Haiguste märksõnad

Põletushaav

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse haava, kusjuures on täpsustatud et tegemist on põletushaavaga.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Põlenud haavade parandamiseks on puusüsi, mida mõni aeg tuleb haavade pääl hoida. Kohe, põletamise ajal aga on tati ja aaloe vee (potis kasvava taime oksa murdmise läbi välja tilkunud vesi) pääle panek väga hea.

Kui sa ennast kusagilt oled ära põletanud, siis on selle vastu see väga hea, kui sa põlenud koha pääle kohe inimese tatti paned; see teeb ihu pehmeks, kaotab valu ära ja hakkab haiget kohta aegsaste parandama. Ka puusüsi on põlenud haava pääle hea, selleks tuleb tükikene puusütt mõni aeg haige koha pääl hoida, ja tervis on peagi käes. Pääle seda on veel see vesi põlenud haava pääle hea, mis aaloe oksa katki murdes säält siis pigistamise läbi välja tuleb. Selle vee mõju on aga siis abi andev, kui teda kohe saab pääle määritud, kui põletatud koht ihu külge sai.

Põlenu haava pääle hää panna om a) aaloe sahti, b) kardolekaabet.

Maarjasõnajalad, kui keväde olliva ärä kuivanuva. Tarvitadi neid põlenu haavade arstimisest, peenikeseks katki hõõruda ja haavade pääle panna.

Palanu haava rohi: 1) suguperäst kuuse- või pedäjäkasusit, 2) haput koort paar lusikatäit, 3) tükike vaha. Tükk aiga väikse tule pääl keetä, ärä jahtuda lasta ja pääle määri.

Kui põlend haavad on, siis saue, värnitsat, veisesitta, kardulekraabet, poomõli ja niinepuu lehta peale panna.

Oma tatt om palanu vasta kõigõ käeperalisep rohi ja ei lasõ palotõdul haaval villi üles aia. Niisama om peenikene, likõlt pääle puistatu suul palanu vasta hüä ja ei lasõ villi üles tulla. Nüüdsel aal, kuna ka talorahval, sääl ja tääl akõndõ pääl lilli kasusõ - kitetäs ja pruugitas aaloni lilli liimi ehk sahvti palanu vasta hüäs rohos.

Palanu haava vastu om ka kitetav hernevilja jahu, mis mädänemist takistab, kasuma paneb.

Põlenu haava pääl om kardolekaabe õige hää, ninda ka aaloe sah't, ku tat kähen om.

Ärapõlenud haava rohi. Võtta:
1. Suguperast kuuse- ehk männikasvusid (noorelt).
2. Haput koort paar lusikatäit.
3. Tükikene vaha.
Keeda pisut aega veikse tule peal ning määri peale, kui on juba jahtunud.

Niisama on ka põlenud haavadele aaloe väga hää.

Põlend haava pestaks lõhmuspuu koore veega.

Tulehaavade ja igasugu põlemiste vastu on abiks, kui haiget kohta kinni katta niinimetatud suurde teelehtedega (laiad ümargused lehed, kasvavad tee-raa ääredel).

Aaloe, sii on kõege parem põlend haava piäle. Võetse lõegatse leheke katti, pantse seda vedelt piäle, sii tiib haava terves.

Karukõlla õite tolm on esimene rohi põlend haavale.

Põletatud või keeva veega haavadele võieti aaloelille lehtedelt pigistatud mahla või vedelikku, milles arvati peituvat parandusvõim.

Põlend haavade piale pannasse valged lõhmusekoort.

Põlenud haavale pandud pääle soola ja ühe toaskasvava lille "vett".

Põlenud haavale otsitakse lõhmuspuu koort, tehakse vees pehmeks; ka jooteli määritakse.

Põlend haaval panti aaloe-ila, sii on kõege suurem rohi. Ku värske haav on, sis pane kanamuna valge piale.

Põletishaavade puhul võtta pärna koor, pruun kiht maha kaapida ja keeta koort ca 2 l. vees. Nii saab venivat kollast vedelikku, mis kurnatakse läbi riide ning pannakse kompressidena haavale. Isegi rasked haavad paranevad umbes 2e nädala kestel.

Põletishaavale panna keedist rukkiorasest ja kuusekasvudest.

Põletishaavale pannakse soodat; seotakse teeleht kõvasti pääle.

Igasuguste nahavigastuste, nagu tulehaavade, lõhkenud käte ja haudunud kehaosade puhul on ravimiks tammekoore (Quercus robur L.) keedis.

Põlenud haava arstimine.
Põlenud haava arstitakse aaloe veega: aaloe leht lõigatakse katki ja sealt higistab "vett" välja. Sellega niisutatakse põlenud haava.

Põlend haavadele on heaks rohuks meevaha, rukkiorast ja kuusevaiku kokku keeta ja peale panna.

Niinekaabe on ka põlend haava rohi. Kaabitakse niinepuu küllest ja lüüakse vahuks, seda vahtu haava peale panna, võtab valu ja parandab terveks.

Põlenu haava esimene rohe olli elioks. Tend kasvatadi tuas akende pääl, uhaka moodi okalene lill olli, sääl õõndsa oksa sees seda pehmet eli panti põlenu haava pääl. Ku elioksa ei olnu, kaabiti pärnalima pärnaniine päält.
Aput koort keedeti ja kooreeli määriti sulega pääl, puhtad valged puuvillad panti põlenu aava pääl ja kooreeliga ikki päeves mitu korda kasta, et ära ei kuiva.

Põlendhaav. Aaloed pannakse piale.

Paiselehte pandi põlend haava peale. Lehtedest pressiti vedelik välja ja sellega määriti.

Ämmatussi tolmu pritsiti põlend haava peale. Lõikehaava peale ka.

Põlend haavale aknauhakad, piiru ehet mis peeru (piiru) põletamise ajal piiru otsa jäi. Lõhmuspuu koore vahelt lõhmuspuu koore ila.

Põlend haavale kasekarbast keedetud vett, kanamune, lõhmuspuu koore ila. Lõhmuspuu koor tuli ära keeta, see ilane vesi.

Põlenud haavale pandi pääle paise- ja kobrulehti.

Põlend haava peale on niinepuu kaabe heaks rohuks. Niine koor võetakse pealt ära, koore alt kaabitakse puud, see kaabe lüüakse vahule, pannakse riidelapiga põlend haava peale. Kui ära kuivab pannakse uut vahtu peale, parandab ruttu haava.

Põlend haavadelle panti aaloe ja puumõli.

Siis lõhmussa kaabe lopiti ära vahule ja panti pääle põlenud aavale; sis ka külmenud obusesitta, aaloed ka. Aga kas sa tääd, mis põlend aava rohi on - tatt; paned pääle, kohe tõmmab vee välla.

Lõhmuspuu koore õli ehk lõhmuspuu koore salv. Keedeti lõhmuspuu koori veega, kunni läks paksuks - õliks. See oli hea rohi uudele ja ka põlend haavadele ja sõukstele kohtadele, kus muu rohi änam äi aitand.

Põlend haavale pandi hapud leiba ja tuhli kaabet (s.o. kartuli kaabet. Koguja.)

Põlend haavale pandi toorest kardulikaabet peale. Võttis palaviku ära. Ja siis munavalget, - ja veel rukkijahu ka, väga hia peab olema.

Põlend haavale on hia pärna koor, mis musta koore all on. Seda vees kloppida, nii et venima hakkab, siis tuleroosi lehed on ka väga hiad põlenule.

Põlenu haavadele pandi tammekoore vett või kuiva rukkijahu.

Põlen haavale niinekoore õli ja tuleroos.

Põlenud kohale tuleroosi vedelikku, siis võtab suure valu ära.

Põlend haavad: kui keevä veegä kuskilt sai põletud, siis pandud tuleroosi vett peäle. Linaseemne lihti keedetud koa peale panna.

Linaseemneõli lubjaveega pooleks aitavad värskete põlenud haavade vastu.

Tammelehtedest ja -koorest keedetud kange tee on heaks rohuks tulehaavadele, mädapaisete ja haudunud jalgadele hea (jalgu pesta selle teega).

Põletiste arstimiseks võeti pärnapuu oks ja sellelt võeti ära must koor. Alumist valget koorekihti kaabiti ja keedeti ära. Pärast jahtumist pandi seda keedetud vedelikku haavale ja seoti kinni.

Naismiini marju (koerõispuu) pigistada põlend haava peale. Aitab kohe.

Põletustele pandi peale aalolille mahla, kartulikaabet ja söögisoodat. Pind tõmmati välja lihtsalt nõelaga.

Põlend aavale ma muud ei tia, kui seda, et siebiga määriti seda kõhta ehk siis süömäsuada roppudeti päälä. Aluelehe küljäst jällä murreti üks tükikene ja senega hõõruti seda kõhta. Seda pidi kõhe tegema, kui põletas, pera ei aitand enam miski asi.

Põlenud haavadele on pandud kala soolvett valu vaigistamiseks ja tehtud mähis aknaohaka mahlast (pikaleheline kaktuseliik).

Põletushaavad: pandi aloelillist pigistatud vett pääle ja valget muna, puistati pääle kartulijahu.

Põlend haav. Pihlakakoortelt mähk ära kaapida ja koori keeta. Külmalt linase lapiga kompress peale panna. Ka munavalget peale panna. Mitu korda kompress panna. Mähk linase lapiga peale panna. Minu isa põletas praagaga ennast, nahk tuli ära. Selle rohuga sai terveks. Arst ei aidanud.

Põlend haavale pandi peale haput piima, aaloet, söögisoodat ja toore kartuli kaabet.

Põlend haavale pandi peale seepi ja toore kartuli kaabet.

Põlenud haavale pandi aaloed peale ja valu vaigistamiseks hoiti lubjavee vannis.

Põletushaav.
Põletusehaav palava veega või tulega. Pandi vanasti peale värnitsat, kala soolvett ja aknaohaka mahla (rohkem ei tea).

Oli põletusehaav, siis pandi aaloemahla peale.

Ja teine rohi põlenule oli pärnakoore vesi. Rahva suus lõhmuskakoore vesi.

Põletusehaava ravi.
Värske põletushaavale raputati kohe söögisoodat ja tilgutati aloemahla peale, see võtis valu ja haav ei läinud mädanema.
Kui käed külmand (külmavõetud), siis kasteti käed külma vette ja hõõruti lumega, seni kuni nahk tõmbas punaseks, roosakaks, siis andis valu järele.

Põletushaavade puhul tehti haavalima. See lima tehti pärnapuu mähast, mida segati veega ja klopiti. Lima määriti põletushaavadele.

Põletushaav.
Põlenud haava raviti aloelille mahlaga. Võeti aloeleht, pressiti mahl välja, selle mahlaga määriti haiget kohta, mitu kord korrati ja põlenud haav sai terveks.

Põlendhaavale pandi toore kartuli kaabet peale ja munavalget.

Põlend haavale pandi peale toore kartuli kaabet ja värnitsat.

Põletushaavadele pandi kohe peale kuiva söögisoodat, määriti aloelille mahlaga. Määriti ploomirasvaga, võiga ja nii edasi. Külmavõetud kohta hõõruti lumega, määriti rasvainega.

Põletuste puhul pandi tuleroosi (aaloe) mahla peale.

Suuremate põlenud pindade puhul pandi suretatud (hapendatud) kapsalehti peale ja seoti riidekaltsuga kinni.

Väga heaks ravimiks oli niinepuu (pärn) koore alt kaabitud mähk rõõsa piima sees leotatult põlenud kohale peale panna, see oli nagu kollane saiataigen. Seda kasutati laialdaselt.

Aloe, tulelill, tohter: V. K. Aлой, алоэ. L. K. Aloe.
See lill on arvatavaste igal maal kuulus oma tohterduse poolest, tema pikad kitsad ja paksud mahlased lehed on äärtest kaetud terava otsaga piigikestega, mis sisaldavad endis mürgiollust. Kui selle taime lehti ravimiseks tarvitatakse, siis lõigatakse lehe piigid hoolega maha. Kui see taim saab viie aastaseks, siis ajab ta külge veikesed valged õiekesed, milledel ei ole mingit ilu. Kui iga aasta hoolega ta võsud ära murrad, midagi võib pottidesse istutada, siis kasvab see taim kuni ühe meetri pikkuseks ja pöidlajämeduseks. Räägitakse, et see lill ei ole enne raviks kõlbulik, kui saab vanaks 5 aastat, mitte nooremalt. Põlend haava määrida selle lille lehe mahlaga, võtab valu kohe ära ja haav saab mõne päeva pärast terveks, ainult peab haava ilma sidemeta hoidma. Olen seda ise proovinud omal ihul, sellel arstimisel on ükskõik, kui vana see lill on.

Põletatud haavad.
Kui ärä põleted, siss paned aaloed pääle.

Põletishaavadele pandi peale võid, rasva, kartulikaabet, seepi. Toodi ka mõisa kärneri käest aloelille lehti, mis ka peale pandi.

No kui põletet haab olli, siss lill aaloe, sedä pandi pääle, sedä käidi siss külä pidi otsman. Ta om kangeste mahlane.

Põletushaav.
Vanast mamma pand aaloet pääle. Aaloe siist pitsit vällä ja pandi pääle ja sai tervess.

[Aaloe] Ja põlenud haavale on see ka kõige parem.

Aaloemahla tilgutati põletushaavadele peale. Noore aaloe lehti ei soovitatud iialgi tarvitada, nüüd on kuulda, et aaloe peab vähemalt 3 aastat vana taim olema, siis lehed mõjuvad ravivalt. Kord andis Helmi Kiis ühele tuttavale südamehaigele 3 kg aaloelehti, kes tegi endale suurema koguse südamerohtu valmis.

Aaloelehest pigistati mahla põletushaavade peale. Aaloe pidi ravima siis, kui taim vähemalt kolm aastat vana oli.

Aaloelehest pigistati mahla põletushaavadele, aitas valu ja põletikku vähendada.

Aaloelehest tilgutati põletushaavade peale. Sai ruttu terveks.

Aaloe on ka hea põletushaavade raviks tarvitada. Võetakse leht küljest ära ja pigistatakse mahl põletushaavale peale. Sel juhul peab aaloe 3-aastane taim juba olema. Siis ravib.

Aaloe on põletushaavade rohi. Lehest tuli tilgutada pigistamise teel haavale rohtu peale. Parandas kiiresti.

Kui sul sõrm oli põlenud, keedeti linaseemneid ja searasva pandi haavale ja sai terveks. /---/

Aloemahl või -leht põletushaavale. Aloemahla tilgad sissevõtmiseks.

Kes põletas kuuma auruga naha punaseks, kuid nahk katki ei läinud, tuli külma vett peale lasta voolata. Valu vähenes. Pärast tuli söögisoodat peale panna. Kui põletamisega läks nahk puruks, tuli aaloelehest mahla peale tilgutada, pärast pehmet määret peale, näiteks magedat rasva või võid. Kuni paranemiseni ei tohtinud pesta veega.

Põletushaavade puhuks oli aaloe, selle mahlaga määrimine võttis valu ära. Ka seoti aaloeleht põletuskohale. Aaloed kasvatati igas peres, eriti seal, kus oli lapsi. Seda kasutatakse ka praegu.

Saialille leotist on hea peale panna paisetele, põletushaavadele.

Põletushaavade puhul pandi peale hapukapsa lehti (või ka seepi, söögisoodat).

Põletishaavale pandi aloet peale, linaseeme õli mähis, söögisooda mähis ja toore kartuli mahla või kaabet. Samuti purukslitsutud värskeid teelehti hõõrutud ja põletatud vahedesse. Ka pandi põletatud koht hapupiima sisse ehk haput koort peale. Selleks, et villi üles ei võtaks.

Põletushaavadele, kui nad ei olnud sügavad ega tekkinud veerakkusi, neid põletuskohtasi kasteti värske aaloelille mahlaga. Selleks lõigati lillelt tükk ära ja pigistati mahla põletud kohale. /---/

Põletushaavad.
Põletushaavale tuli kiiresti toore kartuli riivet peale panna, mis vähendas valu. Pandi ka teelehest pigistatud mahla, kuid see ei olnud nii hea ja võis alles hiljem panna.

Põlenud haavale pidi kartulikaabet peale panema.

Põletushaavale pannakse aaloed, mina määrisin seebiga kah.

Põletushaavale söögisoodat pandi esiteks. Kanamuna valge löödi vahule ja pandi peale ja niinepuu koore alt võeti kaabet ja see parandas põletushaavad.

Pölendhaiged arstiti ohaldestega - otsiti rohtude seast.

Tulehaavasi on mitmesuguseid. Ühe aasta ma kiitasi lõhmuspuu vett ja panin seda peele. Sii on venijas. Kanamunavalge, aknaoha ja öli aitavad ka.

Aloelilled (põletatud haava peale).

Naistepuna ehk viinalill. Tee on verekusemise vastu ja õli kaotab tulehaavad.

[Lina (Linum usitatissimum L).] Õli teeb kõhu lahti, lubjaveega segatult parandab ta põlenud haavu.

Naistepuna ehk viinalill, harilik. Tee on neeruhaiguse, päävalu ja verekusemise vastu. Õli kaotab jooksjahaiguse järele tekkinud paistetuse ja tulehaavad.

Aaloe põlenud haavadele hea rohi.

Aloe [Aloe]. Mahl - põletamise korral haavale.

Arstitakse aloega. Pidada olema hea rohi köha vastu, niisamuti ka tiisikuse ning kopsukatarri vastu. Ka põlenud kohtadele (tulehaavadele) määritakse peale tema harudest välja pigistatud sahvti (mahla).
Esimest olen vast hiljuti kuulma hakanud, teist on mulle teadmata ajast tarvitatud.

Kuastas (=kapsas). Hapukuastas põlenud haavale.

Tammekoored keedetakse kinnise kaane all. Tarvilik põletatud haavale.

Aalolille leht pigistatakse põletatud haavale.

Aalolille tarvitatakse põletatud haava pääle pigistades, mis hästi mõjub.

Niinepuu mähast saadi ka head rohtu põlenud haavale.

Niinepuu mähast saadi hääd rohtu põlend haavadele, samuti ka toalillest „aloest“ pigistati mahla põlend haavule.

Niinepuu koorte mähk’ast keedetud vaseliini määritakse põletamishaavadele.

Aloeroosi leht põlend haavale kasulik peale panna.

Aloed põlenud haavadele.

Aloelehti tarvitati põlend haava rohuks, ka koerõispuu marjad olid põlend haava rohuks.

[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Aloe põlend haavale.

Aalolille tarvitatakse põletatud haava peale ja sisemise haiguse vastu. Lastakse mõni tilk aalomahla viina sisse. /---/

Paiselehti tarvitati ka põlenud haaval valuvõtjana.

Porgandikaabe - põlend haava pääle.

Viburnum opulus: koerõispuu (marjad on põlend haava vastu).

Aloetaime tarvitatakse tiisikusehaiguse vastu ja veel põlenud haavade peale pannakse seda. Temal tuleb lehtedest välja vett, seda pannakse haava peale. Tiisikusehaiguse korral imetakse seda vett.

Põlenuile haavade pääle pandi silgupää villase riide alla ja kasteti sibulakasu veega märjaks ja hoiti niikaua peerutule käes, kuni ära kuivas.

Kanarik. Kanarpik keedetakse ära ja määritakse palanuid haavu.

Pihlakakoored on põlenud haavade vastu.

Vaeselapselehed põleva haava vastu.

Alloevesi põlend haavale.

Tuliroosi lehest pigistatakse mahla ja pannakse põlenud haavale.

Tuleroos - pannakse tulehaavadele.

Niinepuu kaabet - põlend haava peale.

Tuleroosi pannakse haava peale, mis on põlenud.

Tuliroosi pannakse põlend haava peale.

Tuliroos, pandakse põlend haava pääle.

Tuliroos, pannakse põlend haava peale.

Alueroos põlenud haavade vastu.

Vaeselapselehed pannakse põlend haavadele.

Noored lepalehed - põlend haava peale.

Vaeselapse lehed - põlend haava peale.

Noored lepalehed - põlend haava peale.

Vaeselapse lehed - põlend haava peale.

Aloemahl põletushaavade vastu.

Aloemahla pandi põlenud haavadele, see parandas ruttu haavad.

Aloemahla pannakse põlend haavadele, see parandab ruttu haavad ära.

Aloemahl põletushaavade vastu.

Sibul põletushaavade ja köha vastu.

Aloe (Aloe arborescens) lehe püdev osa parandab põlenu haava ja kubla.

Raudnõges - nõges piirituses aitab pääle määrides liigeste haigestumisel ja vanadel põlenud haavadel.

Aloe (toas kasvav) (pukasarv). Vedelik parim ravi põlenud haavadele.

Aloe põletamishaava peale.

Aloed tarvitati põletatud haavale.

[Vanatarkade rohukastikene. Vanaaja rohud olid järgmised:]
Põlenud haavadele: rukioras ja kuusekasud segamine keedetud.

Aloelill kasutakse põlend haava peale: tuleb pigistada seesolev mahl haavale.

Aloeleht - põlend haavale hää panna. Parandab kiiresti haava.

Aloe. Aloest pigistakse välja tema mahl. Mahl pannakse põlenud haavale ja siis terveneb haav.

Aloe. Aloemahla pannakse põlend haava peale. Isegi kõige selle kestaga tükkis seotakse see aloe haavale niikauaks, kui see soojaks läheb, siis võetakse ära ja pannakse uus. See on selleks, et valu vähendada.

Aloeleht murtakse katki ja määritakse mahl põlenud haavale.

Aloemahla pandi põlenud haava pääle.

Arnikavett võtta sisse iga kahe tunni pärast kopsutõbes ehk kui inimene kukkumise läbi viga saanud. Värsketele haavadele, muljumises, põletamises ei või paremat abirohtu leida kui selle rohu sahvti, - parem veel, kui seda joodava viinaga võimalik segada, peale panna. Villu värvitakse temaga kollaseks. Viina sisse pandud, teeb ta seda pruun-punaseks.

[Muud rohttaimed.]
Aloe (võietakse põletishaavu).

Aaloelehest väljapigistatud mahl põletushaavade vastu.

Ravimina tarvitatud taimi:
Pärn. [(Niinepuu) Koore keeduvett (limane vedelik) kasutati põletishaavadele määrdena].

Pihlakas. Pihlakakoored keedeti ära ja pandi külm kompress põlend haavale peale. Minu isa põletas praagaga ennast, nahk tuli ära. Selle rohuga sai terveks. Arst ei aidand.

Aaloe - värskena põlenud haavadele, keedisena tuberkuloosi puhul.

Sofori nastoika ravib nahahaigusi, kopsutuberkuloosi, I, II ja III astme kergeid ja keskmisi põletushaavu, muljumisi, äralöömise muhke, furunkleid, karbunkleid, nahatuberkuloosi, rinnapõletikku (mastiiti - rinnanäärmepõletikku), tromflemiiti (veenipõletik ning veeni ummistumine trombidega), maksahaigusi, 12-sõrmiksoole haigusi, odraiva, hambavalu, igemehaigusi, ekseemi, seenhaigusi (diateesi soodumus mõningate haiguste puhul), neeruhaigusi.
Valmistamine - viljad lõigata seemne keskkohalt katki, panna klaas- või portselannõusse 10 grammi vilja ja valada üle 100-150 grammi 50-kraadise viinaga, asetada kümneks päevaks seisma, kusjuures segada 2-3 korda päevas, siis pigistada ja filtreerida läbi vati või filterpaberi. Valada tumedavärvilisse pudelisse.
Tarvitada - sisehaiguste korral 20-30 tilka 3 korda päevas, neljas kord vastu ööd. Seda teha kolme nädala kestel. Vajaduse korral uuesti kümne päeva möödumisel.
Juuste väljalangemise korral määrida pead 5-10-protsendilise lahusega, samuti määrida radikuliidihaigeid kohti; sisse võtta kõrgvererõhu korral. (Kasutatakse ka lahusest võetud marju radikuliidihaigete kohtade määrimiseks ning kõrgvererõhu korral.)
Nastoika ei tekita valuaistinguid, tõkestab mädanemist ja kiirendab haavade parandamist.

Põletushaavade raviks pandi peale lõhestatud aaloe lehe tükke.

Lõhmusemähk koore alt - põlenud haavadele.

Aloe. Tarvitatakse põletatud haavade võidmiseks.

Rasketele haavadele olevat heaks abinõuks olnud järgmine segu.
Searasva (mage), võid (mage), rukkiorast, kuusevaiku (puhas), haput koort, vaha, mett, kuusekasvusid (hästi noori), kust.
See “salv” on puhtas nõus keedetult läbipaistev, hästi selge, puhastavat haava mädanikust, nagu tõendatakse. Õivaline rohi haavadele, põletishaavade ja nii edasi arstimiseks.

Aloevartest (Aloe arborescens) vedelikku või mahlast ollust määritakse põlenud kohale. Aitab ruttu.

Tõrvalill [Lychinis floscuculi].
Sageli esineb niiskeil maa-alul haruliste vartega ja kahvatute punaste õitega taim. See ongi “tõrvalill”, kelle juurde meie peatama jääme. Rahvas Lääne-Nigula pool ja vastu Harjumaad on nimetanud muistselt seda “tuliroosiks”, sest et temaga põletishaavu raviti. Veidi hiljem tuli sinna juurde veel tarvitusele kasepuu süsi ja munarebu, mida meie aga allpool, “puud ja põesad, mida ja millede osi tarvitadi arstimisvahendena”, läbi võtame. Kuid et “tulilillega” ravimine olla old ammu enne tarvitusel, siis lahendab meile kõige selgemalt seda, miks on tulilille tarvitus nii viimaseni hääbumas. Sellepärast temast ainult vaid õige lühikene kirjeldus. Tulilille tarvitadi õige lihtsalt ilma ümber töötamata ravimisvahendiks. Selleks võeti oivalisest põesast lehed ja asetadi põlenud haavule ning see viinud esiteks kuivale põlenud haava, teiseks lõpetanud valu sellest.

Peletushaavad. Pandi peale niinepuu eli. Toodi metsast niinepuu, kooriti ära ja siis kraabiti puu ihu vastust seda viha korda ja segati hapu taariga. See oli kõige parem haavarohi.

Põlend haava peale puistatakse rukkijahu ja seotakse pealt lapiga kinni.

Põletushaavule tilgutatakse aaloe mahla, linaseemne keedist ja nõgesemahla.

Põletishaavule panna lambarasva ja vaiku kokku sulatatult.

Põlend haavale lõhmusekoore ila ja tuleuhakad (toalill).

Põlend haavale pandi pääle linaseemne ja õlle laastrid. Ka kala soolvett pandi pääle.

Tamm. Tamme arstirohuline võim seisab temas leiduvas parkhappes. Tamme lehist ja koorest valmistatud keedis pesemiseks ja vannitamiseks on abi tulehaavade, külmunud liigete, mädapaisete, nahahaiguste, lõhkenud käte ja haudunud kehaosade tervendamiseks ning higistamise vastu.

Põlend haavale aaloemahla pigistad peale ja siis kanamunavalge, see ka parandab haava ära.

Põlend haavale pandi aaloet ja kohe seepi. Seda pidi kohe panema.

Aaloe - põletamise haavad ja inimesed joovad, kui on kopsud haiged. Mett ja aaloed ja veel midagi ja siis joovad.

Inimeste ja loomade haavu ravida kuusevaigu salviga.
Kui inimene või loom saab haavata ja see ei parane, keeta salvi, milleks võtta kuuselt vaiku, lisada mett ja puhast ploomirasva (sulatatud); kui see on keenud ühtlaseks, hoida purgis kaane all jahedas kohas. Kui vaja, võida selle salviga raskesti paranevaid haavu.
Sellist salvi valmistas mu äi Ants Püvi (1894-1978) Nuiast Majari talust. Purk salviga seisis köögis kapis. Ta pani seda põletushaavadele, samuti mädanevatele haavadele ja puhastas enne ka piirituse (lahjendatud) lapiga.

Lilledega saab ravida.
Olen palju kuulnud ja lugenud lilledest, millel on ravivõimed. Õigesti öeldes on enamus rahvameditsiinis tuntud ravimtaimi õistaimed, seega lilled, mida paneme vaasi, kasvatame potis või näeme aias, põllul, niidul ja metsas enda ümber. Nüüd toongi näiteid lilledest, mida tunneme raviomadustega.
Aaloe kasvab aknal potilillena (troopikataim) - leiab kasutust tulehaavade ja põletusnähtuste korral nahal. Sellise tinktuuriga hõõrutakse värskeid ja mädanevaid haavu, samuti mesilaste pisteid. Taimest valmistatud keedist (pooleks veega ) on tarvitatud tiisikuse korral, aga ka bronhaalastma, haavandtõve ja silmahaiguste raviks. Droogiks sobib kogu taim, millel ilusad punased, roosad ja valged õiedki. Olen tulehaavade ja mesilaspistete puhul seda kasutanud alati ise ja ravinud oma lapsigi. (Teave kuuldud Raplast 1930.-40. aastail.)

Lina (harilik - Linum usitatissimum) - kasvab põldudel kultuurtaimena ja metsikult linaligude lähedal. Ravimina kasutatakse seemneid; keedis parandab põiepõletikku, abiks tripperi ravil; puder parandab paistetust ja paiseid; tee pehmendab valu, kuiva köha, kopsuhaigust, kõhukinnisust; linaseemneõli koos lubjaveega ravib tulehaavu. (Kuuldud rahvalt, võetud kirjandusest 1980. a.-l.)

Saialill (Calendula officinalis) - lill kasvab iluaedades, eestlastele hästi tuntud lõikelill ja ravimatim. Droogiks õied ja lehed. Kasutatakse keedist (õitest) higistamiseks. Juuakse kollatõve, näärmetõve, kõhuusside ja kuupuhastuse seiskumise puhul. Sidemete abil pannakse soolatüügastele, konnasilmadele ja näärmemuhkudele. Mahla võidmiseks kriimustustele ja tulehaavadele. Salve, keedetud õitest searasvaga, paisete puhul (ka loomadele). Tinktuuri, mis valmistatud õitest ja lehtedest võrdses koguses, võetakse sisse 10 tilka päevas maokrampide, hüsteeria ja nõrga kuupuhastuse korral, aga veega segatult igemepõletiku puhul. (Teave saadud emalt ja tädidelt Raplas 1930.-40. aastail. Hiljem täiendatud lugemise kaudu 1960.-70. a.-l.)

Ei saa ka mainimata jätta aaloe-lille. Ta on ka energialill.
Optiline mõju - ta mõjub rahustavalt, parandab inimese otsustusvõimet.
Energeetiline mõju - ta koondab energiat. Inimesed leiavad tema kaudu uut jõudu.
Aaloe on ka ravimtaim. Sobib põletushaavadele, astmahaigetele, aaloe siirup kehvveresusele.

Ärapõlenud haava rohi. Võtta:
1. Sugu perast kuuse- ehk männikasvusid (noorelt).
2. Haputkoort paar lusikatäit.
3. Tükikene vaha.
Keeda pisut aega veikse tule peal ning määri peale, kui on juba jahtunud.

[Põletuse puhul]
Kaabi kartulikaabet peale.

Kui jalg põlend katki on, siis pandas valged toorest kardulikaabet peale.

Pärnapuu noortelt okstelt lõigati must koor ära ja pandi külma vette seisma. Saadi sülditaoline vedelik; sellega kasteti põlenud kohti.

Põlenule pantakse kanepiseemneist tehtud sahvti pääle, ka peeneks tõugatud soola.

Kui põletanud, siis toorest kartulakaabet pääle. Kui kaabe enam mustas ei lää, siis terve.

Kui käsi ära põletatakse, siis segatakse kaerajahu vette, kurnatakse magedalt ära, leem kallatakse pealt ära, põhja jäänud saoga võitakse põletatud kohta.

Põletamise vastu on niinepuukoore vesi.

Kui ihu põlend on, siis võta lõhmuse koort. Must jagu kaabi ära ja siis klopi seda hästi, mis vastu puud on. Niikaua, kui hakkab venima. Sellega siis kinni siduda. Paraneb varssi ära. Aga ihu jääb valges selle koha pialt.

Palotusõ vasta om suul, uma tatt, sapp ja aaloleht.

Palotusõ vasta om tsia sapp ja aaloleht väiga hää - tuul om sääne kasulik liim siseh.

[Põletamine]
Tilgutes aaloe (poti sehen kasuja solikiste lehteveerdega lihav toalill) sahti pääle.

[---] Mõned maa-arstid tarvitavad põletatud koha määrimiseks aloe lehtedest välja pigistatud vedeliku, mis valu vähendamiseks ja haiguse parandamiseks hea abinõuna mõjub.

Põletuste puhul lõigata aaloeleht pooleks ja lõikepool põletatud nahapinna vastu panna. Kinni siduda.

Põlendhaigele pannakse peale aaloed või sea sappi.

Põletuse puhul pandi pärnakoorest valmistatud rohtu peale. Pärnakoort keedeti vees. Seda vett pandi põlenud kohale.

Põletuste puhul pandi peale igasuguseid asju: kalasoolvesi, toore tuhli kaabe, pärnakoore eli. Viimast tehti järgmiselt: vesi ja pärnakoored pandi mingisse nõusse ja tulele. Keedu ajal pekseti koortega vee sees ja varsti tekkis ilus pruunikas veniv õli.

Palanu pääle valõtas rõõska piima. Viil pandas palanu pääle küdsetüt sibulat ja munavalgõt.

On mõne koha ära põletanud, pane aaloelille lehte peale.

Veega põlend kohti arstiti lõhmuspuu ihukoorest ja kanamunast tehtud salviga.

Põletamise korral pandi näpuga soola niiskele haavale ehk toodi mõisast aloed ja pandi seda.

Salv põlenud kohtadele. - Põlenu koha pääl pantaks kanamunavalge ja pärna koore alt lima - must koor räästitaks päält ära, siis kaabitaks säält alt seda pehmet, ja mage või, tehtaks salv valmis, need kolm hõerutaks ühte, teeb pehmeks ja ilusaks valgeks, mis on keeva vee all ära põlenu. Silma pääle seda ei ole kuulnu; mis ma ei ole, seda ei ole kuulnu ega kuulnu.

Aaloed pannakse põletuse peale. Nimetatakse põleuhakaks.

[põletus] Aaloe mahl aidanud ka, kui teda põlenud kohale pandud.

Põletatud koht määriti enne seebiga ära ja siis pandi soola peale. Aaloed ja munavalget pandi ka peale.

Jõhvikamahl rahustavat sügelemist, avaldavat mõju põlendikule, kuivatavat haudunud kohta, piirata mädanemist, vähendab sügelemist (süüdikuid), jõhvikumahl on hõõrutud mageda võiga salviks.

Aloed pannakse peale, kui on ära põletand.

Palutatud paikade arstimine.
Kui palutad koskelt ärä kas sõrme vai ükskõik kost kottalt, kas kuuma rasva vai viiga, siss määri seda kotust õkva pääle palutamise kas värnitsa vai aaloemahla vai kui muud käepärast ei ole, siss võta päris keedusool ja pane pääle.

[Palutatud paikade arstimine.]
Viil om hää hapukoor ja mädarõika mahl ja nüüdsel ajal olev söögisooda. Vanasti seda ei olnud.

Kalamaksa õli ja aaloe põletamise puhul.

Põletusele aaloe, seda paned pääle.

Elioks on hää ka, kui oled kuskelt natuke ära põletanu või kõrvetanu, tõmma seda mahla pääl, kohe teeb pehmeks, valu ära.

Ja vaata, mis on põlend haavadele. Minu ema oli Kolga-Jaanis kooli juures. Ja siis üks tüdruk tuli, oli õla pealt ära põletand, mädanes. Pandi kooli poolt rohtu peale, midagi ei aidand. Aga ema võttis pärnaihu küljest rohelise koore alt valge koore ja pani külma vett tilga peale sinna. Hakkas tampima lusikaga. See läks valgeks ja paksuks nii kui sült. Ja pani paar korda selle haavale peale - ja terve. Punetus kadus ja mäda tuli välja.

Aaloe ja seasapp on hea põletuse vastu.

Põletatud kohale riputati soola, kui nahk veel terve. See vähendas valu. Kel oli toalill aaloe olemas, see võis selle lille lehest mahla tilgutada põletatud kohale. Vaigistas valu ja ravis terveks. Sai ka munavalgega põletatud kohta määrida, see parandas hästi.

Põletamise korral oli väga valus. Kui sai põletada näiteks kuuma auruga ja nahk muutus punaseks, siis sai külma vette kasta haige koht või lasta külm vesi peale joosta. See vähendas valu ja nahk muutus tagasi ilusamaks. Aga vahel sai käsi vastu pliidirauda ära põletada ja ka nahk sai rikutud, tuli pruun kõrbenud koorik nahale, siis võis haigele kohale aaloelehest mahla tilgutada. Oli nõutud, et aaloe oleks vähemalt 5 aastat juba vana, siis mõjus paremini. Pärast võis põletushaavale määrida pehmet määret, näiteks võid, hapukoort. Ka auruga põletatud punast nahka võis määrida pehme võidega.

Kui inimene põletas ennast, kui nahk jäi veel terveks, tuli külma vett peale lasta, vähendas valu. Ka söögisoodat peale pannes vähendas valu. Kui aga nahk kõrbes või läks ka auruga põletades katki, siis ei tohtinud seda kohta veega üle ujutada. Tuli aaloelehest mahla tilgutada, pehmet määret peale. Vaigistas valu, ei tekkinud põletikku.

Kasepungadest ja nuortest kaselehtedest saab ka kietada hiad põletusekiedist. Kaselehed kõlbavad enne jaanipäeva, pääle jaani enam ei lähe.
Saunavihad piab ka tegema enne jaanipäeva. Sie on ikke enne vana jaanipäeva.
Põletatud kohale pannasse kasepunga kiedust piale.

Põlenud kohale pandi toorest kartulikaabet peale.

Põletatud käsi määriti toore kartuli kaabega. Tuli mitukümmend korda enne seda kaabet panna, kui terveks sai.

Sibul - toorelt ja küpsetatult külmetushaiguste, eriti köha raviks, mädanikkudele ja põletuste puhul kompressideks.

Põletused - pandi pärnakoorest valmistatud rohtu põletatud kohale. Pärnakoort keedeti vees. See vesi oligi põletusteravim (Juuli Tilk).

Aaloemahlaga määriti põletushaavu (Juuli Krikmann).

/---/ Põletushaavade puhul tehti haavalima. Pärnapuust kaabiti mähka, seda segati veega ja klopiti, siis pandi haavale.

Vanainimesed, kes maarohtusid korjasid, siis selle järgi, mis ajal ta õitses. Kuidas keegi. Teelehtesi pandi änamast haavade peale, kui paistetand ja põletand. Siis kiskus jahedamaks.

Kunagi memm põletas oma jala tugevasti ära. Võttis siis pärnakoort, keev vesi peale. Pärnakoore säsiga tehti, see läks nigu õliseks, sellest tehti mähist.

Kummelivannid olid ikka põletuse ja paistetuse vastu.

Oma juttu alustas ta nii-öelda rahvameditsiinist. Esiteks korjas ta tee äärest paar vereurmarohtu ja seletas, kuidas nendest tuleb mahl välja pigistada, see pudelisse panna ja vajaduse korral seda nahale määrida. Pidi aitama kõiksuguste hõõrdumiste, põletuste ja muude nahahädade korral.

[Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid:] põletushaavadele aloe.

Põletusele söögisooda ja aaloelille mahl. /---/

Aaloe oli. Vanasti seda vedelikku pigistati põletuse peale.

Munavalget ja hapukoort panna, kui põletad, ja mõni ütleb, et seebivett peale. Peaasi, et õhk ligi ei saa. Ja aaloemahla.

Aaloemahla pannakse ja söögisoodat, kui põletanud oled. Kohe võtab valutamise ära, kui peale paned.

Aaloed kasutati ja nisukest asja. Mahlaga pandi peale, tükk peale, kui põletishaav.

Kui keeva veega põletud on, siis lõhmuspuu koore vett (sie on seuke venijas) piale panna. Siis ka, kui põletusest nahk pialt ära on, piale panna. Kanamunavalge aitab ka.

Köha ja põletuse vastu on aaloe.

Arstirohuks tarvitavad taimed.
Aaloed tarvitakse arstirohuna põletamise ja kopsuhaiguse vastu.

Aaloelillest pigistati põlenud koha pääle vedelikku ja tiisikuhaigeile tehti aaloest teed.

Aaloe [rahvapärane nimetus puudub]. Ilutaim. Põlenute kohtade peale.

Kase noored vaigused pungad leutadaks viina sees, see on rohuks pääle määrida, ku põlenu on, kanasulega pääle tõmmad, nii jõude kohe kosutab ära. Tuleroos, elioks, tema lehe sees eli on ka tuleaava vasta (Märkus: see on toalill aaloe.). Ja pärnakoore lima, ku oled tulega põletanu, kaabi seda lima. Kuivanu pänakoor ku keres kerituliuta ära, kaabi seda lima, kanamunavalget sekka ja magedat võid võib ka panna, määri tuleaava selle salviga, väga, väga kallid (=head) rohud. /---/ Maarohtusi on pailu, pailu-pailu-pailu. Enne põlnu apteeki, inimesed käisid üksteise juures küsimas-kuulamas, üks ütles: mul aitas see, teine proovis kah ja rääkis jälle edasi, nüid joosevad kohe apteeki.

Aaloe.
Alla 3-aastaseid taimi ei maksa seespidiselt ravimina kasutada! Lehtedest pressitakse mahl välja. Seda hoitakse jahedas ja pimedas ning kasutatakse vesilahusena 1:5. l tl kuni 1 sl 3 korda päevas igasuguste haiguste korral. Maitse ja toime parandamiseks lisatakse mett ning säilitamiseks pisut alkoholi. Mahla kasutatakse seespidiselt mao- ja soolepõletike raviks (sapi- ja maksahaigeile pole soovitav). Värsket aaloemahla pigistatakse otse põletushaavale. Teha kuni 10-päevaseid ravikuure väikeste vaheaegadega, kus organism puhkab.

Kui tulise veega ihu põletatakse, siis pannakse haige koha peale kuiva rukkijahu, siis paraneb haigus hõlpsasti.

Aaloi mahl on väga hea. IV klassis ma põletasi oma käe, siis ma oli paar kuud haige. Ema pani aaloi mahla pääle.

Aaloe pandas põletuse pääle, vist astmarohus kah.

Pöletusele pandi kõigepealt munavalget ja hapukoort ja värnitsat. Värnits on tehtud sellest linaseemnest ju, selle sees on linaseemneõli. Maohaavade vastu näib ka linaseemneõli. Üks mees oli 14 aastat vangis, ei saan seal rasvast süüa ja sai terves.

Kui olid ennast põletand, siis pandi põlend riideebemeid peale. Niinekaabet klopiti ja pandi peale ja tuleroos on kangesti hea põlend koha peale panna.

Põletusele pandi peale munavalget ehk pärmi ehk värnitst.

Pärnakoore mähk - põletushaavadele.

Aaloevett põlenud kohale panemiseks ja kopsuhaiguste puhul.

Aaloe - palanu-, köhä-, tiiskusõrohi.

Aloe. Põletamise vastu. Piigistada lehest mahla ja haavale kompressidena panna.

Kui käsi ehk mujalt põlend on, siis pannakse kaalilehtesid peale.

Lõhmuspuu koori tarvitatakse, kui on kusagilt ära põletatud.

Vaeselapselehed on põletamise vastu (karvased pooled) ja sile pool pandakse haava peale.

Aloe on põlendhaige jäuks.

Aloe on põlend haige vastu.

Põlend haige vastu aknauhakas, lõhmuspuu koor, inimese piim.

Põletusele keedeti pärnakoore ehk lõhmuse siirupit.

Põletuste puhul võeti lõhmuse ehk pärnapuu koort, kraabiti seda, tehti peeneks ja keedeti. Sai veniva siirupi ja sellega määritigi põletust.

Põletamine.
Aaloelilli või seepi.

Aaloe - pannakse põletatud kohale.

Aaloe - tarvitatakse põletamise vastu. Lastakse seda mahla põlenud kohale.

Lodjapuu - „tal marjad paistavad läbi, on nii mahlased. On põletushaava rohi. Korjata pudeli, hea lõhnaga. Kaatermus üks naine põletas jala. Komberdas meile tulla. Tõin selle mahla ja valu kadus ja halvast vai villi ka ei läinud enam.“

Lõhmusekoore mahl, keedis. Põlemiserohi.

Õun (=kartul), uuemal ajal ka „kardul“. Sordid: sakslane, taanlanõ, suhkruvalgõ, sinised, siniste aukõga. Kartulipüss. Liistakad põlenud kohale kisuvad palaviku välja. Kupatusveega pestakse täitunud lehmi.

Mesi, lepapungad ja sipelgad keedetakse pajas ära ning neid tarvitatakse arstirohuks põlenud kohtade peale.

Aloe.
Mõnedel lastel on kange himu üle tule hüpata. Juhtub aga, et jalg kogemata tulle jääb, siis on kohe head rohtu. Tuleb võtta aloelehti ja piigistada haava peale.

Aalus on põlendusrohi.

Rauarohed on põletamise ja villide vastu.

Vaata saialille leotisest on küll abi. Panin jalad sinna sisse ja aitas. Sauna põrand oli külm, ta ütles, et viskan kuuma vett põrandale, ma käisin ikka naabri saunas. Ma astusin kohe sinna peale, kuhu ta kuuma vee viskas, jalad läksid kõik katki.
Ma saialille tied ka joon.

Kui köha on, siis pigista natuke aaloemahla. Ka tiisikuse vastu on hää rohi. Põletushaavadele pannakse ka. Siin kutsutakse aknaohakas.

silmahaigetele külma vee lapi, põlenule toomekoore mähka keedeti koorega segamini. /---/

Põletatud haavad. Põletatud haavadele pandi toore tuhli kaabet pääle.

Kask. Kaselehti tarvitatakse külmetamise vastu. Pungi tarvitatakse venindhaige rohuks. Lehti tarvitatakse veel värvimiseks (roheline). Kaseheldeid tarvitatakse tuulte läbitõmbamise vastu, ka põlend haigele. Ajavad kevadel kased punga, külvatakse madalatel maadel otra.

Põlend haavad. Põlenhaigele pääle värsket toorest kanamuna või aknauhakat.

Põlenud haavad. Põlenud haigele pandi pääle kanamuna valget kilet ja lõhmuspuu (pärna) koore vett.