Haiguste märksõnad

Kurguhaigus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud kurguhaiguseks, välja arvatud juhud, kus on selgeid viiteid mõnele konkreetsele loetletud haigusele.

Kurguhaiguseks võidi nimetada haigust, mis lokaliseerus või mille sümptomid avaldusid kurgu (kaela) piirkonnas, näiteks kõripõletik, angiin.
Tavalisimaks kurguhaiguseks oli külmetanud: tursunud ja valus kurk.
Kurguhaigusi on vanarahval nii mitu teada. Üks neist oleks nimetada “kurgust kinni”, on valus rääkida, kurk on paistetanud ja süües alla neelada ei või. Vanad inimesed kutsuvad seda kurguhaiguseks. Kodune arstimine on teada ainult soojas toas hoidmine ja “ootamine”, millal haigus ise paraneb. Maa arstide antud rohud selle haiguse vastu on ainult sissevõetavad, vedelad rohud olnud. Vahest on ka antud rohtusid kurgu pääle määrimiseks. ERA II 134, 421/2 (4) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)
Samas võidi kurguhaiguseks nimetada ka võõrkeha (toidu vms.) sattumist hingetorusse, ka juhul kui hääl kadus mingil põhjusel, võidi seda kurguhaiguseks nimetada.
Kurguhaiguseks tuleb ka lugeda niinimetatud “pala kurgus”, kui söömise juures on pala või mõni söögiraasukene kurku läinud, nii et läkatama paneb, siis üteltakse, et pala läks “hinge kurku”.
Arstimiseks ei ole ma näinud midagi muud, kuid katsutakse koputada hästi tugevaste vastu rindu, kuni “rinnust alla lähab”, nagu nimetadakse.
ERA 134, 422/3 (7) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)
Siis on nimetada kurguhaigust: “hääl ära”. Vanad inimesed ütlevad, kui hääl on mõnel ära, et see on “hunti näinud”. - - ERA 134, 422 (5) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)
Kurguhaigust arvati esinevat põhiliselt külmal ja niiskel aastaajal.
Kurguhaigused, mis enamuses niiskeil ja külmal aastaaegul olnud - - ERA II 167, 281 (12) < Kose - G. Sommer (1937)
Veel peeti kurguhaiguse põhjuseks loomi. Seda võis põhjustada näiteks kassi toidu ärasöömine, kassi nuusutamine või siis kassi karvade suhu sattumine.
Ku sa kassi molu sööt, siis jääp kurk aiges. AES < Karksi - L. Lepp (1932)
,Kellel kurk haige onm sellele on kassi karv kurku läinud. RKM II 3, 475 (46) < Püha - Ester Liiv (1947)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Munad kõris: alati ahjul soojas olla ja rukkijahupudru süia.

Kui köha või kurk haige oli, pandi küpse sibulat peale, anti koirohuteed ja tahma.

Kui kurk on haige, siis on hää pääle panna tampit sibulaid.

Krooklehed on kurguhaiguse vasta.

Sealõuarohu juurikad (ei tunne!) rõõsa piimaga keedetud, kaotab ära paistetustõbe (mis kurgust hakkab ja siis levib). See võitis ära, nädalapäevad jõin.

Kurguhaigused, mis enamuses niiskeil ja külmal aastaaegul, olnud hea tarvitada pärnaõieteed.

Ka männivaik olnud tuntud ravim, kurguhaiguse puhul võetud palavat männivaiku tulise viina või piirituse ja puskariga.

Hia kurgurohi on mesi, kus siis sibulad leotada, nii kaua, kui sii sahvt sibulast vällä tuleb, ja seda siis juua.

Kui kurk haige, siis seotakse paiselehed ümmer kaela.

Kui kurk õli haige ja kahelpoolised ja rinnad haiged, siis põletati jalaalusi vasta tulist asja ja joodi keeva piima soodaga ja linnumagusaga ja sibulakooreteed ja klopitud muna.

Kui kurk haige, söödi mett ja keedeti sibulaga piima.

Kui kurk haige on, sis tuleb piima palavas aada, mett sisse panna ja seda nii palavalt juua ku väha saab. Sii võtab kurgu varssi pehmes. Mõnikord kästse pärnaõie tiid anda, sii aitava kah.

Ku kurk haige on, siis aetasse kaaru või üldse teri palavas ja pantse kaala pääle, sii tõmmab kurgu varssi pehmemas. Mõnikord pannasse viil palav kivi jalge alla.

Kui kurgu kinni paistetab, tee odratangud panni pääl siarasvaga palavaks, pane vana suka sääresse, pane nii palavalt pääle, kui vähe kannatab, ja mässi veel soojalt kinni - vaata, varsti kurk lahti ja kõik!

Külmetusele on hea juua sibulaga keedetud piima, millele on pisut magedat võid sisse pandud. See on eriti hea kurgule.

Hambavalu ja kurguhaiguste korral joodi kummeliteed.

Männivaik lahustada piirituses. Võtta keeva vett pool teeklaasi. Lahustatud vaiku piirituses tilgutada ~20 tilka kuuma vette. Segada teelusikaga. Vaik kämpub uuesti ümber lusika, kuid vesi muutub piimjaks. See vedelik ära juua - hea vahend külmetuse, kurguhaiguste, palaviku vastu.

Kurguhaigus. Kui valus oli neelata ja kurk haige, seda kutsuti kahepoolised. Ravi, õhtul pandi tulist tuhka sukasääre sisse, sukk tuhaga seoti ööseks ümber kaela. Kui kahepoolne kasvas sisse poole, siis võeti sisse liikva, ka pealt määriti liikvaga. Ka piparmünditeed tarvitati selle raviks, seda tarvitan ma praegugi.

Kurguhaigused.
Kurguhaiguste ja kõrvade kumisemise puhul pandi sibulalõigud kõrva ja sibulalõikudest mähised ümber kaela.

Juhtus olema kurk haige, kurgumandlid või muhud kurgus, nagu kodus öeldi, siis võttis ema suka, ajas sukasääre kuumi ja veega niisutatud kaeru täis ja pani ümber kaela. Suka peale sidus veel räti, et sukk hästi ümber kaela seisaks ja haigus andis järele.

Kurgumandlid. Kummelitee kotiga haotada. Olen 2 inimest terveks teinud. 15-20 minutit hoida kaela peal. Õhku kinnipidav riie peale panna.

Külmetuserohi.
Käesoleval ajal kasutatakse külmetuse puhul pärnaõie teed, mett piimaga. See on kurguhaiguse vastu. Ja kurguloputus soolaveega.
Rahvaravist loobuti, kui rohkem arste ja haiglates hakati inimesi ravima. Apteekidest hakkas rohtusi saama. See oli umbes 1910-1920 aastal.

Kurguhaiguse rohuks oli põllumarja õie ja nõmme- ehk liivatee.

Ka tehti kummeliputru kurguhaiguse korral kaelal hoidmiseks.

Kui vanasti kurk haige oli ja räägi ei saan, siis vaotati kasepahaga ja keedeti tangupudru, pandi palju rasva sisse, sellega aidati nii kaua, kui terves sai.

[Kui vanasti kurk haige oli ja räägi ei saan] Kumeliteega kuristati ehk soolase veega.

[Roosipuju (harilik puju)] Kellel kurk oli haige, nimetati kahepoolsed, pandi seda hautist peale.

Nõmmeliivatee - kaetusrohi. Kui on kurk haige või kui on köha, väga hea teeks teha. Kui köha on, siis üks kord juua, siis on köha kadunud.

Apelsin põesaspuu: v. k. Апелъсиновый дерево. L. K. Citrus aurantium.
Mandariin põesaspuu: v. k. Мандарин.
Tsitron, limon põesaspuu: v. k. Лимон.
Need puud on kõik pea ühte tõugu, ainult marjad on teistmoodi ja ka maitse on teistsugune, kõik nad õilmitsevad märtsikuul, umbes niisugused valged õied ja nii suured nagu pirnipuul. Õielehed on paksud piimavalged.
Limonimarjad on piklikud, umbes kanamuna suurused, kollased, hapud, neid pruugitakse tee joomisel. Limoni mahl pigistatakse kolmelt marjalt välja, segatakse ära suhkrusiirupiga ja joodakse rohuks südamehaiguse vastu. Apelsinid, karaljokid, millel õiepoolt ots on viiruline, on väga head süüa maiustuseks, aga teisi söödakse haiguse korral kui kurguravijad, ka võib neid süüa maiustuseks, kuid need on palju hapumad kui karaljokid. Need marjad on täitsa ümarikud ja palju suuremad kui limonid, iseäranis karaljokid.
Mandariinid on kõige maitsevamad, neid on mitmes suuruses. Kõige veiksemad on pähklisuurused, kõige suuremad on keskmise õuna suurused. Mandariinidest keedetakse moosi, pandakse terved marjad ühes koorega siirupi sisse, ka keedetakse katkilõigatult. Rikki läinud marjadest tehakse viina ja kõige maitsvamad on nad süüa maiustuseks. Nõrgaverelistele on mandariinimarjad heaks kosutuseks.
Need marjad kõik, apelsinid, mandariinid ja limonid, on küpsed novembrist kuni veebruari lõpuni ja kõik nad on küpselt kollast värvi.

Kurk haige, hääl ära.
Kaerad panni peal ära kõrvetada, puuvillase sukasääre sisse ja ümber kaela nii öösel kui päeval, ka väljas käies.

Kummelitiiga arstitas kurguhaigust. Mett sisse ja juua, siis tege kurgu terves.

Nurmenukk om ka veidikse mürgine. Kui kaalasoone teeva haiget ja kurgumandlid, siis kästas juurtega vällä tõmmata ja leotada ja pandas ümbre kaala.

Kurguhaiguse ja külmetuse puhul juuakse nurmenuku, krookslehe, takjanupu, piparmündi, koirohu, pärnaõie, liivatee või kummeliteed. Kuristatakse kurku ka soolaga või soolveega.

Kui kurk haige olli, siis pandi suur sukk ümber kaela ja kuum tuhk sisse. Siis korjati raudreia rohtu, tehti teed. Seda tehakse praegu veel.

Kurguhaigused. Need olid rasked ja ohtlikud, palju lapsi vedasid nad 19. saj. Kolliauku. Kergematel juhtudel sai abi samadest köharohtudest. Tuli hoida külma eest, juua palju sooja õlut meega. Hea oli ka soojendatud kuusevaik. Ka nohu (sulg) kardeti, sellest võis kergesti soetõbi tekkida. Ninasõõrmeid oli soovitav õhtul sooja küünlarasvaga sisse määrida. Kaela ümber pandi sooja mähiseid. Väga levinud vahend oli naistesukk, täidetud kergelt parassooja tuhaga ja ümber kaela panna.

Kummeliteed joodi palaviku korral, kuristati haiget kurku ja pandi kompressideks haavadele.

Kui inimesel oli kurk haige, keedeti kaerad ära ja kuumad kaerad aseteti sukasäärde. Soe sukk asetati ümber kaela ja siis veel soe sall või rätik ümber ja teki alla sooja. Tuli suure haiguse ajal päeva jooksul mitu korda teha kohe mitu päeva järjest. Alandas põletikku ja kurk läks lahti.

Kui lastel oli kurk haige, siis pandi kaerad patta ja kuumutati ära. Need kaerad pandi kas pikka kotti või sukasäärde. Siis kohe ümber haige kaela ja soojad sallid veel ümber. Siis voodisse tekkide alla. Haige hakkas higistama. Haiguse ajal tehti soojendust mitmel õhtul. Ühe kurguhaiguse ajal 4-5 korda kohe, kasvõi ühe õhtu jooksul mitu korda.

Kurguhaiguse puhul tehti kaela ümber kuum kaerakott. Selleks lasti keevas vees kaerad tuliseks ja pandi pikka riidest kotti, siis kaela ümber (hästi soojalt, vaat et kõrvetas kohe) ja sall ümber ning teki alla. Ajas higistama ja kurk paranes kiiremini. Aga teradel oli ka vist üks raviv omadus, mitte üksi kuumust ei andnud. Nimelt öeldi, et kui kaeru on juba 2 korda kuumutatud, siis tuleb võtta uued terad. Kuuma kaerakotti tuli teha mitmel õhtul ja kasvõi mitu korda 1 päeva jooksul.

Kui on kurk haige, tuleb juua piparmündi teed.

pärnaõie tee - kurgule;

Sibulapiima pandi. Keema, sibulatükid sisse, lasti keeda ja meega magusaks. Kui kurk haige ja köha on, teeb kohe terveks.

Mesi ja sibul oli meie peres kurgurohi. Sibulamahl meega hõõrutud.

Kui kurk haige oli, siis ema tegi kuuma piima sibula ehk meega.

Noored männikasvud: kurguhaiguse korral tee ja vann.

Kui kurk oli haige, keedeti kummeliteed joomiseks. Ka pärnaõie tee oli hea. Tee keetmine käis nii, et kui vesi keema hakkas, lasti kummelite või pärnaõitega minuti osa vast keeda ja siis lasti tõmmata. Joodi kuumalt, pehmendas kurku ja põletik vähenes. Kui kaasnes palavik, kadus ka see teega. Teele lisati ka mett sisse. Paljud andsid kurguhaigele kuuma piima meega.

Kui kurk oli väga haige, pandi pikka kitsasse kotti või sukasäärde soojad kaerad ja seoti kael sellega kinni. Kiirendas tervekssaamist.

Kui kurk oli haige, lasti kuumas vees kaerad soojaks. Kaerad pandi kas pikka kitsasse kotti või vanasse sukasäärde, tavaliselt naiste villasesse sukka ja see seoti ümber kaela. Päeva jooksul soojendati sukakaeru koos sukaga mitu korda, muljuti vesi välja ja pandi uuesti ümber kaela.

Kui lastel oli kurk haige, siis aitas väiksema haiguse korral sooja villase salli kaela ümber mässimisest ja kuum tee, mee ja nii edasi tarvitamisest. Kui oli aga kurk väga haige, pandi kuumad kaerad vana villase suka sisse ja kui see oli veidi jahenenud, pandi selline soe vorst ümber kaela. Mida kuumem ja kauem, seda kiiremini mõjus.

Kui kurk oli haige, tehti mõnes peres kuum kaerakott. Kaerad asetati keevasse vette ja lasti tuliseks. Siis asetati sukasäärde või pikka kitsasse kotti ja kui kannatas, siis ümber kaela. Oli soe küll ja soodustas tervenemist.

Kui kurk oli väga haige, siis pandi kuum kaerakott ümber kaela. Kotiks oli vana villane sukk.

Kui kurk oli haige, siis anti haigele kuuma piima ja sisse tuli lõigata toorest sibulat või vähemalt sibulamahla kuuma piima sisse pigistada.Ka söögisoodaga kuum piim aitas kurku parandada. Mesi oli kiidetud rohi ja seda tuli sisse võtta kuuma piimaga. Varem ei teatud seda, et kuumus hävitab C-vitamiini ja pandi kohe keevasse piima mesi, aga nüüd on arstide soovitusel nii tehtud, et kui tükk aega on kuuma piima juba joodud, siis lõpuks jahtunuma sisse pannakse mesi ja siis saab ka C-vitamiini kätte haige.

Kurguvalu puhul tuli kael soojalt kinni mässida villase salliga. Mõnes peres pandi kurguhaigele kuum kaerakott ümber kaela. Nii kuum kohe, kui haige vähegi kannatas. Selleks tarvitati veel villast sokki, mis oli higine ja pesemata, et see arstivat kõige paremini. Kuumad kaerad pandi suka sisse, ots kinni ja ümber kaela. Selline sukk hoidis kaela kaua aega sooja ja sooja haige kurk nõudiski.

Kurguhaiguse korral oli haigel ka palavik ja selle alandamiseks keedeti pärnaõie teed, mis ajas haige higistama ja sel juhul pidi haige kindlasti olema teki all voodis. Vajaduse korral, kui higistamise puhul särk märjaks läks, tuli see kuiva vastu vahetada. Pärnaõie teed tehes on Johannes Sepa perekonnas lastud vast 1 minut teed keeda, siis alles tulelt ära võetud.

/---/ Kurguhaiguse puhul olid head igasugused kuumad joogid. Näiteks keedeti pärnaõie teed. See ajas haige higistama ja sel juhul pidi haige voodis teki all olema. Vajaduse korral tuli ka särki vahetada, kui see higistamisel märjaks läks. Kurguhaiguse puhul võis ka palavik olla ja siis pärnaõie tee aitas ka palavikku vähendada. Ka kuum piim oli väga hea, pandi veel mett sisse. Et kurk rohkem kuuma saaks, soovitati kuuma jooki juues nii teha, et sellega tuli kuristada ja alles siis alla neelata. Kuum jook kurgus ravis jõudsasti. Kurguhaiguse puhul tuli soe villane sall kaela panna. Hoolsamas peres pandi kaela ümber ka kuum kaerakott. Kuumas vees hoitud kaerad pandi villase suka säärest tehtud kotti ja kotisuu kõvasti kinni. /---/

/---/ Kurguhaige pidi jooma kuuma piima meega. Ka kummelitee ja pärnaõie tee olid väga head. Üldse kuumad joogid tegid kurgu pehmeks ja valu vähenes. Mee kohta öeldi, et sel on palju häid omadusi, mis arstivad haiget. Teekeetmisel lasti vesi teematerjaliga koos minut või kaks keeda. Pärnaõie tee ajas haige higistama, nii et särk läks seljas märjaks. Üldse haige pidi voodis olema, sest tavaliselt oli ka palavik. Higistamise puhul tuli märg särk kuiva vastu vahetada. On ka kuulda olnud, et oli kasulik haiget kurku sooja soolaveega kuristada. Pärast kuristamist tuli suutäis välja sülitada. Sool pidi haiguspisikuid hävitama.

Haige kurgu puhul tuli kaela soe villane sall panna. Veel parem oli ümber kaela kuum kaerakott. Kaerad tehti kuumaks nii, et pajapõhja kallati natuke vett, et nõu kõrbema ei läheks. Siis kallati kaerad sisse ja kaas peale. Siis ei auranud see vesi nii kiiresti ära. Aeg-ajalt tuleb kaeru segada puukulbiga. Kui kaerad juba kuumad olid, tõsteti need kitsasse linasesse kotti ja seoti otsast kinni. Selliselt aurutatult kuumutatud kaerad ei olnud kuigi niisked. Aga liiaks märgade kuumade kaerte puhul oleks kuum vesi võinud kaela ära põletada. Kurguhaiguse puhul oli kuum piim meega hea. Ka mitmesugused kuumad teed (pärnaõie tee oli päris hea, pani higistama ja siis läks kurk lahtiseks ja palavik vähenes ka). Kurku võis kuristada soolase veega.

Kurguhaiguste, eriti angiini puhul oli esimeseks abinõuks jõhvikad, kuum tee ja mesi. Kuristati soolase veega. Kaela seoti soe villane sall. Aeti kaerad ahjus pannil kuumaks, pandi väikesesse riidest kotti ning asetati kaelale, nii soojendati kaela kaertega paar korda päevas. Kuristati ka kummeliteega, soojendati jalataldu ahju- või pliidisuu ees ja määriti neid rasva ja tärpentiiniga või ka tärpentiinisalviga. Joodi ka kummeliteed.

Angiini korral aitas kuristamine kummeliteega või kapsamahlaga.

Kui kurk paistes, tuleb ravida samuti kui kõrvavalu, kuuma tuha või kaerte panekuga sukasäärde ja sellega hautamisel.

/---/ Pärnaõie teed kasutati kurgu kuristamiseks ja suuõõne loputamiseks angiini korral. Ka lisati söögisoodat samale teele.

Kurguhaigus.
Vatitopp orgi otsa siduda, kasta viina sisse, määri suukaudu kurku. Õhtul juua vaarikavarre teed, ruida ümber kaela siidisukk ehk siidirätik, selle peale villane sall.

Kurguhaigused.
/---/ Ka kott soojadega kaertega pandi kaelale.

Kurguhaiguste ja köha puhul korjati lume alt rukkiorast ja tehti sellest teed.

Kurguhaigusi raviti sooja auruga. /---/ Tehti veel mähis pajapõhjas kuumaks aetud kaertest ehk kuumast tuhast.

Kurguhaiguse korral pandi tulist tuhka või tuliseid kaeru suka sisse ja pandi nagu vorst ümber kaela.

Kurguhaigus. Pandi kuuma tuhka suka sisse ja see nagu vorst ümber kaela ehk tuliseid kaeru suka sisse, samamoodi ümber kaela.

Kurguhaiguste puhul kuristati kurku soolase veega ja tehti kummelitee kompresse. Joodi kuuma piima, millesse oli pandud mett ja võid.

Koerakusekommel on hea rohi. Kui sul palavikku on ja igas asjas, kui sul kurk on ära paisutand, siis saad kommelikompriss kaks korda teha ja enam pole midägi viga.

Kurguhaigused. Määriti rinda tärpentiiniga ja soojendati ahju ees. Tilgutati ka tulisele telliskivile tärpentiini, pandi rätik üle pea ja hingati seda palavat auru sisse. Joodi toore sibula lõikudega kuuma piima. Lehmanisast tulnud soojale piimale pandi noaotsaga võid sisse ja joodi. Kuristati söögisooda ja lillatera veega kurku. Joodi lõhmuseõie ja mustasõstra teed. Palavikuga söödi jõhvikaid.

Kurgu- ja ninahaiguse korral hingati sisse igasuguseid aurusi, kõige tõhusam tärpentiiniaur. Aga tunti veel kartulikeeduauru. Koorega keedetud kartulid kurnati, haigele laotati tihe kate üle pea - ja ninapidi sinna kartulitest tuleva sooja auru sisse. Tõhus vahend!

Kurguhaigus.
Gripi- või angiinieelne seisund. Kuristada okaspuu kasvu või põdrasambla leotisega, rüübata kuuma piima, milles sulatatud mett, kurku määrida hanerasva (või) + mee seguga. Väljastpoolt määrida tärpentiinisalviga (rasv + tärpentiin) kõri, kõrvataguseid, kurguauku ja jalataldu.
Haiguse ajal tarvitada eelmisi vahendeid. Peale selle masseerida kahepoolseid sagedasti, mille järele seal paistetus alaneb. Röga puhul kuristada nõrga soolvee lahusega ja määrida. Soovitav võtta ½ supilusikatäis võid ja seda imeda vähesel määral 5-6 korda päevas. Joogiks kuuma okaspuu kasvu teed. Süüa 2-3 sütel küpsetatud sibulat tulikuumalt (ahmides). /---/

Kodused ravimid. Kodus hoiti ravimeid, mida toodi apteegist või mida pidi eelnevalt kuivatama, nende hulgas teedrooge. Alati saadaval olevaid võeti otse loodusest. Alljärgnevalt märgin neid ravivahendeid mida peeti minu vanematekodus, Tori v. Levi külas. Selline kogus võis olla igas ümbruskonna talumajapidamises.
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks. Raudrohi - kõige mitmekülgsem vahend külmetushaiguste, nõrga seedimise raviks ja kurgu (ja muu) definitseerimiseks.

Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Kummel - mitmesuguste seedimishaiguste puhul (ka väikelastele), kompressideks (isegi silma), kuristamiseks ja muuks.

Põdrasammal.
Kurguhaiguste puhul teena kuristamiseks ja rüüpamiseks. Keedis kosutusvahendiks.

Kurguhaigused. Kurguvalu põhjuseid võis ju olla väga mitmesuguseid, harilikke külmetushädasid ja ka nakkushaiguseid angiini, difteeriat, sarlakki. Kuna aga polnud arste ega laboratooriume haiguse diagnoosimiseks, siis vaadati lihtsalt kurku, lusika varrega keelepära alla surudes ja leiti samas ka otsus, mida ette võtta. Kui kurk paistis olevat põletikus ja neelamine oli takistatud, siis pandi hautatud, kuumad kaerad suka sisse ja seoti ümber kaela ehk pandi kaela ümber muud soojad mähised. Vahepeal tuli kurku kuristada maarjajää ehk jälle keedusoola lahusega, jalgadele tehti kuumavee vanni.
Kui ma Toris kihelkonnakoolis käisin siis seal tegi koolitädi Toomessoni seda lastele peaaegu igal külmal talvel suure keevavee vaagna kohal „tärpentiini auru“.
Kauss oli põrandal, laps käpuli kausi kohal, mitu tekki üle pea visatud. Seal tuli nii kaua olla, kuni keegi vastu pidas.
Haiguse ravitsemist ei peetud täielikuks seni, kuni polnud joodud kuuma teed kas siis pärnaõitest, köömnetest, palderjanist, kummelitest või veriheinast.
Sarlakki eristati harilikust kurguhaigusest seetõttu, et sarlaki puhul on pulss kiire ja palavik kõrge. Sel puhul tuli juua kuuma kadakamarja teed.

Kurguhaigused.
Varem kuristati soolaga (sool lahustati leiges vees ja sellega kuristati). Kummeli- ja piparmündi tee parandas. Mulle aitab teeseene leotis kurguhaigust ravida.

Kurk haige.
Meie ema arstis kurguhaigust sibula ja suhkruga. Ta hakkis sibula peeneks ja kuumutas kausi põhjas suhkruga siirupiks. Seda tuli kuumalt sisse süüa. /---/

Kurguvalu korral tuleb kummelikompressi kaela ümber hoida ja hästi soojas hoida, juua kummeliteed.

Kurguhaiguste korral võtta kuuma piima, kuhu on mett segatud ja juua kuumalt ning kael sooja salliga kinni mähkida. Veel on hea rohi, kui peenestatud sibulat keeta koos suhkruga ja seda võtta, ka on hea ainult kuum mesi.

Kurguhaigusi raviti aaloe ja meega. Mesi, sibul ja searasv koos, seda anti lapsele.

Meie vanaema [Miili Vuks] oli roosi- ja pahusiarst. Looduslikke ravimeid kasutas ja keetis salve. Hambavalule ka. Õige kõrge taim - hambavalurohi. Korjas neid nupukesi, pandse keeva vee, tegi keeva vee. Tegi hingamiseauru, keetis kaalika ja upinhaina [teekummeli] ja tolle taime nupukese. Lina ja teki üle pää, madalale üle pää, pidid ikka sülitama teiste nõude vahepääl, üleni higitses lätsi ja siis pandse voodi. Too aitas kurgumandlile ja hambahädale ka.
Ema-kadonu arste küll neid mandleid. Hakkas suhu sissepoole jooksma ja alanes ära.

Olen vaid teadlik, et kõrvavalu puhul pandi soojad mähised ümber kaela ja kõrvade. Kaeraterad aeti kuumaks, pandi pika suka sisse ja seoti see valutavale kohale. /---/

Piparmündi tee, kui on hambad lahti, siis sellega loputada. Ja kui kurk haige, siis kuristada. Aga siis peab hästi kange olema.

Saialille teed kasutas vanaema kurgu kuristamiseks.

Pärnaõis oli ka köhale ja kui kurk oli haige.

Kui kurk haige, siis juua kuuma piima meega, ka kummeliteed. Annab kohe järgi.

Pärnaõie teed joodi, kui kurk oli haige või hääl ära.

Kui lapsel kõrv valutas, siis tehti rukkid soojaks. Pandi rukkiterad patta vette ja keema. Ja natuke kees, kohe joonega pandi kotti, soojalt peale. Hambavalu ja kurguhaiguse puhul ka. Kui köha oli, soendati jalaaluseid.

Kui olid voolmed, ajab gaasi sisse, siis tehti kummeliteed. See oli ka köha, nohu ja kurguhaiguse vastu.

Kui kurk oli haige, pandi sall kaela ja anti lapsele meega kuuma piima. Ka kummeliteed oli kasulik juua. /---/

Kuumade kaertega on tulus ka inimese kurguhaigust hautada.

Olen kasutanud teeseene vett. On eriline seen, mis kasvab keskmise kangusega tee sees, millele lisatud suhkrut tavalisest magusama tee saamiseks. Keedan teevee, lisan suhkru ja jahutan toasoojuseni. Kallan seenele ja umbes nädala pärast on hapukas jook - arstim - valmis. Miks arstim? Mulle soovitati seda juua pärast söömist 2-3 lonksu, see hoidvat angiinasse (kurgu limaskesta punetus ja hiljem valged mädatäpid, neelamine vahest isegi väga valus) haigestumise ja samuti nohu.
Olen sarnase teeseene vett joonud üle kümne aasta, vahesti isegi janu kustutamiseks. Varem, see on ennem teeseene vee joomist, haigestusin angiinasse ja nohusse tihti. Nüüd üle kümne aasta on mul need haigused tundmatud.
Mu tütre tütrel soovitasin sama ravi. Ta oli ka tihti angiinis. Ta pole seda aga veel pikemat aega kasutanud ja ema hooletuse tõttu on kasutaminegi olnud mitte regulaarne, lasti isegi seen rikneda, aga angiini haigestumist pole olnud aga nohu küll. Muretsesin uue seene nii talle ja omalegi.
Soovitan seda ravi kõigile, kes sageli haigestuvad angiini ja nohusse. (Saan 20.12.90 82 aastaseks.)

Salvia õied ja lehed olid, et kurku kuristada, kui kurk haige oli. Siis oli ta kohe möödas.

Raudrohu tee pidi külmetuse vastu olema, kui kurk on kibe ja valus.

Paiseleht on hea kurgurohi. See on see, mis on pealt „võõrasema“ ja alt „oma ema“. Pealmine pool on külm ja alumine pehme ja soe. Sellest keedetud tee teeb kurgu terveks ja toob hääle tagasi.

Niikui kurk haige, siis pandi kaerad sooja, suka sisse. Sellega siis mässiti ümber kaela.

Kurguhaigust arstitakse nönda, et sooja sambla või sooja rugikotiga hautakse. Rugikotiga hautakse samuti seljahaiguse korral selga.

Mums. Kurgumandlid on paistes. Seda saab katusesambliga hautatud. Sii tehti palavaks ja kotiga ümber kaela. Humalatega hautati ka.

Kurk haige. Aitab, kui pääle panna sooja katusesammalt, vahest võib panna soe rukkikott. Ikka soojas hoida.

Kuivatada sireliõisi. Sellest tied kieta. Võtab köha ära ja tieb kurgu terveks.

Nurmenukk - köha, nohu, verevaesuse ja kurguhaiguse vastu, keeta õiekeedis.

Raudrohu teed joodaks siis, kui köha on või kurk kinni on. Raudrohtu korjatakse ja pannakse vilusse kohta kuivama. Kui nad on ära kuivanud, siis tehakse teed ja tarvitatakse.

Kummelitee on kompressi jaoks ja kurgu kuristamise vasta.

Kummel = kammel, kammelitee kurguhaiguse vastu.

Maavits - mädanikuga kurguhaiguste (angiin) lahti hautamiseks ja tee mäda lõputamiseks. Ettevaatust! Väga mürgine!

Üheksavägilane, selle keedisega pestakse vanu haavu, kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui nina kinni.

Üheksmik - üheksamehe vägihein.
„On kurgurohi, kui kurk haige, siis panna üheksmiku kompresisi päris kurgu päele kohe.“

Üheksmik - „kurguhaiguse vastu, tema juur kaevatakse, keedetult pannakse kompressisi.“

Pärnaõied [Tilia cordata]. Teena - köharohi, rinnahaigusele, sarlakite vastu, kurguhaigusele, palavikule, neeruhaigusele.

Mustsõstar (Ribes nigrum L.). Vann lehtede ja noorte võsude keedisest jooksvahaiguse vastu. Kuivatatud marjad söödi suhkruga kurguhaiguste vastu.

Niinepuu, niin - niine (pärn).
Õitetee külmetuse ja kurguhaiguse vastu, ka lihtsalt joomiseks. Vanasti punutud ka viiske.

Mündid on kurguhaiguse vasta.

Toomingakaabed - kui kurk on väljastpoolt paistetatud, pannakse seda peale.

Toomekaaped segatakse meega, süüakse neid ning see on hää kurguhaiguse vastu.

Arstirohuks tarvitatakse Verhuulitsa küla ümbruses allpool nimetatud taimi järgmiselt.
Toomekaapet, mis toome koore alt kaabitakse, pannakse sooja kõrvetatud musta kasuka peale ja mähitakse ümber kurgu, kui kurk haige on, ja süüakse kuuma küpsetatud sibulat.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Põdrasammal, rukkioras ja kasehabe kurgu- ja kopsutiisikuse vastu.

Kurgu kuivamise puhul juuakse pärnaõite teed.

Kasesamblad kasvavad kasetüvel, hall sammal. Tehakse teed. Tiisikuse ja kurguhaiguste vastu.

Raudrohi kasvab veevaestel maadel. Raudrohu õisi korjatakse ja kuivatatakse õhu käes. Kurguhaiguste korral tarvitatakse teena.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Ka vanemal ajal tundis rahvas rohitsemisviisisid ja rohtusid, millest mitmed täitsa otstarbekohased olid.
Looduses kasvavatest taimedest võib arstirohtu saada kurguhaiguse vastu. Ka kummeliteed tarvitakse arstirohuna. Selleks võetakse kummeliõisi ja -lehti, pannakse kuhugi nõu sisse ja lisatakse keeva vett üle. Mõni tund lastakse seista. Saadud vedelikku tarvitada arstirohuna neeruhaiguse vastu. Kummelid ja raudrohud saab alal hoida õhu käes kuivatatult.

Ka kumeliõisi tarvitati arstirohuks. Suvel, kui kumel õitseb, korjati õied ja kuivatati. Külmetuse või kurguhaiguse puhul tehti kumeliteed: kumelid pandi keeva vette, lasti ligi veerand tundi liguneda. Säält kallati vähema nõusse, pandi suhkur sisse ja joodi seda.

Endisel ajal tarvitati taimi arstirohuks, nagu kumelid kurguhaiguse vastu. Juunikuus korjatakse, siis kuivatakse ära ja kui kurk haige, siis pannakse vett pajasse, aetakse keema ja siis pannakse kumelid sisse.

Milleks tarvitati taimi. Kummelisi tarvitati kurguhaiguse vastu.

Kanavarbad - valmistati teed, kurguhaiguse vastu.

Tamme- ja pajukoorte leotist kurgu kuristamiseks, naha desinfitseerijana ja vere kinnipanijana.

Kummeliteed tarvitab külarahvas kurguhaiguste ja hambavalu puhul.

Kaeraterad - hautatakse kuumaks ja pannakse kottides kõhuvalu puhul ümber kõhu või kurguhaiguse puhul ümber kurgu.

Toomingakoored - segatakse sibulatega segi, taotakse peeneks ja tarvitatakse kurgurohuna.

Linaseemned - keedetakse ära ja tarvitatakse kurgurohuna.

Toomekoor. Kurguhaiguse vastu on väga hää rohi.

Kurslaga. Võime ka tarvitada, kui kurk haige. Selle tambime ära ja paneme peale.

Kahrusammõl. Keedetäs tsäiji ja juvvas siis, ku kurk haigõ om.

Emanõgesed - ehmatuse vastu ja kurguhaiguse vastu.

Kummel: tarvitatakse kurguhaiguse vastu.

Liikver on hea kurgurohi,

Vaher. Vaata kurguvalu, köha.
Kurguvalu.
Kui kurk haige olli, panta palavid kaaru pääle. Aeti kaarad paa põhjas palavas nõndakui praksus, siss panti suka sääresse ja ümmer kaala. Päeva es panna, ikki õhtu, kui sängi minti. See aas siss higistama. Mööda selga jooskis vesi alla. Kui kaarad jahedas läksid, võeti sukk ära ja panti kaala ümmer mõni villane asi, et soe on. Mitu päeva soetadi nõnda.
Päeva tehti veel pihlaku õie teed ja anti seda juua. Vahtrakauna tee olli veel parem, aga vänge olli, haisis, sita maik olli, aga aidas hästi. Ubalehe tee olli kige parem [= mõjusam], aga see olli mõrru, jusku tubaku maik olli. Me seda es taha.
Ätt [E. Okase isa] tegi soolvee, võttis peotäie soola ja tassitäie leiget vett, siss kuristas sellega. Tema kunagi es tee muud, kui kurk haige olli. Mamma käskis kaaru kaala ümmer panna, aga ätt ütel: „Pane kaarad omale persse pääle.“

Kaer ravivahendina Tormas.
Kui väikesel lapsel oli mõni kurguhaigus (Tormas öeldi: neelamine on valus), siis kuumutati potis kaerateri ning valati need sukasäärde. Selline sukasäär seoti umber kaela. Sellist protseduuri on ka kogujaga tema lapsepõlves läbi viidud. Ei mäleta, et peale kaera muid teri oleks kasutatud.

Kui kurk haige, söödi mett ja keedeti sibulaga piima.

/---/ ja pärnateed kurguhaiguste vastu.

Männakasud kurgurohuks

Toored tammetõrud - kurgukõrvetuse vastu.

Kaetisrohi ehk nõmmeliivatee kasvab liivases maas, roosakad õied. Tehti teed ja joodi köha ja kurguhaiguse vastu. Ka muidu joodi minu kodus seda teed. Oli hea pehme juua. Seda teed anti lehmale ka, kui lehm lüpsma tuli. Seest tegi pehmeks. Kuivatatult tehti suitsu mesilindudele.

Kaela ja kurgu limanemine: nõges, sinilill.

Salveitee (kuristamiseks) on kurgu limasnaha paistetuse, kurgumandlite vastu. Kange tee + mesi - venivaks, äädikat hulka, hapukas segu, iga tunni tagant kuristada.

Sibul - kurguhaigusele.

Kui on külmetamisest köha, kõri haige vai hääl ära, siis keeta piima ja sibulat vai mett tulise piimaga. Aga kõige ette on, kui tulisele piimale panna hulka lusikatäis võid.

Kurgutõbe arstiti suka sisse pandud tuliseks tehtud kaerte lõua all hoidmisega.

[Kurgutõbe arstiti] Kurku kuristati kuuma kummeliteega.

Upinhain. Kurguhaiguse vastu ja ka kompressideks.

Takjas. Kurgu kuristamiseks, ajab higistama, sammaspoolikute ja seedimisrikete vastu.

Upinheinast tehti teed kaela (kurgu) kinnioleku puhul.

Potentilla L. Kalkunajuured. Juuri leotakse viinas ja juuakse, kui kurk haige on.

Pohla (paluka) värsked lehed ja juured keedetakse teeks. Üks osa lehti ja juuri ning kaheksa osa vett - reumatismuse vastu. Kange pohlavarte keedis: külmetamise vastu, kurguloputamise vahendiks, seedimisrikete vastu.

Mustikad. Kõhu- ja kurguhaiguste vastu. Koleera eemale hoidmiseks. Mustikalehtede tee külmetamise vastu.

Jänesekapsas - “jäneseoblikas”. Supis - kurguhaiguse vastu. Lapsed armastavad süüa.

Kumeliveega pestakse veel haigeid silmi, kuristatakse haiget kurku ja hoitakse teda ka valutaval hambal.

Heinapebred - olid hääd kaelahaigusele ja kurguhaigusele.

Kolmekordne teehain kutsutas: siukse madala (ca 15 cm) puhma kasuse, valsstsireni õie omma. Ja tost saa väega hea tee. Ja see on hea võtta, kui oled külmetanud, no aevastad ja kurk on kibe ja temperatuur ja. See ajab higistama ja on vägade hää.

Vormsis, seal mererannas on väga palju nõmmeliivateed. Kuivatada ära, siis kõige parem rohi, kui kurk haige ja köha tuleb. Seda teed võtta. Mul see sai otsa, muidu ma oleks näitand teile.

Kummeliteed joodi palaviku korral. Kuristati haiget kurku, pandi kompressideks haavale.

Paiseleht on kurgu- ja kõhurohi. Võtab röga lahti.

Krookleht on väga hea rohi, kui on köha ja kurk haige.

Raudrohtu võeti köha ja kurguhaiguse vastu.

Teed tehakse, kummeliteed, kui kurk haige on. Mina olen kurguhaigusega kohe võtnud, täitsa ravib ära kohe.

Tõsjatšilistikut ole korjanu. Ku om kurk haige või kaal haige, palaskaitada suud. No ma ole teda ikka teenu.

Romaška on ka hea. Kui kõri on haige, loputada.

Lill kui ravim. Mina olen kasutanud saialille. Tehakse küll teed põletiku vastu, aga kord külas olles jäi kurk väga haigeks. Kojutulek oli ees ja apteegirohtu polnud kusagilt võtta. Võtsin saialille õisi lihtsalt suhu ja närisin terve tee, kui peeneks said suus, neelasin alla. Koju jõudes oli kurgust kriipiv valu kadunud.

Mailane ravib jooksvat, luuvalu, halba seedimist.
Jaanikuus korjas vanarahvas hoolega mailast, mida kutsutakse Viljandi pool jaanirohuks või jooksjarohuks, soehambarohuks aga Lõuna-Eestis (Valga, Võrumaa, Pärnumaa). Seda taime peab tundma. Teda leidub kuivematel niitude või võsa ääres, on 12-15 cm pikkuse varrega, õied on helesinakad (mitte ära segada äraunustamislille õiega), vahel valged, on kobaras taime tipus. Mailasel on karvased lühivarrelised munaja kujuga lehed. Vars on kare ja lamavalt maas, aga õie osa hoidub püsti (oluline tunnus varrel!). Keeta sellest taimest keedis, mis jääb pruuniks nagu kohv. Juua 1 klaas seda päevas 3-4 korda, kui on jooksva, luuvalu, nõrk seedimine, samuti kopsu- ja maksahaiguse ajal. Korjata tervet taime. Teha sellest ka teed. Seda juua, kui hääl läheb ära, oled külmetanud ja põis haige, sobib ka kurgu kuristamiseks (teha siis kangem tee).
Kui teha sellest tinktuuri, siis saab sellega ravida haavu ja sammaspoolikut, ohatisi.

Suu- ja kurguhädade korral.
Võtta võrdsetes kogustes pärnaõisi, kummeleid ja nõmmeliivateed, lasta kergelt keema ja siis 3-4 min tõmmata, jahutada. Sobib nii sees- kui välispidiselt suuhädade ja kurguvalude korral. Võtta 1 kl pärast sööki ja kuristada või hoida suus. Pole halb, kui lisatakse ka kummeleid, tarvitada soojalt. Hea on ka sisse hingata seda auru hingamisteede haiguste puhul.

Üks naine keetis rohtu tammekoorest, see oli kopsurohi ja kui kurk haige. „Purtsi rohi“. Nüüd on ka käinud paljud seda küsimas, aga ei ole enam saada. Üks aine seal tuli tõrvavabrikust, seda ei saa enam nüüd, sellest oli pruun. Kõiksugu maarohtusid ka keedeti. Angiini vastu ka.
„Purtsi rohi“ oli kopsurohi. Seal olid siis kõik sees, tammekoored, männikasvud ja ma ei tea, kas kuusekasvud. Leotati ja keedeti ja alkoholi oli ja rahvajutu järgi seal pidi isegi piss sees olema. Seda joodi sisse, pidi aitama, sellepärast, et nende oma poeg sellega ennast ravis, temal oli keegi vana saksa arst seda [Purtsitammel] õpetanud. Seda pissi ei tea, kas oli oma või võõras, ega seda keegi ei avaldanud, anti pudeliga kätte ja millest ta oli. See on nihukene rahvajutt, et kes teda siis keetis. Mina olen ka teda ainult korra suuga maitsnud. Aga siinsamas see Ilvese Linda, see vist ravis ennast sellega välja, olid ka kopsud.

Upinhaina tsaid tetas, ku kurk vallus vai köha om.

Aedesalvei - sellest tehtud teega olen lapsena kuristanud kurku ja sellega olen nooruses ravinud kahepoolseid. Olen kuulnud selle tee puhastavast toimest maksa- ja neeruhaiguste korral. Tean, et noored naised on seda keedist kasutanud kerge emakaverejooksu vastu. (Teave kuuldud Raplast 1930.-40. aastail.)

Tokkroos (Althea officinalis) - see aedades (sageli vastu majaseina) kasvav lill on 125 cm kõrgune, suurte kahvatupunaste ja teiste värvidega õitega. Droogiks juur, mis kooritakse ja kuivatatakse ära. Sel on omapärane lõhn, magus-läila limane maitse. Keedist kasutatakse hingamisteede katarri ja köha puhul. Siirupit antakse lastele rinnahaiguste korral. Tokkroosi ja leedripuu õite tee, segatult võrdsetes osades, aitab kurgupõletiku, kaelahaiguste ja kurgumandlite raviks. (Teave kuuldud sugulaselt, 37 a. naiselt, 1940. a.-l. Purila külas.)

Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

Tokkroos.
Kurgupõletiku, kaelahaiguste, kurgumandlite pundumise korral.

Kurguaiguste vastu tehakse linase riide suitsu.

Kurguhaiguse puhul anti kuuma teega mett haigele. Niiviisi mitu korda päevas.

Kui kurk oli haige, anti kuuma teed kas moosiga. Teeks oli näiteks põrnaõietee, mida lasti „tõmmata“. Kurguhaiguse puhul kästi lapsel kuuma piima juua. Võimaluse korral anti ka mett lisaks.

Külmetuse puhul jäi kurk haigeks, muutus punaseks ja paistetus tuli. Villane sall tuli soojuseks kaela panna. On kuulda, et mõnes peres pandi koguni kuum kaerakott ümber kaela. See seisis kaua aega soe ja alandas põletikku kurgus. On veel kuulda olnud, et kaerte asemel pandi mõnes peres kuuma tuhka. Aga miks? Ei tea. Võibolla sellepärast, et tuhk oli odavam. Kurguhaigusele tuli anda kuuma piima koos meega. Üks õpetus oli veel selline, et võis ka soodat (söögisoodat) kuuma piima sisse panna ja see soodustas kurgu paranemist. Mitmesugused kuumad teed ravisid hästi. Raskesti haige pidi voodis teki all lamama. Kuuma piima või tee joomine ajas higistama ja siis ei tohtinud ju külmetuda. Oli veel üks ravimise moodus. Nimelt pandi sooja vee sisse keedusoola ja kuristati selle veega. Pärast kuristamist lasti see soolvesi suust välja. Ju see soolvesi hävitas haiguse pisikuid. Pärnaõie tee tegemisel aeti vesi keema ja kallati keev vesi pärnaõitele peale ja siis lasti see 10-15 minutit tõmmata. Siis sobis kurguhaigele juua. Ajas higistama ja alati higistamine tõi ka tervenemise. Tuli aga märg särk kuiva vastu vahetada vajaduse korral.

Kurgu seestpuult haigusõ peräst om juud linasiimne õlli ja lambiõlli ka.

Pärnaõied on samuti ammu tuntud rahvaravim kuuma teena higile ajava vahendina külmetuste ja köha puhul; kasutati ka neerude tegevuse ergutamiseks. Teeauru hingati sisse hingamisteede haiguste puhul, teed kasutati kuristamiseks angiini korral ja nii edasi.

Kurgumandlite puhul pandi sõrm suhu ja pigistati mandleid. Kuum kaerakott pandi haigele kaelale.

Kurgumandlite (kahepoolsete) põletiku puhul võeti õlgkatuselt samblaid. Need aeti pannil tuliseks, pandi kahe riide vahele ja seoti ümber kaela. /---/

Kurgutõve vastu pandi tulist tuhka või tuliseid kaeru sukasäärde ja asetati kaelale.

Kurgutõve korral asetati kaelale kuumendatud kaerakott.

Maarja kastehein (vormirohi): keedis kurgu ja bronhide katarride puhul.

Kurguhaigustele tehti siis kodus sooja piima (pliidil tuliseks aetud), kas mett või söögisoodat sekka. Angiini puhul otsiti raudrohu ürti, et teed teha.

Kui kurk on haige, põhjatse poolt katuse pealt pead võtma sammelt, siis saab terveks; põhjatsepoolt küljest tulevad ikka need sandemad asjad.

Kurk haige. Tuhka sai punase suka sääre sisse aetud, hautud. Hauti soojaks tehtud katusesambliga ehk linkri kiviga.

Kahepoolsete ehk kurgumandlite põletiku puhul võeti õlgkatuselt sammalt ja aeti pannil palavaks. Tuline sammal pandi kahe riide vahele ja seoti kaela ümber.

Võilill väga vajalik, puhastab verd, liigvett ajab välja. Õitest teeme siirupit. Lastele ka soovitakse anda piimaga. Aitab köha puhul teena ja kõri hingamistüsistuse korral, rahusti.