Haiguste märksõnad

Hingamisteede haigused

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

RKM II 159, 61 (3a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Hingamisteede haigused. Männikasvudest valmistati keedis. Aitas hästi.

RKM II 159, 61 (3b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Suurtest teelehtedest valmistatud leotis mõjub ka hingamisteede haiguste puhul hästi (rögalahtistavalt).

RKM II 385, 497 (19b) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Pärnaõied on samuti ammu tuntud rahvaravim kuuma teena higile ajava vahendina külmetuste ja köha puhul; kasutati ka neerude tegevuse ergutamiseks. Teeauru hingati sisse hingamisteede haiguste puhul, teed kasutati kuristamiseks angiini korral ja nii edasi.

RKM II 446, 321 (24) < Torma khk., Lohusuu v., Lagedi k. (1991)
Ristikuõie tee ka hingamisteede haiguste vastu.

RKM II 446, 320 (23) < Torma khk., Lohusuu v., Lagedi k. (1991)
Põdrasammalt kasutatakse hingamisteede ja kopsuhaiguse vastu.

RKM II 159, 55 (5) < Rakvere khk., Rakvere l. < Virumaa (1963)
Külmetus- ja hingamisteede haigusi aeti samuti saunas kasevihaga välja.

RKM II 401, 81 (14) < Juuru khk., Maidla k., Raja t. < Maarja-Magdaleena khk. (1987)
Peterselliteed tuleb juua, see on hingamisteedele hea, võtab kõik veed sul seest välja, Tartumaal seda tehakse palju.

RKM I 18, 180b < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Köha, nohu ja hingamisteede katarri puhuks on varutud niinepuu (pärna) õieteed.

EFA II 17, 171 (35) < Martna khk., Kuluse k. < Jüri khk., Vaida al. (1996)
Korstnapühkijatee on männikasvud ja üheksavägine. See on niisugune nimi pandud: see võtab hingamisteed ja kõhusoolikad kõik terveks.

EFA I 37, 85 (5) < Viljandi khk., Viljandi l. (1999)
Suu- ja kurguhädade korral.
Võtta võrdsetes kogustes pärnaõisi, kummeleid ja nõmmeliivateed, lasta kergelt keema ja siis 3-4 min tõmmata, jahutada. Sobib nii sees- kui välispidiselt suuhädade ja kurguvalude korral. Võtta 1 kl pärast sööki ja kuristada või hoida suus. Pole halb, kui lisatakse ka kummeleid, tarvitada soojalt. Hea on ka sisse hingata seda auru hingamisteede haiguste puhul.

EFA I 41, 48 (9a) < Urvaste khk. < Paistu khk., Laanekuru k. (2000)
R.H. Ravimtaimi?
Kortsleht, see on hingamisteedele.

EFA I 101, 188 (39) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Tokkroos (Althea officinalis) - see aedades (sageli vastu majaseina) kasvav lill on 125 cm kõrgune, suurte kahvatupunaste ja teiste värvidega õitega. Droogiks juur, mis kooritakse ja kuivatatakse ära. Sel on omapärane lõhn, magus-läila limane maitse. Keedist kasutatakse hingamisteede katarri ja köha puhul. Siirupit antakse lastele rinnahaiguste korral. Tokkroosi ja leedripuu õite tee, segatult võrdsetes osades, aitab kurgupõletiku, kaelahaiguste ja kurgumandlite raviks. (Teave kuuldud sugulaselt, 37 a. naiselt, 1940. a.-l. Purila külas.)

EFA I 102, 196 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Sinilill.
Ravimina kasutatakse lehti põletiku (neeruhäda) korral, aitavad korrastada kahjustatud nahka, hingamisteede limaskesti ja mõjuvad toniseerivalt. Hea ravim külmetuse vastu. Hingata keetmise ajal sisse lehekeeduauru (1 spl kohta 3 kl vett) ja juua teed peale. Tee ajab higistama!

RKM II 385, 36 (48c) < Tori khk., Levi k. (1985)
Okaspuu kasvud, vaik.
Kasvud teena ja toorelt närides hingamisteede haiguste, sealhulgas ka tuberkuloosiraviks. Okaste keetmisaur - hingamise parandamiseks; okkavann reumaatiliste haiguste raviks. Okaspuuvaik otseselt haavale ja salvide valmistamiseks.

RKM II 415, 27 < Simuna khk. (1989)
J. Abner soovitas eriti juua kõrvenõgese teed: küll kõhukinnisuse korral, küll kõhukrampide vastu. Seedehäirete, soolte haavandite, isegi kopsuhaiguste korral, ka verele ja hingamishäiretele mõjub hästi seesama kõrvenõgese tee, soovitav juua ilma suhkruta, lisad pisut mett.