Haiguste märksõnad

Valged

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse naisterahva valgevoolust, kui sümptomit.

Valgeks nimetati valge sekreedi eritumist naisterahva suguelunditest.
Arvati, et valged tulevad suurest tööst ja raskuste tõstmisest.
Valgese tuleve surest tüst / vihastamisest ja külmetamisest / - - KKI, WS < Karksi - L. Lepp (1931)
Valged on selgroo üdi. Tulevad tõstmisest. - - RKM II 27, 354 (78) < Laiuse < Kodavere - S. Lõhmus (1948)
Samuti arvati, et see on põhjustatud verevaesusest.
Valgevoolus on tingitud verevaesusest; tuleb kaotada verevaesus, siis ka valgevoolus kaob. - - ERA II 193, 566 (14) < Põltsamaa - J. Lääts (1938)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Leesikad, soopohlad (Arbutus uvae ursi). Lehed pruugitakse tee viisi põiekivihaiguse ja naeste "valgete" vastu.

Palterjaan.
Kost ütsävägi troppi tettu. Sisemiste haiguste vasta. Häelmetiid nimelt naisterahvile, kellel pikäldane haigus (valgõ juuskmine).

”Valgete” vasta on kõige parem piimanõgeste õied. Neid tuleb enne jaanipäeva korjata.

Kui naistel valged jooksevad, siis tuleb tammekoortest teed teha, seda juua, siis kaob ära.

Valge kuuriiete vastu juua maarjaristikheina või valge nõgese teed.

Gnaphalium dioicum = kassikäpp.
Kassikäpp. Kassikäpad keedetakse ummukses valge ristikhaintega (Trifolium montanum, Papilionaceae) ja leent antakse naesterahvale juua, kellel kuupuhastamise veri ehk kuurõiva valgeks ilaks (weisser Fluss) muutuvad.

[Papilionaceae]
Trifolium montanum
Valge ristikhain - Rõuge khk., rohulill - Saarde khk., maarjaristikhein - Äksi ja Tori khk. Tarvitatakse teena naeste valgejooksmise vastu.

/---/ Kui seda on ehk valged jooksma hakkavad, siis kassikäpa ja valge ristikheina teed juua. Need parandada.

Valge ristikheina tutud on hääd naiste valgetejooksu vastu. Tutudest keedetakse (ummukses, nagu kõik teisedki arstitaimed) tee, mida kolm korda päevas üks tassitäis haigele antakse.

Valge emanõges pruugitakse samaks otstarbeks ja samuti, kui valget ristikheina [valged]. Veel parem on mõlemid koos tarvitada, tähendab koos ka keeta.

Kuusikhain. Kasvab heinamaal. Korjataks õitsemisajal. Teed tarvitataks valgete vastu naisterahval.

Kassikäpad. Kasvavad söödi pääl. Keedetakse teeks. Valgete kassikäppi tee tarvitataks valgete vastu naisterahval.

Angerpist. Varte ja õite tee (3 korda päevas juua) aitab naiste valgevoo vastu, on ka hää kõhurohi.

Varsakabjaõied. (Maikellukesed). Kasvavad noore metsa all. Korjatakse enne jaani. Keedetaks 5 tundi vee sees, pannakse puhta linase koti sisse, kivivajutis pääle. Seda vedelikku tarvitataks valgete vastu naisterahvastel, iga päev 1/2 viinaklaasi.

Kui naisterahval kuupuhastuse ajal punase asemel valge väljavool on, siis aitab valge ristikheina tee joomine.

Valgete vasta võetakse valge ristikheina tupsusi, koerputke õisi ja emanõgeseid, nendest kolmest kokku keeta teed ja seda juua, nii palju kui tahab. Piimatoitusi ei tohi siis süia.

Ravimiks [valgevooluse vastu] on valge emanõgese õied ja veel üks punaste õitega lill, mis kasvab suurte põõsastena.

Valgetevooluse vastu on kanepiseemnete keedis.

Raudrohu ja kasekäsna tee. Tablett Trichomonas vaginalis Devegan, 2 x päevas [valgevooluse vastu].

Valgetevoolu vastu on angervaksaõie tee.

Valge ristikheina [Trifolium repens L.] õite tee [valgevooluse vastu].

Kummelitee ja vormilille tee [valgevooluse vastu].

Joodi valge emanõgese teed [valgevooluse vastu].

Kohv tammetõrudest (Quercus robur L.) valgetevoolu vastu.

Taevaredeli (hanijalg - Potentilla anserina L.) essents (saab ka apteegist) 5 tilka 3 x päevas on juba väga vanast ajast tuntud vahend valgetevooluse vastu.

Valgevooluse puhul tarvitatakse valge emanõgese (Lamium album L.) õite teed.

Valgetevoolus on tingitud verevaesusest; tuleb kaotada verevaesus, siis ka valgevoolus kaob. Rohud on: raudrohu (Achillea millefolium L.) ja valge ristikheina (Trifolium repens L.) õite tee.

Naiste haiguse (valgetevoolu) vastu on hea valge härjapea õied ja pohla õied, neist teed keeta, teine kord teist teed juua, aitab kohe, mõnigi, kis kaua seda haigust põdend, on nendest rohtudest abi saand.

„Valgete“ vasta aitab kanepipiim. Mõni käseb jälle ristikheina- (valge ristik) õie tiid juua.

Naistehärjapead, valge õitega, naiste valgetevooluse vastu hea rohi.

Valgevoolus - valge emanõgese tied, seda juua.

Valged on selgrooüdi. Tulevad tõstmisest. Valgete vastu aitab härjapea (valge ristikhein, kutsutakse ka liikvatee) tee. See keedetasse hästi kange. Sii aitab.

Valge härjapea teed tarvitati valgevoolu vastu.

Naiste valgede vastu juuass valge nõgese teed.

Emanõgeste tee on naiste valgetevooluse vastu.

Valge ristiku õied ja leederpõõsad - tee nendest - naiste valgete vastu. Leedril kasutatakse lehti.

Suurejõel kasutatakse vormiõie teed, kõhuvalude-seedehäirete ja valgevooluste rohuna. Vorm - angervaks Abja - Vana-Karistes angerbüst.

Valge härjäpä nuppudest tehti tied, kui õlid valged naistel.

Kui naiste valged jooksevad (valgete voolus), siis see lill, kollane süda - arnikad (karikakrad), nende teed pidi jooma.

Valgete voolus. Tean naisterahvaste rohtu, kui valgete voolus on. 15 aastat oli Venemaal üks minu tuttav naine haige. Temal jooksid ka valged. Ta käis kõik Venemaa arstid läbi, ei saanud terveks. Mina andsin temale seda rohtu, nagu valge härjapea moodi lill. Magus lõhn on. Kasvavad ka Rakveres raudtee ääres. Teed juua. Mina olen ise tarvitanud ja teistele andnud. Minu tuttav naine sai terveks.

Rukkiorast korjata, kui hakkab punama. Ära kuivatada, siis on parem. Tehakse teed. Juua valgete vastu.

Valgete voolus.
Mitu põhjust on sel haigusel. Mõni ei tohi meesterahvaga elada. Raskest tööst tuleb ja verevaesusest tuleb see haigus. Raudrohu teed ja valge härjapea teed juua. Ka kanapeselälle tee on rohuks (kollaste õitega lill).

Valgete voolus.
Valgete vooluse vastu keedeti valge karjapää teed, üleüheksaõie teed ja valge emanõgese teed. Puhtaks pestud ja hästi ära kuivatatud munakoored hõõruti pulbriks, pool teelusikatäit korraga sisse võtta veega.

Kui oli naistel valgete voolus, siis keedeti emanõgeste vett ja joodi.

Valgete voolu vastu tarvitati valge emanõgese õie teed ja puhtust. Kolm korda päevas loputati sooja veega. Valget emanõgest kasvab Rannamõisa endises kaasikus Peipsi kaldal ja Kodavere kiriku juures.

Valgetevoolus. Haigele anti juua valge ristikheina teed.

Valgete voolus. Pika varrega valge ristiku tee aitab.

Valgetevooluse vastu joodi angervaksa õie teed ja valge ristiku teed.

Valgete voolus. Koirohu vett juua.

Valgete vooluse vastu on munakoore pulber ja emanõgese tee. Ema teadis seda. Üks vanainimene õpetas.

Naiste valged.
Naiste valgete ravi - valge ristikhein, valged nupud nende vastu. Kui teed jood, siis kaob ära.

Valgenõgese õie teevesi aitas vähendada naistel valgevoolust.

Naistepuna korjati naiste jaoks. Teed joodi valgevooluse haiguse korral.

Valgevoolu vastu valge ristikhein, see on selle vastu hea.

Siis veel kui naistel „menses“ väga jooksis, joodi piparmündi teed ja pandi külma tuhka kõhu pääle.
Kui aga „valgete“ voolus oli, siis tehti valge ristikheina õie teed ja angervaksa õie teed. Kummalgi juhul veel naistepuna teed.

Ka tarvitasid valge ristiku teed naised valgevooluse korral, seda ristikut igal pool pole kasvanud. Käidi sealt toomas, kus teda teati olemas. Meie ümbruse naised käisivad Arbavere ümbrusest seda korjamas.

Naised joovad valgete voolu vastu kaseseemne teed.

Valge emanõges jälle - valgete voolu jaoks. Teed juua.

Valge nõgene (valge emanõges) oli rohust naistele, kui valged käisid.

Valgevooluse vastu oli mingisugune metsik valgeõieline ristikhein. Selle teed siis jõivad.

Kui lehm läks seest täis, siis keedeti teed maarohust. Hapuoblika-taoline rohi, samad rohud, aga kollaste õitega. Nimi ei tule meelde. See oli ka noorikute rohi, valgevooluse vastu.

Valgevooluse korral kortslehe tee 1 klaas 3 korda päevas paaril päeval, korras.

Raudrohi oli nisukese verevaesuse vastu ja naistele, kes valgevoolust põevad. Õisi korjad, nendest teed teed. Kui ma veel nooreke olin, siis meile naabriks tulid ühed Venemaa eestlased, üteldi ikka Valtsuni memm. Valtsuni memm ikke rääkis, et tarvitab palju seda raudrohu teed. Nemad olid ka alati nisukesed punapõselised.

Valge kassiärjapäe [kirjakeelset nime pole märgitud] [Trifolium arvense kassiristik].
“Valge kassiärjapäe kasvab liivamäe pial. Naised joavad kassiärjapäe tsäi valgede vasta. Lehed on kassiärjapäl nigu teiselgi ärjapäl, muudkui lehed on natuke peenemad. Kelul ka kasvab. Õied vai piad, mis neil on, on pehmed nigu udusuled.“

Valge iminõges - valge nõgene. Sellest teevad teed, kui naistel valged käivad.

Emanõges. Keedetakse teed naisterahva valgete vastu.

Maaristikhein [Trifolium montanum]. Tarvitatakse teena naiste valgete rohuks.

Kollane maran [Galium verum]. Tõine on valge. Tarvitakse naiste valgete rohuna, teeks teha. [Kasvavad põllupeenardel.]

Angerpüssi õis. Lehmarohi ja naiste valgete rohi.

Valge piimnõges - emanõges, nõianõges. Õied teeks valgete vastu.

Tamm - tammõ.
Eraldatakse lesktamm, mille lehed seisavad peal kevadeni. Koortega pargitakse merepüüniseid. Koorevesi „valgete“ vastu, paneb kinni kõhu.

Naisterohi - naistele keedetakse ummukses näputäis tubli toobi vee peale, seda võtta 1-2 tassitäit päevas või enam; halba ei tee, on ennast ja teisi aidanud; tarvitatakse kuupuhastuse korral, kui raskesti jookseb, hää valgetevooluse vastu. Tarvitamise õppinud ühelt endiselt rahvaarstilt, kes surnud - enne aga väga tuntud oli kohapääl. Näidati tagavarast: Pirola uniflora.

Valgete ristikheinte teed juuakse valgete puhul, kui on end venitatud.

Kastan. Kastaniõie teed joodi valgetevooluse vasta.

Valge härjapea. Valge härjapea teed joodi valgete vooluse vastu.

Valgevoolus: valge emanõges, tamm, angerpist.

Angerristi tee (1-2 klaasi päevas) põie ja neerukivide, langetõve, veetõve ning paelussi vastu. Naistel on soovitav korratu kuupuhastuse ja valgevooluse puhul.

Valge nõges = valge emanõges, naiste valgetevoolu puhul.

Tammekoore tee - (ainuke ja õige) kui “valged” jooksevad.

Jasminiõie tee valgete vooluse vastu naistel.

Valge ristikheinaõie tee + gunzbalzam valgete vooluse vastu naistel.

Valge ehk emanõges, üks tassitäis keedist kolm korda päevas. Valgete vooluse vastu ja kui valu emakas.

Naistemurakad: süüakse vilja, et valgeid ei jookseks, tripperi vastu.

Valge emanõgese õied: keedis, üks klaas kolm korda päevas - hingeldustõbe vastu, valgete vastu.

-----?----- (Parnassi palustris). Tema õisi keedeti nii kui teevett ja naisterahvad jõivad seda vett mitmesuguste naistehaiguste, eraldi valgevooluse vastu.

Nõmme ärjapää ja rukkilill - valgetevoolu vastu.

Valge ristikhein - “juanitutt”. Keedis valgete vastu, lehmale, kui poegib.

Härjasilm - “kanaperse”. Keedis naiste valgete vastu.

Angerpist - “orm”. Keedis naiste valgete vastu.

Valge piimnõges - “valgõ nõgõs”. Valgete vastu juuakse keedist.

Raudrohi - “ravaria-, ravandõsrohe”. Valgete vastu. Suitsetatakse “äkeldase” haiguse vastu.

Valge ristikhein (naesterohi) - kõrge valge kuuhaiguse vastu.

2-3 korda päevas pesta ja puuderdada kartulijahuga ning linane lapp vahel hoida, siis kaob iseenesest [valgevoolus].

Valge emanõges, see on valgetevooluse rohi. Teed tuleb teha, ta on mett täis.

Valge ristikas - neid tuttisid, kui naistel valgetevool on, selle vastu. Valgetevool tuleb vahest tõstmisest noortel naistel.

Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)

Rukkilill (Centaurea cyanus) - taim, mis õitseb taliviljas, rukkis ja nisus, on 30-80 cm kõrgune, droogiks õied. Kasutatakse uriinierituse suurendamiseks, rahvarohuna valgetevoolu, kõhulahtistina ja väliselt silmahaiguste puhul (mähisteks). Õisi on kasutatud ka ruumide suitsutamiseks. (Teave pärineb emalt ja tädidelt, kes kuulsid seda 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Raplas.)

Rukkilill.
Droogiks õied õitsemise algul, kuivatada ruttu tugevas soojuses, alal hoida valguskindlas nõus. Tee on silmarohi, valgevooluse vastu, kõhulahtisti.

Kui naistel on valgevoolus. Võta kõvva viin ja topi sinna sisse aiavehmermenti nii palju, et ta on roheline. Seda võtta sis supilusikatäis söögi alla. Valgevoolus kaob siis är.