Haiguste märksõnad

Mädanev haav

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse mädanikku või haava, kusjuures teateis on täpsustatud, et tegemist on põletikulise või mädaneva haavaga.

Mädaneva haava all on reeglina mõeldud kas lõike-, puri- või laskehaava (ka pindu), mis on mädanema läinud. Ka võib tegemist olla nahaaluse mädanikuga, mis nahka rebestades haavana näib.

Mädase haava üheks tekkepõhjuseks peeti värske haava puudulikku ravi. Teisalt võis tegu olla haava sattunud “vihaga”.
Põhjuseks võis olla ka näiteks tavavastane käitumine, või ka inimese enese halb iseloom.
Kui kuidagi moodi näpu sisse tekkis mädanik või haav, mis tuli kas naha lõhkemisest. Ehk oli ka muud moodi aga mitte vigastusest, siis oli sellel see viga, et olid näpuga taeva poole näidanud. - - RKM II 34, 4 (7) < Keila khk. - E. Kriitmäe (1943)
Kellel haav kaua katkine seisab ja mädaneb, see on paha inimene. E 49427 (45) < Jüri- J. Saalverk (1915)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Rüaoras, pedäjavaiguga seätu, parandap mädeneväd haava.

Mädaniku peale ämmatussu, see aitab.

Soolamata siapekk olla hää mädäneja haava pääle, kes mädä haava seest puhastab ja haigust parantab. Ka kuusevaik, rukkioras ja hapupiima koor kokko keedetud salviks olla keige parem haavarohi. Veel olla inimise kusi salviks keedetud õige hää haavapalaviku väljatõmbaja.

Hoavasalvi teha.
Kui sa oled kervega ehk mõne muu terariistaga hoava oma ihu sisse löönd, kas jalaseare sisse ehk kus tahes. Kui see hoav ei taha paraneda ja hukka lähäb, siis kui juba jõhvid sisse kipuvad kasvama, siis ei aita muu abi kui võta ja keeda üheksa puu salvi ja pane seda hoava piale. See kisub hoava kokku ja puhtaks ja parandab ära kohe.
Üheksa puu salvi tee nanda! Võta:
1tiseks - õunapuu kasusid,
2iseks - tikerperi kasusid,
3ndaks - musta sõstra kasusid,
4ndaks - punase sõstra kasusid,
5ndaks - pihlaka kasusid,
6ndaks - tominga kasusid,
7ndaks - kreegi-, ehk kui seda ei ole, siis pähklepuu kasusid,
8ndaks - pirnipuu kasusid, ehk kui ei ole, siis kadakapuu kasusid,
9-maks võta kirsipuu kasusid, ehk kui seda ei ole, siis võta mageda-marja puu küllest kasusid.
Igast puust võta üks võrs kasusid. Muude puude kasud ei kõlba kui viljakandja puude kasud üksipäine. Ja olgu üheksad sugu viljakandjad puud. (Nagu nimetud on.) Siis pane need kasud ühe paa sisse veega keema, aga ummukses. Siis keeda sõnkaua, kui park juba paksuks lähäb. Siis lase ära jahtuda ja võia seda parki puhta linase riidelapi piale ja pane hoava piale. See kisub hoava puhtaks ja parandab ära. Ja see kisub kõik viha ja paha vana hukkaläind hoava seest välla. Ja hoav paraneb kohe ruttu ära.

Kui sool mõni vähene haav ehk paise mädanema läheb, paisetab ja valutab, siis pane võilillelehte senne päele, need parandavad ja kiskuvad ka mäda välja (tõsi).

Teelehtede (maantee ääres kasvavad lehed) haavade pääle panemine arvatakse rohkesti kuuma ja mäda välja kiskuvat.

Kui mädanevat kohta tahetakse rutemale mädanemisele saata, siis näritakse suus soola ja leiba segamini puruks ja pannakse seda mädaneva koha peale; ka pannakse teelehta peale. (Laiad läikivad ja siledad lehed, kasvavad teeradade peal.)

[Paised]
Vana arstimise rohud. Võta teelehti ja pane mädaneva hoava ja mädapaisete piale. Teelehed kisuvad mäda välla ja puhastavad hoava ära ja teevad terveks. Ka koalilehed on hiad muhu ja mädaneva hoava piale panna.

Kevadel võta noort rukkiorast ja pedaja- ja kuuse- (männi-) kasusi, keeda hästi pudrus ära, sellega võid niisugusid haigusi määri, kus on mulgud keha sees ja mädaneva. Saab terves.

Ku haav mädäneme hakkab, sis pane tal kardolekaabet või ka võileeväpuru pääle, nee tõmbave pas'tetsi kohe maha.

Kui mädanevat kohta tahetakse rutemale mädanemisele ajada, siis näritakse suus soola ja leiba segamini puruks ja pannakse seda puru mädaneva koha peale; ka pannakse teelehte peale. (Laiad läikivad ja siledad lehed, kasvavad teeradade peal.)

Meevaha, võid, rasva ja natuke kuusevaiku keedetakse segamine, mädaneja haava rohi.

Kevade võta noort röaorast ja pedaka- ja kuusekasusid, keeda padas hästi ära, sellega võib niisugusid haikuisi määri, kui ihu sisen mulgud on ja mädanevad. Saab tervest.

Kui sõrm või jalg mädanes, pandi vankrimääret, hapuleivatainast või leivapuru või teelehte haigele kohale.

Takjalehest (kobrulehest, lappa) väänatud ehk pressitud õli on mädahaava parandaja.

Mädanevaile haavule pääle panna toores kapsaleht.

Mädahaava puhul panna pääle männi-, kuusekasvude, rukkiorase ja searasva keedise segu.

Mädahaavade puhul panda pääle lõhmuse (pärnapuu) koore kollase kaape ja külma vee kompress.

Mädahaavale kallata tammekoore keedise vett.

Kaalilehed kisuvad haavast mäda välja, kui neid pääle panna.

Hukka lännu haav, mis mustuse tagajärjel koledasti paistetama ja mädanema läinud. Niisugusel juhtumisel olnud kapsaleht kõige parem rohi, mis, nagu ta räägib, haava puhta hoidnud ja koori ehk "kuuri" pealt ära ei lõhkunud, kui juba mädanemine ära jäi.

Kui haav on hukka läind, võta raudrohtu, tee peeneks, nii et vesine on, marlelapp sõnna haava peale, raudrohud sõnna peale vesisest peast, nagu ta on. On tema jälle paranend. Kui sedasi paistes on, siis võtke ja keetke seda vett ja kastke sellesse ja peske ühtelugu, nii ta kasvab varsti kinni. Külma veega pesta, mitte soojalt.

Verejooksu paneb kinni.
Raudre-rohi hõõrutakse ära ja vedelik pannakse peale värske haavale ja vana haavale, ja ka mädanikule. See küpsetab haava ära.

Teeleht on ka hea mädase haava peal pidada, kisub mäda välja ja haav ei lähe hukka.

Haavapõletik ehk rikkiläinud haava peale keedetakse järgmine salv: 1 osa mett, 1 osa kuusevaiku, 1 osa rukkijahu ja 0,5 osa värsket rukkiorast segatakse kokku ja keedetakse hästi pehmeks. Seda hoitakse ka salvina alal kuni tarvituseni.

Siis tarvitatakse veel rikkiläinud haava puhastuseks pärna ehk pähna sülti. Seda tehakse järgmiselt: võetakse ükskõik mis ajal, kas või kesktalvel, üks pärnaoks, kooritakse koor pealt ära ja kaabitakse koorealust mäiha külma vee sisse, see mäih läheb seistes ja ümber liigutades paksuks süldiks ja seda sülti pannakse haava peale, kisub kuumust ja palavikku välja.

Paiseleht oli abinõuks, kui paistetas kusagilt või mädanes.

Sibula ja soola segu aitas mädanemise, nikastuse, umbekasvanu ja pinnu korral.

Mädahaavule panna kuusevaiku, vaha ja värsket magedat searasva.

Tee- ja sinilille-lehti pannakse mädanevatele haavadele ja paisetele.

Pärnaõietee.
Pärnaõietee ehk keedis ei ole üksi hea arstirohi tiisikuse ega köha vastu, vaid ta on ka abinõu mädanevate haavade vastu ja kaitseb ning puhastab haava.

Mädahaavade peale oli väga hea niinepuu kaabe. Niinepuul pealt must koor ära, selle alt kaabiti noaga puu küllest kaabel nõu sisse, kus külma vett sai pandud, siis klopiti läbi, läheb kohe paksuks kloppides, see parandab vanu haavu.

Nä', mu jalg on ilus roheline. Panime heinu kokku, ma'i tia, kis oli angu maha jätnud, jalg läks haru otsa. Verd tuli mis ladinal. Õnneks kasvas seal üheksakümne üheksa vägine, see ju aitab üheksakümne üheksa haiguse vastu, ta nime on üheksavägine, aga ma ütlen üheksakümne üheksa vägine, hõerusin lehti katki ja panin piale, veri jäi kohe kinni ja varsti on paranend. Roheliseks küll tiib, aga sii kaob jälle ära. Jaagusauna Leenal on ka. Mõlemad jalad on katki ja pahandus sisse läind, ei parane ära. Ma käskisin küll üheksavägise lehti piale panna, aga tema ei julge. Ta on küll arstirohtusi vädand - ei aita. Nüüd oli ühele pannud piale. Haav on kuiv ja änam ei puneta - paraneb. Küll paneb teisele ka.

Kuusetõrva keideti. Mageda rasva pandi hulka, segamine keideti ja pandi lõhkend haava päälä ja paise päälä ja mädänäma mend haava päälä.

Mädanikku tuleb pesta kasekoore veega.

Tahaks märkida, et siin hinnati ja hinnatakse kadaka ravivat toimet väga laialt ja näib, et ka edukalt. „Kadakakeedi eli“ (kanget kadakateed) joodi kõhuvalude vaigistamiseks, „ängse olemise“ (haiglase oleku) ning rammestuse peletamiseks, sellega pesti mädanevaid haavu, tubaka ja pihlakakoorte keedisega segus loomade kärnadele ja söödikute hävitamiseks neilt; kadaka vees kuumutati ükskord nädalas läbi kõik puust valmistatud piimanõud: lüpsik, pütid, koorekirn, lähkrid.

Külmumise tõttu mädanema läinud haavade parimaks ravimiks peetud värsket varese peaaju ja mähist, mis on niisutatud aaloetaime mahlaga.

Mädanevat haava raviti kuuse puhta kollase vaiguga.

Mädand haavad.
Mädand haavade peale pandi kuusevaiku (kuusetõrva). Vaik toodi metsast kuusepuu küljest videlat kollast, seda pandi haavade peale. Kinni seoti vana linase riidega.
Umbkasvajale tehti soola-leiva puru, pandi peale ja seoti vana linase riidega kinni.

Haavade mädanemine. Vaks, mage või, puhas vaha ja kuusevaik keedeti segi kaunis pehmeks pudruks ja pandi haavale.

Kui haav läks mädanema, tehti kodust salvi.
Resept:
Kuusevaiku 25 g
Mageda võid 25 g
Suhkurt ½ tl
Meevaha 20 g
Soovitav apteegist tuua vana haavaplaastrit, need kõik kokku keeta. Selle salviga paraneb mädand haav. Olen teinud endale ja ka teisi õpetanud. Igaühele on head tagajärjed. Haav seoti linase ehk takuse räbalaga, see pidi olema vana riie. Paar kord seoti ja haav oligi terve.

Jõhvikamahl rahustavat sügelemist, avaldavat mõju põlendikule, kuivatavat haudunud kohta, piirata mädanemist, vähendab sügelemist (süüdikuid), jõhvikumahl on hõõrutud mageda võiga salviks.

Kui mädanevad haavad olid, võeti reirohi (raudrohi), hõõruti katki, peo peal segati võid sisse ja pandi haavale. Haput levatainast pandi ka peale, see kiskus kõik välja.

Meie vanal mädanes käsi ja suurema jao ta parandas kaale- ja teelehega ära.

Haavad.
Haavad, mis värsked olid, pandi kohe viina peale, siis võeti kuskilt nurgast ämblikuvõrku ja pandi haavale peale, kui veri jäi kinni, siis pühiti võrk maha ja haav seoti linase lapiga kinni.
Mädand haavale pandi teeleht peale, seoti kinni linase sidemega, seda korrati mitu korda päevas.

Mädand haavale pandi kuuse- ja männipuu tõrva peale. Sidemed olid vanast linasest riidest. Puuvillariidest sidet ei tehtud, see andis viha.

Kui haav mädanes, pandi kaalileht piale, sie kiskus puhtaks.

Mädanev haav. Asetati vaiku või salvi, mis valmistati kuusevaigust, magedast võist, kärjevahast, peeneks hõõrutud rukkiorasest ("tsakutatud rüaorasest"). Võimaluse korral lisati salvile keetmisel veel nn sepingurohtu.

Mädanev haav palavikuga.
Haavale asetati peale teeleht või valge sireli leht, mähiti kinni.

Mädanev haav. Mädanevale haavale asetati kuusevaiku.

Mädaniku peale pandi hernepuru. Herned näriti peeneks ja pandi peale.

Kuid mädanema läinud vanu haavu raviti kuusetõrvaga, aloemahlaga. Veel kasutati laste uriini, seega tehti mähiseid.

Haavad.
Kui oli tekkinud mingi haav, esimene asi oli peale kusta ja kinni siduda. Oli haavas tekkinud mädanik, siis minu koduümbruses keedeti „plaastrit“. Võeti võrdselt kuusevaiku, searasva ja meevaha. Sulatati segi ja pandi haavale. Oli haav väga punetava väljanägemisega, siis arvati, et peale haava tekkimist on õlut joodud ja „õlleviha on haava sisse läind“. Sarnasel puhul pandi kuusevaigu, searasva ja meevaha sekka sulatades õlut. Sarnane plaaster seoti siis haavale. Öeldi, et see kisub haavast mäda välja ja haav hakkab paranema. Mõne tunni pärast võeti plaaster ära, vaadati, kui oli mäda küljes, kraabiti see ära ja pandi uuesti haavale. Sidemete panemiseks võeti väiksem valge riidelapp, senna pääle või külge suruti need keedetud riideribad ja kui riidelapp „plaastriga“ oli haavale pandud, seoti nendega ümbert kinni.

Mädaniku või paistetuse peale pandi kaalileht. Leht pühiti ära, pesti puhtaks, pandi haava piale.

[Umbe arstmine.]
Tõine rohi: võeti üts peotäis rüäorast, võid, mett, kuusevaiku, pedajavaiku vai tõrva. Sii keedeti kõik segi ära. Siss seda pandi haige kotuse pääle. Kah olli ta hää rohi halvaks lännu haavale.

Teelehed, teeäärsed, lambakeeled. V. K. Подорожник. L. K. Plantago. Neid lehti on kahte tõugu, ühed on hästi laiad ja suured, aga teised on kitsad ja pikad nagu lambakeeled, kuid väärtus on ühesugune ja taimeollus on ka ühesugune.
Neid lehti pandi vanasti paisete peale ja igasuguste mädanikuhaavadele.

Mädanevale haavale pandi sula kuusevaiku; eriti veel seda, mis puu seest saadi puulõhkumisel, ehk mis metsas tilkus kui valge pisar.

Maarjasõnajalgadel ja mädarõika lehtedel on palaviku väljatõmbamise võime.

Vaiku, vaha, mett ja aaloed ja magedat võid, ühepalju kõiki. Ja siis keedetakse. Ja kui juba keend on, siis lõpuks veel hapukoort sekka ja löö selle segamini vahule. Ja nii ta seisab ja on hea lõikehaavadele või kui on mädanema läind.

Ema keetis salvisid jala peale panna, kui oli mädane haav või umbne. Ta pani: kuusevaik, mesi, või, rukkioras. Laskis soojaks ja segas.

Kui mõni mädanik, haav oli või sellist, siis raudrohi hõõruti katki ja pandi siis seda peale. Haavade ja paisete peale pandi teelehti ja kaalilehti. Need kiskusid haava puhtaks.
Sibulad hautati ära ja pandi peale.

Sibulat pandi, kui paise oli, küps sibul, umbhaige või mädanemas, sinna peale.

Kui sõrm või jalg mädanes, hautati sibul ära kuumas tuhas ja pandi mädanevale haavale peale.

Mädase haava puhul nägin, kui ema keetis ühte salvi või plaastrit, mis koosnes hapukoorest, meevahast ja kuusevaigust. Vaik, valge pehme, mida suvel kuusk välja ajab katkisest kohast. See salvikeetmine toimus järgmiselt. Algul keetis hapukoort panni peal nii kaua, kui sellest rasv järgi jäi, korjas selle piima lisandi, mis mustaks kõrbes, ära ja siis lisas meevaha ja kuusevaigu hulka. Keetis niikaua, kui need kõik olid sulanud üheks massiks, valas karpi ja lasi ära hanguda, siis määris linase lapi peale, asetas haavale, sidus kinni ja nii parandas ta alati haige jala haava ära. Haava kuivendamiseks tarvitati joodavormi pulbrit. Ka pandi haavale uriini kompresse.

[Pind sõrmes.]
Selleks valuabinõuks on veel kodus keedetud plaaster ka just eriti hea. Noh, see plaaster kiirendab seda mäda valmimist ja kui mäda välja tuleb, eks siis haav paraneb kiiresti ka. Plaastri valmistamiseks peab olema kuusevaiku, pisut vaha ja mett ka. Need ained panna kuhugile plekk-karpi ja pliidile pisut aega keema. Eks keemise ajal peab puupulgaga ikka aeg-ajalt plaastert segama ka. See plaaster aitab. Kui plaaster juba tükk aega keenud, võta pliidilt ja kata kaanega. Seismiseks, hoiuks, sobib selle karbile kõige rohkem köögikapialune. Seda kodust plaastert küll hoiti juba vanasti varuks igas peres, häda võib tulla. Kuuse küljest vaik, laseb end pussi või kirve abil kergesti eraldada. Parem on muidugi vaiku otsida suvel. Vaik seisab tükkidena riknemata alal kusagil plekist topsikus, paberile kleepub aga tugevasti külge.
Selline plaaster parandab kõik mädanevad haavad. Kuusevaigul on haavandite parandajana üldse väga suur mõju. Kunagi mäletan, rääkis üks inimene, et tema astunud naela jalga. Auk jalas ja pidanud panema jalga kummisaapa, et minna kartulipõllule. Kummijalanõuga oleks aga naelaauk hoopis võinud saada mürgituse. Tema aga leidnud metsa äärest kuuse küljest säravat vaiku ja patsutanud augule siis seda paksult kohe peale. Õhtul ei ole jalg valutanud ja saabas olnud seest märg, nii oli vaik kõik halva naelaaugust välja kiskunud.

Mädanevale haavale pandi küpsetatud ja pooleks lõigatud sibul.

Paistetanud haava või umbespaise puhul keedeti pudrutaoline mass vaigust, vahast, võist ja rukkiorasest. See võttis kohe mäda lahti ja kasvatas haava kinni. On oma elus äraproovitud rohi.

Mesi, vaha, püülijahu, rukkioras, või keedeti kokku. See oli topsi sees, sealt võeti. Oli mädaneva haava rohi. Minu ema ikka keetis seda. Latsel oli katki, siis seda pandsid haava peale, see seisis kaua.

Sirelileht, teeleht või paiseleht - midagi nendest pandi peale, see võttis mäda välja.

Kui käsi mädanes, pandi teelehte ja vankrimääret peale.

Küpsetatud sibulat pandi haava peale, kui ajas mäda välja.

Paiselehti ja teelehti kasutati rohkesti paistetuse ja mädanevate haavade raviks, ka võileiva sodi, mis suus enne valmis tehti.

Mädaneva haava puhul pandi pliidi all küpsetatud sibulat peale.

Kuusevaik, vaha, või, igat ühepalju, mett natuke. Mädanikuhaavadele hea, ei lase raisku minna.

Vanaisal oli sõrm katki, ära ei parane. Siis oli kaalikaabet hakand peale panema. See oli võtnud mädaniku sealt välja.

Kui mädane haav oli, siis pandi küpse sibulast peale.

Mädaniku vastu pannakse teelehte peale.

Tietitelehed, kui sõrme haav läheb halvaks.

Mädaniku vastu on rohuks kuusevaik. Tehti plaastrid kuusevaigust, meevahast, lambarasvast. Keedeti õllega.

Kui sörm on katki ja mädaneb, pannakse sibulat peale. Viinaga saab ka pestud.

Mädanema läind kohale pannakse sibulat peale.

Kui haav lähäb mädanema, siis sibuld oleme pääle pand ning viinaga pesnud.

Mädanevale haavale panna peale piiritust, parem veel ikka viina, sibulat. Suvel läksid haavad kergest mädanema. Mõisa peksuhaavadest ja nende arstimisest ei tea.

Lepaleht pandi ka mädase haava peale. Pasklepa leht, see on nisukene pihkane.

Arnika (Arnica montana L) parandab mädanevaid haavu ja mesilaste nõelamist.

Arnika (Arnica montana L) parandab mädanevaid haavu, mesilase nõelamist ja pigistusi kõhus.

[Kirburohi (Polygonum Persicaria L).] Kirburohu mahl on mädanevate haavade parandaja.

Takjas (Lappa). Parandab teena rakud suus, parandab paised ja mädanevad haavad.

Üheksavägine ehk üheksamehevägi. Õiepulber parandab mädanevad haavad.

Küüvits [Daphne mezereum] kasvab siin mägestikumaadel suurte metsade all. On karjavitsa suurune. Mõni aasta juba märtsikuul õitseb. Õied on ligi tüve, lillavärvilised, sõrmeotsa laiused. Suvel, kui lehed kasvavad, on marjad haljad, lähevad küpseks saades mustaks, üksikult ligi vart, on herneterast suuremad. Üksikult leidub Munamäel, Liinamõtsas, Rõuge ja Munamäe vahelisel maa-alal orgude kallastel.
Selle puukese kuivanud pindudega puhastavad noored oma hambavahesid peale söömise, siis ei hakka millalgi hambad valutama, vaid pudenevad ja kõdunevad vanaks saades ilma valutamata.
Lehtede ja õite kohta ei ole kuulnud midagi, küll aga mustade küpsete marjade kohta, et neid korjatakse väikese pudelisse, hoitakse kindla korgi all alale. On mõni ajanud paise ümber, uuesti puneneb ja muutub kasvanuks, siis küüvitsamarja leemega määritakse kolm ringi ümber paise, siis ei kasva enam suuremaks, vaid hakkab paranema ja suab terveks.
Lähevad haavad käte ehk jalgade küles mädanema, et ei taha kokku kasvada ega terveks saada, siis tehakse viha külest kaksatud kaseleht küüvitsamarja leeme sees märjaks ja köidetakse mädaneva haava pääle.
Küüvits ei kasva koduaias, vaid kuivab ära. Olen mitu korda proovinud, ikka häävineb, ei kasva. Muudki, kellelt järele pärisin, teatasid sedasama, et ei kasva mujal kui iseendast metsa all.

Paiseleht [Tussilago farfara].
Paiselehte tarvitatakse arstimiseks, paisete ja mädandikkude parandamiseks sellega, et seda lehte haige kohtade peale pandakse, kus nad öeldakse „viha välja kiskuma“, ja siis haige ära paraneda.

Küpse sibul oli hää rohi mädanevale haavale.

Kaselehed [Betula]. Korjata, kui nad alles hiirekõrvul, viina sees leotada - hoiavad haava mädanemise eest; jooksvale (kas määrida?).

Sibulat tarvitatakse mitmel viisil ja mitme haiguse vastu. Paljalt tules küpsetatud sibulat pannakse paisele, vesivillile ja mõne muu veikese haavale peale, mis mädanema on läinud.
Kui kurk ehk rinnad valusad on, kas külmetuse ehk tuule läbitõmbamise tagajärjel, siis keedetakse piima sibulatega sisse lõigatult ja juuakse nii kuumalt, kui juua kannatab.

Teelehed. Selle lehti panna mädanema kippuva haava peale, ka lahti löönud paise peale.

Vaeselapselehed. Seda lehti värskelt ehk kuivatatult villikeste, paisekeste, mädanema kippuvate niblikute ja mädanema läinud veikeste haavade peale panna, olla hea rohi nende paranemiseks (olen ka ise seda tarvitanud ja hea tagajärjega.)

Sinilill (Hepatica hepatica). Noored lehed rikki (mädanema) läinud haavadele nende parandamiseks.

Teelehed mädaneva haava vastu, see kiskub haavast mäda välja ning parandab haava.

Teelehed mäda kiskumiseks.

Üheksamaõisi - vanade mädanenud haavade peale.

Takjalehed hõõrutakse või tambitakse peeneks, saadud puru pressides eraldub vedelik, mis hävitab paised ja haavust mäda.

Mädarõigas - lehed pannakse mädaneva haava peale, kisub haava mädast puhtaks. Kisub ka mädaneva koha pealt mäda välja.

Kui jalg ehk käsi katki oli ja mädanes, pandi kaali- ehk teeleht peale, see kiskus mäda välja ja haav hakkas paranema.

Küpse sibul - kui haige haav mädaneb.

Verevä naare leht. Kui kuskilt jalg või käsi mädaneb, siis pannakse verevä naare leht peale, siis tõmbab kuuma kõik välja.

Teelehed pannakse mädaneva haava peale.

Vaeselapse lehed - pannakse mädaneva haava peale.

Lepalehed on rohuks mädanevale haavale.

Teelehti, kobrulehti, kaalikalehti ja küpsetatud sibulaid pannakse mäda pääle.

Koprulehed on vanade mädahaavade vastu.

Vesivirnad on mädanenud haava peale.

Teeleht mädaniku vastu.

…ja teetite lehti, mis pandi mädanevale haigele.

Vaeselapselehed: jookseb kusagilt mäda või verd, siis pannakse peale.

Haavad. Teelehed pandi paisete ja mädaneva haava peale.

Verehurma mahl pressida ja määrida mädanevale haavale õrnalt.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Mädanevate haavade vastu arnikas, isujuur, takjas, lambanisa loomulikul kujul.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Mädanevate haavade vastu tarvitati arnikast, takjast, lambanisa (loomulikul kujul).

Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Arstirohuna tarvitakse arnikaõisi ja -juuri, millest teed, tinktuuri, salvi ja plaastrit valmistetaks. Mädanevad haavad, pigistused, veripaised, mesilase nõelamine on arstitav niiskete arnikalappide abil. Lappide niisutamiseks tuleb võtta 5 supilusikatäit arnikatinktuuri poole kuni ühe toobi vee kohta; lappe tuleb iga poole tunni takka vahetada.
Pigistuste ja veripaisete korral oleks soovitetav niisutamisevee hulka veel ka äädikat järgmises vahekorras lisada: üks osa arnikatinktuuri, üks osa äädikat ja üks osa vett.

Üheksavägi.
Üheksavägise õie pulver parandab visalt paranevad ja mädanevad haavad.

Teelehed. Teelehed pandi pahaksläinud haava pääle, kust nad mäda välja kiskusid.

Maaleht. Maaleht pannakse haavale. Kisub mäda välja.

Taimed, mida tarvitati arstirohuks.
Teeleht. Pahaks läinud haavale pandi teeleht. Teeleht kiskus haavast mäda välja.

Teelehed. Teelehed seotakse mädanevale haavale, nad puhastavad haava.

Vaeselapselehed. Vaeselapselehed seotakse mädanevale haavale, nad puhastavad haava.

Teeleht. Teelehte tarvitatakse mädaneva haavale. Ta pidi palavikku eemaldama ja haava puhastama.

Kaalileht. Kaalileht pandi mädaneva haava pääle, et ta säält mustust välja kisuks.

Teeleht. Teeleht pandi mädaneva haava pääle, et ta sääl mustust välja kisuks.

Mädaneva haava pääle pandi teeleht.

Teelehti pandi haavale, mis kippus mädanema minema, teeleht oli seekord haavaparandaja.

Ravimina tarvitatud taimi:
Teelehed. (Tarvitati mäda imeva vahendina paisetel ja mädanevatel haavadel.)

Teeleht. Teeleht pandi mädand haavale peale.

Küpsetatud sibul - paisetele ja mädahaavadele.

Paisulehed - parandavad haudunud kohti ja kisuvad haavast mäda.

Teelehed - kisuvad palaviku haavast ja parandavad mädasid haavu.

Pärna koorealust valget mähka kaabitakse, leotatakse ja leotisega puhastatakse põletikulisi haavu.

Paisete, sammaspoole ja mädanema läinud haavade puhul on pandud peale takjajuurtest valmistatud kange teega niisutatud lappe. Sama teega peanahka hõõrudes kõrvaldati kõõma ja ergutati juuksekasvu.

/---/ Mädaste haavade ja lõikehaavade peale pandi salvi, mis oli keedetud võist, kuusevaigust ja meest.

Teelehte tarvitatakse haavast palaviku väljakiskumiseks.

Kummel. [mis haiguseks] Palaviku, köha. Tee näol sisse juua, mädanevat haava pestakse.

Tilkhain - põldosi - vannid mädanevaile haavadele.

Kaalikalehte (Brassica napus rapifera) tarvitatakse mädanema minema kippuva haava pääl toorelt. Toores kaalikaleht kisub palaviku välja. Haav paraneb silmnähtavalt.

Sama hästi aitab kuumava ja mädanema minema kippuva haava vastu kuuse (Picea) vaik. Toimitakse nagu küpse sibulaga.

Rasketele haavadele olevat heaks abinõuks olnud järgmine segu.
Searasva (mage), võid (mage), rukkiorast, kuusevaiku (puhas), haput koort, vaha, mett, kuusekasvusid (hästi noori), kust.
See “salv” on puhtas nõus keedetult läbipaistev, hästi selge, puhastavat haava mädanikust, nagu tõendatakse. Õivaline rohi haavadele, põletishaavade ja nii edasi arstimiseks.

Teeleht. Lehti pannakse mädanema läinud varvastele ja paisetele arstimiseks.

Kuusevaigust, searasvast, vahast, meest keedetakse tasasel tulel alatasa segades plaster, mida tarvitatakse mädanema läinud haavade juures. Keetmisel on võetud igat ainet üksvõrs.

Vaeslapse lehti pannakse haavale, sest ta kisub mäda välja.

Mädahaavule pannakse kartulikaabet kahe linase riide vahel. Vanaeit näris võileiva peenikeseks puruks, mis pandi mädahaavale närtsu sees, et mäda rutem välja tuleks.

Takjas. Arstimisel tarvitatakse päämiselt takja juuri. Takja tee ajab higistama, seepärast soovitav juua külmetuse puhul. Kiirendab neerude tegevust, on maopõletiku ja maopaisete, lihase- ja liikmejooksja ning päävalu vastu, kaotab pääpesemisel kõõma ja edendab juuksekasvu, niisked mähised parandavad paiseid ja mädanevaid haavu.

Haavu, kuhu palav sisse on läinud, parandatakse nõnda: neile pandakse gipsituhka peale ja köidetakse siis linase riidega kinni.

[Haavarohud olla hääd]
Kui põletik sees olla, siis sealiha pekk ja vihutud viha leht olla hää abi.

Teelehte teati vanasti ka. Võtab, kisub palaviku välja.

Kuuse salatõrva pandi mädahaavadele.

Põletiku vastu olid teelehed. Kui kusagilt katki oli ja läks mädanema, teelehti seoti peale.

Vanasti polnd muud midagi, kui oli paistes, palavik oli sees, siuti kinni ja pandi tieleht peale või kapsaleht peale.

Teelehte, no korjatasse seda ka. Haava peale, kui on palavik seen, kisub välla hästi.

Inimeste ja loomade haavu ravida kuusevaigu salviga.
Kui inimene või loom saab haavata ja see ei parane, keeta salvi, milleks võtta kuuselt vaiku, lisada mett ja puhast ploomirasva (sulatatud); kui see on keenud ühtlaseks, hoida purgis kaane all jahedas kohas. Kui vaja, võida selle salviga raskesti paranevaid haavu.
Sellist salvi valmistas mu äi Ants Püvi (1894-1978) Nuiast Majari talust. Purk salviga seisis köögis kapis. Ta pani seda põletushaavadele, samuti mädanevatele haavadele ja puhastas enne ka piirituse (lahjendatud) lapiga.

Paisetele pandi teelehti.
Teeleht aitab välja kiskuda mädanevatest haavadest palavikku. Lömastatud tooreid teelehti pandi koeranaeltele, paisetele, villidele, nendega arstiti ka konnasilmi ja kärnasid.

Lilledega saab ravida.
Olen palju kuulnud ja lugenud lilledest, millel on ravivõimed. Õigesti öeldes on enamus rahvameditsiinis tuntud ravimtaimi õistaimed, seega lilled, mida paneme vaasi, kasvatame potis või näeme aias, põllul, niidul ja metsas enda ümber. Nüüd toongi näiteid lilledest, mida tunneme raviomadustega.
Aaloe kasvab aknal potilillena (troopikataim) - leiab kasutust tulehaavade ja põletusnähtuste korral nahal. Sellise tinktuuriga hõõrutakse värskeid ja mädanevaid haavu, samuti mesilaste pisteid. Taimest valmistatud keedist (pooleks veega ) on tarvitatud tiisikuse korral, aga ka bronhaalastma, haavandtõve ja silmahaiguste raviks. Droogiks sobib kogu taim, millel ilusad punased, roosad ja valged õiedki. Olen tulehaavade ja mesilaspistete puhul seda kasutanud alati ise ja ravinud oma lapsigi. (Teave kuuldud Raplast 1930.-40. aastail.)

Lauk (Allium sativum) - meile on tuntud porrulauk, sibul, küüslauk ja nende uhked langututid peenardel. Taimi on kasutatud seedeelundite korrastusel, vererõhu alandajana, veresoonte lupjumise tõkestamiseks, samuti veresoonte laiendamiseks. Keedist kasutatakse klistiiriks, soolenugiliste (naaskelsabade) väljutamiseks; küüslaugumahl on tugeva toimega mädanevatele haavadele, nohu puhul, söögiisu tõstmisel, aitab urineerimisel, toitude maitsestamisel ja sekselu tõstmisel. (Teave igapäevasest elust K. J.)

Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

Keedeti veel tõrvast ja rasvast salvi, pandi pääle haavadele, see kiskus haavast välja mustust ja mäda, seda keedavad veel praegugi vanemad inimesed.

Kui katkine asi on pahaks läinud, et ta ära ei parane, siis keedetakse üheksast asjast ühte plaastert. Need asjad järgmised: 1. Viin, 2. õlut, 3. leib, 4. searasv, 5. vaik, 6. meevaha, 7. või, 8. mesi, 9. terpentiini õli. Seda plaastert pannakse katkise koha peale, siis paraneb varsti ära.

Haavaraviks tarvitati ka puhast vaiku. Tihti pandi vaik üksinda peale. Vahel keedeti vaigust segu, mis pehmendas haava, eriti rikkiläinud haava puhul. Vaigule lisati keetmisel kas rasva või võid juurde. Tegi seega vaigu pehmemaks.

Halvaksläinud haavadele pandi vaiku peale. Mõned perenaised panid vaigule kas mett või rasva juurde.

Vaik oli igal ajal haavarohi ja vanade haavade parandaja. Kui juhtuski, et metsas läks jalg või käsi katki ning kui polnud sidumismaterjali, sai kohe panna kuuse küljest vaiku haavale. Kui mõni vana haav mustusest ei tahtnud paraneda ja põletik oli sisse tulnud, siis keedeti vaigust rohtu, kuhu lisati kas rasva, võid või hapukoort. Peaasi, et vaik muutus pehmemaks rasvainega. Selline pehme salv tuli haava peale määrida.

Mädanevaid haavu arstiti vaigust, meest ja jahust tehtud salviga.

Pärn - õie teed ruugitasse rohuks köha, rögä ja kõhu aiguste vasta. Pärnäpuu süüst tõugatud pulbert rõõsa piimäga võetavat sisse maoaiguse korral, seedimese kergemas tegemese abis. Mädänevate aavade ja paesete peäle olla see sööpulber eä.

Teeleht [Plantago major]. Paisele, palaviku vastu, kisub mäda, jalahaudumisele. Mahla sisse võtta - vereoksendamise vastu, kuivi lehti suitsetada - tiisikuseköhale.

Kui sellistel juhtudel [paisetele, haudunud kohtadele, kärnadele] juba mädanik tekib ja palavik sisse lööb, on hea peale panna kobralehte.

Kui sõrme otsas on mädanik sees, siis üks nõid tegi nii: Üheksa õlepead sidus ümber sõrme ja keeva vett hakkas sõrmele peale panema. Ise hakkas lugema numbreid vastuoksa üheksast peale kuni üheni välja.

Kui sõrmes mädanik sees, panna peale 3x9 rukkipead. Siis kuid pead ära võtta tuleb lugeda igale peale vastuoska üheksast peale numbreid. Kui viiman pea tuleb näpust nagu nagu väike kiu välja.

Kui mädanik sõrmes, siis tartlane pistab kartulikeedu vee sisse.

Ja siis vaigust keedeti siukest aavadele. Ämm mul võttis kohe seda nõret, seda läbipaistvat vaiku mädanema läind aavale.

Mädanevad haavad. Mädanevatele haavadele panin ruunamise rohtu. (vaata esileht ruunamise rohe [esilehel aga puudub selline taimenimetus])