobiseti ikka sinna juure veel nõiasõnu, et ikka see rohi aitaks. Kui mõne haiguse vastu rohtu ei teatud, siis mindi ikka nõia või külatarga käest nõu küsima. Vahel rääkisid nad küll tõtt, kuid mitte alati. Nõiad ja külatargad oma tarkust ja saladust teistele ei avaldanud, sest see oleks nende leivapalukest vähendanud.
Õige palju rohte oli, mida tarvitati köha ja külmetuse vastu.
Liivatee õisi korjati suvel, kuivatati ja joodi nende teed. Seda kasutati siis, kui oli köha, ja see ajas hästi higistama. Ka tarvitati teda loomadele arstirohuna. Liivatee kasvab liivasel maal ja ta õied on lillad. Ka nüüdki kasutatakse liivateed.

Vilbaste, TN 7, 148 (4) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Liivateed tehti rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 163 (IIa) < Räpina khk. (1930)
Arstirohutaimed.
Arstirohuks tarvitati ka kaetisrohu ehk liivatee lillakaid õisi ühes ülemiste okstega reumaatiliste valude, külmetuste ja sagedasti üheksa haiguse vastu, nagu rahvas teda nimetab.

Vilbaste, TN 7, 172 (18) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Liivatee - pruugitakse reumaatiliste valude ja külmetamiserohuks.

Vilbaste, TN 7, 175 (11) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Liivatee - liivateed tarvitatakse reumaatiliste valude vastu, külmetuse ja mitmete muude haigusavaldiste kõrvaldamiseks. Teda nimetatakse veel üheksatõberohuks.

Vilbaste, TN 7, 261 (10) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Liivatee - rabajuse ja külmetamise vastu, liivatee kuivatatakse ära ja keedetakse teed, see ajab veel keha higistama.

Vilbaste, TN 7, 274 (8) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Liivatee on külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 388 (18) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Liivateest tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 391 (24) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdruma k. (1931)
Liivateed tarvitatakse köha puhul.

Vilbaste, TN 7, 400 (22) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Liivateed - rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 403 (11) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Liivatee - tarvitatakse teeks.

Vilbaste, TN 7, 405 (17) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Liivateed tehakse.

Vilbaste, TN 7, 406 (1) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Arstirohud.
Liivateed on joomiseks korjatud.

Vilbaste, TN 7, 411 (13) < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
[Kasutatavaid taimi]
Liivateed tarvitatakse tee tegemiseks.

Vilbaste, TN 7, 414 (17) < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Liivatee, tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 420 (13) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Liivatee, tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 422 (28) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Liivatee - teeks külmetamise vasta.

Vilbaste, TN 7, 425 (34) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Liivatee: arstirohi.

Vilbaste, TN 7, 428 (4) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Liivatee - köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 431 (32) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Liivateed - arstimiseks rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 433 (15) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Liivateed - arstimiseks rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 440 (27) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Pähküla k. (1930)
Liivateest tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 448 (26) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kaetisrohtu ehk liivateed tarvitatakse külmetuse vastu. Rahvas nimetab ka sagedasti teda üheksa haiguse rohuks.

Vilbaste, TN 9, 349 (14) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Liivatee. Aitab kuumalt juues iga haiguse vastu.

Vilbaste, TN 9, 526 (7c) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Peale eelpool toodud rohtude korjati siin liivateed, aga seda joodi iga päev teejoogina.

Vilbaste, TN 9, 539 (4) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Liivatee (Thymian). Lillaõieline, harva valge, aromaatne lõhn. Suvel noppida õitsemise ajal. Kuivatada vilus tuule käes ehk õhulises kohas. Kui kuivatatud on, hoolsalt karpi ehk kotti asetada, kuivas kohas hoida.
Veerand kuni pool liitrit korraga juua kange teena, mitte liiga kaua keeta, parem lasta tõmmata, kuni saab tumedamaks. Peab lõhna ja aromaatsuse säilitama.
Külmetuste vastu, verepuhastuse jaoks ning üldise meeleolu tõstmise jaoks.

Vilbaste, TN 9, 539 (4.1) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Kaks-kolm korda päevas köha vastu, võib ka segada kolmandik liivatee, kolmandik raudrohtu, kolmandik nurmenukku õie teed, koos keeta.

Vilbaste, TN 9, 547 (2) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Liivatee: mõjuv tee külmetuse vastu, hea kerge meeleolu jaoks.
Teda võib iga päev peaaegu juua ilma halva mõjuta, vastupidi, ta aitab kergendada valusid. Õitsemise ajal noppida. Veerand liitrit korraga juua, peotäis kuiva teed.

Vilbaste, TN 7, 494 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve m. (1930)
Liivatee ehk kaetus - külmetuse ja peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 498d < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Liivatee ehk kaetused - külmetuse ja peavalu tarviseks.

Vilbaste, TN 7, 552 (II/7) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Liivatee arstirohuks.

Vilbaste, TN 7, 695 (4) < Harju-Jaani khk. (1929)
Liivatee. Neljandaks tarvitati liivateed. Kui kellelgi raske köha oli, siis valmistati liivateest teed ja joodi.

Vilbaste, TN 7, 699 (2) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Liivatee. Suvel korjatakse liivatee õisi ja kuivatatakse. Keedetakse teeks ja juuakse. Köha vastu ja võtab külma.

Vilbaste, TN 7, 703 (3) < Harju-Jaani khk. (1929)
Liivatee. Külmetamise vastu. Puhastakse ta ja tehakse teeks. Juuakse siis, kui inimene külmetanud on.

Vilbaste, TN 7, 717 (13) < Harju-Jaani khk. (1929)
Liivatee. Liivateed kuivatati krõbedaks, keedeti teeks ja joodi külmetamise vastu. Ei ole tähtis, mitu korda päevas ja kuidas seda tarvitada.

Vilbaste, TN 7, 724 (5b) < Harju-Jaani khk. (1929)
Liivateed juuakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 731 (1) < Harju-Jaani khk. (1929)
Taimed, mida tarvitati arstirohuks.
Liivatee. Külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 741 (8) < Harju-Jaani khk. (1929)
Liivatee. Liivateed juuakse keedetult külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 795 < Harju-Madise khk., Ämari al., Aaviku t. (1930)
Arstirohtudeks tarvitati liivateed, kummelid, raudrohi, paiselehed, krossilehed, maa-alused.

Vilbaste, TN 7, 806b < Harju-Madise khk., Kloostri pk. < Keila khk. (1930)
Suvel korjatud liivateest, mis siis kuivatud, keedetakse teed, mis külmaga konte ergutab ja köha lahti võtab.

Vilbaste, TN 10, 43 (16) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Muid rahvuslikke teena tarvitatavaid taimeosi:
Piparmündi tee, liivatee, vaarmarja lehe tee, pohlalehe tee, kääkaatsa õie tee, kaselehe tee ja teised.

Vilbaste, TN 10, 271 (35) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Liivatee ehk kaetisrohi. Teed joodi südamehaiguse vastu. Kaetisrohu teed tegi ema, oli hea juua. Kõik üheksa last olime terved, ei olnud südamehaigust.

Vilbaste, TN 5, 82 (5) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud] [Teed.]
Liivatee ehk kaetisrohi kasvab liivakinkudel, metsades ja teedeveertel madala puise põõsakesena. Tema lillakaid õisi ühes ülemiste okstega korjatakse rohuks. Liivateed pruugitakse reumaatiliste valude vastu, külmetuse ja mitmete muude haiguseavalduste kõrvaldamiseks. Sagedasti nimetab teda rahvas “üheksa haiguse rohuks”.

Vilbaste, TN 1, 1131/2 < Kuusalu khk., Rammu saar (1937)
Ainus taim, mida siin tarvitatakse üldiselt, on “liivatee”, kuid mitte arstirohuna, vaid maitseainena. (Kuigi öeldakse ta olevat ka tõhus arstim külmetushaiguse vastu.) Mainitud taime õisi korjatakse, kuivatatakse ja keedetakse 10-15 min ja seda juuakse mitte niipalju selle tee maitsekuse tõttu, kui selle odavuse pärast.

Vilbaste, TN 7, 1199 (81) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Liiva- ehk sannatee (Thymus serpyllum). Korjadi enne jaanipääva; keedeti kui tehed külmetamise, rinnahaiguse ja köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 1267 (Ic) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
[Taimed muistsete jookidena ja muuks oluks.]
Siis veel eelmainitud liivatee, kaetusrohuna tarvitatav.

Vilbaste, TN 7, 1231/2 (II, I) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
“Taimed, mida ja kuidas tarvitadi arstimisvahendeina”.
Liivatee [Thymus serpyllum]
Ülituntud on kõigile see liivasel maa-alal kasvav mitmeharuliste varte ja peenikeste lehekestega ning pruunikaspunaste lõhnavate õitega roomav taim. Siinne rahvas kutsub seda liivateeks, ka liiviseks ehk kaetuserohuks. Kirjakeeles kutsutakse aga seda “tüümian” ehk mehitsehein. Vähe leidub vist veel saarnatseid taimi, mis nii ebausuga seotud on kui see. Liivatee ehk liivis ei oma kuigi suurt tähtsust, sest mõlemad on sihitavad maapinna suhtes. Viimane isegi arvatavasti mujalt maakonnast mitte väga kaua aega tagasi sisse rännanud, sest üliharva on kuuldunud siin seda. Teine tähendus on aga “kaetusrohul”. Sõna “kaetus” on tuletadud sõnast “kaema”. Vanus kirjus tähendab see “vaatama”. Ka siinne rahvas on tarvitanud seda omas murrakus. Kuid mitte Noarootsi eestlaste keskel ei asu selle sõna algupärane kodu, vaid ta on Lääne-Nigula kaudu siia tulnud. Ja kui tõendatakse, et Lääne-Nigula rahvas pärast Noarootsi rootslaste sisserändamist oma praegusele asukohale on rännanud (prof. Ariste “Millal asusivad rootslased Eesti saartele”), siis on see sõna toodud sisse kusagilt mujalt. Nõnda on liivateed ka väljaspool Läänemaad tarvitadud ja nimelt kaetusrohuna.
Edasi vaatame nüüd, missuguseid haigusi sellega ja kuidas ravitadi. Rahvas muistselt on kõnelenud siin, “paha silm on kaenud” ja “ää tehtud”, ka “tallajast” on kõneldud Lääne-Nigula pool. Kuid terve selle üldine mõiste on “arstimisvahend kurja silma vastu” või nõidumise vastu kaitseabinõu. Toome siin ette, kuidas seda toimingud siinne rahvas kirjeldas. Paha silmaga inimesega ei söandanud keegi lähemalt tutvust teha. Tema vaatamine mõjus kahju tegevalt võerastele loomadele. Töö, mis siis käes juhtus olema, kui paha silmaga inimene nägi, võis kergesti nurjuda. Loomade suhtes oli tagajärg siis järgmine. Loomad jätsivad kohe söömise ja haigestusivad. Mõned segi, hakkasivad meeletult kisama, hommikul lauta minnes nägi karjatoimetaja lehmil seljus kastetaolist pisarhigi. See oli nõiduse, mis sündis paha silma läbi, tunnus. Nüüd aga tehti kaetuserohu ehk liivateed ja joodeti haigestunud loomile jahude ja soolaga, kes olevat siis terveks saand. Üldse olevat see üks vanemaid nõiduse vastu võitlemise vahendeid pääle jahude ja soola, mis olevat pärast juurde kasvanud. Olgu ehkki on kadumas nõiduse jäljed lõplikult rahva keskelt, ometigi leidub selle tarvitajaid veel, kes küll mitte avalikult ei tegutse, kuid saarnatse märkidega haigusi nähes oma loomade juures eelmainitud esemetega ravida püüavad.

EFA I 16, 66 (40) < Martna khk., Keskvere k., Karingi t. (Lillep), s. 1918 (1996)
Eks liivatee ole ju külmetuse vastu ja käekatsad /nurmenukud/ niisama ja niineõied on ka külmetuse rohi.

EFA I 16, 71 (17) < Martna khk., Väike-Rõude k., Madise t. (Gilden), s. 1909 (1996)
Liivatee noorendab, ta on vananemise vastu. 90-aastane naine oli nii reibas, ütles, et on liivateed joonud terve elu.

EFA I 16, 71 (18) < Martna khk., Väike-Rõude k., Madise t. (Gilden), s. 1909 (1996)
Liivatee, ta on neerudele ja põiele.

EFA I 16, 91 (7) < Kirbla khk., Seira (end. Aruküla) k. < Muhu khk., Igaküla k., Kasemetsa t. (1996)
Liivatie oli kõige parem tie, nõmmeliivatie oli ka iga haiguse vasta.

EFA I 16, 160 (17) < Martna khk., Väike-Lähtru k., Panga t. (1996)
Isa ise korjas raudrohtu, sellest teed tehti. Isa oli viletsa tervisega. Isa tahtis väga liivateed, aga siin mitte teda ei ole. Ma käisin siit takka, kaks-kolm kilomeetrit, toomas. Isal ta lihtsalt maitses. Minu mees tahtis väga köömneteed. Mul õde ütles „riigitee“ - seda ka oli ikka.

EFA I 16, 239 (17) < Ridala khk., Puise k., Pruuli t. (1996)
Liivatee oli külmetuse ja kõige niukse vastu.

Vilbaste, TN 9, 68 < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Õllele keedeti vett marjadega kadakatest.
Teed igapäevaseks tarvituseks keedeti: pohlaõitest, pihlakaõitest, kanarpiku õitest, mustsõstra vartest, vaarikavartest, kuivatatud maasikatest, vaarikatest, õuntest. Raudrohu õitest, pärna õitest, piparmündist, liivateest, köömnetest, õunapuulehtedest, raudrohust, kuivatatud pihlakamarjadest.
Liha suitsetamiseks kasutati valget leppa ja kadakast.
Kuusevaiku kasutati n.n. “tõrvaseebi” keetmiseks.

ERA II 27, 339 (37) < Nissi khk., Laitse v., Laitse as. (1930)
Liivateed on külmetamise vasta.

RKM II 338, 357/8 (24) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Liikme- ja luuhaiguste ning valude puhul pandi valutavale kohale ümber kas sooheinu või põõsana kasvavaid sõnajalgu. Pealt seoti soojalt ja kõvasti riidega kinni, nii et nad ilusti ümber haige koha seisid, need sõnajalad või sooheinad. Kevadel korjati kasepungasid. Nendest leotatud ja keedetud vedelikku joodi siis kaks klaasi päevas. Luu- ja liikmevalude puhul aitas ka veel nurmenuku, maasikajuurte, piparmündi, liivatee tee.