Haiguste märksõnad

Jalahaigus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse jagade paistetust või jalal olevat paiset, jalavalu või muud jalgades avalduvat haigust, kui ei ole selgeid viiteid konkreetsele siinkohal loetletud haigusele.

Jalahaiguseks kutsuti tihti ka jooksvat, kui tema põhiline lokalisatsioon oli jalgades.
Samuti nimetati jalahaiguseks mingisugust jalal asetsevat haavandit või paistetust, kui ei osatud või ei peetud vajalikuks seda mingi haiguse nime järgi kutsuda.
Jalahaiguseks nimetati ka tavalist väsimusest põhjustatud jalavalu, eriti kui see juhtus tihti korduma.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Krõbisõia lehe, nu kasusõ säärtse põlõ mõtsa all, umma väega hää rinnalõ ja sisemädse valu vasta, kogo kokko jo panõ kolm vai neli käpatäut mõnõ toobi vii sisse, keedä är ja nõrista läbi sõgla välla, panõ tsükrut mano ja muidogu juu inne. Jala paistusõ vasto umma nia kah hää. Ku jala paistõd umma, sõs panõ oige hulga pangi vii pääle, keedä häste är, ja ku veitkese aigu jaahus, panõ jala sinna sisse, nii kuum piät olõma, nigu jalg vähä kannatas. Lasõ saista, nikka ku vesi är jaahus, sõs mine ruttu rõiva sisse, et jala äki külmäs ei lää.

Varbavalu rohi oli nõgi, rukijahu, aetud tõru, peale ehk varvaste vahele pantud, ja ka saunas vihtumine.

"Külmkinga rohud" on kõige haiguste vastu hääd, olgu kas maast saanud, tuulest tulnud ehk halva jälgede pääle sattunud: ka jalgade paistetuse vastu on ta hää, kui seda rohtu keedetakse ja haigele juua antakse.

Kidsihain.
Kidsihain kasus põllu pääl ja tal om sahtine juur. Tima lehti vai õelmit kakutas, tambitas soola ja tõrvaga segi ja pandas haigõ käe ehk jala pääle.

Kui on jalade sees valu, korja kadakaoksad kõige marjadega, keeda veega ära ja pane jalad paraja sooja vee sisse, see võtab valu ära.

On jalad nõrgad, ilma võimuta, keeda kammelid ära ja tee sellest vanni iga päev kolm korda.

Kui jala ära lööd, siis on hea kuivatatud angervaksu (hangõrhain) peale puistata.

Paistetanud jalgadele tehakse kadakavanni, see on kadakaoksad keedetakse veega ummukses kangesti ära ja jalad pannakse selle sooja vee sisse. Juua antakse keedetud kadakamarjavett.

Vananaise puss. Kasvab kraavipervi pääl. Tolmu puistataks varvaste vahele, kui need lõhkised ja verised.

Verihein - haudunud varbile.

[Kolmekorralised rohud]
Pruugitakse ka lapsevannitamiseks ja jalgade havvutamiseks (s.o. keedist).

Jalutu arstimiseks keedetud rohtu kalmusejuurtest, katusesamblast, sipelgapesast ja üheksa marjapuu marjadest. Sipelgapesa (ühes sipelgatega) pandud kotiga patta. Sellest leemest tehtud jalutule vanni ja antud talle seda ka juua. 2 näd. pärast olnud terve.

Jalgade paistetuse ehk valu korral toored nõgesed jala ümber panna ja riidega kinni siduda. Teiseks on kadakamarjavesi, milles jalgu hoida, vesi peab hästi kuum olema.

Jalatõve ja jõuetuse vasta on toomingakoore vesi.

Paiselehed (Tussilago farfara) - sakslased neidki siin korjasid, kõik saadeti ära, olen ise proovind, ise jalutu olnud, keetsin paiselehti kompressiks ja jalad paranesid.

Jalahaiguse vastu, kui jalgades on külmetanud viga.
Siis võta sedasama suurt kõrvenõgest, tambi peenikeseks ja keeda riinas ehk poomeliga veerand tundi, 2 naela nõgesi ja 1 pudel viina ehk poomeli, keeda siis seda. Lapiga 2 korda päevas peale panna, kisub palaviku välja ja valu.

Takjaleht tuleb haigete jalgade piale panna. Pidi aitama ka jooksva vastu.

Kanaverd pritsiti jala sisse, siis ae [ajas] pahkluud paksuks, siis es võeta kroonu piäle. Piänikene prits õli nagu juuksekarv, pritsid kanaverd suone sisse. Mõnel jalad valtavad [valutavad] praegagi. Kaseleheurvad viina siden õlema hüvä jalarohi.

Mineval aastal oli ühel vanainimesel jalg haige, sinine ja märg. Kui astus, jäi märg jälg järele.
Tegime leivataignast kokori, teiseltpoolt võiga. Jalg hakkas sügelema. Hoidsime öö otsa peale. Hommikul vannitasime kummelis. Siis tegime linasest riidest pintsli, pesime tõrvaseebiga. Panime linase riide jala peale, pigistasime. Siis panime värskeid kaselehti kotiga ümber jala. Õhtul jälle panime taigna peale jne. Nii massasime nädal aega. Jalg sai terveks.
Talvel saab vihta panna keeva vette, neid lehti saab kasutada. Este võib selle vee sees jalga vannitada.

Kui jala sees oli palavik, siis pandi peale kobrulehti ja kasetohu küljest õrna koort.

Kui jalad alati valutavad, siis tuleb jalgadele teha maarjasõnajala vanni.

Murakamarju süvväs siis, ku vanõbil inemisil sälg ja jala haltasõ. Ku saat paar nädalit murakit õga päiv ar süvvä, siis kaosõ halu ka ar.

Jala' haige olli, ülti: võta nõgõsid, vihu neiega, toost saa abi.

Jalgade paistetuse korral anti arnikateed.

Jalahaiguse vastu.
Kui on külmetanud viga, siis võta seda suurt kõrvenõgest, tambi peenikeseks ja keeda viinas ehk poomeliga veerand tundi, kaks naela nõgesi ja pudel viina ehk poomeli, siis seda lapiga kaks korda päevas peale panna, kisub palaviku välja ja valu.

Toorest sibulat pidanu sööma, kui kramp jalgadesse käivat, siis jäänu ära.

Reuma.
Kuivatadu sõnajalalehti pandu kotti, seal peal maganu, kel olnu reumahaigus (see pidanu olema maarjasõnajalg, keskelt tühi), karjala sõnajala juurt, mis kaalunu 2 kg, sellest tehtu jalavanne, üleni vannitus olla mõjuvam, isegi vana haiguse reuma kangestused. Mähistena kõrvaldavad igasugu põlendiku jalus, isegi siis, kui jalad olla siniseks paistetadu, sõnajalalehed saapa sisse panna võtvad jalaväsimuse. Kui algavad reumavalud, liigetereuma, puusanärvi valu (isijas), tuua värsked sõnajalalehed, asetada haige kohale, valu esiti suurenevat, pärast kaduvat täielikult.

Ärjamürakad [= ojamõõl], nende teed juuakse luudevalu vastu, jalavalu vastu.

Sõnajalgadega arstitse jah. Maarjasõnajalad, jah, sai jalge ümmer ja puusa alla panna, kui valu täis olid. Neid sõnajalgu o ju kahte sorti. Peenema lehtedega oo maarjasõnajalad.

Kui jalg punetab ja palavik on, siis pannakse kaalileht või tieleht tervelt peale. Tieleht pane piale, kui katki on või musta sisse läinud, kisub kohe puhtaks ja valgeks jala.

Mesilastel lasevad nõelata, kes on jalahaige. See peab tervisele hea olema. Veetõbi või paistetus on, siis kõrvenõgestega vihelda jalgu, kui jalasääred valutavad.

Ülane pandi jalgade ümber, kui jalad on haiged, aga teda ei tohi palju panna, nagu põletab. Kuremäe haiglas oli üks naine Illukalt, vist sellele oli õpetand. Tema oli jälle pidand liiga kaua, reimahaigus oli old, siis läks kohe nahk maha.

Kui jalad olid haiged, siis tehti sipelgavannisi ja kõrvenõgese vannisi.

Varvastõ vahele pandi sammõlt, rüäjahu.

Ubinahaina lõhnasi, tutunupu ommava otsas. Väega suur valu jalges, siis viina seen leotas ja tollega määris. Lõhn on hea. Kiske palaviku välja.

Luuvaluheinad ümber mähkida jalgadele.

Külmamuhud sügelevad. Koorega keedetud kartuli vees, soojas vees hoiti jalgu ja kihelemine kaob ära.

Metsa all on ühed valged ülased. Nende õied (kuivatatult) leutati viina või piirituse sees. Tarvitati jalavalude, palaviku, reuma, närvipõletiku vasta. Toorelt pandi ülaseõisi peale (taoti puruks ja pandi peale nagu kompressi). Nii võis ka jalanaha maha võtta, kui kauaks [peale] jäi, aga valu kadus aastateks. [Võsaülane]

Teeleht: sellega arstiti põlendiku enamjagu jalast. Pandi neid paksult haige koha peale ja paistetanud koha peale toureld, see ravis haiguse küll ära.

Haiged nõrgad jalad. Maarjasõnajala lehtede mähised panna jalgadele.

Rakvere raibe õitseb varakevadel. Teda korjatakse ja keedetakse ja leotatakse jalgu, siis kui jalad valutavat ja paistes.

Köha arstiti: joodi kust, kas oma ehk kui oli veiksemaid lapsi majas siis nende oma. Anti ka keedetud piima tuliselt meega, määriti rindu ja jalataldu hanerasvaga, tehti männitõrva auru, pandi männipuu tõrvane koor keema, kui tõsteti pada tulelt maha, siis haige kummardas paja kohale, hingas auru suhu, paks riie oli üle pea visatud.
Sellest veest tehti ka jalavanni.

Jaanisõnajala om hää, kui jalad om paistes, siis tõmbas maha. Kilpnäärmele ka om hää pääle panna.

Ja kui jalad on tursunud, pandas tiilehte üüses ümbre jalgu. Om hää, alanes ära.

Kui jalad valutavad vanematel inimestel, siis on kaselehe tee hea juua. Kaselehtede peale panna keev vesi ja hoida. Jahtunult juua.

Paiseleht om hää rohi küll. Ütel oli jala haige, valutese ja es saa kõndida. Ta pani paiselehe ööseks sukasääre sisse jala ümber ja see võtse valu ära.

Siin ligidal olli üts naine, kes havvut oma jalgu takjalehtedega. Jala tal valutse ja no takjalehe võtse valu vähemas. Mul on nii meelen, kui ta istse pliidi juures ja havvutas jalgu.

Üks mees ravinud endal vee põlve seest kaalikalehtedega välja. Teda õpetatud, et tuleb kaalikalehed ümber põlve panna ja hoida seni, kuni nad ära kuivava. Nii pidanud kolm korda tegema.
Mina ise panen ka kaalikalehe jala peale, kui jalg valutab.

Ülast tuli ümber põlve panna, aga see on nii kange, et võtab kohe naha maha.

Ja kui jalad on haiged, siis käskis ta võtta kalmuse, ubalehe ja leesika. Need tuli ummuksis keeta ja siis vanni panna. Paar korda tuli niimoodi teha. Olle-ema oli ta nimi.

Oli küll üks vana inimene, Lilo Anna. Minagi käisin. Minul jäi vasak jalg haigeks, muidu ei saand enam arsti juurde kui toasussakatega. Liikmest ei saand üldse enam kõndinda. Tema kuulis seda. Tuli siia, ütles, et tahad, ma teen terveks. Kas sul noblu (küüslauk) on? Ja siis käskis selle noblu ära tampida pudrunuiaga ja linase riide sisse panna ja mitte nii, et see mahl vasta jalga läheb. Ja minul sai jalg terveks. Ja ma hoidsin vast kolm, neli korda, kümme minutit. Siis hakkas nagu minema.

Jumal, seda teelehtegi pandi, kui jalg oli haige, ema pani küll jala peale.

Üks on need metsapaiselehed. Minul oli jalg haige ja siis õpetati mulle seda - panna ööseks peale. Ja siis kui lapsed tõivad mulle jala peale, siis mul oli jälle parem.

Mul oli kord jalg haige, jäi soos vagunite vahele ja pitsitati ära. Kord isa ja ema läksid heinamaale ja meie vanaemaga olime kodus. Mu jalg oli läinud jooksma ja tegi augu sisse. Vanaema kutsus mind kaevu juurde, et tule tõmba vesi kaevust välja, siis mina viin koju. Ma läksin ja aitasin vanaemal koju tuua ka. Siis läks mu jalg siniseks. Siis õpetati, et tee plaaster; mesi, piiritus ja vaik kokku keeta. Määrisime selle plaastriga jala kokku ja panime kobrulehe (takjalehe) pääle. Aga ühe veerand tunni pärast oli see takjas päris kuiv, et pudenes ära. Nii suur palavik oli sees. Panime uued lehed jälle. Ja terveks sai jalg.

Kaerateradest kuum padi seljale ja jalgadele valutamise korral.

Meenub ema jutustus tema isa haigusest viimase lapsepõlves. Lapsena lamanud poiss maas kevadel ja saanud maalised. Jalad hakanud nii valutama, et poiss polevat saanud käiagi. Siis viidud poiss Sirentsi (Sörenets) ehk Vasknarva ühe rahvatohtri juurde. Olnud seal ravil rohkem kui kuus kuud. Süüa antud vähe, aga joodetud sassaparilla teed (kohalikus murdes - sassaparilad). Pikkamisi hakanud jalad paranema. Täiskasvanuna käinud ta pika sammuga, nii et väiksemakasvulised jooksnud järele.
Sassaparillad on vist rahvapärane taimenimetus, aga mis kirjakeelne on, seda ei tea. Nüüd talvel hakkasin küsitlema küla vanemaid inimesi, aga lumi on katnud metsas kõik taimed ja keegi ei kavatsenud neid lume alt tulla otsima ega näitama. Tuleb kevadet oodata. Vanemad inimesed pidavat küll tundma neid taimi. Pidavat kasvama soos, kus sookailudki. /---/

Paksenenud jalakandu tuleb leotada soojas mesikavesileotises, hiljem määrida taimeõliga.

Kui jalad valutasid, pidi neid nõgestega vihtlema, hõõruma - tuli ka raudnõgestes kõndida.

Üheksamehejõud siis, kui jalad valutava.
Üheksamehejõud korjata ja kuivatada, keeta ära ja selle vee sees jalgu vannitada, siis jalavalu kaob. /---/

Rakvere raibe tee, õitsmed ära kuivatada, siis selle teega jalgu leotada, kui jalad valutavad.

Jalgadevalu raviti saunas. Enne viheldi ja siis määriti seguga, mis oli tehtud petrolist, türgi piprast, soolast, äädikast. Pärast pandi villased sukad jalga ja nädal aega sai jälle kedrata.

Jalad mul haiged (jalgadel on veenide laiendid). Mina panen õhtul suure kapsalehe haige koha peale. Nõnda hautab, tunnen kohe, kuda võtab läbi. Hommikul on kapsaleht kuivand ja käkrus. Hommikul on jalad hulga paremad. Miks ta siis ei aita, aitab küll.

Sõnajalad (maarjasõnajalg) pandi ümber jalgade, kui jalad valutasid. Lapiga kinni. Raudnõgesed pandi lappide vahele ja sinna kohta, kust valutas.
Mul oli üks tuttav vanapreili, ma olin siis alles noor, see pani sõnajalad ööseks voodilina alla, nende peal magas. Tal ristluud valutasid.

Jalavalu vasta panna valge sireli õied viina sisse, lasta seista nädal või paar ja määrida jalgu.

Kui jalad väga valutasid, siis valged ülased pandi kahe riide vahele. Paljalt ei või peale panna, on väga mürgine.

Sõnajala vanni tehti jalgadele.

Jalavanne tegi ema nõgestest. Eks jalad väsisid, selle vastu aitasid need vannid hästi. Ise olen ka nõgesevanne teinud.

Teeleht, kui jalg haige, siis peale panna.

Ma ise olin ühe korra eina aal aige. Juurisin eina siest rohi, sai kiedetud tuorest piast ää, vihast piast jõin. Teinepolt on siledad lehed, teinepolt on karvased lehed. Terveks sain.
Mu oma onu pueg oli koa aige, kümme rubla iest rohi ära juond. Läks meilt siit müöda, mina ütlesin, et juurisin metsast rohi, ja antsin temale koa neid rohi ja ütlesin, et las naene kiedab ära koas pial. Siis ta oli kiet ja sai terveks sest aigusest. Üks talu peremes juuris neid rohi. Ma ütlesin, et mis sa tied nendega. Ta ütles, et nied on iad aiguse rohud. Neid eina moal ei kasva, enamaste aru moa peal ja künka otsas.

Aaloelill on, kui jalad on haiged, sellega nühkida, see on põletusele hea.

Sõnajala vannid tehti, kui jalavalu on. Tulise vee sisse ja jalad sinna sisse. Hoida seal ja siis soojad sukad jalga.

Õuekamelid [kummel] - jalgade valud, siis vannini nendega.

Kummelite vann, kui jalad haiged on. Kui süda haige, siis ei või.

Rohtudest tetti jälle mingisugust rohtu. Takjalehti pandi pääle, ku kanna katski olli. Kompresse pandi jalgadele.

Jalavalu ravi sõnajalgadega. Need on need sõnajalad, mis on ravisõnajalad. Kloppisin katki ja panin riide peale ning ümber jala. Jalg sai terveks.

Kui jalg on katki või varvas lammu [katki], pandi peale lepaleht, teeleht, mustsõstra leht või paakspuu leht.

Kui sui käisid paljajalu väljas, siis varbavahed suudusid, siis pand koipuru, sai terves.

Siis vannid tehti ka, kui olid kas jalad haiged. Soojavee vannid ja sinna sisse sai apteegist tuua männiõli vett.

Võilill. Õisi pannakse petrooli sisse ja seal hoida. Siis sellega määritakse, kui jalad krampi kisuvad.

Suukael. Kellel jalad valutive, siis tuudi suukaeli, kuum vesi peale. Kui vähe jahedamas läts, siis pandi jalad sisse.

Sookaerad on head.
Sookaerad peavad head olema, kui jalad valu teevad inimesele. Siis sookaeru keedetakse ja selle vee sees hoitakse jalgu, kui jalad valu teevad, ööseti on vaene kõndida. Siis sookaera vannid aitavad.

Teedavnik. Karuohakas [Cirsium lanceolatum tuliohakas].
„Vot teedavniku juurikavannid aitasivad minu jalgu jälle tervest. Lilla õiledega ja teravate pikkade okkadega, et ära mene ligi.“

[Teeleht] Mina olen oma jalgadega küll mässand ja proovind. Aga ei mitte miski. Ei kedagi ei saand. Hullemast läks. Sain abi, kui teelehed ja kartulikaabet panin ümber. Nende jalgade pärast ma jälle käin. Nagu pudru panin piale. Suvel õuve pial ongi teelehed.

Romaska - kollane karikakar, peetakse siin jalgaderohuks. Tehakse jalavannisid ja olevad terveks teinud ka neid, kes vaevu veel kõndida said. Ka olevat see rottide vastu. Pannakse kuivatatud romaskakimbu rotiaukudesse ja sahvri. See peletavad rotte majast eemale.

Üksikud niidu kesalilled. Jalapaistetuse vastu.

Sootubakas [Chamaedaphne calyculata] - arstirohi jooksva vastu, kui jalad paistetanud, siis leotatakse sootubaka vees. Kui lehmadel jalad „alt ära“, siis pestakse ka sama veega. Õitseb juba aprilli lõpul.

[Musta lepa] Leht sokisse jala alla - teeb väsinud jalad kergeks. Seda teeb ka sõnajalg.

Paisulehed. „Sakslased korjasid. Kõik saadeti ära. Olen ise proovind, ise jalutu olnud. Keetsin paisulehti kompressina ja jalad paranesid.“

Sookased - väikesed madalad varred, ümarikud lehed. Lehtedest ja vartest tehti vanni, kui jalad olid haiged.

Tammekoored. Tammekoored pannakse jala ümber, kui jala sees valu on.

Veripipõr. Keedetakse ära ja juuakse, kui rinnad haiged, määritakse jalgu, kui valutavad.

Emanogulase vanni tehakse jalgadele.

Raudrohtu pannakse jalavarvastele vahele ja valmistatakse loomele rohtu.

Puneseid pannakse siis jalavarvaste vahele, kui need on valusad.

[Kasutatavad taimed]
Puned - jalavarvaste vahele.

Puned, pannakse jalavarvaste vahele.

Krooklehe tee - kui jalgades krambid.

Männist tehakse skipitaari. Inimesed teevad männikoortest ja -okstest omadelle vanni, kui jalad kõvasti valutavad. Panevad männioksad ja -koored kogu nõeldega patta, keedavad neid ummukses. Kui on juba kõvasti punanse sees, lasevad ta jahtuda parajaks, tõstavad tema suure taasi või pütti ja inimene läheb poolest kehast saadik sisse. Joob ka seda vett, jala- ja käevalu kaob ära.

Tammekoor ravivahendina Tormas.
Tormas tehti koguja lapsepõlves haigetele kätele ja jalgadele (ka nahahaiguste puhul) tammekoore vanne.

Verehurmarohi: hea vanniekstrakt, haigete jalgade juures jooksva vastu mõjub vaigistavalt.

Jalgaderohud. On jalad haiged, siis keedetakse neid ja juuakse seda vett.

Mõningate jalahaiguste vastu tarvitati üheksameheväe taimi, mille veega pesti.

Paiselehti pandi katkisele ja paistetanud jalasäärele.

Raudnõges jalgade valutamise puhul ümber jala.

Hiirekõrvadega hautatakse jalgu.

Kobruleht. Kobrulehed seoti jalgade ümber, kui jalad valutasid.

Kui käed-jalad valutavad, pannakse peale takjaleht, hoitakse öö aega peale.

Haavakoore mähk - palaviku vastu jalgades.

Kui kellelgi jalad valutasid, siis võeti hästi noori raudnõgeseid ja keedeti neid vees, kuni nõgesed muutusid pudruks. Selles vees hoiti siis jalgu.

Üheksa sõlme hein pannakse samuti nahale ja seotakse kinni. Jalavigastuse vastu.

Lõokannus. “Mua engar”. Keedetakse jalahaiguste vastu. Ka hambavalu vastu.

Sõnajalg - “sõnajalg, sõõnjalg”. Kui jalgades valu, siis panna lehti aluskotti.

Heinapepred olid heas kuulsuses, nendega hauduti haigeid jalgu ja ka teisi kohtasi, kui olid krambid.

Äädikas keedetud sõnajala juur arstib igasugused põletikud jalus, isegi veel siis, kui jalad juba siniseks on paistetanud.

Mul jalad olid väga haiged, alt ära. Ema linased linad võttis, tõmbas lõhki, tegi märjaks, tõmbas ümbre jalgade. Sain jälle käima.

Maikuus veel korjavad lehed, kellel on jalad haiged. Ja kellel on need naistehaigused, et selle vaaritad kaselehed ja pesed.

Mul jalad kisuvad krampi, siis ma hõõru kampripiiritusega ja ole mädarõigast pand ja küüslauku ja, neid kampripiirituse sees hoian ja siis kui mul tule kramp, siis ma määri ja siis luusi. Siis läeb üle. Kui ma rase olin, siis ma olin ka nende rampidega nii kimpus. Siis ma astusi raua pääle, siis mul oli parem. Ilmamuutus on, siis ma ole üsna tõbine, kenad ilmad, siis üsna inime. Kui riidlemist saad, siis möjub ka. See möjub üleüldse tervisele.

Männakasud - kui umbevalu on jalgade sees, patja [vannitada] teha.

Värsked kaselehed seoti riidega jalgade ümber, kui jalad valutasid. Jäeti nii ööseks.

Teeleht pidi väegade hää roht olema. Mina korjasi siitsamast, korjasi, pandi jala pääle, võttis ära. Teeleht aitas.

Teelehte pandi, kui jalg oli paistetand. Haige koht, pandi seda sinna peale. Minu emagi pani, kui poisike olin. See pidi välja kiskuma, hoidis külma. Eks ta põletikku siis vast võttis ära.

Lillikülän om tulnu üits arst, Sarapuu Olga miis tuu om. Takjalehte, üteldass, ma ole iks hoitunu pääl, tuure lehe. Pane õdagu pääle ja hummoguni või olla. Tuu takjaleht om õkva ära kuiunu. Ku jalal nagu kuumus om, siss võtt ära.

Rahvameditsiinist: paiselehe juured pannakse piirituse sisse. Seda leotist määritakse haigetele jalgadele.

Võilille ommava ka rohuss, viina pannasse peale või odekolooni ja määrseva jalgu tollega. Ma ole ka toda tennu.

Mul oliva jala väega haige. Mädarõika kompressi tei, mädarõika lehe ja juurikat kah. Juure häste liistukesteks, vastu nahka ja panni kompressi moodu - kiled ja villaste rättega.

Kaselehe marlekotikeste ja pane õkva jalg sisse - valu vasta.

Mina panin küüslaugule piiritust pääle. Pigistasin niimoodi peenikeseks ja panin piiritust pääle. Määrisin ja võtsin sisse ka. Noh, kui jalad valutasid, siis määriti. Ma möödunud aastal kukkusin jalaluu katki. Tartu kiirabi ütles: „Ära liigu!“ A mul lehm tuli seitsmendale lüpsile, sinna keski ala istunud ei ole. Ma kompasi lauta. Aga ma olin kuskilt seda kuulnud, kas televiisorist... Vot televiisoris see Prillitoosi doktor Vassiljev rääkis, et seda teha.

Igal õhtul panen jalale teelehti peale. See võtab paistetust vähemale. Kastanimunad kah aitavad paistetuse peale. Peris suka sisse sedasi, lase sukasuust alla. Väga paljud tarvitavad kastanimune siin. Ja teelehti.

Pedäje kasusiva - tetti vanni, kas valutiva jala vai. Pedäjä ja kuusekasu keedetas, havvutas ära. Siss kas havvutad jalgu vai paned kampressi sella pääle.

Mis mamma sõnajalgadega tegi? Sõnajalgadega ta tegi niimoodi, et kah olid jalad ja selg, haigeks jäid. Tema tegi siis sõnajalgadega niimoodi, et võttis need sõnajalalehed, lõikas. Siis sidus ümber jala, pani ka selja peale ja sidus ümbert kinni. Sellepärast, et see nagu mahlaga sõnajalaleht kiskus palaviku välja või. Sellega, jah, tema ravis.

* Teha jalgadele vanne (kummelileotisi), kui need on tursunud, katkised jne. Aitab hästi.

Metsast tõivad muhhamoorid /kärbseseened/, valasin spirti piale. A vot sellega määrin - jalad valutavad. Kui rohkem hulgud, rohkem valutavad.

Korjati lakast 1 ämbritäis heinapebresid, lehed ja nupud sees, keedeti [pebre] vett, pandi tõrre sisse, raviti jalgu [vanni pandi].

Jalad valutavad. Sireliõied viina sisse panna ja selle viinaga määrida jalgu, kui jalad valutavad. Võib olla samagonn, denaturaat või päris viin. Ise olen seda rohtu teinud.

Kel jala haigõ umma, tuu minke jaanipäävä üüse palläste jalguga kastõhaana sisse nink käüge sääl edesi tagasi ja jala saava terves. Um jall kõk kihä haigõ nink aja hallu vällä, sõs hiitke rõiva sälast ja väherdage alastõ kastõhaanä sisen nink halu um ku käega võet.

Jalad valutasid, tegin sassapariladest (hanevitsadest) vanni. Suos kasvavad.

Sõnajala juured olid jalavalu vastu. Neid juuri leotati ja tehti jalavanni.

Hiirekõrvad on niisugused pikad rohud - jalavalu vastu ja üldiselt närvide vastu. Nendel ongi need lehed hiirekõrvade moodi.

Paiseleht, neid on kole palju siin. Juurikad kas piirituse sisse kuhugi. Kui jalad-käed valutavad, nendega määrida.

Soolikarohi, ma olen korjanu, praegugi mul oli, visasin lehmale. No neid korjatas ka ikka rohu jaoks, et aitab, kui käed ja jalad valutavad.

Üte haina viil olli - kanariku. Noid sõss korjati, ku jala ja käe valutase, vanni tetä.

H.S.: Minul ema ei tarvitanud, aga muidu oli kuulda küll, et sipelguvanne tehti.
K.S.: Kas viina sisse ei pandud sipelgaid kuidagi? Kui käed ja jalad valutasid, et määrida?
H.S.: Ei tea. Aga väga hea vann oli, seda ma olen ise ka teinud noorest peast, siis ma tegin männikasvuvanni. Männikasve korjasime kah, niskesed parajad noored, ei tohtind nad niimoodi laasima hakata, vat kui männikasv kasvab, läheb pikemaks, siis siit juba otsast paistab roheline välja, öeldakse. Siis korjasime kevadel neid, nuga käes, noored männid. Nende vesi oli siis hea vannivesi. Istusin kohe sinna ja siis tegin sedasi 15-20 minutit. Võttis ära küll hästi valu.

Sireliõied kuivatatult, 2 supilusikatäit 400 g viina peale, lasta pimedas 3 päeva seista, vahetevahel loksutada. Sellega määrida valutavaid kohti, näiteks käsi või jalgu.

Natalia Elissaar: A jälleki, kui näe sügise kasusse. Kas ma tiia ütelda, mis ta tule ütelda eesti kieli, kärblaseseene meil uvitasse.
M. P.: Muhhomor.
N. E.: Jah, vot neid. Noid jälle korjame, paneme jälleki viina pääle. Siis määrime kässi, jalgu, ku valutase.
Milda Jaska: Na om kavala, na leutava juuri, na tahtva viina juu ainult.
N. E.: Ei, me ei juu, me kärblase, tuda ei juu.
M. P.: Viina vahepeal kah.
N. E.: No siis määrime, ku käe väega valutase ja jala näet juba tullest tüüst. Nuure ollime ja juba sõjaaig panti meid sinna tüüle ja kõik.
A. T.: Kaua neid seeni viina all hoitakse?
N. E.: No olku või mitu aastat, pane pääle pirti.
A. K.: Viina või pirti?
N. E.: Pirti.
M. P.: Näed, meil on poodin siin pirt, osta. Kes võtt om, see oo, kes ost. Kel on ka oma kõva viin tettu leivast. Leivaviin kõva, too on ette veel ku tuu ostetud. Tuu ostetud, nüüd om ilmast kõikesugust, a ku sa leivast teed, oma puhta, tuu om. Seal midaki enam ei ole.
M.P.: Et niiviisi me siin elame ikka.

Kärbseseen, jalgadele ja kätele, kui valutab, paned piirituse peale. Kuivatame mitte päeva keen, vaid tumedas. Nii kaks nädalat või kolm nädalat hoiame. Kellel see sisikond haige on, vähk või, aitab ka. Salme paranes ära, ei tea, kas sellest. Lusikaga võttis kolm korda päevas. Veike lusikas.

Sõnajalad.
Meil sõnajalgu on kahte sorti: ühed sõnajalad kasvavad suured. Nagu purjen kunagi. Neid meil ei tarvitata rohuks. Teised sõnajalad on peened, kaheoksalised. Seda sõnajalga meiepool kutsutakse jaani- või maarjasõnajalaks.
Tema juurikatest keedetakse rohtu joogi jaost. Kui inimesel käed-jalad valutavad, pannakse sõnajalgu käte ja jalgade ümber. Aitab. Kaob käte ja jalgade valu, ka kaob paistetus ära. Ühe korra tegemisest ei aita. Peab mitu korda tegema.
Meil palju inimesi on ennast nende sõnajalgadega terveks teinud. Meil ühel emal poeg jäi jalust ära. Tõsteti teist. Ema korjas sõnajalgu, pani poja ihualasti sõnajalgade sisse. Andis sõnajala juurika tsäiud (teed) juua. Poeg sai terveks. Elab praeguni. Nii tubli kerekas mees, et lase aga olla. Ühe korra tegemisest ei aita. Peab mitu korda tegema.

Kui jalg või käsi kostki punetas, siis pandi tiilehte pääle.

Ma olli katsa aastane ja käve karjan varakevade. Käve ojan supleman. Olli külm vesi ja olli vast kaua ka vees ja tuli piksevihm ka pääle, leotas rõiva ka är. Ma jäi põõsa ala maha kanges. Hobusega tuldi järele. Tuudi kodu ja ema nakas ravima. Tege vanne männikasvust ja sipelgapesadest. Kats aastat läks, siis sai terves. Ema tegi vanne ühtepuhku. Kuni sõjaväeni veel tundsi valu jalgades, siis katte ära.

Kristuse rist olla olnud kadakapuust, sellepärast kannab iga mari endal ristimärki sellest ajast alates. Ja et jumal on mõelnud hästi selle puuga, märgistades teda ristiga, siis arvatakse sel olevat ka suur mõju arstimisel haiguste ja kurja silma vastu.
Nii räägib üks eit: olnud üks neiu, kel jalad olnud nii haiged, et isegi ei ole tunnud valu, kui neid põletatud või näpistatud. Siis pidanud külapoisid ja -tüdrukud üheskoos nõu ja läinud, raiunud kadakaid talvel läbi sügava lume. Nendest kadakatest tehtud siis iga päev jalgade jaoks vann, kusjuures vesi olnud mõnikord nii palav, et jätnud järgi vähemaid põletusmärke. Elu tulnud vähehaaval jalgadesse tagasi ja paari kuu pärast olnud jalad terved.

Sõnajalajuure viiga pestasse kehaosa, kellest „vaim ära kaob“ - see on jalg ehk käsi jääb nõrgaks, töövõimetuks. Selle vastu on ka nõgeseviht (kõrvenõges). Tõrvalill sisaldavat tõrva.

Suvel kästi takjalehti panda jala ümber, ku kuumus om, siss na jahutive.

Jalgade paisetust arstitasse tõist muadi ka: tuua linaligu puid ja kütteda neiega saunaahi, siis sääl saunas iast vihelda.

Kui olid reumahaiged jalad või jalg oli väänatud ja paistes, tehti heinapepreid ja haige jalg pandi leigesse peprevette. Võis ka nii teha, et soojad pepred tõsteti haigele kohale ja seoti lapiga kinni. Vähendas valu.

Ma olin Kütil heinaseemet külvamas. Kas ta rebestas või, jalga lõi valu. Perenaine tõi paiselehed. Ma pesin need puhtaks, panin akna peale laiali. Hommikul panin kompressiks. Ma pole jalale toetada saanud. Linase riide mässisin ümber. Üks päev oli, võtsin lahti, üsna palju oli alanenud.
Mis löhna teeb öue peal, see on ka üks kummel, koerakuserohi, aga tal ei ole neid valgeid öisi.