Haiguste märksõnad

Haav

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse haava, kusjuures on jäetud täpsustamata, millise haavaga on tegemist.

Haava all mõistetakse üheselt keha mehhaanilist vigastust, mille tagajärjel esineb kahjustunud kudedes verejooks. Enamasti on jäetud märkimata, millise päritoluga ja kui vana haavaga on tegemist.
Haava olemasolul kehtisid teatud reeglid, kuidas inimene sel ajal käituma pidi. Näiteks ei tohtinud õlut juua, eriti lahtise haava korral või pühitsetud maal käia.
Kui mõni lahtine aav või paise on, siss ei tohi mitte õlut juua, aav akkab mädanema. RKM II 24, 491 (106) < Viljandi - A. Ratas (1947)
Pühitsetud maa peale ei tohi keegi katkise haavaga minna, sest haav läheb pahaks; juhtub aga kogemata, et keegi läheb, siis võtku sealt liiva ehk mulda kaasa ning pangu seda kodu haava peale. H II 54, 212 (53) < Kuusalu - A. Ploompuu (1895)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Hundikurikad, soomõõgad (Typha latifolia). Haavade ja paisete roht.

Haava puhastamise plaastert tehtakse järgmiselt: (nõret) kuusevaiku, maget võid (ehk lambarasva) ja vaha tuleb ühepaljuselt kokku segada ja siis seda paraja tule pääl keeta, nii et ta ära jahtudes paras salvipaksune on. Mida rohkem aga haav paranema hakkab, seda rohkem tuleb vaha osa - salvi keetmise juures - rohkendada, sest vaha edendab haava kinnikasvamist. Seda plaastert tuleb nagu ikka puhta linase närtsudega haava pääle panna ja kohe jälle uus panna, kui see mädaseks on saanud. Kuid peaasi on aga see, et selleks tarvitatud vaik aga ainult nõrevaik on.

Haava rohud on: 1) takilehte seest sahvti välja pigistada ja seda haava sisse panna, 2) kuuse- ja kirsipuu nõre vaik, 3) inimese kusi.

Kui jalad, varbad voi sääred monel inimesel miski asja perast lahti lõid, nenda et ei tahtnud ennam terveks saada, siis kisuti kase pealt tohtu ja võeti see alumine väga õhukene kord tohtu (mis kaseihu tohuks nimetakse) ja pandi haige peale, nenda et see pool vastu haiget kohta jäi, mis este vastu kase mähket oli olnud.

Pinnahaav. Pinnahaava sisse lasti linase riide suitsu, siis ei läind haav sandiks.

Haavarohi oli kõrvasitt (kõrvavaik) ja sool. Ka teeleht panti haava peale, et see kasvatavat haava kokku.

Puned, kui miski katki voi ohatand.
Naestepuned kollaka õitega. Meestepuned ilma õiteta.

Vere paneb kinni ja on ka haavale parandaja "raavaru rohi", kui seda lehte katke närid ja haava sisse topid. See rohi kasvab põllo äerte peal, nenda, mitu väikest haru lehekantsa külges ja lehe jäud on jälle haralised, valge õis ja natuke vänge hais.

Vananaisepuss (Stänbling-Lycoperdon) haava pääle, verejooksmise vastu ka härma võrku pruugitakse.

Verihein: ka nõndasama [haava pääle, verejooksmise vastu].

Raudrohi (Eisengras) on haavarohi. Teda näritakse suus katki ja pannakse siis haava peale.

Katkise koha peale maarasva panna (kasvab maa seest välja nagu seen), siis saab terveks.

Pedäjä vaik om hüa raodu haava pehmendäjä ja kasvataja. Mõni kitt kah vislapuu vaiku hüäs.

Mere, jõgede ja suurte kallaste ääres kasvavad ühed paksud ja laiad ning nurgelised lehed, mis aga teinepoolt karvane, kuna teine külg sile on; ja kelledele rahvas vaeselapseleht nimeks annud on. Need lehed on väga head haavade peale pedada.

Pannakse ka üks veike, nõndanimetatud teeleht, kes teede peal kasvavad, haavade peale, mis väega hea öelda olevat.

Suvel tambitagu värskit nõgessit purus ja pantagu seda putru haavat koha pääle: sii kisub säält kuuma vällä ega lase mädänemä minnä.

Urvapiiritus. Kui kevadil kasede peal ilmuvad noored pungad, korja neid pudelise viina sisse. See piiritus on hea haavade peale, veri jääb kinni ja haav paraneb ruttu ära.

Mesi, viin - need 2 on peaaegu kõige tähtsamad kodurohud, pruugitakse neid siis ka kõigi haiguste vastu seest- ja väljastpoolt, näit. kui "lendaja" ehk "lendav" on "läbi löönud" ja ka "rabanduse" vastu. Mett keedetakse ka kuusevaiguga kokku ehk tehakse jahuga taignaks - paisete ja haavade peale, ehk jälle "ära seedinud" haige kohtade tarvis.
Pea kärnade vastu laste juures tarvitatakse pesemise vedeliku, mis hobuse sõnnikust kuuma vee läbi saadakse.
Paks piim - pandakse värske haavade pääle.
Tina paber - ka tähtjas haava roht; seda pandakse haavade ja paistetanud kohtade peale, sest ta kiskuda kuuma välja.
Vankri määre, sammaspoole ja paisete tarvis.
Rasv - paljude loomade rasv, searasvast kuni tõukoera ja peninuki rasvani, ka mitte "inimese" ja sääse rasv välja võet on väga lugupeetavad rohud, seest ja väljastp. näit. söögiisu äratamiseks ja "kahetamise" vastu inimeste ja elajate juures.

Vägihainad jämedad nagu [---], lehed nagu takjal, kollased õilmed - pitkad hainad. 3-4 jalga juuri (suured), kaabitakse haava peale.

Vanatarkade rohukastikene.
Vanaaja rohud olid järgmised: Haavarohi: sool, või ja kuusevaik, kõik segi tambitud.

Tee- ja ka kaalikaleht pannakse haava peale.

Salviss kokko keeta.
1. vaha, 2. kuusevaik, 3. koort, 4. valge või, 5. sea puhas rasv, 6. seapekk, 7. mesi. Kokko kõvass keeta, siis haava määri. Olgo haav mis taht, saab terves.

Ütte hääd ja tarviliku plaastrid tegema. Võtta 1 nael kõllast vaha (või linnuvaha), osta aptekist ütte 1/2 naela velget pigi, ütte 1/4 naela paksu terpentiini, viis looti terpentiini piritust nink üts õlleklaasi täus kanebiõli ja lase seda kiik kokko, tulep kava poti seen sulatada ja seda iks üte puuga liiguten, nink perast saista; siis on sul üts plaaster kiige haavu ja paiside tarvis hää.

Haavade arstimine ja õlle ~ viina viha eest hoidmine.
Plaastrit keedetakse männivaigust ja segatakse sellele keetmise ajal meevaha, magedat võid ja rasva hulka. Mõni paneb plaastrile veel õlut ja viina hulka. See hoiab haava hukkaminemise eest, siis kui õlut ja viina juuakse. Muidu läheb haavale õlle ja viina viha sisse.

Kui kuskilt katki läks, pandi ämblikuvõrku, tuhka ja veriheina peale.

Haava arstimiseks võetakse männilt vaiku ja pannakse seda nartsuga haavale.

Mõned keedavad kuusevaiku rukkiorase, hapukoore ja natukese rasvaga segi ja tarvitavad siis haavade pääle.

[Scrophulariaceae]
Verbascum thapsus Vägihein. Üheksamehevägi (Jõhvi khk.). Värskeid lehta tarvitatakse haavade pääle; sahvtile hõõrutud värskeid lehta pannakse haudunud kohtade pääle, iseäranis jalavarvaste vahele.

[Vilaceae]
Viola canina
Seakapsas. Sahvt hea haavadele värskelt peale panna.

Ka raudreierohu mahl on hea rohi haavale. Mädahaavadele aga ei tohi panna seda mahla.

Haavade peale pannakse Soomes ja Kadrina ümbruses, Virumaal teeleht (Plantago major ja P. media).

Haavale on hea peale panna paiselehti.

Haavale panna peale kuusevaiku.

Haavadele peale panna teeleht.

Haavale hää panna musta (?) lepa lehti.

Haavale palaviku vähendamiseks pandud peale kartulikaabet.

Ja raudrohud keedetud kummelitega ummusis segi, siis asendud haavale.

Öheksama-õied ehk öheksama-vägi. Sellest keedetakse salvi. Õied keedetakse koorega. Haige haava peale panna ja kui maast hakand ja katki.

Nahkkoi ja haavahaiguse vastu aitab, kui võta värisevad heina, liuta seda vees ja pese sellega haava. Peagi paraneda haige koht.

Kaseurmad viina sees on kõige parem haavarohi ("kaseurma- piiritus").

Haavatutid [Eriophorum] haava peale. Paneb vere kinni.

Haava peale hõõrutse raudreirohtu.

Kuusevaiku pannakse lõhkenud jala ehk käe peale ja see teeb lõhkend haava terveks.

Ka noored kaselehed aitavad, ennem piirituses leotada, siis välja pigistada ja haavale panna.

Haavade piale pandi magedat võid, magedat sialiha, küpsetatud sibulat, savi ja tiilehte. Savi kiskus palavat haavast välja, kuna tiileht ja mage või jt. hoidsid haava pehmed.

Siberi kuuse vaik, seda puud nimetakse paltsamtaan, see parandab haavu; kui vere saad kinni pitsitada, siis tema hoiab niivõrd kinni, et mustust ei lähe sisse ja kasvatab kinni.

Suurte lõhedele (pakatustele) pannakse ka sisse kuuse vaiku, saapapigi, sulatatud meevaha.

Puhastatud meevaha, searasva ja kuusevaiku segamini sulatada, haava peale panna - parandab ära.

Haavadele pannakse raudjarohtu, leotatakse enne piirituses, pressitakse mahl välja ja kui värske haav on, aitab küll.

Koduseid arstirohtusid on tarvitatud. Veriheina seoti haava pääle, et see takistaks verejooksu.

Maikuul korjati tõrvaseid noori kaselehti, mis piirituses leotati ja pärast tarvitati värske väikse haava peale panemiseks, nt: noalõige sõrme.

Mustlased soovitavad suvel, kui jalg oli lõhki astutud või haudunud, peale panna tee tolmu ja sanglepalehti.

Kui kuiva murumuna panna haava pääle, siis saab haav terveks.

Umbe. Lõhki aetud ehk millekagi torgatud haav, kuhu mustus sisse on läinud ja hakkab paistetama ja mäda tekitama.
Võetakse 2 osa kuusevaiku ja 1 osa värsket võid, keedetas segi ja pannakse peale. Ka mässitas paistetanud koht takjalehe sisse.

Haavalõ pandas pedäjävaikko, tuu väiga puhastas ja hoit mädänemise iist.

[Verihein (Achillea millefolium)]
Lehti pannakse ka haavale, paneb verejooksu seisma (verihein!).

Haava pääle panemiseks: takjalehti, teeditelehti.

Raudreiarohtu katki hõõruda ja haavale peale, see ep lase mädanema minna.

Külmetushaavandite puhul tehakse kompresse hullukoeraheinast (koerapöörirohi - Hyoscyamus niger L.) valmistatud ekstraktist.

Pannil sulatati kuusevaiku ja soolavõid, kurnati läbi riide. Saadud salv parandas haavad.

Igasuguste nahavigastuste, nagu tulehaavade, lõhkenud käte ja haudunud kehaosade puhul on ravimiks tammekoore (Quercus robur L.) keedis.

Söötide peal ehk mujalgi kasvavad murumunad. Kui tema juba kaunis vanaks on jäänd või läinud, sügise poole, siis on temal pealpool kuiv pruunikas tolm muna sees. Allpool küljes on niisugust pehmet asja, mis haava peale pannes verejooksu kinni paneb.

Mitmesuguste paisete, haavade ja tõbede vastu aitab üheksamaa õilest valmistatud salv. Selleks võetakse nimetatud taime õisi, kuivatatakse, hõõrutakse peeneks pulbriks, segatakse hapukoorega parajaks salviks ja määritakse haavale.

Head haavarohud olid veel teelehed.

Lepal otsiti aastakasvu otsas kõige viimane leht üles, see oli üks kõige parem haavarohi.

Haavale pandi peale "tutirohtu", "tutirohi" on piiberlehe õienupu moodustis, mis pruuni peent tolmu täis on.

Paiseleht - paisete ja haavade, kui ka paistetanud kohtade pääle arstirohuna.

Männivaiku tarvitatakse haavale panemiseks, et takistada mustuse ligipääsu.

Paiseleht.
Paiselehte tarvitatakse, nagu juba nimigi osutab, peamiselt paisetele panemiseks. Ka pannakse paiselehti haavale, kusjuures lehele pannakse ka tõrva. Tõrvane lehepool läheb haava poole.

Talvel saab kaabitud koore alt pärnapuu mähka: ja pane see kaabe ühe kaussi ehk taldreku peale ja vala keeva vett peale. Siis lasta liguneda, seni kui see vesi kaabest juba mingi veniva õli sarnaseks läheb. Seda võib raske köha korral juua, kuid ka katkise haava peale panna. Ja haav linase lapiga kinni siduda.
Sest see õli raske köha korral teeb köha pehmeks ja parandab ja kaitseb ka haava mustuse ja mädaniku vastu.

Käsnu ja igasuguseid muid väikeseid haavu oli arstitud lepapulkadega.

Kui sauna minnakse ja kusagilt katki on, siis pannakse vihaleht peale. See vihaleht, kellega sa vihtled, siis ei lähe vihale. Tuuleroosi eli pigistakse ka senna haava peale vahel.

Haava peele pandi hobusetussu ehk tuhkurt (tuhkur = seen = hootuss). Selle tolmu pandi peele.

Tõrva [s.t. vaiku] korjati siebi hulka, keedeti tõrvaseepi. Astjad, mis jooksma hakkasivad, panime ka tõrvaga kinni. Haava pääle panna puhast klaari tõrva, siis parandab. Haudund kohtadele pandi männitõrva. Talvel, kui puid lõikavad, siis on kõige parem tõrva korjada.

Hea salv, mis haava 2 päevaga parandab.
Võetakse pekist sulatud rasva, mett ja rukkijahu, tehakse see salviks ja võitakse sellega haava iga nelja tunni tagant uueste, siis paraneb ta kahe päeva jooksul.

Kasulik salv vanade haavade parandamiseks.
Võetakse kibuvitsa punaseid marju, ja nimelt mihklipäeva aegu. Pandakse hea, kange valge marjaviina sisse ja lastakse nii kaua keeda, et nad nagu puder pehmeks saavad. Aetakse siis läbi rätiku või sõela, nagu hernestega tehakse. Valatakse siis poomõli, vaiku ja vaha, igaühest nii palju, nagu kibuvitsamarjugi on, sulatakse kokku ja segataks häste läbisegamine. Viimaks tilk tilga järele külma vee sisse tilgutada, et see salviks saab. Nõnda on see hea kõigi haavade ja hädade jaoks, olgu nad vanad või värsked.

Teeleht vaigistab palavikku, teeleht võeti, pesti puhtaks, pandi haava ehk kuiva paistetuse peale, vaigistab valu.

Maarohud, mis taviteti haiguste parantamisest:
Aaloe kasvas potis ja selle veega pesti haavu, ja oli ka haigeid silmi hea pessa seest ja väljast, ka sissevõtmisest tarviteti seda vett.

Kuusetõrv, vaik. Keedeti mee ja jahudega segamine head haavaplaastrit ja neelati terasi alla, parandasid rindu.

Kualike kuabet pantse huava piäle, kisub palavikku väljä.

Paisulehed pandi paisete ja haavade peale.

Raudrirohe oli haavaparandaja ja vere kinnipanija.

Emalepa viimane ladvaleht on hea haavarohi, parandab lahtised haavad.

Haavale pandi ämbrikuvõrku peale ja tusspalli, see võtab vere pidama. Hobusesita vesi võtab ka vere pidama. Silguniiska pandi peale ja põienahaga seoti kinni.

Rauateerohu sahvt on ka haavarohi.

Musta lepa lehed kosutavad ära katkise haava.

Ühesugune osa mett, kuusetõrva, magedat võid või searasva keedetakse. Tarvitatakse plaastriks haavale.

Teelehte pandi katkise haava peale.

Paisete ja haavade arstimiseks keedeti rohtu, milleks oli tarvis vaha, searasva ehk võid, mett, vaiku, ruki- ehk kaeraorast. Need ained keedeti pudruks, hiljem määriti haigele ja seoti kinni.

Kui töö juures torgati jalg millegagi ära, siis heaks arstimiks olid loomapeedi ja kaalika lehed.

Haavu raviti raudrohuga, kuusetõrv koos rasvaga.

Haavadele pandi vanasti tärpentiini, tõrva, rasvakese, lakki. Samuti kasutati arstimiseks veriheina ehk raudrohtu. Haavadele pandi veriheinast väljapigistatud mahla.

Nüid joosevad kohe arsti juure, midagi natuke on, vanasti's nõnda olli! Raudheinu olli suur mure valmis korjata, kuivatada, hõeruti ära ja haava pääle - veri kinni (raudrohi, Achillea)

Haavade puhul pandi puhast tõrva peale, rasvakeset, lakki, veriheina e. raudrohu mahla pandi peale.

On üllad - valged lilled või lumelilled [= võsaülane] - käsi oli katki, panin käe peale, põletas suure augu sisse, lõi punased triibud, pärast veel hullem.

Haava peale pandi tuhkrutolmu, see ei lase verd läbi. Tuhkur on vananaistepuss.

Haava pääle pandi teelehti, veriheina. Teelehel ikka tumedam pool haige vastu.

Veikeste haavate veresulgemisel pandi veriheinalehti haavale.

Paranevatele haavadele pandi kuusevaiku pääle, kuid see sulatati vahel mageda värske võiga segi.

Haava määriti searasvaga, kuni veri kinni jäi. Siis keedeti veel ise rohtu. Selleks toodi metsast kuusevaiku, sulatati ära, pandi viina sisse keema, sinna sisse lisati veel mett, võid ja vaha. See segu keedeti ühte ja määriti haava. Sellega kasvas haav ruttu kinni. Haava peale ei tohtinud mingil tingimusisel vett lasta, siis hakkas haav mädanema. Kõige esiteks jäi haaval veri kinni siis tõmbas kooriku pääle ja pärast kasvas kinni.

Haavadele pandi peale saarelehte, teelehte, purukstambitud raudriialehte, paiselehte ehk vaeslapselehte.

Haavale pandi kõigepealt joodi peale. Hea oli ka segu, mis valmistati järgmiselt: enne jaani võetud raudriia rohu lehed, millel sahvt alles sees, tambiti peeneks ja pandi viinasse. See segu pandi siis haava peale.

Haavade jaoks oli lõigathaige rohi. See on pruunide nuppudega taim, nuppude sees on pruun pulber. Seda pulbrit raputatigi haavadele peale.

Haavade jaoks korjati kevadel kaskedelt hiirekõrvu ja pandi viina sisse ligunema. Teinekord ligunes see nõnda aasta otsa. See vedelik ei lasknud haavu mädanema minna.

[Raudrohi] oli ühtlasi ka haavarohi. Pealt seoti kinni linase riidega.

Haavadele keedeti nn haavaplaastrit searasvast ja kuusevaigust. Mõlemaid pandi enam-vähem võrdsetes osades.

Vana-Karistes ja Voltvetis kasutati haavarohuks nn „plaastert“. Kirvehaavad või vahest ka püssilaengust äpardused jne. Plaaster keedeti 1/3 magedast võist, vahast ja kuusepuu vaigust. Segu selgitati ära settimise teel ja pealt kallati puhtam osa eri nõusse, millega siis raviti sidemele määrimise teel. Vaha pidi kasvatama, vaik haava puhastama ja mage või oli pehmenduseks.

Kuusetõrva keideti. Mageda rasva pandi hulka, segamine keideti ja pandi lõhkend haava päälä ja paise päälä ja mädänäma mend haava päälä.

Haavadele pandi peale teeleht, see ei lasknud haava halvaks minna.

Haava pesti viinaga, mille sees ligunesid kaseurvad.

Haav. Kui lõigati näppu, siis pandi haava peale ämblikuvõrku ja raudrohtu.

Raudrohu mahla tilgutati haavale, see pidi hoidma, et haav mädanema ei läheks, ja vere jooksu kinni panema.

Haavale pannakse raudheina peale.

Haavad - krookleht, kummelivesi, mailasetee ja nääritee.

Haavale pandi peale linaseemne vett, et seda külge ei hakka. Munavalgega määriti, kui ihukoi tegi augud.

Haavad. Ämblikuvõrku pandi haava peale. Kaalikaleht, õunapuuleht (hõõruti pehmeks) või teeleht pandi haava peale, kui palavik sees oli.

Lõigatud haavade ravist.
Haava pääle pandi ämeläse [ämbliku] võrku, sealiha, -nahka või soolvett. Rauaroho [raudrohu] puru. Suvel õli saada, siis pandi üle öheksame- ja äiäkaula [takjalehti], ka teetitte-, nauri- ehk kaalikalehti.

Teelehed - haavale teeleht peale.

Kui oli mingisugune haav siis pandi kaselehe viina peale. Seda rohtu valmistati järgmiselt : Kevadel, kui tulid noored lehed kasele otsa (noh, üteldi kask on ju hiirekõrvul), siis korjati neid vaiguseid ja näppude külge kleepivaid lehti ja pandi pudelisse viina sisse ja olligi arstirohi käes. Seda rohtu tarvitati inimesele haava kui ka looma häda korral. Seda rohtu oli alati igas talus kodus valmis.

Kasepungad on haavarohi. Sisse ka võtta ja haavale peale. Kui siga mu jala ära sõi, siis sai peale panna. Viina sisse pandud liguma, siis oli ilus kollane.

Raudrohi, seda hõerutse, kui vesitses läheb, panetse haava peale. Seokesama kibe, kui kanget viina panna, aga ruttu läheb üle.

Raudrohi on tarvitatud loomadele punase kuse vastu. Inimesel kui haav on, siis pestakse raudrohu veega.

Teelehte haava peale panna.

Raudrohud olid haava pääle panemise jaos.

Teelehed olid haava pääle panemises.

Haav jalal.
Kui haav jalal, siis pandi kuusevaiku peale. Jutustaja isiklikult teinud. Haav paranes ruttu.

Haavu raviti teelehtedega.

Vaigusalv keedeti: vaik, mesi, muna, rüäorast Himmastes. Muna klopiti peräst sisse. Tuu es lasõ haaval halvas minnä. Pigi ka pandi.

Kõivuurva' pandi tuurõlt viina sisse, tuu ol'l haavarohi.

Lõhkend haavad.
Kui kätel olid haavad, pandi villane lõng ümber. Omatehtud salviga määriti. Salv oli tehtud kuusetõrv, või ja mesi, kõiki pandi ühepalju ja keedeti.

Lõhkend haavad.
Mädavinne, mädand ja lõhkend haavad parandab omatehtud salv.
Kuusetõrv, mage searasv ja vaha, kõiki ühepalju panna, sulatada kuumas vedelast, ongi salv valmis, külma panna, hangub kõvaks. Parandab hästi.

Kuusevaik, mesi parandab haavad, ka teeleht.

Haavad.
Kui oli tekkinud mingi haav, esimene asi oli peale kusta ja kinni siduda. Oli haavas tekkinud mädanik, siis minu koduümbruses keedeti „plaastrit“. Võeti võrdselt kuusevaiku, searasva ja meevaha. Sulatati segi ja pandi haavale. Oli haav väga punetava väljanägemisega, siis arvati, et peale haava tekkimist on õlut joodud ja „õlleviha on haava sisse läind“. Sarnasel puhul pandi kuusevaigu, searasva ja meevaha sekka sulatades õlut. Sarnane plaaster seoti siis haavale. Öeldi, et see kisub haavast mäda välja ja haav hakkab paranema. Mõne tunni pärast võeti plaaster ära, vaadati, kui oli mäda küljes, kraabiti see ära ja pandi uuesti haavale. Sidemete panemiseks võeti väiksem valge riidelapp, senna pääle või külge suruti need keedetud riideribad ja kui riidelapp „plaastriga“ oli haavale pandud, seoti nendega ümbert kinni.

Haavadele pandi värsket kuusevaiku peale. Vaik hoiab haava puhta ja ei lase mädanema minna. Haav paraneb ruttu.

Reburaika õietolmu pandakse ninasse, kui nina verd jookseb, või haava pääle - võtab vere kinni. (Vanast pandsid mõned ämblikuvõrku haava pääle.)
Need taimed tolmuvad rikkalikud.

Kui nael torkas jalga.
/---/ Kui jalg valutama hakkas, siis tehti jalale kas tammekoore ehk lihtsalt sooja vee vanni. Pärast leotamist pandi haava poole külge viinakompress, aga jala pealepoole külge pandi soodavee lapp ehk äädika lapp, mis palaviku ja paistetust vähendab.

Haavale pandi peale raudvererohu vett. Raudvererohi hõõruti peenikses ja kui vesi välla tuli, pandi see haava peale.

[Ravimtaimi]
Põldhumalad, siin on teine nimi, põldvint, roosa õiega, kasvab kardulis. Paneb haava kinni [kassitapp].

Rauarohtu pandi verejooksu, haava peale.

Tieleht on haavaparanduseks väga hea.

Tieleht pandi [haava] peale. Tieleht võttis palaviku ära.

Üheksamaõis - sellest rahvas pidi haavade peale plaastrit keetma, ei tea, millega kokku.

Haava peale pandi tielehte.

Haava peale pandi rabarberilehte.

Haavade pesemiseks kasutati kummeliteed ja raudrohu teed.

Augustis õitsevad taimed, vene keeles „деручи“, tarvitatakse haavade puhul.

Kask: v. k. Береза. L. K. Betula.
/---/ Eestimaal korjatakse kasepungasi kevadel, pannakse piirituse sisse, see on esimene haavarohi.

Raudrohu lehed said katki hõerutud ja seda mahla pigistasin haava sisse, sidusin pealt kinni ja paranes ära.

Tielehed - haava, paistetuse, valu vastu.

Siis verihein, see on kuuseoksa moodi hein, seda pandi ka paksult verd jooksva haavale ja see sulges verejooksu. Ka kuivatati see rohi ära ja hõeruti haava peale, seda tehti talvel, sui pandi värselt see rohi haavale.

Vanasti ema tegi rohtu, kui midagi mädanes: mesi, kuusetõrv (vaik), või; sulatati ja pandi haavale pääle - segu nimetati haavaplaaster.

Kuusepihka ehk -vaiku panna haavale peale ja kasvajale inimestele ja loomadele.

Raudnõgese mahl on ka hea rohi. Seda pannakse haavadele ja kärnadele. Mul oli üks kärn peas. Panin raudnõgese mahla kärnale peale. Küll oli valus. Kärn kuivas ära ja pea sai terveks.

/---/ Haavarohuks sai pookimisvahalaadset salvi keedetud kuusevaigust, meevahast ja magedast võist. /---/

Keedeti salvi.
9 ainest: 1 - rukkioras, 2 - kumel, 3 - sibul, 4 - küüslauk, 5 - mesi, 6 - vaha, 7 - hapukoor, 8 - rasv, 9 - teeleht. Kõik ained pandi korraga keema. Oli keenud, siis kurnati või lasti läbi marli, et segu puhas ja klaar oleks, ja ta tardus ja oli nii ilus selge. Seda pandi haavale peale. See tegi nii ruttu haava terveks ja kasvatas kinni, isegi puhastas haava.

Lahtise haava peale peab kaalilehe (kaalikalehe) panema, see kisub palaviku välja ja ei lase haaval mädanema minna.

Haava peale raudrohu lehti panda, siis jääs veri saisma.

Kui lastel olid haavad, joosti ju paljajalu, astuti vahest puuorki või klaasitükki, siis ämm määris haavaümbruse või ehk rasvaga ära, lasi koera puhtaks lakkuda, võttis maast teetitte lehti, kastis võisoolvee sisse, pani haava peale, sidus nartsuga kinni ja haavad paranesid.

[Haab.]
Kui valu om, siss mähit takjalehtega kinni.

[Haab.]
Kui jalg valutab, om takjaleht hää.

Haavale tiilehte ja keeda salvi kah.
Haavasalvi retsept.
Hapukuur, meevaha ja kuusevaik. Kik pane ütekõrrage: mia ole keetan kilutopsi sihen. Niikaua, kui ta ilus selge tuleb, kui ta valmis om ja jahtus, pane haava pääle. Võib värske või vana haab kah olla.
Haavade mädanemise puhul ja kigedele haavadele võib panna.

Haava ravimine, kui see mitte liiga suur ei ole: võib värskeid lepalehti peale panna, nende abil kasvab haav ruttu kinni, ja kui muud käepärast ei ole, siis võib haava pesta ka oma märjaga, kuid pärast tuleb haav puhta valge lapiga kinni köita.

Kõige parem haavarohi on kuusevaik, mis veel pehme on. Seda haavale pääle panna. Puulehega haava pääle panna ja oli jällegi terve.

Värske haava pääle pandi verehainu ja veiksema haava pääle ämblikuvõrk, pandi lambiõli, värnits ja toorest kartulikaabet, kuid seda viimast vast vanema haava pääle ja takjalehti värske haava pääle.

Lambiõli sisse võtta arvati ka tiisikuserohuks, paraneva haava pääle pandi kuusevaiku. /---/

Arstimisi:
Haavale pandi linane lapp ümber ja siis valati kaseurva viina peale. Kaseurva viina saadi, kui kaseurbadele valati viin peale ja siis soojendati.

Kui juhtusid end ära lööma ja nahk marraskil või haav, pandi kuusevaiku kaselehe peale ja see haavale.

Haavale pandi ka noortest veriheina lehtedest hõõrutud pulbrit.

Salatõrv oli männi sees lõhes heake loiguke, prao sees. Seda pandi haava peale.

Mesi ja vaik ja rukkioras ja vaha ja või - viis asja, too oll haavarohi. Too puhast ja haav sai nii ruttu tervest. Mina keedi toda, mitme käisive otsman. Tütar lõpet keskkooli ära, jala ära hõõrutu, es saa ülikooli minna eksami tegema. Mina keedi rohu ära, tütar es lase pääle panna - tuu on omatettu rohi! Paar kord sai ära pantu, silmanäten parani.

Siga kiskus ühte, mässisivad kobrulehtede sisse, viisivad haigla. Kobrulehed tõmmasid palaviku ära.

Kriimustuse ehk haava piale on hia kuuse- ehk männitõrv.

Kirsivaik ka parandab, kui on välja lüönd ehk katki kuskilt.

Haavadele pandi peale kuusevaiku.

Kummeliteed joodi palaviku korral, kuristati haiget kurku ja pandi kompressideks haavadele.

Värske ja veega üleloputatud teeleht asetati värskele haavale. See puhastas haava. Samasuguse toimega oli ka kaalileht.

Kui lapsed paljajalu joostes lõid varbad veriseks, siis pandi puhas teeleht katkise koha peale. See tõmbas palaviku välja ja valu kadus kiiresti ära.

Haava peale asetati puhas teeleht, hoidis haava puhta ja vähendas põletikku.

Raudnõgesed on ka väga head. Neid tuleb keeta ja panna haava peale, see tõmbab palaviku välja.

Teeleht tuleb panna haava peale.

Haavad ja kärnad.
No siis veel haavad ja kärnad, nende vastu olid jälle omad rohud, nagu annekolla okste keedis, mis kaotas täied ja ravis ka kärnasi. Raskesti mädanevate haavade puhul tehti sõnajala juurtest ravim. No neist on kõigest nüüd juba igas arstirohuraamatus kirjutatud.

Piimaohakat õpetati lastele haava peale panna. Too on mõru.

Vere võtab kinni raudrohi - haava peale panna.

Raudrohtu, seda panin ka pääle, kui sõrme katski tegin.

Kui lõikad haava ja verd jooseb, siis paned verihaina pääle ja veri jääb kinni. Lapsena ikka sai pandud.

Vaik, mesi, või, rukkioras segi segada ja keeta. Selle salviga haavasid määrida, siis paranevad hästi.

Haava peale pannakse veel kuusevaiku.

Teelehte pandi haava peale.

Ja siis raudrohi on jälle haavarohi. Ükskord ema astus vikatisse ja suur haav oli. Ja siis ütles, et minge tooge seda raudrohtu. Ja siis pühaba hommiku pani riidesse ja läks surnuaiale ja polnd midagi. Kui kevade aeg, siis panime ikka noori lehti.

Karukollad, see pulber on haavarohi.
(Jaani ema räägitud.)

Minu isa tegi haavasalvi, mis ravis kõik haavad ära. Päeval pane pääle, õhtul võta lahti, öö kohal õhku ja uue hommiku pane jälle pääle. See segati 18 asjast (13 on meeles): mesi, vaha, taruvaik, searasv, või, sool, koor, mägrarasv, jäneserasv, rebaserasv, kuusevaik, männikasvu tolm, karukolla tolm. Loomadele ja inimestele aitas.

Kuumas tuhas küpsetatud sibul pandi haavale ja konnasilmale peale.

Haavale tuleb tieleht peale panna ja kõvasti kinni siduda, siis jääb verejooks ära ja haav kasvab hästi kinni.

Keedis-salv: rukiroheline, kanamuna valge ja mesi. Silmale ja haavale.

Kuusevaik haavale.

Kui oli haav ja veri jooksis ja see inimene oli kas heinamaal või karjamaal, ei läinud ta mitte koju abi järele, et seal riidetükki saada ümbersidumiseks haavale, vaid võeti raudrohu lehti, hõõruti need peo vahel pehmemaks, nii et lehemahl tuli välja. See märg leht pandi haava peale. See võttis vere kinni ja kaitses haava. Aga mõned vanad inimesed otsisid haava puhul hoopis ämblikuvõrku ja panid selle haavale peale. Ämblikuvõrk tõmbas haavast tuleva vee enda sisse. (Kanged mehed ei kartnud ei mustust ega mürki.)

Kui haav oli sõrmes või jalga sai astutud ork, siis haav paranes kiiresti, kui sai kaalileht peale panna ja alles siis riidelapiga kinni siduda. Kaalileht aidanud põletikku ära hoida.

Haava peale pandi ka puhas teeleht, hoidis põletiku tekkimist. Tolmust või porist teelehte ei tohtinud võtta.

Vaik oli hea haavarohi. Selleks sobis kõige paremini sula puhas vaik. Kui taheti pehmemat määret, keedeti vaiku kas rasva või võiga. Kui haav tekkis metsas ja ka lappi sidumiseks polnud käepärast, otsiti kasvav kuusk, otsiti tükike sulavaiku ja pandi see sõrmega haava peale ja jäeti haav lahtiselt.

Haavale pandi puhas teeleht peale, kiirendas paranemist.

Kui juhtus olema väike haav, tuli peale panna puhas teeleht, mis võttis vere kinni ja hoidis haava puhta ja haavasse ei tulnud palavikku. Eriti vanad inimesed hindasid haava puhul ämblikuvõrku [!!!???], mis hästi vere kinni võttis. Ida Käsnapuu mäletab veel, et kui tema kodus lapsena haav tuli, otsiti ämblikuvõrku, pandi nii see kõige enne haavale ja alles siis seoti lapiga kinni. Ütleb küll, et küll võis see ämblikuvõrk must ja tolmune olla, kuid ometi tarvitati, kuid samas arvas, et ehk oli ämblikuvõrgus mõni tähtis aine, mis ravis, sest muidu oleks ju veremürgitus tulnud.

Vaik oli ka hea haavarohi. See sulges kohe verejooksu. Vaiku tarvitati just sel juhul, kui tekkis mõni haav metsas, heinamaal ja siis otsiti kohe okaspuu, kust võeti vaiku. Tihti jäigi vaik paljalt haavale, sest metsas ju lappi kaasas polnud. Vaiku tarvitavad praegu töökoja tislerid. Kui mõni haavake tekib, siis otsivad nad kohe kuuselaua küljest värske vaigutilga ja panevad selle otse haava sisse ja väikese haava puhul ei otsigi kinnisidumismaterjali. Seega vaik ja teeleht on vanast ajast head arstimid haavade puhul. Tuli ka vaadata, et haavad ei saaks vett, see pikendaks paranemist.

Haavale otsiti suvisel ajal kohe õuest puhas teeleht peale ja siis seoti lapiga kinni. Teeleht sulges verejooksu ja vähendas valu, sest põletiku hoidis ära. Mõnes peres oli kombeks väikesele haavale kohe peale pissuda, et see hävitab pisikud.

Värskele haavale pandi raviks puhas teeleht peale. Siis ei läinud haav halvaks. Tehti siis nii, et teeleht pandi haavale peale ja siis seoti lapiga kinni. Teeleht tõmbas siis palavikku vähemaks ja siis tuli see poolkuivanud leht uuega vahetada. Ka veri jäi teelehe alla seisma, ei jooksnud enam. Parem ravimoodus oli see, kui värskele haavale sai peale niinimetatud nõrevaiku, mis otse okaspuu tüvest välja nõrgus. Sai vaiku veel sealt võtta, kus oli tooreid laudu või palke. Sealt võis veel ilusat vaiku välja nõrguda. Kui aga juhtus nii, et hooletusest läks haav rikki, tuli seda ravida määrdega, mis keedeti vaigust, rasvast ja meest. See tõmbas põletiku välja, paistetuse alla ja valu vähenes.

Haavale tuli peale panna teeleht, see hoidis mustuse sissesattumist ja võttis palaviku vähemaks. Teelehte tuli vahetada, sest põletiku puhul muutus teeleht närbunuks. Tihti määriti värsket haava joodiga, piiritusega, siis sai haav puhtaks. Kui oli käepärast vaiku, oli see väga kasulik haavale. Halvaks läinud haavale keedeti määret, mis koosnes vaigust, võist ja meest. See parandas kiiresti. Ka pissu aitas.

Kui tekkis suvel väike haav, soovitati puhas teeleht peale panna. Haav paranes kiiremini.

Väikeste haavade puhul suruti haav kõvasti kinni, peale pandi tee- või paiseleht ning seoti kinni.

Väikeste haavade puhul pandi peale puhas ämblikuvõrk, suhkrut, teelehti.

Üheksavägisel pidi olema üheksa „salaväge“ ja pidi aitama üheksa haiguse vastu. Üheksavägise keedist on kasutatud haavade, ohatiste parandamisel. Ka köha ja bronhiidi vastu pidi tee üheksavägise õitest aitama.

Haavade ravi.
/---/ Suvel oli asi lihtne; haavast pigistati verd välja, pandi aia äärest võetud tee- või paiseleht peale ja seoti lapiga kinni. Ka raudrohu katkimuljutud lehed vaigistasid verejooksu näituseks sirbi- või vikatihaavast. Paiseleht parandas ka vana halvaks läinud haava. /---/

/---/ Mina isiklikult tarvitan ainult kahte ravimit haavale, see on liha soolvesi ja toores sibul. /---/ Ja toorest sibulat tarvitan nende haavadele, kas astun naela jalga või pind läheb kätte. Valan algul soolveega üle ja kui valutama hakkab, haav läheb kinni, siis seon toore sibula lõigu peale. See puhastab haava ära ja möödub kõik normaalselt. Seega pole ma ühegi haava pärast arsti juures käinud ja pole ka ükski haav pahaks läinud.

Vanad inimesed tarvitasid toorest sibulat veremürgituse vastu seda haavale pannes, kui haav punetama hakkas. Paisetele pandi küpsesibulat peale.

Haavarohuks tarvitati veel teelehte, kaalikalehte ja kummelikompresse, paistetuse ja põletiku korral tehti savikompresse.

Haavad.
/---/ Kui sai haava suvel, siis toodi õuest raudriiarohu lehti, hõeruti lehti kahe peo vahel pehmeks, pandi haavale, seuti lapiga kinni.

Haavale pandi teeleht peale.

Haavasi raviti kompresside ja salvi ning karboliga. Kui oli suurem haav ja paistetusega, siis suvisel ajal pandi pääle söögikaali lehe, krooklehe ja õue peal kasvava teelehe kompresse. Tehti ka lahja viina kompresse. Salvi valmistati sulavaigu, mageda searasva ja mee segust. Kasutati ka tsinksalvi.

/---/ Kui metsas olles kätt veristati, siis urineeriti peale, otsiti sulavaiku ja määriti haav sellega ära ning kasetohu pealt võeti õhuke kile ja kaeti sellega vaiguga määritud haav, kui muud sidumismaterjali ei olnud ja haav polnud mitte suur. /---/

Haavad.
Haavale pandi kapsaleht pääle. Lehe pääle pandi pergament ja linase lõngaga köideti kinni. Teeleht [Plantago major] on veel parem, see ei kuiva ära nõnda ruttu. /---/

Ravimine.
Tammekoort pandi katkise koha pele.

Haavad, vere kinnipanemise võtted. Ennem kui midagi muud jõuti otsida, toodi lauda laest ämblikuvõrku ja laotati haavale, oli seda rohkesti, jäigi veri kinni. Teine arstimisviis oli raudriia (raudrohu) värsketest õitest ja lehtedest pigistatud puru, mida haavale puistati. Oli aga suvine aeg, jooksti õue ja pigistati teelehtedest puru värskele haavale. Kõige ennem võis haavale ise ka peale pissida. Igast ühest sai vere sulgemiseks abi.

Väiksemale haavale pandi teeleht, mõnikord ka kobruleht.

Veel mäletan, et väiksemale haavale (ka muljutusele) pandi puruksnäritud pajulehti. Suvel oli hüva rohi rohutirtsu sülg, samuti männivaik.

Haavarohuks olid peamiselt paiselehed ja teelehed. Ka mädanevaid paiseid arstiti nendega.

Kasepungad - teena südamehäirete ja neerutalituse parandamiseks. Piiritusleotis haavadele, desinfitsiooniks, liigesevalude puhul määrimiseks; külmetushaiguste ja pahaloomuliste kasvajate puhul vähesel määral sisse võtta.
Rootsi rahvaravimis teena paljude haiguste vastu. Kevadel korjatakse iga pereliikme kohta 1 liiter pungi.

Haavad.
/---/ Plaastriretsept oli järgmine: Plekktopsi sees sai kuuma pliidiraua peal võrdsetes kogustes puhast mesikärje vaha, ummpuu (männipuu koore seest võetud) nõrevaiku ja magedat searasva kokku keeta. Küll see plaaster lõhnas hästi, kattis haavu mustuse eest, hoidis haava pehme, parandas seda ja isegi Reantsil [koer] polnud järgmisel õhtul vastik. Selle plaastriga võietud haavu üle lakkuda.

Haavade jaoks keedeti rohi: võrdsetes kogustes kuusevaik, või, vaha, mesi ja kui oli, siis ka sea lõualuu rasv ja natuke noort rukkiorast. See rohi säilis ja võis aasta ringi kasutada. /---/

Haavadele pandi rauarohu lehti või ämblikuvõrku peale. Seda ka vere sulgemiseks.

Haavade raviks keedeti vaigust, vahast, meest, loomarasvast ja rohelisest rukkiorasest salv, mis väga hästi haavu parandas. Ka võid lisati keetmise ajal salvile.

Haavarohuks oli vanasti ämblikuvõrk ja veriheinad, lambiõli, värnits (Kavastu pool) ja vask vanemate haavade pääle, kartulikaabe (Haaslava) poolt, koera lakkumine (koera keele pääl öeldi kõik rohud olevat ja kassi keele pääl kõik tõbed), kuusevaik, terbentiin, kõrvavaik, piibupigi lastele naba pääle, lodjapuu marja sahvt, perupalsam, see küll valus värskematele haavadele. /---/

Minu ema keetis haavasalvi ja haav paranes selle salviga ruttu.
1. kuusevaik 2. hapukoor 3. rasv 4. mesi 5. vaha 6. rukkioras 7. kumel 8. sibul 9. või.

Kuusevaik segatud meega, vähesel määral juurde lisatud rohelist rukkiorast, on haavarohi.

Teelehed panna haavadele.

Paiselehte pandi haava pääle.

Haavale tambiti takjalehti ja sie mahl parandas haave.

Katkihõõrutud raudrohtu pannakse haavale.

Ka paiselehte pannakse haavale - halli poolega pääle.

Veriheina tee kaotab verevaesust, parandab haavu ja vähendab krampe.

Haava tuleb puhastada kusega, võib panna takjalehe kah pääle või puhastada ka kummeliveega.

Haavale pandi võõrasema lehti.

Haavale pannakse veriheina.

Teelehte pandi katkise koha peale.

Vanainimesed, kes maarohtusid korjasid, siis selle järgi, mis ajal ta õitses. Kuidas keegi. Teelehtesi pandi änamast haavade peale, kui paistetand ja põletand. Siis kiskus jahedamaks.

Teeleht pandi niisuguse katkise koha peale, siis võttis, jahutas.

Haava piale sai raudrohu lehti hõõrutud ja peale pandud.

Haava peale pandi ämmatussu [seent].

/---/ Suvel pisemale haavale on otsitud ka veriheina - raudrohtu. Võeti raudrohu lehti ja pandi veritsevale haavale. /---/

Olen näinud, et haavale pandi ka küpsetatud sibulat.

Haava pääle pandi teelehte.

Haavad olid mul käte peal, siis paiselehe õiega peab seda hõõruma.

Teelehte tunneb või peaks tundma iga inimene, iseasi on tunda teelehe raviomadusi.
On saabas või king hõõrunud raku jalga, ravivad teelehed, kui panna neid kingadesse. Parandavad vanugi haavandeid, isegi pahaloomulisi. Puruks hõõrutud värsked teelehed ravivad herilasetorkeid, marutõbise koera puremisi, ussihammustusi.

Teelehte pandi mitte haava peale, vaid haava kõrvale. Tädi Lisette rääkis mulle, sellest mul on meeles.

Haavale pannakse raudrohtu või teeleht. Nina topitakse raudrohtu täis, verejooks jääb järele.

Raudrohu leht hõõruti mahlale ja seda pandi haavale peale. Kui meie lapsed olime, siis värskele haavale pandi peale, et siis tõmbab haava puhtaks. Haav oli palavikus, siis tõmmas haavapõletiku ära ja haav jääb puhtaks.

Vahtralehte pandi haavade ja põletike peale. Suvel pole mingit muret, et midagi mädanema hakkab. See teadmine on Venemaalt. Mehed käisid Venemaal metsa üles töötamas. Pöidla sidus vahtralehtede sisse kinni, kasvas tagasi.

Teelehti ikka pandi haavade peale. Rohkem ei tea.

Haavale pandi ikka teelehte, tehti vie sees puhtaks, pühiti kuivaks ja verejooks jäi pidama ka. Praegust pannaksegi.

Teelehte haava peale. Vanale haavale. Vist värskele ka.

Kui jalg oli katki, siis pandi teelehte peale, see puhastab ja kisub viha välja.

Teeleht pidi olema hea niukse väiksema haava peale panna.

Haavade peale raudrohu vett, leotatakse.

Armilde Pajo kodus pandi ka teelehte ja kaalilehte haavale. See tõmbas palaviku välja. Eriti hea oli neid lehti siis tarvitada, kui polnud riiet haava sidumiseks käepärast.

Kui oli haav tekkinud ja tikkus mädanema või oli muidu suur haav, tõi ema metsast kuusevaiku ja lisas võid ning keetis sellest määret, mis kiirendas paranemist. Vahel ei hakatud määret keetma, vaid otsiti niisama väike vaigutilk ja määriti sellega üle haava.

/---/ Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid: haavade ja verejooksu vastu raudrohi,

[Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid:] Väiksemate haavade ja kriimustuste rohuks oli värske hele männivaik.

Teelehed on head haava peal, peavad vere kinni.

Lõike ja mõne muu haavandi raviks, eriti, kui ta kippus mädanema, kasutati tavalist kuusevaiku. Määriti linasele lapile ja seoti veritsevale haavale või mädanema hakkavale haavandile. Aitas.

Neesukene, kes halvast tahab minna - teelehte panna peale. /---/

Kuusetõrva võeti - salatõrva, keedeti tõrvaseepi, ja salatõrv oli hea haavarohi. Vaha pandi hulka või taruvaiku. Miski paiset või niiskest, siis parandas ära.

Raudrohtu tuli peale hõõruda ja teelehte, kui katki oli.

Haavale ema korjas noori kaselehti ja pani viina sisse, leutas. See oli esimene haavarohi.

Kuusetõrva peale, kui haav oli, ja oligi terve.

Tedremaran haavadele oli hea, ka teeks.

Kuuse küljest tuleb korjata metsatõrva, siis meevaha ja sutike ka tarupigi, kui on (see tuleb lõpus panna). Ja kui on, siis karurasva, kui ei ole, siis võid või magedat searasva. Siis tuleb orast tampida peeneks, ja parem kui rukkiorast, aga kui ei ole, siis orasrohtu ehk teelehte (küllalt vähe). Vanaema pani viina, aga mina panin piiritust veel teelusikatäis või paar. Kõik tuli omavahel läbi keeta ja see säilib aastaid. See on hea salv, haavarohi.

Karvaleht on, see hõeruda kokku ja pigistada haava peale nagu joodi.

Tieleht - ka mao vasta ja haavade piale ennemalt panivad. Pigistasivad seda sõki peale.

Aaloe on ka haavarohi.

Tielehed on haavarohi.

Haavadele, kui sui metsas olid, ühed niuksed karvased lehed, talve ei mäleta. Nood ja tielehed on ka köha jaoks - saiut tehakse. Vot kellel on rinnad haiged, et puhastavad nigu rindasid.

Haava rohud, haav saab kusega puhtaks pestud ehk peale kustud ja haav jääb lahti sest väljaj ehk metsas miskid sidumis ainet ei ole, on suurem haav saab seda samma 2-3 korda korratud, ja sellega pareneb kinni. Minu isa oli piibu suitsetaja ja tarvitas piibu tuhka haava rohuks seda haava pääle pannes, paranes väga hästi mädanema ei läinud aga pääle selle oli mittu aastad see koht hall, ja on mõni suurem haav mädanema läind siis on kõige parem rohi puu tõrva tüma (pigi) ja peenikest soola segamini sõtkutud haav täis panna natuke valus ta on aga võtab liia liha kaotab mädanemise, ja pareneb ruttu on üks parem rohi teistest.
Ka keedetud pihelpuu koore veega pestes parandakse haavu väga heade tagajärgedega. Neid sammu rohtusi tarvitatakse inimestele ja ka loomadele.

Teelehte haava peale pandama, mina ka ei tea, kas ta siis aitab.

Võilille salvi, rasvainet ja mett ja keeta. Seisab kaks päeva, jälle uuesti kuumutada - haavarohi, parandab.

Teelehed pandi, kui lapsel midagi kuskil viga, pandi peale ja. Hästi külm tundus olema.

Kuusetõrva pandi haavale peale.

Haava peale - teeleht maast.

Mina korjan teelehte haava peale.

Teelehte pandi kohe haavale peale.
Oh naela sai astuda, võtsime pekki sinna augu peale, soolapekk suus magedamaks ja teeleht otsa ja kinni.

Kui nina verd jooksis, raudrohtu peeneks hõõrus, pani sõõrmete peale. Ja kui haav oli, pani ka raudrohtu, hõõrus ja pani peale.

Värske haav oli, pissiti peale, üteldi, et kõige parem rohi. Ja metsas olid juodirohud, neid pidi peale panema.

Küpse sibulat näpuhaava peale, hoidis haava puhta. Puuvaiku ka. Taruvaik on uuema aja mood, seda ei teatud.

Haava puhastavad teelehed, paisulehed, mustasõstra, kaalika lehed.

Haavadele suvel peale rauarohtu, see võtab palaviku.

Haavale pandi veriheinadest keedetud vett.

Kaselehest saab head rohtu. Viina sees leotati, et siis on hea haavarohi ja mitme asjale kohe. Viina sisse peab ta panema just siis, kui ta pungas on, samuti nagu värvimisega.

Ravimtaimi.
Kui paned haavale kasepunga piiritust peale, mädanema ei lähe.

Põletikku ja haavu ravitakse uppinheina (kummeli) tee kompressidega. Uppinheina tee ka hea juua, kui kõht valutab.

Toomingahautis.
Toomeossest küll - päält tuu pruun kuur võetas ärä ja tuust rohelisest tettäs hauvotist ja keetas rohto. Hauvotis võtt valu är ja paistetust ravis, roht kasvatas haava kinni.

Kaseurvad nopitakse ja pannakse viina sisse. Sellega kastetakse haavu ja saab terveks.

Teeleht tegi haava terveks.

Teelehed pandi haava peale.

Vaeselapselehed on ühelt poolt rohelised, teiselt poolt hallikad. Pandi haava peale. Nemad on külmad. Roheline pool pandi haava poole. Kiskusid palaviku välja.

Haraklillest keedeti haavarohtu.

Reburaika õietolm: haavade arstimiseks.

Paiseleht - katkistele kohtadele.

Reburaika õietolm haavade arstimiseks.

Teelehti pandi haava pääle. Need vähendavad palavikku.

[Taimi kasutati arstirohtudeks:]
Veriheina õisi (teeks) köha ja tiisikuse vastu, lehed haavale.

Mustredist kaabitada haavadele ja paistetustele.

Veriheina tarvitatakse väiksemate haavade sulgemiseks. Ta kasvab meie aedades ja õuedes. Tema leht pannakse haava peale, millega verejooks seisma jääb.

[Taimed, mida tunnen. Milleks tarvitati vanasti taimi? Seletuseks.
Siin ei ole toodud kõik taimed, mida tunnen, vaid rohkem need, mis olen ise tundma õppinud ilma määramisabi raamatuta. Taimede nimed on rahvapärased ühes ladinakeelsete nimetustega, mis on võetud ladinakeelsete taimede nimestikust.
II osa taimed on ilma tundemärkide seletusteta.]
Kitsehein (Sedum telephium). Kasvab kinkudel ja kuivadel väljadel. Lihavast valgest juurest kasvavad välja ümmargused rohekad putked. Õied, mis on kobarates, punased ehk kollased, ilmuvad augustis. Lehed on pikergused, siledad, sahvtised.
Muljutud lehed on rohuks haavule.

Teelehed (Plantago major).
Kasvavad teede ääres ja kuivadel aladel. Lehed kasvavad kohe juurtest välja ja on maadligi. Lehtede vahel on karvased varred, millel on väikesed violettõied.
Tarvitatakse haavade peale panemiseks.

Maarjasõnajalg (Sempervivum tectorum) [Vilbaste parandus: soboliferum].
Katkimuljutud lehti pandakse haavule peale. Noortest lehtedest valmistatakse ka suppi. Lehti pandakse ka savisse, muudavad savi sitkeks.

Hiirekõrv (Capsella Bursa pastoris Much). Tema lehtedest valmistatud tee parandab lahtisi haavu.

Kummel (Matricania chamonela). Tema teega pesemine parandab haavad.

Takjas. Parandab haavu ja paiseid.

Hiirekõrv (Capsella Bursa pastoris Much). Tema lehtedest valmistatud tee parandab lahtisi haavu. On abinõu kopsust verejooksu, ninast verejooksu ja kõhuvalu vastu.

Kask (Betula alba L). Tee on kõhukrampide vastu ja hää haavarohi.

Kummel (Matricania chamomilla L). Teega pesemine parandab haavad ja on hambavalu vastu.

Põldkannike. Tee parandab paistetushaavad.

Tedremaran. Juurikatinktuur on hääks haavarohuks.

Kevade korjati kasepungasid ja pandi viina vai piirituse sisse likku. Pungadest sai head haavarohtu, kui viina sees ära ligunesid. Siis pandi seda viina haava peale ja mõned panid kua napsutamise aeg viina hulka, kiideti, et palju parem kui paljas viin.

Kuusepuu. Kuusepuu koorest suab parki. Kui palju see jutt tõele vastab, et vanast neil sirenski saia nahkasearega suabastel on kuusekoorest pinsulid sees õlnud laadatöödel.
Kuusetõrvast tehti seepi, pandi seebiperale natuke rasva juure tõrva hulka ja sai väga hea tõrvaseep, käsi pesta ja riideid pesta. Kuusevaik on hea haavarohi.

Suur teeleht, seda tarvitati kua arstimiseks, aga põle enam meeles, misjaust. Ainult niipalju on meeles, et teelehte pandi värske haava peale, kui muud rohtu käepärast ei õlnud.

[Raudrohi] Lehed katkihõõrutult vaigistavad verejooksu ja hoiavad haava mädaniku eest.

Haavadele pandi värsket kuusevaiku peale. Hoidis haava mädanemamineku eest!

Pussupung, ’murumuna’. Selle tolm on väga hea peale panna haavadele - tolmutada.

Teeleht. Teelehte pannakse haavadele ja paisetele peale. Hoiab nad puhtad ja parandab haavad.

a) palesok, b) karukõllad [kirjakeelset nime pole märgitud] [Lycopodium clavatum karukold].
”Kasvab metsas, maad möeda väädid. Talvelgi roheline ja nigu okkaline. Palesoki õiledel on nende ku jahutolm, seda jahu raputavad haava piale.“

Paiseleht - vaiselapseleht.
Vaiselapselehed panevad haavade vai paisede piale. Vaiselapselehe õiledest tehtud tee on tiisikuse vasta.

Ku teelehti panna haava vai paise piale, siis teelehe sahvt kiisub paised jooksma, haava jälle nigu puhastab. Muudkui neid lehesi tuuleb natuke katki piigistada, et sahvt paremast välja tuleb.

Kortsleht - krookleht (tarvitatakse haava pääle).

Teeleht (tarvitatakse haavadele).

Männitõrv [Pinus silvestris]. Haavale.

Kumelid [Matricaria discoidea]. Vann teha - krampidele, palaviku vastu; kompressid - krampide vastu, paistetusele, haavaplaastriks; teena (õitsemise ajal korjata) - köhale, väikestele lastele, tiisikusele, külmetusele, väheveresuse korral.

Karukolla pulber [Lycopodium clavatum] - haudumisele; haava parandamiseks.

[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] värskelt rohtu - haava peale.

Kuusk. Vees, milles palju kuusepuid sees liguneb, nagu puumasse vabrikutest pealpool tammi, pestakse haavu, mis muidu visad paranema on. Ka suplemine niisuguses vees mõjuda parandavalt haavadele, katkistele nahahaigustele, isegi seesmistele (liikmete) ja luuhaigustele.

Tiilehte pannasse haava piale, kisub haava puhta(k)s. Kui tiileht liiga kõvasti kisub, siis pannasse võililleleht haavale.

Teeleht [Plantago major]. Kas sõidutee või joogitee - ei ole teada. Leht pannakse mitte enam verd jooksva haava peale, edendab haava paranemist, kiirustab kinnikasvamist.

Lychnis flos cuculi L. - tõrvakannike, õit tarvitatud haavade paranduseks. Mõnede teadete järgi tarvitatud vanasti tervet taimest jaaniööl salavaranduste otsimisel.

Teeleht (ainult siledalehelised). Leht paisele ja haavale.

Kuusk. Hõbekuusk, Saksamaa kuusk (=lehis). Vaiguga tehtud harju, pannakse seebisse, vahaga segatult plaastriks. Koor nahaparkimiseks. Käbist rohelist värvi.

Kask. Tippude (pungade) tee jooksva vastu ja viin haavale.

Kuusk - kuusõ (harilik kuusk).
Üksikute ilupuudena õuedes. Koort tuuakse nahaparkimiseks mandrilt. Vaiku kasutatakse nagu männigi oma. Eriti umbvaik - puu seest - hea pakatanud haavale. Vaigust keedetakse ka plaastrit. Vaik keedetakse puhtaks, lisatakse vaha ja püülijahu.

Kask - kasõ. Kasepunga viin haavadele rohuks.

Rauarohtu pannakse katkise haava peale.

Paiselehte pannakse paisete, haavade, konnasilmade peale.

Kuusevaigust valmistatakse rohtu: kuusevaik, mesi ja püüdlijahu keedetakse kokku, siis pannakse haava peale.

Kaseurvad kuivatati, hõõruti peeneks, pandi piirituse sisse, kurnati läbi ja seda vedelikku (joodi) pandi haava pääle.

Võeti rukkiorast, kuusetõrva, searasva, sinist silmakivi, pandi kindlasse anumasse ja ahju. Kui juba küllalt hea arvati olevat, võeti välja, aeti läbi riide. Siis pandi purkidesse ja sellega määriti haavu ja haigeid kohti.

Tamme- ja pajukoor on parimaks nahaparkimisvahendiks nahavabrikus. Nende leotist on soovitav tarvitada kuristamis-, suupesemis- ja kümblusvees kui vere kinnipanijat, haava ja naha desinfitseerijat.

Haavade puhastamiseks pruugiti ka soolaga kokku tembitud kuusevaiku ning kui haav värske, siis seda selget vaiku, mis kesk puu sees raiumise ehk hööveldamise aeal leida on. See parandanud kohe ega olnud muud rohtu enamb tarvis.

Raudrohu lehtede mahl paneb vere kinni ja parandab haavu.

Palaviku vastu tarvitati järgmisi taimi: teelehe kompressi, kartulikaape kompresse (mõlemaid tarvitatakse iseäranis haavade pääle), kummelivee kompresse.

Teelehtedega arstiti haavu.

Haavu arstiti veel männitõrvaga.

Lõhkenud haavadele tarvitati kuusetõrva.

Raudrohtu pannakse ka haava pääle.

Kõiksuguseid haavu arstiti järgmiselt: puhastati haava koht puhtaks ja asetati sinna teeleht, mis haavast palaviku ja ka paistetuse ära võttis. Nii oli taim tähtsaks olevuseks inimesele.

Paiselehte tarvitatakse haavade ja paistetuse vastu, samuti ka teelehte.

Kõourvad piirituse sees võtavad vere kinni ja ei lase haava mädanema minna.

Üle-üheksamaaõis - tarvitetakse haavale. Õied võtta, panna pudelisse, mille pääle kallata rõõska manti. Kui leiba tehti, pandi pudel kõva korgiga väikese leiva sisse ja ahju. Siis küpses ja haudus hää haavasalv, mida tarvitada sammaspoolile ja nii edasi.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Haavad.
Raudrohtu tarvitati haavadele.

Kapsa-, kaalika- ja teelehti seoti haavadele.

Aloelehtedest pigistati mahla haavadele.

Kuusevaiku segati vaha ja rasvaga ning saadi head haavaplaastrit.

Kui oli palavik haavades, pandi peale kummeltee kompresse.

Raudrohtu, kapsa- ja kaalikalehti, tarvitati haavade parandamiseks.

Paiselehed on ka ühed hääd haavarohud, mis kasvavad aedade ääres. Alt on valged ja päält rohelised. Neid tarvitatakse mõnel pool ka paisete vastu.

/---/ Rohtude tarvitamise kohta korjas teateid õpilane Aleksander Kullerkupp oma vanaemalt Mari Kullerkupult, umbes 80 aastat vana. Lihula vallast Peanse II külast:
Harilikud teelehed - pannakse haava peale, see kisub haava puhtaks.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Teeleht on meil sagedam taim, kasvab jalgtee äärtes. Rahva seas on tuntud haava puhtahoidmise ja paranduse rohi.

Kuusevaiku ehk -tõrva pandi haige haava pääle, siis sai see kohe terveks. Keedeti mitmesuguseid salvisi ja määriti nendega haigeid kohti, vahest aitas see, aga mõnikord ei aidanud. Ennemal ajal tarvitati taimeid lihtsamalt arstirohuks kui nüüd.

Teeleht.
Teelehte tarvitatakse haige haava puhastamiseks kui ka puhtaks hoidjaks.
/---/

„Taimede tarvitamine vanemal ajal.“
Taimeid tarvitati vanemal ajal õige palju. Praegugi valmistatakse taimedest palju arstirohtusid. Tarvitatavad taimed olid näiteks teeleht, mida haige haava peale pandi, ka üheksamalehed.

[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Tedremaran. On kui kõige harilikum taim meie heinamaa rohustikus - kõrgel mullarikkal metsaveerel kasvav. Õied väiksed, kollased, lühikeste 30 sentimeetri pikkuste peente varte otsas. Juur kräsuline, pruunikas. Arstirohuks tarvitatakse taime juurikat pulbrite ja viinatinktuurina, mis hea kõhu lahtioleku vastu on. Tedremarana juurikast valmistatakse veel hambapulbrit, kuna piiritusetinktuur hea haavarohi on.

Endisel ajal tarvitati taimi arstirohtudeks, värvimiseks, igasugu nõiarohuks. Haavarohuna tarvitati vanasti raudrohtu: võeti õied ja lehed küljest ning pandi patta, keedeti ära, siis lasti ära jahtuda. Kui tarvis oli, siis kallati haavasse, mis pidi haava parandama.

Taimede tarvitamine arstirohuks.
Teelehed pannakse haavade pääle, et haava ei läheks mustust sisse.

Kaselehed. Kasevõsa lehed, mis kännust kasvavad, pannakse paisete ja haavade pääle. Pihla- ja maripuu lehed niisama.

Teelehed - pannakse haavade peale. Kisub palaviku välja.

Südamevalu juured - haavast kisub välja palaviku.

Kumelid - tarvitati haavapalaviku vastu.

Haava vastu tarvitati kaselehti.

Ubinhein - teeks ja kompressideks haavadele.

Noored kasepungad leotatud piirituse sees tõid abi haavadele, mis peale valades verejooksu kinni panid.

Ka teelehti tarvitati haavade ja paisete kinnisidumiseks.

Haava pääle pannakse jälle kuusevaiku, mis vere seisma paneb ja haige terveks teeb.

Tamme- ja pajukoor on kibeda maiguga. Tema leotist on soovitav tarvitata kuristamis-, suupesemis- ja kümblusvees kui vere kinnipanijat, naha ja haava desinfitseerijat.

Tamme- ja pajukoore leotist haava ja naha desinfitseerimiseks.

Kuusevaiku tarvitatakse haava peale panemiseks, sest siis ei pääse bakterid haava, kus võivad suured mädanikud tekkida.

Ka haavad, kust veri jooksis, seoti paiselehega kinni. Haavu seoti enamasti kinni ämblikuvõrguga, see küll siia teema alla ei kuulu, aga tuleb ette. /---/
Ka inimesed tarvitavad taimi toiduks, ilma taimedeta oleks maakeral elu võimata, sest iga elav organism tarvitab taimi toiduks, kui just otse, siis kaudsel teel.

Haavarohuna tarvitati kuusevaiku ja vahast, vaigust ja masinaõlist keedetud segu.

Arakjalg /---/ Thlapsi arvense (Familie Crusifereä). Selle vedelikku pandavat haige haava pääle (valged).

Kaalikas. Värskeid lehti haava pääle parandamiseks.

Teelehed - hoidsid haava puhta ega lasknud mädanema.

Plantago major L. (teeleht). Värskeid lehti pandi haavade pääle, samuti nad olevat parandanud paiseid.

Raudrohi - köha, jooksva vastu, haava peale.

Teelehed - haava peale.

Ka mänd oli arstirohutaim. Ta noori kevadisi kasve võeti teeks köha puhul ja vaigust keedeti rohtu mitmesuguste haavade arstimiseks. Samasugune tähtsus oli ka kuusevaigul. Ka nende mõlemate mähja söömisest arvati tervisele kasu.

Pedaja- ja kuusevaik. Tehakse plaastrit, mis haava kinni kasvatab ja puhastab.

Kaseurvad. Tarvitatakse kaseurbe viina sees haava arstimiseks.

Kuusõvaik. Kui kuskil on haav, siis pannakse kuusõvaiku peale, see puhastab ära ja kasvatab.

Pedäja- ehk kuusõvaik. Tarvitatakse haavadele.

Männi- ja kuusevaik. Männi- ja kuusevaigust tehakse plaastrit ja pantakse haavade peale.

Kuusevaiku tarvitatakse haavade peale.

Takjaleht ja morohaina leht. Pigistatakse lehest leent välja ja pannakse klaasi, on hea haavade rohi.

Pedäjä- ja kuusõvaik. On hea haava peale panna.

Kui inimene omale terariistaga kuhugi lõi, taoti rauarohu õied puruks, niikaua kuni vesi õitest välja tuli, ja pandi haava peale.

Noored lepakasvu lehed, mis hästi vaigused olid, parandasid haavu. Lehed pandi haava peale.

Teelehed haavadele ja paistetusele.

Sookuused on haava puhastamise jauks.

Kaalika- ja teelehed haava peale.

Lepavõsu lehti pannakse haava peale.

Koprulehed on vanade mädahaavade vastu.

Teelehed on haavade vastu.

Lepavõsu lehed haava pääle.

Teelehed on haavaparandaja.

„Tammekoor.“
Noore tamme koort keeta ja selle veega pesti haavu.

Taimed.
Teelehti pannakse haava peale.

Teelehti pannakse haava peale.

Teelehte pannakse haava peale.

Raudrohi - hõõrutakse puruks ja mahl pannakse haava peale.

Teelehed - haava peale.

Teeleht pannakse haava peale.

Teeleht: pandakse haava pääle.

Teeleht - pannakse haava peale.

Teeleht, haava peale.

Teeleht - haava puhastamiseks.

Teelehed - haava peale.

Teelehed - haava peale.

Kuuselt võeti tõrva [vaiku] ja siis seda tarvitati seebikeetmise juurde. Kasudest tehti rohtu, rõõsa piimaga keedeti ja tehti ka teed. Tõrva pandi haava piale. Vana käbidega värviti riiet ja lõngu; tegi tumepruuniks, kui hästi kasteti; vahepial lasti riie ära kuivada.

Teeleht pannakse haava peale.

Tuliroosi vett pigistatakse haava peale.

Igasuguseid haavu kätel ja mujal hõõruti takjalehega ning tilgutati haava lehemahla ja asetati teelehti peale.

Teetite lehed pannakse haavade peale.

Tamme- ja pajukoore leotist on tähtis tarvitada kuristamiseks, suu pesemiseks ja vere kinnipanijaks haava parandamisel.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimi tarvitati vanemal ajal arstirohtudeks, värvimiseks, nõidusvahenditeks ja muuks otstarbeks.
Arstirohtudeks tarvitati järgnevaid taimi: obuhaplikad (hapumandiga) - haavasalv.

Heinputke juurikas - haavarohi.

Teetite lehed ja kaalikalehed - paistetuse ja haavade peale.

Kasemähk - haava peale.

[Gustav Vilbaste märkus “Ära kirjutatud Pupilt”]
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimi tarvitati vanemal ajal arstirohtudeks, värvimiseks, nõidusvahenditeks ja muuks otstarbeks.
Arstirohtudeks tarvitati järgnevaid taimi:
Obuhoplikad (hapumandiga) - haavasalviks.

Heinputke juurikad - haavarohi.

Arstirohtudeks tarvitati järgnevaid taimi.
Teetite lehed ja kaalikalehed - paistetuse ja haavade peale.

Kasemähk - haava peale.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohtudeks, nõiavahenditeks, värvimiseks või muuks otstarbeks.
Arstirohtudeks.
Kärnalill haava parandamiseks.

Sibul haava parandamiseks.

Teelehti pandi haavadele, see võttis palaviku ära.

Teelehti pannakse haavadele, siis ei hakka haavad mädanema.

Teelehti pandi haavade peale ja ka muhkudele, mis olid lahti läinud.

Arnikatee on hea sisemiste haiguste vastu, siis kui inimene on ennast ära venitanud, kõhuvalu vastu tarvitatakse ka neid. Piirituses olevaid arnikaid tarvitatakse paistetamise ja haava määrimiseks. Arnikapiiritus on ka hea arstirohi väänamise ja põrutamise vastu.

Kasulikuks haavade määrimiseks tarvitatakse kaselehe ja kasepungade piiritust.

[Õpetaja märkus “Hästi kirjutatud!”] Vanemal ajal tarvitati taimi nõidusvahenditeks, värvideks, arstirohtudeks ja veel muukski otstarbeks.
/---/
Arstirohuna tarvitati rauarohtu, mis süljega näritult pandi haava peale.

Haavade määrimiseks tarvitati kaselehe piiritust. Selle koosseis on noore kase pungad ja piiritus.

Noori raudrohu lehti pandi hõõrutult haava peale.

Vaeslapse lehed paisete ja haavade vastu.

Arstimised. Haavadele pandakse kuusetõrva pääle, siis paraneb ruttu ära.

Vaiku võeti suvel kuumaga. Vast ehk võeti ka talveks tagavaraks, ei mäleta. Vaiku tarvitati salvide tegemiseks. Sai siis haput koort ja vaiku segamine keedetud, võid ka lisaks. Hangunult määriti rikkiläinud haavadele.

Keedeti salvi. Võeti searasva, meevaha ja vedelat puu seest tilkunud vaiku. Noh, igaühte natuke. Jao pärast. Tahtsid rohkem salvi, tuli rohkem võtta. Pandi kokku ja keedeti. Mitte kaua. Just nii palju, et kui segada ja ühtemoodi laiali läks.
Seda salvi tuli panna haava või paise või koeranaela peale ja oi jutas, see aitas, jah, küll!

Haavale pandi ka umbse puu vaiku.

Haavade parandamiseks tarvitati plaastrit, millesse segati mitmed asjad, nagu meevaha, mage või, tõrv (vaik), ja see parandas hästi kõik haavad.

Haavarohuks tarvitati vaiku. Vaik keedeti vaha ja masinaõliga ühte ja pandi haavale.

Haavade parandameses tehasse nõrevaigust (ka muidu puhas vaik) soola ja veega segamini sõkkudes tainasarnane plaaster ning pannasse seda haava piale. (See plaaster tõeste hia.) Niisama parandase haavu ka siarasva, tõrva ja “kolstenpants” - eliga, viimane on värske haavade jaus.

Raiut haava sisse pantaks uue haava rohu vett vei umbse puu vaiku.

Vaik haavamisen - mää puhastamisen. Tõrv - varba haudumisen. Lävealonõ müda - palava koogi viisi ülesajanu pääle. Savi - kuuma vällä kiskmises. Külmänü hobõsõsitt - päävalulõ. /---/

Kuusevaiku pandi haavadele.

Ravimtaimed.
Raudrohi - sügavamatele haavadele peale panemiseks.

Paju - koortest vann - 40-50 minutit, parandab pideval tarvitamisel kroonilisi lahtisi haavu (minu isal lahtine säärehaav).

[Haavad] Sibul küpsetatult tulises tuhas anti soojalt kinnise köha puhul rögalahtistajana, ka niinimetatud koeranaela ja paise peale pandi küpsetatud sibulat.

Kasepungasid tarvitati piiritusega joodi asemel haavadele.

Alue (kaktus), lehed lõigatakse lõhki ja pannakse haava peale.

Kuusetõrv - haavade rohitsemiseks.

Teetitelehed - kõrvaldab haavadelt palaviku.

Kuusetõrv - haavade rohitsemiseks ja salvideks.

Teetiteleht kõrvaldab haavadelt palaviku.

Teelehti paisete ning haava peale.

Kuusetõrv - haavade rohitsemiseks.

Kadakas. Kadakakoored tarvitatakse värvaineks. Kadakarasv parandab haavu ja hõõrund kohti.

Kukehari. Kukeharja marjad tarvitatakse haavarohuks. Rahvas kutsub kukemarjaks.

Haavarohud. Pannakse haavadele.

Teeleht - haava puhastaja.

Kuusetõrv haava peale.

Teeleht haava peale.

Teelehed, punase peedi lehed, takjalehed, vaeselapse lehed, kopro- ja kaselehed tarvitatakse haavade parandamiseks.

Männitõrv määritakse haava peale.

Teeleht haava peale.

Muuks: rauarohu lehtedest väljapressitud sahvti tarvitati haava parandamiseks.

Tamme- ja pajukoor - vere kinnipaneja, haava ja naha puhastaja.

Teelehti pandi haava pääle.

Kameteed pandi haava peale ja tarvitati köha vastu.

Raudrohi haavarohuks.

Teelehed haavarohuks.

Sõstralehed haavarohuks.

Hiirkõrv [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Hiirkõrva tee on abinõu lahtiste haavade (pesta kange teega ja niisked teelapid pääle panna)

Raudrohi. Õied ja lehed mahlaseks hõõruda ja värskele haavale panna. Võtab verejooksu ja palaviku.

Kukehari. Kukehari seotakse haavale - parandab haava.

Vaeselapselehed pannakse haige haavale.

Teelehed pannakse ka haige haavale.

Teelehed. Haava parandamiseks.

Ilane mustjuur on muljutult hea abirohi haavadele.

Teeleht - tarvitatakse ka mingi haava pääle palaviku vastu.

Verihaina tarvitati haava pääle pandmiseks, mis vere seisma pani.

Kuusk -tarvitatakse vaiku haava peale panemiseks.

Lina. Linaseemne vett pandi haavale peale, et side külge ei hakkaks. Seda vett joodi, kui maohaavad olid. Tundsin seda inimest, kes terveks sai.

Kaseurva tinktuur on heaks haavapuhastamise vahendiks, ka vana haava korral. Enne lehteminekut korjatakse vaigused lehepungad, kuivatatakse vilus ja pannakse viina sisse. Pärast seismist valmib kollakas tinktuur.

Teelehed - paisetele ja haavadele.

Raudrohi - õied haava peale, tee köha ravil.

Pihlakaplaaster - haavale.

Väiksematele noahaavadele pandi purustatud puusüsi, pihkaplaastri, magedat rasva teelehega, vankrimääret, raudrohu õisi, mett, vaiku. Pihkaplaaster tehti nii, et puuvaik sulatati rasvaga kokku.

Kuldjuur ja zen-zeni juur on kõige efektiivsem vahend ja universaalne vahend jõuetuse, üleväsimuse, hüsteeria, kehvveresuse, neeruhaiguste, neurasteenia, sugulise võimetuse, öiste kurnavate higistamiste, veresülgamise, suhkrutõve, kopsutuberkuloosi, naistehaiguste, kõhuhaiguste, kesknärvisüsteemist tingitud peavalude vastu. Juurt kasutatakse haavade ja muljumiste puhul. Ta pikendab eluiga.
Valmistamine - 50 grammi juurt koos koorega asetatakse üheks tunniks külma vette. Peale seda pesta harjaga, seejärel lõigata rõngasteks, panna läbipaistmatusse tumedasse nõusse ja valada üle 0,5 liitri 50-kraadise viinaga ja asetada kümneks päevaks pimedasse ruumi. Seejärel võib kasutada. Hoida tumedas või läbipaistmatus pudelis.
Tarvitada - eespool mainitud haigusnähtude korral 10-20 tilka päevas või 3 korda päevas 5-7 tilka supilusikatäie veega. Nii võtta 10 päeva, siis pidada 10 päeva vahet ja nii edasi. Olenevalt organismi tugevusest võib esineda juhtumusi kõhulahtisusega.
Madala vererõhu, astma, südamevereringe häirete korral 10-20 tilka 3 korda päevas.
Märkus - päikesevannide ja päevitamise, see tähendab kuuma päikese kätte minnes ei ole soovitav ekstrakti kasutada.

Haavale on pandud ka lömastatud raudrohutee lehti. Seoti valgesse linasesse rätikusse. Peale pandud rohi pidi haavast palaviku välja kiskuma. Nõndamoodi on tehtud ka igasugu paistetuse puhul.

Haava ravimiks pani lahtisele käehaavale vedelat okaspuu vaiku.

Haavale pannakse teelehe [suurteelehe] leht.

Lõin kirvega põlve ja panin haavale raudrohu pulbrit. Haav kasvas hästi kinni.

Tarumaalt pärit Taruma Mart sai halva künni eest (sündinud 1820. aastal) Purtse Hiiemäel (võimatult kivine põld, kus ühe päeva normi kündis kolm päeva) Sakka mõisas haakrehti käes 40 hoopi. Mees oli nii tugev, et keegi ei saanud teda peksmiseks pikali. Keegi kohal olnud juhuslik venelane viskas Mardile selja tagant silmuse kaela, alles siis saadi meest peksa. Kodus noppis naine mehe seljast haavadest vitsaraagusid. Suvise aja tõttu oli karta, et selg läheb mädanema, kuid naine määris mehe haavu salviga, mis valmistatud puhtast linnuvahast, hapukoorest ja valgest kuusetõrvast. Selg paranes hästi.

Väikestele haavadele pannakse peale veriheina (harilik raudrohi - Achillea millefolium). Leht tuleb näpu vahel katki hõõruda. Võib ka haava katta ämblikuvõrguga, aga see on natuke mürgine.

[väikest haava] Ka pesta kummeliveega.

Karukolle ja temast tehtud haavadesalv. Salviks on vaja kuusetõrva (mida värskem, seda parem), vaha, karukollet ja puhast võid, mida tuleb sulatada imaleeritud kaussi, kuuma vee peal.

Ja karukollet kasutame väikelaste haudumise korral, märgade haavade peale ja suvel haudunud varvastele vahele panna.

Väiksematele haavadele pandi peale paljast kuusevaiku.

Mingisugune haavarohi oli keedetud kuusevaigust, rukkiorasest, meest ja searasvast.

Teelehte haavade pääle panemiseks.

Männi- ja kuusevaiku haavade pääle panemiseks.

Kumel (kompressid). Paistetuste puhul, ka haava pesemiseks.

Männi noored kasvud, rukkioras, kuusevaik, või ja mesi kokkukeedetult on hää haavarohi.

Rüaoras. Tehakse plaastrit.

Kask, kaselehe viin haavadele panemiseks.

Kirss, kuusevaik, haavadele panemiseks.

[Taimed, mida ma tunnen]
Puud.
Kuusk. Kuusetõrva tarvitatakse haavade võidmiseks.

[Rohttaimed]
Veriheinad. Tarvitatakse haavale selleks, et verejooksu seisma panna.

(Lambakeelehain). Haavade pääle nagu verirohu lehti.

Kaseurb. Kõhukrampide, jooksvahaiguse ja haavarohi. Pandakse piiritus urbadele peale.

Kevade korjati lepamähket koore alt ja pandi lahtinaste haavadele, parandas ruttu ära.

Eksikombel teatasin, et rahvas tunneb "teelehe" ja "saanirohu" all ühte taime. Ei, kumbki on ise taim.
Teelehte tarvitatakse üldiselt lahtisele haavale, paisele ehk muule kohale peale panemiseks. Ennetsi muljutakse lehte natuke puruks, et mahl lehest saaks haavaga kokku puutuda.
Saanirohtu ehk ka "Saanituttisi" tarvitavad ainult lapsed, mängusaanide valmistamiseks.

Rasketele haavadele olevat heaks abinõuks olnud järgmine segu.
Searasva (mage), võid (mage), rukkiorast, kuusevaiku (puhas), haput koort, vaha, mett, kuusekasvusid (hästi noori), kust.
See “salv” on puhtas nõus keedetult läbipaistev, hästi selge, puhastavat haava mädanikust, nagu tõendatakse. Õivaline rohi haavadele, põletishaavade ja nii edasi arstimiseks.

Kuus. Kuusk. Picea Link. Kuusevaigust keedetakse haavarohtu (salv): kaheksa osa vaiku, kaks osa searasva, kaks osa soolata võid, üks osa mesilase vaha.

Kõiv, kask. Betula. Sookõiv B. pubescens , arokõiv B. verrucosa, Maarjakõiv B. nana. Kasepungi pannakse piirituse alla - hää haavarohi.

Verihain. Raudrohi. Achillea Millefolium L
Tarvitatakse ka haavarohuks, verevõtjana, haava kinnisidumise ajal pannakse taimelehti haava pääle (kuulu järele, teine juhus).

Kuusevaik haavade ja konnasilmade arstimiseks.

Vaeselapselehed: haava peale.

Puju [Artemisia vulgaris].
Too taim on osaldi ka sugulane koirohuga = Artemisia absinthium, sest temagi asub pujude liigist. Puju kasvab kuivil mahajäätud maa-alul. Näiteks söödistunud põldel ja põldäärtes, omab punase koorega tüve, mida katavad ahtakesed lehed. Ta on põesastaim. Õitseajal kannavad tüved väikesi valvakaid õisi. Kuid siinne rahvas Lääne-Nigula ja Noarootsi Eesti-poolseis kihelkondes ei tunne nüüd ega muistseltki “puju” nimelist taime, seda kuulub vaid üliharva inimeste suust, kelleil tuntum on kirjakeel. “Orjavits” - nii kutsutakse teda siin. See nimetus on mujal kibuvitsa suhtes tarvitatav old, võiks mainida näiteks Virumaal ja mujal, niisiis oletan, et Eestis üliharva või üldse ei leidu, kus nimetatakse puju orjavitsaks. Selle nime algupärane kodu tolle taime suhtes asub siinses ümbruskonnas. Keegi rahvamurraku uurija nimetas kord, et tema arvates olevad selle nime algupärane kodu Läänemaa N.V. ja N.O. rajal vastu Harju maakonda või vähemast seal ümbruses, sest kõige rohkem on kõneldud (nimetud) nii sääl. Ja veel praegaltki ei ole see säält hääbunud. Kaunis salapärasena paistab vaid nime mõiste. Selle kohta liiguvad mitmed arvamised, milleist ühestki faktilist tõde omastada ei või. Toon siin paari niisuguse arvamuse.
Nagu mainisin eelpool, on puju punakakoorse tüvega taim, mis ladva pool tarretanud verd meelde tuletab. Samuti omab ta väedse sitkuse, mis tuletab meelde vitsa. Üldises mõistes näeb ta välja kui verest nõrretav vits. Niisiis vast selles mõttes “orjavits”. Teine, veidi kummalisem arvamus on järgmine. Mõnelpool nimetatakse puju ka “põldvererohuks”. Ja et ta muistselt olla old tarvitatav päälis arstimisvahendina verdjooksvaile haavule, mida eelpool käsitsen. Sellest oletakse nii, et temaga raviti orjusajul peksasaanute haavu. Faktiliselt tõele vastav on, et teda tarvitadi ravimisvahendiks välishaavule, kui need verd välja ajasivad, juba vanasti, ent siiski võisivad ka rahvajutud tema tarvitusala suhtes teed leida, nii ei tea viimastki kuigi tõele vastavaks lugeda. Tarvitusainena arstimisvahendiks töötadi ta ümber leotiskeediseks = infusum decoctum, millega pesti veriseid haavu selles üldmõttes, et nad hukka ei lähe. Kõneldakse ka, et ta valu vähendanud ja verd kinni pannud, kuid noil arvamustel puudub faktiline tõde või üldises mõttes kindel alus.

Vaik.
Kui käe ar lõikad, siss pandas vaiku pääle.

Kuusepuu vaiku pandi inimese ehk looma haava peale.

Arstirohutaimed Osmussaarelt. Tõlge.
Kámäls - błømar (Matricaria discoidea). Seda tarvitatakse mitmeks asjaks [tõlk: see tähendab mitmel juhtumil]. Niihästi väliseks kui ka seespidiseks [tõlk: arstirohuks], muuseas haavade pesemiseks. Tarvitatakse ikka edasi.

Ráinfanø-gräss (Tanacetum vulgare) [tõlk: ráin - põllupeenar]. Kõlbab mitmel pool. Puhastab vere, annab söögiisu, kõhuvalu vastu. Kui keegi endale haava lõikab, pigistatakse taimemahlast haavasse. Tee juuakse külmalt, ilma suhkruta. Tarvitatakse ikka edasi.

Sipøł (sibul). Pannakse paisele. Sibul peab tuline olema. Peale selle ka haavadele. Tarvitatakse ikka edasi.

A. Orase andmeil pandi torkehaavadele vanasti võileivapuru (suus segi mälutud või ja rukkileiva nämmu) selleks, et haav enneaegu pealt kinni ei kasvaks, vaid põhjast paranedes haavavedeliku välja imbumiseks seisab.

Ämmatossu tarvitatakse haava peale panemiseks, sest see paneb vere kinni.

Haavaga on nisuke hull asi, et kui sa õlut jood või viina võtad, siis läheb hukka. Aga kui enni joomist haavale õlut või pärmi peale, ei siis lähä hukka ühti, võid juua küll.

Haavadele pannakse piibuvirtsa ja tubakat.

Haavale - ämblikuvõrku peale. Ämmatossu pulbrit, kui see on kuiv.

Haavale pandi ämblikuvõrku, kusti peale ehk pandi “ootussu” tolmu peale. “Ootussud” on “vihmamunad”.

Haavale pandi ootussu tolmu, ämblikuvõrku ja tuhka.

Haavale kusti peale, ämblikuvõrku pandi ja tuhkurt (tuhkur = tolmav seen).

Silmakivi vees ära leutatud on silma haiguse vastu, kui silmad vett jooksevad; on aga pääle vee jooksmise veel villisid silma laua äärte pääl olemas, siis tuleb veel suhkurt juure lisada ja sellega silmi õeruda. (Rõigu khlk. Ingel Viin'i käest.)
Raua rohi pannnakse värske haava pääle.

Arstitaimedest ja arstimisviisidest punktid 1-19 on neli aastat tagasi kirja pannud Gustav Valgma (Weismann), Uus-Sauga 12 Pärnus, sünd. 1917. a. Liisu Pulstilt, elukoht Vana-Sauga tänav 10 Pärnus. Liisu Pulst on pärit Audru vallast, sündinud 1860. a. Gustav Valgma on andnud andmed edasi vennale Veljo Valgmale, kes omakorda on andmed edasi annud Evald Priskele. Punktides 1-19 Gustav Valgma kirjapaneku viis on jäetud muutmata.
/---/ Käesolevas vihus leiduv materjal on ümber kirjutatud E. Tammisoo poolt
Arstimistaimed ja arstimisviisid.
Arnikas. Arstirohuks tarvitatakse arnika juuri ja õisi, millest valmistatakse pääasjalikult tinktuuri ja ka teed. Tinktuuri valmistamiseks võetakse pulbriks hõõrutud juured ja õied ja pannakse 1 (üks) osa 10 (kümne) osa viina kohta. Mõne päeva pärast kurnatakse läbi ja kallatakse pudelisse, mis suletakse kõvasti korgiga. Tinktuurilahuga mähised ja tinktuuriga hõõrumine parandavad haavu, mädapaiseid, muljutud ja nikastatud kehaosi, halvatust ja jooksvat. Hääle kähisemise puhul tuleb tinktuurilahuga kuristada. Ka sisemiste haiguste ja venituste ning krampide vastu aitab arnikatinktuuriga määrimine ja sissevõtmine.

Raudrohi. Üheks tähtsamaks arstitaimeks tuleb pidada meil kasvavaist taimist raudrohtu ehk veriheina. Ta õied ja lehed on mõjuvaks takistuseks verejooksule vähemast haavast, kuna suure haava juures ta enam ei aita.

[teeleht] Mahla saadakse värsketest lehtedest surumise teel, mida sellejärgi läbi puhta linase riide pigistatakse. Seda mahla vähese veega segatult võetakse sisse 2-3 teelusikatäit korraga paar korda päevas kopsulimastuse puhul. Haavad paranevad selle mahla abil kiiresti, samuti kaitseb see veremürgituste eest.

Haavarohi on veel umbse puu vaik.

[Haavarohud olla hääd]
Ka olla õige hää segu männitõrv piimakoore ja muna punase rebuga kokku keedetud.

Лапух, takjas. Minul vennas oli laps. Käisime metsan, tõime kotiga hainu. Ja pandsin vikati värava peale. A vennas lõikas siit tagumiku pealt selle pehme liha kuni luuni. Viisime tohtrile, kinni küll litsus ja mähkis ja määris, a ei paranend. A Koloniast üks vanainimene ütles, et võtke see lapuh, pesege puhtaks lehed, lõigake peenes ja tampige vesi välja, pange lehega haava pääle. Ja kuu ajaga paranes ära, nii et midagi ei ole. Ei lonka ja käis, ainult arm on veel.

Me kakkasime поgoрoжник'ut ja kaalilehte puistase peale [haavale].

[Aaloe, see on rohi.]
Ja kui katki on, panen aaloelille peale ja seon kinni. Vanad inimesed ütlesid niiviisi. Või pigistan vee sisse.

Tieleht - kui siest valutab, haavade vastu.

Teerohi (teeleht). Seesmise valu vastu. Aitab ka haavade vastu.

Ka takjaleht (toores) aitab haavade vastu.

Kui on mingisugune haav, siis pannakse teelehte peale, siis võtavad viha ära.

Mage või ehk seaploomirasv, kuusevaik, vaha, takjamahl (seda ei või palju panna, see kasvatab liiga kiiresti kinni, siis võib mädanema minna). See on väga hea rohi, haavarohi, teeb terveks kohe. Näe, mul on siin purgipõhjas veel, mis ma olen teinud. See on minu emal olnud juba, see rohi, ja mina olen ka seda tarvitanud.

Salvi olõ kiitnü: võid, rüäorast, kupõrust (toda saa apteegist), kuusõvaiku, mett. Hää salv, tuud oll alati kotun ja tuud olõ kasutanu. Haava pääle panti. Kuusõvaik puhastas haava, kupõrus võtsõ batsillid, rüäoras arstsõ ja või võtsõ pehmeks.

Paiseleht panti peale, see ju ravib kõiki haavu.

Kuusevaiku pandi haavadele.

Kummeliteed joodi palaviku korral. Kuristati haiget kurku, pandi kompressideks haavale.

Tõrva pandi haava pääle. Kõige parem oli sulavaik, kui kuuse küljest tilgub.

Haavadele oli kuusevaik. Keedeti ära sibula ja searasvaga. Seda tehti küllalt sagedasti, ikka lapsed saadeti korjama. Kutsuti saksamaa kuused, hästi pehme okstega. Tumerohelise läikiva okkaga, alumine pool matt, selle vaiku me korjasime.

Teelehte isegi mina usun. Kui mul ikka käe katki ajab ja sidet ei saa, siis panen peale. Teeleht on jahe ja võibolla aitab ka.

Kuusevaiku pandi haavadele.

Et haavadest ei jääks armi.
Kui sa saad haavata ja kardad armide jäämist, siis püüa neil hoida kompressi, mis saadud naistepuna tee keetmisest. Kui seda hoolikalt kasutad, kui haavad pole veel kinni kasvanud, siis saad ilusa puhta naha.
Rääkis Ilse Varvas (1935, Saaremaa; elab Purkus, Rapla mk) mulle 1995. a suvel, kui ta käsi oli saanud haavata ja pidas peal naistepuna kompressi. Seda õpetust oli ta kuulnud ühelt Purkus elavalt vanalt naiselt, kes tundis maarohtude kasutamist.

Teeleht on selle haava rohi, kisub kõik haava puhtaks.

Paiselehed on jälle haava peale panna.

Saialillest keedetakse salvi, haavad parandab nii ruttu ära. Panin 250 grammi searasva, peoga saialilli, keetsin 10-15 minutit, kurnasin ära, jäi puhas vedelik. Panin seda jala peale valu vastu.

Kuusepuu salatõrv parandab haava.

Hõõrutud raudrohi parandab haava, iseäranis, mis sirp lõiganud.

Haava parandamiseks tarvitatakse kaselehe viina (tee moodi keedetud).

Kui meie lapsed olime, kui kriimustus oli, panime kohe teelehte peale. Raudeina rohtu pandi ka, aga seda harvem.

Minu ema, kui lapsed juhtusid kriimustama, siis võttis raudrohu lehti, pigistas raudrohu mahla peale - see oli täitsa hea rohi.

Salatõrv - haava peale.

Salatõrv - haava peale.

Haiglas üts vanainimene oppas: kui sul on aalot ja puhast mett, lase läbi, pane poolest ja siis pane haava pääle. Mul selle sõrmega oli, jäi ferman keti vahele ja võttis palavuse sisse. Ma käise arste manu ja tehti operaatsia ja viimas võeti otsast mahagi tükk ja ikka tervest es saa. Siis see vanainimene oppas ja õde oli ka niipalju hea inimene, et kui sidus, pani seda pääle. Ütles veel, et ma arstile ei kõnele, mis rohtu ma saa. Ta seda es paneki, mis arst käskse. Ja nakass paranema ja paranema ja saigi tervess, a ükski arstirohi ei avitanud.

Elav puu - živoje derevo, kirja järgi on ta nimi galanhoe. Haavade piale panna. Võta leht ja kraabi see kord pealt ära ja saab terves. Tambi see leht purus ja pane peale. Kui on nohu, võib ninasse tilgutada seda.

Mamma pandis mett ja sibulat. Sibul praaditi kuivalt pliidi all ära ja mett pääle ja kohe palavalt haava pääle.

Haav ol'l - panti kuusetõrva, midagi hulka ka: vaha, mett, kampferiõli, aga panti puhast tõrva ka.

Mailane ravib jooksvat, luuvalu, halba seedimist.
Jaanikuus korjas vanarahvas hoolega mailast, mida kutsutakse Viljandi pool jaanirohuks või jooksjarohuks, soehambarohuks aga Lõuna-Eestis (Valga, Võrumaa, Pärnumaa). Seda taime peab tundma. Teda leidub kuivematel niitude või võsa ääres, on 12-15 cm pikkuse varrega, õied on helesinakad (mitte ära segada äraunustamislille õiega), vahel valged, on kobaras taime tipus. Mailasel on karvased lühivarrelised munaja kujuga lehed. Vars on kare ja lamavalt maas, aga õie osa hoidub püsti (oluline tunnus varrel!). Keeta sellest taimest keedis, mis jääb pruuniks nagu kohv. Juua 1 klaas seda päevas 3-4 korda, kui on jooksva, luuvalu, nõrk seedimine, samuti kopsu- ja maksahaiguse ajal. Korjata tervet taime. Teha sellest ka teed. Seda juua, kui hääl läheb ära, oled külmetanud ja põis haige, sobib ka kurgu kuristamiseks (teha siis kangem tee).
Kui teha sellest tinktuuri, siis saab sellega ravida haavu ja sammaspoolikut, ohatisi.

Kõourva kuivatatas vähe är ja pandas viina sisse. Ta om kõge haiguse vasta. Või sisse võtta, ku kõtust vallale olet ja ku määne haav om, määrid päält haava.

* Rivanool ka sisaldab kummelit - see rohi võiks kodus olla, et puhastada haavu, paistetusi. Koos viinaga saab teha häid kompresse, kui seda on vaja teha (lisada keedetud vett).

Nõges. See harilik niinimetatud kõrvenõges. Lugesin rohuraamatust, kui hea asi see nõges on, kuidas inimest turgutab ja mis head see kõik teeb.
Ükskord arvasin siis seda endale ka ravi otstarbel tarvis minevat.
Astusin roostetanud okastraati ja mu varvas hakkas umbes ööpäeva pärast hirmsasti valutama. Otsisin aianurgast umbes poole vaksa pikkuse noore nõgesekasvu, panin kuuma vette, lasksin natuke aega seista ja jõin tassitäve nõgeseteed ära. Varsti kadus mu varbavalu ära. Järgmisel päeval jõin veel, läks igatsorti mustust haava sisse, ma küll pigistasin, et verd välja tuleks, aga torkehaav ja sinna jäi ikka sisse igasugust sodi (arvatavasti). Mul oli palju tegemist ja ei olnud nagu aega arsti peale mõteldagi, aga nii umbes 3-4 p hiljem oli mu jalg üleni haige ja hakkas nagu kangeks jääma. Mõtlesin, et nüüd on otse teetanus ise kallal ja olin sedapuhku arstijaoskonnale üsna ligidal, siis läksin arsti juure, rääkisin, mis juhtus ja ütlesin, et tehke mulle nüüd teetanuse süst. Tehtigi. Haavale, mis küll üliväike torkehaav oli, pandi vaigusalvi peale (vaat see oli küll vale ravi, sest see parandas küll pealt ära), aga varvas oli ikka haige, noh nii 6-7 kuud hiljem veel. Ja mädanes varba külje pealt, nii et see haava sattunud asi tahtis ikka sealt välja tulla ja kui oli mäda välja tulnud, siis hakkas paranema ka. Nii et liiga vara paranes vaigusalviga pealt kinni.
Nii palju siis nõgesest ja vaigusalvist. Head on need mõlemad, aga kange põletiku või teetanuse vastu ei saa.

Aaloe, ta pane haava peale, praavitab kergesti.

Lilledega saab ravida.
Olen palju kuulnud ja lugenud lilledest, millel on ravivõimed. Õigesti öeldes on enamus rahvameditsiinis tuntud ravimtaimi õistaimed, seega lilled, mida paneme vaasi, kasvatame potis või näeme aias, põllul, niidul ja metsas enda ümber. Nüüd toongi näiteid lilledest, mida tunneme raviomadustega.
Aaloe kasvab aknal potilillena (troopikataim) - leiab kasutust tulehaavade ja põletusnähtuste korral nahal. Sellise tinktuuriga hõõrutakse värskeid ja mädanevaid haavu, samuti mesilaste pisteid. Taimest valmistatud keedist (pooleks veega ) on tarvitatud tiisikuse korral, aga ka bronhaalastma, haavandtõve ja silmahaiguste raviks. Droogiks sobib kogu taim, millel ilusad punased, roosad ja valged õiedki. Olen tulehaavade ja mesilaspistete puhul seda kasutanud alati ise ja ravinud oma lapsigi. (Teave kuuldud Raplast 1930.-40. aastail.)

Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)

Saialill (Calendula officinalis) - lill kasvab iluaedades, eestlastele hästi tuntud lõikelill ja ravimatim. Droogiks õied ja lehed. Kasutatakse keedist (õitest) higistamiseks. Juuakse kollatõve, näärmetõve, kõhuusside ja kuupuhastuse seiskumise puhul. Sidemete abil pannakse soolatüügastele, konnasilmadele ja näärmemuhkudele. Mahla võidmiseks kriimustustele ja tulehaavadele. Salve, keedetud õitest searasvaga, paisete puhul (ka loomadele). Tinktuuri, mis valmistatud õitest ja lehtedest võrdses koguses, võetakse sisse 10 tilka päevas maokrampide, hüsteeria ja nõrga kuupuhastuse korral, aga veega segatult igemepõletiku puhul. (Teave saadud emalt ja tädidelt Raplas 1930.-40. aastail. Hiljem täiendatud lugemise kaudu 1960.-70. a.-l.)

Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

Kuusevaiku pandi haavadele.

Kevadeti korjati puhkevaid kaseurbi (pungi). Urvad kuivatati ja pandi neid “suur pihutäis” pudelisse poole toobi viina hulka. Viin muutus mõne aja pärast pruuniks ja kole mõruks. Seda kasutati siis kõhu ja haavarohuks. Kõhuvalu ja -lahtisuse korral võeti seda pitsike sisse ja usuti, et aitab alati. Urvaviina hoiti rohuks igas talus.
Kevadeti, kui lumi läks, hakati meil paljajalu käima ja käidi kuni lumi jälle tuli. Ja seda mitte vaesuse ja puuduse pärast, vaid nõnda oli hõlpsam, kergem ja parem. Kodavere kirik oli meilt 18 versta kaugel. Halva tee ajal ei hakatud sinna hobusega kolistama, vaid lipati jala, palja jalu, saapad “näpiõtsan”. Enne Kodavere küllä jõudmist pandi jalad kinni. Peale kirikusolemist ja külast välja jõudmist istuti jälle kivile, võeti jalad lahti ja liduti kodupoole, et kannad välkusid .
Kas siis ime, kui vahel varvas või tallaalune ka katki astute. Vigastus puhastati urvaviinaga, pandi värsket kuusevaiku peale, seoti kinni ja varsti oli terve. Pudel urvaviina pidas vastu sageli paar aastat.

Raudreiarohi. Raudrohi. Selle noori lehti muljuti näppude vahel tompu ja asetati värskele reiale, et verd sulgeda.

Kuusk. Kuuse koor katuse parandamiseks , mesipuu katused. Kuuse vaik oli tarvilik peaharja tegijal. Umbse puu vaik haavade peale, umbpaisete, paisete, umbvalu vastu. /---/.

Keedeti veel tõrvast ja rasvast salvi, pandi pääle haavadele, see kiskus haavast välja mustust ja mäda, seda keedavad veel praegugi vanemad inimesed.

Vaik, mesi ja pigi kokkusegatult olevat ka hää abi paisete kautamiseks kui ka muude haavade parandamiseks.

Haavaraviks tarvitati värsket vaiku, mis toodi kohe metsast. Kodust puuhalgude küljest ei võetud. Kui juhtus metsas õnnetus ja käsi või jalg sai viga, kuid riiet kinnisidumiseks polnud, siis esimene abi oli see, et otsiti tükike vaiku ja pandi värskele haavale peale.
Haavadele pealepanemiseks keedeti vaigu ja rasvaga segamine määre, see oli pehmem, pehmendas haava.

Kõige esimene rohi tekkinud haavale metsas: vaiku peale panna.

Kui oldi metsas heinamaal ja siis tuli haav, pandi ruttu vaiku peale, see hoidis haava puhta, veri jäi kinni ja parandas haava ära.

Vaik oli igal ajal haavarohi ja vanade haavade parandaja. Kui juhtuski, et metsas läks jalg või käsi katki ning kui polnud sidumismaterjali, sai kohe panna kuuse küljest vaiku haavale. Kui mõni vana haav mustusest ei tahtnud paraneda ja põletik oli sisse tulnud, siis keedeti vaigust rohtu, kuhu lisati kas rasva, võid või hapukoort. Peaasi, et vaik muutus pehmemaks rasvainega. Selline pehme salv tuli haava peale määrida.

Okaspuu kasvud, vaik.
Kasvud teena ja toorelt närides hingamisteede haiguste, sealhulgas ka tuberkuloosiraviks. Okaste keetmisaur - hingamise parandamiseks; okkavann reumaatiliste haiguste raviks. Okaspuuvaik otseselt haavale ja salvide valmistamiseks.

Umbse puu vaik - määrdunud haavale.

Metsavaiku pandi haava peale.

Vaiku peeti väärtuslikuks ravimiks. Pandi nii värskele haavale kui ka vanale rikkiläinud haavale.

Kui metsas juhtus õnnetus ja polnud isegi riidetükki kaasas haava kinnisidumiseks, siis otsiti tükike pehmet vaiku ja pandi see haavale peale. Oli kui hea arstirohi kohe ja hoidis haava riknemise ära.

Verehaina kasusõ kuivev, moiso´ maa pääl, saarõ lehe muoedu, väikeste kõllotside häermidega, noidõga pandas haaba kinni, kui veri juosk.

Haavale peale panemiseks tarvitatakse pea kõikjal tõrva õigemini vaiku (selge, läbipaistev), mida pannakse haavale harilikult linase lapiga. Kui on olemas lakki, siis tarvitatakse tõrva asemel seda. Ka tarvitatakse haava peale panemiseks värnitsat ja „täüdäst“ (täüdäs = tökat).

Mesi segati nisujahuga ja määriti haavadele ja paisetele peale. Siis seoti lõpuks riidega kinni.

Naestepuna - olnd vanaste rohuks jooksva aiguse ja liikmevalu vasta. Parandand nikastuse, väänämise- ja pigistusega saadud aigused, kui sellest keedetud vee kompressid pandud. Aavade pesemese tarbis eä rohi. Kõhu rohi.

Kunagi lõi ta (memm, Miina Hallik. E. K.) jala ära ja ei kasvand kinni. Siis võeti mett, kuusevaiku ja talivilja orast ja seda siis vist keedeti ja segati segamini, nisukene salvitaoline, aga ta väga hästi mõjus. Tol ajal apteekrirohtu toodi ju vähe ja polnud ju kombekski.

Mailiserohi tarvitakse lammunud [katkise] koha peal.

Üheksaväälised - lammust [katkine koht] ja rinnahaigust.

Rauabrerohi (raudrohi) - seda antakse lehmale, kui ta verd kuseb. Noorte lehtede mahla pannakse haava peale.

Haava rohitsemine. Kui haav ajab õisvett välja (lammumise puhul) siis kaabitakse noaga linase riide päält, saadud linane kaabe (lina vatt) pannakse haavale pääle.

Haavad ja verejooksud. Haave ja verejookse pandi kinni „ämbliku võrgu“ ja lehtpuu tuhaga. Kui haavasidet ega mardlit ei juhtunud käepärast olema.

See tõrv, mis puu sees oli, mitte väga välja ei ajanud, seda pandi haava peale ja sellega keedeti igasuguseid rohtusid, pandi võid hulka ja mis rohtusid. Keedeti salvisid. See tõrv oli vedelam, ei olnud päikese käes nii kõvaks kuivanud.

Haavadele pealepanemiseks keedeti vaigu ja rasvaga segamine määre, see oli pehmem, pehmendas haava.

Haavad. Haavade puhul, olgu need raiumise või muul teel tekkinud, tuleb neid pesta pihlakoore veega ja määrida palava hülge rasva eliga. (Jutustaja on seda arstimist tarvitanud 1927. a. olla „kõige parem rohi.“)

Lappa tomentosa = takjas.
Takkäs. Takjaseemned tambitakse peenikeseks ja joodakse veega sisse pistja vastu rohuks. Lehtede mahl on, igasugu haava pääle pigistatud, hää rohi haavu parandama.

Põdrakeelelehed. Tarvitatakse arstirohuna haavadele. Lisan paar lehte siia juurde.

Raudrohi on köha ja tiiskusse vasta. Kui lõikad sõrme või miski haava, pigistada natuke ja panna haava piale, ka aitab. Haudund varbavahele ka hia.

Ämbliku võrku pandi siis, kui laps kuskilt vere oli lahti teind. Siis korjati ämblikuvõrku ja pandi sinna peale, et veri kinni jääb. Ma lõikasin omal sirbiga Tornimäel sõrme ära. Ja vanatädi ütles kohe nõnda: „Kui sul pissihäda on ja kui ei ole katsu, et piss tuleb. Et siis paneme peale“. Ja muljus kohe siia peale ja sidus kinni taskurätikuga. Ja on minu sõrm korras. Pole mitte enam salvi ega midagi peale pandud. Ja pärast teeleht veel, aga arstirohtu pole pandud.

Haavaparandamine. Haavadele pandi pääle valge poolega lehti (alumine pool valge) - kuue haava lehtedeks ka kutsutud.