Haiguste märksõnad

Värisemine

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Värihein - “väristesrohe”. Värisemise vastu. Suitsetatakse äkilise haiguse vastu.

Mulle opati nurmenukke värisemise vasta. Ma korjasi tänavugi, panni siia laua pääle kujuma.

Ma ole kasemahla palju ära joonu. Üts neli kuni katessa pange. Tolle pääle mul ole ka parem, käte ja pea värisemise võtt vähembas. Mul naabril, tollel on viiepangelisi pudeleid ja kässe: „Leib on marlikotiga sehen, siis ta lätt hapnas, võid mitu korda ära võtta ja panna jälle, siis lätt ilusahe hapnas.“ Mõne laseva ilma leivata, siis tükis halvas minema. Siis pane suhkurt kõvasti sisse joomise ajal, ta on jo hapu. Vanast ajast on see kasemahla joomine ollu.

Palderjan on langetõbe, lihaste värisemise, põrnahaiguse ja põiekrampide vastu.

Värisemiserohtudest tehakse teed inimestele, kes külmavärinaid tunnevad.

Lihaste värisemine: palderjan.

Külmavärinad: koirohi, mõruhein.

Külmavärililledest keitada tied külmavärina vasta.

Ravandseheintega suitsetamine on külmahaiguse vasta. Nägu sa talve vällast tuled kuskelt, ära külmetanu, lõdised, värinad käivad ja... Siis sössi panni pääl, näpuga ravandse-heinu pääl, siis seisad sääl kuhal, lased omal riietealuse seda sooja suitsu täis kõik ümmer ihu ja hinge ja siis sooja, asemes teki alla ja oled sina teine päe terve, võid jälle minna.
Ravandseheina tee on väga kallis rohi külmahaiguse vasta juua. Märkus: Ravandseheinad on nõmmeliivatee.

Külmalill /---/ Anemone nemorosa (Familie Ranonelacea). Kui külmavärinad peal, siis tehtama nende kuivatatud õitest teed (valged).

Värinarohi oli külmatõve vastu. Ka rohi keedeti ja joodi vett. Kui hakkas kellelgi inimesel pää värisema, siis jõi ta rohuvett ning see aitas ka.

Arstirohud.
Värisevrohi - kui inimene väriseb.

„Värililled.“
Värililled korjati suvel palju valmis ning kuivatati ära. Juhtus olema kellelgi külmavärin, siis joodi värilille teed.

Väristid. Kui külmavärinad olid, siis joodi seda teed.

Surnulindava. Kui inimene surnuluhti või muud halba luhti saab ja hakkab kangesti värisema, siis suitsetatakse surnulindvat. Seda suitsu lastakse sisse hingata ja viga kaob ära.
Surnulinutaja – Lathyrus pratensis (aas-seahernes).