Rahvapärased taimenimetused

Kalmus

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Luhamõõk, valumõõk, kalmus (Calamus aromaticus). Pruugitakse inimestele ja elajatele, juured pulbreks tehtult ja tee viisi kõhuhaiguse vastu ja söögiisu äratamiseks.

Kirpude vastu riputati katkilõigutud kalmuseid ja mõruheinu (Flohkraut) põrandale.

Kalmusse (tatersäla) juuri kuivatud ja hõerutud peenikeseks ning joodud viinaga kollera rohuks.

Kollera vastu. Kalmussa juur ära kuivata ja sissi võtta.

Kalmusse (tatersäla) juuri kuivatud ja hõõrutud peenikeseks ja joodud viinaga kollera rohuks.

Kõhuparandajad rohud on kalmusejuured kuivatatult peeneks hõõruda ja süüa, võib ka suhkruga segamine, kui muidu viha on. Ka puusüsi süüa parandab kõhtu.

Kalmuse õied ja juured kuivatatakse räästa all ära, siis leivaahjus, tehakse pulbriks. Siis on hea kirburohi. Kui sisse võtta, siis võtab kõhu kinni, võib ka viina sisse panna. Kuid peab inimese kalmus olema, mitte soo-ingver (seajuur), mis inimese ära suretab. Inimese kalmuse tundemärgid: ümarik, mitte kolmekandiline. Ülepea pidada kalmusid 5 sorti olema.

[Araceae]
Acorus calamus
Kalmus. Kalmusejuured viina sees leotatud, olevat hää kõhuvalu vastu.

[Araceae. Acorus calamus. Kalmus] Lehed värskelt kirburohuks tarvitatud.

Kalmuse õied ja juured kuivatatakse räästa all ära, siis leivaahju, tehakse pulbriks. Siis on kirburohi. Ehk ka sisse võtta, siis võtab kõhu kinni. Ehk viina sisse panna. Kuid peab inimese kalmus olema, mitte soo-ingver = seajuur, mis inimese ära suretab. Inimese kalmuse tundemärgid: ümarik, mitte kolmekandiline. Ülepea kalmusid 5 sorti.

Jooksvahaiguse parandab järgneva korra järele arstimine.
I vann. Kasepuu tuhast harilik libe ehk leheline valmistada, millega umbes 15 naela põldheinalehti ja -õisi keeta. Kõik see segu valada suurde vanni ehk tõrde, milles umbes 30° soojusline vesi on. Selles vees, milles leheline ja ristikheinalehtedest segu valatud, istugu ehk külitagu inimene umbes pool tundi kõige vähem, üleni kaelast saadik vees olles.
II vann. Kasepuu tuhast tubli kangusega leheline valmistada, millega segi umbes 10 naela kuusekäbisi, 1 nael kalmujuuri ehk -lehti segi keeta. Kõik see segu valada suurde vanni ehk tõrde, milles 30° soojus vesi. Selles vees oldagu vähemalt pool tundi.
III vann. Korjata kasepuu pungad ja umbes hiirekõrva suurused, lehekeisi keeta kasepuu lehelisega, valada jälle vanni ehk tõrde, milles 30° soojus veel. Selles vees oldagu kaelani, mitte vähem kui pool tundi. Kasepuu pungi ja lehekeisi olgu umbes 10 naela.
IV vann. Sipelgaid koguda umbes 10 n. ja neid kotis keeta, siis ühes kange kasepuu lehelisega segada, vanni ehk tõrde valada, milles 30° soojus veel on. Selles vees viibigu vähemalt pool tundi üleni kaelast saadik olles. Niisuguste vannide tarvitamine olgu korduv, vaheldumisi põldheinalehtede vanniga alates ja sipelgavanniga lõpetades, iga nädal - vähemalt kolm ühesarnast, segatud vanni. Arstimine, s.o. vannide tarvitamine vältab seni, kui haigus kadunud. Kas ½ ehk aasta aega ehk mõni kuu.

Kõhukattar. Kalmusejuured koorida, kuivatada ja teeks keeta. Iga päev üks teeklaas ära juua.

Kõhutõbe (Dysenteria) vastu on Mihkli kihelkonnas laialt tarvitatav retsept: juua vähehaaval rüübates kalmuseteed + koirohuteed ühevõrra + soolahape, nii et vähe hapu.

Inglishaiguse vasta kalmus, köömel, tammelehed.

Kui hambad on suus lahti: kukerpuu, ubaleht, kalmused.

Kalmusejuurikaid leotati viina sees ja võeti sisse, kui oli külmetand vai muidu haige.

Kalmuse juurikaid pandi viina sisse ja jooksvahaiged jõid seda.

Kalmus - nende juurte teega arstitakse, kui kõht on lahti.

Kalmusejuurikate tee olevat hää sihimeste haiguste vastu.

Isu äratamiseks tarvitatakse kalmusejuurika teed (15-20 g juurikaid ühe l vee kohta) 2-3 klaasi päevas.

Hallitõbi. Kui hall haigus on, kui väriseb. Need rohud pfeffermenz, kalmus, kanebelik [?kanarbik].
Võta kõik ühepalju ja keeda ummuses ära ja üks klaas päevas juua. See aitab.

Kalmuse juured pannakse piiritusse ligunema, selle vedelikku tarvitakse seesmise haigusele.

Ka tarvitavad kõhuhaiged (kel seedimine korratu) kuivatatud ja pulbriks hõõrutud kalmusejuuri, mida tarvitatakse pulbrina.

On sinu naesel kõht haige, pealegi kõhukrambid, kui ka muud sisemised haigused, võta mine jõe ääre ja kui tunned kalmusi, mis kasvavad jõgede ääres, kisu üles kalmujuuri. Ja keeda neid ükskeik mis moodi, ja naene joogu seda keeduvett. Ja kõhuvalu kaub ära.

[Kuidas raviti kõhuvalu?]
Kõhuvalu vastu anti kalmuste juuri.

Kalmusejuure tied tehti, kui köhä õli.

Kalmus on ka ravitaim.

Kalmud on jõgedes. Issia ja jooksja vastu. Kui puusades on, siis vanni teha.

Kalmusõjuuri mõni vei, et kui är kuias, pulbris hõõru' kõhurohus.

Südamehaigetele kalmusetii.
Kalmus, siis sihuke hain, kasvab lombi veeren, om pea üts meeter pikk (vanasti olli küünar, mis olli puul meetrit). Sel kalmusel on häste kange hais. Vanasti olli kõik hais, tõine olli hää hais, tõine halb hais, lõhna siss ei ütelda. Sellest kalmusest tetas häste kõvva tii, sedä võetas kolm kõrda päevan üts tiiluitsatäis korraga. Ja tedä tuuas ka tarre, pannas põrmandu pääle laiale, kui kirpe om pallu, siss nii looma kaova ära.

Kõhuhaiguse ravi.
Kõhuhaigusevalu vastu kalmus. Aialilled on ka, aga need on jõekalmukad. Neil on must juur, see pantakse viina sisse ja juuakse.

Kalmusejuured kuivatati, hõeruti peeneks või jahvatati kohviveskis ja anti jälle külmetuse puhul teatud osa.

Kalmus - närvirohi, kõhurohi. Juured kuivatati, valati viina peale.

Kalmusejuurt kasutati jooksva raviks.

Kalmusejuuri korjati jõest. Aitas hingeldamise puhul. Siis öeldi, et võtame kalmukateed.

Kalmusejuurikatest tee aitas kõhuvalu puhul, kui kõht lahti oli.

Kalmujuure tee on jooksva vastu ja kõhulahtisuse vastu.

Ja kui jalad on haiged, siis käskis ta võtta kalmuse, ubalehe ja leesika. Need tuli ummuksis keeta ja siis vanni panna. Paar korda tuli niimoodi teha. Olle-ema oli ta nimi.

Kalmusejuured on head kuivatada ja nigu pulbrist tambid, siis kui nad on kuivatatud. Ja see on siis kopsuhaigustele hea.

Kui inimene venitas end raske tööga ära ja rinde alt oli valus, siis võeti suutäis kalmuseviina. Tugeva venituse puhul ajas veel südame pahaks ka. Kalmusejuured olid suvel kogutud jõest, pesti puhtaks, pandi kuivama. Lõigati tükikesed ja pandi pudelisse valge viina sisse. Pidi seisma mitu nädalat, siis oli arstirohuna paras suutäis korraga sisse võtta. Kaotas valu ja haige enesetunne paranes.

Venituse puhul tehti ka kalmuseviina. Kalmusejuured võeti suvel jõest, pesti puhtaks ja kuivatati ära. Kuivatatud tükikesed pandi pudeli põhja nii 1/3 pudeli kõrgusest ja siis kallati valge viin peale. Lasti nädal või paar seista, siis sobis arstirohuks. Kui rinde all oli valus, tuli pits kalmuseviina võtta, siis andis valu tagasi.

Kui inimene oli tööga ennast rinde alt ära venitanud, võttis lonksu kalmuseviina sisse. See tehti nii: kalmusejuured korjati suvel jõest, pesti puhtaks ja kuivatati. Lõigati tükikesteks ja asetati tühja ¾ liitrisesse pudelisse vast poole vaksa kõrguselt. Siis kallati teisest pudelist viina peale, nii et pudel peaaegu täis sai. Nii seisis kalmuseviin kapis tagavaraks ja rüübati venitamise puhul.

Kui inimene oli tööga end ära venitanud, tuli võtta sisse suutäis viina, milles oli leotatud punast pipart või kalmusejuuri.

Kui raske tööga rinde alt oli valus, võis sisse võtta kalmuseviina. Valud vähenesid, enesetunne paranes. Selleks oli valge viina sisse tükeldatud kalmusejuuri pandud. Ka liikvat võeti, kuid selle lõhna paljud ei sallinud.

Kui raske tööga oli rinde alt ja kõhus valu, tuli võtta kalmuseviina. Selleks oli talus alati kalmusejuured pudelis valge viinaga.

/---/ Kõhulahtisuse puhul oli heaks vahendiks kuivatatud mustikad, mustikamoos, tikrid.
Kui oli haigus tõsisem, kasutati kalmusejuurikaid viinaleotises. Samuti kasutati tedremarana juuri viinas ja koirohtu samuti viinas.

Kalmus.
Kalmuselehed pandi põrmandu pääle, kui kirpe olli pallu. Niideti maha ja värskelt kohe pandi.

Kõhulahtisus.
Kui kõht lahti olli, anti kalmusejuuriku pulbert. Kalmusejuuriku pulbert anti ka vasikidel ja lehmadel, kui pasandasid kangeste. Koirohu tee on kõhu lahtioleku vastu ja reinvars on kõhu lahtioleku vastu. Mustikid veel süüas ja tammekoore teed tehas.

Kalmusejuurikas.
Nõrk tee soodustab seedimist. Laste vannitamisvette lõigatakse pisut juurt. Lehed ja juured kirpude ja sipelgate tõrjeks. Tekitab toas (aidas) mõnusa lõhna.

Vanad inimesed kannatasid ju ikka ja kannatavad praegugi jooksja või liigesevalude käes.
Kui mina alles laps olin, siis minu ema ja naabrinaine käisid ise metsas, tõid kalmuse- ja palderjanijuurikaid ja männikasvusid. Meil oli suur tünn, nii rinnakõrgune, sinna sisse pandi toodud kraam ja kuum vesi peale, siis tegid selle sees endile vanni. Tünn selle veega seisis köögis võib-olla kuu aega või rohkemgi. Mida kauem seisis, seda kangemaks vesi läks. Käisid selles vees iga päeva või paari tagant, väga tihti. Vee soojendasid iga kord uuesti sel kombel, et ajasid kivi tuliseks ja lasid vette.

Kui meil kellelgi kõht lahti oli, tegi vanaema koirohu teed. Kui oli, pandi sekka ka kalmusejuuri ja veel midagi, ei mäleta enam. Aga koirohi üksi aitas ka küll. Apteegist saab koirohu tilkasid, need aitavad samuti.

Lastel oli sageli kõhuvalu ja kõhulahtisus. Meil aias kasvas üks 2 meetri kõrge puitunud varrega kollaste õitega taim, mida ema nimetas upspuuks. Hiljem olen kuulnud upsajuure nime, see vast ongi sama taim. Tõin ta ka siia Räni tänav 5 koduaeda. Tal on tugevad valged juured. Ema kaevas neid suvel, pesi ja kuivatas. Laste kõhuvalu puhul ta kaapis seda juurt, andis veega sisse ja kõhuvalu kadus. Ka kalmusejuurtega toimis ta samuti. Kui lastel olid kõhus soolteussid, tõi ema apteegist mingit kollaseid õieebemeid ussirohu nime all, andis neid veega sisse.

Kui kõht valutas, siis kaevati järve äärest kalmusejuuri, kuivatati ära. Pandi viin pääle, oli väga hää kõhuvalurohi.

Vähjatõve rohi.
Kalmusejuured, koirohi, heinaputke juured, teelehed, tammekoor, kirburohi ja kasekõbjas - kõik segamini ja teeks keeta. Seda teed siis juua.
Rohu käsitsi kirjutatud retsept leitud 24.11.84. 92-aastasena surnud Elise Ameri asjade hulgast.

Naistehaigusel aitavad törnapuu, türnpuu oksad, lehed ja koored. Kalmusejuured. Vanni teha.

Kalmus tehakse ka vanni. Raudnõgese juur, kalmus ja mädarõika juur ja põdrasammal. Seda tehakse ka vanni. On väga hea vann tuberkuloosi ja bronhiidi ja sellise vastu.

Ravimtaimedest peeti siin vanasti lugu. Koguti kalmusejuurt, kasepungi, tedremarana juurt, männikasvusid.

Kalmusejuuri korjati, jahvatati ära, võeti sisse. Minu vanaema võttis sisse seda.

Taimi, mida kasutati arstirohtudeks.
Kalmus, raudreie õied, ubaleht, valge ristikhein, põldõsi, vauõrma [vaarikas], maaska, palderjaan.

Kalmusõjuure vannitus, leotatakse viina sees.

Kalmus (kõhuvalu vastu).

Kalmus - kõhuvalu vastu.

[Kuidas kasutati taimi arstirohuks? Missuguseid taimi? Kes kasutasid, kuidas neid kutsuti?]
Kalmusejuuri teena.

Kalmusejuuri kõhuhaiguse vastu.

[Arstimiseks tarvitatakse:]
Kalmusid.

Kalmuseid tarvitatakse arstirohtudeks. Kalmusejuured kuivatatakse ja hõõrutakse pulbriks. Võetakse sisse kõhuvalu puhul.

Kalmusejuure pulber olevat kaunis hää söögiisu puuduse vastu ja mõjub tervendavalt igasuguste tõbede vastu. Tarvitada tuleb teda natuke, 0,5-1 teelusikatäis enne sööki.

Kalmus kasvab tiikides ja mudajärvedes. Tema juured on jämedad ja väga mõrud. Kalmusejuur kuivatatakse ära ja kui hammas valutab, võetakse see juur suhu ja vajutatakse kõvasti valutavale hambale. Siis kaob kohe hambavalu.

Kalmus [rahvapärane nimetus puudub]. Kalmuseteed tarvitatakse isuäratamiseks.

Kõhuhaiguse vastu - kalmujuured, nõgesed, tammekoor, kadakamarjad, kibuvitsa õied, kaseurvad, sibul ja kööme.

Kalmus [rahvapärane nimetus puudub]. Arstirohuks.

Kalmus (Acorus Calamus L). Juuretee annab söögiisu ja kaotab südamekloppimise.

Kalmus (Acorus Calamus L). Juuretee annab söögiisu ja kaotab südamekloppimise.

[Kalmus (Acorus Calamus L).] Kalmuse juurtest pigistatud leem on kõhuvalu vastu.

[Tarvitatakse arstirohuks.]
Kalmus - sooingver.

Kuremua vallas oli üks vanainime hüüdnimega Mäe mutt. Poeg õli tal Palamusel puhvetipidaja ja pärast õli Varbeveres meierist.
See Mäe mutt reakis endast niisuguse loo. Temal õli mauvähk. Õli Tartus kliinikus ravil, aga see ravi ei aidanud, arstid nägid ära, et ravi ei aita, ja suadeti mutt haiglast välja.
Aga keegi õli õpanud, et too liiter viina ja pane toorid mädarõika juuri (peeneks lõigatud) hea pihutäis või kamalutäis neid juuri viina sisse ja lase nädalapäevad liguneda, siis võta teelusikatäis kalmupulbrit ja vähe aja pärast üks pitsitäis seda mädarõika viina peale, kolm kõrda päevas. Ütles, et kui võtma hakkasin, siis esimese kõrra aal lõi kole valu siise, aga vähe aa pärast kadus valu ära ja iga võtmise järele jäenud ikka seest pehmemast. Ütles, et üle poole sain sest viinast ära võtta, ühe kõrra hakanud kibadast välja aama, nii kui kükitanud, nii tulnud suur klomakas välja, ütles, et ehmatasin peris ära, et nüüd tuli vist sisemine värk kõik välja. Esite võttis nõrgast, ei jõud üles tõusta, aga õnnest õlnud üks puupulgage seal muas, nii et ulatasin käega ära ja hakkasin selle pulgaga harutama, et mis asi see on, mis välja tuli. Ütles, et õli neske poolverine klomakas sakilise servadega, keskpaigast olnud nagu paksem, servadest õhem ja servades õlnud nagu niidikesed. Pikkamisi tuli jõud tagasi, nii et sain üles tõusta, ja sestsuadik kadunud valu seest ära, et mis ta muud võis õlla, kui vähk tuli välja. Ja mutt õli tugev ja terve, ütles, mul põle enam miski viga ja õpan igaühele seda rohtu, kellel neske häda on, kui mul õli.

Kalmusejuurt ja lehti tarvitati kirpude vastu. Need puistati põrandale ja pandi ka sängikoti alla.

Jõeäälmas, ’kalmus’. Juured on kõhurohi, lehed kirpude vastu.

Kalmused - tarvitati kirpude vastu. Lõiguti kõige juurtega põrandale maha. Kirbud siis hävinesid.

Kalmus - neeru-, maksa- ja põrnahaiguse vastu.

a) kalmus, b) kalmujuur [kirjakeelset nime pole märgitud] [Iris pseudacorus L. kollane võhumõõk].
„Kalmujuured on venituse vasta, kasvab soanikutes. Metsküla poal kasvab iseenesest, metsas soanikud, siis nendes. Meil muudkui Miheli tua taga soanikus. Miheli paaba [vanaema] ütles, et tema ise oli toond seia esimese kalmuse.“

Taimed, hainad:
Kalmus. Kasvab järves, jões, lompides. Kuivatunult voodikotis ei lase kirbul sigineda. Juured annavad sigadele söögiisu ja tervist. Teine jagu kalmust kasvab kuival maal.
/---/

Kalmus, kalmud (ainsuses: kalm) [Acorus calamus].
Tarvitatakse seda taime, nimelt juurt, söögiisu äratajaks ja kõhuvalu vastu. Selleks võetakse sisse kuivatatud ja peeneks tehtud juurepulbrit. Et ta väga viha sisse võtta on, siis segatakse suhkruga, mis viha maitset vähendab.

Mündid ja kalmused toodi voodisse, nende lõhn ajas kirbud ja lutikad voodist minema.

Kalmus (Acorus calamus). Vett, milles keedetud kalmusejuuri, kasutati närvilise peavalu puhul.

Kalmused on Euroopasse toodud XVI sajandil Aasiast. Praegu kasvavad nad meil igal pool jõgede ja kraavide kallastel. Tema juurikat leotatakse vees ja piirituses niinimetatud tinktuuride valmistamiseks. Kui on seedimine mõnel inimesel nõrk, siis tarvitab rahvas kalmusetinktuuri kui kibedat isuäratajat.

Milleks tarvitatakse rahva seas taimi.
Võrumaal Kanepi kihelkonnas.
Kalmuseid (Iris germanica) [Acorus] tarvitatakse koide ja kirpude vastu.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanasti, kui puudusid kõiksugu arstirohud, siis tarvitati taimi.
Kalmuse- ehk tatersäla juuri tarvitati sisemise haiguse vastu ja lehti kirpude hävitamiseks vooditest.

Kalmuselehti tarvitatakse tinktuuride tegemiseks ja need tarvitavad tinktuuri, kellel seedimine nõrk oli. Ta äratas söögiisu.

Kalmuseid tarvitati söögiisu tõstmiseks.

Arstirohtude valmistamiseks tarvitatakse ka ubalehti, tedremarana juuri, köömneid, piparmünte, kadakamarju, tungalteri, kalmusejuuri, linaseemneid, tille, kuslapuu lehte, tammekoori, õune, raudrohtu, türgi pipra kaune, venheni terasid, koirohtu, rabarberijuuri, kanepiseemneid, karukolla eosed ja nii edasi.

Samuti tarvitati kalmusejuurte tinktuuri reumatismi vastu.

Kalmusetaime juurte ja juurikate leotist piirituses tarvitati isuäratajana.

Kalmus on rohuks isu puudumise, südamekloppimise, neeruhaiguse, luuvalu, sapihaiguse ja paistetuse vastu. Seks võetakse üks lood kuivatatud ja peenekslõigatud juuri poole toobi veega.

Kalmused - tema juurikat leotatakse piirituses ja tarvitatakse siis, kui seedimine nõrk.

Kalmus - kalmusejuurikat ja -juuri leotatakse vees ja piirituses niinimetatud tinktuuride valmistamiseks. On seedimine nõrk, siis rahvas tarvitab kalmusetinktuuri kui kibedat isuäratajat.

Kalmus - venimise vastu.

Kalmused - tinktuuride valmistamiseks.

Kirbud on hooletusest, laiskusest, mustusest. Parandite pääl olli liiv, kirbud tekivad hullusti liiva sees. Kõige esmalt panti kirbude vasta need kirbueinad või konnaeinad, kalmused ja raudnõgesed, neid aeti hästi maha ja soola visati maha. Keeva vett kallati maha ja voodid uhuti keeva veega.
Märkus: kirbu- ehk konnaheina ei tea ilma nägemata, kas on Polygonum aviculare L. või mingi muu, rahva seas on mitu kirbuheina.

Kirpude jaoks toodi kalmusid, pidavat kartma.
Nad pidid ka valge peale minema (näiteks valge taldrik maha).

Tõrje elamusöödikute vastu - kirpudele pandi põrandale sõnajalgu või ka kalmuseid (värskeid lehti ja juurikaid). Hiljem pühiti koos kirpudega välja. Valgeid laudpõrandaid pesti keeva veega.

Kirpude (ka täide) puhul viidi aluspesu ja voodiriided mõnikord sipelgapessa. Veidi ajaga sai puhtaks. Vanaema viis voodiriided talvel õue lumehangele, suvel raputas neid vee kohal.
Kõige paremini aitasid kirpude vastu siiski toapõrandale puistatud kalmuselehed.

Kuulsin noorpõlves Häädemeestel, kuidas kirpudest vabaneda. Voodikottide ümber puistada tükkideks lõigatud kalmuseid, voodi alla põrandale ka. Kirbud jäävad uimaseks, kukuvad põrandale. Pühitakse koos kalmusega kokku ja põletatakse.
Samaks otstarbeks võis kasutada piparmünti - mõlemad on tugeva lõhnaga.

Kirbude tõrjeks oli, et värskeid kalmuseid põrandale lõikuda. Lutikade tõrjeks oli keev vesi ja petrolium, kuhu õieti ka midagi muud pidi pandama. Kilgide tõrjeks oli, et pidi hobuse kabjatükke truubi taha peitutama.

Kirpe hävitati kalmustega, mis lõiguti põrandale. Põrandat võis pesta seebikiviga. Lutikaid kõrvetati kuuma veega ja valati üle masinaõliga. Kui aga väävel pandi kaussi põlema, suleti uksed ja aknad, siis suits tappis kirbud kui ka kärbsed ja lutikad. Väävel põleb väikese sinise suitsuga. Sama tehti ka tünnidega, mida taheti puhastada - pandi väävel kummulikeeratud tünni all põlema.

Kirp - kirbud arvatakse ära kaduvat, kui voodisse pannakse kalmuseid.

Kalmussõ ja pinikeele (kalmusest õhemad, kitsamad) tuvvas tarrõ, et kirpa är ajasse.

Kalmuste juurikaid ja juurt leotatakse vees ja piirituses tinktuuride valmistamiseks.

Hallitõbisele antud rohuks kalmujuure pulbrit.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimi tarvitati enamasti arstirohtudeks. Nii tarvitakse kalmuseid kõhuvalu, õieti rindealuse rohuks.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Kõhuvalu vastu kalmust, luuvaluheina, heinputke.

Kalmust tarvitatakse siis, kui söögiisu põle.

Piparmünt, raudrohi, kalmused, paakspuu: teed tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.

Kalmust tarvitatakse siis, kui söögiisu põle.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kalmus (juured); kalganijuured – isu äratajaks.

Kalmus [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kalmusejuure tee: üks lood peeneks lõigatud kuivi juuri poole toobi vee kohta on abinõu isupuuduse, inglishaiguse, kahvatõbe, külmatõve vastu.

Kalmus. Tarvitatakse kirpude hävitamiseks. Rahvapäraselt hundinui [Ei!].

Kalmused rimatismi vastu.

Maksahaiguste ja sapihaiguse vastu aitab kalmusejuur.

Kalmus aitab ka kahvatõbe vastu.

Kui süda klopib, siis tuleb juua kalmuseteed.

Kalmusepealsed - kirpude vastu (pillutakse põrandale).

Kalmus - (Acorus calamus L.). Tema juurt tarvitatakse seedimisrikete puhul.

Kalmusõjuurõ - kirburohi.

Kõhuvalu (pisted): arnika, heinputk, islandi samblik, kalmus, koirohi, luuvaluhein, sibul, piparmünt, raudrohi, toomingas, ristikhein.

Seedehäired (valu kõhus, südamekõrvetus ja nii edasi): heinputke, isujuur, kalmus, koirohi, kummel, maasapp, palderjan, silmarohi, sibul, ubaleht, võilill.

Söögiisu puudus: isujuur, kalmus, koirohi, köömned, maasapp, maasikas, naerid, palderjan, punad.

Verd puhastavad: kadakas, kalmus, nõges, põldkannike, punad, takjas, valge emanõges, vesikress, võilill.

Kalmusejuurtest keedeti kanget teed ja seda joodi ja loputati suud päeval mitmeid kordi suust halva lõhna peletuseks.

Veel korjas tedremaranat (sellega värvis ka), arnikat, kassikäpa õievarsi, kalmusejuurikat (kodu juurest tiigist), näsiniine marju, piparmünti (jõemünti jõest), paiselehe lehti, maikellukese õisi, nurmenukku (õisi). Nende järel käis kaugel, sest kodu läheduses neid ei kasvanud. /---/

Kalmuseid tarvitatakse põrandal kirpude vastu.

[Ärakirjutatud]
[Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.]
Kalmused: on 16. aastasajal Aasiast Euroopasse toodud. Nüüd kasvavad nad igal pool jõgede, kraavide ja järvede kallastel. Kalmuse mõlajad lehed asetsevad maa peale ulatuval juurikal. Tema juurikat ja juuri leotatakse vees ja piirituses niinimetatud tinktuuride valmistamiseks. On seedimine nõrk, siis tarvitab rahvas kalmusetinktuuri kui kibedat isuäratajat.

Kalmused. Kirpude vastu.

Kalmusejuured. Kõhuvalu ja kirpude vastu.

Arstirohud: kummel, palderjan, verihein, piparmünt, kaetisrohi, kalmus, vesimünt, teekummel.

Kalmus - kalmus - kirpude vastu.

Arstirohu taimed. Kalmus.

Kalmust tarvitatakse kirpude vastu, kalmus tuuakse tuppa, laotatakse põrandale laiali ja nii usutakse, et kirbud hävinevad.

Kalmus. Acorus L. Tuntud kirburohi, lehed hakitakse peeneks ja pillutakse põrandale.

Kalmusejuured: keedis ehk pulber, kui valud rindade all.

kal

Kalmused (hilja sügise ja vara kevadel): juuretee, kümme grammi ühe liitri veele keeta. Kirpude vastu, parandab laste isupuuduse, rahhiiti, verevaesu vastu, luujooksva, südamekloppimise, kõhulahtisuse vastu, loomadele söögiisu puudumisel.

Kalmuse juured koos koirohuga teeks keedetult on rohuks veetõbe vastu (hommikul ja õhtul pool klaasi sisse võtta).

Kalmusejuure viin on närveluse ja kõhuvalu vastu ja parandab hambaigemiku põletiku, kui hambad lahti, loputades lahjendatud lahuga suud.
Pannakse ka lapiga paisetele.

Kalmuseteed tarvitatakse kõhuhaiguste, südamekloppimise, külmetamise, põrna- või neeruhaiguste vastu. Kalmusejuurte närimisega hoiti eemal katku.

Kalmused olid paha silma vasta.

Kalmus raoti kirvega paku pääl katski, siis riputati põrmandu pääle.

Kodumaal korjati vanasti - üks põhiline, mis minu vanaemal oli, see oli kalmusejuurikad. Pandi pudelisse kas viinaga või veega, ma ei mäleta, aga juured pandi pudelisse. Vist ikka kõhuvalude puhul võeti seda sealt.

Tedremarana juure ja kalmuse juure olliva kõturohi. Pudelisse ja viin pääle, säält siis pitsiga lassiva, ku kõtuvalu ol'l.

Tuudi kalmussejuuri, panti põrmandu pääle - nuu võtseva kirbu ära.

Kalmusseid tuudi, panti põrandale kirpude vasta.

Ohatuse (ohetuse) vastu.
Selleks kasutada kalmusejuuri, hõõruda need puruks ja leotada ära külmas vees. Selle leotisega kasta vesirakke. Ohetis on selline, et ta lööb rakud üles ja siis need sügelevad. Kui need on jalal, rahvas on nimetanud seda ka mõnel pool veiseröögatiseks, siis neid kohti samuti tupsutada selle leotisega.

Kirbule toodi pujussid ja panti põrmatu peale. Rabati ruttu kokku ja pliidi all põletati ära. Ja kalmussid toodi tuppa. Ja ligetetti lehessega või selle veega pesti. Ja kadusi ära.

Kui kirbud on toas, siis too sookaela, siis kaovad, kus kurat, aga ise lähed ka hulluks. Kalmuse võtava ka kirpe ära.

Kirbutõrjeks oli kalmus. Nende lehti visati siis põrandale, juurikid kah, siis tuleb sihuke eeterlik lõhn, kui katki lõikad.

Kalmus - ka kalmuse juuri tarvitatakse arstirohuna.

Haavakaapest ja kalmuse juurtest teed - äkilise haiguse vastu.

Kalmusejuuri tarvitati ka. Need kasvavad jõe põhjas ja kraavides. Taim tõmmatakse juurega üles ja juurikas kuivatatakse. Kuiv juurikas jahvatati pulbriks, näiteks kohviveskiga ja riputati söödikute hävitamiseks igale poole (näiteks kui taheti hävitada kirpe, täisid).

Ravimtaimi koguti sobiva aja järgi. Nii koguti kalmuse juuri maikuus, naistepuna jaanipäeva paiku, samuti tedremadarit jaanipäeva paiku. Kalmust sobis korjata veel septembris.

Kalmus - juured jooksva aiguse vasta. Keetä ja juua sedä vett.

Kalmustõ ja neide juurdõ kiitmine om suur rohi kotuside inemisile, ent eläjile egä kõrd, kui tuud liimi, kõigõ juurõ ja lehe kraamiga, näile söögis andas.

Kalmused - kollane õis, kalmuse juur pidi väga mürgine olema, neid kuivatati, pandi viina sisse.

Kalmus on ka ravimtaim.
Raudnõges, imenõges. Raudnõges kõrvetab, imenõges ei kõrveta. Võta veike valge õis välja, ime, on magus.