Haiguste märksõnad

Haigus tuvastamata

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, milledes kirjeldatud või nimetatud haigust ei ole võimalik enam tagantjärele tuvastada. Kuid siia on liigitatud ka tekstid, millede haigusemärksõna HERBAs hetkel veel ei ole loodud.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Meelerohi. Kui inimene meelest segane on, nõnda nagu kõnekäänus öeldud on "meel jookseb peast ära". Meelerohis tuleb allikaäärseid taimesid korjata, ära kuivata ja siis nendest valmistadud vedelikku sisse võtta. Enne sissevõtmist vajuta käega kolm korda rinna pääle ja pea pääle meeltekohta.

Hanetõbe rohi aitas tegemise vastu. Neid rohtusid oli kole vähe.

Kui inimene hingas ja silmad olid suletud, mõeldi, et see on varjusurm. Selleks tarvitati külma vett või kummeliteed, valades suhu.

Tasakaalu kaotus.
On hää vahend verehurmatee. Korjata tuleb koos juurtega. Pesta puhtaks ja ära kuivatada ning lõpuks hästi peenendada. Siis keeta nii kui harilikku hiina teed. Juua tuleb 3 korda päevas ¾ klaasi peale söömist. Jõin neli kuud (1 nädal juua, siis 1 nädal vahet). Sain täitsa terveks.

Selgrootiisikus. Juua maakeroosi (põldmaguna) vett.
Rõugesurnu juurde ei lastud lapsi. Tiisikusehaige juurest hoiti eemale. Kes prantsusehaiguses (suguhaiguses) oli, selle sööginõudest ei söödud. Pesti eraldi tema sööginõusid. Prantsusehaigust rahvas ei ravinud.

Südame astma. Pihlakamarja teed juua. Täna keeta ja homme juua. Parem marjad viina sisse panna ja lasta 3 nädalat seista.

Ubalehti. Kasvavad madalas ojas. Kolmeharalised lehed ja mitu roosakat õit püstja varre küljes. Neid ta kuivatas ja põletas väikese paja sees ja hingas seda suitsu sisse, kui hing kinni oli.

Kalit Jaan Vanausses jutustas, tema võis umbes sündinud olla 1875-1880. Ta oli Vanausses sepaks.
Tema oli talvekülmaga sõitnud ja peas justkui käinud üks plõksakas. Aru ei ole kedagi saanud, mis see oli. Läinud koju, ütelnd naisele: „Sul om kammer suitsu täus puha!“ Naine küsind: „Kas sa ulluks oled läinud või? Kamren ei ole suitsuhaisugi!“ Kalit istund siis uuesti hobusele ja sõitnud Hallikukivile Kaurovi juurde.
Rääkind oma loo ära, Kaurov pakkind peotäie valgeid (valmimata) vaarikamarju talle rohuks.
Kalit vaadand. „Eluaig oled sa mul head rohtu annud, aga siikõrd küll tüssad. Mis aitavad niid valged vaarakumarjad!“ Kalit pand hobuse tuttava juurde ja läinud Voltveti jaama, sealt sõitnud edasi Pärnu arsti juurde. Kalit ütles: „Siis ma sai peris targas. Pärnu tohtre käest sai teise peotäüe viil - valgid vaarakumarju. Külma ajaga sõida pikk tii maha ja sama targalt tagasi. Küll ma sülitasin. Tegin niid kaks portsu tiid ära ja terves ma sai. Enam üitski kõrd mujale tohtre manu es lää, seni kui tema elli.”

Krookleht hea rohi vanainimese haigusele, aga ei tea, millisele (kas südamehaigusele või).

Küpse sibola sokk on hea kuklussihaiguse vasta. Mööda läinud aastal lapsed põdesivad kuklussihaigust, inimesed jootsid lastele küpse sibola sokki, lapsed saivad terveks. /---/

Kuid siis, kui kõik juba õitsema lõi – lilled, viljapuud, põõsad, kui ainult mul joovastus selles looduse lõpmata kaunidusest, ilust – tuli minu peale, raske painalik mure – hiilides, vargsi algamas seni kui ilusamad ajal kole piin tõmbas kramplikult mu vana inimese terve olemise.
Arstid saatsid või andsid saatekirja mulle Tartu, et siin haiglas ei saa enam midagi aidata. Ma olin kange siiski - ma ei läinud. Tundsin ära, et sinna oleks ma jäänud. Sain kodu, oli nii palju veel tahtejõudu mul, et keetsin kohe kanget teed – „vereurmarohust“. Selle väga kange mürgise ravitaime teega algas mul enda arstimine - küll 2 korda päevas paar lonksu sisse võtsin, jõin ja 1 kord enne magamaheitmist pritsisin endal sisse seda. See on ju suur vähja ja polüüpide ravim. Ja näe imet - kadus see õudne kramplik valu sooltes ja need nõrgestavad verejooksud.
Olin omadega enne selle tähtsa ravimi tarvitamisel – läbi. Lapsed muretsesid väga olles kindlad, et peagi pannakse mind mulda Tuhalaane kalmistule. Kuid nüüd? Tunnen, et paremast ja oleku palju paranenud, aga ainult süda annab vahest tunda end, kui on kodust käimist asjaõiendustel.

Ainevahetushäirete puhul ja uriinieritust soodustavaks vahendiks on tee muraka tupplehtedest.

Marta ei saand käia, ninda vilets oli. Noh, sie minu õde Marta oli nii haige. Vanaema korjas rohtusi, üeksma seltsi rohtusi ikke. Tegi vanni, Marta oli puole kehani sies. Teine päev suendas vannivett, kuos rohtudega suendas. Vist üle nädala tegi sedamuodi. Sai tervest ja hakkas käima. Mis rohud olivad, ah? Mina enamb tiagi, kalmujuured olivad ja... sassaparilad ja (sassaparil = hanevits).

Hea väljahaiguse rohi on liivalilled, ka rabanduserohi, nõmmeliivatee. Enne jaani korjata. Võeti pliidi alt süssa, pandi rohi sinna peale ja seda auru sisse tõmmata (rätik auru juhtimiseks üle pea võtta).

Sootubaka vanni tehti. Ema oli üle kere kangeks jäänud. Tehti üle kere sootubaka vanni. Ihu hakkas sügelema ja sai terveks.

Ta /arnikas/ on jällegi siis hea, kui suust vesi jooksma hakkab.

Tühi kärbsesiin pandas pudelehe, viin pääle ja kohe halu lännö. Sõrmõ üles ajamise kõrral om proomit.

Umurad on soontevalu vastu.

Mõnegi haiguse puhul olid vannid. Minul oli peapõlendik. Sookaeravannid, sipelgavannid. Mis nied siis viel olid? Soolase vie vannid. Mina pidin üleni käima [vannis], siia saadik [rinnuni]. Nõgesevannid tehti minule endale. Sie haigus oli selline, et sie ei paranend ühegi vannidega. Ametlik viega arstimise õpetus, sie aitas kõige rohkem. Viinistu inimene tõi selle raamatu. Arst Mäekalda tänavalt õpetas sama.

Arnikaõis, väike, kollane: heitumise rohi.

Vahulilled on lolli inimese vastu, keedeti vees, siis läks inimene targemaks.

Imestamiserohud: nõõksumise vastu.

Uppinhainad. Kui südame alt teeb haiget, siis tehakse upinhainast teed, see teeb rinnad terveks.

Kaar. Keedetakse ära ja on hea kurgu ülespaistetamise tõbe vastu, keedetakse kaerajahu pudru ja süüakse, on rinnade- ja kurgutõbe vastu.

Lendävärohud pandi tuliselt pea külge ja joodi lendävärohu teed, kui külm oli, nii et pea valutas ja jampsima ajas.

Pinpude vastu nogulased.

Tuulerabajusrohud tarvitati peahaigusele.

Vaeselapselehed mädanemise vastu.

Hingitu haiguse vastu: „tittepätte“.

Leeterpuu õitse teed juuakse neeluhaiguse jäuks.

Paldriaanid on, kes vere käima panevad.

Kummel - külmahaiguse ajal tehakse teed.

(Vähjatõve vastu.)
Kringliroosid (Ringelblume): vähjatõbi, pahad kärnad, vanaks läinud paised, pigistused. Võta varsi ühes, vajuta katki, keeda nii palju searasvaga, et üle taimede on, väikese tule peal, ja pane nii palju kollast vaha juure, et paras salv saab, sellega määri kõike, kus teised rohud ei aita.

Vahel üteldi, et elajas on sees. Suukikka pandi ümbre. Aga too mees suri ära.

Toompuu, õunapuu ja türnpuu õisi: keedetakse nende õied ära ning pestakse seda kohta, kus haigus sees on. Võtame näiteks hingetu koha, siis pestakse selle veega, kus haige on. See aitab veel mõne muu haiguse vastu.

Tungaltera kihvtirohuks.

Жагуха on väike rohutaim (травка). Jaanilaupäeva õhtul võetakse juurtega maa seest välja ja pannakse ühes kahe väikese kiviga akna peale.
Жагуха колдунам не по носу.

Köömned - tee reguleerib vereringet, kaotab peavalu, kõhuvalude korral esimene abivahend.

Teelehed, paiselehed: kompressideks värskelt.
Viina sees kompressiks talveks.
Suurem peotäis iga kord, nii kuidas vaja (kui paistetud ülesse).

Taevataadi käsi. Külmetama ajava haiguse ajal lasti taevataadi käe suitsu. Suitsurohud pidid just korjatud saama kolm päeva enne jaanipäeva või jaanilaupäeva õhtul, muidu ei olnd suits mõjus.

Raudreiarohi. Tundis keegi end haigena, tuli keeta raudreiarohtu ja seda juua. Ajanud vere jooksma.

Mädarõigas. Paisutanud haiget hõõruti mädarõika tükkidega. Seda pidi tegema igal hommikul, kuid ühekorraga mitte liig palju.

Liistoki tarvitati paistetand haiguse vastu.

Efeu. Tarvitatakse arstirohuks soontehaiguste vastu.

Neiarohud. On inimesel veri seisma jäänud, võetakse neid viinaga sisse ja nad ajavad vere jälle liikuma.

Elajate soonterohud. Need on arstirohud soonte haiguste vastu.

Ihuhaigerohi - ihuhaigust.

Karula miis tuleb siin ja kõik ihu siuksid sinisid muhkusi täis. Siis ma korjasin südamevalurohtusi ja nende juuresi ja kiitsin neid. Ega sa neid ei tunne. Niid kasvavad kanis pikad, sinised õied ots ja kui valmis siis on siuksed kolmekandilised kaunad ots, pruunid terad siis. Meie loimus nad kasvavad. Kui mul elu on, siis suvel tule, ma tahan sulle näidata. Ega's sii mõni nõidus põle, kui metsarohtusi kiita (keeta).

Nõgesed - vere seismiseks.

Islandi sammal [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Islandi sambla tee, siirup ja sült on hääd abinõud krampliku köha, kähisemise ja kopsutiisikuse vastu.
Siirupi valmistamiseks võetagu 15 grammi sammalt, keedetagu 5 minutit veerand toobi vee sees, lastagu kaks tundi soojas kohas tõmbuda ja kurnatagu siis ära. Nii tehtagu ühe ja nendesama samblaga vähemalt kaks korda. Saadud vedelik kallatagu segamini ja lisatagu maiguandmiseks suhkrut juurde.
Süldi tarvis võetagu iga kolme kortle vee kohta 20 grammi sammalt, keedetagu seda väikese tule pääl 1-2 tundi, lisatagu maiguandmiseks mõnda marjasahvti hulka ja lastagu siis tarduda.
Islandi sambla leen ja sült on ühtlasi ka rohuks läbijooksu vastu.

Keedetud kukeharja veega pesti vesirakke.

Sookaeru antakse siis lammastele, kui lutikad lambamaksas elutsevad. Inimestele pannakse sookaera kotid haigele palavikust rammetuks jäänud kohale.

Emanõges, suskja - tarvitatakse ka rematismuse ja tuimaks jäämise vastu vihtlemisega saunas ja päikesepaistel.

Tedremaran - tema klunnine juur leotatakse viina sees ja määritakse siis selle seguga haigeid kohti.

Linaseemned kõhu kinnioleku vastu ja kompressideks.

Lilled ja teisi taimi.
Kibetulikas - kärnalill. Kui hõõruda naha peale, siis võtab katki.

Maaked (põldmagun). Selgrootiisikuse vastu joodi maakeroosi vett.

Kondinõrkus: tamm.

Närvinõrkus: islandi samblik, isujuur, koirohi, tõnnike, raudrohi.

Arnikatee (10 grammi 1 liitri vee kohta, päevas 2-3 klaasi) mõjub parandavalt seedimiskorratuste, kõhugaaside, limapalaviku, kõhukelme põletiku ja kopsupõletiku puhul; neerusid kiiremale tegevusele ergutav, ka halvatuse ja vananenud jooksva puhul soovitav.
Korjamise aeg: õied juulis, juured augustis.

Kalmusejuure tee on värskendava mõjuga, puhastab verd, söögiisu puuduse, sooltekanali limastamise, inglishaiguse, näärmetõve, jooksva, maksa-, põrna-, sapi- ja neeruhaiguste puhul, kergendab kuupuhastust ja mõjub rahustavalt südamekloppimisele.
(2-3 klaasi päevas, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta.)

Põldosja tee, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta on rohuks verevooluse ja vereoksendamise vastu, südame-, maksa- ja neeruhaiguste, kusetakistuse, veetõve ja jooksva puhul. (1-2 klaasi päevas, verevooluse puhul vähem.)

Võilille tee, 1-2 klaasi päevas, mõjub kosutavalt ning korrastavalt, tervendab verd, puhastab kopsu, parandab seedimisrikkeid ja on mõjuvaks rohuks päraku- ja põrnahaiguste puhul.

Tammekoore tee, 5-10 grammi kuiva koort klaasi vee kohta, 1-2 klaasi päevas mõjub südant tervendavalt, verejooksu vaigistavalt, oksendamise puhul, näärmetõve, põie- ja kopsukatarri puhul.

Sofori nastoika ravib nahahaigusi, kopsutuberkuloosi, I, II ja III astme kergeid ja keskmisi põletushaavu, muljumisi, äralöömise muhke, furunkleid, karbunkleid, nahatuberkuloosi, rinnapõletikku (mastiiti - rinnanäärmepõletikku), tromflemiiti (veenipõletik ning veeni ummistumine trombidega), maksahaigusi, 12-sõrmiksoole haigusi, odraiva, hambavalu, igemehaigusi, ekseemi, seenhaigusi (diateesi soodumus mõningate haiguste puhul), neeruhaigusi.
Valmistamine - viljad lõigata seemne keskkohalt katki, panna klaas- või portselannõusse 10 grammi vilja ja valada üle 100-150 grammi 50-kraadise viinaga, asetada kümneks päevaks seisma, kusjuures segada 2-3 korda päevas, siis pigistada ja filtreerida läbi vati või filterpaberi. Valada tumedavärvilisse pudelisse.
Tarvitada - sisehaiguste korral 20-30 tilka 3 korda päevas, neljas kord vastu ööd. Seda teha kolme nädala kestel. Vajaduse korral uuesti kümne päeva möödumisel.
Juuste väljalangemise korral määrida pead 5-10-protsendilise lahusega, samuti määrida radikuliidihaigeid kohti; sisse võtta kõrgvererõhu korral. (Kasutatakse ka lahusest võetud marju radikuliidihaigete kohtade määrimiseks ning kõrgvererõhu korral.)
Nastoika ei tekita valuaistinguid, tõkestab mädanemist ja kiirendab haavade parandamist.

Hiina homöopaatilise rohu retsept.
Raviomadused: puhastab veresooni rasvadest ja lupjuvatest sadestustest, skleroosist, aeglustunud tegevusest ja nii edasi. Kaob kohin kõrvust ja paraneb nägemine.
Koostis: hoolikalt puhastada ja pesta 350 grammi küüslauku ning ajada kahekordselt läbi hakkmasina. Kaaluda 200 grammi saadud massi (see tuleb võtta altpoolt, kus on enam mahla). Mass panna pudelisse ja valada üle 200 grammi 96-protsendilise piiritusega. Pudel sulgeda tihedalt korgiga ning panna pimedasse jahedasse kohta. Kümne päeva möödudes kurnata läbi tiheda riide, pigistades segust välja vedelikku. Jääk visata ära. Ravi võib alustada kahe-kolme päeva möödudes peale vedeliku seismist.
Ravi: segu on sissevõtmiseks alates ühest tilgast kuni 25 tilgani. Sisse tuleb võtta külma varem läbikeedetud piimaga (30-50 grammi) 3 korda päevas 30 minutit enne sööki järgmise skeemi kohaselt:
Hommikusöök-Lõunasöök-Õhtusöök. Päevad: 1 - 1 tilk, 2 tilka, 3 tilka. 2 - 4 tilka, 5 tilka,6 tilka. 3 - 7 tilka, 8 tilka, 9 tilka. 4 - 10 tilka, 11 tilka, 12 tilka. 5 - 13 tilka, 14 tilka, 15 tilka. 6 - 15 tilka, 14 tilka, 13 tilka. 7 - 12 tilka, 11 tilka, 10 tilka. 8 - 9 tilka, 8 tilka, 7 tilka. 9 - 6 tilka, 5 tilka, 4 tilka. 10 - 3 tilka, 2 tilka, 1 tilk. 11 - 25 tilka, 25 tilka, 25 tilka. 12 - 25 tilka, 25 tilka, 25 tilka.
Edasi jätkata 25 tilka 3 korda päevas, kuni segu on ära kasutatud. Ravikuuri korrata sama skeemi kohaselt viie aasta pärast.

Kuldjuur ja zen-zeni juur on kõige efektiivsem vahend ja universaalne vahend jõuetuse, üleväsimuse, hüsteeria, kehvveresuse, neeruhaiguste, neurasteenia, sugulise võimetuse, öiste kurnavate higistamiste, veresülgamise, suhkrutõve, kopsutuberkuloosi, naistehaiguste, kõhuhaiguste, kesknärvisüsteemist tingitud peavalude vastu. Juurt kasutatakse haavade ja muljumiste puhul. Ta pikendab eluiga.
Valmistamine - 50 grammi juurt koos koorega asetatakse üheks tunniks külma vette. Peale seda pesta harjaga, seejärel lõigata rõngasteks, panna läbipaistmatusse tumedasse nõusse ja valada üle 0,5 liitri 50-kraadise viinaga ja asetada kümneks päevaks pimedasse ruumi. Seejärel võib kasutada. Hoida tumedas või läbipaistmatus pudelis.
Tarvitada - eespool mainitud haigusnähtude korral 10-20 tilka päevas või 3 korda päevas 5-7 tilka supilusikatäie veega. Nii võtta 10 päeva, siis pidada 10 päeva vahet ja nii edasi. Olenevalt organismi tugevusest võib esineda juhtumusi kõhulahtisusega.
Madala vererõhu, astma, südamevereringe häirete korral 10-20 tilka 3 korda päevas.
Märkus - päikesevannide ja päevitamise, see tähendab kuuma päikese kätte minnes ei ole soovitav ekstrakti kasutada.

Haigele kohale pandi kummelihauetis või paiseleht.

Unetuse puhul on esmaseks abivahendiks olnud palderjanitilgad. Palderjan mõjub rahustavalt ja seda on tarvitatud ka ärrituse, südamekloppimise, närvivalude ning isegi kurvameelsuse peletamiseks.

Koirohi viinaga aitab iiveldusele, kisub halva välja.

Maasikad, kui veri ei tööta.

Koeranaerise lehed: keedis teeb kõhu lahti. Teeb muidu inimese inimeseks (nagu opiin), rinnakelme põletiku vastu.

Takjanupu keedis kiirendab neerutegevust, kaotab kõhupaised.

Raudrohi [Achillea millefolium].
Taim rohkem kiviseil ja lubjakail maa-alul. Umbes jalakõrgune haruliste vartega ja valgete õitega ühekõrguses kobaras. See on tema üldine tunnus, lühidalt raudrohi, nõnda kutsub ka siinne rahvas teda. Leidub ka nimetusi “raudreia” ja “vererohi”, sest viimne isegi seisab tema ühe tarvitusalaga ühenduses. Kuid siinne rahvas tarvitab neid kahte viimast ainult vaid üliharva, sest “vererohi” olevad old rohkem Harjumaa pool tarvitatav. Niisiis jääb meie üldnimetuseks “raudrohi” ehk ka “raudreiarohi”. Nime mõiste on ta omanud oma erilise kõvaduse ja sitkuse tõttu, sest veidi kõvemaid olevusi on harjunud rahvas sageli nimetama “ta otsekui raud”. Hiljem vast liitus sinna juurde ka “rohi”. Tedagi tarvitadi muistselt arstimisvahendiks. Tähelpannes neid haigusi, mis temaga raviti, näeme meie, et tema pisut hilisemal ajal kui ükski teine eelpool ettetulnud ravimisvahend taimestiku näitelavale esile on tõusnud. Ometi omas ta ülitähtsuse selles suhtes, et neid haigusi, mis temaga raviti, rahvas nende vastu muud abinõu ei tunnudki. Tähendab: ei teatud üldse taimestikust muud ravimisvahendid noile haiguseile. Viimase suhtes on see eriliselt maksev. Sest kahte haigust raviti temaga. Ravimisvahendiks valmistadi järgmiselt: selleks koguti tema õied [flores millefolii], mõnel pool ka lehed ühes [folia ehk herba millefolii]. Kuivatadi neid päeva käes hästi kuivamiseks ja pandi siis kaunis kinnisesse eseme hoidmiseks, kuni saabus aeg, millal neid vaja. Haigusi, mida temaga raviti, neist langeb esikohale “sisemised verevoolused”. Nimi „vererohi“ annab vaid selles suhtes ära tema algupärase tegevusala. Olgu ehkki ta siit omatud ei ole, siiski kuulub ta esimeseks ravimisalaks eelmainitud haigusele. Oli juhtunud haigus, siis tarvitadi teda järgmiselt: võeti mõni kuivanud oksake ja leotadi neid keevas vees [infusum decactum], millist vedelikku haigestunu siis joogiks tarvitama pidi. Veidi kummalisem on aga teine haigus, mille raviks teda tarvitadi ja mille vastu, nagu eelpool ööldud, muistsed läänlased enam taimestikust muud ravimisvahendid ei tunnudki (nagu keegi kord nimetas). See oli “ussid sisikonnas”. Ning seda kaunis kurnavad haigust raviti sellega, et haigestanu pidi iga päev jooma “raudrohu leotist”, kuni lahkusid ussid tal kehast. See on “uss-haiguste” raviks old üldises mõistes tarvitatav.

Teiseks mustaks kunstiks langes niinimetatud naiste niinepuu [Daphne mezereum]. Seda käsitasin eelpool ka arstimistaimena. Ka siin esineb ta arstimismõttena, kuid on seotud igasuguse muu aine ja toiminguga sääl juures. Naiste niinepuu on arstimisvahendina old kahesugusele haigusele, millel on aga peaaegu üks mõiste. Mereäärsed elanikud teavad kõnelda temast kui ravimisvahendist niinimetatud “meresügeliste” vastu, milline haigus on omatud rootüükalisest mereveest. Keha on üleni suurte vistrikutega kaetud, mis pidi isegi aastaid kestama, kui teda ei saa ravitud. Maa sees aga kõneldakse niinimetatud „soosügelistest”, mida ma eelmises kirjatöös käsitasin, kus mainisin vastava ravindina nõgese. Need andmed aga on omatud teiselt inimeselt. Jälgime nüüd temaga ravimist, see ei toiminud üksikuna keedisena, nagu eelmised, vaid toiming oli veidi omapärasem. Selleks vajati niinimetatud enne jüripäevalist ussi. Oli see räästik või naastik, kuid enne jüripäeva toodi ta kodusse, muidugi hukatult, raiuti ta tükkideks, millele tehti soolvesi pääle. Ööldi olevat niinimetatud “ohu vastu”. Seda soolvett pandi nüüd naiste niinepuu keedisele hulka ning selle seguga pesti haigestanut igal õhtul. Kui ei old haigus nii kiiresti raviv, siis võeti veel tarvitusele kolmas abinõu, see oli niinimetatud “värske mutimulla hunnik“, mida kohapääl Lääne-Nigulas kutsuti “kohumuld”, sellega hõeruti haigestanud keha enne, kui pesti eelmainitud vedelikuga. Toimingu lõpul oli muistne inimene kindlasti veendunud, et haigestanu nüüd vast paraneb.

Põisrohi - “põiõrohe”. Meeste - kaks emakasuuet, naiste - kolm emakasuuet. Tarvitatakse õllega valmistatud keedist.

Nõiahammas - “änger”. Juua keedist hambavalu vastu. Kaotab nahalapid.

Kartulivagudes kasvavad jooksvarohud on kassitapu moodi taim. Neid korjati ja tehti kompresse.

Külmamuhud. Heinapebre kompress teha külmamuhule, kui sügeleb.

[Raudrohi] Ka seotakse ta õisi põletishaavade ja paisete pääle.

Veel rohkem tarvitatakse lina aga väliselt. Üldiselt on tuntud linaseemne mähised. Selleks keedetakse linaseemned kas hõõrutuina või terveina pudruks ja pannakse siis puhtasse rätikusse peidetuna haigele kohale, nagu paistetuse, paise või põletishaava pääle. See pehmendab ja aitab kaotada valu.

Piksevarras: keedis, et piksemürinat ei kardaks.

Hainapuru. Soonehaiguse vastu.

Tuulepesa tarvitatakse rohuks mälaste vastu.

Üks tema rohu “retseptidest”: Uus leitus võtta pool naela haavakoort, veerand naela pärnakoort, veerand naela kadakakoort, veerand naela saarekoort, veerand naela toomingakoort, veerand naela pihlakakoort. Keeda neid kooresi viie toobi vee sees pool tundi poole naela suhkruga tekli all ja võtta seda koorevett 3 korda päevas enne sööma 25 tilka puhtalt. On inimesele väga hea rohi nõõrvi neeru jooksva ja kange nõõrvi süd.

Чистатель - aian kasvava, väikse kõllatse häilme. Lehte tal suvel pitsitame rana? pääle.

Kaselehed panen viina sisse. Mul valutas rindealune alati. Supilusikatäie enne sööki panen ära, võtan sisse.

Kasepotskad - on kõige parem rohi no želudka vasta. Panen viina sisse, ta läheb kollaseks. A las ta seisab kogu see aeg, üks pool liitert mul piisab. Enne sööki võib võtta 5-10 grammi kolm korda päevaski.

Maasikalehe - massa vasta ja kõige vasta, tsaid joome. Vii keeda ära ja vala keenu vii pääle.

Tillitsaid jõi, et tavlenje suur ei ole.

Ku om tavlenje, siss om till tavlenje vasta. Keeda tsai ja joo iga õdagu klaasitäüs. Vesi keeda är ja kuuma vii sisse. Tuud änamp ei tohi keeta.

Калина, lodjapuu om желучка vastu. Papa ütels, et sial huutorin olli niipalju lodjapuu marju.

Kaliina on hää davlenije rohu. Kiitva varenjet ja niisama toorest päie. Pitsitasive välja sokki. Niisama toorest päi süö.

Berjoosovõje potški, noo omma hia. Kevade korjame. Viina pane peale või spirti, nii oppase. Davlenije ja...

Küümne.
Juuri ja varsi taarilõ sillas, et paremb maitsõs. Küümne leevä sisse ja kõrvõtetu piimaga sisemise haigusõ ja purutemise rohos, pääle latsõ olõmise. Silmärohos, katski hõõrutult, viina seen liutadu pr.

Krovovik, kuivatad, paned tšai sisse, justkui vesi jood. Väega hea rohi. Kollased, pisikesed ja lehed pisikesed. Maks on haige, pead juoma ja kui želuudok on haige.

Ma naksi juuma muhamoori [kärbseseen], panse kõva viina sisse ja tuud jõi ja kõtt katte ärki.

Kummelit - romaška ja köömnit - aniis on külmahaiguse vasta.

Ostsin poodist viina, panin mett ja kärbseseent, siis määrisin sellega. Mul mamma veel tegi.

Veedernikud - talvelilled, kui lumi läheb ära, siis kevade kohe, nemad on varased. Mina korjasin ja mamma tampis neid ja selle maslaga määris. Omiku tulen üles, jalad rakkusi täis: Ei oleks pidand panema sukkasi jalga. A terveks said.

От ростойство желудка - лимонную кислоту söögisoodaga segamini.

Vot see tagjas, mis kasvab. Seda ka lasevad läbi lihamasina ja pigistavad soki välja ja joovad. See on ka hia rohi. Ta aitab ka kõige vasta. Oli mehel jazva eludka. Talle tehti operatsia. Naine korjas takjalehtesi, kolm korda päevas jõi. Läks proverkale ja oli kõik korras.

(Bojarka akna taga) Minu mees istutas. Tal on kuus seemet sees. Üks aasta keetsin varenjet. Ku jood seda tšaiut, et ku on novošenje davlenije, et aitab.

Viin ja alulill /aaloe/ ja mesi. Sisse lusikaga võtan. Mul siest ajab täis või miski. A ma ei tunne miski.

Lastele kehvveresuse puhul anda käbiheina teed.
Tänassilma jõe org on vesine ja siin kasvab käbiheina, mõned kutsuvad haava- e porirohuks. Seda taime korjatakse õitsmise ajal, nii latvu kui lehti, millest keedetud teed pakutakse neile lastele, kel kehvveresus või näärmetiisikus, 1-2 kl päevas. Tõstab söögiisu ja ajab ka kusele. Võtta 4-5 näpuotsatäit kuivatatud teed ja kallata keev vesi peale, las tõmbab öö otsa.
Taime leiad üles tiigi- või veekogu kaldalt, lompidest, soostuvatest kraaviäärtest. Taim kasvab 15-60 cm kõrgeks, õied pruunjad, kollakad, väga okslikud, lehed 3-5 otsalised, ahenevad, keskmine leht pikem. Seemnenutid tahavad jääda riiete külge. Leidub suvel ja septembriski.

Sveraboi, stolistnik, tšistatel, mat i matšiiha, piižma om. Sveraboi - kellel želudok valutas, ta juub tšaid;

Takjajuure me korjame želudka vasta. Puhastame är ja kuivatame.

Kui ljohki omma haige, ka juu seda soki. /vt. p6/
[Misukene raana om - takjajuure ja -lehe ja pitsita välla sok ja soki vala raana sisse, kärblase ei tüki nii manu.]

Oduvantšikit võetas - on ka ljohkide iist. Oduvantšiku lehe ja õie, kui nakas õitseme, siss me juba võtame.

Omma krambilille. Teginald, tuu tuu noid hainu. A nüid ei ole noid hainu, inne jaanipäiva omma. Talvel tule mõnigi, küsse ta käest hainu.

Sveraboi om, ku luujaku valutase.

Nõges, mis kasus, ja lapuhh - endale korjasi noid juuri handrosi vasta.

A verihain om, ku verejuuskmine om. Tetäs tsaid ja juvvas.

Võta kaeravett, havvuta. Ta on paha juvva. Kaks klaasi aloe soki ja siss kilo mett ja poole liitre pudel viina. Ja pia bankas silla all pimesi 15 päeva. Tüdrukul kõvasti pritsup oli, korraga andsin suure lusika. Ja kui külma saab, seda anna.

Saialill (Calendula officinalis) - lill kasvab iluaedades, eestlastele hästi tuntud lõikelill ja ravimatim. Droogiks õied ja lehed. Kasutatakse keedist (õitest) higistamiseks. Juuakse kollatõve, näärmetõve, kõhuusside ja kuupuhastuse seiskumise puhul. Sidemete abil pannakse soolatüügastele, konnasilmadele ja näärmemuhkudele. Mahla võidmiseks kriimustustele ja tulehaavadele. Salve, keedetud õitest searasvaga, paisete puhul (ka loomadele). Tinktuuri, mis valmistatud õitest ja lehtedest võrdses koguses, võetakse sisse 10 tilka päevas maokrampide, hüsteeria ja nõrga kuupuhastuse korral, aga veega segatult igemepõletiku puhul. (Teave saadud emalt ja tädidelt Raplas 1930.-40. aastail. Hiljem täiendatud lugemise kaudu 1960.-70. a.-l.)

Nurmenukk.
C-vitamiini rikkad lehed sobivad salatiks. Juured aitavad köhahoogusid pehmendada ja rahustada. Taim teena paneb higistama ja normaliseerib südametegevust. Ürti lisada 1 tl klaasile veele, lasta jahtuda, juua 1/3 kl söögi peale 3 korda päevas.
Juues iga päev 1-2 kl nurmenukuteed, valud vähenevad ja kaovad. Mõjub hästi vesitõve ja südamelihase põletiku ning ajurabanduse puhul. Juuri keetes annab hea neerutee, mis lahustab põiekive. Õied on hinnatud kosmeetikas. Selleks leotada õisi 2 ööpäeva destilleeritud vees ja saadud leotist kasutada näopuhastusveena. Seisab külmkapis umbes nädal aega.

Punased meritsarohud - nende kõtradest keedetakse vett ja arstitakse kui punaseid nuppe ihust välja lööb.

Sinikibist, porssadest ja apust mandist tehti ka kratsirohtu. Sinikibi ja porsad õeruti peeneks ja pandi apu mandi sisse. Selle salviga määriti.

Siis jälle, kui lapse kõht lahti, minnasse sauna ja võetasse pangetäis vett ja pann ühes. Vesi kallatasse kerisesse ja pann tuleb alla panna, kus sisse vesi jooseb. Nii tehasse kolm korda. Seda vett antasse siis lapsele juua.
Ükskord nägi jälle vanaema saanas, kui ühed last toherdand. Vist oleva jälle kõht lahti olnd. Tapuväädid olnd pantud pange sisse likku ja siis seda vett kallatud vasaku jala reie piale. Käsi hoitud kanna (jalakanna) all. Peost siis seda vett antud lapsele. Väädiviiga viheldi kah last.

Kui inimesel üks häda küljes on, kedast heaste ei tunta, siis seotakse sinna üks õleside ümber, siis saab terveks.

Naistepuna - mürgine taim. Mu pea valutas. Teine plika ütles [see juhtus jututaja lapsepõlves]: „Õeru oma pea ära“. Hõerusin, silmad läksid katki, kärna, ästi mürgine taim.

Minu vend heinaajal hüppas külma vette. Kui pärast tuli heinamaale, hakkas üks käsi valutama, teine käsi valutama, üks jalg, teine jalg, läks selgrooni välja. Soovitati: tee oravasaba vannisi. Ema tegigi. Läks haigemaks, pärast saunas käis tooliga. Haigus ei kadunud. Pärast üks arst tegi terveks ta.

Nahahaigusele: saialilled - üks peotäis õisi, 200 grammi searasva. Ära sulatada, õied sisse. Seisab 24 tundi ja jälle sulatada. Jääb seisma. Ja hea, kui mesilasevaha on. Ekseemide, allergia, seentõve vastu väga hea.

Järskuse haigestumise korral oli Nurmsi küla Parmo-Hinno talu kadunud tädi kohe abivalmis aitama ja arstimeid toomas. Arstirohtude seas domineeris mesi (P-Hinnod pidanud vanast ajast mesilasi, samuti Kleemeti Kodaniburgid), sibul, lõngaeli jne. Kui rohuannuse ära võtsid, siis võisid kindel olla, et doosi ka hiiresitta said - tädi luges seda väga tähtsaks parandavaks vahendiks - nagu see minu poisikese-karjase-koolipõlvest meelde on jäänud. Ka mind ennast rohitses ta. Sit sibi terra suffer ossa levia.

Taimede nimetus ja nende kasutamine
Hülgehein [Lepidium ruderale]: tahab kasvamiseks kuiva maad. Taim ise on umbes 15 sentimeetrit kõrge. Taim on lehtedeta, varte külles on kolmenurgelised nupud. Taime tarvitatas hülgehaiguse vastu. Keedetakse taim ära ja keedetud taimevett võetakse sisse.

Maranusjuured. Need kasvavad liivaste põldude ääres ja uue maa pääl; veiko vars ja tulekarva lill otsas. All aga on mitmeharuline kõbrak juur nagu mõni kand. See juur puhastatakse ära, kujutakse ja pantakse viina sisse ja juuakse siis, kui ihuluude sees tõmbus on.

Ka kaseurvasid kujudetakse ja pantakse viina sisse ja juuakse, siis kui ihus tõmbust on.

Haavakoore tee parandab katarri.

Jõemadalikkudes kasvavate kaskede pungad korjatakse kevadel ja keedetakse neist teed, joodakse indoarteridi, veresoonte kitsenemise vastu.

Veihoa põõsaspuu: v. k. Фейхоа.
See põesaspuu kasvab kõrgeks vaevalt 2 meetrit ja umbes sama laiaks. Kevadel on õied umbes niisamasuured, kui maasikal, kuid helepunased. Marjad on tal ka pirnikujulised rohelised hapuka maitsega, mis sisaldavad väga palju joodiollust ja sellepärast soovitatakse süüa neid marju neil, kellel on kilpnäärme laienemine ehk veresoonte kitsenemine. Marjad on valmis oktoobris ja novembris. Ka tehakse nii: aetakse marjad läbi lihamassina peeneks ja lisatakse juurde maitse järgi peenikest suhkrut, hoitakse alal klaaspurgi sees külmas kohas.

Tammekoore vannid on pidalitõve vastu. Peeneks hõõrutud koor pantakse ka mädanditele.

Maikuu mesi 625 grammi, aaloe 375 grammi, vein 875 grammi. Aaloe peenestada hakkmasinaga (aaloe peab olema 3-5 aastane ja 5 päeva enne aaloe lõikamist taime mitte kasta). Segu asetada 5 päevaks pimedasse kohta. Võtta esimesed 5 päeva 1 supilusikatäis 3 korda päevas 1 tund enne sööki. Ravimise aeg 2-3 nädalat kuni 1,5 kuud. Seda segu sellises doseeringus soovitatakse kopsutuberkuloosi, maohaavandite ja teiste haavandite raviks. Sel viisil ravitakse grippi, angiini. Ühe kuu jooksul võib terveks ravida kroonilised haigused, radikuliidid, kroonilised verehaigused, hüpertoonia, reuma, maksa-, mao-, südame- ja neeruhaigused, psüühilised häired, onkoloogilised haigused, naistehaigused.

Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

Võilill (Taraxacum officinale) - 15-30 cm kõrgune taim, õied kollased. Droogiks on korjatud juurt (õitseajal). Mahl (2-3 sl päevas) ja tee (1-2 kl päevas) sobib verepuhastuseks, isuäratuseks, seedimise korrashoiuks, hemorroidide ja põrnahaiguste raviks. Mahl ravib ka nahahaigusi. Tinktuur (10 t korraga 2-3 korda päevas) on leidnud kasutust kollatõve, maksa- ja neeruhaiguste puhul. Olla ettevaatlik: kõik ei kannata! Eestis läks moodi 1980. aastate lõpul kasutada lehti salatiks, õisi aga kunstmee valmistamiseks. (Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

[Ärakirjutatud]
[Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.]
Raudrohi: kasvab kuivadel teeäärtel ja õitseb siin valgeis õites. Lehtede ehitus tunnistab, et raudrohi kuivale veevaesele kasvukohale kõigiti on kohastunud. Tema õisi ning ülemisi õrnu lehti korjatakse ning kuivatatakse samuti kui pärnaõisi. Raudrohu teed, mis umbses keedunõus keedetud, pruugib rahvas mao- ja maksahädade vastu, samuti hämoroidide (päraku verikomude) ja kuupuhastuse korratuste puhul. Ta on veel tuntud vere üldise puhastuse vahendina.

J. Abner soovitas eriti juua kõrvenõgese teed: küll kõhukinnisuse korral, küll kõhukrampide vastu. Seedehäirete, soolte haavandite, isegi kopsuhaiguste korral, ka verele ja hingamishäiretele mõjub hästi seesama kõrvenõgese tee, soovitav juua ilma suhkruta, lisad pisut mett.

Soolade ladestumise vastu kasutada takjalehti.

Eriti väärtuslik peab olema raudrohu tee, nagu valud silmades, vereringehäired, isegi olevat vähihaigust soodsalt ravitud. Paljud ei teagi, missugune taim on raudrohi, tema õied, lehed ja juured, kõigil on hindamatu väärtus.

Nogulased: vereväljaheide, (kopsu) hingamise ajal valu, viina ehk vee sees keedetult, üks tassitäis päevas.

Kõige parem rohi on veresoonte kitsenemise vastu, ka kangreeni võtab ära, kui süüa puju. Moldavani ja ladina keeles paju, venekeele черемза. Lehti, neid võib süüa kuni kakssada grammi päevas, need sisaldavad väga palju vitamiine. Neid nimetatakse eesti keeles ka metsküüslaugud, on head süüa salatiks koorega ja liha kõrvale.

Sõnajalad tuuakse metsast ja suitsetatakse, kui inimesel paha või viga on.

Sassaparilla [? Andromeda polifolia]. Teena - jooksvale; venitamisele, kui veri seisab ja ei saa magada; ummuksis keedetult teena - jooksvale; juured ummuksis keeta - üks klaas korraga (külmalt) juua.

Tahaks märkida, et siin hinnati ja hinnatakse kadaka ravivat toimet väga laialt ja näib, et ka edukalt. „Kadakakeedi eli“ (kanget kadakateed) joodi kõhuvalude vaigistamiseks, „ängse olemise“ (haiglase oleku) ning rammestuse peletamiseks, sellega pesti mädanevaid haavu, tubaka ja pihlakakoorte keedisega segus loomade kärnadele ja söödikute hävitamiseks neilt; kadaka vees kuumutati ükskord nädalas läbi kõik puust valmistatud piimanõud: lüpsik, pütid, koorekirn, lähkrid.

[Lepalehed punaste täppidega] Verejooksu vastu asetada haavale toorelt. Teed kasutada sisemise verejooksu korral.

Kui sõrmed vastavad, siis lasta linuse riide suitsu peale. Linuse riide tuhka võib ka peale panna.

Sõrmed vastasid kui tõmbad puu oksa vaksoksa (s.o. vastuoksa) puu küljest ära. Või koti vastu käsi pühid. Püust es lasta rugisi läbi tõmmata kui sa põllal keisid. Tuli teha linuse riide ehk koti narmaste suitsu.