Haiguste märksõnad

Reuma

Reuma või reumatism (ladina keeles rheumatismus) nimetusena tõrjus 20. sajandil kõrvale varasemad sarnaste sümptomitega haiguste nimetused nagu näiteks jooksva, luuhaigus, kondihaigus ja teised, kuid üleminekuajal kasutati nii reumat kui endisi haigusnimetusi paralleelselt.
Reumaatilisteks nimetatakse haigusi, millede puhul esinevad teatavad omapärased haiguslikud muutused ja haigusnähud keha liikumisaparaadis (liigestes, lihastes) ja teatava määrani ka vereringeelundites ning närvides.
Sõna "reumantism" ehk lühendatult "reuma" tähendab kreeka keeles "jooksma" ja vanal ajal mõeldi reuma all kõiki neid häireid ja haigusi, mis arvati põhjustatud olevat ajus tekkinud halbade mahlade valgumisest (jooksmisest) mitmele poole kehaosadesse, kus nad põhjustasid haigusi.
(Sumberg 1939: 1071)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Reumatismuse vastu: saarelehed, mis enne jaani korjatud.

Hiirekõrvad reumatismuse vastu.
Hiirekõrvad korjatakse kokku ja keedetakse kuuma vee sees ja pannakse siis vedelik vee sisse, milles leotatakse reumatismuse all kannatavat kehaosa või tervet keha.

Remmadismuse vasta sibelgapesä ja pedäjäkasvu havvutus.

Sootubakas - arstirohi joosja (reuhma) vastu. Tehakse sootubaka vanne. Kui jalad paistetavad, tuleb neid leotatada sootubaka vees. Kui lehmadel jalad alt ära, siis pestakse sootubaka veega (sootubakas kasvab rabas, õitseb kohe peale lume sulamist).

Ubinain - sellest teh. teed, kui kõtt haige; rematismuse ajal tehakse vanni.

Rimatismus. Rimatismust arstiti kärbläseseeniga. Korjati kärbläsesiini ja panti koheki anuma sisse ja perän leibu ahju. Sis na lassiva leeme vällä. Tuu seeneleemega minti sanna ja perän vihtmist määriti laudu pääl valukotus sisse. Lasti tükk aiga kuuman lõunun olla ja mõsti sis viiga jala puhtas.

Nõges.
Kellel on jooksvahaigus (reumatism) või muud liikmevalud, see tarvitab nõgesid sel viisil arstimiseks, et vihtleb nõgestega haigeid kohti, kuni kuplad üles tulevad.

Varased kasepungad, viina sees hoida kaks nädalat ja sireliõied - röuma vastu sisse võtta.

Sõnajalad on kahte sorti: emasõnajalad - kolm või neli lehte, hargu ja kasvab ennebi soomaadel, ja teine - mõtsasõnajalad. Ravitakse emasõnajaladega - mähitakse ümbre jala ja riie pääle. Kaua ei tohi pidada peal, hakkab kiskuma, teeb liiga. Rinatismuse vastu on hää. Varemalt peale hakata ravima, siis on kergem välja ravida.

Reuma.
Reumat raviti saunas. Selleks korjati nõgeseid. Neist tehti vihad ja saunas viheldi. Saun pidi olema hästi kuum.

Reumat raviti ka veel teistmoodi. Korjati arukase lehti. Need pandi ümber jala, kui reuma oli jalas, ja mähiti kinni.

Maarjasõnajalg, sellega pandi kompressi reuma ja liigestepõletiku puhus. /---/

Ülased, nendega põletati reuma puhul haigeid kohti [---].

Liigestes olevate valude vastu tarvitati soojendamist, milleks olid kuumaks tehtud kaeraterad, mis riidest kotiga haigele kohale pandi; ka kuumaks tehtud liiva või tuhka siis, kui ei olnud kaerateri saada.
Sarnast soojendusravi tarvitati ka reumatismi, jooksva, luuvalude ja valude vastu jalges ning kätes.

Saarelehe- ja sipelgavannil on üks ja sama mõju - jooksva vastu ja reuma vastu.

Saunalaval kadakatega vihtlemine on hea põrutuse, reuma vastu, samuti äratõstmise ehk venituse vastu.

Saareurva tee on reuma vastu. Urvad koguda kevadel.

Reumale on head männikasvude kuumad patid ehk vannid. Vette tuleb ka veel soola panna.

Reumaga tuleb saunas nõgestega vihelda.

Tema teab rahvameditsiini alal mõndagi. Nii tunneb ja korjab ta metsast üheksama õit (= etümoloogia: üheksa mehe vägi). Need on pika varre otsas ringi asetsevad kollakad õiekesed.
Neid korjatakse, kuivatatakse, siis leotatakse viina sees või küpsetatakse leiva sees mahl välja. Seda ekstrakti kasutatakse mitmesuguste haiguste vastu nagu reuma, rinnahaigused jne.

Reuma vastu on seebilillede (sinised lilled) tee.

Reuma.
Korjata ülaseõisi. Kuivatada 1 nädal ja siis viina sees leotada 3 päeva. Võtta 3 korda päevas 1 spl sisse. Võib ka haigeid kohti määrida. Saab terveks.

Reuma.
Ülaste valged õied 1 nädal kuivatada ja panna siis viina sisse. Ta seista laste 48 tundi.
Sisse võtta 3 korda päevas 1 spl korraga. Määrida või üle keha. Saav terveks.

Reuma.
Teelehtedest keeta kange tee ja juua.

Reuma.
Reuma puhul tehti üheksamaõite õitest leotis (viinaga). Hää vahend oli.

Reumatism. Peenendati ½ kg aaloed ja ½ kg mett, pandi ½ liitri veini sisse käärima. 4 päeva lasti käärida. Siis võeti seda sisse 3 päeval 1 tl täis iga päev, pärast 1 spl täis iga päev, kuni sai otsa.

Reumatism. Pohlad on reuma vastu. Iga päev 1 peotäis süüa pohli läbi aasta. Liha ei tohi süüa.

Reuma: saunas viheldud nõgesevihaga, ehk sool kotiga pääl hoide.

Takjajuure tee parandanu jooksva, reuma, peavalu, peakärnad, väljalöönud koeranaelad.

Jälle reumarohi vana aja.
Pesemata kartul ära keeta, rukijahust leivataina juuretus panna, kui hapuks läheb, siis juurde segada kardulapuder, pärm, lass, siis käima minna, seal sees siis käsi ja jalgu hoida, mis haige on, ja võivad ka kogu keha vanni teha.

Kevade vara nopitud männikasvusid. Kuivatatu ja keedetud kange tee, see valatu vanni vee hulka, seal sees vannitadu, esiti pandud vähem, pärastpoole rohkem, selle veega oli arstitu reumat.

Reuma.
Kuivatadu sõnajalalehti pandu kotti, seal peal maganu, kel olnu reumahaigus (see pidanu olema maarjasõnajalg, keskelt tühi), karjala sõnajala juurt, mis kaalunu 2 kg, sellest tehtu jalavanne, üleni vannitus olla mõjuvam, isegi vana haiguse reuma kangestused. Mähistena kõrvaldavad igasugu põlendiku jalus, isegi siis, kui jalad olla siniseks paistetadu, sõnajalalehed saapa sisse panna võtvad jalaväsimuse. Kui algavad reumavalud, liigetereuma, puusanärvi valu (isijas), tuua värsked sõnajalalehed, asetada haige kohale, valu esiti suurenevat, pärast kaduvat täielikult.

Reuma arstimiseks apteegi rohtudest jooksvaeli, poomeli, puupiiritust ja selle leotist. Viina sees leietatud sireliõite, kanavarba, sassaparilla, sookaelte, ülaste ja sõnajala lautisi.

Kui oli reuma (vanasti üteldi jooksja) ehk valutasid vanematel inimestel jalad. Siis võeti enne saunaminekut nõgesid ja pekseti valutav koht enne sauna minekut hoolega läbi ja siis kuuma leili, nii kui vähedegi kannatas, ja viheldi seda nõgestest kõrvetud kohta kasevihaga. Teine päev oli hoopis parem.

Roima vastu on saadud abi kevadlilledest ülastest.
Ülased võetud maa seest kõige juurtega, hõõrutud pudruks ja pandud haigete kohtadele. Et ülased on kanged rohud, ei tohi neid kaua palja ihu peal hoida.

Männakasud ära keeta, saab tume vedelik. Selle sees pea jalad, see on reuma vastu. Kui hobusel on tiisikus, siis sisse anda. Ma olen neid korjanud ka.

Vehverments, see on reumaroht. Rahustab südant.

Reuma, jooksja puhul tehti männakasu vanni.

Kaelunupsusi pandi vannivette (reuma puhul).

Nõgesejuure vesi on hea (reuma).

Roosisõnajalad pandi aluskotisse. Toorelt aluskotisse. Kuivatud võib panna koti peale, et õhk sees on (reuma rohi).

Koorega kartulite keedu vesi ravivahendina.
Taali k/n Ülejõel elab Tohert. Ta oli väga raskesti reumahaige sõja ajal. Isegi linadega pöörati teda ja toideti teiste poolt.
Kord oli ta lugenud ajalehest ühe Soome arsti õpetust koorega kartulite keedu veest reumavastase ravimina. Ta hakanud ka oma peal seda katsetama ja see on annud häid tulemusi. Käed ja jalad liiguvad nüüd hästi. Liikmed on õige vähe jämedamad. Ta töötab praegu nagu terve inimene. /---/
[Ravimi valmistus on järgmine: puhastada ja pesta hästi harjaga 4-5 koorega kartulit, keeta ilma lisanditeta (sool) ja juua 1 klaasitäis seda kartulite keedu vett päevas. Praegu proovib Aliide Jürgenson, kel on kaua aastaid raskekujuline reuma, enda juures selle ravimi mõju.]

Ülased reumaravimina.
Salme Martinson põdes raskekujulist reumat. 2-3 korda oli igal aastal haiglas ravil. Kord viidi isegi kanderaamiga haiglasse.
Keegi õpetas õitsvate ülastega reumat arstima. Salme Martinson korjas värskeid õitsvaid ülaseid. Ta pani nad riidetüki vahele ja asetas sellega lina peale. Ise heitis öösärgis otsa, nii et ülased haige selja alla jäid.
Varsti on tunda, et hakkab nagu nahka tõmbama. Ei tohi kaua olla, siis võtab ka läbi riide naha kupla. Aitab umbes veerand tunnist.
Ta tarvitas ülaseid, kuni ära kuivasid. Selle järele tarvitas veel teise peotäie.
Selle ravi järel sai selg terveks. Ta oli kolm aastat täitsa terve, ei tundnud valu kusagil.

Reuma.
Jutustaja ravis end ise reuma puhul.
Korjas suvel võilillesid ja valas petroleumiga üle. Tuli hoida sügiseni. Siis tuli määrida üks kord päevas õhtuti. Jalad said terveks.

Soos, ravas kasvavad saksaparillad. See on reumarohi. Üks mees siin oli päris maas. Isa tõi talle ühe seljakotitäie. Ta vannitas ja sai terveks.
Üks tüdruk oma vennaga elasid onnis. Põrandat all ei olnd, külm oli maas, magasid niikaua, kui maja valmis said. Tüdrukul jäid käed haigeks. Keegi oli talle õpetanud, tõi soost saksaparillad, tegi vannisid ja sai terveks.

Sõnajalgu olen tarvitand röima vasta (vai vanal ajal jooksuhaigus). Sangleppasi ei kasva meil, aga mina olen neid teisi tarvitand jooksja vastu.

Pohlavartest tee on ka reuma vasta ja köha vasta ja.

Maarjasõnajalg oli reima vasta. Mõned sidusid teda ümber käte riidega. Neid on mitut seltsi, ühel pidi kõva juurikas all olema.

Liigesepõletik (reuma).
Valged võsaülased tambiti puruks, asetati lühikeseks ajaks valutavale liigesele ja mähiti kinni. Vältida tuli nahapõletust, mis võis kergesti tekkida võsaülaste kauemal pealhoidmisel.

Kel reima oll, tarvitati kõivuhäälmit tiis.

Sookail (rabakalju). Näsiniin (naiste niin). Nõgesevannid parandavad reuma.
Arst Läätsa välja antud raamat „Kodumaa ravimtaimed”. Selle sees oli ka salvi ja tinktuuri õpetus, kuidas seda valmistakse.

Maarjasõnajala juur om hää rohi röimale. Tuud kodo ja puhastad puhtas, tiid paraja äädikevii ja keedad siis ummusen. Siis paned pääle ja kohe mõjuss.
Raudnõus ei tohi kiita, alumiinnõus tuli kiita. Vedelik läts karmiinpunases kohe.

Reumatism. Sookailad hautada ära ja panna kotiga soojalt haigele kohale, kui on reumahaigust. Tundsin seda inimest, kes terveks sai. Rätsepatööst jäi käsi haigeks õlast ja sõrmed ka. Kätt hoidis soojas vees ka.

Reuma. Kõrged maarjasõnajala lehed värskelt haige koha peale panna ja marle sees külje alla panna.

[Reuma.] Kõrvenõges on ka reuma vastu. Peksta ihu kõrvenõgestega kupule.

Reumat raviti maarjasõnajala mähistega ja ka kuivatatud noorte kaselehtede mähistega.

[Reuma vastu] võeti sisse 1 supilusikatäis kodus aetud saarepuu tõrva segatud veega ehk musta kohviga.

Kui ma karjas käisin, oli meil nõmmepealne karjamaa ja ka rabakarjamaa. Kasvasid seal kahte moodi taimed. Ühed olid sootaimed, teised nõmmetaimed. Vanaema õpetas: kui sa näed nõmmemaal niisuguseid madalaid roomavaid taimeid helesiniste pisikeste õitega, need on eerumpressid (jooksvarohi). Ta põdes reumat (rahvakeeles jooksva) ja astmat (hingekitsikust), sellepärast jõi omakeedetud rohtusid.

Kui mina laps olin siis 70-80 a. mees tõi metsast küüvitsa koort ja leotas viina sees ning arstis sellega oma jooksjat (küüvits - näsiniin). Ta määris küüvitsa koore leotist haigetele kohtadele, mis pidi heasti valu vähendama. See oli tuntud reumarohi.

Ravitaimedest.
Hiirekõrv. Sellest taimest vannid parandavat isegi kroonilised reumahaigused. Õitest juuakse ka teed.

Sipelga- või männikasvude vannid - reuma vastu.

Metsa all on ühed valged ülased. Nende õied (kuivatatult) leutati viina või piirituse sees. Tarvitati jalavalude, palaviku, reuma, närvipõletiku vasta. Toorelt pandi ülaseõisi peale (taoti puruks ja pandi peale nagu kompressi). Nii võis ka jalanaha maha võtta, kui kauaks [peale] jäi, aga valu kadus aastateks. [Võsaülane]

Kalmujuur oli reumavastane rohi. Leotati ja hõõruti peeneks.

Ülased on ka niisuke roimarohi. Neid korjatakse kevadel õitsemise aal. Mina ravisin valgetega [valgete ülastega]. Ülane on mürgine, ei tohi panna palja jala peale. Mina jälle panin, võttis vee naha alla. Suured rakud võttis üles. Aga paljud on sellest [taimest] abi saanud. Ülased peab katki hõõruma (tervena ei tee midagi), aga panna riide sisse, siis ei tee midagi, ei võta katki. Üks mees siin rääkis, et tema ema pand, võtnud jala katki, põle taht ära paraneda, kui paranes, siis oli jalg ka terve.

Sõnajalad peale panna, kui on reuma, kuid seda ei tohi kuigi kaua peal pidada (15 minutit). Mõju peab läbi riide olema.

Taim „paluna“ (vene полынь, koirohi) tarvitati reuma, kõhuhaiguse vastu.

Kui jalavalu reumatismus oli suur, siis hiirekõrvahein ummuses ära keeta, kui pool vett ära aurab, siis juua.

Tõine rohi om sellesama häda (liikmete valu) vasta. Rimatismus, röima om selle häda nimi. Sii om hiirekõrva vann. Sii on serande hain, kasvab aiamaa pääl, umbes kümme, viisteist tsentimeetrit pikk, õitseb juuni-juulikuul, tuleva väikese valge äitsme, pärast äitsmist tuleva nagu hiirekõrva külge. Sellest see nimigi tal. Tuleb korjata hulga, kui om vaja üleni vanni tetä. See hain keedetas ummusis ära üte pange viiga, siss pannas see vannivii manu, aetas parajas lämmas. Vannis tuleb olla viisteist minutit. Seda vanni tuleb tetä üts kümme korda. Kui siis vanni vesi hapus lääp, seda parem viil ta om.

Hiirekõrva tii (röima vastu).
Seda juuas sellesama häda kõrval. Võetas umbes üts peotäis seda haina, keedetas niisama ummises ära kahe liitri viiga, siss lastas seista paar tundi, siss juuvas seda tiid üts tiiklaasitäis päevan. Nii võib teda pruuki üts kolm-neli korda aastas, nii kui sii häda tunda annab, muudkui juu jälle. Talven tuleb kuivast heinast tiid tetä.

Reumarohi.
Maarjasõnajalad on ka reumarohi. Sõnajalgu on kolme seltsi. Kui jalad paistetanud ja valutavad, siis tarvitati. Need tuuakse metsast ja kohe toorest peast pantakse ümber jalgu ja kuiva sooja lapi ümber ka veel - kompressi moodi. Maarjasõnajalg kasvab metsas ja surnuaial ka võib näha. Ilusad ümmarguste sakkidega lehed, helerohelised. Kasvab nagu sulg. Nii et teine ei ole rohi ja teine on rohi.

Raudnõgesed - reuma vastu. Üksteist korda raudnõgese vihaga viheldi. Võis vihelda saunas ja ka mujal, kus tahtsivad. Kondivalu kadus ka ära.

Aadamajuured. V. K. Адама Корен.
Nende varred kasvavad väädi moodi, õige peened, koskile aia ehk risu peale. Veikesed kurgi moodi lehed, sügisel on pisikesed mustad marjad, kuid maa sees on temal pikad juured, kuni 1 meetri pikkused, mis lamakile pehmes pinnas maas kasvavad, jämedad kuni 10 sentimeetrit läbimõõt.
Aadamajuurtega rematismuse või jooksja arstimine on ju igal pool kuulus. Pannakse juurikatükkisi viina sisse ja määritakse haigeid käe- ja jalaliikmeid küll saunas, küll segatult punase türgi pipraga ja petroleumiga, küll nühitakse haigeid kohtasi palja värske juurikaga, mis sünnitab kanget valu, aga kas see ravimine on kedagi terveks teinud, seda ma küll ei usu.

Kaselehe tee olla hea juua, kui on reumahaigus liikmetes. Liikmehaiguse vastu. Sipelgavannid teha ka liikmeid paremaks.
Siis olevat veel head viinapraaga vannid.
Ka sinisavi mähised olla rohuks, savi kuumutada ja soojalt haige liikme peale panna.

Tegelikult on ta tõsi, et enne jaanipäeva on vaja raavrohtusi korjata. Mina palju aastaid põdesin ostra remontiismust. Käed-jalad mul nii kõvasti valutasivad. Kohe valuga valutasivad. Ühevahe käisin juba kepiga. Käisin arstisi pidi. Ei paremust kedagi. Vanad inimesed ütlesivad mulle: „Võta enne jaani, korja peenikesi nõgeseid, vihtle nendega saunas. Kaseviht too, kui alles lehed on koguni noored ja vaigused, vihtle sellega. Mitte üks kord, vaid palju kordasi. Kaeva peene nõgeste juurikaid, keeda neist tsäiud (teed), joo teda. Saad terveks.”
Ma tegin, nagu vanad inimesed käskisid. Mu jalad ja käed enam ei valuta. Vahest ka pidul tantsin. Siis ma küsisin ema kääst: „Mikspärast just enne jaani peab vihtasi tegema. Arstirohtusi korjama. Eks seda võiks ka peale jaani teha?“
„Võib küll,“ vastas ema. No aga enne jaani raavrohi hoiab kõik raavaine oma sees. Peale jaani lilled ja rohi läheb juba vanaks. Hakkab kuivama. Kõdunema. Ühiselt kuivad ja kaob taime seest kõige tarviline rohi ära. Iga raavtaimes hoiab oma sees üheksat sorti vitamiini, mis taime kuivamise aegu kaotab oma jõu.
Kask enne jaani on vaigune. See on inimesele rohuks. Peale jaani kasevaik kaob ära, osast kuivab ja kõduneb kase küllest ära. Putukad ja sipelgad imevad ta oma sisse. /---/

Hall sammal, mis kivide küljes kasvab, parandab liigeste reumat, kui seda ümber põlvede ööseks kompressina panna.

Jooksva (reuma) arstiti, tehti sõnajala ja sassaparilla vanni, joodi ka sassaparilla teed, pandi lumelilli haige koha peale, viheldi saunas nõgestega, pihlaka- ja tammevihtadega. Magati ahju peal soojas.

Reuma vastu - maarjasõnajalad panna külje alla. Ka nõgestega vihtlemine aitas.

Ülased on ka hea ravim reumahaiguse korral. Aga ettevaatlikult tarvitada. Nahk peab hästi terve olema. Ülased on väga mürgised. Helmi Kiis ise pole reumat ülastega ravinud, aga on teistelt kuulnud, kes on seda teinud. Räägivad, et isegi terve nahk ei kannata välja, kui ülastekompress kinni seotult kauaks naha peale jääb. Ja siis võib mürgitus tulla. Olevat sobiv, et pool tundi peal hoida, siis kompress ära võtta.

Sõnajalgadest tehti ka viinakompressi. Väikesed hakitud maarjasõnajala tükikesed pandi viinapudelisse ja siis pliidiserva peale üheks nädalaks seisma. Oli hea määrimiserohi reuma puhul. Tuli haige kohale peale hõõruda õhtul enne magamaheitmist. Siis oli hea tunne, et nahk hakkab hõõguma ja valu jäi vähemaks. Maarjasõnajalg on Võisiku metsades vähe esinev taim. Teda tuleb hoolega otsida. Kui on näha, et väikesed udukarvad on varre küljes, siis see ongi maarjasõnajalg. Sellest võib nii pehmet lehte kui vart viinapudelisse peenestada.

Kuuse- ja männikasvudest valmistati reumavanni. Sai teha kevadisel ajal, kui kasvud olid noored. Talveks neid ei varutud.

Reumahaiguse raviks on sõnajala vann hea. Eriti raviva toimega on maasõnajalg. Selle sõnajala vars on karvane, selle järgi tunnebki ära. Suurde patta pandi vesi soojenema, kuumale veele lisati mitu kamalutäit sõnajala varsi koos lehtedega sisse. Keema ei tohtinud lasta. Siis pandi see kuum vesi vanni ja see tehti külma veega parajaks. Kui tehti jalavanni, aitas sellest samast kangest veest, lasti ainult seistes jahtuda, et võis jalad sisse torgata. Aga kui inimene tahtis üleni vette minna, siis tuli parasjagu külma vett juurde lisada, aga igaks juhuks tuli kangemat ka sel juhul rohkem valmistada, muidu oleks raviv toime nõrgaks jäänud. Peredes oli ikka suuri vanne, kuhu sai täiskasvanud inimene minna. Head olid ka suured puutoobid, kus sai sõnajala vanni teha.

Sõnajala vanni tehti reuma puhul. Kui taheti üleni suurde vanni minna, siis selle jaoks tarvitati kohe mitu vihasuurust sõnajalapuhmakat. Suures pajas said sõnajalad tüki aega keeda, nii et nad pehmeks läksid. Selle aja sees oli sõnajalgadest raviv väärtus ka vette tulnud. Pada kallati vanni tühjaks, lisati külma või ka sooja vett vajaduse järgi niipalju juurde, et sai üleni vanni vee alla minna. Ravivannis viibiti tavaliselt pool tundi, mitte rohkem. Vahel tehti ainult jalavanni mõnes väiksemas nõus. Seda sel juhul, kui jalad olid eriti reumahaiged. See võis tugevama toimega sõnajala vann olla. Pärast vanni tuli soojad sukad jalga panna ja kui võimalik, näiteks õhtul, ka kohe voodisse teki alla minna.

Kui inimene põdes reumat, siis võeti sauna kaseviha asemele hoopis nõgeseviht kaasa ja viheldi kuumas.

Reuma puhul tehti jalgadele sõnajala vanni. Suur peotäis tooreid sõnajalgu pandi keeva veega „tõmbama“. Kui veidi jahtus, pandi jalad vette. Pool tundi hoiti. Kui oli suur vann või tünn olemas, tehti üleni kogu kehale vanni, sel juhul pidi sõnajalgu mitu suurt kamalutäit olema.

Reumaraviks tegid inimesed ülastekompressi. Võis panna siis käte või jalgade ümber ülaseid, kui nahk oli terve. Mitte ei tohtinud kaua hoida. Olid kanged ja mürgised. Oleks naha maha võtnud. Aga aitasid küll. Sai kompressi puhul veel riidega kinni siduda.

Tedremadarid kasvasid raba ääres. Nendelt korjati juurikaid, mis kuivatati vilus, talveks toodi tuppa. Tükeldati ja pandi valge viina hulka. Määriti sellega reumahaiget jalga või kätt. Üldse igalt poolt, kus aga valutas. Määrimise ajal tuli naha sisse hõõruda. Siis mõjus hästi. Veel soe ümber, näiteks vana kasuka tükk ümber. Tavaliselt tehti seda määrimist õhtul enne magamaheitmist. Kasukatükk jäigi siis ümber kogu ööks.

Pohlavarred korjati oktoobris kõige juurtega. Kuivatati ära ja tehti teed. See oli reumahaiguse raviks.

Tooreid ülaseid pandi reumahaiguse puhul haige koha peale kompressina. Aga üle poole tunni ei võinud peal pidada, sest nahk oleks villi läinud. Kui ülased olid peal, tuli ümber ka riie hoida. Kui nahk oli katki, siis selle koha peale ei tohtinud ülaseid panna, oleks tekkinud mürgitus.

Kastanimunad tulid katki taguda ja pandi reumahaige jala või käe peale riidetükiga. Kaua peal hoiti, polnud tähtsust. Mõni suur uskuja pani terved kastanimunad isegi voodikoti alla, et see pidi ka reumat ravima.

Ülastekompressi tehti reumahaiguse puhul. Siis tohtis ainult ülaseid lapiga peale panna, kui nahk oli terve. Kord oli ühel naisel jalad väga haiged. Sidus põlved kinni. Heitis aga voodisse ja jäi magama. Kui üles ärkas, oli möödunud kaua aega ja naisel jalgadelt ülaste alt nahk maas. Läks arsti juurde. Andis kaua aega nahka ravida. Aga reumavalust oli küll lahti juba sellest ühest kangest rohust, mis peale sai pandud ülaste näol.

Reuma vastu keedeti linnurohust teed, männikasvudest ja igasugu pepredest tehti vanni.
Viinas leotati kastaniõunu.

Arstimiks oli saunaleil. Peale iga raske töö lõppu köeti sauna (heinategu, rukkilõikus, kartulivõtmine). Leil ja vihtlemine viis väsimuse ja valu kontidest. Viheldi veel nõgestest tehtud vihaga, hea rohi reuma vastu.

Pihlakaõie tee on reuma vasta.

Ülaseid kasutati reuma vastu.

Maarohtudest.
Et nõges hea rõumarohi on, seda kuulsin alles hiljuti ühe tuttava käest, kes rõuma tagajärjel juba täiesti jalutuks oli jäänud. Pärast aga käis ja liikus jälle ja mina küsisin ta käest, et misasi teda nii terveks tegi, ja tema ütles, et nõgesevannid. Väimees, tubli mees, oli hakanud talle nõgesevanne tegema ja see oli tema jalad terveks teinud.

Sõnajalgu on kahte sorti, isa-sõnajalg ja ema-sõnajalg. Isa olevet tume lehtiga, tuu olevet parem. Kel on tugev reumahaigus ja kondivalu, tegeva parembas. Ma oma mammile ka tõi. Ja kui on peavalu, kott pea alla, võtt ka vähembas.

Kase tillukeste lehtede (hiirekõrvad) vann reumarohi.

Paljud reumahaiged ravisid endid ka sõnajala vanniga. Selleks toodi suur kaenlatäis sõnajalgu metsast ja keedeti suure veega. Vedelik muutus tumedaks. Jahutati ja hoiti haiged jalad vees. Võis teha kogu kehale sõnajala vanni. Selleks pidi vedelikku ohtrasti tegema ja majapidamises pidi suur vann või toober olema, kuhu üleni sisse sai pugeda. Millegipoolest lasti talurahval riigile sõnajalgu koguda I maailmasõja ajal. Milleks, ei tea.

Mõned tegid ka sõnajala vanni reumahaigetele jalgadele. Toodi kamalatäis sõnajalagu metsast, asetati suurde katlasse keema, nii et vesi muutus värviliseks. Tehti ka mitu nädalat järjest sooja jalavanni valude vähendamiseks ja liigesed said jälle liikuma.

Kui nõgesed kõrvetasid, raputati valusale kohale külma mulda peale. Vähendas valu ja nahk ei hakanud kihelema.
Kes oli reumahaige, kõrvetas ennast meelega nõgestega. Ütles, et ravis veidi.

Sõnajala vanni tehti reumahaigetele jalgadele. Toodi metsast suur kaenlatäis ja lasti vees keeda kõvasti, nii et tuli tume praagane vedelik. Leigesse vette asetati jalad. Soojendatult võis sama vett mitu päeva tarvitada.

Reumahaigete jalgade puhul tehti sõnajala vanni. Selleks keedeti sõnajalgu ja lasti jahtuda veidi. Jalad hoiti soojas sõnajala vees.

Üks moodus oli veel reuma raviks. Nimelt asetati kastanimunad kotiga lina alla, see parandas haiget. Ka taskus võis kastanimune hoida. Samuti pandi sõnajalgu lina alla. Vähemalt haiged uskusid, et valud vähenesid.

Kasepunga viinaga tuli reumahaigeid liigeseid määrida, parandas hästi, valu kadus.

Sõnajalgu tarvitati reumahaiguse vastu. On kuulda olnud, et tuli keeta sõnajalgu umbes pool tundi ja sellest vanni teha. Seda Tumma talus küll ei tehtud, kuid külast küll sai sellist ravi kuuldud. Aga pereisa tegi nii, et tõi kaenlatäie sõnajalgu metsast ja asetas need põhukoti peale lina alla ja ise heitis siis peale magama. Ütles ise, et ravib. Ju siis tarvitas kas reuma või närvipõletiku vastu.

Reumat ravisid ka ülased. Öeldi ka, et ülased on ka närvirohuks. Nii pani naabrimees Soone Ruudi tambitud ülased õla peale, kus oli närvipõletik. Pani särgi alla ja sidus riidega kinni. Võttis heaks küll, kuid ei tohtinud ülaseid kaua peal hoida, oleks naha villiliseks tõmmanud. Aga üldiselt pidi see nahk hästi terve olema, kui taheti ülaseid peale panna, sest ülased on mürgised.

Liigesehaiguste ja reuma puhul kasutati murakalehtede ja ka muraka tupplehtede keedist või teed. Viheldi nõgesevihtadega, tehti nõgesevanne. Kasutati ka ülaseid. Nendega pidi olema ettevaatlik, ei tohtinud palja ihu peale panna ja hoida lühikest aega. Kasutati ka kasepungade viinaleotist ja juba eelpool nimetatud sassaparillaid.

Reumat võis ravida saunas kadakavihaga viheldes, samuti oli see protseduur hea venituse vastu.

Kadakavihaga viheldi saunas jooksva ja reuma puhul. Ka olid kadakaoksad desinfitseerivaks vahendiks. Nendega hautati kapsatünne, lihaastjaid ja lüpsikuid, kirne. Olid ju vanasti kõik tarberiistad puust. Kadakaokstega hautatakse praegugi kapsatünne, lihaastjaid ja muud.

Vana aja rahvameditsiinis oli saun haiglaks ja loodus apteek. Raha ei vajanud kumbki, aga teadmisi küll. Metsas raietööl, kus raske töö, higistamine ja külm kõik vahetult inimest murdis, oligi reumahaigus käes. Teadagi, sookail või sassaparilla, emb-kumb käeulatuses oli, sellest tulel teed tehti, targu võttes, sedakorda aitas tõesti. Ent mõlemil on uimastav mõju, see ahvatles... Pealegi andis kuum tee ka sooja, rüübati veel ja veel, kuni vajuti jäädavalt kokku. Seesuguseid juhtumeid oli Kuremäe metsates ja mujalgi.
Aga sootu paremaid tulemusi saadi vanniraviga. Vann kui seesugune oli veel tundmatu, aga tünn ajas asja ära. Tünni või tõrde pandi peenendatud sassaparillad ja murelasi, kuum vesi peale, kui reumahaige juba tõrres oli, siis lisati veel kuuma vett juurde vastavalt vajadusele. Haige pandi istuma, nii et pea ulatas üle tünni ääre. Pealt kaeti tünn riidega, ainult pea jäi välja. Nii hautati üle tunni, kuidas haige enesetunne lubas. Vannist läks haige voodi tekkide alla, mõne tunni pärast oli tervis korras. /---/

Viere Värdi jõi haiguse vasta sassaparila (hanevitsa) tied. Mõjus südamelle halvasti. Arst kielas ära, sie on mürgine. Tal oli reuma vist.

Kuulin, siin kiegi rääkis, neil haige, täma läks, tõi apteegist kolmekordset kaks pudelitäit, selle sisse pani palderjani. Sellega määris reuma vasta. Kas omakorjatud palderjan oli või tõi apteegist, ma ei tia.

Näsaniine vett kietasid, sellega ravisivad ka reumat. Mina sest rohkemb ei tia.

Harilikke pohlaõisi ütlesid vanad inimesed, et on üheksa haiguse vastu. Tarvitati neeru- ja põiehaiguse, reuma ja liigesepõletiku raviks. Üldiselt väga tuntud ja verdpuhastav taim. /---/ Sama haigustele tehti ka leesikateed.

Mitme hädale.
1 kilo kaertele lisati viis liitert vett ja keedeti seni, kui vesi oli ära keenud. Siis lisada jälle viis liitert vett ja keeta uuesti. Kurnata segu läbi ja lisada üks kilo mett ka hulka sellele vedelikule ja keeta siis veel hästi läbi. Nüüd valada segu kõik emailitud nõusse ja lasta jahedas kohas 24 tundi seista. Siis täita see segu pudelitesse ja hoitakse alal õhukindlalt, ikka jahedas kohas. Tarvitades võib juurde lisada veel pisut jõhvikamahla ka. Ravib palavikku, neeru- ja põiehaigusi, siis veel on heaks rohuks igasuguste närvihaiguste puhul ja ka reumaraviks. Siis veel söögiisu andjaks ja ka unepuuduse puhul peab seda rohtu tarvitama. Raviks tarvitada tuleb seda kolm või neli klaasitäit päevas. Eks tule proovida.

Minu korteriperenaine Häädemeestel Hildegard Sinimäe (sündinud 1892) rääkis, et tema vanem vend, meremees, on reumavastase vahendina kasutanud kartulit. Ta kandnud alati taskus toorest kartulit, mida ühtepuhku käega mudinud.

Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Pohlaõied - põiehaiguste ja reuma raviks.

Pohl - otseselt süües liigesepõletiku ja reuma raviks.

Looduses seisev materjal.
Kadakas. Kadakas on olnud ja jääb meie maal küll populaarsemaks ravitaimeks. Kadakaga suitsutati elutube, aitasid. Lisaks suitsutamisele hautati ja küüriti piimapütte, võimasinaid, õlleankruid, mesipuid ja nii edasi. Kadakapuust valmistati hinnalisi toidunõusid: võikarpe, õllekappasid, lihaliudu, pudrumändi. Kadakast vooliti lusikaid, treiti (ravi)viinanappasid; lõigati hambaorki. Siit leiame palju profülaktikat.
Kadakavihad seisid kasevihtade kõrval suures lugupidamises, eriti reuma- ja maksahaiguste puhul. Kadakaoksa vannid ja mähised aitasid liigesehaiguste ja põletikkude puhul.
Rootsis ilmunud rahvameditsiinis olevat kadakat loetud 27 haiguse raviks, järgnevat mustikas 12 haiguse (peamiselt seedehaiguste) raviks.

Tänapäeval olen kuulnud, et valutavaid liikmeid (reumahaigeid) määritakse kastanimunade leotisega viinas või piirituses.

Liigeste ja soonte haigused.
Määriti piirituse ehk viinaga, ka mudaga. Tehti männikasvude ja kaerapõhu vanne (reuma puhul). Lasti päikest haigele kohale paista.

Minu vanaisa kasutas reuma ravimiseks pohlalehti ja -õisi teena, marju aga salati ning moosina.

Salme Martinson põdes raskekujulist reumat. 2-3 korda oli igal aastal haiglas ravil. Kord viidi isegi kanderaamiga haiglasse. Keegi õpetas teda õitsevate ülastega reumat arstima. Ta korjas värskeid õitsevaid ülaseid, pani õhtul riidetükil voodisse ja heitis ise öösärgis otsa. Varsti oli tunda, et tõmbas nagu nahka. Ei tohi kaua lamada ülastel. Aitab umbes veerand tunnist. Muidu võtab ka läbi öösärgi naha kupla. Tarvitas ülaseid, kuni ära kuivasid. Selle järele tarvitas veel teise peotäie ülaseid ärakuivamiseni. Selle ravi järele kadus reumahaigus. Ta tundis end kolm aastat täitsa tervena, ei tundnud valu kusagil. (Salme Martinson, neiuna Kell, sünd. 1898. a., elas vanemas eas Tootsis. Nüüd surnud.)

Reuma puhul pidi maarjasõnajala ja sipelgavanne tegema.

Kõrvenõgesest viht on reuma vastu.

Nõgesevihaga vihelnud reuma vastu. Suvel teeme iga nädal sauna.

Reuma vastu keedeti kusikuklasi ja männikasve.

Raudrohu tee peaks reuma vastu ja kopsuhaiguse vastu olema.

Roimale on kaerakõrred. Isegi voodisse võib panna. Aga kui vanni teha, siis väikselt tuleb hakseldada ära ja need kaerakõrred või -õled ja mähised soojalt panna.

Hiad reuma ja liigessehaigusse rohtu sain. Nied on nõgessed. Mis nõgessed? Harilikud nõgessed. (Lähedal kasvavad kõrve- ja raudnõgesed, mõlemaid liike kasutab.)
Nõgesetied teha noortest võsudest. Kuivatatud nõgeseid panna üks tielusikatäis kuhjaga vierand liitri kievale viele. Lasta tõmmata kümme kuni viisteist minutit. Seda juua ühe kuu juoksul. Üks tass puol tundi enne hommikusüöki ja päeva juoksul viel üks kuni kaks tassitäit enne süöki.
Puhastab verd, on kasulik.

Nõgesevann on haigetelle kohtadelle hia arstirohi. Võtab valu mõneks ajaks ära, reumavalu.
Nõgesed korjata, kuivatada pundis. Vanni jaoks võtta üks peotäis juuri, kaks peotäit lehti ja varsi. Juured olgu hästi pestud. Kõik juured, lehed ja varred pannakse likku viie liitri külma viega. Leotatakse üö otsa. Järgmisel päeval tuleb sie segu kiema lasta, vähe aega kieta. Siis on valmis. Selles siis vannitada haigeid kohti.
Kasutada võib segu kaks kuni kolm korda. (Sie on ühest vanast Austria tohtriraamatust.)

Varemalt ei olnud niipalju liigestetõbiseid silma hakand, kui neid siinkandis on. Rõimat seljas ikka kurdeti ka. Kuulsin lapseeas, et reumahaigeid kohti määriti küüvitsa piiritusega, see on näsiniine piiritus; piiritus, kus leotati sees näsiniine koori. Seletaja oli kõrges eas inimene. Lohk Mart. Elas Tihemetsa Kamalis.

[Puusareuma]
Kartuliõied leotada viina sees ja selle viinaga määrida.

[Puusareuma]
Purustatud kastanjamunad leotada viinas ja sellega soojas määrida.

[Puusareuma]
Mädarõika juured pesta, peenendada, viinas leotada, 5 päeva pimedas hoida ja selle viinaga määrida.

[Puusareuma]
Võilille õied viinas leotada, pimedas hoida ja selle viinaga määrida.

Reuma.
Ülased, ainult puruks tambitud pealsed koos õitega lapi vahele panna ja haigele liigesele mitmeks tunniks. Tõmbab kubla ja valutab.

Reumat arstiti sõnajalguga. Need mässiti ümbre jala ja hoiti öö otsa pääl. Hommikul visati ära.

Kevadel tehti männikasvu vanni reuma vastu.

Nüüd on röima, vanast üteldi, et röimatismus, siis ema tõi metsast sipelgapesa, pani suurde tõrde, aurutas sääl neid, pani sinna veel nõgesid ja seal siis sauna ajal ta ennast vannitas.

Suutubakat, tuu om hää reumarohi küll. Kõige paremb on õitsemiseajal korjata.

[Puusareuma]
Elupuu oksad peenestada, viinas leotada ja selle viinaga määrida.

Sõnajalgade peal magatakse, ma ei tea, kas reuma või liigesehaiguse vastu.

Kui oli reuma, pidi inimene kastaniõisi korjama ja need viina sisse likku panema ja pimedasse asetama, näiteks kappi riiulile. Tuli vast nädalapäevad hoida ja siis sellega määrida haigeid liigeseid. Tuli vedelik hõõruda naha sisse, siis mõjus kiiremini tervendavalt.

Juta on kuulnud ka, et reuma puhul aitab ka sõnajala vann. Kui reuma on hästi tugev, soovitatakse terve kerega vanni minna, selleks tuleb keeta sõnajalgadest kange vedelik ja seda lisada vanniveele. Iga sõnajalg ei kõlbagi selleks.

Järgmiseks seletas ta, kuidas männikasvudega võidelda reuma vastu: tuleb teatud aja tagant teha männikasvu vanne. Kahjuks pole mul täpselt meeles, millise sagedusega, kuid mäletan, et kui kuur algas teatud ajal (vist veebruaris, märtsis), tuli see läbida erinevate intervallidega.

Naistepune on hea reuma- ja köharohi.

Reuma puhul kastaniõite peale denatuuri, sellega sai ka määrida.

Sookaeltest sai ka abi radikuliidi või reumavalu puhul. Ka joodi sisse. Arst pole rohkem lubanud, kui pool klaasi päevas.

Pohlad on reuma vastu.

Radikuliidi ravi on nii. Läikiv paju. See ei ole see nuttev paju. Noored võsud, kui tulevad, on punased, kollased kohe, kui tulevad. Läikivad lehed. Raiud maha noores kuus. Kevade tulevad tal need võsud välja. Võtad teed tšaiut, kaks kuud tuleb seda juua. Siis kaks kuud vahet ja veel kuu aega juua. Radikuliidi kohe võtab ära. Kui on seljanärv külmast haige, siis ka.

Ülastega, nendega arstiti röimat, pandi jalgude peale. Arstiti ja põletati nii ära. Ma tean ühte naist, kes pani ja põletas, ei saanud kuidagi enam terveks.

Sõnajala vannisid tehti, siis tehti veel nõgesevanni - reuma vastu.

Nõgesevihaga viheldi saunas - reuma vastu.

Reuma vastu aitavad sõnajalad. [Tuleb ümber käte mässida]

Röimarohi on nisukene. Kartulimaadel on nisuke. Porgandilehe moodi, aga vähe laiemad. Punased, roosakad õied. Hästi mahlane. Mul sel Endlil lõi põlveliikme põlendik. Käisime arstil, aga ei saand midagi. Punased on selle rohu nimi. Pidi silmale hea olema. Mina arvasin, et kui ta silmale halba ei tee, siis ta ei tee põlvele ka. Tampisin kirvesilmaga hästi veele ja panin kompressi peale. Öö otsa - hommikul oli paistetus alanend, hakkas paranema.

Reumale pidi olema maarjasõnajalg, paned voodilina alla.

Mis on väga hea, see on kastanipuu lehtede peal magada - kastanipuu padi! Mul oli reuma, radikuliit ja sõin rohtusid. Pea, selg ja kael valutasid. Üks tuttav meesterahvas ütles: „Mis sa vaevled! Hakka kastanilehtede peal magama.“ Tegin 3 kuuri läbi 10 päeva tagant, siiamaani pole valusid tundnud, mul ei ole peavalu kah enam olnud. Aga peab ikka usku ka olema, minul tõesti aitas. Iga õhtu paned padja sisse värsked kastanilehed.

Pohlavarred, pohlad, seda räägiti ikka, see pidi liigestehaiguste ja reuma vastu olema.

Sõnajalad pandi voodisse lina alla, et see pidi kah ikka reuma vastu aitama.

Siis on, et nõgesed ahjus kuumaks ajada ja peale panna - see jälle reuma vastu.

Ülased pidid reuma vasta leutama viina sies ja sellega määrima. Kaua ei tohi, võtab naha maha.

Sõnajalad on kahte sorti. Osa on kolme oksaga, nied ei ole ravitaimed, aga kaheoksaga on. Tegin kohe marlist koti sisse, panin nied täis ja kohe keha ümber, on reuma vasta.

Sassaparillad - kasvab suos, umbes puole meetri kõrgune, tal on roosad õied. Teda kasvab Sirtsi suos, sealt me käisime korjamas. teda peab hästi ettevaatlikult tarvitama. Just reuma vasta. Maainimesed hästi ju põevad seda liikmehaigust.

Ja põldosjad on ka nisukese reuma vasta, põldosja mähised.

Tedremarana juure tee, see pidi reumatee olema.

Reuma vastu naised ikka sidusid sõnajalgu. Nied pikkad, mis kasvavad vastu maad. Kus oli valu selgas, sinna sidusid.

Kui reuma on, siis ravida mäerõikaga. Rõigas lõigata väikesteks tükkideks - siis hautada koos nõgestega ja selle vedelikuga õhtuti määrida.

Pohlavarred kevadel vara, kui lume alt tulnud, pidid reuma vastu olema.

Pohlavarred pidid reuma vasta olema.

Pane linnumagusat pudelisse. Sipelgad tulevad sisse. Siis vala piiritus peale, saabki sipelgapiiritus. See on röima vastu. Üülud (ülased) korjata, kuivatada, timppiirituse sisse panna, see on ka.

Männiokka ja sipelgavanni luuvalu ja reuma vastu.

Nõgõsõviht om rohus. Kes ütles, õt reumatismusõ rohi om tuu hää. Hainarohto om pallu.
Mees, Jaan Vallner, ütleb vahele: „Hainust na rohu tetäsege.“

Mul kange reuma ristluude sees. Ma peangi ennast taimedega tohterdama hakkama. Kasepunga veega. Tuleb kange kasepunga vesi teha ja sellega võib määrida või peale panna. Noori kasepungasid võib peale panna. Noored lehed, need on sama head. Seal, kus on haigus, sinna kohta tuleb panna peale ja siis kinni mässida ja ongi hea ravim.
Mul on ravimtaimedest üks raamat, kus kõik väljaandja nimi on seal peal ja siis on kõik pildid seal juures, mismoodi ta välja näeb ja kuskohas ta kasvab ja mis ajal ta õitseb ja kuidas teda tarvitakse siis ja mis haiguste vastu.
Aga ei mina pole neid veel tarvitand. Ma pole arsti juures käind ega metsarohtudega määrind.
Ja nüüd ma lugesin seda... Leidsin selle raamatu üles - tead võibolla, vanasti üks kuulus tohter Kreuzwald oli - selle „Kodutohtri“ leidsin üles. Meie papal oli see varutud, kui ta noor oli. Nüüd on paljas närakas, aga ma leidsin selle üles ja seal oli ka, ma lugesin seda ravitsemist. Kõik oli reuma nime all. Kontisi see ei puudu, et on nii, et kõik need kondi välimised ja liikmed ja kõõlused, mis konte ja liikmeid koos hoidvad, et on nende sees ja liikmete jämenemine on kolmel vormil. Üks on siis see üldine reuma, aga teine vorm on puusavalu nime all ja teine on siis jälle ristluuvalu nime all, seda öeldakse lendva, või nagu pärast öeldi, issias. Nii kaua, kui varvaste sisse välja lööb. Aga ristluuvalu on siis lendva. Ja ikka kasepungasid tuleb panna.

On teine rohu viel, millega ma arstisin. Võsaülased ka siduda siia, kui on reuma. Aga neid ei tohi palja ihu peale panna, vaid riide sisse. Ja siis neid leotatas viina sies. Mina ka leotasin viina sies. Este tuli ülased ära kuivatada. Siis selle viinaga määrisin ja sidusin kinni. Aga kus lõikas mul katki kõik...! Kaua oli haige.

Reuma, jalg haige. Kange rohi, kriipsurohust öelda, see võttis siis valu ära. [Märkus: kõnealune rohi on apteegirohi.] Ma ei saand üldse liikuda.
Maarjasõnajalad, et siis neid tuua metsast ja nendega siduda kinni see jalg. Aga mina ei pääsend metsa. Maarjasõnajalgadel langevad lehed allapoole. Mulle keegi õpetas siis Lüganusel. Siis ma toorelt panin kohe.

Pedajas ehk mänd kasvab igal pool, meie metsades on ta üks tähtsamatest puudest. Tema noori kasve tarvitatakse reumatismihaiguse arstimiseks. Vees, kus neid leotatakse, hoiab haige oma haiget kehaosa.

Arstirohuks.
Hobusemokad tarvitati rinnatiismuse vastu.

Tedremarana juured asetatakse piiritusse, kust ta seismise järele ära juuakse, on ka rinnatiismuse vastu.

Arstirohuks.
Kase noored lehed asetatakse ka piiritusse ja tarvitatakse nii välistpoole määrimiseks kui ka sissevõtmiseks, eriti hää rinnatiismuse vastu.

Päris maavits [rahvapärane nimetus puudub]. Maavitsa varsi reuma vastu.

Ülane - katkihõõrutult, kahe riide vahele kompressiga reuma vastu. Ettevaatust - mürgine, mitte üle 10 minuti hoida, tekitab raskeid põletisville.

Sassaparilad - tee reuma vastu.

Noored saarelehed - tee reuma vastu.

Kikkamarjanavarred. Kasvab madalamatel mätaste peal. Roomav taim. Mustad marjad on tal külles, nagu kadakamarjad. Marju süüakse ka. On hapukad ja maitsvad marjad.
Minu ema Mari Mõtsar, 68 aastat vana, kui suri. Nüüd oleks ta 106 aastat vana olnud, kui elaks. Tema valmistas neist kikkamarjanavartest rohtu. Minust seitse aastat vanem vend jäi haigeks. Ta oli siis 25 aastat vana. Temal oli vist äkiline röima. Käed ragisesivad ja ei saanud enam tööd teha.
Ema siis tegi nendest kikkamarjanavartest (kõige marjadega koos) vanni ja see oli punane nagu vein. Ühte vanni tarvitas nädal aega. Soojendas üles ja siis ta käis seal iga päev üks kord vannis. Ja niiviisi siis üks kuu aega. Ja sai terveks. Ja nüüd on ta praegu 78 a. vana. Elab Verioral. Seal on tal poeg - poja juures.
Tal on väga väikesed pohlavarre moodi lehed. Marjad on mustad. Roomav nagu reburajad [reburõikad], ’karukollad’.

Jooksvarohi [Linnaea borealis].
Arstitakse sellega jooksva (reumatismi) haigust. Selleks keedetakse neid padas ja juuakse seda keedist (teed).

Naistepuna - juusja (reumatism) vastu.

Jooksvapuu [Solanum dulcamara]. Nimetatakse veel jooksjapuu, nagu siin enamalt jaolt rahvas reumatismi nimetab. Selle põõsas-puu oksi ja lehti keedetakse vee sees ning juuakse seda vett jooksvavalu vastu. Aidata väga heaste.

Metsülane (Anemone silvestris L.). Suur ülane, külmaülane. Reuma vastu taimi puruks pressitud ja kompressidena haigele kohale pandud.

Hobukastan (Aesculus hippocastanum L.). Kastan. Õied, samuti ka peenendatud vili leotetud piirituses - vahend reuma ravimiseks. Leotist peale määrida ehk kompresse temaga teha.

Arstirohtudeks tarvitatakse järgmisi rohte: pohlalehed - reumatismi, jooksjahaiguse vastu.

Männikasvud tuleb korjata kevadel. Teda tarvitatakse reumotiismuse vastu. Tuleb ära keeta ja selles vannitada.

Pedajakasvud, kusikuklase pesa ja jõekalmused ehk „lesnagud“ keedetakse kinnise nõu sees ning seda tarvitatakse reumatismuse vastu.

Rehmatismuse haiged vihtusid ennast saunas nõgestega ja käidi ka nõgesevannis.

[Rehmatismuse haiged.] Tehti ka kuusenõeltest vanni. Hobusesõnnikust valmistati vanni ja käidi selles.

Sõnajala juurtest tehti leiba ja seda söödi sisemiste haiguste vastu. Kogu taime õitest valmistadi oobiumi kõhuvalu ja rematismuse vastu. Rematismuse vastu oli ka teine abinõu, seks käidi hommikukastega paljajalu heina sees.

Kuuse ja männa noortest kasvudest tehakse vanni rematismuse vastu.

Kaseurbi piirituses leotades tarvitatakse köha ja rematismuse vastu.

Ristikheina õitest ja ka hiirekõrvarohust tehakse vanni rematismuse vastu.

Nõgest tarvitatakse kuusekasvudega segamini reh[u]matiumi vastu.

Harilikke maavitse tarvitatakse rehmatiumi ja sammaspoolede arstimiseks.

Maavitsa leotist tarvitati reumatismi ja mitmesuguste naha sammaspoolikute parandamiseks.

Maavitsa leotist tarvitatakse reumatismi ja naha sammaspoolikute arstimiseks. /---/
/---/ Nii on taimed vanal kui nüüdsel ajal suurt tarvitust leidnud. Inimesed on nendele pühendanud suurema tähelepanu

Maavitsade leotist tarvitati reumatismile ja nahahaigustele.

Reumatismuses jalgu vihuti nõgestega saunas ja käidi ka vannis, kuhu oli pandud hobusesõnnikut vee sekka, ning ka mahalangenud kuuseokastest tehtud vannis. /---/

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanasti, kui rahvas viletsalt elas ja nende kultuur arenemata oli, pidid nad leppima viletsamate oludega. Sel ajal tarvitati taimi kõiges majapidamises. Muidugi ka oskust nõudis see, missugust taime tarvitada ja missugust mitte. Kevadel, kui maa lumekattest vabanes ja igal pool rohi haljendas ning nõgesed omad pääd pistsid, olid noppijad nende kannul. Nõgestest saadi maitsvad suppi, siis kui nad noored olid. Samuti oblikast, maltsadest ja ohakatest valmistati suppi. Vanal ajal sõid neid inimesed, nüüd antakse loomadele.
Ka haiguste vastu tarvitati mitmesuguseid taimi.
Reumatismi vastu tehti nõgesest ja noortest kuusekasvudest vanni.

Samuti tarvitati kalmusejuurte tinktuuri reumatismi vastu.

Arstirohutaimed.
Arstirohuks tarvitati ka kaetisrohu ehk liivatee lillakaid õisi ühes ülemiste okstega reumaatiliste valude, külmetuste ja sagedasti üheksa haiguse vastu, nagu rahvas teda nimetab.

Pärismaavitsa lehtedeta varsi, mis kevadel või sügisel lõigatud, leotati vees ja seda leotist tarvitati reumatismi ja mitmesuguste naha sammaspoolikute parandamiseks.

Liivatee - pruugitakse reumaatiliste valude ja külmetamiserohuks.

Päris maavits - maavitsa leotist tarvitatakse reumatismi ja mitmesuguste naha sammaspoolikute parandamiseks.

Liivatee - liivateed tarvitatakse reumaatiliste valude vastu, külmetuse ja mitmete muude haigusavaldiste kõrvaldamiseks. Teda nimetatakse veel üheksatõberohuks.

Männikasvud - keedetakse ära ja tarvitatakse lendva, reuma, tiiskuse vastu.

Nätselmehein - seesama [keedetakse ära ja tarvitatakse lendav, reumma, tiiskuse vastu].

Rimmotiismus. Tarvitatakse noori kaselehti.

Veriheinadest tehakse vanni, kui on rinatismusehaigus.

Maavits - maavitsa leotist tarvitatakse reumatismi vastu.

Nõgesene viht (ka reuma vastu), pani hiljem ihu sügelema kaua aega. Saunas tarvitati.

Audemäel 16. VIII. 65
Jõudu, vanaperemees!
Pean jälle Teie kallist rahu rikkuma. Inimestega kokku puutudes kuuleb mõndagi huvitavat ja tulusat. Ma saadan tänase postiga ühe osa Teile ära, et ei tuleks tulevikus arusaamatusi.
Kodused arstirohud.
Hobukastani (Aesculus hippocastanum) õiepunga ekstrakti kompress reuma vastu. Hobukastani õiepungad leotatakse piirituses.

Kuusk - kasvandid ühes männiga vannis annavad tervist seedimisele, hingeldamisele ja reumale (jooksva korral).

Reumatismus. Hiirekõrvade keedis. Hiirekõrvad puhtaks pesta, keeta ja kurnatud leent sisse anda. Haigeid liikmeid hautada keedises.

Nurmenuku juurikaid tarvitati remontiismuse vastu

Mädarõigas. Mädarõika juurt tarvitatakse rinnaaluse haiguse, koleera ja jooksva ehk rematismi vastu.

Reumatismuse vastu on hää rohi kaislad, kibuvitsad.

Päris maavits ehk majakavits - reumatismi ja mitmesuguste sammaspoolikute vastu.

[Kameljahein, teehein] vannina rematismuse ja krampide vastu.

Emanõges, suskja - tarvitatakse ka rematismuse ja tuimaks jäämise vastu vihtlemisega saunas ja päikesepaistel.

Sootubakad keedetakse hummuses ja juuakse tiisikuse ja rinatismuse vastu.

Kalmused rimatismi vastu.

Palmsõnajala lehtedel magati reuma vastu. Minu tädi tütretütar ravib praegu. On parem.
“Palmsõnajalg kasvab käntas üles suureks põõsaks, aga maarjasõnajalg ajab ühe väikse nupu, sõrmepikkuse, ja on kõver. Maarjasõnajala taimest (juured ja leht) keedeti vett ja anti loomale, kui loom täis ajas”.

Võilill. Võililled pandi petrooleumi sisse ja leotati. Sellega määriti, kui reuma oli.

Näsiniinepuu koorest tehti teed ja joodi reuma vastu. On mürk, tuleb vähe võtta. Tunnen seda inimest, kes sai terveks.

Suur sõnajalg hargneb pealt. Selle juurtest keedeti reumarohtu. Haiget liiget leotati vees.

Sõnajalg (reuma puhul pandi ümber haigestunud koha).

Värske kõivolehe - luuvalu ja reumarohi.

Reuma jalgades - koorega keedetud kartuli leeme sees jalgade leotamine soola lisamisega.

Reuma raviks tehakse kalmusejuure vanne. /---/

Kastanjaõite tee on hea reuma vastu.

Maikuu mesi 625 grammi, aaloe 375 grammi, vein 875 grammi. Aaloe peenestada hakkmasinaga (aaloe peab olema 3-5 aastane ja 5 päeva enne aaloe lõikamist taime mitte kasta). Segu asetada 5 päevaks pimedasse kohta. Võtta esimesed 5 päeva 1 supilusikatäis 3 korda päevas 1 tund enne sööki. Ravimise aeg 2-3 nädalat kuni 1,5 kuud. Seda segu sellises doseeringus soovitatakse kopsutuberkuloosi, maohaavandite ja teiste haavandite raviks. Sel viisil ravitakse grippi, angiini. Ühe kuu jooksul võib terveks ravida kroonilised haigused, radikuliidid, kroonilised verehaigused, hüpertoonia, reuma, maksa-, mao-, südame- ja neeruhaigused, psüühilised häired, onkoloogilised haigused, naistehaigused.

Ma olen reuma ravimiseks asetanud põlvede ümber kaselehti.

Reuma vastu olen pannud ümber põlvede nõgeselehti viinaga, kuid see võtab üles rakud.

Reuma ravimiseks tuleb end saunas vihelda nõgesevihaga.

Kastanimuna [hobukastani seemne] tükid leotada viinas ja määrida haiget selga, kukkunud, põrunud või reuma kohti. On hästi hea.

Reuma vastu aitab, kui liikmeid määrida hobukastani munade keeduveega.

Roima vastu jasmiiniõied bensiinisse ja seda peale määrida.

Roima. Peab võtma kreeka pähklite koort, tampida peeneks ja panna viina sisse. Lasta üks ööpäev seista. Tarvitada üks pits korraga. Jutustajal endal kadus haigus (käis selle tõttu küürus) peale ühe pudeli tarvitamist.

Reumat raviti saunas petrooleumiga. Haige koht määriti petrooleumiga kokku ja viheldi leilis kase- või nõgesevihaga. Kasutati ka kadaka- ja tammevihta. Maril endal olevat olnud ka reuma.

Orjavitsa keedise vanne tarvitatakse rheuma vastu.

Sõnajalg pakub soodsat vastuabinõu reuhma arstimiseks vannis sooja veega.

Männikasvu tee - reumatismusele.

Samuti ka saarekasvu tee [reumatismusele].

Reumatismuse vastu tehakse teed tervest taimest (juured, lehed, õied, varred). Pohlaõie teed ei võivat palju juua, hakkavat neerude külge.

Artemisa absinthium. Tiisikuse vastu viina sisse pannes ja juues. Samuti ka olevat hää kõhutüüfuse, reumatismuse ja maohaavade korral.

[Ärakirjutatud] [Teed.]
Liivatee ehk kaetisrohi kasvab liivakinkudel, metsades ja teedeveertel madala puise põõsakesena. Tema lillakaid õisi ühes ülemiste okstega korjatakse rohuks. Liivateed pruugitakse reumaatiliste valude vastu, külmetuse ja mitmete muude haiguseavalduste kõrvaldamiseks. Sagedasti nimetab teda rahvas “üheksa haiguse rohuks”.

[Ärakirjutatud]
[Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.]
Maavitsad on kartuli lähisugulased. Nad kasvavad meil niiskeil, varjatud kraavides.
Päris maavitsast tarvitatakse ainult lehtedeta varsi, mis kevadel või sügisel lõigatud. Varred on alguses kibeda maiguga, mis suus pärast magusaks muutub. Päris maavits sisaldab tugevat mürki solaniini. Maavitsa leotist tarvitatakse reumatismi ja mitmesuguste naha sammaspoolikute parandamiseks. Solaniin mõjub kudede peale surmavalt, nii et temast puudutatud koed surnud osadena kehalt ära langevad. Rahva seas on maavits laialt pruugitav vahend, millega siiski üliettevaatlik oldagu, et keha mürgistust ära hoida.

Palukas. Kange palukalehe teed on siis hää juua, kui rimatismus on, ja õieteed on hää alati tarvitada.

Hiire kõrvad (reuma vastu).

Pohlaõie tee reumatismuse vastu.

(Palohk) pohlahäelmu. (Vana) köha, rehulma, tiisikuseks. Tee näol.

Leeskämarja - vannitades remetismuse haigusel.

Sassaparilla - leesik (Arbutus uvva ursi L.), leotati kaks nädalat piirituse sees ehk kuu aega viina sees sooja pliidi pääl ja määriti jooksva (reumatism) haigeid kohti.

[näsiniine] Rheumahaiguse vastu ummukses valmistatud keedis.

Männikasvud ja sipelgapesa keeta vanni jaoks. Rheumatismuse jaoks.

Pohla (paluka) värsked lehed ja juured keedetakse teeks. Üks osa lehti ja juuri ning kaheksa osa vett - reumatismuse vastu. Kange pohlavarte keedis: külmetamise vastu, kurguloputamise vahendiks, seedimisrikete vastu.

Kastane - błømar. [Aesculus hippocastanum]. On head reumatismi vastu. Pannakse piiritusse ja määritakse peale. Tarvitatakse ikka edasi.

Kráusgraun (Vaccinum vitis idaea). Pohlavarre teed juuakse reumatismi vastu, peale selle keedetakse seda nendele, kes on saanud verd uriini.

Hautatud heinapebrid[pri] tarvitati algava verekihvtituse, külmanud liikmete ja krampide vastu ja heinapebre keedisesse kastetud mähiseid rheumatismuse, gihti ja skorphutise vastu.

[reuma?] Salamahti korjati mõisa metsast ka männikasusid kevadel, millistest tehti vanni suurde tõrde, kuhu inimene mahtus sisse istuma. Oli saadaval palju sipelgapesi, siis tehti ka neist vanni. Kõige lihtsam oli aga lakast korjata heinapebresid (pudemed). /---/

Kodanlise Eesti valitsuse ajal kasutati selleks “lilla-prillat” s.o denatureeritud piiritust, ja öeldi ka, et ägedate reumaatiliste valude puhul võeti seda pooleks kange musta kohviga (sigurikohv) teeklaasitäis sisse. Olnud väga hää valude vaigistaja.

Raudrohu vannid mõjuvad hästi närvihaigeile kui ka reumat (jooksjat) põdejaile.

Heinamarjad - rehepeksu jäänused - vanniks reumatismuse vastu.

Järsku algavate reumatiliste valude korral toodagu kohe värskeid sõnajalalehti ja asetatagu need haigele kohale: valu esiteks suureneb, kuid pärast kaob täielikult. Jala- ja säärekrampide korral aitab juba üksainus leht, mis haige koha ümber seotakse.

Nõgest kasutati nii, et kanadele tehti vihtasid. Ja veel öeldi, et nõgestega tuleb vihelda, kui rõima on. Seda nad rääkisid.

Kaselehetee on reuma vastu ja peavalu vastu ja liigesepõletiku vastu. See on arstiraamatus ja seda käsib Kaljo Mandre. Mu tütrel on radikuliit kaela sees, temal on istuv töö, ta lubas ka hakata seda jooma. Mandre ütles, et jaanipäevani korjata, siis lähevad vanaks, siis ei ole enam seda mõju.

Mul on praegu selle jaoks kasepungaviin. Too on ka hambavalu vastu väga hea. Kui kevadel hakkab kask lehtima, siis kui tal on juba näha, et tal oksad hakkavad vähekese nagu rohekaks. Ja siis nopid ära küljest, kuivatad ära, paned viina sisse. Ja too on väga hea rohi. Kui maos on mingisugune katarr või sarnane, noh, nagu ei ole päris normaalne, ja hambaigemetele ja hambaigemepõletikule ja. Ja kui on nagu söögi peale röhetus või midagi sarnast, ajab üles, siis. Et kõhus teeb kõik korda. Ma iga õhtu võtan. Mul see reuma tugev ja. Väga hea on, kui ta igas peres on olemas.

Kõiulehti ma korjasi prosta sehekonna vasta ja teed seda havvutust revmatizmi vasta.

Kui rõima om, kaseleht, kui vesi keeb, kallad lehele pääle, a keeta ei või. Teevett jood.

Isal oli reuma. Siis toodi nõgesevihta ja tehti sipelgavanne. Toodi kotiga sipelgaid kuuma vette ja jalgupidi sisse. Sipelgahape on ravim.

Ülane (Anemone ranunculoides) - taim on rahvameditsiinis kasutatav (reuma), ent ülasega ravimisel tuleb olla ettevaatlik, sest võib tekitada ville ja raskesti paranevaid haavandeid.

Tulikas (Ranunculus) - kasvab niitudel (niisketel aladel) ja aias ilutaimedena, kuldsete, aga ka valkjate õitega. Taim on värskelt mürgine, kuivades kaotab selle omaduse. Rahvameditsiinis on kasutatud liigestereuma puhul (värskeid taimeosi ei tohi asetada - tekivad villid, mis halvasti paranevad). Vanasti arvati, et kui õitega hõõruda lehma udarat, paraneb piimaand. (Teave kuuldud sugulaselt, 37 a. naiselt, 1940. a.-l. Purila külas.)

Ülane ( võsa-, Anemone nemrosa) - kasvab metsaserval võsastikus. Rahvameditsiinis on teda tarvitatud reuma puhul. Kuna mürgisus neid lilli iseloomustab, tuleb olla ettevaaltik. Kollasel ülasel on samad omadused.

Arstimine saunas.
Teine tähtis arstimine toimus sauna abil. Seal raviti kõiksugu külmetushaigusi, samuti ka röuma- ja liigestevalusid. Ka sünnitaja viidi vahel sauna või tehti toas kuuma vanni, et ihu soojaks ja liikmed lõdvemaks läheksid.
Saunas käisin mina ka vahel emal abis leili viskamas. Ema mähkis omal märja käterätiku enne vihtlema hakkamist ümber pea ja asetas veel puust saunakapa ka pähe, et kuumus peale liiga ei teeks. Siis asus ta lavaastmetele, nii et tal hea ja käepärane oli laval lamavat haiget vihelda ja muulgi moel ravida. Mina seisin all ja viskasin ema käsu peale kapatäie vett kerisele ja kükitasin ise ruttu maha. Saun täitus kuuma auruga ja mõne kapatäie järel oli minulgi maas ihu märg. Enne vihtlemist vehkles ema niisama vihaga, et higi hästi välja tuleks ja viht samuti oma tarvilise ettevalmistuse saaks.
Nõgese ja kadakaokstest tehtud vihtu ei võinud enne vees leotada, sest see pidi nende jõu ära võtma. Samuti ka värskeid kase- ja tammevihtu hoiti enne vihtlemist ainult kuuma auru sees. Aga kuivanud vihad asetati märjalt kerisele ja visati leili, nii et kuum aur neist läbi käis.
Vihtlemist alustati jalgadest ja kõhuli lamav haige pidi jalad üles tõstma, nii et talladki oma jao said.
Nõgestega viheldi ainult neid kohti, kus valu oli, ja kadakatega samuti, kas selga või jalgu.
Pärast vihtlemist loputati haige sooja veega üle, mässiti lina ja suurerätiku või teki sisse ja pandi veel suur isa reisikasukas ka ümber ja siis veeti kas kelguga või käruga ukse ette, et mitte külma ei saaks. Toas pandi haige voodisse ja kaeti samuti soojalt kinni, anti kuuma vaarika-, pärnaõie- või kummeliteed ja üks naps ka mingit rohuleotist ning lasti magama uinuda. Meie - lapsed - pidime siis hästi vaiksed olema, ei tohtinud kisada ega mürada, et magajat mitte eksitada.

Okaspuu kasvud, vaik.
Kasvud teena ja toorelt närides hingamisteede haiguste, sealhulgas ka tuberkuloosiraviks. Okaste keetmisaur - hingamise parandamiseks; okkavann reumaatiliste haiguste raviks. Okaspuuvaik otseselt haavale ja salvide valmistamiseks.

Reuma. Võililled kerosiini sisse panna ja leotada. Sellega määrida, kui reuma on.

Reumahaiged heitsid kõhuli sängi ja kutsusid poisikese, endale selga tallama. Haige lamas, tallaja lohistas ennast põlvedel piki selga edasi-tagasi. Palju see tervendas - vähemalt usuti seda. Saunas käidi nõgestest või kadakatest tehtud vihaga - pidi aitama. Sipelgatest tehtud vannidega parandati reumat põdevaid käsi, jalgu.

Kui olid reumahaiged jalad või jalg oli väänatud ja paistes, tehti heinapepreid ja haige jalg pandi leigesse peprevette. Võis ka nii teha, et soojad pepred tõsteti haigele kohale ja seoti lapiga kinni. Vähendas valu.

Analoogiline juhus [inimese rematismus]: Rakveres arstis end möödunud suvel prillikaupmees Ansos ka sipelga vannidega. Sai terveks. Ühel päeval tarvitas sipelgavanni, teisel päeval heinapebre ja nõeksevanni.

Juudasitt e. ekspeller. Seda juuakse, tal on ka nagu natuke tiikessekki sees. On nagu üheksma aiguse vastu (kui on kõhtus valu, rindus, peas valu rimadiskmuse jooksva vastu ka).

Reumale või liikmete valule aitas ka, kui sipelgate peale kallati pudelisse viina ja siis sellega määriti valutavaid kohti enne magama minekut. Laupäeva õhtul soojas saunas määriti haigeid liikmeid petrooliga enne vihtlemist üle, siis viheldi kaua - see aitas ka.

Reumatismi arstimiseks tarvitatakse haudumist igasugusel kujul - pannakse kotiga kuumi kaeru, või siis kuumaks aetud telliskive või kuuma vee pudeleid (harilikud klaaspudelid) haige, valutava koha alla võetakse tekk peale, kaetakse siis ise või lastakse seda teha teisel ennast kõvasti riietega kinni - piltlikult öeldes, maetakse ennast riiete ala ja jäädakse sinna seniks kui „hame like“ (särk märg) ja lamamisest (voodis, sängis olemisest isu täis.
„Kondid haiged“. Kui kõik kondid valutavad, siis tähendab see üldiselt, et pole enam ühtki kohta, mis ei valutaks. kui „kondid on haiged“, siis selle vastu harilikult peale priiolemise on tuntud ainult liikmete tasuda (masseerida) laskmine. Kui on raske vahet teha (enesetunde järele) kas on tegemist jooksjaga või „kontide haigusega“, siis tarvitatakse eelmise punkti (peatüki) all reumatismi arstimisel tuntud arstimisviise.