Haiguste märksõnad

Külmetushaigused

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse külmetushaigust või haigust, mille põhjuseks loetakse külmetust, juhul kui ei ole selgeid viiteid mõnele teisele loetletud haigusele.

Külmetust loeti sagedasemaks haiguste algpõhjuseks.
Tihti esineb sõnastust nagu “ta oli end ära külmetanud”, “ta oli külma vett joonud" või "tuul oli temast läbi tõmmanud". Tõmbetuul on ju kõigi rahvaste juures kardetav (Lüüs, 1959: 185).

Külmetushaiguse peamisteks sümptomiteks peeti köha ja nohu.
Külmetushaiguste puhul (köha ja kurguvalu) - - RKM II 385, 124 (54) < Häädemeeste - E. Kallas (1984/5)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Külmetamise vastu hautati hoonete põhja päält võetud heinapuru, pihlakaõelmeid, maahumalaid, vaarukvarsi ja monda muud.

Raudhein, raudrohi (Achillea millefolium). Väga pruugitav roht; kuuma teed juuakse pealahutuseks, kui "ümber käib", ja ka külmetamise vastu.

Kui inimene ennast ära on külmetanud, siis saab temale köömneteed tehtud, mis kangeste higistama ajab, ja kui inimene siis mõni aeg riide all soojas seisab, on tervis jälle korras. Selle tee tarvis peab aga kas vihma- ehk jälle lumest sulatatud vett tarvitama. Ka jõe- ehk järvevesi on selleks hea, aga mitte iial kare ja külm allika- või kaevuvesi.

Baldemanni juured.
Kasvavad heinamaal ja põõsastikus, kus loda maa on, saavad 21/2 jalga pitkaks, otsas on nagu roosi tupp valge õiletega, lehed on nagu pihlakalehed. Korjatada ja kuivatada õiled ja lehed ühes vilus paikas. Tehakse hästi puruks, siis keedeta katlas. Seda leent tarvitada, kui inimene on külmetand, kui siis palava hood peale käivad, siis võetada palavalt sisse sängis sooja kasuka all, siis see aitab kohe.

Külmetamise vastu on kadakamarjade tee ehk ka thymiani juurtest tehtud nõnda-nimetud liivatee. (Kärdla vabrikust ühe töömehe käest).

Väga pruugitav abirohi on ka metsatee või nõmmetee, kudas rahvas teda siinpool nimetab, ka ravanduserohi (Theymus serpyllum) mida mitmel viisil saab pruugitud. Külmetamise haiguse vastu on ta väga, teevesi juua, ajab kangeste higistama; pruugitakse loomadele ravanduse haiguse vastu suitsetamiseks.

Palorohi ehk kolmõkõrraline rohi.
Selle rohoga suidsutetas mesiläisi, kui na väega oimatsõ (hoimatsõ) ommava. Keedetas lehmäle, kui piim halv om. Haudõ seen havvutedas luuvalutsit ja hallipõdõjit. Tettäs tiid ja juuvvas, esierälde, kui külmetänü oldassõ.

Verihain.
Häelmit kakutas ja kuivadetas, kühä ja külmetamise vasta tettas tiid ja juvvas, et häste ikko (hikko) lätt. Latsõ pandva verihaina lehti haava pääle, kui (midägi) käe ehk muud midägi ärä lõikasõ.

Kui külmetamisest on kange köha tulnud, siis tehakse kali tuliseks, sulatakse rasvaküünalt sisse ja juuakse; ka keedetakse nurmenukuõisa; ja kaeru kõige kõrtega ja juuakse nende vett palavalt.

Kui külmetamisest köha tuleb, siis keedetakse leigatud kaeru, kel veel ivad otsas on, ja juuakse seda vett. Ka korjatakse suvel nurmenukuõisa ja metsateed, keedetakse neid ja juuakse nende vett.

Ütte kallist ja terveliku viina tetas niidade: Korja enne jaanipäiva karra ehk viinalille häelmid, pane neid üte kruusi sisse, kalda kanget viina pääle, pane kruus või pudel korgi ja vaikuga päält kõvast kinni, pane mõnes nädalis lämmade paika. Kui sina henda siis tunned sisest haike või ka külmetuse haikus, siis on sul kallist rohto, miska võid ka kiige raskemba haikuse eest henda hoita, kui üts viinaklaasi täüs sisse võtta ja magama heita ja henda häste kinni katta, mispääle sa higistad ja terves saat.

Kui külmetamisest haigused ihu sisse on löönud ehk ka muidu jooskja moodu on.
Siis võtta sassaparijuuresid ja lagritspuud, topelt piirituse sees leutada ja seda juua on hää.

Arnikatee, kui külmetanud on, ka arnika tinkstuur.

Vehvermentsitee on vääga hää juua, kui oled külmetanud, ajab väga ihu higistama ja on ka rindadelle hää.

Kadakamarjatee on hea abinõu külmetamise, rabanduse ja köha vasta. Vaja vaadata, et niisuguseid marju võetakse, millel ristid marjadel; ainult niisugused mõjuvad hästi, muud ei.

[Achillea millefolium - verihein]
Kuivatatud õitest tehtud tee olevat hää külmetamise ja köha vastu.

Achillea millefolium
Veriheina kuivatatud õitest tehakse teed ja juuakse köha vastu, kui inimene külmetanud on.

Matricaria chamomilla
Kummel. Õienupud enne jaanipäeva ära kakkuda, annavad hääd teed külmetamise vastu.

[Labiatae]
Mentha crispa
Münt. Rohi teeks keeta on hää köha ja külmetamise vastu.

[Valerianaceae] Valeriana officinalis
Jungver. Juured pulbriks hõõruda, pulbert veega sisse võtta, on külmatõbe (hallitõbe), luuvalu ja päävalu vastu, niisama ka külmetamise vastu.

Timerjaanid ehk liivatee on hea rohi külmetamise vastu. Seda rohtu peab ära keetma ja inimesele või loomale andma.

Rukkiõle keedist juuakse külmetamise vastu.

Külmetamise ja köha vastu. Vehvermentsitee.

Vaarikaõieteed juua, siis kui külmetanud oldaks. Korjama peab siis, kui veikesed nupukesed õitsmisel.

Punaheinad, lilla-roosaka õitega. Korjata kõige lehtede ja vartega. Kuivatada päikesevarjus, juua seda teed, siis kautab külmetusest saadud haigusi.

Maa putõroho', tee on külma ja nohu vastu.

Külmarohi.
Salevi tee, palderjaani tee, luuvalu tee (?) om väga hää rohi, kui külma vett ehk pajast oled joonu, kui sinul lämi om olnu.

Külmetamise vasta palderjan, kadakas, pärnaõied, vaarikad.

Liivaõietee on külmetamise vastu.

Kummelitee külmetamise vastu.

Inimest võib alati maarohtudega arstida. Raudrohud on jälle külmetusehaiguse vasta.

Külmetus ja nohu. Pool toopi piima ja üks sibul. Piim keema ajada sibulaga ühes. Viinasolks juure panna. Nii soojalt juua, kui võib. See on külmetuse ja nohu vastu väga hea.

Kalmusejuurikaid leotati viina sees ja võeti sisse, kui oli külmetand vai muidu haige.

Raudrohutee on hea rohi köha ja külmetuse vasta. See on ka verekosutuse jaust.

Mustad kadakamarjad keedetult ajavad külmetuse välja.

Koirohi on kõhurohi; vanad inimesed suitsetasid ja matsid riiete ala, kui külmetand olid.

Maakõrvu - tarvitetakse teeks, külmetamise puhul, kui hääl ära.

Kadakamarjad aitavad külmetamise vastu.

Aidanud ka liiva- ja õunapuutee külmetuse korral.

Pärnaõisi kuivatatakse ja tehakse teed, mis külmahaiguse puhul higistama ajab.

Kuivatatakse pihlakamarju külmetuse puhul tee tegemiseks.

Kadakamarju süüa ja kadakamarjatee olevat hää külmahaiguste vastu ja puhastavat verd.

Ravandseheina (nõmme-liivatee) tee olla hää köha ja üldse külmetamise vastu.

Raudreiarohi. Selle õitest tehakse teed tiisikusehaigele. Köhimise ja külmetamise puhul ka hea juua.

Külmetusest saadud hambavalu puhul võib edukalt tarvitada kortslehe (Alchemilla vulgaris L.) lehtede ja õite kanget teed, hoides seda suus.

Põdrasammalt (Lichen islandicus L.) on tarvitatud igasuguse haiguse puhul, mida arvati külmast saadud olevat.

Külmetushaavandite puhul tehakse kompresse hullukoeraheinast (koerapöörirohi - Hyoscyamus niger L.) valmistatud ekstraktist.

Jalahaiguse vastu, kui jalgades on külmetanud viga.
Siis võta sedasama suurt kõrvenõgest, tambi peenikeseks ja keeda riinas ehk poomeliga veerand tundi, 2 naela nõgesi ja 1 pudel viina ehk poomeli, keeda siis seda. Lapiga 2 korda päevas peale panna, kisub palaviku välja ja valu.

Kes on ennast külmetanud, tarvitab "külma väljaajamiseks" upinhaina-teed.

Raudvere-rohtu keedetakse ja seda teed juuakse külmetamise või köha vastu.

Krooklehed kõige juurikaga üles võtta, tee on hea külmetuse ja kõige haiguse vastu, vereringjooksu ja nõrga tervise kosutuseks.

Liivatee. Ku oled külmetand, siis õhta juua ja voodisse. Kõhuvalu vastu on koa hia. Korjatakse õieaeg.

Külmetuse korral tehti kammeliteed ja hauduti haigeid kohte.

Külmetamise haiguse vastu "rauariiarohu" tee.

Pärnaõieteed külmetuse vastu.

Sõnajalguga ravitakse tiisikust ja jällegina külmetamisest.

Pärnaõite (niinepuuõite) tee oli külmetuse vastu.

Timijanid on kena tee, kena maitsega, külmetuse vastu.

Kibuskimarjatee on külmetuse vastu. Teesid tuleb ikka vilus kuivatada.

Aurutamine vihaga, porssu
Kui külma on saanu, tehti viha-auru. Puupange sisse keev vesi, värske või kuju (= kuiv) saunaviht keeva vee sisse, istud senna pääl, tekk üle, niikauas oled sääl pääl, kui auru tuleb, ikki liigutad vihta, siis asemes ja niikauas oled teki sees, kui ära kuivad, siis kuju pesu selga. Sestsaadik, kui mina kasusi, arstiti ikki nõnda. Nüid, ku vähe midagi on - aptiiki, haigemajas, röntgenis, tää veel kus! Aga enne ju arsti ega rohtu ei olnu. Kõrva võis ka nõnda aurutada. Vihaauru lasema hakati, öeldi: teeme porssu, porssu olli ta nime.

Raudhein on verehein, paneb vere kinni. Tend põle tarvis keeta, ütleme, sui ajal käe ehk jala ära raiud, võta kohe toorest lehte, õeru puruks, pane haava pääl, veri jääb kinni, hõeru kohe haava sisse, veri kohe kinni. Talveks kuivatad ära, hõerud seda kuiva pura, vaat sellepärast on ta nimi verehein. Tema on hää rohutee ka, sui korjad, kuivatad ära, talvel külmetamise, külmahaiguse vasta keedad teed. Märkus: See oli ka kuivatatult olemas: raudrohi (Achillea millefolium, L.)

Ravandseheintega suitsetamine on külmahaiguse vasta. Nägu sa talve vällast tuled kuskelt, ära külmetanu, lõdised, värinad käivad ja... Siis sössi panni pääl, näpuga ravandse-heinu pääl, siis seisad sääl kuhal, lased omal riietealuse seda sooja suitsu täis kõik ümmer ihu ja hinge ja siis sooja, asemes teki alla ja oled sina teine päe terve, võid jälle minna.
Ravandseheina tee on väga kallis rohi külmahaiguse vasta juua. Märkus: Ravandseheinad on nõmmeliivatee.

Kõrva-nina-kurguhaigused.
Üldise kehalise külmamise rohuks oli veriheinatee, nõnda, et veriheinad olivad ühes õitega ära kuivatatud, millest siis teed pidi tehtama ja siis joodama. Kuid kui kael oli külmetamise tagajärjel haige, siis pidi kura jala villase suka kunts kaela pääle pantama, mille tervenemise tarvist suka higist tingitud pidi olema. Ja pandi kaerakeesid rätiga ümber kaela. Muidugi olid ka selleks kuum tee ja soojad mähised hää. Ka värske kasemahla juumine oli ühtise kehalise haiguse puhul hää. See oli õiet terviseks hää jook.

Külmetuse vastu on hea pärnaõie tee, samuti raudrohu tee.

Külmetusele on hea juua sibulaga keedetud piima, millele on pisut magedat võid sisse pandud. See on eriti hea kurgule.

Nurmenuku õitest keedetud teed juuakse külmetuste korral, see paneb higistama.

Külmetuse vastu on liivatee.

Külmetusega anti palavasse vette valatud viina. Hea on ka raudrohutee.

Köha, külmetuse, rinnahaiguste puhul süüa toorelt aaloelehti. Eriti hästi mõjub see just köha puhul.

Söögiisu puudumine ikki venitamisest, ikki venitamisest, ülespidi sirutad, siis venitad südame pindsooned ära, toit käib suus keerdu, sapiviha tuleb suhu. Külmetamisest ja venitamisest. Haput juua, jõhvikavett või, hapu klaarib, levavett hapu levast.

Kiemnetie on külmätamise vasta.

Värisejatee [Briza media L.] on külma vasta ka, ku ihu võdiseb, aga temal ei ole midagi maiku, ravandse-heinad (= Thymus serpyllum L.) ollid paremad, värisejaheinal põle maiku.

Külmetushaigustega joodi pärnaõie teed.

Männivaik lahustada piirituses. Võtta keeva vett pool teeklaasi. Lahustatud vaiku piirituses tilgutada ~20 tilka kuuma vette. Segada teelusikaga. Vaik kämpub uuesti ümber lusika, kuid vesi muutub piimjaks. See vedelik ära juua - hea vahend külmetuse, kurguhaiguste, palaviku vastu.

Külmetus- ja hingamisteede haigusi aeti samuti saunas kasevihaga välja.

Niineõit sai korjata teeks. Raadios see Kask ütles, et olle hoopis mürgine, kui liiga kange. See on külmetamishaiguse vastu.

Pihlakaõie tee on hea külmetuse vastu.

Kollased on sõrmlilled, mõni ütleb nurmenukud. Need on tee jaoks. Kui külmetad, siis mett sisse, juua, siis aitab.

Külmetamise vastu on pihelgaõietee ja poolgaõietee. [Poolgas = pohl.]

Köömnetee on, kui väljas külma saand, viina sisse panna, võtab higistama, annab kohe tagasi. Ma käisi linnas müümas.

Jões kasuvad piparmündid, neid võis teeks teha. Külmetuse ajal oli.

Rabantsirohu tee on külmetushaiguse vastu. See on liivatee.

Käesoleval ajal kasutatakse külmetuse puhul pärnaõie teed. Kurguhaiguse vastu mett kuuma piimaga juua ja kurku kuristada nõrga soolaveega.
Rahvapärasest ravimisest loobuti, kui oli rohkem haiglaid ja arstid hakkasid inimesi ravima, umbes 50-60 a tagasi.

Siin kasvavad krooklehed. Seda teed tehakse ja juuakse külmetamise ja palaviku vastu.

Külmetuse vastu oli kammetee - see on kummelitee.

Vehvermentsi tee oli hea. Külmetuse vasta, ajab higistama.

Pärnaõie tee külmetuse vastu.

Siis on pärnaõie tee, see on külmetuse ja palaviku vastu.

Teed tehti vehvermentsidest. Pohlaõitest saab nii punane tee, nõnna kui veri. Enamiste ikke poodist sai tuua seda hiina teed. Ja külmetuse vasta köömnetee, kuumalt võtta. Mina korjasin alati ja korjasin kohe suured hulgad.

Külmetuserohi.
Käesoleval ajal kasutatakse külmetuse puhul pärnaõie teed, mett piimaga. See on kurguhaiguse vastu. Ja kurguloputus soolaveega.
Rahvaravist loobuti, kui rohkem arste ja haiglates hakati inimesi ravima. Apteekidest hakkas rohtusi saama. See oli umbes 1910-1920 aastal.

Kasvas ka seina äärtes või kus oli prahti, üks taim, millel õis nagu väike põis, valge tutt otsas, see tegi plaksu, kui katki pigistada, see oli põierohi. Kui haigus külmetamisest tulnud, siis joodi selle teed.

Liivarohu teed joodi rahustamise eesmärgil ja külmetushaiguste puhul.

Pärnaõie tee külmetuse vastu, palaviku ajab ära.

Köömen. Kui külmetas, teed hia keeta. Kööment pandi peenleivale, kapsastele kui sisse tehti, keedetud peetidele piale. Karduli supile ka. Tilkade viisi antakse väikelapsele, pandakse luti sisse.

[Siis ravitaimed.] /---/ Kummel, mis on külmetuse ja kaelakompresside jaoks.

Toomingas: v. k. Черёмуха. L. K. Prunus padus.
/---/ Toomingaõitest valmistatud tee, kuhu mett ehk suhkrut ja võid ehk searasva natuke sisse pandakse, mida juhtub käepärast olema, on väga hea kuumalt juues külmetuse vastu.

Pärnapuu, niisep, lõhmus: v. k. Липа. L. K. Tilia.
Need puud kasvavad siin hiiglasuured, alt läbimõõt ligi kaks meetrit ja kõrgus üle 20 meetri. Ja neid okse ja harusi, mis tal on. Niineõitest tehakse teed külmetuse vastu, joodakse ka segatud rõõsa piimaga. Linnumesi, mis mesilased korjavad pärnaõitelt, on ilus valge, hea maitsega ja kosutab nõrgatervislisi ja on südamehaigetele väga tervendav süüa. Pärnaokstest ja krabiokstest tehtud vihad on head vihtlemisel. /---/

Pärnaõied (tee) - külmetus.

Kui lõhmuse äitsva, siss tuleb korjata nende äitsmit ja kuivatada. Siss neid äitsmit hoida, parem om, kui om mõni kindel anum, kus neid hää hoida om. Siss kui külmetanu oled, siss noist äitsmist tuleb tii kiita, parem om, kui seda tiid enne magamaminekut hästi kuumalt juvva; siss ajab higistama ja küha kaob ära.

Kui lapsed külmetasid, siis köha vastu sai kammeliteed (kummeliteed) keeta. Suvel said kammelid korjatud ja kuivatatud. Tee puhul sai keev vesi peale kallatud ja tõmmata lasta kuuma pliidiserva peal.

Metsmaasikad. V. K. Земляника. L. K. Fragaria vesca.
Metsmaasika õie teed, õied vilus kuivatada, joodakse külmetuse vastu, ka marjatee on väga hea maitsega, marjadest purustatult ja segatult suhkru ja piimaga saab head külma rooga. /---/

Vehverments, piparmünt. V. K. Мятный трава. Vehvermentsid, nii kodused kui ka metsikud, lõigatakse oksad ära, siis kui nad õitsevad, kuivatatakse pööningul vilus ära ja keedetakse teed külmetuse vastu. Vehvermentsi tee on ka nii hea juua, kuid üle nädala ei soovita seda arstid juua, sest et mõjub pahasti nägemise peale. Üleüldse soovitavad arstid kõiki teesi juua vahelduses, joo ühte teed kolm päeva ja jälle teist kolm päeva ja nii edasi, kuni esimesega hakkad jälle otsast peale. Münditeed joodakse ka siin kandis mõnes peres, kuid minule küll see ei meeldi, on liiga vänge maitsega.

Vaarmarja oksa tee on hea juua külmetuse korral.

[Rauarohi, raudreiarohi. V. K. Тысячелистник. L. K. Achillea millefolium.] Ka on raudreiarohu tee hea verevaestel ja külmetuse korral.

Soojenduseks (külmetuse puhul) pandi kõhule kotikene pajas kuumutatud kaeru, nende puudumisel tulist tuhka, aga ikka parem oli kirju paekivi. Ei olnud seda, siis lepiti lihtsa ahju tellisega.

Kalmusejuured kuivatati, hõeruti peeneks või jahvatati kohviveskis ja anti jälle külmetuse puhul teatud osa.

Fefermentsi teed joodi külmetuse rohuna.

Piparmünt om külmetüse, kõtuvalu vasta.

Kõgõ paremb haiguserohi om pähnaõie ja vehverment. Need on külmetamiserohi nummõr edimene.

Vehverment - külma vasta. Kuivatatud lehed teeks.

Kummelit kasutati külmetuse vastu. Anti loomadele ja inimestele.

Mina tarvitan pihlakaveini. See on külma vastu, pidavat kõige rohkem vitamiini olema.

Metsas põdrasammal, seda korjati külmetuse vastu.

Kurguhaiguse ja külmetuse puhul juuakse nurmenuku, krookslehe, takjanupu, piparmündi, koirohu, pärnaõie, liivatee või kummeliteed. Kuristatakse kurku ka soolaga või soolveega.

Külmetuse vastu on kumelid, niineõied ja nurmenukud, köömned.

Raudrohu tee on külmetamise vasta.

Pärnaõisi sai kogutud ja kuivatatud aidalakas varjulises kohas. Sai keeta teed. Paar minutit lasti vesi sissepandud teematerjaliga keeda, siis võeti tulelt. Joodi külmetuse puhul, kui oli nohu ja palavik. Joodi meega. Mesi pandi siis teevee sisse, kui võis juba juua. Joodi 2-3 korda päevas. Ühe teeklaasi tee kohta pandi 1 supilusikatäis mett sisse. Klaasitäis joodi korraga.

Vaarikavarre teed joodi külmetuse puhul, pani higistama.

Arstiti peaasjalikult maarohtudega. Igal suvel korjati arstirohutaimi. Pärnaõied, kuivatatud vaarikad ja vaarikakeedis olid külmetamise puhul higistamapanevad vahendid.

Kui külmetanud olid, siis keedeti pärnaõie teed. Maarohtudest ikka tehti teed palaviku vastu.

Raudrohu tee on külmetamise vasta.

Kummelitee, eks see on ka külmetamise vasta ja kui maos viga on.

Pärnaõisi korjan külmetuse vastu.

Upinhain, selle tiid tehti ja joodi, kui külmetanud olid. Siis om veel raudrohi ka hää.

Kui külmetushaigus om, siis om uppinhaina tee hää ja lõhmuseäitsme ja vehvermenti.

Piparmündi tee om ka külmetushaiguse vastu.

Pärnaõie tee ja vaarikamoos olevat hea külmetuse vastu.

Külmetamise vastu on mustasõstra oksa, vaarikavarre ja lõhmuseoksa tee. Lõhmus annab ju asperiini ja nii lähäb köha välla.

Pärnaõie teed juuakse külmetamise vastu.

Raudrohtu tarvitatakse köha ja külmetuse vastu. Tehakse raudrohu teed.

Vaarikavarre tee - külmetuse vastu.

Köömneid kasutati külmetuse vastu.

Külmetuste vastu olid vaarika-, kummeli-, kuusekasude ja raudrohu tee.

Vanad inimesed olid ju kõik arstid. Kasutasid neid teesid. Olid tähele pannud. Peamised olivad kummelid ja palderjan külmetushaiguste peale. Kummel oli meil harilikult talurahva tee.

Külmetuse vastu tuleb juua pärnaõie teed ja kummelit.

Pärnaõie ja vaarikatee oli külmetuse vastu.

Külmetuse korral tuleb juua raudrohu ja pärnaõie teed.

Kui värskelt olid külmetand, kuum pärnaõie tee ja viina sisse, siis seda juua.

Siis vaarika-, kummelitee põie vasta ja külmetuse vasta.

Vaarikavarre tee - kui külmetand oled.

Piparmündi tee külmetuse korral.

Külmetushaiguste korral keedeti pärnaõie teed, joodi kuumalt. Teed keetes pandi pärnaõisi sisse. Mõni laskis keevas vees ainult tõmmata, mõni keetis kohe minut aega.

Külmetushaiguste puhul tehti pärnaõie teed. Selleks pandi keevasse vette pärnaõisi ja lasti tõmmata. Tee ajas higistama ja haige enesetunne paranes. Joodi 1-2 klaasi korraga, mitu päeva kohe. Kui majas oli üks haige, siis keedeti tervetele joogiks ka pärnaõie teed.

Pärnaõie teed tehti külmetushaiguste puhul. Tavaliselt keedeti siis kogu perele pärnaõie teed ja joodi seda magusalt. Lasti vast 1 minut keeda, et tugevama toimega oleks. Aga haigele anti voodisse pärnaõie teed mitu korda päevas. Pani higistama ja haigus taganes kiiremini. Higistamise puhul tuli hoolega teki all olla. Vajaduse korral tuli ka kuiv särk märja vastu välja vahetada ja jälle uuesti teki alla, et mitte külmetada. Külmetushaiguste puhul keedeti mitme päeva jooksul teed, anti mitu korda päevas, vähemalt klaas tulist teed tuli ikka ära juua.

Külmetushaiguste puhul joodi pärnaõie teed. Kuivatatud pärnaõied pandi keevasse vette ja siis lasti tõmmata. Kuum tee ajas higistama. Ka terved jõid talvel meeleldi pärnaõie teed.

Kui mehed said külma sõidust tulles, armastasid teha punši. Selleks pandi kuuma teevee hulka viina ja joodi ära. Sees muutus soojaks, veri hakkas liikuma ja haigust kallale ei tulnudki. Kui aga punšitegemine hilines, tuli haigus ikkagi kallale. Siis tuli voodisse heita. Siis oli igasuguses vanuses haigele viinaandmine kahjulik. Siis tuli anda haigele kuumasid jooke - teevett, eriti pärnaõie tee oli väga hea, see ajas higistama. Harilikult lasti teed ainult tõmmata. Selleks kallati pärnaõitele keev vesi peale ja lasti seista. Ka kuum piim meega oli hea. Kuumad joogid ajasid higistama, palavik alanes, kurk sai tervemaks, „võttis rinnad lahti“. Kui särk muutus märjaks tuli see kuiva vastu välja vahetada. /---/

Külmetuse puhul jäi kurk haigeks, muutus punaseks ja paistetus tuli. Villane sall tuli soojuseks kaela panna. On kuulda, et mõnes peres pandi koguni kuum kaerakott ümber kaela. See seisis kaua aega soe ja alandas põletikku kurgus. On veel kuulda olnud, et kaerte asemel pandi mõnes peres kuuma tuhka. Aga miks? Ei tea. Võibolla sellepärast, et tuhk oli odavam. Kurguhaigusele tuli anda kuuma piima koos meega. Üks õpetus oli veel selline, et võis ka soodat (söögisoodat) kuuma piima sisse panna ja see soodustas kurgu paranemist. Mitmesugused kuumad teed ravisid hästi. Raskesti haige pidi voodis teki all lamama. Kuuma piima või tee joomine ajas higistama ja siis ei tohtinud ju külmetuda. Oli veel üks ravimise moodus. Nimelt pandi sooja vee sisse keedusoola ja kuristati selle veega. Pärast kuristamist lasti see soolvesi suust välja. Ju see soolvesi hävitas haiguse pisikuid. Pärnaõie tee tegemisel aeti vesi keema ja kallati keev vesi pärnaõitele peale ja siis lasti see 10-15 minutit tõmmata. Siis sobis kurguhaigele juua. Ajas higistama ja alati higistamine tõi ka tervenemise. Tuli aga märg särk kuiva vastu vahetada vajaduse korral.

Kui inimene külmetas, siis tuli palavik, rinnus olid valud, luud-kondid hakkasid valutama, tuli haigel voodisse heita. Sellega võis kaasneda ka nohu ja köha. Tsaarivalitsuse ajal ei tuntud sõna „gripp“. See sõna tuli tarvitamisele kodanliku korra aja alguses. Haige pidi jooma higistamapanevaid jookisid nagu pärnaõie teed, veel kuuma piima meega, vaarika- või mustasõstra jooki tee hulka panema joomisel. Samuti olid head ka vaarikavarre ja mustsõstra oksa tee. Selliseid jooke võis anda ka pere teistele liikmetele, kes just voodihaiged polnud. /---/

Kui mehed tulid külmaga pikalt teelt 8voorist, veskilt jne.), siis koju jõudes tegid punši. See oli selline jook, et magusale kuumale teele kallati viina hulka ja joodi kiiresti ära, et see mitte ära ei saanud jahtuda. Kojutulek oli ikka õhtul ja siis mindi ka kohe teki alla. Ei tulnudki haigust kallale ja hommikuks olid kõik töövalmis. Ju see kuum jook pani vere käima ja ajas ka higistama ja siis haigus ei tulnud kallale. Kes punši ei teinud, see vähemalt kõva suutäie valget viina ikka võttis ja ka see oli mõjuvalt kasulik.
Kui aga naised või lapsed olid külma saanud, siis esimeseks rohuks oli kohe kuum teevesi, mis pani vere käima ja tegi keha soojaks. Hea oli ka kuum piim meega. Kui siiski haigus tuli, pidi inimene voodisse jääma, siis olid kõik kuumad joogid head - kuum piim meega, kummelitee või pärnaõie tee vaarikamoosiga, mustasõstra moosiga. Hea oli ka mustasõstra oksa ja vaarikavarre tee. /---/

Kui olid tugevasti külmetanud ja kartsid haigest jäämist, tuli teha tulist jalavanni. Nii tuline vesi, kui jalad kannatasid. Ka aitas raudrohi.

Külmetus.
/---/ Hea oli keedetud sibul koos suhkruga ära segada ja süüa. /---/

Külmetushaiguste vastu joodi kuuma punši. Anti juua kuuma pärnaõie teed. Ka vaarikavarre või vaarikateed. On tehtud teed mustsõstra lehtedest ja kuivatatud mustsõstardest higistama ajamiseks. Lehti koguti õitsemise ajal. Samuti tehti morssi jõhvikatest ja anti juua palavikuhaigele. Kui palavik tõusis kõrgemale, tehti kompresse kehale ja peale. /---/

Külmetushaiguste puhul oli pärnaõie ja vaarikatee. Ka härjasilma tee.

Vaarikavarre ja -lehe teed kasutatakse külmetushaiguste puhul.

Külmetushaiguste korral anti juua raudrohu teed köha vastu. Et köha lahti läheks, joodi kuuma piima, mis keedetud sibula, mee, või ja soodaga. Rinda ja jalataldu määriti hanerasvaga ja seoti villase kootud esemega. Higistama ajamiseks palaviku korral anti juua pärnaõie või vaarikateed.

Külmetuse korral sai abi tulisest teest, kui pereemal leidus kodus viina, lisati seda pisut teele. Lastele anti kummeli, pärnaõite või vabarnavarte teed, korjati veel nurmenukke, raudrohtu (köhale, ka kopsuhaigustele) ja männikasvusid. Maarohtude tundjaid oli vanasti rohkem ja nende tarvitamine tõhus, küllap saadi abi isegi kopsutõvele, kui muud tingimused olid enam-vähem rahuldavad. Minu virulasest vanaema tundis veel päris palju ravimtaimi, neid õppisin temalt veel minagi, kuigi lapsearu ei annud mahti süvenemiseks. Külmetushaigustega tuldi üsna hästi toime, kui ei lisandunud midagi hullemat. Kopsuhaigusi esines külas sel ajal siiski õnneks harva, need olid rohkem linnaläinute nuhtluseks.

Külmetushaigusele oli esimine rohi pärnaõie tee, mida tarvitati higistamisvahendina ühes vaarikavartega.

Ka joodi mustasõstra keedise ja lehe teed külmetuse, köha, palaviku, põie-, liigesevalude puhul.

Nõmmeliivatee, vanad inimesed kutsusid kaetisrohi. Seda teed on ammustest aegadest peale tehtud külmetushaiguste ja köha vastu. Vanasti arvati teda aitavat väga palju tõbede ja just kurja silma kaemise vastu. Sellepärast kutsuti teda kaetisrohi.

Külmetushaigused. Köha.
Külmetuse korral joodi pärnaõie teed (ka meega). Köha korral joodi islandi käokõrva teed (Cetraria islandica), raudrohu teed, kuuma piima võiga või soodaga ehk meega. /---/

Külmetushaigused. /---/ Kui aga tekkis palavik ja rinnust valus kuiv köha süvenes, ninakaudu hingamine raskendatud ja haige väsinud, siis öeldi, et hingekeha on külmetusest umbne ehk kopsuhaigus - kopsupõletik.
Sinepipulbrist tehti plaastrit, pandi jahedaid kompresse, juua anti pärnaõie ja vaarikateed. Kui köha läks pehmemaks ja hakkas röga erituma, siis pandi voodi ette järi peale kauss liivaga. Et röga hästi lahtine oleks, selleks keedeti paiselehe teed. /---/

Külmetushaiguste puhul pärnaõie tee, vaarikavarre tee, vaarikakeedis. Vahel istuti kuuma pliidi peal et sooja saada, kuuma ahjukapis.

Külmetus.
Kui külmetanud on, siss andas palavat piima ja kuuma teed ja jalad pannas sooja veesse. Vaarakuvarre teed tehas. /---/

Kui laps oli külmetanud ja köhis, kurk kibe oli, keedeti piparmündi ja kummelilehti segi, keedeti kange, kuum tee, laps rinnuli keedupoti peale, pidid seda kuuma auru kohe sisse hingama, pikalt ja sügavalt, et mõjuks. Palav hakkas sest aurust. Ka aeti siis voodisse, tekk üle pea, et hästi higistaks. Talvel tehti ka köömeteradest auru, kui muud värsket võtta polnud, see mõjus ka. /---/

Kui inimene külmetas, siis aitas selle vastu sennem kui polnud veel temperatuur tõusnud tuline puns ehk ka tubli kärakas viina, mis vere kiiremini käima pani. Kui aga palavik oli juba tõusnud, siis tegi viinavõtmine asja hullemaks. Külmetushaiguse puhul joodi temperatuuri alandamiseks vaarikateed, pärnaõie teed. Kopsuhaigus oli enne kuri haigus, mis lõppes harilikult surmaga ja nakatas ka teisi perekonnaliikmeid. Ei tohtinud tarvitada kadunu riideid ja jalanõusid.

Külmetushaigus.
Esimene rohi külmetushaiguse vastu oli saunaleil. Joodi pärnaõie ja mustasõstra teed. Palaviku vastu söödi jõhvikaid.

Külmetushaigused. Külmetuse puhul oli kõige parem rohi vaarikapunga tee; samuti olid head naistepuna ja pärnaõie teed. Veel hoiti jalgu kuumas ning aeti hädaline seejärel higistama.

Külmetus. Esmaabiks eakatele kuum punš; lastele kuum jalavann (ega see vanurile halba poleks teinud). Juua kuuma piima meega, siis kasukate alla! Järgneb kurgu ja köha ravi nagu kurguhaigusel. Tarvitada raviteesid. Umbes nädala pärast juua õhtul kuuma vaarikateed, mis ajab higistama, kasukas abiks ja haigus kaob.
Gripi kohta öeldakse: kui seda ei ravi, kestab 10 päeva, kui ravid - 1½ nädalat. Ravivõtted igatahes kergendavad haigust ja sageli saab tõsise ettevõtmise juures täielikku abi ka siis, kui esimesed aevastushood paha külalise tulekut näitavad.

Kodused ravimid. Kodus hoiti ravimeid, mida toodi apteegist või mida pidi eelnevalt kuivatama, nende hulgas teedrooge. Alati saadaval olevaid võeti otse loodusest. Alljärgnevalt märgin neid ravivahendeid mida peeti minu vanematekodus, Tori v. Levi külas. Selline kogus võis olla igas ümbruskonna talumajapidamises.
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks. Raudrohi - kõige mitmekülgsem vahend külmetushaiguste, nõrga seedimise raviks ja kurgu (ja muu) definitseerimiseks.

Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Pärnaõied - külmetushaiguste raviks, asendamatu haigusliku kehasügelemise puhul (ületab praegused apteegiravimid. Juua).

Marjad ja teised saadused otseselt ja leotistena.
Kadakamarjad - neeruhaiguste raviks, seedimist soodustav. Tori köster B. Habicht (s. 1881. a.), kes oma külalisi sageli tervisehoidmisele kutsus, tarvitas vajalikul korral kadakamarjad piirituses ja apelsinikoored piirituses. Nendega segati viina napsuks: õhtusöögil (mitte alati) 1 naps, külmetamise korral 2 napsu. Ernst Juurikas, s. 1899, Tori-Jõesuu (1958)

Sibul - toorelt ja küpsetatult külmetushaiguste, eriti köha raviks, mädanikkudele ja põletuste puhul kompressideks.

Kasepungad - teena südamehäirete ja neerutalituse parandamiseks. Piiritusleotis haavadele, desinfitsiooniks, liigesevalude puhul määrimiseks; külmetushaiguste ja pahaloomuliste kasvajate puhul vähesel määral sisse võtta.
Rootsi rahvaravimis teena paljude haiguste vastu. Kevadel korjatakse iga pereliikme kohta 1 liiter pungi.

Külmetushaigused. /---/ Ehki riislased olid karsked, peale sissetulnuka „Vana Tulla Juhani“ ja lähim kõrts asus Toris, ca 15 versta taga, oli siiski arstirohuks viina kodus. „kui ei ole surmatõbi, siis saab viinast ikki abi.“ Sõjajal, kui kehtis päris „kuiv seadus“ ajas Lemmjõe metsavaht „Kuke Tõnis“ puskarit. Mäletan, et kui keegi oli külmetand, siis keedeti pärnaõie teed ja tehti „puntsi“ s.t. kallati kuuma tee sisse sorts viina ehk samagonni ja sunniti seda, nii kuumalt kui vähegi võis ära jooma. Siis kohe kuuma reheahju peale kasuka alla. /---/

Külmetushaigused.
Rahvas ütleb, kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi. Vaarikas on ammust ajast rahvale tuntumaid ravimtaimi. Ravimiks on marjad, aga kasutatakse ka lehti ja varsi. Vaarikat kasutatakse higileajava vahendina palaviku ja külmetushaiguste puhul, tavaliselt teena, millele rahvas lisas ka viina, kuid aitab ilma viinata samuti. Praegu samaks otstarbeks sobib mustasõstra tee ja ka kummelitee.

Pärnaõied on samuti ammu tuntud rahvaravim kuuma teena higile ajava vahendina külmetuste ja köha puhul; kasutati ka neerude tegevuse ergutamiseks. Teeauru hingati sisse hingamisteede haiguste puhul, teed kasutati kuristamiseks angiini korral ja nii edasi.

Külmetushaiguste puhul on veel rahvale tuntud raudrohi, salvei, kadakas, nurmenukk, piparmünt, sibul ja küüslauk.

Külmetushaigus. Nõgesetee, kummelitee ja nõmmeliivatee, muidugi tarvitada seda, mida saada on.

Külmetushaiguste puhul pidi tegema higistamiseni sooja. Joodi mitut sorti raviteed meega, pärnaõied, kummel, vaarikavarred ja isegi kaeraõle ja sibulakoore tee. Ja ka piiritusepuns.

Külmetushaiguste korral pidi jooma kuuma pärnaõie või vabarnateed ja mett. Lastele aeti piim kuumaks, pandi mett ja võid sisse. Ka keedeti piimaga sibulaid. /---/

Külmetamiserohuks oli vanasti veriheina tee... /---/

Orasheina juured ära keeta, ühtlasi ka sibul. Segi ära kurnata ja sisse võtta, juua nende mahlateed kõva külmetuse vastu.

Raudrohu õied jälle teeks teha külmetuse ja nohu vasta.

Rakvere raibe jalgevannituse korral, kui oled külma saanu, vannita jalgu.

Ja veel küüslauk, jälle süüa võileivaga, muidu on ta väga kibe. Küüslauk on külmetuse, kopsu ja peahulluse ja vererõhu vastu.

Tammetõrusid korjati, kuivatati, jahvatati kohviveskis. Peab olema heaks rohuks külmetuse korral.

Fefermentsi teed joodi külmetuserohuna.

Pärnaõie teed külmetuse vastu.

Pärnaõie tee on külmetuse, kopsuhaiguste ja rinnahaiguste vastu.

Pärnaõie teed joon, kui külmetus on.

Köömnetee on ka kõhuvalu vastu, samuti külmetuse puhul.

Pärnaõie tee on mõjuv abinõu köha ja külmetuse vastu.

Raudrohtu korjasime vanaemaga külmetuse vastu ja palderjani kasvatati kodus.

Külmetushaigustele köeti sauna, viheldi, võeti viina, mitte just joomari moodi. Ikka mõõdukamalt. Aga ega haige ka suurt purju ei jää. Tarvitati higistamiseks pärnaõie ja vaarika teesid.

Külmetus. Ema tegi rauarohust teed. Tuli juua ja teki alla minna. Teed tegi ema veel vorstipunast või punaheinast. See on harilik vorstirohi. See aitas. See oli lastele. Vanad inimesed võtsid viina ka.

Pärnaõie tee on külmetuse vastu.

Pohlalehti õitega koos. On ka külmetuse vastu ja neeruhaiguse vastu.

Kummel on külmetuse jaoks ja köha vastu.

Kaetusrohi on lilla, külmetuste vastu tehakse teed.

Pärnaõied on lastele head kopsupõletiku, külmetuse ja köha vastu.

Külmetamise vastu on pärnaõied väga head.

Külmetushaiguste puhul keedeti pärnaõisi ja anti ka mustsõstra moosi.

Köha raviks on raudrohi. Hea rohi üldse külmetushaiguse vastu.

Pärnaõied on ka külmetuse vastu ja köha vastu.

Liivatee on kõige asja vasta, külmetuse vasta ja... kõikide vasta.

Liivateed kasutati külmetuse vastu.

Kui külmetanud olid, siis tehti raudrohu teed.

Mustsõstra lehe ja maasikatee, maasika lehtede tee on külmetuse vastu. Mõlemad on ka maitsvad.

Maarohu tied sai kiedetud. Raudrohu tied, kui külmetand oled.

Kui inimene oli külmetanud, siis oli hea juua pärnaõie teed, mis tegi kuumaks ja alandas ka palavikku, kuid siis pidi inimene higistamise puhul teki alla minema. Kui haige sai kõvasti higistada, ajaski haiguse minema. Pärnaõie teele oli sobiv ka mustasõstra moosi juurde lisada, andis vitamiine. Ka vaarikamoos oli kasulik.

Raudrohu teed juba vanasti räägiti - ema ikka rääkis, et see on külmetuse vastu.

Nõmmeliivatee kasvas liiva peal, sellest keedeti teed, vist külmetuse puhul.

Ka pärnaõisi pidi igas majas olema, eriti lastele, kui on külmetanud.

Raudrohu tee pidi olema külmetuse vastu kõige parem, seda anti lastele ka.

Kivisammal - kivi peal kasvab. Külmetuse vastu.

Naistepuna oli hea rohi. Külmetusele ja maole ja sooltele.

Mjadna - kui siest on piste või külmetamise häda, siis jood, peab heaks tegema.

Raudrohu tee pidi külmetuse vastu olema, kui kurk on kibe ja valus.

Nõmmeliivateed joodi. Vanasti korjati seda. Kahe jaani vahel nad õitsevad - uue ja vana jaani vahel. Me käisime emaga neid korjamas Sõõru metsast, siis inimesed käisid meilt viimas neid. Loomadele anti. Sead kui haiged, siis pidi antama ja inimesele kah. See oli mitme haiguse vastu, millelegi halb polnud ja külmetuse vastu eriti hea.

Raudrohi - ta on külmetamise vastu tee.

Raudriia rohi oli köha ja külmetuse vastu.

Kaameltie - madal, peal niuksed kollased õied. Üldse tsaiud tehakse, kui külmetus või kange köha.

Külmetusega võeti pärnaõie tiid ja määriti viinaga.

Raudrohu tee külmetuse ja köha vastu. See on rohkem kirjanduse järgi. Kui Kunda tolm laseb, siis korjata. Siit on linnulennul 4 km. Läänetuul ei too, aga edelatuul toob tolmu.

Pärnad kasvavad metskonna juures. Pärnaõis on külmetuse vastu, selle õisi korjata.

Köömnetšai on köha vasta ja kui sa oled ära külmetand või kripp. Siis hästi kõva tšaid, nii et ta on kollane või vahane.

Lodjapuu marju meil eestlased ei ole söönd. Venekad sõivad talvel, kui külmetand olid. Räästa all olivad puntrad seotud, kui vooris käisin, siis nägin.

Pärnäõie tii om ka hää külmähaigusõ vasta, ko köhä om vai nii. Tuu om nii kõva, õt tuud ei tohi palju panda.

Pärnaõied - külmetuse puhul.

Kaibasrohud - nõmmeliivatie. Sie oli nagu külmetuste vastu. Korjati need rohud, kuivatati ja tehti tieks.

Raudrohi - ka külmetuse vastu.
[Millal korjati?] Eks vist siis, kui õitsesid.

Külmetamise vastu on raudrohi.

Kumel on hambavalule. Ja kui on külmetus, tuleb seda tied juua. Tema on mitme haigusele suovitav.

Raudroht on jälle rindadele hea ja köhale ja verele. Õied korjatakse. Kolm päeva peab õitsend olema, mitte vanem ega noorem. Vilus kuivatada. Hoiad tundi paar kuuma vee all. Mett sisse viel. On külmetuse ja köha vastu.

[Ega ennem polnud Loksal apteeki. Kuusalu arst käis Loksal. Eks maarohtudega ravitud.]
Pärnaõie teed tehakse külmetamise vasta. See aa higistama.

Kui oli külmetand, võeti rauarohtu.

Kummeliteed juua, kui oled külma saand, ja kummelikompressi teha.

Tiihaina teed tarvitatakse külmetuse vastu.

Kummelitee: palaviku vastu, külmetuse puhul.

Palukaõie tee - külmetamise vastu.

Vabõrnatii - külmetamise vastu.

Maarjaõie - külmetamise vastu.

Vehmerventsitee - külmetamise vastu.

Kummelitee palaviku vastu külmetamise puhul.

Veriheina tee olevat hää igasuguste haiguste ja külmetamise järele haiguste ärahoidmiseks. Valmistada ja tarvitada tuleb, nagu number 2 on öeldud. [tuleb panna kastruli natuke sõrmeotstega, mida samuti tuleb ummuses keeta. Teda võib juua samuti nagu harilikku teed suhkruga.]

Taimedega arstimine.
Kadakamarja teed tarvitatakse teena külmetuse vastu ja verepuhastajana.

Vaarikavarre tee - higistama ajav vahend külmetushaiguste korral.

Pärnaõie tee - higistama ajav vahend külmetushaiguse korral, ka köha, kopsu limastuse vastu.

Arstirohud:
Punarohi tarvitusel külmetuse vastu.

Kümmelitee külmetuse vastu.

Kadakasuits köha ja külmetuse vastu

Kadakamarjad (külmetuse vastu).

Külmetuse vastu tarvitatakse pärnaõie teed, vabarna-, köömne- ja teisi teid. Peale seda tarvitatakse ka kadakamarjade teed.

Külmetuse vastu tarvitatakse pärnaõie teed, vabarna-, köömne- ja teisi teid. Peale seda tarvitatakse ka kadakamarjade teed.

Kadak (Juniperus communis L). Kadakamarja tee on külmetamise ja veetõve vastu.

Vaarikas. Tee on õige hää külmetuse korral.

Kadak (Juniperus communis L). Kadakamarja tee on külmetamise ja veetõve vastu.

Vaarikas. Külmetuse korral on tee soovitatav juua.

Ubaleht. Keedis mõjub hästi seedimisorganeile ja on külmetuse ja rinnahaiguste vastu tuntud.

Vaarikas ehk vabarnas, nende vartest tehti teed külmetamise vastu, võtab kohe higistama ja haigus annab järele. Marjadest keedetakse moosi, mis on samuti hea külmetamise korral teega juua. Selleks on metsvaarikad paremad aedvaarikatest. Vabarnamarju kuivatatakse talveks rohuks tarvitada. Tehakse neist teed külmetamise puhul.

Krooksleht - temast tehakse külmetuse vastu teed.

Arnika. Arnikateed tehakse külmetamise vastu.

Vabernad. Varreteed tehakse külmetamise vastu. Vabernamarjad - üks klaasitäis, teine klaas suhkrut ja klopitakse soumi ja pannakse purki, ei lähe hallitama. Tarvitamisel panna leige vee sisse, mitte keeva vee sisse. Siis juua. On väga hea rohi.
Niisamuti ka mustad sõstrad.

Krooksleht, ’kortsleht’, külmetamise vastu hea rohi. Tehakse teed.

„Keigi külmetamisehaiguste vasta on naistepuna hia, muudkui keita aga tsai.“

Liivarohi [kirjakeelset nime pole märgitud] [Thymus serpyllum L. nõmme-liivatee].
„Liivarohust teevad tsäi. Kasvab siin meil liivamägedel. Liivarohu tee on külmetushaiguste vasta.“

[külmetushaiguste vasta ? ] „Tee jaust piab liivarotu korjama siis, kui parajasti õileb. Õileb nenda, et piale vana jaanipäiva.“

Kumel - kumeli sai talvest korjada. Kui lehm tuleb piima, siis piale piimatulemist esimest korda joota kumeliteega. Siis tuleb puhastus paremini välja ja annab lehma kehale soojusega jõudu. Kui käivad eneselgi külmavärinad, siis ka tuleb kumeliteed teha. Vahest panevad, kui pia valutab, siis kumelikompressid pia piale. Kumel kasvab õuve pial. Ongi nigu tua ja lauda vahelise õuve pialsest murust.

Arstimiseks tarvitatakse pajulehti - ikka vesipaju. Selleks korjatakse ja kuivatatakse neid. On kellelgi köha, keedetakse pajulehe teed, mida kuumalt juuakse. See aitavat parandavalt. Ka külmetuse järele juuakse seda teed hästi kuumalt ning minnakse peale selle sängi tekkide või kasukate alla, et keha hästi higistama lööb. Siis ei ole karta, et mingit külmetusele järgnevat haigust - köha, nohu ja nii edasi - ilmuks. - Kui eriti väga kipitav köha olemas, mis rahule ei taha jätta, tehakse kuivatud pajulehtedest suitsu (sigarit), mida tõmmates alla neelatakse (ei ole tarvis suitsetajate viisil kopsu hingata, vaid kõhtu neelata), siis aitavat kohe selleks korraks vaigistavalt.

Raudrohi [Achillea millefolium]. Teena - rinnahaigusele, köhale, tiisikusele, külmetusele; õied viina sees - seesthaigusele; lehed kuivatatult ummuksis teeks keeta - maohaigustele; lehed veele hõõruda - verejooksu kinnipanemiseks.

Vaarikad [Rubus idaeus]. Varred keeta teena - köhale; õied, lehed, varred teena - köhale, külmavärinatele; noored kasvud teena - kondihaigusele.

Pohlaõied [Vaccinium vitis-idaea]. Teena - köharohi, jooksvale, rinnahaigusele, paisetusele. Varred teena - köharohi; külmetusele, jooksvale; õied ja lehed teena - köhale; jooksvale.

Köömned [Carum carvi]. Teena - külmetusele, rinnahaigusele.

Kumelid [Matricaria discoidea]. Vann teha - krampidele, palaviku vastu; kompressid - krampide vastu, paistetusele, haavaplaastriks; teena (õitsemise ajal korjata) - köhale, väikestele lastele, tiisikusele, külmetusele, väheveresuse korral.

Vehverments [Mentha (? piperita)] (nii nimetab vanem rahvas peaaegu eranditult, kord öeldes: „ehk piparmünt“). Teena - palavikule, külmetusele, vereselitamiseks.

Tedremanara juured [Potentilla erecta]. Õied teena - külmetusele.

Koer-õispuu õie tee [Viburnum opulus]. Külmetusele - soojalt juua.

Kummeltee [kammeltee]. Müüakse ka apteegist. Ämmaemandad soovitavad „nurganaestel“ mõni päev seda juua. Ka juuakse seda teed külmetuse järel ja kergema kaelahaiguse (kurguhaiguse) puhul külmetuse järel, et higistamist tekitada.

Niinepuu [pärn]. Õitest tehtakse teed; olla väga hea külmetusjärelduste vastu.

Südamevalurohi - inimestele: köha ja külmetuse vastu. Loomadele - äkiliste haiguste ja puhutuse vastu.

Südamevalurohi - inimestele köha vastu (külmetus, köha), loomadele äkiliste haiguste (puhutus) vastu.

Kummel - [Matricaria discuidea]. Kummeliteed juuakse külmetamishaiguse vastu.

Teine (kõrreline) - „sambrofka“ või „samprohver“. Juuri leotatavat viina sees, olevat rohuks siis külmetamise vastu. (Luke v. Tartumaal - ühe inimese käest ainult kuuldud.)

Kibuvits (Rosa canina). Kibuspuu (Jaani, Saaremaa). Kibuski (Jämaja, Saaremaa).
Kibuskimarjad kuivatatakse Jämajas ja keedetakse marjadest teed. Arvatakse, et see tee aitab külmetuse puhul.

Nõmme-liivatee (Thymus serpyllum). Timmijaan (Jämaja, Saaremaa).
Suvel õitsemise ajal korjatakse timmijaane ja kuivatatakse päikese käes. Kuivatatud timmijaanidest keedetakse teed, eriti tarvitatakse timmijaani teed külmetuse puhul, teeb rinnad lahkeks.

Teekummel (Matricaria chamomilla). Kommel (Jaani, Saaremaa). Kommeliõitest teed joodakse Jaani kihelkonnas sagedasti kui kergesti kättesaadavat, sest kommeleid kasvab seal külluses, ka tarvitatakse kommeliteed külmetuse puhul ja higistama ajamiseks haiguste puhul.

Pärn (Tilia cordata L.). Niinepuu. Tee õitest higistamapaneku vahendina külmetamise ja köha puhul.

Arstirohtudeks tarvitatakse järgmisi rohte: kummelit kuivatatakse ja juuakse külmetuse puhul.

Palderjan - tee juurtest, õitest rahustamiseks ja külma vastu.

Kask. Lehetee külma vastu. Koorest park ja punutud vakad. Tökat. Lehed annavad kollast värvi. Mähk. Mahl - taariks, joogiks.
Maarjakask - vöödilise süüga.

Pärn - niinepuu. Koorest sõelad, sarjad, viisud. Õitest tee külmetuse vastu.

Niinepuu, niin - niine (pärn).
Õitetee külmetuse ja kurguhaiguse vastu, ka lihtsalt joomiseks. Vanasti punutud ka viiske.

Münt on külmetamise vasta ja nohu vasta.

Kaibajusrohud on külmetamise vasta.

Kaibausrohi on külmetamise vastu, köha vastu ja loomadele roheks.

Verihaina teed juuakse köha, külmetuse ja teiste haiguste puhul.

Pärnaõie teed juuakse köha ja külmetuse puhul.

Köömneteed tarvitatakse külmetamise vastu.

Milleks tarvitati vanal ajal taimi.
Pärn on meil sagedam pargi ilupuu. Tema õisi kogutakse juunis-juulis, siis on nad täiel õiel. Seda rohtu tarvitatakse tee näol. Enne, kui hakatakse teed tegema, kuivatatakse pärnaõied ära. Õitel on kaunis hää lõhn, mis tingitud õitest erituvast kergesti lõhnavast õlist ja meest. Rahvas tarvitas pärnateed tähtsa arstirohuna külmetamisel ja verepuhastajana neeruhaiguste korral. Arstid tarvitavad teda higistama panemiseks.

Kuivadel kohtadel kasvab madalate puiste põõsastena kaetisrohi ehk liivatee. Tema lillakaid õisi korjatakse ühes ülemiste lehtedega. Liivateed pruugitakse külmetamise ja muude sarnaste haiguste puhul. Mõnel pool nimetab rahvas ka teda veel üheksahaiguse-rohuks.

Kummelid - teed keeta ja juua, kui külmetanud oled.

Kummelitest tuli teed teha ja juua külmetuse vastu.

Vaarikavartest tuli teed teha ja juua külmetuse puhul.

Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Külmetuse vastu: toomingaõite ja toomingamarjade teed.

Kummeliteed - külmetuse, ägeda kõhuvalu ja krampide vastu.

Külmetuse puhul tarvitati ka pärna-, niinepuu, kanavarva ja raudrohu õite, kaituse-, põdrasambliku ja leedriteed.

Leedripuu õite teed köha ja külmetuse vastu.

Vaarmarja õite teed - köha ja külmetuste vastu.

Vaarikaõite teed joodi külmetuse puhul.

Kes vähegi ajalugu tunneb, võib ütelda, et vana aja rahvas ei tunnud mitte arstirohte, nagu seda nüüd tuntakse. Taimed, need olid nende elupäästjad. Taimedest valmistati rohte. Näiteks kammeljate rohust valmistati teed, mis külmetuse ja päävalu vastu hää oli.

Külmetuse vastu - pärnaõie tee.

Paakspuu marjad (on mustad marjad, kasvavad metsa all). Tarvitatakse külmetuse vastu - tehakse teed.

Kaetesed. (On väikeste siniste hästilõhnavate õitega.) Tarvitatakse teeks külmetuse vastu.

Üheksamehevägi. (Kasvab metsa all kraavikallastel. Kollane õisik - sarnaneb nisupeale. Alt jämedam, pealt kitsas - õied ümbritsevad vart.) Tarvitatakse toda paljude haiguste vastu (venitamise, külmetuse ja nii edasi).

Pärna- ehk lõhmuseõisi tarvitatakse külmetuse vastu.

Vabarna (Rubus idaeus) teed tarvitatakse külmetamise ja köha vastu.

Kikkapüksid (Primula officinalis) on hää rohi külmetuse ja köha arstimiseks.

Vägiheina tarvitatakse külmetuse- ja köharohuna.

Vabarnavartest ja pärna- ehk lõhmuseõitest tehakse teed külmetuse vastu.

Maakõrvu tarvitetakse teeks, hää külmetuse puhul, kui hääl on ära.

Kui inimene oli ennast külmetanud ja tahtis higistamisega terveks saada, siis joodi niineõite teed.

Liivateed tarvitati külmetuse vastu.

Vaarikaõie teed tarvitati külmetuse vastu.

Pärnaõied: korjati, tehti teed ja tarvitati külmetuse ja rinnahaiguse vastu.

Raudrohu tee on külmetamise vastu.

Raudrohi: külmetamise vastu.

Köömneid tarvitati kaelahaiguse ja külmetamise vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanasti arsti ei tuntud, sellepärast tarvitati arstirohuks taimi. Tähtsam taim oli kummel. Arstirohuks tarvitati kummeli õisa ja lehta. Kummeliõite tee ajab higistama ja on hea külmetuse vastu.

Raudreiarohi.
Raudreia õitest tehti teed. Raudreia tee oli hää külmetuse vastu ja ajas higistama.

[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Kummel. Arstirohuks tarvitatakse kummeliõisi, mis vilus pikkamisi kuivatatakse. Kummeliõie tee on abinõu emakrampide, külmetuse ja puhutuse vastu.

[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Pärnaõied, mis kasvavad veel üsna elavalt kuni 2000-aastase kodumaa tuntuma puu okstel. Arstirohuks kasutatakse pärna ilusaid õiekesi, millest teed keedetakse ehk ekstrakti viinas valmistatakse. Pärnaõie tee osutub kosutavaks joogiks haigetele, kes põevad kopsuhaigusi, kauaaegset köha, veetõbe ja kahvatõbe. Külmetuse vastane ja rindu pehmendav tervendaja.

Ka kumeliõisi tarvitati arstirohuks. Suvel, kui kumel õitseb, korjati õied ja kuivatati. Külmetuse või kurguhaiguse puhul tehti kumeliteed: kumelid pandi keeva vette, lasti ligi veerand tundi liguneda. Säält kallati vähema nõusse, pandi suhkur sisse ja joodi seda.

Külmetamise vastu joodi kuuma köömneteed.

/---/ ja vabarnaid külmetamise vastu.

Külmetamise vastu tarvitati ka arnekateed.

Kummelit - teeks külmetamise vastu.

Liivatee ehk kaetiserohi ehk veel üheksahaiguserohi, tema teed tarvitadi külmetuse ja mitmete muude haigusavalduste kõrvaldamiseks.

Pärnaõisi tarvitati teena külmetuse vastu, millega haige higistama aeti.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Looduses lasub kõigil asjadel suur tähtsus. Nii ka ei puudu tähtsus taimeriigil. Ja just suurim tähtsus looduses seisabki taimeriigil. Neid tarvitati vanal ajal toiduks ja valmistati ka mitmesuguseid arstirohte.
Tähtsamateks arstirohtudest, mida iseäranis vanal ajal tarvitati, võime nimetata pärnateed. Teda tarvitatakse külmetumise ja vere puhastaja rohuna. Arstid pruugivad teda ka higistama ajamise vahendiks.

Liivateed ehk kaetisrohtu pruugitakse külmetuste ja mitme muude haiguste vastu.

Pärnaõie teed tarvitati külmetuse korral ja ka köha vastu.

Takjajuurtest valmistatud tee oli külmetuse, pääkõõma, sammaspoole ja verepuhastuse vastu.

Kadakamarjadest tee oli külmetuse vastu. Marjadest õli halvatuse ja külmetanud liikmede hõõrumiseks.

Vehvermantsi kuivanutest lehtedest ja peenematest vartest valmistatakse teed, mida soovitatakse külmanutele inimestele, tal on terveks tegev mõju.

Köömneist valmistatakse samuti teed, see olevat külma ja köha vastu.

Kummeliteed tarvitati külmetamise ja köha vastu.

Kaetisrohi (Thymus serpyllum). Keedeti teed rohuks külmetuse, köha vastu.

Raudrohi. Õied teeks - külmetamise vastu.

Raudrohi (Achillea). Õitest teed. Rohuks külmetuse ja rinnavalu vastu.

Köömnetee külmetuse vastu.

Pihlakamarja tee - külmetuse vastu.

Palderjaniteed - külmetamise vastu.

Kameliteed - külma vastu.

Rubus idaeus: vaarikas (külmetamise vastu).

Rubus saxatilis: lillakas (külmetamise ja higistamise vastu).

Vehvermünt - külmetamishaiguse vastu, teeks.

Neid taimi, mida tarvitati haiguste kõrvaldamiseks, korjati suvel suurel hulgal, et oleks hädakorral võtta. Sest juba vanad eestlased mõistsid tervist õige kalliks pidada.
Külmetuse puhul, kui tõusis kehatemperatuur, joodi õige tulist liivateed, millele lisati juurde mett. Ka praegusel ajal tehakse seda, sest see ajab inimese higistama.

Raudrohu teed tehti ka külmetusehaiguse vastu.

Pärna varjulises kohas kuivatatud õisi tehti teeks külmetamisel ja verepuhastajana neeruhaiguste puhul.

Arstirohutaimed.
Arstirohuks tarvitati ka kaetisrohu ehk liivatee lillakaid õisi ühes ülemiste okstega reumaatiliste valude, külmetuste ja sagedasti üheksa haiguse vastu, nagu rahvas teda nimetab.

Ka tarvitatakse kummeliteed külmetamise korral ja krampide vaigistamiseks, ka parandab kummelitee külmetusest tulnud hambavalu.

Takjajuurtest tehakse teed, mis on hea abinõu vere puhastamiseks, külmetuse vastu, pääkõõma ja sammaspoolikute vastu.

Kadaka viljast ehk niinimetatud marjadest valmistatud teed tarvitatakse rohuna külmetuse vastu.

Pärnaõie teed tarvitatakse rohuna külmetuse ja kopsuhaiguste vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Rõsna külas Mäe vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Vehverments - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vabarnaõied ja -varred - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Pärnaõied - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Maasikavarred - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Liivatee - pruugitakse reumaatiliste valude ja külmetamiserohuks.

Lodjapuu - keedetakse suhkruga ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Upinhein - keedetakse teed ja tarvitatakse külmamise puhul.

Pihlakaõied - seesama [keedetakse teed ja tarvitatakse külmamise puhul].

Õunapuu õied - seesama [keedetakse teed ja tarvitatakse külmamise puhul].

Pärnaõied - rahvas tarvitab pärnateed tähtsa arstirohuna külmetamisel.

Liivatee - liivateed tarvitatakse reumaatiliste valude vastu, külmetuse ja mitmete muude haigusavaldiste kõrvaldamiseks. Teda nimetatakse veel üheksatõberohuks.

Vabarnavarred ja -õied - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vehvermens - keedetakse teed, tarvitatakse külmetamiseks.

Pärnaõied - seesama [keedetakse teed, tarvitatakse külmetamiseks].

Vabarnavarred ja -õied. Nendest keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Pihlapuu marjad. Külarahvas valmistab teed ja tarvitavad külmetamise puhul.

Vehvermens - keedetakse teed, tarvitatakse külmetamise vastu.

Vabarnaõied ja -varred - keedetakse ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Pärnaõied - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vabarnaõied ja -varred - tast keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vehvermens - sellest keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vasta.

Pärnaõied - sellest ka keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vabarnaõied ja -varred - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vehvervens - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Pärnaõied - seesama [keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu].

Vabarnaõied ja -varred - keedetakse ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vehverments - seesama [keedetakse ja tarvitatakse külmetamise puhul].

Toomingamarjad viina sees tarvitatakse külmetamise korral.

Piparment: seesama [?] [viina sees tarvitatakse külmetamise korral].

Pihlakaõied: seesama [?] [viina sees tarvitatakse külmetamise korral].

Õunapuu lehed: [?] ära hautatud ja peale selle ära kuivatatud ja vee sisse panda ja ära keeta, seda teed tarvitatakse külmetamise korral.

Vabarnavarred ja -õied. Keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vabarnaõied. Keedetakse teed ja tarvitatakse köharohuks ja vabarnavarred külmetamise puhul.

Vehvervents. Keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vabarnaõied ja -varred - nendest keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Piparmündi õied - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Pärnaõied - tehakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Toomingaõied. Külarahvas keedab temast teed ja tarvitab külmetamise vastu.

Vabarnavarred. Külarahvas keedab temast teed ja tarvitab külmetuse puhul.

Vehmermes. Seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab külmetuse puhul].

Vabarnavarred ja -õied - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vehvermens - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Pärnaõied - seesama [keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu].

Vabarnaõied ja -varred - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vehverments - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Pärnaõied - seesama [keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu].

Pohlaõied - seesama [keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu].

Vabarnaõied ja -varred. Keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vehvermens. Keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Pärnaõied. Külarahvas keedab teed ja tarvitavad külmetamise vastu.

Jäänihein - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vabarnaõied ja -varred: keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vehvermens - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vehvermens. Keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Pärnaõied. Seesama [keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu].

Pärnaõied: keedetakse pärnateed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vabarnaõied ja -varred - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vehvermens - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Ubinhein - seesama [keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu].

Vabarnaõied ja -varred - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vehvermens - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Pärnaõied - seesama [keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu].

Katai. Kadakaoksad kõige marjadega keedetakse ära ja selle leemega vannitatakse inimesi, kes on ära külmetanud ja suur palavik.

Uibuhäärme. Tehakse teed ja juuakse külmetamise puhul.

Raudrohi - maksa, külmetamise ja rinnahaiguste vastu.

Köömned - külmetamise vastu.

Liivatee - rabajuse ja külmetamise vastu, liivatee kuivatatakse ära ja keedetakse teed, see ajab veel keha higistama.

Pohlalehtedest tehakse teed külmetamise vastu ja seapohla vartega värvitakse halli.

Münt - külmetamise ja nohu vastu.

Kamelid on külmetamise vastu.

Mündid külmetamise vastu.

Köömnetee külmetamise vastu.

Münditee külmetamise vastu.

Tammetõrud külmetuse vastu.

Vaermulehe tee on külmetamise vastu.

Liivatee on külmetamise vastu.

Vaarikatee külmetamise vasta.

Timerjaani teed juuakse külmetuse jäuks.

Vähvermints on külmetamishaige vastu.

Kumelist tehakse teed: tee on külmetuse vastu ja rohuks ka loomadele.

Niinepuu õitest saab väga head teed, mis külmetuserohi on.

Kummel - külmetamise vastu.

Liivatee - teeks külmetamise vasta.

Niineõied - külmetuse rohi.

Väga häädeks rohtudeks osutusid külmetunuile niineõitest, mustikavartest ja -õitest tee.

Köemnetee külmetamise vastu.

Kaetisrohtu ehk liivateed tarvitatakse külmetuse vastu. Rahvas nimetab ka sagedasti teda üheksa haiguse rohuks.

Pärnaõitest valmistatakse teed, mida rahvas külmetamisel ja neeruhaiguste puhul tarvitab.

Vaarikatee külmetamisele.

Reinvarred - külmetamise vastu.

Kummelite tee - külmetamise vastu.

Variheinad - külmetamise vastu.

Reinvarred - külmetamise vastu.

Kummelitee - külmetamise vastu.

Variheinad - külmetamise vastu.

Niinepuu tee külmetamise vastu.

Fefermens külmetamise vastu.

Vaarikatee külmetamise vastu hea rohi.

Värisevad kasteheinad on head külmetamise vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal tarvitati taimi arstirohtudeks ja nõidusvahenditeks.
Külmetamise vastu tehti raudrohu ja kummeliteed.

Köömneteed juuakse külmetamise vastu.

Feferments on ka hea rohi külmetamise vastu.

Vaarikavartest kui ka mustasõstra vartest ja lehtedest tehti vanal ajal teed külmetamise vastu. Vaarika-, pohla-, mustikamoosi tee sisse panna, siis kui inimene on külmetanud.

Nende kolme [mustikas, mustsõstar ja vaarikas] taime teed anti külmetuse vastu sissevõtmiseks.

Pohla-, mustika-, vaarika- ja teiste marjade moos tee sees on kah hea külmetuse vastu.

Maasika- ja pohlaõite teed võib tarvitada ka külmetuse vastu.

Peale selle osutub veel heaks külmetuse vastu raudrohu ja kummelitee.

Külmetajale anti sisse veel viinalille teed.

Piparmünt külmetuse vastu.

Vaarikavarred: kasutati teena külmetuse puhul.

Kummel ravimtaimena. Mitmesuguste külmetushaiguste puhul tarvitati joomiseks kummeliteed. Ei korjatud mitte ainult kultiveeritud valgete kroonlehtedega kummeleid (neid esines Tormas väga harva, peamiselt apteegi juures katselappidel ja peenardel), vaid ka tavalist metsikult kasvavat valgete lehtedeta kummeleid. Lisan sellise kummeli näite. [Chamomilla recutita] Sellist kummelit [kaasas kuivatatud taimenäidis] kasutati Tormas ravimtaimena. Taim korjatud Keilast.

Raudrohu tee: õitsemise ajal noppida, värskelt tarvitada ehk kuivatada.
Ta on mõjuv tee külmetuste vastu, soodne kopsude jaoks. Rahustav, verd puhastav ja verejooksusid kinnipanev tee. Tugevdab nerve ja tõstab üldist meeleolu, aitab kergendada valusid. Veerand liitrit korraga juua, üks peotäis värsket ehk kuiva teed lasta keeda kuni see vedelik roheliseks saab, aga mitte liiga kaua keeda, et ta lõhna kaotab. Ta peab keedu järel aromaatsuse säilitama. Tugeval tulel viis minutit, keskmisel kümme minutit, kui ei aita, veidi kauem. Kui ta omale tumedama värvuse saab, mõjub ta paremini köha vastu ja ka õhtasel tarvitamisel rahustab paremini nervisi. Kui nina verd jookseb ja muud verejooksud ette tulevad, on tarvis teda üsna tugevasti keeta ja jääkülmana, igatahes nii külmalt, kui saab, tarvitada. Ka peene pulbrina nina verejooksu juures abistab ta veidi. Talle võib siis lisada soola, maarjajääd ehk veidi koort.

Liivatee (Thymian). Lillaõieline, harva valge, aromaatne lõhn. Suvel noppida õitsemise ajal. Kuivatada vilus tuule käes ehk õhulises kohas. Kui kuivatatud on, hoolsalt karpi ehk kotti asetada, kuivas kohas hoida.
Veerand kuni pool liitrit korraga juua kange teena, mitte liiga kaua keeta, parem lasta tõmmata, kuni saab tumedamaks. Peab lõhna ja aromaatsuse säilitama.
Külmetuste vastu, verepuhastuse jaoks ning üldise meeleolu tõstmise jaoks.

Kasepungad: varakevadel noppida, kuivatada vilus tuulelises kohtas, täitsa kuivalt ära panna, kinnises toosis ehk karbis kuivalt hoida.
Jooksva vastu mõjus mulle alati umbes kolme nädala pärast kergendavalt, järjest neljapäevase vaheajaga, siis mõjus soodsalt külmetuste vastu. Liigse tarvitamise järele paneb kõhu kinni.

Pärnaõie tee: üks peotäis teed ühes liitris keeta, õhtal juua külmetuse juures. Kange tee mõjub higiajavalt. Päeval soovitav lahjemat teed juua, parem enne voodi minekut.

Liivatee: mõjuv tee külmetuse vastu, hea kerge meeleolu jaoks.
Teda võib iga päev peaaegu juua ilma halva mõjuta, vastupidi, ta aitab kergendada valusid. Õitsemise ajal noppida. Veerand liitrit korraga juua, peotäis kuiva teed.

Raudrohi: hea tee külmetuse vastu, eriti kopsude suhtes. Verd puhastav, närvi rahustav, kõhu suhtes heasti mõjuv, järjest juues teeb tugevamaks. Verejooksude vastu mõjuv. Kui nina verd jookseb, eriti selle kange teega loputada, isegi kuiva taimepulbert ninasse panna. Parem aga teda enne ninaloputamiseks tarvitada ja juua. Õitsemise ajal.
Närvide juures ka.

Ülaseõitest valmistatakse külmetuse vastu jooki.

Pohlalehtedest tehakse külmetuse vastu jooki.

Raudrohi - külmetuse, mao- ja maksahädade vastu.

Liivatee ehk kaetus - külmetuse ja peavalu vastu.

Raudrohi külmetuse, mao- ja maksahädade vastu.

Liivatee ehk kaetused - külmetuse ja peavalu tarviseks.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
(Arstirohuks)
Pärnaõitest tehti teed (külmetuse ja köha vastu.)

Raudrohi - külmetuse vastu.

Pärnaõie teed tarvitati külmetumise ja neeruhaiguse puhul.

Kask. Kaselehti tarvitatakse külmetamise vastu. Pungi tarvitatakse venindhaige rohuks. Lehti tarvitatakse veel värvimiseks (roheline). Kaseheldeid tarvitatakse tuulte läbitõmbamise vastu, ka põlend haigele. Ajavad kevadel kased punga, külvatakse madalatel maadel otra.

Värisevad rohud. Keedetakse neid külmetamise vastu.

Leederpuu - külmetamise vastu.

Palderjani kohkumiste, külmetuste vastu.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Külmetuse vastu kummeleid, kadakamarju, niinepuu õisi teena.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Punahein köha ja külmetamise vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kaitusrohutee sisehaiguste ja külmetuse vastu.

Vaarikavarre tee külmetamisele.

Vaarika, raudrohu, punaheina ja kaetisrohu teed külmetamise vastu.

Pärn: õied teena külmetamise vastu.

Vaarikamarja tee on külmetuse vastu hää abinõu.

Vaarikavarre tee külmetuse vastu.

Piparmündi teed tehti külmetamise ja uneta oleku vastu. Tehti nagu münditeegi [kuivatati, pandi nõusse ja valati keenud vett peale ja lasti natuke aega veel keeda].

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Külmetuse vastu tarvitati vaarmarju, kadakamarju, niinepuu õisi (teena).

Ka köha ja külmetuse vastu maasika- või vaarikamoosiga teed juua ja pääle selle magama minna, sest muidu võib kergesti külmetada ja raskemat haigust saada.

Pihlakaõied - külmetamise vastu.

Mädarõigas - külmetuse vastu ja mitmesugustes.

Niinepuu õied - külmetumise vastu ja verepuhastaja neeruhaiguste korral, higistama ajamise vahendina.

Kummelit (külmetuse vastu).

Kuumelid (külmetuse vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Palderjaani teed tarvitati külmetamise vastu.

Vehermentsi teed tarvitati ka külmetamise- ja köharohuks.

Vehermentsi teed tarvitati ka külmetamise- ja köharohuks [Gustav Vilbaste märkus “Ei. Mäeotsalt”].

Kadak [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kadakamarja tee - 4 kuni 5 tassi päevas - on hääks rohuks külmetamise, põiehaiguse ja veetõbe vastu, ka puhastab kadakamarja tee verd.

Köömned. Ka köömneid tunti arstrohuna. Köömneist valmistati teed ja joodi seda külmetuse vastu.

Raudrohi. Raudrohust valmistati teed külmetuse vastu ja ta pani ka verejooksu seisma.

Liivatee. Suvel korjatakse liivatee õisi ja kuivatatakse. Keedetakse teeks ja juuakse. Köha vastu ja võtab külma.

Kammetee. Korjatakse kammetee õisi, keedetakse teeks ja juuakse. Köha vastu ja võtab külma.

Koirohi. Võetakse õisi ja keedetakse teeks. Köha ja külma vastu.

Taimedest arstirohud.
Vanasti tarvitati taimeid arstirohuks ja mitmesugusteks nõidumisteks.
Arstirohud oleks järgmised.
Vaarmarja varre teed. Külmetamise vastu. Murtakse vaarmarja oksad tükkideks ja tehakse teeks ning kolm korda päevas enne sööki peab tassitäie teed jooma. Ta on ka köha vastu.

Liivatee. Külmetamise vastu. Puhastakse ta ja tehakse teeks. Juuakse siis, kui inimene külmetanud on.

Kumel. Kumelivann külmetamise vastu.

Kummel. Kummelitee külmetamise vastu. Kummelid kuivatakse ja siis keedetakse teeks ja võetakse sisse.

Liivatee. Liivateed kuivatati krõbedaks, keedeti teeks ja joodi külmetamise vastu. Ei ole tähtis, mitu korda päevas ja kuidas seda tarvitada.

Pärnaõie tee juuakse külmetamise vastu.

Liivateed juuakse külmetamise vastu.

Kammeliteed juuakse külmetamise vastu ja tehakse paistetanud kohale kombresse.

Vaarmarja teed juuakse külmetamise vastu.

Külmetamise korral tarvitati mitmesuguseid teesid, näiteks pärnaõie tee, raudrohu tee, kummelitee ja koerõitspuu õie tee. Neid joodi võimalikult kuumalt.

Taimed, mida tarvitati arstirohuks.
Liivatee. Külmetamise vastu.

Raudrohud. Raudrohud on külmetamise vastu. Keeta teed ja juua.

Kuusekarbalad: külmetamise rohi. Teeks keeta.

Raudrohud. Raudrohu vartest keedetakse teed, juuakse külmetamise vastu.

Liivatee. Liivateed juuakse keedetult külmetamise vastu.

Kadakamarja teed. Kadakamarja teed juuakse külmetuse vastu.

Niinepuu õie tee. Niinepuu õied keedetakse ja juuakse külmetuse vasta.

Pihlakaõie tee. Pihlakaõied keedetakse ja võetakse külmetuse vasta.

Arstirohud.
Ubinahein (kummel). Rohi külmetuse vastu.

Lõhmuseõite tee külmetuse vastu.

Pärnaõie tee külmetamise vastu.

Vabarnatee külmetuse vastu.

Verihein teeks, külmetuse vastu.

Köömned teeks, külmetuse vastu.

Pärnaõie tee - külmetuse puhul juua.

Krookleht. Krooklehe õie tee on külmetushaiguse vastu.

Kaetesrohi - külmetamise, köha, nohu ja rinnahaiguse korral.

Pihlakaõie tee - külmetamise ja rinnahaiguse vastu.

Mustsõstar - õied, lehed, marjad, tee külmetamise ja rinnahaiguse vastu.

Nurmenukk (kikkapüks) - käokannus (õitsemise ajal korjata). 15 grammi 1 liitri vee kohta 1-2 klaasi päevas - külmetuse korral ajab higistama, kergendab rinnahaigusi, mõjub närve rahustavalt, lihaste ja luujooksva puhul mõõdukalt tarvitada, ka köha vastu.

Põldmündi tee. 10-15 grammi 1 liitri vee kohta 1-2 klaasi päevas on külmetuse, köha, rinnahaiguste puhul. Kõhutõve ja maohaavade puhul.

Ubalehe tee (20 grammi 1 liitri vee kohta), päevas 1-2 klaasitäit mõjub hästi seedimistegevusele, külmetamise ja rinnahaiguste puhul.

Külmetus: kadakas, koirohi, krooksleht ehk käokorts, kummel, leetripuu, mõruhein, nurmenukk, põldmünt, orashein, pärn, sibul, sinilill, takjas, ubaleht, vägihein.

Pärna-, lõhmuseõie theed juua külmetuse puhul, ajab higistama.

Verihein, raudrohi. Tehti theed külmetusehaiguste korral. Üteldi, et tuleb juua, muidu tuleb tiisikus.

Köömned - külmetuse tee.

Kumeliürt - tee külmetuse korral.

Vaarikavarre tee - külmetushaigustele.

Pärnaõietee on köha ja külmetuse vastu parim arstim.

Külmetuse puhul on tarvitatud higistama paneva vahendina vaarmarja (vaarika) teed.

Veriheina teed külmetuse puhul.

Tüminateed külmetuse puhul.

Kadakamarja tee külmetuse puhul.

Köömne (Carum carvi) teed tarvitatakse higistama ajava abinõuna ja tarvitatakse külmetamise puhul. Mõned tunnevad teed kasuliku olevat kõhu lahtioleku korral. Tee peab laskma hästi tugevaks tõmbuda, parem ühes veega keeta.

Vabarnaid ja mustesõstraid tarvitakse teena külmetuse puhul higistamise abinõuna.

Milleks tarvitati taimi vanasti.
Arstimid.
Pihlakaõie tee - külmetamise vastu.

Vaarmarja tee - külma vastu.

Pärnaõied (teena). Külmetuse puhul.

Vaarakavarred (teena). Külmetuste puhul.

[Ärakirjutatud]
Kodumaa sagedamad arstirohutaimed.
Teed.
Pärn: on meie sagedam pargi ilutaim. Tema õis on lennutiivaga varustatud. Neid õisi kogutakse juunis-juulis, kui nad täiel õiel, tee valmistamiseks; õitel on õige hea lõhn, mis tingitud õites erituvast kergesti lõhnavast õlist ja meest. Varjulises kohas kuivatatud pärnaõisi võib apteekidesse müüa. Rahvas tarvitab pärnateed tähtsa arstirohuna külmetumisel ja verepuhastajana neeruhaiguste puhul. Arstid pruugivad teda aga higistama ajamise vahendiks.

Vaccinium vitis idaea. Külmetamise korral juuakse õie teed. Pohlaõie teed ei võivat palju juua, hakkavat neerude külge.

[Ärakirjutatud] [Teed.]
Liivatee ehk kaetisrohi kasvab liivakinkudel, metsades ja teedeveertel madala puise põõsakesena. Tema lillakaid õisi ühes ülemiste okstega korjatakse rohuks. Liivateed pruugitakse reumaatiliste valude vastu, külmetuse ja mitmete muude haiguseavalduste kõrvaldamiseks. Sagedasti nimetab teda rahvas “üheksa haiguse rohuks”.

Kolmekordne hain. Kolmekordse haina teed tuleb siis juua, kui külmetanud oled ning köha on.

Pärna- ehk lõhmuseõie teed on siis hää juua, kui oled külmetanud, nii tuleb juua, et higistama hakkad.

Vabarnavarre ja -marja tee - külmetuse vastu.

Pähnähäelmud. Külmetuse vastu.

Vägiheina õie teed tarvitati külmetamise vastu.

Piparmündi teed külmetamise puhul.

Piparmündi teed - külmetuse puhul.

Piparmündi teed külmetamise puhul.

Palaviku ja külmetuse vastu keedeti vaabarna-, maasika-, toomingalehtedest teed.

Arnikad külmetamise-, venitamise- ja kõhurohi.

Leekheinast tehti vanne, mis pidid aitama külmetamise vastu.

Piparmündi ja vabukateed külmetamise puhul.

Raudrohi. [mis haiguseks] Rinna- ja külmetushaiguseks. Sisse juua. Tee

Pähnaõitse - külmetuse vastu.

Kaamel - kummel - tee külmetuse korral.

Pähn - pärn, on külmetuse vastu.

Ülekäija rohi ehk ka valderjan = palderjan, õllega keedetult külmetuse vastu.

Timmeljan = nõmmeliivatee, külmetuse vastu.

Missuguste haiguste vastu tarvitati taimi arstimiseks ja kuidas?
Vehvermentsi - teena külmetuse vastu.

Nurmenuku lehti tarvitatakse köha ja külmahaiguste vastu, Korjatakse kevadel, kuivatatakse ja tarvitatakse.

Vehverments. Münt? Mentha aquatica? Kultuurtaim aedades, tuletab välise kuju poolest meele M. arvens’ist. Külmetuse puhul rohutee (armeenlased lisavad ohtralt toitude juure).

Mustasõstra lehed: keedis. Külmetuse juures.

Vesimündli tee külmetuse vastu.

Vabarnavarre tee külmetuse vastu.

Ainus taim, mida siin tarvitatakse üldiselt, on “liivatee”, kuid mitte arstirohuna, vaid maitseainena. (Kuigi öeldakse ta olevat ka tõhus arstim külmetushaiguse vastu.) Mainitud taime õisi korjatakse, kuivatatakse ja keedetakse 10-15 min ja seda juuakse mitte niipalju selle tee maitsekuse tõttu, kui selle odavuse pärast.

Leetripuu õied köha vastu, jooksva, külmetuse vastu, lahutab südamest kahle[?].

Piparmünt (helelillad õied): teed, üks klaas külmetuse vastu.

Pfefermenz (tumelillad õied): teed, üks-kaks tassi külmetuse vastu.

Vesimünt: teed, kaks klaasi korraga viina sisse külmetuse vastu, paneb kõige rutem ihu higistama, vorstirohuks.

Noored kuuse alles puhkevad kasvud ja punased õied kuivatadi ja keededi kui praegu teevett külmetamise ja rünnahaiguse (tubercolos) vastu.
Lüliline kuusk raiudi päältpoolt kuni lülini, hautati märjas samblas tule pääl ja nii sai taaritõrre, õlle käimatõrre, tammetõrre ja vanutamise tõrrele igavised vissid vitsad.

Liiva- ehk sannatee (Thymus serpyllum). Korjadi enne jaanipääva; keedeti kui tehed külmetamise, rinnahaiguse ja köha vastu.

Pohla (paluka) värsked lehed ja juured keedetakse teeks. Üks osa lehti ja juuri ning kaheksa osa vett - reumatismuse vastu. Kange pohlavarte keedis: külmetamise vastu, kurguloputamise vahendiks, seedimisrikete vastu.

Mustikad. Kõhu- ja kurguhaiguste vastu. Koleera eemale hoidmiseks. Mustikalehtede tee külmetamise vastu.

Kalmuseteed tarvitatakse kõhuhaiguste, südamekloppimise, külmetamise, põrna- või neeruhaiguste vastu. Kalmusejuurte närimisega hoiti eemal katku.

Õunapuu lehtedest tee külmetumise vastu.

Pihlakatee
Ka pihlakaõied teena tarvitadi vanasti ravimisvahendena, kuid lihtsatele külmetushaiguseile. Näituseks oli nohu, noarootslaste keskel kutsutav “sulu”, või kerge pääpööritus ja isegi valu väiksel kujul. Ka haiged rinnad ja muu. Kõik leidsivad väga hääd abinõu pihlakaõite leotiskeedisest.

Liivatee - “äketõbõrohi”. Juuakse palju teena. Rohuna külmetamise vastu. “Suitsetamise” rohi.

Köömen - “küemnes”. Maitseaineks leivale. Tee külmetamise vastu.

Lõhnav kummel - “õuõkumõl”. Juuakse palju teena ja rohuks külmetuse vastu.

Teekummel - “päris-, õigõ kumõl”. Juuakse palju teena ja rohuks külmetuse vastu. Kompressideks.

Münt - “vehverments”. Tarvitatakse rohkesti teena. Tee ka rohuks külmetuse vastu.

Zveroboi - see on Hypericum perforatum - teda siin tarvitavad õige palju teena külmetuse vastu ja nii edasi.

Külmetuse vastu oli raudrohu tee.

Kaibusrohtu ja kameli (kummeli) tarvitati külmetuse puhul.

Kummel. Arstirohuks tarvitatakse kumeli kuivatatud õisi. Harilikult valmistatakse õitest teed, võttes supilusikatäis õisi klaasi vee pääle. Valmistamisel tuleb kallata pääle tulist vett, mitte aga kaua keeta, sest eetrilised ained võivad sel juhul ära aurata. Teed tarvitatakse külmetushaiguste, seedimiskorratuste ja krampide puhul.

Pärn. Tähtsust arstimisel omavad ta õied. Nendest keedetakse teed, mis ajab hästi higistama ja on sellepärast hääks arstimiks külmetushaiguste puhul. Kollakas pärnaõiemesi on nii hääks toiduks kui ka arstimiks.

Värskest kui ka kuivatatud raudrohust tee mõjub pehmendavalt ja tervendavalt nii köha, rinnahaiguse (kui rinnast tuleb röga ja verd), tiisikuse, kõhukorratuse, pistete ja krampide, soetõbe, verevaesuse ja mitmesuguste külmetushaiguste puhul. Teed tuleb tarvitada haiguse korral kuni üks toop päevas, juues vaheaegade järgi kas poole või terve klaasi viisi.

Heinapebred. Heinapebre vann külmetuse vastu.

Heinapebred. Heinapepri tarvitati vannitamiseks külmetuse ja jooksvahaiguse vastu.

Takjas. Arstimisel tarvitatakse päämiselt takja juuri. Takja tee ajab higistama, seepärast soovitav juua külmetuse puhul. Kiirendab neerude tegevust, on maopõletiku ja maopaisete, lihase- ja liikmejooksja ning päävalu vastu, kaotab pääpesemisel kõõma ja edendab juuksekasvu, niisked mähised parandavad paiseid ja mädanevaid haavu.

Kolmekordne teehain kutsutas: siukse madala (ca 15 cm) puhma kasuse, valsstsireni õie omma. Ja tost saa väega hea tee. Ja see on hea võtta, kui oled külmetanud, no aevastad ja kurk on kibe ja temperatuur ja. See ajab higistama ja on vägade hää.

Kuldkingad, kutsuti külmkingadeks. Neid lehti kuivatati talveks. Ja siis, kui kellegil oli külmetushaigus, siis neid keedeti õllega ja salpeetrit pandi selle sekka ja siis joodi niiviisi. Siis inimene oli terve ja võis jälle elada. Aga nüüd pole enamb kuulda sest.

Paiselehte korjati ja tehti teed külmetuse ja kurguhaiguse vastu.

Pärnaõied on külmetamise vastu - pärnaõietee. Astmahaiged tarvitavad ka. Astmaga pidi kergem olema hingata.

Kodu raviti külmetust, siis ollive tiivee, mustasõstralehe olliva, varre ja. Väga avitas.

Nurmenukke korjatakse ja tehakse teed külmetushaiguste puhul.

Kadakamarjadest tehti teed. Ilusad valmis sinised marjad kuivatati ära ja sai neid teeks tarvitada. Need olid igasuguse külmetuse vasta.

Eks liivatee ole ju külmetuse vastu ja käekatsad /nurmenukud/ niisama ja niineõied on ka külmetuse rohi.

Kummelid olen korjand, nendest olen teed teind. Külmetuse vastu ka on hea. Ja niisama lihtsalt juua. Ennem kasvasid rukkis suured pikad kummelid. Nüüd õues kasvab lühike, see pidi niisama hea olema ka.

Liivatee oli külmetuse ja kõige niukse vastu.

Säänse lehe, mis teeääri pidi kasvavad, me kutsume tielehe, keeda tšai ja juu ära, kui külmahaigus tule või gripp.

Vabarnu ja sitiku, nee omma külmetusele.

Ja vaarikaid kuivatati külmetuse vasta.

(Teed keeta) Mustad marjad, tšjornaja smarodina, mustad sõstrad, lehtedest. Teinekord, kui oled külmetanud ja haige.

Mailane ravib jooksvat, luuvalu, halba seedimist.
Jaanikuus korjas vanarahvas hoolega mailast, mida kutsutakse Viljandi pool jaanirohuks või jooksjarohuks, soehambarohuks aga Lõuna-Eestis (Valga, Võrumaa, Pärnumaa). Seda taime peab tundma. Teda leidub kuivematel niitude või võsa ääres, on 12-15 cm pikkuse varrega, õied on helesinakad (mitte ära segada äraunustamislille õiega), vahel valged, on kobaras taime tipus. Mailasel on karvased lühivarrelised munaja kujuga lehed. Vars on kare ja lamavalt maas, aga õie osa hoidub püsti (oluline tunnus varrel!). Keeta sellest taimest keedis, mis jääb pruuniks nagu kohv. Juua 1 klaas seda päevas 3-4 korda, kui on jooksva, luuvalu, nõrk seedimine, samuti kopsu- ja maksahaiguse ajal. Korjata tervet taime. Teha sellest ka teed. Seda juua, kui hääl läheb ära, oled külmetanud ja põis haige, sobib ka kurgu kuristamiseks (teha siis kangem tee).
Kui teha sellest tinktuuri, siis saab sellega ravida haavu ja sammaspoolikut, ohatisi.

Külmetushaiguste korral.
Külmetushaiguste korral on tass pärnaõieteed, millesse lisada mett või vaarikamoosi, parem kui aspiriin. Kaob köha, palavik, hingamine kergeneb, tervis taastub.

[K.S.:] Pohlaõied ja maasikas, kui hakkas juba punaseks minema, metsmaasikas, siis oli ka külmetuse vastu, talvel tehti teed, koos vartega kuivatati ära.

Ma romaškat havvutab külmetuse vasta.

* Juua kummeliteed või segatult mõne raviteega (paiselehed, raudrohi, piparmünt, saialill jt.), eriti talvel ja iga päev, kui ilmastik halb ja toitutud ebaregulaarselt (eriti kooliõpilastel!). Kummelid tee sees aitavad vabaneda raskustest, mis organism päeval saanud. Selline ravitee, kus kummelid sees, aitab vabaneda köhast, külmetus- ja ka nakkushaigustest. Nii toimisin oma peres, kus väikesi lapsigi, 2000. a talvel, ja meie peres polnud tarvis tablette üldse.

Tieleht - see on Ameerikast toodud. Seemned langesid saabaste sisse ja nii toodi siia. See on hea külmetuseroht, nastoikut tehakse. Ja kui varvaid lõime vastu kive, panime piale.

Kibuvits (Rosa) - viljad sisaldavad vitamiine, tarvitatakse toiduks, teed (keeta emailnõus, siis ei kao C-vitamiin) raviteena külmetuse puhul. (Teave saadud õelt, s. 1927 (elab Raplas), kes kuulis seda 1949 a.-l.)

Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)

Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

Sinilill.
Ravimina kasutatakse lehti põletiku (neeruhäda) korral, aitavad korrastada kahjustatud nahka, hingamisteede limaskesti ja mõjuvad toniseerivalt. Hea ravim külmetuse vastu. Hingata keetmise ajal sisse lehekeeduauru (1 spl kohta 3 kl vett) ja juua teed peale. Tee ajab higistama!

Härjapää, veriheina, teelehe ja mesiheina teed tarvitadakse külmetushaiguste vastu.

Palderjani juured viina sees aitavad külmetuse vastu.

Koirohud - neid tarvitatakse kui oled külmetand; suitsetatakse riide all haiget, pärast peab voodi minema.

Arstimine saunas.
Teine tähtis arstimine toimus sauna abil. Seal raviti kõiksugu külmetushaigusi, samuti ka röuma- ja liigestevalusid. Ka sünnitaja viidi vahel sauna või tehti toas kuuma vanni, et ihu soojaks ja liikmed lõdvemaks läheksid.
Saunas käisin mina ka vahel emal abis leili viskamas. Ema mähkis omal märja käterätiku enne vihtlema hakkamist ümber pea ja asetas veel puust saunakapa ka pähe, et kuumus peale liiga ei teeks. Siis asus ta lavaastmetele, nii et tal hea ja käepärane oli laval lamavat haiget vihelda ja muulgi moel ravida. Mina seisin all ja viskasin ema käsu peale kapatäie vett kerisele ja kükitasin ise ruttu maha. Saun täitus kuuma auruga ja mõne kapatäie järel oli minulgi maas ihu märg. Enne vihtlemist vehkles ema niisama vihaga, et higi hästi välja tuleks ja viht samuti oma tarvilise ettevalmistuse saaks.
Nõgese ja kadakaokstest tehtud vihtu ei võinud enne vees leotada, sest see pidi nende jõu ära võtma. Samuti ka värskeid kase- ja tammevihtu hoiti enne vihtlemist ainult kuuma auru sees. Aga kuivanud vihad asetati märjalt kerisele ja visati leili, nii et kuum aur neist läbi käis.
Vihtlemist alustati jalgadest ja kõhuli lamav haige pidi jalad üles tõstma, nii et talladki oma jao said.
Nõgestega viheldi ainult neid kohti, kus valu oli, ja kadakatega samuti, kas selga või jalgu.
Pärast vihtlemist loputati haige sooja veega üle, mässiti lina ja suurerätiku või teki sisse ja pandi veel suur isa reisikasukas ka ümber ja siis veeti kas kelguga või käruga ukse ette, et mitte külma ei saaks. Toas pandi haige voodisse ja kaeti samuti soojalt kinni, anti kuuma vaarika-, pärnaõie- või kummeliteed ja üks naps ka mingit rohuleotist ning lasti magama uinuda. Meie - lapsed - pidime siis hästi vaiksed olema, ei tohtinud kisada ega mürada, et magajat mitte eksitada.

Tõmmatse-haigusid, palavikku, külmetamist jne. arstiti ikka paatossuga. - Selleks aeti pada tules punaseks, panti lävealust muda, raha ja sõrmus ka ühes kuumaks minema, korjati porandalt 9 õlekõrrest risti, viidi siis pada haige lähidale, võeti haige rõõva sisse, hoiti paa kohal ülevel, visati õleristid sisse. Kui need ära põlesid, kallati rõõska piima (kui ei olnud, siis vett), tossutati haige hästi kuumaks, panti soojalt asemele ja anti ka pajast seda leemi temale sisse.

Kui mehed talvel väljast tulid ja olid vooris või tööl olles külmetanud, siis esimene ravi oli kuum teevesi viinaga. See oli hirmsa maitsega, kuid joodi siiski. Ajas vere käima ja külma värinad kadusid, enesetunne paranes, nii, et inimene ei jäänudki haigeks. Seda jooki nimetati veel puntšiks. Tihti tegid külmetuse puhul seda jooki ka karsklased.

Külma saanud inimesele aitas ka puntši joomine, kuigi see oli hirmus. Kuumale teele kallati valget viina sisse ja tuli sõõmuga ruttu ära juua. Pani vere käima. Hea, kui sai siis kohe sooja teki alla. Ja haigust ei tulnudki kallale.

Külmetamise korral tehti tulist jooki. Lastele anti kuuma teed moosiga, täiskasvanud, eriti mehed, lisasid teele veidi viina.

Liivateed on külmetamise vasta.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Pärnaõied (teena); nõgesevarred (teena); pihlakaõied (teena); vaarikavarred (teena) – külmetuse vastu.

Korja 9 (ütse) puu lehti, keedä ummussin, lasõ nii pal'lo ar jahtuda, ku esi sisse võit minnä, nink havvuda hinnäst sääl sisen, ehk ku säänest suurt anumat ei olõ, kohe esi sisse mahut, sõs havvuda jalgu (teedägi, et sääl muu kihä kah lämmän piät olõma) ütsindä, hiitä lämmäle magama ja kata kõvastõ kinni, nii et hüäste higitsemä nakat (inämbüsi pandas sõs mõni kuumas aet savi- (telis-) kivi, tuhakott ehk keededü kaara kotiga jalgu ala nink anda kuuma kadajamar'a tiivett juvva) ja ku võimalik um, vaelda (vaheda) sagõhõllõ likkõs lännü hamõt kuiva hammõ ajamisega; nink rinnahaigus, ku tää mitte vana ei olõ nink külmetämisest saad um, kaos sedämaid.
Kah kusikuklasõ (sipelga) pesäga havvudõdas iinnimetedül, ehk ku 9 puu lehti ja kah kusikuklasõ pessä saadaval ei olõ, sõs võetas niisama kuivi ehk tuurid (tooras) hainu nink havvudõdas hinnäst sääl.
Järestiku sanna kütmine um ka hüä, viil paremb sõs, ku sanna minnen kõgõ inne, ku viil vett kohegi kihä pääle pandnu olõ-õi, õkva kangõ lõuna aigu üles lavalõ läät nink sääl niikavva olõt, ku kihä vesilikõ um.

Pihelgas, pihelgad = pihlakas.
Nõelusside mättast välja ajamiseks pistetakse mättasse kooritud pihlakapulgad. Uss tuleb välja õige pea.
Pihlakakoore tee on vähja ravivahend, kuna õietee - külmetuse vastu, marjad verevaesuse vastu.

Palderjani lehti ja õisi korjatakse ja kuivatatakse, neist tehakse talvel teed külmahaiguste ja südamelöömise vastu.

Need, mis kasvavad, peeniksed ristikeina moodi lehed ja pruun pää, jusku väike sõrmeots, see on asperiin, võid panna tee jauks, ku külmahaigus on. Enne jaani korjata ära ja vanas kuus. (Taim on Trifolium Spadiceum L.)

Vanahaavasalvi valmistamine.
Üks osa rasva, hanerasva, võid, lanoliini või õli. Üks osa vaiku, taruvaiku või tõrva. Pisut parafiini. Ajada kergel tulel ettevaatlikult kuumaks, riisuda setted. Jahutada u. 40⁰ C-ni, s.t. peab olema veel vedel ja lisada üks osa mett. Segada hoolikalt jahtumiseni. Kui salv pooltahke, lisada pisut eetert, tärpentiini või nuuskpiiritust - imbub paremini nahasse. Salv hoida kinnises klaaspurgis. Sobib hästi ka külmetushaigustele (määrimiseks).

Kurguhaigused. Kurguvalu põhjuseid võis ju olla väga mitmesuguseid, harilikke külmetushädasid ja ka nakkushaiguseid angiini, difteeriat, sarlakki. Kuna aga polnud arste ega laboratooriume haiguse diagnoosimiseks, siis vaadati lihtsalt kurku, lusika varrega keelepära alla surudes ja leiti samas ka otsus, mida ette võtta. Kui kurk paistis olevat põletikus ja neelamine oli takistatud, siis pandi hautatud, kuumad kaerad suka sisse ja seoti ümber kaela ehk pandi kaela ümber muud soojad mähised. Vahepeal tuli kurku kuristada maarjajää ehk jälle keedusoola lahusega, jalgadele tehti kuumavee vanni.
Kui ma Toris kihelkonnakoolis käisin siis seal tegi koolitädi Toomessoni seda lastele peaaegu igal külmal talvel suure keevavee vaagna kohal „tärpentiini auru“.
Kauss oli põrandal, laps käpuli kausi kohal, mitu tekki üle pea visatud. Seal tuli nii kaua olla, kuni keegi vastu pidas.
Haiguse ravitsemist ei peetud täielikuks seni, kuni polnud joodud kuuma teed kas siis pärnaõitest, köömnetest, palderjanist, kummelitest või veriheinast.
Sarlakki eristati harilikust kurguhaigusest seetõttu, et sarlaki puhul on pulss kiire ja palavik kõrge. Sel puhul tuli juua kuuma kadakamarja teed.