Haiguste märksõnad

Kõhuhaigused

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud: kõhuhaigus, kõhuhäire, kõhukorratus, kõhukolisemine, kõhupõletik jms., välja arvatud juhud, kus on selged viited mõnele konkreetsele haigusele. Samuti on siia alla liigitatud sooletehaigused, sooltekatarr, sooltepõletik ja teised sarnased nimetused.

Kõhuhaiguseks nimetati praktiliselt kõiki kõhupiirkonnaga seotud või seal avalduvaid haigusi.

Tegu võib olla eeskätt seedehäiretega (kõige suurema tõenäosusega), kõhulahtisusega (akuutse või kroonilisega), kõhukinnisusega, kõrvetustega, toidumürgitusega, oksendamise ja iiveldusega, raskest tööst tingitud või muidu kõhuvaluga. Samas võib olla tegu ka sooleparasiitidega või bakteriaalse infektsiooniga; raseduse varajase staadiumiga, menstruatsioonivaludega või kasvajaga.
"Kõhuhaigused: Kõhuvalu. Kõhulahtisus. Kõhukinnisus. Kõhuussid. Koolera. Kõrvetus (Põletus). Söögiisu puudus. Oksendamine. Jm. ERA II 134, 436/7 (24) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37).
Kui kõhus verd tuleb ja lahti on kõhu haigus - - E 56656 (9) < Tallinna - L. Berg (1962)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Arnikad on kõhuhaiguse ja jooksvahaiguse vasta.

Nõmme kaetiseroht, rabanduseroht, punahein (Thymus serpyllum). Kõhuhaiguste vastu.

Ubalehed, kolmleht (Menyanthes trifoliata). Nende lehtede teed juuakse kõhuhaiguse, palaviku ja rinna- ja kopsutõbede vastu (Otepää kihelk).

Luhamõõk, valumõõk, kalmus (Calamus aromaticus). Pruugitakse inimestele ja elajatele, juured pulbreks tehtult ja tee viisi kõhuhaiguse vastu ja söögiisu äratamiseks.

Pärnaõied.
Pärnaõisi tarvitatakse teena keedetuna joomiseks köha ja ka kõhuhaiguste korral. Teed juuakse kuumalt arstimise otstarbel higistama ajamiseks.

Sõrarohi, seaväädid (Triticum repens). Juuri pruugitakse kõhu- ja kopsuhaiguste vastu, tee viisi.

Balsamijuured.
Kasvavad kraavides, lehed nagu naerilehekesed, nende juured on sõrmejämedused, nelja tolli pitkused, need kaeveta maa seest välja, kuivatada. Ja kui on kõhuhaigus, siis tehta peenikeseks, panda pudelisse, valata viina peale, siis võeta sisse. Aga inimene peab maas pikali olema, käed rindade all kõveras, aga mitte seljali seisma.

Soo-ingveri juuri kuivatakse ja liutatakse viina sees. See viin peab siis kõhu- ja pistihaiguste vastu aitama.

Koirohtu liutatakse ka viina sees, mida siis kõhuvalu ja ka muu seesthaiguse vastu sisse võetakse.

Tedremarana juuri leotati viinas ja võeti kõhuhaiguse puhul supilusikatäis.

Palderjan. Tee on jooksva ja kõhukrampide vastu.

Seda vett misga last esimest korda pesti ei tohi nii suguse koha peale maha kallata kuhu iha ehk kuu peale paistab, vaid seda peab sõnniku sisse valama ja oolega kinni matma, muidu jäeb lapse kõht haigeks.
Kui lapse kõht haige on, siis peab last vihtlema ja seal juures lausuma: iha, iha, koit, koit, pinevik ja videvi, aitamind ja minu last, minu laps teeb rohelist.
Ka on hea, kui selle haiguse vasta järgmist rohtu tarvitada. Võta kolme vitsaga kapp, pane noort orast sisse, vala vett peale ja vihtle sellega last.

Tedremadara juurikad kuivatakse ja jahvatatakse pulbriks. Antakse leivaga kõhuhaiguse vastu.

Kadajamarä ja kadaja nõgla kooruga kokku surbutult - inne aho pääl kuivata-omma hädaliste lammastõlõ hüä rohi. Kadajide anomit, piimä anomit haudu-tega vinnüvä piimä piagi hüäs. Kadaja tuurist marjust, ummussih keedetult, valmistasõ mõnõki hendale ruuht, minka naa vigast kõttu parandasõ, köhä vasta api uutva, tiiskusõtõbõh tedä tarvitava. Kadaja kütse marja tarvitõdas taaritegemises, mis magusa maitsõga om, nii et Setumaal mõnõ uma taari hüäkust juvvõh kitvä: "Seo om hüä, ku kadajataar." Mõnõ kutsva ka "kadaja-ollu". Kadajakoorõ omma keväjäsel ajal karjustõlõ, kõigõ edimätses väläst saadusis kängiste andis, kooni paiu- ja lõhmusõkuur vallale tulõ. Neist koetas viisõ.
Kadajatsi aidsaibit arvatas, et naa muist puist viie võrra aigu vastu pidävä. Kadajane havvarist sais matusõ pääl 50 aastat jala pääl, kui ta hüä tukõv om, ja inne ka arr värmitüs sai.

Kõhu- ja rinnahaiguse vastu võta viinaga mädarõika juurikaid sisse.

Pihl. Marjo süvväs. Häelmit ja kuurt pruugitas rohos: Häelmit kuivatas, siis pandas viina sisse, kõturohos. Kuur (nimelt haljas kuur, mis puu ligi, mitte päälmäne kuur, mis är lõigatas) kuivatas ärä, keedetäs timäst siis liim ja sedä liimi juvvas kõtuhaige vasta.

Kadaka valminud marju tarvitakse arstirohuna. Marjad tulevad kuivatada ja siis neid süüa kõhu-, põie-, neeru- ja maksahaiguse vastu. Neid korjatakse sügisel.

Kõhuhaiguse vastu, kui kõht lahti oli.
Koirohu õileid pudeli sisse ja viina peale, siis on kõhurohi valmis, sest üks klonks sisse võtta. Seda rohto oli alati pudelitäis hoios.

Sügise kui leppaurvad küpsed olid, siis korjata, peeneks hõeruda, pudeli sisse ja viina peale. Jälle kõhurohi valmis.

Metsa all kasvasid ühed mustad marjakobarad nii kui viinamarjakobarad, aga kangest kibedad, rohi ise kasvas umbes paar jalga pikk, marjakobarad paar tolli pikkad, neid hüüti siin, rabadusemarjad. Neid korjati ja kuivatati, pihutäis pudelise ja viina peale, jälle kõhurohi valmis.

Kadakamarju pruugiti ka kõhu- ja köharohuks.

Kõht haige, ränga tööga venimise viga, selle vastu korjatakse suvel tetremadala juuri, pannakse pudelisse ja viina peale, saab ligund, rohi valmis. Tedremadalad kasvavad kõva heinamaal, 3-6 tolli pikk.

Viinalilled kasvavad kõva heinamaal 1-1½ jalga pikk, kollase õiega. Neid õisi korjatakse, pannakse pudelisse viina hulka. Rinna- ja kõhuhaiguse vastu.

Verikõder. Teda pannakse viina sisse, leotatakse ära ja tarvitatakse hambarohuna ehk kõhurohuna. Peale selle hõõrutakse veel kuumas saunas selga.

Kõhuparandajad rohud on kalmusejuured kuivatatult peeneks hõõruda ja süüa, võib ka suhkruga segamine, kui muidu viha on. Ka puusüsi süüa parandab kõhtu.

Alandi (alangi) või ülekäija või Baldriani juured, viina sisen leotada - on hää rohi kõtuvalule, kui rinde alt valutab.

Aga ütte kallist palsamit tetas niidade: Võtta kevadi neid noori kõivulehti, mis kutsutase hiirekõrva, pane neid ütte kruusi või pudeli sisse, kalda õige kanget viina pääle, pane korgi ja vaiguga kinni, pane päiva vasta ehk ütte lämmade paika, et ta tõmbab. Siis on üts kallis palsam, kellega võid henda kõtto, silma, leigatu vai raiotu haavu parandada.

Need hainad, mes kutsutaks naistepunad, on kange kõtutõbe rohud, mis juunikuust kuni augustikuuni tuleb korjata. Häälmed ja need veiksed ladvalehed, korjata. Ja apsisina viina sees leutada 2 ehk 3 nädal. Siis sest viinast sisse võtta kange kõtutõbe ajal 3 kord päivas 1 söögilusikatäis korraga.

Raudrohi: hea tee külmetuse vastu, eriti kopsude suhtes. Verd puhastav, närvi rahustav, kõhu suhtes heasti mõjuv, järjest juues teeb tugevamaks. Verejooksude vastu mõjuv. Kui nina verd jookseb, eriti selle kange teega loputada, isegi kuiva taimepulbert ninasse panna. Parem aga teda enne ninaloputamiseks tarvitada ja juua. Õitsemise ajal.
Närvide juures ka.

[Rosaceae]
Tormentilla erecta = tedremadar. Tedremadara juured pestakse puhtaks, lõigatakse tükkideks ja pannakse viina sisse ligunema. Seda viina tarvitakse napsi viisi kõhuvalu vastu, s.o. kui kõht lahti on.
Niisama tarvitakse seda taime Torma khk. Niisama Põlva ja Viljandi khk. kus taime "tedremaranas" kutsutakse. - Niisama ka Äksi ja Tartu khk. ja Jõhvis.
"Nabahain" kutsutakse teda Rõuge khk.: Nabahaina juured kuivatakse, tambitakse ja antakse pulber veega haige kõhu rohuks sisse võtta, nii palju kui süda kutsub.

[Rosaceae]
Geum urbanum.
Laste kõhurohi. Lehed ja juured ummukses keeta ja seda vett lapsele lahtise kõhu vastu anda.

Arnikaõied tarvitati kõhupõletiku vastu.

Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Altkeha valude ja kõhukrampide vastu mõjub hästi arnikatinktuur, mida üks teelusikatäis klaasi vee hulgas võtta tuleb.

Sõnajalajuure tee ka kõhurohi.

Kõhuhaiguse parandab kõige mõnusamini mustikamarjatee, mustikad, kui neid päikesevarjus kuivataks. Kui aga mustikamarju saadaval pole, siis mustikate varsi ja juuri päikesevarjus kuivatada ehk köetud ahjus pikkamisi. Toobi veele peab umbes 1 supilusikatäis marju lisama.

Kolmekorralised rohud.
Korjatakse ühes õitega. Keedist (üks peotäis toobitäie vee pääle) pruugitakse 1 tassi kuni 1/2 toobi kaupa enne söömist hommikul (1 kord päevas). Rohi aitab kõllatõbe (peaasjalikult) ja igasuguse kõhuhaiguse vastu.

Kõhukattar. Kalmusejuured koorida, kuivatada ja teeks keeta. Iga päev üks teeklaas ära juua.

Ka kõhurikkeid arstiti taimede abil, tarvitati koirohtu, mis enne viinas leotatud.

Kõhupõletiku vastu aidata see, kui süüa kuivi linaseemneid.

Tetremarana juurikas [Rhizoma Tormentillae].
Veidi tähtsam kui tõrvalill olivad tedremarana juured. Siinne nimetus “tedremadra” (Lääne-Nigula murrak), Läänemaal õige sageli tarvitatav, viru murrakus aga “tetremadala” juured. Teda on tarvitet juba kaunis vanasti ja algul vee leotiskeedisena, kuid hiljem viinleotisena = infusum tincture, milliselt teda praegaltki rahva keskel tarvitatakse. Too taim on huvitav oma tarvitusalaga selles suhtes, et tema tarvitus kahte ossa jäguneb, nagu eelpool mainisin. Esiteks veeleotisena, kui aga see hakkas hääbuma rahva keskelt, tuli ta teiseks viinleotisena tarvitusele. Ja sellepärast püsibki tema tarvitus veel kaunis hoogsalt rahva keskel, muidugi viinleotisena. Olen kohtanud sageli inimesi, kes teda igasuguste kõhuhaiguste puhul omaks raviks peavad ja selle pärast vast näib ehk nii mõnelegi, nagu oleks see algupärane läänlaste arvamus.
Ent tegelikult ei ole see nii. Nii mõneltki vanult inimeselt järgi pärides näeme seda aiva teises valguses. Muistne läänlane liigistus omi haigusi tunnuste järgi. Ja tetremarana juurtega või selle leotisega ehk leotiskeedisega ei ravinud ta muud kui saarnaste tunnustega haigust: valutav rindealune, kõrvetised, oksele ajav tunne ning selle juurde ka asuvad söögiisu kadumist. Siis ütles muistne läänlane “ma olen venitanud”. Ja ei muud midagi, kui tetremarana leotis pidi seda ravima.

Reinvarred on kõhurohud.

Kõhuhaiguse vasta võta pipart ja kuiva kohvi. Reinvarte teed.

Kõhuhaiguse vasta koirohi, kibuvits.

Kalmujuured on haiguse vasta. Kõhuhaiguse vasta on kõige rohkem. Viina sies hoitasse. Ka tuhast tehasse ja antasse viega sisse.

Pihelgamarjadega arstivad kõhuhaigust.

Ubaleht (Menyanthes trifoliata) - kraavides ja madalail heinamaadel kasvav 15-30 cm kõrgune taim, millel 5 kroonlehega punakasvalged õied. Droogiks ubalehed (rootsudeta). Keedis tiisikuse, köha ja teiste rinnahaiguste puhul, samuti kõhuusside korral. Pulber parandab venitust ja seedehäireid. Tee (20 g 1 l vee kohta, 1-2 kl päevas) aitab lahtiste igemete, palaviku, kõhu- ja maksahaiguste, samuti isupuuduse korral. Loomadele on see ravimiks köha, punataudi, maksahaiguste ja katku puhul (suvel anti kuivatatud taimi, talvel kuivi lehti ja varsi). (Teave kuuldud 37 a. naiselt, 1950. a.-l. Purila külas.)

Ubinain - sellest teh. teed, kui kõtt haige; rematismuse ajal tehakse vanni.

Kameliteed juua: kui kõht rikis on.

Tedremarana juurikaid peetasse viina sees, need teevad kõhu tervest.

Kõtuhaigusõ vasta ommava' ainokasõ' kuivatõduva' mustigõ', ega muu miäke nii hää ei olõ'. Mul tütrepoig tahtsõ jo kogone ar' koolda', verega ai vällä, a ko nakseva' kuivatuise mustiket andma, ar' parase - sai tervest.

Hobuseoblikad on kõhurohud; neist tehakse koolera-tilgad.

Koirohi on kõhurohi; vanad inimesed suitsetasid ja matsid riiete ala, kui külmetand olid.

Lepaurvad - vedelikku tarvitada kõhuhaiguse vastu, kui kõht ei pea.

Taevaredeli (hanijalg - Potentilla anserina L.) keedist sisse võtta [kõhuhäirete vastu].

[Kõhuhäirete vastu] süüa mustikaid värskelt, supina või närida kuivatatult.

Toomingamarju söödi, siis tegi suu mustaks ja paksuks. Marjasid sõid enamasti lapsed. Õisi toodi tuppa kohe suured oksad nelipühiks ja muidu ka. Kiikesid ehiti ka okste ja õitega. Mõisa veeti peksuks toomingakeppisi ja siis nendega peksti. Toomingakoor oli rohuks: kui kõht oli haige, siis näriti koort.

Kui kõht oli haige, siis tehti koirohuteed.

Tedremadara juuri liutati viina sees ja anti sisse kõhuhaiguse korral.

Köhuhaiguse vastu.
Veta mustad lepaurvad, kuivata ära ja tõuka peeneks ja pane viina peale, vett sisse, see aitab (ka kadakamarjad on head).

Köhuhaigus.
Veta veega katla tahma sisse ehk lapsele rõõsa piimaga kivisütt ehk keeda kadakamarjad ja joo seda vett.

Ka tarvitavad kõhuhaiged (kel seedimine korratu) kuivatatud ja pulbriks hõõrutud kalmusejuuri, mida tarvitatakse pulbrina.

Kadakamarjad.
Kadakamarju tarvitatakse tees keetes, teena juues kõhuhaiguste vastu. Samuti ka ainetevahetuse haiguste korral, näit. neeruhaiguste korral. Sel korral pidavat kadakamarjad aitama kehategevust elustava toimega. Kui tarvitatakse ohtralt, võivad tuua kasu asemel kahju. Marjade puudumisel võidakse tee keetmiseks tarvitada ka noori kadakaoksi.

Tammekoor.
Tammekoort tarvitatakse pulbriks hõõrutult, kuid ka teena. Mõlemal kujul võetuna mõjub ta seedeelundile kinnitavalt. Tarvitatakse seepärast kõhuhaiguste korral.

Lapse riidid tohtind mette tuules kuivatada, see tegi lapse kõhu lahti. Siis toodi tuulepesasid kase otsast, keedeti sene vett ja anti lapsele sisse ja pesti last senega, siis kõht sai terveks.

On sinu naesel kõht haige, pealegi kõhukrambid, kui ka muud sisemised haigused, võta mine jõe ääre ja kui tunned kalmusi, mis kasvavad jõgede ääres, kisu üles kalmujuuri. Ja keeda neid ükskeik mis moodi, ja naene joogu seda keeduvett. Ja kõhuvalu kaub ära.

Marjadest korjati neid mis praegugi. Söödi piimaga. Moosi ei mõistetud keeta. Lastele kuivatati mustikaid kõhurohuks. Esteks lahtiselt tuule ja päikese käes paberi pääl ja pärast soojas ahjus. Peale leibade väljavõtmist pandi õhuke kord marju pannidega ahju. Paber pandi alla (mustikaile).

Koirohtu söödi kõhuhaiguse vasta.

Koirohuteed anti kõhuhaigele ja pesti haigeid silmi.

Rinnahaigus - määriti sea- ehk hanerasvaga jalaaluseid ja peeti tulepaistel nii tulises, kui aga võis, ka raudreiarohu tee parandab kõhtu ja rindu.

Mustikad, veskemarjad (Vaccinium myrtillus), kolera ja pikaliste kõhuhaiguste vastu.

Tamm oli juba rohkem tuntud ja sellest tehti niisamuti pärgasi ja krantsisi. Tamme koored on arstirohuks kõhuhaiguse vastu. Lapsed mängisid türudega.

Mürkhein või mürk kasvas vees. Siis inimesed kartsid, et kui seda sisse antakse, siis kohe suri. Mürgil olid all nagu sibulad, neid hõeruti peeneks ja pandi kookide sisse ja siis neid kooke anti paar tükki sisse ja siis suri kohe. Nii tapeti inimesi ja koera-kassisi. Kui kõht oli haige, siis tehti väga lahja tee ja anti sellest mõni tilk sisse, - old kangesti hia rohi. Ühed mehed old ka haiged ja võtt mürgitilkasi sisse; old kange ja mõlemad old hommikuks sirged. Mürkheinast muud ei tarvitatud.

Tamme koort keedetakse kõhuhaiguse puhul (kõht lahti), juuakse tammekoore vett. Seesama on ka naistehaiguse vastu, kuuvere vaigistamiseks.

Kalmujuured on haiguse vasta. Kõhuhaiguse vasta on kõige rohkem. Viina sies hoitasse. Ka tuhast tehasse ja antasse viega sisse.

Kõtuvalu. Kui oli vanast kange kõtuvalu, sõs poletati leib mustaks ja söödi sedä. Ka söödi muste puusüse. Sõs keedeti pruuni pajukoort paan vähä vee sehen ja joodi sõs sedä vett.

Tammekoorega kõhuhaigust arstida.

Kõhuhaiguse vastu on koirohu tii, lööb lahti.

Mis ikka päris täitsa kõhuhaigus, verine kõhuhaigus, sis on umuritii. Ta on paks ja punane kui kiib, paelu ei tohi võtta, üks supilusika täis vaevalt.

Obuoblikad keeda ära, kõige suurem rohi kõhuhaigusele, kui lahti on.

Kõhuhaiguse vastu sai lepakoort näritud.

Kõhurohuks oli kalmusejuur, palderjanijuur, ubaheinajuur, maarjasõnajala juur ja hiirekõrva juured. Neid korjatakse kõiki enne jaanipäeva. Kuivatatakse vilun. Siis jahvatatakse kohvimasinast läbi. See pulber segatakse söögisoodaga läbi ja pannakse purgi sisse. Kui kõht hakkab valutama, siis see pulber teeb terveks.

Toomõmarju ka arvatas kõturohost.

Muskamarju söövä õks naistõrahva ja latsõ kõtuhaigustõ aigu. Suvõl nimelt kuivati mustkit kõturohost. Keedetült om ka mustka hüä kõturoho.

Raudrohi oli vanal ajal mitme haiguse vastu hea, rohtu korjati, kui ta õitses, kuivatati ära, siis oli haiguste ajal võtta. Raudrohutee oli kõhuhaiguse vastu hea.

Kõhu korrashoiuks joodi lagritsaleotise vett, söödi sibulat võileivaga - mis pidi ka söögiisu andma. Tarvitati ka apteegist ostetud „kõhuvalutilkasid“.

Piparmünt on üks universaalne asi, see on nii kõhuhaiguste kui hambavalu korral hea.

Suurejõel kasutatakse vormiõie teed, kõhuvalude-seedehäirete ja valgevooluste rohuna. Vorm - angervaks Abja - Vana-Karistes angerbüst.

Reinvarre vett juadi kõhuhaigusega.

Tammekuare vett tehti kaa kõhuhaigusega.

Kaiptusrohu tied ja koirohu tied juadi kõhuaigusega.

Kui laste kõhud rikkis olid, anti mustikasuppi või musta kohvi süüa.

Kõhurohuks joodi kadakamarjateed, tammekooreteed, kalmusejuureteed, pälünäteed.

Kõhuhaigused.
Kõhuhaigused. Kõhuhaiguseid raviti koduselt masseerimise teel. Kui rindu alt oli haige seda ööldi on ära venitand. Sel puhul kutsuti keegi vanem inimene, kes masseeris. Rohuks oli piparmünt. Tehti kulbi sees viin tuliseks, pandi võid hulka, seda võeti sisse, ja piparmünditee.

Kuulus ravitaim takjas.
Lehtede tee ajab higistama, kusele, ravib kõhupuhutust, kõhupõlendikku, kõhu paiseid.

Raudrohu tee pidi kõhuhaiguse vastu hea olema.

Kalmusõjuuri mõni vei, et kui är kuias, pulbris hõõru' kõhurohus.

Palderjanijuuri kuivatõti, pandi viina sisse. Ol'l kõturohi.

Kui kõht haigetas, siis joodi koiroho teed, ehk arnikateed vihalt ehk haketi vatsuli; pandi lõngä kera arava alla, siis lasti seljäs talluda, kas endast kergemb vanemb inimine ehk poisike ehk lapsuke. Vajutati ja moogiti kõhtu, vääneti naba, pandi sõrm naba auku siis keereti; pandi ka külma vee lappid kõhu pääle, kuuma vee pudelid ka.

Maranijuure ja palderjanijuure pandas viina sisse. Toda võeti, too olligi kõturohi.

Kummel oli väikeste laste kõhurohi.

Kumel, see harilik põldkumel, see korraldas kõhtu.

Koirohi - temast on abi kõhurikete puhul, annab söögiisu ja kosutab verd ka.

Kui kõhud korrast ära, siis anti kummeliteed.

Tedremadara juuri paneme viina sisse, kui kõht haige.

Reinvarred. Teed kõhuhäda vasta, kui valutas või oli lahti.

Taim „paluna“ (vene полынь, koirohi) tarvitati reuma, kõhuhaiguse vastu.

Kui lastel kõht haige oli, sai kummelitied anda.

Tedremadala juured viina sees - kõhuhaiguse vastu.

Kõhuhaiguse ravi.
Kõhuhaigusevalu vastu kalmus. Aialilled on ka, aga need on jõekalmukad. Neil on must juur, see pantakse viina sisse ja juuakse.

Samuti kõhuhaiguste raviks koirohi - pänilad on hea rohi. Pänilad pantakse viina sisse ja knobloh võib ka olla seen.

Aaloe on meil kodus. Siis kel kõht haige, siis närime lehetükki ja korras jälle.

Aloemahla panin - peab üle kolme aastane aloe olema, sama palju mett ja konjakit. Terve aloe panin, sain pool liitrit ja üks klaasitäis. Laagerdada lasta ja võtta kõhuhaiguse vastu.

Kõturohi om kõourva ja viin pääle, tuu om väga hää rohi, ku kõtt haigõ om.

Naistepuna on mul korjatud kõhuhaiguse vastu, teed teha. Praegu ta õitseb.

Koirohi - pälümer - kõhurohi.

Pohlavarre teed kasutati kõhuhaiguste vastu, reinvarred - kõhulahtisuse vastu, kuivatatud mustikad - kõhutõbe vastu /---/.

Heinputke juurikas on ka haige kõhu rohust. Selle juurikast tehasse tied. Misike sie kikkaputk on, seda mina ei tiagi.

Kasepungad jälle haigele kõhule ja siedimisele hiad.

Neie tielehe marjadega (seemnetega) minu isa kõht sai tervest. Kõht oli ninda hull haige, ei võind kedagi süüa. Kietasime neist marjadest nii kanget tied, kui seisas, läks paksust nigu sült. Seda võttas sisse mitu päeva, paranes ja hakkas süöma.

Toomingamarjad korjati valminud peast ja kuivatati tee jaoks. Joodi kõhuhaiguste puhul, kui valud sees olid.

Kui lapsel oli kõht haige, tuli anda mustikaid. Kõhulahtisuse puhul keedeti mustikasuppi või võis suvisel ajal süüa mustikamarju. Kui muud polnud, aitas ka mustikavarre tee.

Kõhu- ja neeruhaiguste puhul tuli juua raudrohu teed. Üldse raviteesid soovitati juua kas vihalt või meega, mis andis ka ravimile väärtust juurde. Lastele vihalt naljalt ei antud, lisati ikka mett või suhkrut juurde.

Oli kellegil kõht korrast ära, siis anti musta kohvi ja katkitambitud pipart, kes ei tahtnud võtta, see ei tohtinud enda häda kurta. Kanget köömneteed 3 korda päevas 2 supilusikatäit korraga.

Kõhuhaiguste vastu on koirohu tee. See on väga hea võtta.

Kõhuhaiguste puhul raviti vanasti mustasõstra lehtedest valmistatud teega, köömneteega, petersellilehtedest valmistatud joogiga.

tammekoored - kõhu jaoks;

Kasekoore tee kõhule ja vähja vastu.

Kõhuhäirete vastu linaseemne keedis (lastele suhkruga nagu kissell).

Riivitud toores kartul kõhuhäirete korral. Mõnel aidanud.
Minu arvates aitavad eelpool nimetatud “ravimid” kui neid õieti valmistada ja kasutada. Kuidas igaühele mõjub on muidugi iseküsimus.

Köömned.
Kange köömletee viinaga on ka kõhurohi. Viina pannas rasike sisse, mõjub rohkem.

Vanasti, kui kõht krooniliselt haigeks jäi, nii vast ikka tõstmise läbi, siis üteldi, et pantverman haige. Pantvormi arvati ühe ussi moodi sees olevat, kes toitu kõhus segas, et enesele säält paremat toitu leida, halvema alles jätt, millepärast inimene küll toedu poolest kahju saab, kuid toedu segamine on tarvilik. Ja kui siis panvorm haigeks jäi, ja see siis pidi inimesele vaeva tegema, siis söödi sibulaid, mida pantvorm ei sallinud ja tuli välja. Kuid ta pidi siis vist ikka uue saama.

Tedremaran - setud ütlevad kalganajuured, pantas viina sisse. Viina teeb väga ilusas punases. Siis teeb kõhu terves, kui võtad sisse.

Koirohu tee on ka kõhuhädade vastu ja annab söögiisu.

Mündid olivad, ennevanal ajal oli selle nimest punend. Sai hia tee. See oli rohust, kui kõht haige.

Paakspuu (kitseuibu) koor oli kõhurohi.

Kummeliteed, kui kõht jäeb haigeks, siis kummeliteed kohe juua.

Kolm supilusikatäit rukkijahu (mitte püüli), kolmveerand klaasi kibuvitsa ja kadakamarja teed (võib olla ka kummelitee), üks kanamuna, üks supilusikatäis mett. See segu kloppida piimale, lisada üks klaas kefiiri.
Kasutada üks kord päevas igal hommikul üks tund enne sööki tühja kõhuga. (Aeg on väga tähtis.) Pärast segu joomist lamada enamasti vasemal küljel üks tund. Kui gaasid tekivad - kindlasti välja lasta. Seda segu kasutada pikemat aega. Suitsetamine maha jätta. Mao- ja soolehaiguste puhul.

Siin oli Leenal, kooliteenijal, kõht haige. Ma keetsin tammekoort ja peenemaid oksi ja tema jõi. Sai kahe päevaga kõht korda.

Vahest sai köömneteed võetud ja piparmünti. Ikka kõhuravi jaoks rohkem.

J. Abner soovitas eriti juua kõrvenõgese teed: küll kõhukinnisuse korral, küll kõhukrampide vastu. Seedehäirete, soolte haavandite, isegi kopsuhaiguste korral, ka verele ja hingamishäiretele mõjub hästi seesama kõrvenõgese tee, soovitav juua ilma suhkruta, lisad pisut mett.

Koirohu teed kõhuhäirete korral.

Ubalehe juur - tehti teed kõhurohuks.

Tammekoor on kõhuhaiguse vastu.

[Minu isa ravis] Kõhuhaigust tedremarana viinaleotisega. (Elas ligi 80 a.)

Koirohi - sie oli ka kõhuhaiguse puhul ja söögiisu puhul.

Kui kõht oli haige, anti koirohu teed.

Žimalast [kuslapuu?] - marjad, mustad ja pikergused, need on rohuks kõhule eriti. Mägedes kasvavad. Läbi lihamasina lasta ja. Ta on mõru.

Tedremarana õied, neist tehti teed, juured pandi viina hulka, sai ilus kollakas, helepruun. Pidi hästi hea kõhurohi olema.

Arnikat lasti mul karjas korjata. Hea lõhn on. See on hea kõhurohi.

Kõhule oli koirohi, koirohu teed. Reinvars, selle õit, sellest tehti teed.

Tedremaran on kõhurohi, leotati vee sees.

Koirohi on ka kõhurohi.

Kummel oli inimesel kõhuparandaja.

Hea ja efektiivne ravi on tammekoor. Kas siis loomale või inimesele teeks teha on kõige suurem kõhurohi kohe.

Tammepuu kuort, see oli kõhuhaiguse vastu.

Toomingakoor - kuivata ära ja keeda seda tšaid. See on kõhu vasta.

On see kõhuhaigus, piad süüma tomingamarju, siis vast nii ei lippa.

Tilliseemnetest ka keeda. Üle uulitsa vene naine üks, lapsel kõht haige. Tillitsaid keetis ja sai terveks.

Küümnet ja paldõrjani juure kõtuhaigusõ vasta.

Raudrohu tee - kõhuhaiguse vastu, venitamise vastu.

Fencheli teed tuleb kõhu korraspidamise tarvis juua õhtul ja hommikuti külma vee lapiga kõhtu ja selga ristluude kohast hõeruda, siis ära kuivatada ja teki alla sooja.

Tammekoort on verekusemise vastu tarvitatud; tammekoore vesi on kõhuhädade vastu.

Kibuvits - kõhukrampide, neeru- ja kopsuhaiguste vastu.

Taimede kasutamisi endise aja arstirohtudeks:
Kalmusejuured - kuivatatakse, aurutatakse ja hõõrutakse pulbriks, siis tarvitatakse kõhurohuna.

Taimede kasutamist arstirohuks.
Kalmusejuuri tarvitati siis, kui kõht oli.

Kuidas tarvitati taimi arstirohuks: palderjaalijuuri panti viina ja piirituse juurde ja võeti siis, kui kõht oli haige. /---/ Praegu tarvitatakse veel arstirohuks palderjaalijuuri.

Kalmusejuured hõõruti pulbriks ja võeti ka niisamuti kõhurohuks.

Kalmusejuuri kõhuhaiguse vastu.

Kõhuhaiguse vastu - kalmujuured, nõgesed, tammekoor, kadakamarjad, kibuvitsa õied, kaseurvad, sibul ja kööme.

Kask (Betula alba L). Tee on kõhukrampide vastu.

Raudrohi ehk verihein. Tee on kõhukrampide vastu.

Arnika (Arnica montana L) parandab mädanevaid haavu, mesilase nõelamist ja pigistusi kõhus.

Kask (Betula alba L). Tee on kõhukrampide vastu ja hää haavarohi.

Koerapöörirohi (Hyosciamus niger L). Õli on kõhukrampide vastu.

Käpad (Orhis L). Sooltekatarri ja kõhu lahtioleku vastu on ta hää arstirohi.

Näär, harilik. Juuretee on hingeldamise, kõhulimastuse ja limastand kopsude vastu.

Palderjan. Tee on jooksjahaiguse, närvivalude ja kõhukrampide vastu.

Raudrohi ehk verihein. Tee on kõhukrampide, köha, rinnahaiguste vastu, ka mõjub ta hästi maksategevuse peale.

Õuekumelid vai kamelid, kuda keegi nimetab. Nende õitest tehti kua teed, kui kõht kõrrast ära õli.

Koirohi. Kui kõht kõrrast ära õli, siis tehti koirohu teed ja tehasse nüidki veel, koirohu tee aitab kohe, vahel suab päevapealt abi, kolm-neli tassitäit päevas ära juua.

Kalmujuured on kua head kõhurohud, kui kõht korras põle. Kalmujuure pulbrit kolm teelusikatäit päevas võtta aitab kua mõne hädale, paneb seedimise kõrda ja parandab vähihaigust, kellel mauvähk on, ja annab söögiisu.
Ennemalt vanad inimesed soovitasid, et tuleb iga hommiku üks teelusikatäis kalmujuure pulbrit ära võtta, on mitme haiguse vasta, peletab haiguse eemale.

Mädarõigas on kua üks vanaaegne kõhurohi vai veel üldse terviserohi. Vanast pandi mädarõika juuri kalja hulka selleks, et kui mädarõika kalja jood, siis ei löö sisemisi kasvajaid.

Teeleht - juuretee kõhuhaigustele ja kõhulahtisusele.
1919. a. haigestus minu isa raskelt düsenteeriasse. Isa suri ja mina haigestusin raskesti. Olin 10-aastane, oli sõjaaeg, arstiabi vilets ja ma ei paranenud kuidagi. Keegi õpetas: teelehe juure teed. Ema keetis, küll see oli halb, ma ei tahtnud juua, ema seisis juures, kuni jõin päevas paar klaasitäit ja paranesingi.

Tedremarana juurikaid leotati viina sees ja see oli kõhurohi.

Palderjan hea kõturohi.

Jõeäälmas, ’kalmus’. Juured on kõhurohi, lehed kirpude vastu.

Kui väikesed lapsed haiged on, siis nende nõiakolladega viheldakse last. See peab arst olema. Kõhuhaiguse puhul.

Reinvarre viht.
Reinvarre vihaga viheldakse ka last, kui kõht haige. Tema on mürgine: tilgakene antakse lapsele kas veega ehk piimaga sisse. Ega taga muud teha.
Kui põrsad ei söö, siis pannakse ka tilgakene reinvarrevett söögi sisse.

Pälünä (koirohi). Õitega varred pandakse tee sekka „kõturohus“. Kasvavad orukallastes.

Vägihaania häierme leem ja pälüna (koirohi) häierme leemi hoitakse pudelis alale. Talvel, kui kõht korrast ära pöördub ja naba ära karanud, siis pääle „katla toesse“ [katla aur] võetakse kümme kuni sada tilka ja mindakse voodivaiba alla, seal oodatakse. Kui ei ole surmatõbi, siis tuldakse tervelt üles.
Vägihein kasvab Tindi orus. Lehed ligi maad, kämmal laiad, küünar pikad. Vars üksainus, kuni 6 jalga kõrge, pisikesed kollased õied ümber varre kuni küünra pikkuselt ladvaotsast allapoole.

Karussammal ja käolina.
Iga karusambla ladvas on jõhvi otsas nisuteratauline tombuke, mis õitstes kollakat tolmu annab ja viljaks valmides hapukat maitset. Tolm on viina sees leotatult kõhurohi ja viljad võtavad hambavalu vähendada.

Tedremadar.
Taim on väga tuttav, sest teda on väga vanast eestlaste juures tarvitatud arstirohuna ja tarvitatakse ka praegusel ajal veel vanemate inimeste juures kõhuvalu ja seestvalu vastu. Vanal ajal keedetud tedremadara juuri ja seda mõrudat vedeliku võetud sisse kõhuvalu arstimiseks. Minu isa Peeter Sõggel († 1908) rääkis, et vanal ajal, kui kõhutõbi Eestimaal möllanud, siis olnud tedremadara juured kohalistel elanikkudel nii ära korjatud, et neist puudus suur olnud. Tema teadis tõendada, et tedremadara juure keedis või vedelik, kui seda kõhuhaiguse algusel sisse võetud, avitanud palju ja nii mõnigi pääsenud sel teel surma käest.
Meie päevil tarvitatakse tedremadarat arstirohuks vähem. Siiski on neid veel olemas, kes tedremadara juurikaid korjavad, kuivatult neid piirituse sees leotavad ja seda siis rohuks kõhuhaiguse ja seestvalu vastu tarvitavad ning kiidavad, et see roht palju avitab.
Hallistest ja Saardest.

Kalmujuured [Acorus calamus]. Viina sees leotada - kõhuhaigusele; teena - köhale, tiisikusele; kuivatatult pulbriks teha ja sisse võtta - seedimisriketele; kuivatatud juure pealmise koore alt võtta tükk ja panna valutavale hambale auku.

Kadakamarjad [Juniperus communis]. Teena - jooksvale, tiiskusele, põiepõletikule, neeruhaigusele, kõhuhaigusele, suhkruhaigusele, kuse kinnioleku vastu, rinnahaigusele; /---/ Keeta ummuksis, kurnata, pärm ja suhkur sisse ja siis juua.

Viinapuned [? Hypericum perforatum]. Viina sisse - venitusele, kõhurohuks.

Mustikamarjad [Vaccinium myrtillus]. Teena ehk kuivatatud marju süüa - kõhukatarrile, tiiskusele.

Tedremanara juured [Potentilla erecta]. Teena - venitusele, kõhuhaigusele.

Tedremanara juured [Potentilla erecta]. Piima sees keeta - kõhuhaigusele.

Mustikad. Nende söömine, samuti vähese tärklisega keedetud supp, mõjuda parandavalt kõhuhaiguste vastu. Olen isegi tarvitanud marju ehk tärkliseta keedist arstimise mõttes. Mõnikord heade tagajärgedega.

Mädarõikad [mä(ä)ereikad]. Neid süüakse võimalikult rohkesti toiduga; ka lõigatakse hästi peeneks ja võetakse paljalt suhu ja vett peale rüübates neelatakse alla, kõhuhaiguse kui ka jooksja vastu.

Türgi pipar on kõhuhaiguse ravimiseks ehk haiguse eemalhoidmiseks hea rohi. Pruugitakse toitude sisse maitseainena pandult (liha- ja ka kalatoitudele), aga kõige rohkem ja ka kõige tagajärjerikkamalt sellega leutatud viina võttes.

Reinvarred kasvavad meil kodus maja ümber. Tarvitatakse kõhuhaigusele, inimestele ning loomadele, korrastab seedimist.

Paltrijani ja tetremadala juured viina sees liutatud - kõhurohuks.
Värvimiseks kaselehti ja kivisammalt.

Lambanännid: vereoksendamise puhul.

Arstirohuks tarvitatakse Värska küla ümbruses allpool nimetatud taimi järgmiselt.
Tedremarani juuri leotatakse viina sees ja tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.

Reinvarsi - kõhuhaiguste, koleera vastu.

Aloemahla pandi põlenud haavade ja haigete silmade peale ja piimaga keedetult tarvitati teda tiisikuse ja kõhuhaiguste vastu.

Kuivatatud mustikaid tarvitatakse kõhurohuks.

Oravasaba teed tarvitati kõhuhaiguse juures.

Petersell on hää kõhuhaiguse rohi.

Samuti tarvitatakse ka köömet kõhuhaiguste vastu.

Mustikaid tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.

Samuti tarvitatakse tammekoori kõhuhaiguse vastu.

Kuradikäppa (Orchis militaris) tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.

Jumalakäppa (Plataunthera bifolia) tarvitatakse samaks otstarbeks [kõhuhaiguste vastu].

Lepaurvad - vedelikku tarvitetakse kõhuhaiguse puhul, kui kõht ei pea.

Palderjaanid kuivatakse ja pannakse juured viina sisse, on kõhuvalu vastu.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Vanaste, kui poode ega apteeke polnud, siis tarvitas inimene oma tarkust ja loodusest saadud abinõusid. Kui kellegil oli kõhuhaigus, siis teadsid seda vanad inimesed kohe, mis rohi aitab. Korjati seapohli. See taim kasvab metsas. Ta on nagu teinegi pohl, kui ta erineb oma marja poolest. Seapohlad pannakse kõige juurikatega keema ja siis juuakse seda vedelikku mõrult.

Arnikad [Hieracium pilosella] kasvavad sooküngastel. Neil on väiksed kollased õied. Tarvitati kõhuhaiguste vastu.

Pohlatee kõhuhaiguse vastu.

Teelehed kasvavad kõval põndramaal. Suured rohelised nupud. Tarvitati kõhuhaiguste vastu.

Kasemähka keetes saadakse tee, mida juuakse kõhu mitte korrasoleku puhul.

Toomingakoore teed tarvitatakse kõhu mitte korrasoleku puhul.

Arnikad tulevad keeta ja seda teed tuleb juua kõhuhaiguse vastu.

Toomingamarjad on kõhu mitte korrasoleku puhul.

Koirohtu tarvitatakse kõhuhaigusele.

[Taimede tarvitamine kirjutatud „Maa-rahva Kodu-Arstist“ sõna-sõnalt]
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimed olid vanal ajal suurel tähtsusel, sest et neid tarvitati mitmeks asjuks, näiteks värvimiseks, maitseaineteks, arstirohuks ning ka toiduks. /---/
Arstirohud: kadak, temal on tarvilikud marjad. Kui neid marju katki muljuda, kanget viina pääle valada, saab head kõhurohtu, mis, kui pool lusikatäit sisse võtad, abi annab, nõnda ka luuvalus, kui luud valutavad. Suitsetamiseks tarvitatakse ka, et mõnda külgehakkavat tõbe ära ajada, ja see ajab ka kõik halvad lõhnad toast.

Paiseleht
Arstirohuks tarvitati õisa ja lehti. Paiselehe tee oli hää kõhurohi.

Kõhurohuks tarvitati soolikarohtu, ungrohtu, koirohtu.

Tedremadar keedetakse teeks ja tarvitakse kõhurohuks.

Arnikat - kõhurohuks, teena keedetult. /---/

Kadakamarju tarvitakse arstirohuks, eriti kõhuhaiguste vastu on ta kasulik. Teda korjatakse sügisel, siis kui nad on päris valmis.

Alandi (südamevalu) juurte tuhka - kõhuhaiguste rohuks.

Jõekalmude juuri tarvitati kõhurohuks.

Kuumi kaeru tarvitatakse kõhuhaiguse vastu. Kaerad aetakse pannil kuumaks ja need pannakse kõhu peale.

Kui hääd kõhurohtu tahetakse saada, siis pannakse palderjanijuuri kuivatatult viina sisse. Neid leidub heinamaadelt ning võetakse õitsemise ajal, pestakse ära ja pannakse kuivama.

Kõhuhaiguste vastu tarvitati tedremarana juured viinaga.

Maioroonist tehakse vorstirohtu, mustikatest kõhurohtu.

Palderjaan. Juuri viina sees kõhurohuks.

Kamelitee. Kummel. Teed õitest. Veikeste laste kõhurohuks.

Heinputk. Juuri viina sees kõhurohuks.

Üheksamaa õiled (Verbascum). Õied viina sees kõhurohuks. Lehm „ära tehtud“ - keedeti ja anti sisse.

Toomingas. Marjad viina sees kõhurohuks.

Arnikas (Arnica). Õitest teed. Rohuks seestvalu vastu. Viina sees leotatult hää kõhurohi.

Tedremadar. Tedremaran (Potentilla silvestris). Juurikad viina sees hää kõhurohi.

Palderjaan. Juured viinas - hää kõhurohi. Ehmatuse, „läbi keha käimise“ vastu. Hirmuvärinate vastu.

[Koirohi] Tee on kõhurohuks.

Kummelitee - kõhurohi.

Kameljateed tehti kõhuhaiguse vasta.

[Milleks tarvitati taimesid ennevanasti?]
Kui inimesel seest haige oli, pandi tedremadra juuri viina sisse - see tegi kõhu terveks.

Kõhuhaiguse vastu, mida kaunis tihti tunti, söödi hästi palju toorest sibulat ja omavalmistatud kuiva viljakohvi.

Jeesuseema jäljerohi [teaduslikku nime ei tea]. Kõhurohuks lastele ja loomadele (pasandamise vastu).

Vehvermünt - kõhurohi.

Palderjan kasvab sooküngastel. Tal on valkjad-lillad õied. Tema juuri pannakse kuivatatult viina sisse ja kasutatakse kõhuhaiguse puhul. Niisama keedetakse ka kuivatatud õitest teed, mis on ka hääd köha vastu.

Rabandusrohud kasvavad põllupeenardel. Nad on valgete õitega ja kõvade vartega. Nendest keedetud teed tarvitatakse kõhuhaiguse vastu ja ka köha vastu.

Arnikaid tarvitatakse kõhuhaiguse puhul. Nad kasvavad sooküngastel. Neil on väikesed kollased õied.

Toomemarju söödi kõhuhaiguse puhul, kas kuivatatult ehk toorelt, ja ka mustikamarjad olid hääd selle vastu.

Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Kaseurbad - Kaseurbi kuivatatakse, pannakse viina sisse ja juuakse kõhuhaiguse puhul.

Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Toomingaõied - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Velna külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimi arstirohudeks.
Verikõder. Pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Tomingamarjad. Pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Mäe Slobotka külas, Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmesi taimeid arstirohtudeks.
Takjas - külarahvas tarvitab teda kõhurohuks, keedab temast teed.

Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Toomingamarjad - pannakse viina sisse, tarvitatakse kõhurohuks.

Verikõder - teda pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Mustikad. Kuivatatakse ära ja tehakse teed kõhurohuks.

Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuna.

Toomingamarjad - seesama [pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuna].

Verikõder: pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vabarnaõied ja -varred: seesama [? pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks].

Männiõied viina sees: seesama [? pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks].

Magun: seesama [?] [pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks].

Kartul: seesama [?] [pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks].

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Võpolsova külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas taimeid arstimiseks.
Palutakjas. Külarahvas keedab sellest taimest teed ja tarvitab kõhurohuks.

Jaanihein. Seesama [?] [külarahvas keedab sellest taimest teed ja tarvitab kõhurohuks].

Kummel. Seesama [?] [külarahvas keedab sellest taimest teed ja tarvitab kõhurohuks].

Toomingamarjd. Pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vehvervents. Seesama [pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks].

Pärnaõied. Seesama [pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks].

Pihlakamarjad. Pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Verikõder pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Verikõder: pannakse viina sisse, juuakse kõhurohuna. On ka hambarohi.

Toomingamarju pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuna.

Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuna.

Lodjapuu marjad - keedetakse ära ja tarvitatakse kõhurohuna.

Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Toomingamarjad. Kuivatatakse ära, pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Verikõder pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Verikõder: pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Suure-Veerksu külas Kahkva vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Takjas - külarahvas keedab temast teed ja tarvitab kõhurohuna.

Jaanihein - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab kõhurohuna].

Kummelitee - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab kõhurohuna].

Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Lodjapuu marjad - keedetakse ära ja tarvitatakse kõhurohuna.

Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuna.

Upinhein - külarahvas keedab temast teed ja tarvitab kõhurohuna.

Pännüla. Tarvitatakse kõhurohtude jaoks, ka tehakse teed.

Verikõdõr. Verikõtra pannakse viina sisse ja juuakse kõhurohuna.

Obijoon. Obijooni panakse viina sisse ja juuakse kõhurohuna.

Ubinhainad. Kamilitest tehakse teed ja juuakse, kui kõht haige.

Valgõ lill. Keedetakse teed ja juuakse, kui on kõht haige.

Toomingamarjad - kõhuhaiguse vastu.

Palderjaan - ehmatuse vastu ja palderjaani juured kõhuhaiguse vastu.

Kuivatatud mustikad - kõhuhaiguse vastu, kui kõht lahti on.

Mustikad kõhuhaiguse vastu.

Reinvarred kõhuhaiguse vastu.

Kuivatatud mustikad kõhurohuks.

Pihelpuu koored on kõhuhaige rohi.

Põldkuused - kõhurohi.

Arnikatee kõhuhaigele.

Sibul on kõhuhaige vastu.

Arnikatee kõhu vastu hea.

Sibulad kõhuhaige jäuks.

Käopõllerjuured korjatakse ja kuivatakse, pannakse viinasse ja kõhurohi on valmis.

Tedremaarani juured kuivatatakse ära ja pannakse viinasse, millest kõhurohi saab.

Nabahaina juured pannakse viina sisse ja on valmis kõhurohi.

[Kasutatavaid taimi.]
Palderjaan, tarvitatakse kõhurohuks.

Ingverid - kõhurohuks.

Tarkus ja nõidus.
/---/ Maohaiguse vasto andis minu vanaisa alati harjakaupmehe käest ostetud ussirohtu, vanematele inimestele rohkemb, lastele vähemb, sest ka vanematel inimestel teevad ussid kõhus kõbinat, võtvad söögiisu ära ning aeavad pasale, liiategi neil kes kõhna söögiisuga ning närvad sööma on ehk liig magedalt toitu ehk suppi söövad. Seepärast ärgu öelgu keegi: ega vanainimesel ussa kõhus pole.
Noh oli kellegil muidu äkiline kõhunäpistus, mitte söömise läbi siginud ussiviga, seda mõistis mo vanaisa kohe, mis niisugusele tuli anda. Pipraga viin või ehk räimesoolvesi, natuke rõigast, (mäda)rõigast ehk sibulat pääle salva, ka püssirohtu pani sagedaste nimitud vedeligu hulka. Ehk kui kedagi muud rohtu käepärast polnud, siis laskis valukannataja soola suhu võtta ja vett pääle rüübata. Ja ma ei näinud seda kunagi, et abi ei saanud. /---/

Kamelitee on hea kõhurohi.

Maarõigastest saab ka kõhurohtu.

Tedremanara juured - kõhurohi.

Kasekoor - kõhurohi.

Tedremanara juured - kõhurohi.

Umurad - kõhu- ja venitamishaigusele.

Kasekoor - kõhurohi.

[Gustav Vilbaste märkus “Ärakirjutatud K. Einalt]
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimi tarvitati vanemal ajal mitmesugusteks otstarveteks, näiteks arstirohtudeks, värvimiseks, nõidusvahenditeks ja mitmeks muuks otstarbeks. Arstirohtudeks tarvitati järgmisi taimi: arnikaid, palderjane, takjaid, heinputke juuri, raudrohte, männi- ja kuusevõsusid, aloemahlasid, paiselehti, kummeleid, niinepuu ja vahtraõisi, raudnõgeseid, heinapepreid, teelehti ja majakavitsu.
Arnikaid korjati ja tehti teed ning leotati viina sees ja joodi, kui oli kõht haige, ka apteegis valmistati arnikatest mitmesuguseid rohtusid.

Palderjani juurikaid korjati ning tarvitati samaks otstarbeks, milleks arnikaidki [kui oli kõht haige].

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanal ajal tarvitati taimi mitmesugusteks otstarveteks nagu arstirohtudeks, värvimiseks, nõiavahendiks ja mitmeks muuks otstarbeks. Arstimiseks tarvitati järgmisi taimi:
Arnikaid korjati ja tehti teed ning leotati viina sees ja joodi, kui oli kõht haige.

Palderjani juuri tarvitati samaks otstarbeks, milleks arnikaid [kõhu haige oleku vastu].

Kalkanid tarvitakse kõhu jaoks.

Umarad on kõhurohi loomadele ja inimestele teeks juua.

Kadakamarjad kõhuhaiguse vastu.

Teetite lehed kõhuhaiguse vastu.

Kadakamarjad - tee kõhuhaiguste vastu. Soetõbi.

Kammelitee (kasvab vilja hulgas põldudel). Kõhuhaigused, valud.

Piparmündi tee. Kõhuhaigused, südamehäired, annab söögiisu.

Mustikad - kõhuhaiguste vastu.

Kadakamarjad ja -oksad okkadega.
Järjest juua, korrastab kõhtu, puhastab sooled.
Küpseid marju peenendada, pulbrina süüa, võtab halba lõhna suust ja hingamisest. Ka õlle sees võib oksad, marjad veekeetmise juures tarvitada, annab õllele omapärase maitse.
Teena võib marju, küpseid ja ka tooreid, ning oksi tarvitada. Tugevasti keeta, kuid mitte liiga, et lõhna kaotab. Veerand liitrit korraga juua, päevas kuni 1 liiter teed.

Kadakamarjad ja -oksad okkadega: järjest juua, korrastab kõhtu, teeb üldiselt tervise paremaks. Üks liiter päevas juua, tugevalt keeta, et ta värvi saab.
Õlle sisse, teeb selle huvitavaks.

Porgand: riivida iga päev enne sööki lõuna ajal üks suur porgand päevas, kui saab aasta läbi. Korrastab kõhtu.

Kadakamarjad kõhuhaiguse vastu.

Võta kojolehti, kui na alla hiirekõrvun om, kuivate ahjun tubliste, pane karjajaagu viina sisse, lase saesta, om hää hamba- ja kõturohi.

Rabarberijuurtest valmistatakse kõhurohtu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimi tarvitati enamasti arstirohtudeks. Nii tarvitakse kalmuseid kõhuvalu, õieti rindealuse rohuks.

Mustikas. Mustikamarju tarvitati värvaineks. Marjad on ka keedetult arstirohuks kõhurikete vastu.

Leesikalehtedest keedeti kõhurohtu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kaetused kõhuhaigustele.

Piparmünt, raudrohi, kalmused, paakspuu: teed tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.

Münditeed tehti kõhuhaiguse vastu. Tehti nagu põldosja teegi [kuivatati, pandi nõusse ja valati keenud vett peale ja lasti natuke aega veel keeda].

[kõhurikked] angervaksa ehk vormikuseteed, vorstirohtu ja tomingakoore vett, mida teena sisse võeti.

Arnikaõied tarvitati kõhupõletike vastu.

Villirohu marjad kõhurohuks.

Kasekarba vett tarvitati kõhurohuks.

Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kõhupaiseid ja kõhupõletikku parandab arnikatinktuur, mida päevas 50-60 tilka veerand toobi vee hulka segatult lonkshaaval võtta tuleb.

Kadak [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kadakaõli päält määrides mõjub parandavalt halvatuse ja külmand liikmete pääle; kadakaõli 3-6 tilka suhkru ehk supilusikatäie veega võtta parandab kollatõbe, kõhu veetõbe, umistanud neerusid ja sapihaigusi.

Münt. Palaviku ja kõhuhaiguse vastu. Teeks teha ja sisse juua.

Kadakamarjad. Kadakamarjad pannakse viina sisse ja juuakse. Kõhurohuks.

Tedremadala juured - kõhuhaiguse vastu. Juured leotataks viina sees ja võetakse sisse, palju keegi soovib. See rohi pidi ruttu kõhu terveks tegema.

Lepaurb. Lepaurvadest tehti kuivatatult teed ja joodi kõhuhaiguse vastu, nii kuidas keegi heaks arvas seda pruukida.

Kammel. Kammelid kuivatati krõbedaks, tehti teed ja joodi kõhuhaiguse vastu. Iga kord enne sööki ja võis ka peale sööki teda tarvitada.

Teelehe seeme. Teelehe seemned kuivatati ära ja joodi kõhuhaiguse vastu. Ei olnud määratud kuidas, sest see oli ükskõikne.

Nääred on rinna- ja kõhuhaiguse vasta. Tuleb võtta kaks peotäit lehti ja seda keeta toobi veega, siis sisse võtta.

Kasepungad - jooksva ja kõhuhaiguste vastu.

Minu kodukohas leiduvate mõningate tuntumate taimede nimed.
Pütsk - heinputk (Angelica silvestris L.). Karjased teevad vilepilli. Tema juurt tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.

Piparmünt (Mentha piperita L.). Tarvitatakse teena, aitab mõningate kõhurikete ja päävalu puhul.

Ingver kasvab põllumaades kivihunnikute juures, kust ei saa künda. Köömne moodi taim. Valged õied ja lehed suuremad kui köömnel. Juuri pandi viina sisse ja joodi kõhuhaiguse vastu. Meil kodus joodi. Seda taime on vähe leida.

Tedremadar. Juuri pandi viina sisse. See on hea kõhurohi. Ise olen pruukind.

Tedremadaras, -madarad = tedremaran. Juurte leotist viinas kasutatakse kõhuhaiguste puhul. Värvimisel saadakse punane toon.

Kadakamarja tee (2-3 klaasi päevas) on kõhu-, neeru- ja maksahaiguste puhul.

Piparmünt (vehvervänts) - kevadel enne õitsemist - tee mõjub karastavalt kogu närvikavale, tervendab südant, vaigistab altkeha valusid, krampe, peavalu ja on rohuks maohaigust ja kõhurikete puhul.

Emanõgese tee, 10 grammi liitri vee kohta, 1-2 klaasi päevas hingeldamise (astma), kõhuhaiguste, põrnahaiguste, kusekinnisuse, verevaesuse ja korratu kuupuhastuse puhul.

Sibul on üks parematest kõhurohtudest, hoiab kõhu korras, edendab seedimist, on kõhuvalu ja usside vastu.

Heinputk, selle juurtest tehti pulbrit, võeti kõhukrampide korral.

Kalmujuured - venitusel ja kõhuhaigustel.

Tedremaran - viinas leotatult kõhuhaigusel.

Kuldjuur ja zen-zeni juur on kõige efektiivsem vahend ja universaalne vahend jõuetuse, üleväsimuse, hüsteeria, kehvveresuse, neeruhaiguste, neurasteenia, sugulise võimetuse, öiste kurnavate higistamiste, veresülgamise, suhkrutõve, kopsutuberkuloosi, naistehaiguste, kõhuhaiguste, kesknärvisüsteemist tingitud peavalude vastu. Juurt kasutatakse haavade ja muljumiste puhul. Ta pikendab eluiga.
Valmistamine - 50 grammi juurt koos koorega asetatakse üheks tunniks külma vette. Peale seda pesta harjaga, seejärel lõigata rõngasteks, panna läbipaistmatusse tumedasse nõusse ja valada üle 0,5 liitri 50-kraadise viinaga ja asetada kümneks päevaks pimedasse ruumi. Seejärel võib kasutada. Hoida tumedas või läbipaistmatus pudelis.
Tarvitada - eespool mainitud haigusnähtude korral 10-20 tilka päevas või 3 korda päevas 5-7 tilka supilusikatäie veega. Nii võtta 10 päeva, siis pidada 10 päeva vahet ja nii edasi. Olenevalt organismi tugevusest võib esineda juhtumusi kõhulahtisusega.
Madala vererõhu, astma, südamevereringe häirete korral 10-20 tilka 3 korda päevas.
Märkus - päikesevannide ja päevitamise, see tähendab kuuma päikese kätte minnes ei ole soovitav ekstrakti kasutada.

Mentha viridis - tee kõhuhaiguste vastu.

Lycopodium selago ja Paris quadrifolius segi keeta, saab rohi kõhuhaiguste vastu.

Koirohu teed tarvitati kõhuhaiguse puhul.

Vanasti tarvitati taimi arstirohtudeks: palderjan on kõhurohi.

Arnikad külmetamise-, venitamise- ja kõhurohi.

Rebasepäts, rebasekakk (Nux vomica) ennemalt väga pruugitav kõhurohi (viina sees leutatud), niihästi elajatele kui ka inimestele, aga nüüd ilma tohtretäheta enam ei ole saada.

Mustik. Kõhurohi. Tee ja moosi näol sisse juua.

Kaseurb. Kõhukrampide, jooksvahaiguse ja haavarohi. Pandakse piiritus urbadele peale.

Mustad köömned. Antakse loomadele, kui piim rikneb, ja kui inimestel kõhus palavik.

Ülekäiarohi (Valeriana officinalis). Juured leutadi viina sees, arstirohi tõstsi venitamise ja muude kõhuhaiguste vastu.

Koirohi (Artemisia absinthium): lehed, õied viina sees kõhuhaiguse vastu, lehed koide vastu villaste riiete ja kapukate vahele.

Mustikad (ainuses ei ole, küll aga mustikamari, mustikapõõsas, oks ja nii edasi, mitte mustik) (Vaccin. myrtilus). Marjad keedeti kõhuhaiguse, pasandamise vastu.

Metsuba lehed (Menyanthes trifoliata). Lehti korjati sigade toiduks ja keedeti inimestele kõhuhaiguse vastu.

Mustikad. Kõhu- ja kurguhaiguste vastu. Koleera eemale hoidmiseks. Mustikalehtede tee külmetamise vastu.

Kalmuseteed tarvitatakse kõhuhaiguste, südamekloppimise, külmetamise, põrna- või neeruhaiguste vastu. Kalmusejuurte närimisega hoiti eemal katku.

Krooklehed - kõhuhaiguse vastu.

Tedremadarad - kõhuhaiguse, venituse vastu.

Kummeliteed sahariniga magusaks tehtult antakse inimestele kõhukorratuste puhul.

Koirohi [Artemisia absinthium]
Koirohi ehk vihand on Eestis üldiselt tuntud taim, oletatavasti vist tema laiadlise tarvituse suhtes. Nime mõiste selgub meile, vaadeldes tema tarvitusviise. Esikohale langeb siin muidugi tema igivana tarvitusala - koide peletaja. Sellel alal on ta kõige esmalt old tarvitatav. Ometigi kuulub see hõbehallide lehtedega taim ka muistsete arstimisvahendite liiki. Tema lemmikmaapind on enamiste huumusrikas muld, seega vajab rohkem multsed rammutud panda. Sellest selgub meile, milleks valib ta sagedaseks elupaigaks elamute ümbruse õuedes ja rohtaedus. Sageli ka ahervaredel, üliharva aga ka tee äärtes. Üks mõistatuslik joon läbistab tema tarvitusala. Kui vaatame vanu elamute asemeid, näeme sageli kasvavad toda hõbelehelist. Ja just eriti Läänemaal mõnes paigus, kus leidub muistseid ahervaru. Arvatavasti on neid siis muistsed elanikud omis aedus ja õuedes kasvatanud. Küsitav on siis, milleks - kas ilu suhtes, kaitsevahendiks koide vastu või arstimisvahendina. Tegelikult võib siin oletada kõiki kolme, kuid tema tarvitamisviis oli järguline. Selles mõttes, et esikohale langes muidugi koide peletus, teiseks arstimisvahend ja kolmandaks ilu. Nii oli ta siis kaunis tulus taim. Kaitsend koide vastu, selleks tarvitadi teda üldmõiste kohaselt ning sellepärast hakkas rahvas teda kutsuma koirohuks. Teda on juba palju lihtsam lahendada selles suhtes, et tema tarvitamisviis tema nimes on avaldatud. Ja kaunis algupäraselt on ta nii püsinud. Nüüd astume üle tema tarvitusviisile arstimisvahendina. Selles jäguneb ta kahte ossa, sest mõned ütlevad ta old inimese, teised aga loomade ravind. Tõelises mõistes näitab see, et mõlemile, inimesele kui ka loomadele, olevad old muistne ravind. Edasi minnes vajame teada, missuguseid haigusi temaga raviti. See on alguses kaunisti tumedate looridega kaetud, üks kõneleb üht ja teine teist. Kuid analüüseerides noid haigusi, leiame meie, et nad kõik ühele on sihitavad. Nende üldmõiste tsentrum on sisemiste haiguste all. “Kas verevoolude suhtes,“ esitasin kord ühele vanakesele küsimuse. “Ei,” vastas ta. “Minu vanemad kõnelesivad mulle, ta olevad hää rohi lahtise kõhule.“ Muuseas kõneles ta mulle veel, et ta olevad elus isegi mainitud katseid sooritanud, inimeste kui ka loomade juures, ja olevad kaunis häid tagajärgi annud. Vaatame nüüd, kuidas ta arstimisvahendiks tarvitadi. See old võrdlemisi lihtne käsitseda. Korjati oksad õilitsevast põesast ja kuivatadi kergelt päeva käes ning pandi neid siis kinnisesse kasti [kirstu], kus asusid ka muud ained. Näiteks kangad, lõngad, villad, ka riided sageli. Sääl täitis ta omi kohuseid kahekordselt. Esimeseks oli ta kaitsend koide vastu sääl, teiseks, tarbekorral võis säält võtta mõne kuivanud oksakese, teda keevas vees leutada, millest omas see kaunis mõruda maitse. Toda mõrudad vedelikku pidi eelmainitud haigestunu jooma, mille mõjul ta rikkes olev kõht paranema pidi. Mis ilu kohta öölda, oleks järgmine veel. Meie, eestlaste, esivanemad olivad suured looduse austajad, seda tunnistavad meile muistsed usundvahendid. Näiteks ohvripuud ja muud sellised esemed. Nõnda võib oletada, et meie esivanemad omi kodusi õige varakult juba kaunistasivad. Ei vaadetud mitte üksi palja ilu pääle, kuna nõuti ka neist kasu elulisteist küljeist.

Haavakoor.
Ka haavakoor on leidnud tarvitamist arstirohuna rahvaajaloos, kuid seda ainult ümarguste lehtedega haab. Tema koorega raviti nõrgakõhulisi loomi kui ka inimesi. Oli haigestunud kõht, minnes lahti, siis tunti seda eriti Velisel ainukese abinõuna. Selleks korjati koor mäha ajal puult ning hoiti talvel heinte all, selle täheks, et sääl seisvad ta enam ravimisvõimeline. Sellisena võeti teda säält tarbe korral ning asetati pääle tarvitamist sammasse tagasi. Leotiskeedisena joodeti seda loomadele soola ja rukkijahudega, kuna inimene seda tühja kõhuga ja ilma mingisuguse kõrvalaineta pidi tarvitama.

Liht-naistepuna - “viinalilles”. Kui kõht haige, siis tarvitada viinas leotist ja ka keedist.

Lgp. sm G. Vilbaste. Vabandage, et tülitan Teid oma kirjaga. Nimelt huvitab mind selline küsimus, kas Teie teate meie kodumaise päritoluga taime, mida meil, eriti Põhja-Eestis rahvas nimetab ingveriks. Taim kuulub sugukonda Umbelliferae ja kasvavat niisketes ja märgades kohtades ning rahvas kasutavat teda kõhurohuna. Minu poole pöördus sellise küsimusega üks kohalik arst ja palus, et ma püüaksin seda selgitada. Tartus aga ei leidnud ma inimest, kes oleks seda teadnud. Sm K. Eichwald soovitas mul pöörduda Teie poole, kuna Teie olete tegelenud selliste küsimustega. Kui Teil on võimalik vastata, siis palun see saata aadressil: TRÜ Taimesüstem. ja geobot. kat. Mitšurini 40 H.. Kuulpak
[soo-piimputk Peucedanum palustre]

Kõhuhaigusse vasta, kui seest venind on, tarvitatakse tedremarana juuri, neid katki leigata, kuivatada ja viina sies liutatuld juua.

Kadak. Kadakamarjad on erilise arstirohulise tähtsusega. Korjata tuleb ainult valminuid, mustjassiniseid marju. Kuivatamiseks tuleb nad asetada mõneks ajaks tõmbavasse sõela või laua pääle. Kadakamarju tarvitatakse arstirohuks kõhu-, põie-, neeru- ja maksahaiguste puhul. /---/ Kadakamarju süüakse (3-5 tükki päevas) muutlikus ilmastikus haiguste ja nakkushaiguste hoidmiseks, kõhukorratuse arstimiseks ja halva suulõhna kaotamiseks. Kadakamarja tee on samuti hää eelpooltoodud haiguste puhul.

Köömned. Arstirohuna tarvitatakse ta seemneid, mis pudenevad kergesti vartelt pärast kuivatamist. Köömneteed tarvitatakse kõhukorratuste, söögiisu puuduse ja puhutuse korral. Ka pannakse köömneid leivasse.

Piparmünt. Piparmündi tähtsus seisab selles, et ta on hääks vahendiks (arstimiks) kõhukorratuste puhul.

Värskest kui ka kuivatatud raudrohust tee mõjub pehmendavalt ja tervendavalt nii köha, rinnahaiguse (kui rinnast tuleb röga ja verd), tiisikuse, kõhukorratuse, pistete ja krampide, soetõbe, verevaesuse ja mitmesuguste külmetushaiguste puhul. Teed tuleb tarvitada haiguse korral kuni üks toop päevas, juues vaheaegade järgi kas poole või terve klaasi viisi.

Mamma keetis koirohuteed, kui mul kõht haige oli.

Koirohtu õpetati kõhurohuks, kui kõht lahti oli või valutas.

Tedremaranal - magusad suured juurikad. See on kõhurohi, aga ma ei ole nii väga neid kasutanud.

Ühekorra Maie soovitas, et kõht on haige - siis naistepuna.

Paiselehte korjati ja tehti teed külmetuse ja kurguhaiguse vastu.

Mustikat tehti ikka niimoodi sisse ka, et talvel ikka saad võtta, ku kõht on lahti. Siis on ta täitsa kõhurohi. Ega siis tol ajal, ku mina nii noor olin nagu teie, ega siis ei olnud mingisugust arstirohtusid. Need olid kõik kallid tol ajal. Noh, ma ei tea, ei olnud kombeks arsti juures käia tol ajal. Noh, kui haige olid, siis pead ikka minema.

Tedremaran on imehea rohi. Tema läheb punaseks. Tegime tõmmist ja viinaga panime juured. Tal on tumepunased juured. Kõhurohi oli see.

Mul on siin piiritus, vahel panen tedremarana juurikat, vahel saialille sisse. Tedremaran, see on kõhule hea.

Meie korjame marana juurikat. Kuivatame, teeme tükkideks, kallame viina peale. Seda võib seal hoida kaua, kui viin pealt otsa saab, võib juurde kallata. See on kõige parem kõhurohi. Lapsele teen teed sellest. Vanaema ütles veel vist kalgan sellele nimeks.

Paiseleht on kurgu- ja kõhurohi. Võtab röga lahti.

Säände laia lehega om kõturohi, üteldass kõturohi, ma muud nimme ei tiia. Võeti juuri maa seest väl'la ja lehti ka, keedeti tsaiu. Ku latse kasvive, tuu pidi abezaatelna kotun olema.

Kõhuhädale tsesnokit (küüslauk) tarvis võtta ja sibulat ja suula. Võõras toit, tuu võtt kõtu valla, a tuu tsesnok ja sibul ja suul praavitase ära.

Pustõrnik metsast jälle, on ka rohuks - südame ja kui kõht on haige, selle vasta keeta ja juua. Kui palavik on, on ka hea.

Tõsjatsilistik - see on kõhurohi ja südame vasta ka on. Neid õisi varrega kakud ja paned kuivama. Temal on rohkem lehed nagu veriein.

Arnika nimi oli, kõhurohi oli, kui lahti on, tehti tsaid. Kogu täiega keeta, pruuniks läheb, mis teda nii kaua keeta, natukene ja aitab.

Ja jälle niuksed nööbid kasvavad kollased, no erikult kasvavad nagu nööbid. See on ka kõhurohi. Kui on ussid sies, siis annad neid, kohe kuivalt võid anda, ajab välla.

Kuivatavad toomingamarju ka lastele kõhurohuks.

Pärnakoore tee on kõhuhädade vasta.

Sisemiste kõhuhaiguste korral tarvitati humalavett, joodi päevas 2-3 klaasitäit. Aitas, valud kadusid, kõht jäi kinni. See olevat Läänemaal ammugi tuntud abivahend kõhuhaiguste puhul, mida kinnitasid ka teised vanemad Haapsalu kandi inimesed.

Palõn, koien om kõige suurem rohi. Iga päev pead sööma kolm marja ära. Om kõhurohi, kui kõht valutab, ja vähi vasta.

Toomemarja, ku häste musta om, paned purki kord marju, kord sukkurt. Tuu om ka väega hää, ku kõtust vallale olet. Kuivati ja jahvati noid ja tuu jahule, ku vesi kiis, valad pääle - oma ka kõtuhaiguse vasta. Toomemarja kuivati, kus vilu om ja tuul puhk, ütstõse käest õpid.

Tedremarana juurte peale viin, see on kõhuhädade vastu.

Mina pole tarvitanud mingit kõhurohtu. Koirohi, seda on tarvitatud küll siin perekonnas kaunis ohtralt. Suhkruga, et võtab kibeda ära, kõik saab korda kõhu. Kohvi, üteldakse, et võtab ka kinni kõhu, aga koirohi, see paneb ka. Supilusikatäis seda keedust enne sööki ja paneb kõhu korda.

[H.S.:] Maranajuur oli siis kõhu vastu. Koiroht oli ka, kui kõht oli korrast ära.

* Kui tunnete, et kõht on korrast ära või valutab (ka lastel), kohe jooge ära tassitäis kummeliteed. Kõhulahtisuse puhul teda seda 1-2 päeva ja kõik saab korda (sel puhul juua päevas 3-4 kl kummeliteed). Pole vaja mingeid tablette.

Koirohi - kui kõht on haige. Venelased ütlevad pol-polinka, nagu pool koirohtu.

Kevadeti korjati puhkevaid kaseurbi (pungi). Urvad kuivatati ja pandi neid “suur pihutäis” pudelisse poole toobi viina hulka. Viin muutus mõne aja pärast pruuniks ja kole mõruks. Seda kasutati siis kõhu ja haavarohuks. Kõhuvalu ja -lahtisuse korral võeti seda pitsike sisse ja usuti, et aitab alati. Urvaviina hoiti rohuks igas talus.
Kevadeti, kui lumi läks, hakati meil paljajalu käima ja käidi kuni lumi jälle tuli. Ja seda mitte vaesuse ja puuduse pärast, vaid nõnda oli hõlpsam, kergem ja parem. Kodavere kirik oli meilt 18 versta kaugel. Halva tee ajal ei hakatud sinna hobusega kolistama, vaid lipati jala, palja jalu, saapad “näpiõtsan”. Enne Kodavere küllä jõudmist pandi jalad kinni. Peale kirikusolemist ja külast välja jõudmist istuti jälle kivile, võeti jalad lahti ja liduti kodupoole, et kannad välkusid .
Kas siis ime, kui vahel varvas või tallaalune ka katki astute. Vigastus puhastati urvaviinaga, pandi värsket kuusevaiku peale, seoti kinni ja varsti oli terve. Pudel urvaviina pidas vastu sageli paar aastat.

Nabahain [Rahvapärane nimi]. Tedremaran (Potentilla tormentilla) [Kirjakeelne nimi]. Kuivatatud juures viina sisse - kõhu rohuks.

Arstirohuna:
Tedremarand, palderjan, piparmünt ja neitsipuna (naistepuna) leotist piirituses (ka viinas) tarvitadakse kõhuhaiguste vastu.

Kalmus - närvirohi, kõhurohi. Juured kuivatati, valati viina peale.

Naestepuna - olnd vanaste rohuks jooksva aiguse ja liikmevalu vasta. Parandand nikastuse, väänämise- ja pigistusega saadud aigused, kui sellest keedetud vee kompressid pandud. Aavade pesemese tarbis eä rohi. Kõhu rohi.

Pärn - õie teed ruugitasse rohuks köha, rögä ja kõhu aiguste vasta. Pärnäpuu süüst tõugatud pulbert rõõsa piimäga võetavat sisse maoaiguse korral, seedimese kergemas tegemese abis. Mädänevate aavade ja paesete peäle olla see sööpulber eä.

Heinputke juured on head palavikuhaiguse ajal. Juurikad keedetakse ja seda vett juuakse. See vesi on heaks rohuks ka verise kõhutõbe vastu ja kõhupõletiku korral.

Angerpist. Varte ja õite tee (3 korda päevas juua) aitab naiste valgevoo vastu, on ka hää kõhurohi.

Vehvermendsi tee on ka kõhu vastu.

Poolkaõie tee on kõhu vastu.

Korstnapühkijatee on männikasvud ja üheksavägine. See on niisugune nimi pandud: see võtab hingamisteed ja kõhusoolikad kõik terveks.

Käpad (Orhis L). Sooltekatarri ja kõhu lahtioleku vastu.

Naistepuna on sooltepõletiku vastu.

Naistepuna oli hea rohi. Külmetusele ja maole ja sooltele.

Võilille juurikas.
Käesoleval ajal otsese söögina mao- ja soolekatarride raviks.

Kõhukatarr: isujuur.

Aaloe tükeldada ja meega segatult hoida kuu aega pimedas, seda segu sisse võtta näiteks kaksteistsõrmiku haiguse raviks.

Pojal oli kaksteistsõrmik-haavand. Kõrvetised olid. Keetsin saialille teed, klaasi päevas jõi ja sai abi.

Soolehaavad.
Soolehaavade ravi.
Tuleb juua linaseemnete keeduvett.

Aquilegia vulgaris - suur kellukas. Kasutatakse 12-sõrmiksoole haiguste puhul (maapealset taimeosa).

Tammekoore tee mõjub südant tervendavalt ja tugevaks tegevalt ning verejooksu vaigistavalt, seepärast tarvitatakse soolte- ja maoverejooksu, vereköhimise ja -oksendamise, kõhulahtisuse ja soetõve puhul.

Mis ta, heasti haisevad, maarjarohtu kutsutakse, ta on hea tsaiu. Ta on rohuks ka, teeb seest kõik pehmeks, kui kõht haige on. Ta on nagu tikk püsti, kenad valged õied on.

Toomingamarju korjatud Siberis. Need olnud heaks kõhurohuks. Kui lastel kõhud olnud haiged, siis pidanud sööma neid.

Kõht haige. Masseeriti kõhtu. Sooja hautist tehti. Toodi ussirohtu - tsipraseemneid apteegist, anti neid sisse.