Haiguste märksõnad

Kärnad

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust nimetatakse kärnadeks; samuti kirjed, milles haiguse kirjeldus selgelt viitab kärnadele.

Kärnahaigus - haigus, kus tekib mõnes kohas kehal kärnu suuremal määral (näit. herpes, favus, psoriasis vulgaris jt.); sügelised (scabies) (K. Villako ja M. Kase seletus). (Vilbaste 1993: 86)

Kärnadeks kutsuti reeglina nahahaigust, mille ilminguks olid kärnataolised moodustised, vistrikud või villid, millega kaasneb naha sügelemine. Samas võib olla tegu käsnja moodustisega (nt. soolatüükaga), või sügelistega.
Kärnad olid kahte moodi: ühed - ümarad kõrgendikud nahal, nimetati ka soolatüügasteks ja teised - rippuvad kotikesetaolised nahamoodustised, sageli silmalaugude küljes, aga olen ka põse küljes rippuvat käsna näinud. RKM II 385, 103 (1) < Pärnu - E. Kallas (1984/85)
Kärnad e. sügelised. Nahk sügeles, lõi vistrikud ülesse. RKM II 162, 100 (1) < Kiviõli - M. Kaasik (1963)
Kärnasid peeti nakkavaks haiguseks, mis levis peamiselt vahetul kontaktil või ühiste ruumide, sööginõude jms. kasutamisel, kuid ei välistatud ka teisi haiguse tekkimise teid, nagu näiteks keelatud tegevuse sooritamine
Kärna tõbi. Kärnad hakata ühe küljest teise külge ja enam veel saunas koos olles. Käsnad löövad endit ihu peale lakka, sõrmete peale ja vahele ja sügelevad nõnda, et teinekõrd ennast veriseks kisud. - - E 4023 (10) < Põlva < Oudova - J. Tamm (1893)
Käsnad tulevad siis ku hakasulgi põletab - - RKM II 166, 111 (204) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1963)
Tulle ei tohtivat sülitada, sest siis suu minevat kärna. (Seda räägitakse ka praegugi lastele.) Teiste kohta ei tea J. Särg midagi. ERA II 135, 398 (1) < Torma khk. -– Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1937)
Kui teel pikutada, siis ajab ihule kärni. ERA II 133, 611 (115) < Kihnu khk. - Teodor Saar < koolilastelt (1937)
Või on haigus mõne looma käest saadud.
Kui lapsel kärnad või sügelised külles olli sis arvati need konnadest tulnud olevad. E 28367 (3) < Võnnu - P. Rootslane (1896)
Ka merest ja maast arvati võimalik olevat kärnasid saada, viimane vihjab küll tugevasti maalistele.
Kui inimesel silmanägu, ehk mõni muu koht kärna lööb, mis maast on akanud - - H II 46, 358 (6) < Haljala - K. Roost (1896)
Kui laps on sündinud visatakse ahju soola, et laps kunagi kärna ei lää. ERA II 156, 227 (18) < Räpina khk. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Peakärnad kauvad koa siis, kui pead saab kobrulehe juurikaveega pestud.

Kärnahaigust arstitakse nõnda: esiteks võetakse kärnaheina juuri, keedetakse neid ummukeselt pajas tule pääl ära ja määritakse seda pudru siis kärnade pääle, aga ikka soojas kohas - kas ahjupaistel või saunas hea leini sees olles.

Vistrikute ehk kärnade vastu, mis maa seest hakkavat ja selle koha päält, kus nad keha külge on hakanud, naha hoopis ära lõhestavad, ja viimati vett jooksma (leemetama) hakkavad, tuleb üks taim pruukida (mille nime see rääkija ei teadnud), mis savimaa pääl kasvab, mille lehtede pääl veevermed on, mille vars pilliroo sarnane ja millel kollakad õilmed on. Selle taime lehed tulevad ära keeta ja selle leemega tuleb neid vistrikuid peseda, mille pääle nad hoopis ära kaduvad. See taim õitsevat mai ja augusti kuudel.

Äraküpsetud sibulad, searasv ja odratangud kokku segada ja keeta; tuleb hautamise viisil kärnade vastu pruukida.

Kui lastel pea kärnas on, siis korjetakse "üheksamaa õilmeid", kui nad parajaste õitsevad, ja hõerutakse neid õilmeid kahe pihu vahel, nõnda et vahutavad; selle pudruga määritakse siis kärnast pead. (Nimetud rohi kasvab kõrges maas 2-3 jalga kõrgeks. Lehed on takja-, ehk kobrulehtede sarnatsed, aga veikemad; õilmed katavad rohke poole tema varrest. Vars läheb ladvast kõige õilmetega teravaks; õilmed on kollased ja maitstes vihavad.)

Külmatõve, kõhuvalu ja kärnade vastu on hea üheksamehevägise õiltest keedut vesi. (Wallkraut, Königskerze)

Kärnarohud: Kärnheina juure kaabe piimakoorega hapatatud ja peale pantud.

Kärnheinä juured lõigati peenikest ja panti viina sisse. Kui ärä ligunesiva, sis sai sellest hää kärnä- või sügeliserohi, midä pääle võieti.

Kärni rohitsedas. Kärnähaina juuri keedetäs ja selle putruga määritäs.

Kui laste pead kärnas, olevat mõnus rohi: võta kärnarohu juuri, pese puhtaks ja kuivata kuivaks. Siis tambi pulvriks, sega hapukoorega segi ja pane hapnema. Kui selle salviga pead määri, kaduvad kärnad suutamaks ära.

Kärnarohi olla väga hää: hummusin keedetedut konnatadriku varret kõige lehtega, selle leemega kärnasid määrida, siis kaduvad kärnad puhtaks.

Pujud (artemisia). Punased pujud ja sinised pirdid segamini keedetud on hää rohi kärnade vastu.

Nõgelase-kärnä arstita üheksä seltsi rohtodega, mis enne jaanipäivä kõrjeta, kui viel kõik lälled õilevad. Ninda arstis üks küläeit üht haiget, kes jo mittu aastat selles haigusses õli, tervest. Ta kõrjas siit ja säält parajal õilemise ajal ninda kui: Pirtisi, kaibtuserohtusi, naistepunesi, jaanilälli, punaheini jvm., keda enam kõiki ei mäleta, ninda et neid ikka üheksä seltsi kuas õli. Selle roho viega vihtles ta haiget saunas ja hõõrus neie rohtodega, kellest ka haige kõhe varsti tervest sai, ehk küll enne asjata apteegirohtosi pruukis.

Kärnähein (oblik). Kuivade juure ärä ja tee nemä peenikses, pane makket võid või rasva sekka ja määri nema kuuman sannan süütikite (kärnäde) pääle. Sist saap ihu süütikutest puhtes.

Kärnade vastu võetakse kitspaakspuu koort, hapendadakse seda rõõsa piima sees ja määritakse sellega haigid kohti.

Kärni (sügelis) tohe ei - ku süüdäse - küüdsega süütä, enge innembä villadsõ närtsuga, sest ku küüdse viha sisse lätt, sõs ei saa nää kunagi terves, enge lätvä viil hullõmbas.
Arste. I. Võta kärnähaanä juurõ (kasusõ likkõ maa pääl; pikligu ille lehe; vars mitmaharuline; täielist seletust ei tea mina praegust mitte anda, sest et neid mitte käepärast saadaval pole), tambi purus nink panõ kitsõpiimäga (vai kah lehmäpiimä hapnõ koorõga) üte anuma sisse hapnõma - nink rohi umgi valmis; kõgõ paremb um sedä rohtu sannan, päält mõskmise pruuki.
II. Võta püssärohu ja veevel, tambi hääste piinüs nink sekä hapnõ koorõga segi ja võia niisama puulpääväl päält mõskmise kärni nink kärnä saava terves. III. Hõõru sannan sanna ruusaga s.u. võta havvut viht, tii tuhaga (mis enamast jämedam on kui muu tuhk) nink nühi õigõ tubliste kärni, mõsõ tuhast puhtas - ja terves saatki; seo um küll kõgõ lihtsamb arstmine, ent et tä hallus (valus) um, selleperäst pruugitas tõisi iinpuul nimeted viisi arstmiisi.

Kärnhain.
Kärnhaina juurõ kaivõtas ehk kakkutas maa seest vällä. Puhastõdas puhtas. Kaabitas kuur maha, pandas hapnõkoorõga hapnõma ja määritas haigõlõ ehk kärnälä pääle.

Ohopaads.
Ohopaadsa must kuur kaabitas päält ärä, kõllanõ kuur kooritas ehk kaabitas, midä ärä kuiutadas. Hõõrutas pulbris ja hapatõdas hapnõ koorõga, mis sis haigõ ehk kärnä pääle määritäs.

Kui pea kärnas, siis tuleb rukkijahupudru silmast võid võtta ja hapukapsasupi vahtu ja sellega pead võida.

Kärnheina juurdest keeda paeas ummussis sahvti ja määri sügeliste ja kärnade peale, küll nad siis kaovad ja kuivavad.

Ruvvex crispus = Kärnhain. Juurist tetäs kärnärohto. Juure mõstase är, hõõrutase är, seatase hapnekoorega segi, hapatetase, ei keedetä. - Lats, kes kärnäh, mõstas är, võietas kokko, pandas valge rõiva sisse.

Tõine seda seltsi haigus on oma nähtuse poolest nõndasamasugune kui esimene [vistrikud ehk kärnad], kuid ta tulevat iga aasta uuesti. Selle vastu pruugitakse "lipuvart" mis neljat seltsi olemas olevat, ja kase päält "tuulepööriseid".

[Kärnarohud] Ehk: Uubaatsa-puul musta koore alt kaabiti rohilist koort, seda kuivatati, hõeruti siis hästi peeneks ja panti hapne piima-koorega kärnade ehk sügeliste peale.
Ehk: Veevel ja püssirohi panti hapne koorega peale.

[Kärnad] /Ohopaatsal?/ om must koor, mis päält ära kaabitakse, nii et kollane järele jääb. See koor segatakse hapu koorega ühte ja määritakse seda siis soojas kohas mõne tohisega ihu pääle, kus kärnad on.

Maksalehed need on kolme sakilised lehed ja kasvavad metsas sarapuupõõsaste all keige enam; need aitavad ka iga haige pääle ka panna, olgu moni mädakärn ehk ka leigat haav.

Teelehed: need kasvavad enamiste õuete sees ja kus kõvaks tambitud maa on, need on ka iga kärna ehk leigut [tuikava, valutava] haige pääle head. Need on väiksed libedad lehed ja lehe sees on nagu rööd kõrgemad kohad, kui lehte katki võetakse siis näitavad sääl kohas kiud sees; need kasvavad väga vasta maad.

Kärnatõbi. Kärnad hakata ühe külest teise külge ja enam veel saunas koos olles. Kärnad löövad endid ihu peale lohka, sõrmete peale ja vahele ja sügelevad, nõnda et teinekõrd ennast veriseks kisud. Arstimine: hõerutakse tuhaga, pesetakse lehelise, soola ja tõrvaga segi, mee ja rasvaga segi. Ka kärnajuurest tehakse rohtu, mis sagetasti heinamaade pääl porkna kombel kasvab. Seesugumane juur kistakse aasalt välja ja keedetakse ära, pärast keetmist tambitakse juur rasva ja soolaga segatult uhmres ära ja võietakse kärnas olev inimese ihu kokku.

Kärnajuur. Kasvab rohuaasa peal, laiad ja pikad lehed ülesse, juur nagu porknal all. See juur ja palju teisi kistakse ülesse, pesetakse puhtaks, keedetakse siis umistuses pehmeks. Pärast, kui jahtunud, pantakse uhmresse ja tambitakse puruks. Sellega määritakse nüüd kärnas ihu üle kõige kokku; muidu on ka, täitas, tõrv ja paks leheline ja teised kärnarohud.

Kärnadele (sügelised) pantakse tõrva, tuhka ja ka kärnajuurest tehtud soosti pääle.

Kiusasid kärnad kurjad inimist, siis toodi jälle kadaka käest marju, keda siis keedeti ja kelle leemega kärnasi siis maha pestud.

Kärnule pääle määri.
Veevlisalv. Terupalsaam. Kärnahainajuure pudru. (Loorberipulvrid sisse võtta).

Pea kärnad.
Keedetakse soo-kuuskjalgu veega ja pestakse sellega pead. Keeta tuleb hea tükk aega.

/---/ Kui ihu küljes on kärna või sügeliku taolised, siis korjaku tulililli ehk hobuse hapuobliku juuri, nende juured ära pesta ja kuivatada, siis katki tampida ja hapukoorega segi segada. Lasta üks öö ja päev seista, sellega pealt määrida. On üks päev ära, siis teine päev puhtaks ära pesta ja jälle määrida.

Kui pea kärnas on, tuleb keeta raudrohud ära, selle veega pead pesta, ilma seebita, iga päev enne magama minemist.

[Labiatae]
Glechoma hederacea
Maalishein. Lehed ja varred raudnõgestega segi tampi, siis linase riidega kärnade või uhatanud koha pääle panna.

[Solanaceae]
Solanum dulcamara
Maavits. Maavits ja kassiratas (Glechoma hederacea) keedetakse veega ummukses ära ja pestakse selle sooja veega ihu, kui see kärnas ja ülespaistetanud on.

Kärni määri tuliheinajuurte keedisega mis segatud hapukoorega ja vahaga.

Keeda kärnalille ja tuliheina juurt veega ummuseks, siis lisa selle veele magedat võid, hapukoort ja vaha. Selle salviga määri kõõmakärni.

Kärnade vastu on kõigile hää võida kärnheinakoore ja hapukoore seguga.

Kärnade vastu tarvitada haavakoore tuhast valmistatud lehelist.

Saarepuu tõrvaga määrida kärnasi, kui nad kusagile ihu pääle ilmuvad. Paakspuukaabe, hapukoor ühte segades - nendega päält ihu määrida.

Kärnahaiguse ärakautamiseks juua tuliheinajuurte vett, mis soolaga hapenud.

Ka üheksaväe õite lehed, keeta erandina lahus, juua, kui suur kärnahaigus olevat. Üheksaväe õite lehed on sigaritubaka kujulised, õied kollased.

Kärnarohi. Kasvab kraavides. Juur pestaks puhtaks, kuivatataks, tambitaks pulbriks ja segataks hapukoorega. Määritaks kärnade pääle. Hapukoore asemel tarvitataks ka kust. Olla veel mõjuvam.

Kärnad.
Kui saarepuu tõrvaga kärne määritud, siis kadunuvad.

Samuti ka paakspuu kaabe, hapukoor ühte segades, seega määrides kaotanud kärnad.

Kärnahaiguse korral joodud tuliheinajuurte vett, mis soolaga olnud hapendud.

[Kärnad]
Ka üheksaväe õite lehed keedetud ja joodud.

5) Ümmargused kärnad silmnäo pääl, juuste sees. Rohi: kärnanupud (mingisugune taim) keeta, keedisega pesta - kaovad kohe ära.

Kui lapsel pää olnud kärnas, siis pestud tuulepesade veega.

Kui paised ehk kärnad ajavad ihu peale, siis kauvad nad ära, kui maavitsu keedetakse, seda vett juuakse ja selle veega pestakse ja vanni tehakse.

Kärnhain.
Kärnhaina juured kaabitakse puhtaks, kollane juur tambitakse peenikeseks, segatakse haput koort ja silmakivi (vase oxyd) juure. Saadud salvi määritakse kärnade peale. Niikaua arstitakse, kuni kärnad ära kaovad.

Vesikärn. Kui laste pääd kärna läävad, siis võõdaks vesivirna ja keedetaks kangesti, siis pestaks sinne veega pääd.

Haiguste arstimisest.
Laste kärni ja paiseid kautas see, kui kao- (kaevu-) tee pealt teelehti üles võeti kõige mättaga ja vaotati haiget kohta. Peale selle laps pidi sülitama kolm korda mätta peale ja mätas sai tagasi pandud vanasse kohta samas asendis, nagu enne olnud. Siis laps pidi tuppa minema ega tohtind tagasi vaadata. Kes tagasi vaatas, kautas arstimise mõju ja sai ema käest karvustada.

Teine kärnavastane rohi on paatspuu koorealune mähk rõõsa koore sisse (piimakoor) likku panna ja lasta hapnema minna, siis sellega määrida.

See rohi, millel pruun tolm sees on (kasub heinamaadel), on ka üle kärnade ja mailaste.

Heinputke (Angelica sylvestris L.) juurte keedisega arstitakse väliselt kärni ja sügelisi.

Hapukoor ja tuliheinajuured hapendatult määritakse pärast vihtlemist kärnadele.

Kärni nühiti soojas saunas tuliheina juurikaist pigistatud mahlaga. Rahvas nimetas neid juurikaid " kärnajuurikaiks".

Kärnade - vesiste rakkude puhul. Üheksa pihlakat pidi metsast välja tooma, neid ladvast kinni võttes ja tagurpidi vedades. Keedeti pihlaka lehti ja koort ning selle veega pesti kolmel neljapäeva õhtul pärast päikeseloojangut (võis ka laupäeva õhtul). Vesi viidi põhja poole aia tugiteiba alla.

Kärnade ja sügeliste korral tarvitati sea kust, tökatit, viheldi raudnõgestega. Väiksematele lastele tehti salvi, segades vana searasva silmakiviga.

Kärnade-sügeliste ravimiks tarvitatakse kadakamarja pulbrit, silmakivi ja toorest searasva + väävlit (kollast).

Kärnad raviti maajalaga.

Sügeliste ehk kärnade vastu.
Sügeliste ehk kärnade vastu tehti tuleheina juurtest ja kusest salv, mis hästi hapuks lasti minna. Kanasitast ja kusest tehti niisamuti salvi ja määriti saunas kaunis hea leini käes nende mõlemitega.

Kui lastel on pead kärnas, siis võetakse vesivirn-rohtu, keedetakse tubliste ja selle veega hõerutakse ja pestakse pead. Kärnad kaduda varsti.

Kärnade (sügeliste) vasta on kärnoblikad. Niid liotasse piirituse siis ja pannasse siis haige koha piale.

Kase "tuulepõesas" (tuulesakk, tuulenuut). Vanemail kaskedel kasvav eriline kõva oksamoodustis, kase ladvaoksade küljes tavalisti, selle "tuulepõesa" vett keedetakse, ja pestakse sellega tuulest tulnud rõugeid, vistrikke ihul, kärnu jne.

Paatspuuvett määritakse sügelise kõhtadele vai kärnäle.

Kui käed lähevad kärna, siis vaja neid liutada kardulekiedu vies ja kärnad kauvad varsti.

Veel kärnadest. Neid pesti vaeguseebiga (kuusevaiku sisaldav seep).

Kärna arstimine = hapukoore ja kasepuu söepulbri seguga määrida.

Kärni arstiti nii: kaibõti kärnhain maa seest vällä, töörkatõdi kärnhaina juur ar. Seäti hapnõpäälse sisse ja siis määrti kärni. A abi tahas õks tust saija.

Kärnad. Koolis olid kõik lapsed kärnas, nägu ja käed olid kõik paistes, ema keetis hobuoblika juuri hapukoorega ja see määre aitas.

Kärnad võtab ära paakspuukeppide koore kollasest osast keedetud vesi. Sellega tuleb kärnu pesta.

Maalajaid arstis Lalli külast Tooma Juula. Ta uuris alati ühte suurte kiradega raamatut ja tundis väga paljusid maarohta. Inimesed käisid kaugelt tema juures. Oma saladusi ta aga ei rääkinud kellelegi. Aga nähtud oli, et ta tõi mereadrut, mis kasvab kivide küljes, villidega, veriurma rohtu, nõgeseid ja koerakuserohtu. Neid ta keetis ja selle veega pesi maaljaid – kärnu ja vistrikke ning ville.

Teelehed, samuti maksalehed, on head peale panna paisetele, haudunud kohtadele, kärnadele.

Kui lastel oli pea kärnas, tuli pesta tuhlikeedi veega (vesi, millega keedetakse koorimata kartuleid). Iga kord see ei aidanud.

Arstirohi kärnade vastu. Tuleb võtta männivaiku, sea ploomirasva ja meevaha ühesuurused portsjonid, kusjuures rasva võib teistest pisut rohkem olla. See tuleb sulatada ja soojalt puhastada läbi marli. Kui ära jahtub, tekib paras salb, millega määriga kärnu.

Kärnad. Hapukoor ja hapuoblika juured keedeti salviks ja sellega määriti kärnasid.

Kõõma pesti vihmaveega. Kui pea kärna läks, siis pesti pead kartuli keedu veega. Koorega kartuleid tuli keeta.

Takjajuure tee parandanu jooksva, reuma, peavalu, peakärnad, väljalöönud koeranaelad.

Kärnad. Kuisavitsa veega pesti pead, kui pea läks kärna.

Maakevesi teeb kublad jalgade peale. Maavitsa veega pesti ja hõõruti kuplasid jalgadel. Maavits kasvab soo servadel vesises kohas. Siniste õitega taim, jookseb mööda maad, punased marjad on, kole koerakuse hais on. Vähe on saada.

Sügelised ehk kärnad. Sealt kaselt ei tohi vihtu võtta, kus hästi palju urbi on ja kuhu sipelgad üles käivad. Siis tuleb sügelisi, kui selle vihaga vihelda.
Üheksamaõied, püssirohtu ja silmakivi segada hapukoorega ja määrida kärnasid.

Kuisavits - valged õied. Kui on mingit haigust, kärna või nii, siis selle veega ennemalt pesti. Kuisavits on mürgine.

Kui oli hakatust või kärntõbe, siis keetis kärnatõverohtu kolmekuuõitest (üheksamaaõitest).

Kärnad.
Mari Seerman sai kärnad ristitütre käest. Tüdruk ei teadnud, kust sai. Mari S. korjas metsa alt 9 seltsi kärnalilli. Segas segi püssirohtu, elavhõbedat, searasva, keedet munakollast, seepi.
Kärnalilled on kollaste õitega. Mari isale Ants Pajule näidati unes, et kärnalilled kasvavad jõe ääres. Saatis poisid tooma. Aga need tõid teisi lilli. Isa läks ise jõe äärde ja tõi kärnalilled. Kui isa ära suri, oli puhas, ühtki kärna ei olnud.

Palju õelam on aga märg kärn ehk rahvasuus „hobusekärnad“. Vend sai need kärnad hobust ravides. Seks sai metsast otsitud humuraid ja nende kuuma vee leotisega pestud hobust ja hiljem ka ennast. Hobune sai ennem terveks, aga vend jäi ise ka kärna. Papa laskis mul metsast veel humuraid otsida, ütles, et kui hobuse terveks ravis, ega ta poisilegi paha tee. 3-4 korra pesemise järgi olid kärnad nädala pärast kadunud. Humuraid on aga vähe leida. Nad on kui karukollad - need kasvavad ahelas ja on helerohelised. Humurad on aga jämedamad; tumerohelised, kõrgemad ja kasvavad troppis, kuid igaüks eraldi kui väike puukene. Kasutati neid peamiselt kärnas loomade ravimiseks, aga inimesele aitas ka seekord.

Raudnõgese mahl on ka hea rohi. Seda pannakse haavadele ja kärnadele. Mul oli üks kärn peas. Panin raudnõgese mahla kärnale peale. Küll oli valus. Kärn kuivas ära ja pea sai terveks.

Veel ravitakse kärna katkimurtud jaanilille varte ja juurte seest välja imbunud piimaga.

Paljajalu käies varbaalused pakatasid, tulnud ka kärnasi jalale. Selle vastu emad keetsid ise rohtu.
Üks retsept oli niisugune. Kuusetõrva, hapukoort, mett, searasva. Kõik võrdsed osad. Pliidiraua peal keetis need ained, kui nad olid segamini, oli plaaster valmis. Plaaster pandi purki, kui oli vaja, siis võeti ja määriti, see parandas ruttu.

Tammekoore veega pesemine kaotab ihu pealt kärnad ja seedimise rikke puhul (kõht lahti) aitab tammekoore tee joomine.

Kärnhain - hapuoblika moodi. See on kärnade vastu.

Kui lastel olid nahahaigused nagu kärnad või sügelised, arstiti neid tulikaga. Tulikad keedeti ära, nii et sai paks, pruun leem, ja seda määriti peale. Nüüdse aja arstid ütlevad, et tulikaga sel kombel arstida ei võivat, olevat liiga mürgine. Vanasti arstiti aga alati tulikaga lastel kärnu ja vistrikke, häda polnud midagi, lapsed said kõik terveks.

Haavad ja kärnad.
No siis veel haavad ja kärnad, nende vastu olid jälle omad rohud, nagu annekolla okste keedis, mis kaotas täied ja ravis ka kärnasi. Raskesti mädanevate haavade puhul tehti sõnajala juurtest ravim. No neist on kõigest nüüd juba igas arstirohuraamatus kirjutatud.

Laste kärnadele ja ohatistele raputati peale karukolla õietolmu, mida suvel varuti ja seks otstarbeks hoiti.

Jutustaja käis karjas. Oli 12-aastane. Käed läksid kärna. Sügeles hirmsalt. Võttis raudnõgeseid ja nagu vihtles seda kätt karjas olles. Enam ei sügelenud ja paranes ära.

Laste pead olid ju tihti katki. Keedeti ungruvett, see parandas ära. Olid uhatand kärnad. Ungrud olid nagu kuusealused, aga kasvasid ühes troppis. Ungrusalvi keedeti meevaha ja rasvaga, määriti neid kohti.

Maaviga ehk kärnatõbi. On seuke mailaserohu põõsas, kui sie juhtub inimese pia või käe all katki minema, siis tulevad kärnad ja villid. Neid saab arstida maarohuga, kutsutakse maidlaserohuks. Neil on kuldsed õitsed. Aitab vaseliin ka.

Kui rõske märja maa pääl olla, siis hingab maast välja ja inimene võib saada vistrikuid, kärnasid, ka teisi haigusi (närvihaigusi). Arstiti taimedega - sinised väikesed õied, lehed ümmargused, väikesed - neid keedeti ja pesti selle veega.

Jumalakäpp ja kuradikäpp, neid panti seukse kärnadele piale, pisiste katti...

Kärnhein, ’hobuoblikas (?). Kasvab põldudel madalamates kohtades, äärtes. Tema juuri tarvitatakse sügeliste ehk kärnade vastu.

Vohopaats. Kasvab paar tolli jämedaks. Musta pealmise koore all kollane koor, millega kärni arstiti. Marjad mustad, linnud ei söö. Vohopaadsa hüdse püssirohtu teha, siis tapab jahimehel iga laskmine.
/---/

Kärnarohi [Scleranthus annuus]. Vaata ka nr. 60! [Gnaphalium uliginosum].
Tarvitatakse arstirohuks; Kui tekivad kärnad ihu peale, enamasti pähe, mis rohkem ikka lastel juhtub, siis tuleb seda taime keeta ja selle keedisega haigeid kohte pesta.

Kärnarohi [Gnaphalium uliginosum] [Gn. silvaticum]. Suuremat seltsi. Vaata nr. 6! [Scleranthus annuus].
Arstimisest temaga ei teata küll; arvatakse siiski kärnatõve vastulise olevat.

Majakavits [Solanum dulcamara].
Suitsetatakse piibus: olevat esimene hea rohi köha vastu.
Kui loomadel täid küljes, pestakse majakavitsa veega (keedisega) looma.
Kui lehmal vasikas on ja mitte terve arvatakse, siis antakse ka vasikale seda vett juua.
Selgemalt ja pikemalt aga sellest arstimisviisist ei ole kuulnud.
Arstimine majakavitsaga [hiljem saadud teade].
On lapsel pea kärnas, pestakse selle veega.
Kui lehm sünnitamise järele haige, antakse majakavitsa vett sisse; kui vasikas haige, parandavat see ka vasikat, sest lehma piima kaudu mõjub see rohi ka vasikale.
On aga vasikal vitsvarvad (löövad kubemasse erilised veresooned, pead otsas), siis antakse ka vasikale sisse majakavitsa vett (keedist).

Hobuseoblikas, hobusekuse oblikas, hobuse hapuoblikas [Rumex crispus].
See on sügeliste ja kärnahaiguse vastuline rohi. Selle juuri keeta rõõsa piimaga ja selle keedetisega määrida sügelise või kärna kohta. Mitmekordse sissemäärimise järele olevat mõnda parandanud.

Kanalilled [? Matricaria inodora] - kärnadele.

Kobrulehed [Lappa tomentosa]. Juured keeta veega - kärnadele.

Majakavitsad [? Solanum dulcamara]. Nendest keedetud vett kärnadele.

[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]]. Teena - ohatusele, kärnadele.

Kadakamarjad [Juniperus communis]. Veega pesta sügelikke, kärnadele;

Arstimisrohud:
Maatuulepesadega (kasvavad lepa juurtel) arstiti ohatusi ja kärne.

Porss (Myrica gale). Kärnatõve ja naha kesteldamise vastu keedeti lehti ja varsi ja pesti keedisega.
Porssi varte ja lehtede keedist lisati mõnel pool koduõllele sisse selle valmistamisel, et jook parem “murraks”.

Kärnhein ehk kärnoblik [Rumex crispus]. See siis on rohkem obliku vormi pika lehtega, tõine sort on laia lehtedega. Mõlemate juurtest on tehtud vanasti kärnarohi. Juured tehtud peenikeseks ja pandud hapukoore sekka, õige vähe silmakivi ka ja sellega määritud kärna. (Mitme teade.)

Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Alantijuuri kärnade pesemiseks.

Hobuoblika juurte mahla - kärnade vastu.

Maa-aluse rohi. Sellega suitsetakse maa-aluseid (kärnu).

Tulihein kasvab söödil. Juurikaid leotatakse hapukoore sees; saab plaastrit, mida tarvitatakse kärna paranduseks.

Takjalehtede teed tarvitati peakärnade parandamiseks.

Takjajuured - kasutatav kärnade vastu inimesel.

Taimed arstirohuks.
Tammekoort tarvitati kärnade vastu.

Üheksa marjapuu vett tarvitati kärnade vastu.

Kärnalill /---/ Chrysosplenium arternifolium (Familie Saksifraguceäe). Tema sahvti määritakse kärnade peale (kollased).

Iirekõrv /---/ Capsella bursa-pastoris (Familie Crusiferäe) Kui peas kärnad on, siis pestakse selle veega.

Kärnarohi - poole jala pikkune taim, pruunid lehed, valkjasroosad õied. Kärnade vasta.

Kärnälilled kärnahaiguse vastu.

Männi- ja kuusevaik on kärna hävitaja.

(Vähjatõve vastu.)
Kringliroosid (Ringelblume): vähjatõbi, pahad kärnad, vanaks läinud paised, pigistused. Võta varsi ühes, vajuta katki, keeda nii palju searasvaga, et üle taimede on, väikese tule peal, ja pane nii palju kollast vaha juure, et paras salv saab, sellega määri kõike, kus teised rohud ei aita.

Koera õismapuu koore alt vaik on kärnasalviks.

Arstirohuna tarvitati kuusekoldeid kärnatõbe vastu.

Arstirohuks tarvitati kuusekoldeid, kärnatõbe vastu [Gustav Vilbaste märkus “Ei. Mäeotsalt”].

Ungruvesi kaotab ka kärnad igalt poolt.

Arstimiseks.
Kui inimesel on heintega kokkupuutumist, näiteks laudil heinu vastu võttes, siis võib saada heintest kärnu (mailasi), neid arstitakse. Adravarras (rauast) aetakse tules kuumaks ja lastakse vette, mis mingis nõus. Siis selles vees pesta. Kui kärnad on saadud tuulest, siis teisipäeval ehk neljapäeval minna metsa ja otsida kase tuulepesa, otsija ei tohi seda tuulepesa enne näinud olla. See tuulepesa pannakse põlema ja arstitav asub selle otsa, üle võttes mingi riide, nii et suits hästi saaks ihu ligi tungida.

Võib kärnu pesta ka hundipaki [=vist hunditubakad] veega.

Heintest hakand kärnu võib ka arstida heintega, maast hakanud mullaga. Võib ka määrida kukemarja (ei tea, mis taim) sahvtiga.

Mõnikord arstitakse kärnu ka maripuu (ploomipuu) tuulepesaga. Linaseemne kuprad ehk keedis neist, kui neid tiinele hobusele sisse anda, tekitavad enneaegse sünnituse. Kärna arstimine mõjub ainult vanas kuus.

Kergematele vigastustele, eriti kärnadele ja sügelistele tarvitatakse järgmist rohtu.
Hobusehapuoblika (ehk kärnarohuks nimetatakse) juured kaabitakse kas kuivanult või värskelt hapukooresse, hapendatakse hästi, lisatakse sinist silmakivi juure. Praegu veel tarvitusel.

Hüblik, Käruhublik. Oblikas. Rumex L. R. hydrolapathum Huds? Juurtest keedetakse ekstrakt, mida tarvitatakse kärnarohuks.

Kärnad. Põletada kaerajahu, peeneks hõõruda ja peale riputada, see kuivatab kärnad ära.

Peas kärnad. Pesti kartulikeedu veega - koorimata kartulid, või määriti neid hülgerasvaga.

Sügeliste, kärnade ja paisete rohuks on vaik ja mesilaste vaha ning mesilaste kärjed ja vaik, mida pannakse haigele kohale.

Tuulepesadega arstiti kärnu ja vistrikke, mis ihu pääle lõid. Tuul oli selles süüdi.

Nahahaiguste arstimine. Sulutüid ja muud üksikud viskid (soolatüükad): võetakse kolme värvilist villast lõnga, lühikesed jupid, nõnda et kolm sõlmi saab pääle teha. Nüüd tehakse sulutüi pääl iga lõngale kolm sõlmi pääle ja sedaviisi iga sulutüi ehk kasvaja pääle. On see tehtud, siis viiakse, see on sõlmija viib lõngad, nii et keegi ei tea ja ei näe, kus ta nad viib, ja topib noaga ühe vana marjapuu koore vahele. Selleks saab vaadatud niisugune marjapuu, mille marju ei sööda, muidu on, kui keegi säält marju sööb, see saab sulutüid, muhud, kärnad, mis senna pandud on, omale, millest teine lahti sai. Aga see tegija-sõlmija peab olema risti hammastega inimene, lesknaine ehk leskmees, igaüks ei saa.

Vistrikude vastu korjatakse enne jaani kõikide lillede ja rohtude õied metsast ja keedetakse haigeid kohtasid, misläbi kärnad ja vistrikud paranevad.

Kärnaaigusele aitavad tule lemmed.

Kärnarohud - maidlaserohi, lillade õitega. Kui sügeleb või kärna peale, võid lausa toorelt peale määrida või teed keeta.

Maidlaserohi, salakoirohi, lagujarohi, need kolm keedetakse segamini. Kui on midagi viga, kärnad löövad ja. Laguja kasvab pikk vars, roheline tutt otsas, see on köik ta olemine. Kartuli sees oli hullusti vöi soode sees. Pikk sile vars, väiksed lehed, need pudisevad ära.

Kortslehte on ka kärnade vastu ja juuakse ka siis, kui maast midagi saad. Kui sa keedad, peavad käed täitsa palavalt sees olema. Söötrid ja kärnad kui on.

Lammaste hagu tehakse paaspuust. Paaspuu koorest tehakse, vett keedetakse, kui kärnad on. Ja mõni värvis ka paaspuu koortega. See tuleb siuke kollakas ja see ei tule ära ka. Mida rohkem koori, seda paksem ta tuleb.

Paisetele pandi teelehti.
Teeleht aitab välja kiskuda mädanevatest haavadest palavikku. Lömastatud tooreid teelehti pandi koeranaeltele, paisetele, villidele, nendega arstiti ka konnasilmi ja kärnasid.

Kärnõ rohi kasus ka moiso´ maa pääl, umma väike hainukõsõ verevide marjoga, a suurõ juurõ nigu mändse põrkme umma all, nuo korõtasõ ärr, kuivatötüs tõisi, ses hõõrutas pienus, seätäs rasvaga, sis väijätas tuoga kärni, tuo sütütõs ärr.

Laste pea kärn. a) Tulised süessa visati leige vee sisse, selle veega pesti kärnas peaad iga päev vahutava seebiga, kuni paranes (on kiidetud rohe), b) riisuti kapsa liime pealt esimest vahtu ja määriti sellega.

Kärni rohitsedas. Ohopaadsa must kuur kaapitas päält ärä ja kõllane kõrvatedas ärä ja hõõrutas purus, sis segätas hapne koorega ja määritas.

Rakvere kaupmehel olid jalad kärnas ja mädanemas, üks närvihaigus on selline.
Peterburi ja Tallinna arstid ei saanud tema jalgu terves. Aga tema suvitas lahe külas ühes peres mere ääres. Seal üks vana inimene oli toonud pool kotti kõikeseltsi lillesi, mis siin saada oli ja keetis neid pajas veega, jahutas ära ja pani kaupmehe jalgupidi toobrisse. Kui kaua leutas, seda ei tea arvata (tund kindlasti). Sellest ühest korrast said jalad terveks. Vanainimesele ostis kalli villase kleidiriide, ütles, et mida arstid ei jõudnud teha, seda tegi vanainimene.
Selle vanainimese tütar oli abielus. Tema mees oli kasvikuid täis, sellised veiksed, mädapead otsas. Tütar tegi oma mehele samamoodi vanni ja kasvikud [mädapaised] kadusid ühekorraga ära. Seda rääkis mulle vanainimese tütar.

Uhatleja. Keiguste koplil oli üks vana naene. Juba mõne aasta eest suri ära, 100 aastat vana. Uhatles, nii kui rahvas nimetas, ära kõik kihelejad, valutajad, visked, kärnad, muhud ja mis ühegil olid ja millele ükski kodune ega muu rohi ei aidand. Tema tõi kausiga vett mille juures ta luges ja selle veega ta pesi neid viskid või kärnu kas lapsel ehk vanal nõnda, et see pestud vesi jälle kausi sisse läks. Ja selle vee ta viis metsa sarapuu põesa, mis ta oma ligidal oli, ja kõik said terveks, kes seal keisid, olnud see maa halja, metshaljas, maast ehk merest saadud mis tahes. See oli üks ainus teatud iseäraline põesas.

Kärnasid piirati 9 õlepeaga ja pesti siis neid süte pealt.

Laste peakärni tuleb pesta siniste tuhliste keedu veega.

Lastel lähäb pia kärnä, siis isa tõrvapintsliga kammigu.

Jutustaja sai ükskord enne jaanipäeva merest jalgadele kärnad ja vistrikud. Talle õpetati: võtta merest kolmest kohast adrut, sellega, haigeid kohta muljuda, siis adrule sülitada ja ära visata sinna, kust ta võetud oli.