Haiguste märksõnad

Vesitõbi

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud vesitõveks; samuti kirjed, milles kirjeldatud sümptomid selgelt viitavad sellele.

Vesitõveks nimetati haigust, mille korral vesi jäi kehasse pidama ja keha läks paiste.
Veetõbi om, ku keha om vett täis ja vesipaistetse. See aap villi kah, edimelt ku karumarja, aga vesi sehen viimäti ku kanamuna. Neerusse on rikkes lännu. - - AES < Karksi - L. Lepp (1932)
Vesitõve põhjuseks arvati, et neerud on rikkis või et süda ei tööta korralikult.
Veetõbi on südamest, süda ei tööta, ei klaari ära ja neerud ei tööta, sis see vesi läheb ihu kaudu laiali. - - RKM II 101, 419 (41) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)
Vietõbi on paistetuse aigus. - - RKM II 14, 71 (173) < Jõhvi - L. Pedajas (1947)
Samuti peeti maaviha veetõve põhjustajaks.
Paistetusehaigus. Inimene paistetab üles nenna et - eks se moa viha ikke on. KKI, WS < Juuru - M. Must (1947)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Kadakamarju tarvitatakse vietõve vasta.

Kadakamarjatee olla veetõbistele hea juua, see alandada paistetust ja lahutada verd.

[Solanaceae]
Solanum dulcamara
Majakad. Teed tarvitatakse seestvalu vastu ja ka veetõbe vastu.

[Gentianeae]
Ubalehti tarvitatakse kõhutõbe vastu, külmapalaviku, veetõbe, rinnahaiguse ja kuivatõbe vastu. Lehtidest teed keeta ja iga 2 tunni järele üks lusikatäis sisse võtta.

[Labiatae]
Glechoma hederacea
Paistushain. Paistushainad keedetakse ummukses ja antakse leent paistustõbisele juua.

Veetõbi. Haigele antaks kadakamarjateed juua ja viiakse kuuma sauna ja tehakse kanged kadakasuitsu. Haigel olgu pää aknast väljas, et ära ei lämbuks.

Veetõbe vastu.
Kapsajuurt värskelt tõugata, mahl välja pigistada ja meega segada, sellest iga päev munakoore täis, kui kuu kahaneb, 11 päeva tarvitada, siis saab haige terveks.

Vietõbi on paistetuse haigus. Meresibula juured, justkui sigur, hakka seda vett juoma. Sie hakkab vett ära ajama.

Vesitõbi. Mustasõstravarre teed juua. Minu õde sai terveks.

Vesitõbi. Joodi kopsurohu teed, mis ajas higistama. Nii higistati vesi välja.

Vesitõbi. Kuuma kaeravanni tehti. Kaerad keedeti ära.

Lododender (Ladina keeles Plododenderon), on ühe meetri kõrgune alati haljas põõsas. Kasv väga ilusa õitega, selle kasvu lehtedest valmistatakse rohtu veetõbistele, nii inimestele kui ka loomadele. Lehed tulevad korjata juulikuus, kuivatada ära vilus, 1 liitri keeva vee sisse pannakse 12 kuivatatud lehte ja pannakse tulisesse kohta hauduma, mitte keeta, võetakse sisse kolm korda päevas enne sööki pool teeklaasi korraga. See rohi on ära proovitud ja ta parandab haiguse ära.

Mustasõstra oksad ilma lehtedeta teeks teha, see on veetõve vastu.

Londrapuu, leedripuu, Saksamaa õispuu, Saksamaa lodjapuu. V. k. Бузина. L. K. Sambucus.
See puu kasvab ka põesa moodi, hästi krobelise kollaka koorega, pikad lehed - umbes 12 sentimeetrit, laius 5-6 sentimeetrit. Õiekobarad on suured valged, pealt õiged nagu hobuse kabi, lehtedel ja õitel on kole vänge hais, õitseb mai lõpupoole; õitest tehakse kuivatatult teed veetõbe vastu, aga kuidas juuakse, seda ma ei tea.
Puu kasvab kõrgeks 5-6 meetrit jämedaks, läbimõõt tüükast umbes 20 sentimeetrit. Sellel puul on kole jäme pehme süda, mida võib pulgaga seest välja lükata ja sellepärast tehakse sellest puust piitsisi, virtsusi, veini- ehk kaljatünni kraanisi ja poisikestele plotspüssisi. /---/ Puu marjad on musta värvi, süüa ei sünni, küll aga tehakse neist marjadest tinti.

Lodotender: v. k. Рододендер. L. k. Rodotenderon.
See on põesaskasv, kasvab kõrgetes mägedes, kus on külmem kliima. Kasvab metsa all ja ka kõrgel lagedates perevallides, kus enam mets ka ei kasva külmade tõttu. Jämedus on juurikast 4-5 sentimeetrit läbimõõt, kõrgus veidi üle 1 meetri. See põõsastik haarab oma alla mõnes kohas mõnikümme tesatini (tiinu). Lehed on kitsekeelte moodi (saadan ühe oksa lehtedega), lehed toorest peast läikivad, tumerohelised, talveks lehti maha ei aja. Õitseb septembrikuul, õied on lillakasroosad, kobaras, 5-6 sentimeetrit pikad, otsad lahti, hästi ilusad, ilma lõhnata, neid kasvatatakse ka kõnniteede ääres ja parkides. Selle põesaspuu lehtedest keedetakse rohtu veetõbe vastu, mis aitab paremine, kui ükski arstide poolt välja kirjutatud rohi.
Lehtesi võib korjata juuli lõpus ja augustikuu läbi, iga põesa ladvast võetakse ainult 3-4 lehte, sellel aastal kasvanud lehed, kuivatatakse lehed ära vilus pööningul. Võetakse 6 lehte poole liitri keeva vee kohta, hautatakse nagu teed, võetakse sisse pool teeklaasi korraga kolm korda päevas, enne söödi. Kui paistetus kaub ära, siis võib vahet pidada, kogub aga vesi jälle kehasse, siis tuleb jälle võtta rohtu. Niimoodi ravis minu abikaasa ära ühe vanainimese, kellest arvati, et temast enam asja ei saa, ja see inimene on praegu elus.
Seda arstimist õpetas minule loomaarst Juhanes Tarjus, kes selle arstimise on ise välja mõtelnud proovimistega. Muidugi peab ka haige arstija nõudeid täitma.

Kadakas: v. k. Мосевельник. L. K: Juniperus Cammunis.
Ka need põesasokaspuud kasvavad ainult mägedes, kus on põhjamaa kliima. Neid on kahte seltsi, ühed roomavad piki maad, põesad on laiad ja madalad, aga teine selts on niisamasugused, nagu Eestimaal.
Kadakamarja teed joovad veetõbised ja neeruhaiged./---/

Veetõbe võib ära ravida täielikult, kui paned 6 rododendri lehte poole liitri vee kohta ja keedad nagu teed, siss võta pool teeklaasi korraga 3-4 korda päevas. Lehed tulevad korjata juulikuus, ladvast 3-4 lehte ja kuivatada vilus, kuivas. Kõige parem on kuivatada pööningul.

Maksa, veetõbe ja põiekivide vastu on hea õitsemiseaeg korjatud maisijuuksed. Kuivatada need ära 40 kraadi kuumuse sees 24 tundi. Joogiks on 10 grammi 1 klaasi vee kohta, valada peale kuum vesi ja las haudub 1-2 tundi. Võtta sisse üks supilusikatäis 3-4 korda päevas enne sööki. Kuivatatud juuksed hoida alal kuivas ja pimedas kohas.

Petersell võtab vee kah välja.

Kadakamarju kasutatakse iidsest ajast uriinierituseks ja seedimist soodustava vahendina. Samuti ka neerude alatalituse ja veetõve korral. Takistavad soolte ja maogaaside teket nii inimesel kui loomadel. Vanad inimesed keetsivad kadakateed loomadele ainetepuuduse ja halva piimamaitse korral. Neerupõletiku korral ei või kadakateed juua, ärritab liig neerusid.

Veetõbi.
Kui käed ja jalad paistetasid, siis joodi kadakamarja teed nii soojalt kui ka külmalt. Võeti saualeili ja kanti villast pesu.

Kadakamarja teed tarvitada luuvalu, neeru- ja veetõve korral.

Võilill väga vajalik, puhastab verd, liigvett ajab välja. Õitest teeme siirupit. Lastele ka soovitakse anda piimaga. Aitab köha puhul teena ja kõri hingamistüsistuse korral, rahusti.

Ma joon kortsulehte, see pidi hea olema veetõbele ja südamele kah.

Kadak (Juniperus communis L). Kadakamarja tee on külmetamise ja veetõve vastu.

Kadak (Juniperus communis L). Kadakamarja tee on külmetamise ja veetõve vastu.

Põldõsi (-osi) [Equisetum arvense].
Kevadine osa: piibusk (enamasti lastelt), tilk, seatilk. Suvine osa: õravasaba (orava-); põldkuusk (harva kuulda). - Maa-aluseid mugulaid varte küljes nimetatakse piibuskimunadeks. Neid lapsed kaevavad ja söövad.
Arstimiseks on põldosja tee neeruhaiguse vastu; mõned on joonud ka südamehaiguse ja veetõve vastu.

Konna-õsi (k.-osi) [Equisetum heleocharis].
Mõned pruugivad selle vee keedist juua tiisikushaiguse vastu; mõned ka veetõve vastu.

Harilik kadakas (Juniperus communis L.). Marjadest valmistatud teed tarvitati veetõve ravimiseks.

Kadakas - kadaka.
Marjadest tee tiisikuse, veetõbe, neeruhaiguse vastu. Okstevett lisatakse õllele punaka värvi saamiseks, hautatakse puuanumaid, tarvitatakse loomade haiguste vastu.

Härjapõlve lodjapuu (valgete õiekobaratega, kasvab metsa ääres ja raiestikkudes). Tarvitatakse veehaiguse vastu.

Kadakamarjad toorelt süües veetõve vastu.

[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Pärnaõied, mis kasvavad veel üsna elavalt kuni 2000-aastase kodumaa tuntuma puu okstel. Arstirohuks kasutatakse pärna ilusaid õiekesi, millest teed keedetakse ehk ekstrakti viinas valmistatakse. Pärnaõie tee osutub kosutavaks joogiks haigetele, kes põevad kopsuhaigusi, kauaaegset köha, veetõbe ja kahvatõbe. Külmetuse vastane ja rindu pehmendav tervendaja.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Taimedel kui ka loomadel on suur tähtsus looduses. Nad on tihedalt seotud üksteisega ja omavad suure tähtsuse, sest taimedeta ei saaks loomad ega üldse elusolevused elada. Taimeriigist saavad loomad omale elu ülevalpidamiseks toitu ja hingamiseks hapnikku. Et nad nii hädatarvilikud on, nüüd kui ka vanasti, siis pühendatakse ja pühendati ka vanasti neile suurt tähelpanu. Neid kasvatati ja arendati, mille tagajärjel tekkisid meie nüüdse aja mitmesugused peaasjalikult toiduks tarvitatavad kultuurtaimed. Taimede mitmekülgset kasu tunti juba vanal ajal. Ka siis juba teati neid mitmeks otstarbeks kasutada, nagu toiduks, arstimiseks, värvimiseks, riidevalmistamiseks ja kodukaunistamiseks.
/---/
Arstirohutaimed
Taimi tarvitati ka arstimise otstarbeks mitmesuguste haiguste vastu. Tuttav oli kadakas oma mustade marjadega. Nende marjade leotist tarvitati neerude ärritamiseks, et neid sundida kust kehast välja nõristama. Üldse oli ta tuntud veetõbe arstimise vahendina.

Kadakas - on siin omi mustade marjadega arstirohuks. Marjade leotist tarvitatakse neerude ärritamiseks. Rahval on kadakas vanast ajast veetõve arstimina ja rohuna põie ning kusetoru vigade vastu.

Kasutatavaid taimi.
Kadakast saab õlle tegemise juures tarvitatud, rohuks veetõve vastu on kadakamarjad,
kadakaoksi tarvitatakse ka ukse all jala puhastamiseks.

Haab (haav): koortest veetõbe ja maksalutikate vastu teed.

Kadakamarjad - veetõve ning põievigade vastu.

Kadakamarjad - veetõve ning põie-, kõrvavalu vastu.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Kui inimese sees on ülearu vett, siis tarvitati selle vastu mustad prusakad: keedeti ja anti seda juua.

[arstirohtudeks] kadakavirvi ja -marju veetõve vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kadakamarjad ja -juured - veetõve ja neeruhaiguste vastu.

Kadakas - neerude ärritaja, veetõve vastu, põie- ning kusetoru vigade vastu.

Kadak [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kadakamarja tee - 4 kuni 5 tassi päevas - on hääks rohuks külmetamise, põiehaiguse ja veetõbe vastu, ka puhastab kadakamarja tee verd.

Konnaosi ühes koirohuga on veetõve vastu, juuakse sisse.

Mustsõstar. Mustsõstra varre teed joodi veetõve vastu. Minu õde sai terveks.

Lehmanisa. Lehmanisa teed joodi veetõve vastu.

Kadakas - noored kasvud ja marjade tee veetõve vastu, kadakaõli veega segatult peakõõma vastu, ilma segamata määriti veninud ja valutavaid kohti.

Kasepungadest tee (2-3 klaasi päevas) veetõve, jooksva ja kõhukrampide vastu.

Põldosja tee, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta on rohuks verevooluse ja vereoksendamise vastu, südame-, maksa- ja neeruhaiguste, kusetakistuse, veetõve ja jooksva puhul. (1-2 klaasi päevas, verevooluse puhul vähem.)

Angerristi tee (1-2 klaasi päevas) põie ja neerukivide, langetõve, veetõve ning paelussi vastu. Naistel on soovitav korratu kuupuhastuse ja valgevooluse puhul.

(Üheksamehejõud). [mis haiguseks] vee seesolekul (ihus) ja nii edasi. Keedetakse (sisse juua).

Kalmuse juured koos koirohuga teeks keedetult on rohuks veetõbe vastu (hommikul ja õhtul pool klaasi sisse võtta).

Kadakamarja tee - luuvalu, neeru- ja veetõve vastu.

Viinamarjapuu väätide tuhk on rohuks veetõve vastu. Peotäis tuhka pandi teeklaasi ja kallati vett täis.

Veetõbe on sellepärast raske arstida, et seda rohtu on väga raske metsast leida, suisel ajal peab neid kohti tundma, kus seda rohtu leida vöib.

Veetõbe vastu.
Kapsajuurt värskelt purustada, mahl välja pigistada ja segada meega. Sellest iga päev võtta munakoore täis, kui kuu kahaneb - 11 päeva järjest, siis saab haige terveks.

Nurmenukk.
C-vitamiini rikkad lehed sobivad salatiks. Juured aitavad köhahoogusid pehmendada ja rahustada. Taim teena paneb higistama ja normaliseerib südametegevust. Ürti lisada 1 tl klaasile veele, lasta jahtuda, juua 1/3 kl söögi peale 3 korda päevas.
Juues iga päev 1-2 kl nurmenukuteed, valud vähenevad ja kaovad. Mõjub hästi vesitõve ja südamelihase põletiku ning ajurabanduse puhul. Juuri keetes annab hea neerutee, mis lahustab põiekive. Õied on hinnatud kosmeetikas. Selleks leotada õisi 2 ööpäeva destilleeritud vees ja saadud leotist kasutada näopuhastusveena. Seisab külmkapis umbes nädal aega.

Kadakas - okstega suitsu tehä, teeb eä lõhna tuppa. Tõbede korral ävitab aiguse idusid, suetsetamine kadaga suetsuga. Kadaga marjad o eä rohi; vanaste tarvitusel mao, neeru ja maksa aiguste arstimisel. Kadaga tee pidi puhastama verd ja arstima veetõbe. Külgeakkavate aiguste eest pidi kaitsma kadaga marjad, kui neid igäpäe mõned näridä. Värvides kadaga marjega pidi saama ilusat kollast värvi.

/---/ Ja põldosi on mul tähtis rohi. /---/ Põldosi on selle vastu, et vesi korjab sisse, ütleme piss, see aitab seda. See naistepuna on ka, aga see on väike selle mõju kõrval, mis põldosi.