Haiguste märksõnad

Seljavalu

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus nimetatakse seljavalu või siis selja piirkonnas esinevat valu.

Seljavaluks võidi nimetada suvalist selja piirkonnas esinevat valu, olgu selleks ristluude või neerude piirkonna valu, või siis venitusvalu kogu selgroo ulatuses.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Kalmusejuure tie kõhuvalu vasta, kui kõhust lahti on inimese. Seljahaiguse vasta ka sisse võtta.

[Solanaceae]
Solanum dulcamara
Maavits. Peotäis maavitsu keedetakse 3 toobi vee sees, nii kaua kui 1 toop vedelikku üle jääb. Seda vedelikku juuakse siis seesthaiguse, seestvalu ja maa-aluste vastu.

Jooksva vastu. Külmalilled (ülane) ära hõõruda ja kahe riide vahele ja pääle panna. Ja hoida peal mitte kauem kui tund. Seljavalu vastu. See on kange rohi. Sinna, kus paned, võtab naha ära - justkui palava veega ära põletud. Aga valu võtab ka ära täielikult.

Kadakajuur (kuidas tehakse, ei tea) aitab luuvalu, pistjate, seljakangestuse korral.

Hea rohi seljavalu vastu.
Musti kadakamarju, efeimarju, petersellijuurt, igaüht ühepalju; need kolm pulbriks teha ja viinaga keeta, hommikul ja öösel seda soojalt juua.

Kadakamarju korjati ja söödi, ka kuevateti ja siis näriti ja neelati tervelt alla selja- ja seesthaiguse korral.

Murakamarju süvväs siis, ku vanõbil inemisil sälg ja jala haltasõ. Ku saat paar nädalit murakit õga päiv ar süvvä, siis kaosõ halu ka ar.

Seljavalu.
Selle vastu tehti niisugune rohi: pudeli sisse pandi kolm kauna punast türgi pipart purustatult, näputäis kivisoola, purustatud küüslauki, veikene tükk purustatud aadamajuurt, valati peale tärpentini ja täideti pudel täis petroleumiga, siis hoiti seda pudelit sooja koha peal pliitamüüri peal ja loksutati teda mitu korda päevas. Laupäeva õhtul tehti sauna, pesti ja viheldi selg hästi kuumaks, siis määriti ja triigiti selle rohuga selga, see pidi valu ära võtma.

Kaks aastat tagasi üks jäi puusast ära, enam käia ei saand. Mustikavarsi juua ja linnuteed, mis õue pääl kasvab.

Kaerateradest kuum padi seljale ja jalgadele valutamise korral.

Sõnajala padi linasest riidest kotis (õhuke) seljavalude korral.

Ristluudele, kui need valusad olid, asetati kott soojade kaertega.

Liigeste ja soonte haigused.
/---/ Ristluude- ja põlvevalude korral tehti kaerakõlka, kuuse- ja männioksa vanne. Oli suur puust vann, kuhu täiskasvand inimene võis poolseljakile sisse end lasta, nii kuumalt, kui ta leotist kannatas, kõlkad või oksad olid seljale toeks ja siis tõmmati mõni paks linane riie üle vanni kuni vannivõtja lõuani. Kui niiviisi kaks-kolm korda nädalas end hautati, tunti end palju paremini.

Pääle vannide ja hautiste kasutati õitsema hakkavaid ülaseid ja sõnajalgade lehti. Ülased ja sõnajalad, aga mitte koos, pandi voodisse magamise ajaks kas selja või ristluu alla, õhukse riide vahele, et ei rikuks voodipesu ja ihule võib tekitada villid, eriti metsülased. Neid magamisi tehti mitu ja iga kord vahetati uued ülased ja sõnajalad. /---/

Ristluuvalud.
Kaarakõlgastest tehti vanni, kui selg ja ristluud ollid haiged, valutasid. Nädal aega tehti seda vanni. See võttis valud ära. Kui kõlkavannist tulli, siss läks sängi sooja rõõva alla. Ristluie pääle pandi ka palav telleskivi, kui ristluies valu olli.

Õsjad (põldosi) olivad seljahaiguse vasta. Olid seljavalud. No ärkad ööse voodist ja nisikene valu seljas, et ära ennast liiguta. Vai siis vähe sai seljas kompsusi tassida.

Pargis kasvab hobukastaneid. Otsin puude alt kastanimune. Koristaja: „Mis te nendega teete?“ „Ravin veresooni säärtel ja seljavalu ka. Vist on radikuliit.“
„Mismoodi te neid tarvitate.“
„Kuivatan ära, toorelt lähvad kohe hallitama. Enne tarvitamist lõikan viiludeks, et viiludeks lõigata, peab enne pehmeks leotama. Viilud õhukese sukasääre sisse ja haigele kohale peale.“
„Üks venelane rääkis, et nemad arstivad kastanileotisega kõiki haigusi, selja- ja kaelahaigusi ja liigestevalu. Miski kanges vedelikus leotavad, kas petrooleumis või bensiinis või viinas või kus kõik.“ Nõnda jutustab koristaja. /---/

Sõnajalad (maarjasõnajalg) pandi ümber jalgade, kui jalad valutasid. Lapiga kinni. Raudnõgesed pandi lappide vahele ja sinna kohta, kust valutas.
Mul oli üks tuttav vanapreili, ma olin siis alles noor, see pani sõnajalad ööseks voodilina alla, nende peal magas. Tal ristluud valutasid.

Miu ema tei kaaraõle vanni. Temal oli seljahaigus. Õled raiuti lühemas, pandi vanni ja kuum vesi pääle. Kui jahtusi, käidi vannis.

Seljavalu vastu kasutati ja oli aidanud ka vahest järgmine segu. Võetud hästi musta põhjaturvast, sipelgapesa koos sipelgatega, katki raiutud raudnõgeseid. See segati segamini, aeti nii kuumaks, kui ihu üldse kannatab, pandud vanni ja seal sees leotatud end, aga pidi olema nii kuum, kui üldse ihu kannatab. Iga talu vanemad inimesed ütlevad, et kui kolm-neli korda teha, pidi palju aitama. Võimalik, et midagi Narva-Jõesuu taolist. Ise küll proovinud ei ole.

Seljavalusid leevendatud ka nii, et paras hulk kaeru aeti hästi kuumaks, pandi kotikesega haige koha peale ja kaeti veel villase tekiga.

Männikasvudest tehasse seljaravi. Pannasse nõu sisse ja keev vesi peale, kui ta on kõik ära ligunud, siis minnakse sinna sisse. See on seljavalu vastu väga hea. Ja sisse ka võetakse, see on väga hea rohi, kui on rinnust kinni.

Kaerad tehti niiskeks ja kuumaks koti sees, kaerakotti pandi peale, natuke niiske kott. Kaerakott oli veekoti asemel. Pandi liigestele ja seljale, hammastele hambapõletiku puhul.

Isa oli ka seljast nii ära, aga temale sai panna kuumi kaeru selja alla, siis sai küll liikuma. Linase koti sisse pani kaerad, nii soojalt, et ikka peale panna sai. Pidid natuke märjad ka olema, et andis auru. Kuuma ei kannata, aur siis andis sooja.

Kaertega raviti kõhuvalu ja seljavalu. Pliidi peal paja sees, natuke vett ka, et niiskeks läheb, siis koti sisse ja kotiga peale. Sool pidi veel kõige parem rohi olema. Kui kaerad ei aita, siis soola.

Ülane on üks arstirohi, kui õitseb. Teda ei tohi kaua pidada. Ema pani üössest asemele, aga põletas kohe ja seljavalule aitas ka.

Inimese ristluuvalu vastu tuleb sõnajalad laotada lina peale ja magada - see aitab.

Kui kondid valutavad või selg valutab, siis selle jaoks on seente peale kallatud piiretus tumedas pudelis. Muhamor või kuda ta eesti keeli on, kärblaseseen.

Ja sireliõitsmete peale kallatud piiretust olen ka määrinud, kui on kondivalu või selg haige.

Kurguhaigust arstitakse nönda, et sooja sambla või sooja rugikotiga hautakse. Rugikotiga hautakse samuti seljahaiguse korral selga.

Ka siis, kui seljavalu on, saab rugikotiga hautud.

Seljavalu arstitakse ikka sooja rukkikotiga. Seljavalu tuleb ikka raskest tööst, külmast ka. Inimene on enese ära venitanud.

Osi - konnaosi. Õsjad hautada, siis kui on juba kuuse moodi, kui on seljahaigused, ämbri sisse ja siis käterätikuga hõeruda. Ka sellest teed keeta ja juua. Este pool klaasi kolm korda päivas.

Paburitskid kasvavad põõsas, umbes meetri pikkuseks. Tal on punased pikergused hapu maitsega marjad. Neid tauti katki ja tehti vanni, kui inime oli ristluust ära.

Urtica dioica L. (nõges). Nõgesevanne võeti seljavalu (!) vastu. Tarvitati terve taim (toorelt).

Valge härjapä tee - seljavalu vastu.

Koerapuu õie tee - seljahaiguse vastu.

Seljajuured on, kui selg on haige, vastu.

Seljajuured on, kui selg on haige ja köha.

Kullerkupu juured seljahaiguste vastu.

Ärnetsa - seljavalu vastu.

Seljavalu: valge risitkhein, sõnajalg.

Jooksva vastu määrida elupuu-viinaleotisega (leotada kaks päeva). Minule aitas selja- ja peavalu puhul.

Kastanimuna [hobukastani seemne] tükid leotada viinas ja määrida haiget selga, kukkunud, põrunud või reuma kohti. On hästi hea.

Pruudiking (käpad): juurikaid keedeti, kui valud ristluies, kompress.

Tedremaran - “tedremadar”. Juured viinas selja- ja seestvalu vastu.

Kuutõverohi - “ussileht, ussimari”. Juured seljavalu ja sigade haiguse vastu piimas keedetuna.

Käpp - “juudakäsi, iesusõkäsi, käelilles”. Käesarnased juurikad, üks tume - kuulub Juudale, hele - Jeesusele. Seljavalu vastu.

V.a. Herra Eisen!
Teie üleskutse peale pihelpuu tarvitamise kohta on mulle au Teile teatada pihelgapuu tarvitamisest. Teade on Saardest Pärnumaalt pärit. Asi on järgmine: et rukkilõikuse aega selg valutama ei hakkaks, tuleb uss püksirihmast ehk poogast üle ajada. Pook = vööke. Muidugi uss ei taha poogast tema kirju värvi tõttu üle minna, et ta aga üle läheks, löödaks ussi pihlakavitsaga, mille juures pihlakavitsal jumalik võimu usutakse olevat ussi üle ajada.

Heinapebred.
Heinapebre vannid ollid sella- ja luuvalu vastu. Heinapebred keedeti suures paas ära. See keeduvesi pandi tõrikses, külma vett ka, et paras olli, sääl siss hautati ennast.

Heinapebre hautis on hea, kui ristluud valutavad. Heinavirna alt otsid just seda peenikest puru, mis heina otsast tuleb. Seda lased veikse vee sees veidi keeda, siis laod paksu riidekoti sisse, paned nii kuumalt, kui võid, selja või perse peale, kust aga valutab. Tuleb kinni ka siduda, keeduvee peab tal sooja hoidma, sinna sisse saad koti jälle likku panna ja lehepuru soojaks teha. Märjaks ju teeb, aga head teeb ka sekski korraks. Olen ise siin ja noorelt Taeblas oma selga ja ristluud sedasi ravinud, ka minu siitküla naaber teeb nii.

[Ravimtaimedest]
Põldosi - väga hää ravimtaim. Seljavaludele ja kõikidele. [Kuidas sellega ravitakse?] Tähendab niiviisi, ma oma kanaaruga nüüd meelen oll jõudnu pidage. Korjat ütsjagu põldosi, panet vanni, kuuma viige üle ja sis istud sääl üts 20 minutit. [Kes seda õpetas?] Tuud ole ma ka müüda külla kullelnu. Ega esi ka meelen ei pea. Aga vaata, kui too hädäkene sul kallal on, küll siis miilde jääss.

Kaeraterad tehti kuumaks ja pandi haigetele ristluudele või liigestele koos kotiga.

Kaeraterad tehti tuliseks ja pandi kotiga haigetele ristluudele või mõnele haigele liigesele.

„Estoniaga“ midagi oli, kui Taivo oli „Estonia“ peal, siis nägin unel, koledat unenägu nägin. Unega oli mul palju seoses. Enam-vähem ma oskan ära seletada ka, mis see on, mis asi on tulemas. Inimesega kohtumine unel tähendas, et ma saan temaga kokku. Ise ma ei mõtle sellele, vaid ta tuleb lihtsalt mulle sedaviisi ette.
Näites nüüd ma hulga aega ei näe Ustavit ja siis nägin, et tal selg oli haige. Ja siis eile saime kokku ja ta ütles, et tal selg valutas. Ma soovitasin veel neid sõnajalgu võtta ja nendega kompressi teha. See aitab kohe alati hästi valude puhul. Seljaradikuliidile näiteks.

Üks vanem inimene õpetas, et tõmba noored kaselehed, pane selja pääle. Need on väga hääd. Mul ristluude päält nii valutas, siis õpetas.

Nõgesed, harilikud kõrvenõgesed on hea seljarohi. Panin nõgesed marlikotti, lasin sinna peale pikali. Hulk aega tegin ja seljavalu kadus ära.

Muhhamoori ma ka viina sisse tei. Mul ka ol'l venütüs. Selg valuti ja kaks õdakut määrsi ja hakkas juba paremb. Ja eelmisel aastal määrsin jalad ja käed.

Mis mamma sõnajalgadega tegi? Sõnajalgadega ta tegi niimoodi, et kah olid jalad ja selg, haigeks jäid. Tema tegi siis sõnajalgadega niimoodi, et võttis need sõnajalalehed, lõikas. Siis sidus ümber jala, pani ka selja peale ja sidus ümbert kinni. Sellepärast, et see nagu mahlaga sõnajalaleht kiskus palaviku välja või. Sellega, jah, tema ravis.

Määnestki teist ravimise moodust?
Saunah jah käüdi selle noore kase, ku kase lehe, üteldas, et ku selg valutas, et om väga hää.
M.: Aga kas mõnda saunasõna ka oli või?
- Ei olnud.
Ema - Nõges om ka hää.
- Sis ku häste selg valutas ja ei saa sellest sugugi käia, sis mulle õpetedi niimoodu, et lähed sauna, võtad nõgeseviha, kastad sooja vee sisse ja siis ta ei kõrveta inam. Et pidi olema hää ravi seljale. Mina tegin. Ma opse tõsele kah ja kattõ kah. Need tänasiva veel minno. Ja et ma oli sovhoosi lüpsja, tuli üles, no mitte sugugi üles es saa. Jäingi kõveride. Ja sis üteldi, et laupäev kütad sauna, võta see nõgeseviht ja kasta vette ja ja nii küll sa varsti näed.

Küsitluskava ravimtaimedest ja ühtlasi ka rahvameditsiinist.
Aitaks välja selgitada küsitletava teadmised ja kogemused ravimtaimede kohta.
Kõigepealt pean ütlema seda, et minu teadmised ravimtaimede kohta on üpris-üpriski kasinad. Seda esiteks.
Teiseks seda, et minu kogemused (ja neid on üsna rohkesti, sest olen juba üle 70 a siin ilmas elanud), jaa, need minu kogemused ütlevad mulle seda, et inimesed on aegade jooksul õppinud tundma neid kõige tulusamaid taimi ja neid ei ole just palju.
Milleks terve koorem ravimtaimi ära tarvitada, kui peotäis selle sama „töö“ ära teeb.
Üks üldine reegel rahvameditsiinil on niisugune (et mis kuhugi kõlbas): peale haput, rinnale magusat (mesi), kõhule kibedat.
Peale haput. Mis ekstra hapu see ikka võiks olla. Kõiki nagu ei tahagi kirjutada, jäägu muist saladuseks ka. Peavalu puhul olen pannud otsaette märja lapi (käterätik). Noored kuusekasvud peeneks taguda puuhaamriga ja otsaette panna. Miks ka mitte värske kapsaleht või rabarberileht. See on külm ja jahe igatpidi ja rabarberileht on isegi hapuvõitu. Võib panna neid lehti igale poole haige koha peale kompressiks. Olen oma selja selle kapsa- ja rabarberilehega terveks arstinud. Peaaegu. Suureks kergenduseks oli küll.

Seljavalu - võib peal hoida rabarberi- või kapsalehte, määrida Rootsirohuga, soojendada kuumaveepudeliga, masseerida.

Kadak aia teibad, koostad, surnu ristid, kooguga kepid, varem terava näsudega (oksa tüügastega) kupja kepid. Toored oksad ühes okaste ja marjadega keedeti, siis virde tõrde - sealt käima tõrrde ja siis - õlle riista. Selja valu vastu. Koorest punuti vilukõvasid (laste mängu asjad). Marjad keedeti ja joodi marja keenud vett, selja valu vastu.

Seljavalu korral lamas haige kõhuli ja laskis lapsel seljas sõtkuda. Siis selg muutus pehmemaks ja valu vähenes. Soovitati haigele seljale ka kaerakott panna ja siis selg soojalt kinni. See vähendas valu. Sooja kotti tuli siis korduvalt teha, näiteks igal õhtul magama heites.

Vanol inemiisil sälä, turo ja ristluu halti, sis küteti sann. Sannah hideti suur lõõnah, minti labalõ, ku haigõ esi javvaas sis lasti tõõsõ haigõt sälga vihtu ja hõõrdu. Pääle kihä puhtast mõskmist nühiti kõdrapiprõga haigõt sälgä vai ka ristluid ja kaalaturja. Sis tuuga õs jovva inäp sannah olla, sälg kuumõt ja haltas. Pallo haigid kijä verevä piprõga sälgä hõõri saas kõik puulpühä üü väläst tarõ õs või ka rõivast sälgä panda, niväega halt. A peräst oll siski säläle pareb.

Kaeraterad tehti tuliseks ja pandi haigetele ristluudele või mujale.

Kui pihad haiged olid, siis muditi ja moogiti, tasutati sooni, viheldi nõgelastega, määriti tärgentiiniga.

Ülased. Oli üks vanatädi, tema ristluud valutasid, tõmbas verelihale, kui ülaseid peale pani. [Ülasekompressi tagajärjel tuli veri naha alla.]

Kui ristluudest või seljast valutas, mõeldi, et on neeruhaigus. Sel puhul keedeti teed maasikalehtedest või -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenuku õitest ja määrõika juurtest. Joodi ka veel hiirehernest, pärnaõitest, teelehtedest või kiviimela juurtest keedetud teed.

Kiiksuvate puude vastu hõõruti selga, kui seljas valu - narra jooksva.