Haiguste märksõnad

Pistja

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud: pistja, pist, püstaja, pistjas; Kagu-Eestis nimetati seda tsuskaja paiguti ka tsuskuss. Samuti on pusuvalu nimetatud pistjaks (ERM 22, 24 (3) < Rõngu khk. – Eduard Ahas < Anu Treial (1920)). Lõuna-Eestis nimetati üldiselt valupistet pusu või pusk.

Pist on tugev terav valu mingis kehaosas, näiteks külje sees, rinnus või ka südames.
Pist - tekkimise põhjust ei teata, aga tekkivat alati külje sisse. Takistab hingamist ja teeb valu. - - RKM II 121, 229 (32) < Väike-Maarja - M. Priimets (1960/61)
“Püsti” arstimine: Püstiks nimetati haigust, mis mööduvate “valupistetena” tunti küljes. E 76411 (6) < Pärnu-Jaagupi - E. Goldsmit (1931)
Pisted. Pisted rinnas arvati tekkivad külmetamisel. Mõned maa-arstid tõentanud, olla “kurja inimese nõidumisest tekkinud. - - ERA II 134, 486 (107) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)
Pisted. Mõni kord ilmuvad pisted, kas rinna sisse, südamesse, ehk mujale ihusse. Pistede valu on, nagu saaks nugadega torgitud. - - ERA II 146, 720 (47) < Saarde - J. P. Sõggel (1917)

Pistja põhjustajaks võib olla ületöötamine, raskete asjade tõstmine, külmetamine või ka ülesöömine.
Pist. Pistja. Kui võtta kõigepealt neid sõnu, siis mõistetakse nende all “pistma”, torkama” ja sellest tingitult haigust või sellesarnast, kui inimesel on kõhus, rinnus pistev, torkav, ajuti esinev valu, mis tekib jooksmisel või raskemal raskuste tõstmisel, siis harilikult öeldakse - on pistja rinnus, kõhus. Harilikult tekib pistja siis, kui kõht süüakse väga täis, ja eriti siis, kui süüakse raskeltseeditavaid toite. Selle haiguse või vea nimetusena siinpool sõna “pist ei esine, vaid esineb ainult sõna “pistja”. Kuna pistja on haigus, mis vahel tuleb nagu iseenesest, põhjustel, mis ülal märgitud, kuid milliseid põhjuseid ei panta tähele, siis jälle nagu iseenesest seadudes, osalt vist sellest tingituna, mingit arstimist siinpool peale mõrudate ainete, kalmusejuurte, tamme- ja pajukoorte sissevõtmise, mis elustavad-ergutavad ülekoormatud seedeelundeid, ei tunta. ERA II 203, 409 (94) < Otepää - Artur Kroon (1938)
Seostatakse vahel ka teatud normivastase teoga nagu istujast üle astumine, noa otsast leiva pakkumine või mingi terava eseme teise poole viskamine (nõel, nuga).
Kes nua otsast teise leiba kätte annab, se annab teisele pisti haigust, selle pärast keeldakse nuaga leiba andmast. H III 4, 505 (69 < Karuse - Reiman (1889)
Nõelaga, ei tohi saa, teise inimese piale, visata, Kui sa nõelaga, teist inimest viskad, siis hakkama sell, inimesel’ kohe pist-haigus käima, keda sa nõelaga viskad. Aga kui see inimene selle nõela, sinu poole, tagasi viskab siis pole tal’ sest häda. Selle pärast ei tohi nõelaga, teist inimest visata. H II 40, 312 (135) < Koeru - H. A. Schults (1892)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Pisti vastu. Võta pistirohtu, neil on sinised õied, pärast teravad kaunad; keeda neid ja võta pärast joo seda vett sisse, see aitab.

Arstimesed.
Takjaseemned on pisti vastu.

Takjamarja ehk -seemne omma jällegi sisemäise, tsuskajahaiguse vasta.

Soo-ingveri juuri kuivatakse ja liutatakse viina sees. See viin peab siis kõhu- ja pistihaiguste vastu aitama.

Pistihaigele antakse sisse kriidituhka, kristalli-klaasi tuhka, pususeemneid ja antakse üheksa noatera päält juua.

Jooskja haiguse rohi. Jooskja, pistja haiguselle olla väga hää mädarõika sahvt, kõige parem arstirohi.

Pistukarikad, pistirohud (Polytrichum) pistja vastu.

Takilehed (Lappa) roosi peale. Seemned nuppude sees pistja vastu.

Pisti vasta keeda ühiksä rabadud rugiterä, mes reie tagaseinäst pidäb ottama, sise ja ninda, et neid ühiksäst pääle hagades edepädi saab luedud.

Kui pistihaigus on, siis juuakse pussnugade ja kinganõelte pealt vett, süüakse valge klaasi puru ja karuohaka seemneid, siis kaub pist ära.

Kui saunast tulles vihaleht pealpool südant on ja see leht ära süüakse ehk müüakse, kaub pistihaigus.

Verihein. Kui pistjehaigus ihu sehen om ,kuivada nende õie ninda, et päe nende lõhna ära ei võta, keeda ära ja joo teevee viisi. Sis saad terves.

Tak'as.
Takjalehe liimi pruugitas pitsitedu ehk katskisõ hobõsõ kaala rohos, mida pääle pandassõ. Sügüse korjatas valmis siimne kokko ja hoietas alalõ, et kui sisemine valu ehk tsuskaja om, et sis pulbrõs hõõrõn sisse või võtta viinaga, mis ka häste oll' avitanu.

Pistide vastu aitab üheksa rukkiiva seina vahelt võtta ja ära süüa.

Pistide vastu aitab rukkiivi seina vahelt ja musta härjä sarvest kaapida ja sisse anda.

Pistide vastu aitab mustad helmed kaela panna, valged klaasi puruks taguda ja senna hulka takja seemneid panna ja sisse võtta.

Pisti vasta: valget klaasi puruks hõeruda ja karuohaka seemnetega segi sisse võtta.

Pistihaigust arstitakse järgmiselt: a) kui haigele neid rukiterasid süüa antakse, mis rukirehte aegas rabamisest seinaprau vahele on jäänud. (Siin on moodiks rukisid tuas enne ära rabada, kui nad pekstud saavad. Selleks võetakse rukivihk tüide poolt otsast kinni ja ladvadega lüüakse vastu seina, nii kaua, kui ladvad tühjaks jäävad.)

Kui pist on, siis otsitakse seina vahelt 9 rukkiiva, vajutakse iga ivaga 3 kord pisti kohta ja siis süüakse ivad ära.

[Valu, pistjad]
Korjaku maast pistjarohtu, keetku ummuksis, tehku teeks, joogu seda - läheb valu ära.

Achillea millefolium
Verihein. Kui pistjahaigus ihu sees on, siis kuivatatakse veriheina õied vilus, nii et päike pääle ei puutu ega lõhna ära ei võta, ja juuakse teeveena, kuni terveks saad.

Lappa tomentosa = takjas.
Takkäs. Takjaseemned tambitakse peenikeseks ja joodakse veega sisse pistja vastu rohuks. Lehtede mahl on, igasugu haava pääle pigistatud, hää rohi haavu parandama.

“Tsuskajahaina'” korjatakse enne jaani õitsemise ajal kõige vartega. Kuivatatakse ja keedetakse tee, mida 1 ehk 2 korda päevas “tsuskaja” (pistja) vastu juuakse.

Pusuvalu ehk pistja arstimiseks tuleb noori karoohaka nutte keeta ja juua, siis läheb kohe üle.

Pusu arstimiseks tuleb pusuheina haige koha pääle panna. Pusuhein kasvab kapsa kuki pääl, tee ääres ja paremate mullamaade pääl. Õitseb suvel. Veikesed roosad õied. Pääle õitsemist tulevad nokad külgi, kutsutakse ka “kurenokk”.

Pisterohi. Kellel on külje sees ehk rindus pisted, siis keeta seda rohtu ja juua, pisted kaduda varsti ära.

Kui pisted piha või õla sees, missugust haigust vanade inimeste juures õige sagedaste ette tuleb, siis olla selle vastu rohuks noored vaigused männakäbid, mida pidavat hoidma valutava koha pääl. Männakäbid tulevad korjata sellel ajal, kui kuu parajaste täis saab.

Pigistushaigusel on rohuks, kui haiget kohta hõerutakse „surmakinda“ varredega.

Pistirohu ehk karuohaka teed võeti pistuse vältimiseks.

Pistja vasta karuohaka seemned.

Pistirohi - tarvitatakse pistihaiguse vastu rinna, selja ja külje sees.

Kadakajuur (kuidas tehakse, ei tea) aitab luuvalu, pistjate, seljakangestuse korral.

Pistja rohi.
Pistja rohi on takjaseemned.

Pistide vastu.
Pistide vastu tehti järgmiselt: Torgiti noa otsaga sinna kohta, kus pist torkas. Ja söödi ka takjaseemneid.

Pistirohust tehti teed, kui pistid olivad. Pistirohtusi pandi sinna haige koha peale, kus pist oli.

Pistirohi on karuohakas või orjaohakas. Pulvreks tuleb kuivatada ja peeneks hõeruda või taguda. Veega võetakse sisse.

Pistja (tsuskaja). Halusa takja liimit kiitä' ja juvva'.

Pistirohud kasvavad põllupeenardel ja kivivarede ümber, punase õitega, keedetakse teeks pistihaiguse korral.

Pistja - mõni jõi karuuhaka tiid ja mõni jälle võtnd nua ja torkand vasta.

Pisti ajal võeti karuohaka seemneid ja toodi mõisast pistiõli.
Kuskohas oli pist, siis sinna pisteti nuaga ja üteldi, et pistan pisti ja pistan pisti!

Pistuse sõnad. Lugeda sibula piale ja sibul ära süüa: "Sina pistus torkasid minuda ühe kõrra, mina torkan pistus, sinuda, kaks kõrda. Sina, pistus, torkasid minuda kaks kõrda, mina, pistus, torkan sinuda kolm kõrda. Sina, pistus, torkasid minuda kolm kõrda, mina, pistus, torkasi sinuda neli kõrda." (Nii edasi kuni kümneni.) Sibulat piab sel ajal terava nuaõtsaga torkima.

Pistihaiguse vastu tuleb üheksa "pusu" seemest ära süüa.

Pistihaige. Üheksa pususeemet asja sisse panna, vett pääle kallata ja siis seda vett juua. Olen kuulnud ka midagi nõõldega arstimise kohta, aga pole änam meeles.

Kui kõrvetised ehk pistihaige, juua aknauhakast keedetud vett.

Torkimise vastu rinnus aitavad pususeemned. Need on orjaohakataolised taimed, kurgiseemne moodi seemned, hallid.

Pist. Karuohaka seemneid süüa. See aitab. Olen ise söönud ja on aidanud. Mitu korda tuleb süüa. Ühe topi võtan täna ja teise teine päev.

Pist. Karuohaka õie teed, tupe teed juua.

Pist. Raudohakad - mööda maad kasvab, umbes sentimeetripikkused okkad külles, tugev okas. Seda teed tehti ja seda joodi.

Pist. Pisterohud - lillade õitega, karvased lehed, keedeti ära ja paksu pandi pistekohale peale.

Pist. Taskunoapõsega vajutati haiget kohta. Toorest sibulat söödi.

Raudrohu tee on hea krampide, pistete, maksa-, neeru- ja põiehaiguse vastu.

[Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid:] pistete ja valu vastu rinnus kiviimal,

Mjadna - kui siest on piste või külmetamise häda, siis jood, peab heaks tegema.

Pistlikuheina juured.
Tema [vanaema] neid ohakaid (punaste õitega) korjas. Ütles, et nied on pistlikuheina juured. Seda vett pidi juodama pisthaiguse vastu. Seda korjas tema kohe maast juurtega. Sie juurikas pidi ravi andma. Kiedeti juured ja varred-õied koos.

Pistjate vastu - karuohakas.

Geranium sanguineum - pistihaigerohi, pistirohi. Kasutatakse teeks pistete puhul.

Pistuserohud [? Geranium pratense]. Teena - pistusele.

Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Ummuksis keeta teena - pistusele, jooksvale, krampidele.

Kanarbik’u [kanarbik]. Tarvitati ennem pistehaiguse (kopsupõletiku) ravimiseks. Kanarbikuteed juuakse ka seesmiste valude vastu, kui need mitte kõhu- ega sooltevalud ei ole.

Kibuvits. Selle oksad raiutakse hästi peeneks, tautakse lömaks ja keedetakse võimalikult kanget teed. Seda juuakse pistehaiguse vastu (vist kopsupõletik).

Pistirohi: tarvitab kasvamiseks kuiva maad ja taim on umbes 20-30 sentimeetrit kõrge. Taimel on rohelised lehed ja varte külles on okkad. Ja sinised õied. Teda tarvitati pistihaiguse vastu. Keedetakse taim ära ja tarvitati keedetud vett.

Kulliküüs, pistjate rohi [Erodium cicutarium]. Vanaema ajal, kui peksti vili rehega, ei lastud seda heinakõrre viia ega parsil veel sugugi panna, üteldi, et siis tare läheb põlema. Tõeline põhjus võis olla hoopis muu. See hein on kange siginema. Sõnniku kaudu kantakse põllule tagasi.

Pistirohud pisti vasta.

Pisturohed. See on pistmete vastu.

Ohakad: kui pist on, juuakse ohakavett.

Pihlakaõisi keedeti ja seda vett joodi, siis pidi see piste vastu olema.

Pistlikuõite teed pistete vastu.

Pistuse vastu tarvitati pistuserohte.

Karuohaka nuppusid tarvitatakse pistide vastu.

Geranium L.: pistirohi (inimesele, loomadele punase vastu).

Siis on veel ühed väikesed siniste õitega rohud, kasutatakse pisterohtudeks.

Takjas. Keedetakse teed ja tarvitatakse köha, tiisikuse ja kõiksugu külje- ja rinnapistete vastu.

Mõnikord, kui külje seest tsuskab, siis keedetakse kaeru ja pantakse lapiga kaeru sinna, kus tsuskab.

Pistirohud olid pistihaiguse vastu. Pistihaigus oli, kus hakkas valutama nii nõelapiste moodi. Siis ütlesid inimesed, et piste on rinnus ehk ka mujal. Pistirohud keedeti ära ning joodi vett.

Pistirohud pisti vastu.

Ohakanupud pisti vastu.

Ohakad on pistihaiguse vastu.

Kibuvitsa okkad näriti pisti vasta.

Pisturohed on pistu vastu.

Pusud on pistihaige rohud.

Pistihaiguse vastu: „pusurohte“.

Pusu on pistihaige vastu.

Heinputk on rinnahaiguse, kõhugaaside, kopsulimastuse, pistide, krampide, nõrga seedimise ja kopsupaisete vastu.

Heinputk rinnahaiguse, kõhugaasi, kopsulimastuse, pistete, krampide, nõrga seedimise, kopsupaisete jäuks.

Kibuvitsa õite tee pistete vastu (peas, seljas).

Kibuvitsa juured pistuste vastu.

Pusuvalu ehk pistja arstimiseks tuleb noori karuohaka nutte keeta ja juua, siis läheb kohe üle.

„Tsuskaja hainad“ korjatakse enne jaani õitsmise ajal kõige vartega. Kuivatatakse ja keedetakse tee, mida üks ehk kaks korda päevas „tsuskaja“ (pistja) vastu juuakse.

Kibuvitsa juuri tarvitati pistuse vastu.

Milleks tarvitati vanasti taimi.
Arstirohtudena:
Saia- ehk savililled leotati viina sees ning selle vedelikuga hõõruti seda kohta, kus pisted olid.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Pigistuste vastu arnikat, lavendlit, niine, pappelt, münti, sinilille, varjulille loomulikul kujul.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Karuohakatee pistete vastu.

Kui inimesel pistid olid, siis tarvitati pistirohtu.

Karuohaka juured - pistide vastu.

Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Arstirohuna tarvitakse arnikaõisi ja -juuri, millest teed, tinktuuri, salvi ja plaastrit valmistetaks. Mädanevad haavad, pigistused, veripaised, mesilase nõelamine on arstitav niiskete arnikalappide abil. Lappide niisutamiseks tuleb võtta 5 supilusikatäit arnikatinktuuri poole kuni ühe toobi vee kohta; lappe tuleb iga poole tunni takka vahetada.
Pigistuste ja veripaisete korral oleks soovitetav niisutamisevee hulka veel ka äädikat järgmises vahekorras lisada: üks osa arnikatinktuuri, üks osa äädikat ja üks osa vett.

Pistirohtudest tehakse teed, on pistide vastu ja juuakse igal ajal.

Vaarmarja oksad ja takjanupud: pistirohi. Teeks keeta.

Inimesed tarvitavad palju rohtusid enda arstimiseks. Sinise õitega pisteteed siis, kui pisted rinnus ja küljes.

Karuohaka juured keedeti ära ja tarvitati pistja vastu.

Kõhuvalu (pisted): arnika, heinputk, islandi samblik, kalmus, koirohi, luuvaluhein, sibul, piparmünt, raudrohi, toomingas, ristikhein.

Heinputke tee: 1-2 klaasitäit päevas, mõjub südant tervendavalt, on hea rohi rinnahaiguste, kopsulimastuse, paisete, seedimiskorratuste, kõhugaaside, pistete ja krampide vastu.

Pusu on suur valge-rohelisekirjude kõvade, nagu plekist lehtedega taim, mida kasvatatakse kohati taludes akende all. Tema seemneid süüakse siis, kui pistihaige rinnus on. Üheksa seemet korraga.

Karuohaka keedis, üks klaas korraga. Pistete vastu kehas.

Seapohla lehed: keedis, üks supilusikatäis klaasi vee peale. Põiehaiguse vastu, kui rindades pistja.

Ka pistete korral hautakse[kummeliga] samuti haiget kohta.

Pistuse vasta võeti katusesamblaid, tehti sellega tulist vett ja hauti siis.

Kui pist oli, siis võeti üheksa rabadisruki tera seina vahelt (mis sinna reheste ajal jäänud) ja süüdi ära.

Pistihaige. Naelu ehk nõõlu pandi vee sisse ja joodi nende päält vett. Kaks ehk kolm nuga ühte kogu ja torgiti nendega pistihaige kuha poole. Tehti pusuteed.

Pusk. Tsuskaja - pistja. Selle haiguse vastu on järgmised abinõud. Kuumi kaeru pannakse külje peale ehk süüakse peenikest klaasi sisse.

Värskest kui ka kuivatatud raudrohust tee mõjub pehmendavalt ja tervendavalt nii köha, rinnahaiguse (kui rinnast tuleb röga ja verd), tiisikuse, kõhukorratuse, pistete ja krampide, soetõbe, verevaesuse ja mitmesuguste külmetushaiguste puhul. Teed tuleb tarvitada haiguse korral kuni üks toop päevas, juues vaheaegade järgi kas poole või terve klaasi viisi.

Tal on sinised õied. On okastega, justkui kibuvitsad, 50 cm kõrge. Kui sul pistab, see on piste vasta. Keedad 5 minutit ja siis ta haudub, et jahtub ja pärast kurnan ja joon.

Metsarohi - ta on sinine ja kõvasti okas. Ta on pistirohi. Seda on vaja juua. Teda ummuksis kiedetakse. Nii kui keema läks, pidi olema, et aur välla tule. Seda võta või väike pits kolm korda päevas.

Piste vastu raiudi valget paksu klaasi puruks ja vöeti sisse ja see kaotas ära. Ühed pistmerohud kasvasid ka, nende seemnedest tehti teed.

On pistiserohud, kui pist torgib kõvasti, keedad ja jood. Pisterohi on sinine, sinised õied, ühelt poolt sinine, teiselt valge vars.

(Taimed riputatud tuulekotta toaukse kohale) See on see kaljutška, panevad selle jauks, et vanasaadanas ei saa tuppa. Vanapaganas. Tead, ütlevad, et eesti keeli on pistirohi. Kui pistab, torkab inimest, ta on selle vasta.

Salpeetrid pruugitakse pisti vasta. Meesterahvad söövad murulauku ja soonerohtu haiguse vasta.

Kadakamarja ja karuohaka õie teed tarvitadakse seesmistehädade ja pistete ravimiseks.

Püstaja. a) Tambiti valget laasi hästi piineks ja anti haigele sisse, b) võeti pikse laasta ja hoiti põues valusa koha peal, d) pisteti terava noa otsaga haige kohale vastu.

Pist. 1. Kolm kinganõela kapa põhja püsti ja säält päält juua. 2. Rehetoa seina vahelt võtta üheksa rukkiiva ja ära süüa. 3. Valget klaasi sisse süüa (peenendatult).

Kui määnegi tsuskaja om, põldosja juudi.

Ku pusku tsusas vai süäme alonõ all üles ajanu [arvatavalt maokatarr], sis panti kuuma tuha närtsu sisse ja panti haigõ kotusõ pääle. Kaaru aeti ka kuumast, vai ka savikivi aeti kuumast, jalki panti närtsu sisse ja haigõ kotusõ pääle.

Lappa tomentosa = takjas.
Takjas. Juur tambitakse jahuks ja võetakse rinnahaiguse vastu veega sisse. Takjanuppude seest seemneterakesed juuakse tervelt veega pistja vastu.

Kammeliteed, need kasvavad õue peal ja teeäärtes. Teelapid pannakse silmade peale, kui silmad haiged.

Piste vastu söödi paksu klaasi. Seinaprao vahelt söödi rukiibasi.