Haiguste märksõnad

Profülaktika

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus taime kasutamist on põhjendatud mingisuguse haiguseennetamisega, välja arvatud päikesepõletuse profülaktika, mis asub iluravi märksõna all. Siia märksõna alla on toodud ka juhused, kus soovitakse tervist tugevdada.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Kui kevadel haaval pikad pehmed urvad, on head kaerasaaki loota.
Haavapuudega ei tohi saunaahju kütta, siis hakkab nahk sügelema.

Kes tahab kaua elada, see söögu palju küüslauku.

Kes tahab kaua elada, see söögu mädarõigast palju.

[Tammepuu: v. k. Дуб. L. K. Quercus.]
Ka tehakse tammeokstest saunavihtasi ja kiidetakse, et see väga hea on tervisele.
/---/ Tammetõrud kooritakse ära, kõrvetatakse panni peal pruuniks, tautakse uhmris puruks, pannakse kohviveskisse, jahvatatakse peeneks ja keedetakse hästi maitsekat ja lõhnavat kohvi, kohv saab veel parem, kui sinna juurde lisatakse natukene kastanipähkli tuumeid kõrvetatult, see kohv on tervisele väga hea ja toibutab heasti nõrgatervislisi. /---/

Pärnapuu, niisep, lõhmus: v. k. Липа. L. K. Tilia.
Need puud kasvavad siin hiiglasuured, alt läbimõõt ligi kaks meetrit ja kõrgus üle 20 meetri. Ja neid okse ja harusi, mis tal on. Niineõitest tehakse teed külmetuse vastu, joodakse ka segatud rõõsa piimaga. Linnumesi, mis mesilased korjavad pärnaõitelt, on ilus valge, hea maitsega ja kosutab nõrgatervislisi ja on südamehaigetele väga tervendav süüa. Pärnaokstest ja krabiokstest tehtud vihad on head vihtlemisel. /---/

Kibuvitsamarja tee on vitamiinirikas, seda juuakse veel praegalt, rohkem küll lastele antakse. Mari tuleb enne ära kuivatada, seda võib juua kaks teeklaasi päevas ilma suhkruta.

Porgandid. V. K. Морковь, Морковки. L. K. Daucus carota.
/---/ On ka väga kasulik süüa lastel ja verevaestel, ka saab porgandist väga maitsvat pudru, ka on hea porgandid ära riivida, segada hulka peenikest suhkurt, hoida alal klaaspurgis, sisse võtta iga söögi alla 15 minutit enne sööki supilusikatäis, nõrgatervislistele. /---/

[Raudrohi]
Juuakse seda ka verepuuduse vältimiseks ja köha puhul.

Kes sibulat tarvitanu, ei tunnud soonde lupjamist ega vererõhu haigust.

Kadakasuitsu tehti tubadesse, kui haigus oli majas.

Mõnes peres tehti tervisliku õhu saamiseks (haiguste puhul) kadakasuitsu. Selleks pandi väike kadakaoksake põlema ja toodi tuppa. Tuli huvitav lõhn küll. Öeldi, et see hävitab pisikuid.

Pole kordagi haige olnud, ka lastehaigustes. Ema oli tal ka terve olnud. Oli taimeteadlane. Ja tema ka söönud lapsest peast siiani lahja toitu ja taimeteed ja salatisi. Viina ükski tilk ega suitsu ka mitte. Iga päev üks väike võsu süüa aloed. Aitab igasugu haigusi!

Kibuvitsa marjad loetakse tugevdavad või tervistavad. Neid on ka vanast ajast korjatud.

Veriheina tee olevat hää igasuguste haiguste ja külmetamise järele haiguste ärahoidmiseks. Valmistada ja tarvitada tuleb, nagu number 2 on öeldud. [tuleb panna kastruli natuke sõrmeotstega, mida samuti tuleb ummuses keeta. Teda võib juua samuti nagu harilikku teed suhkruga.]

Kirjutan taimedest ja puudest nii palju, kui ma tean, mis lapsepõlves vanematelt inimestelt kuulsin ja õppisin tundma, mõned üksikud taimed.
Kask oli kõige tähtsam puu, ta suvel õli ilus ja kasest sai mitmesugusid ravimid. Üleannetud lapsed said kasejuustu ja lepaleiba. Sellega rohitseti kangus välja ja pandi sõna kuulma. Kevade kõigepealt sai kasepuust mahla, see õli hea tervisejook.

Kadakakasu tee õlema kua hea juua, tegema erksast, vanemad inimesed reakisid.

Kadakaokstega suitsetati, siis ei pidanud haigus teise küljest teisele hakkama.

[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Kadakaoksi patsiljuksete hävitamiseks.

Milleks tarvitati taimi ennevanasti.
Maasikaõied - valmistati teed, see hoidis inimese tervist.

Vaarmari. Vaarmarja koortest tehti teed ja joodi selleks, et inimest kosutada. Ei ole tähtis, kuidas seda pruukida.

Porgand. Porgandid kuivatati ära, lõigati tükkideks ja tehti teed. Teed joodi selleks, et inimesele verd rohkem tuleks ja inimest kosutaks.

Lääpust (putkeline) tarvitatakse mõnel pool noidumiseks: kui sellega jalad kokku määrida seda kartvad ussid.

Ka siis, kui lapsel ei esinenudki “harjasviskeid”, olla hoolikad emad oma lapsi imikupõlves nende naha tervise huvides ikkagi õllepärmiga kerkima pannud, (käärima aetud) rukkijahu kördiga soojas saunas võidnud. Võitud koha olid nad õhukese riidega katnud ja siis pehmeks aurustatud kasevihaga vihelnud ja masseerinud.

Nõgeste kohta viimasel ajal ikka öeldakse, et kevadeti on väga hea paar nädalat juua nõgeseteed, et see kõik niisuksed jääkained viib keha seest välja. Ja ma olen ise ka joonud, ma usun selle sisse, paremaks läheb tervis tõesti.

Saksakeeled. Kui see rohi su juures on, siis akka ükski saks ega kohus su peale.

Vihad tahetakse teha vanas kuus. Kui noores kuus teed, siis lehed langevad viheldes maha ja paneb ihu ka kihelema.

Kui luuad noored kuus teed, siis peab kirpe sigima. Peab vanas kuus tegema.

Enni juripääva ei tohi midagi tuppa tuua, ei lilli ega paiuoksi, siis pidada sui palju kärbseid sigima.

Kibuspuu pöösaid istutakse maja ümmer, see varjab pikse eest maja.

Kes kevadel „sojalaste“ (valged lillid) õie ära sööb, seda ei vaeva joogi jänu suvel.

Kadakas peab olema Kristuse ristipuu, sellepärast on kadakamarja peäl ristikuju taoline kuju. Pihlakas on vanakurja kaitsemiseks kõige paremb; üheksa ristiga pihlakakepiga aetakse teda kõigist paigust pakku.

Hambad ei hakka ialgi valutama kui neid piksest purustatud puukildudega puhastatakse.

Kui vanadest kaselehestest tehtud vihaga vihutud saab, siis võtab ihu sügelema.

Kui välgu mahalöödud puuorgiga, pinnuga hammast sorkida, siis seisvat hambad terved.

/---/ Palmipuude püha hommikul tuli vara tõusta, et neid kes magasid pajuurvadega nuhelda, et nad oleks aasta otsa virgad, mitte unised.

Tähtsaimaks palmipuudepüha kombeks on magavate inimeste peksmine urbadega. Sellepärast nimetatakse ka palmipuudepüha ja ka lihavõttepühi urbadepühadeks. Enne palmipuudepüha avanevad pajude urvad ilusate valgete kassidena (nii nimetavad lapsed urbi). Kimp urbadega pajuoksi köidetakse ja katsutakse hästi vara teiste korterisse minna või ainult oma inimesi urbadega kergelt lüüa. Urbadega löömine pidi löödavast kõik kurjad ja halvad kombed, vaimud ja harjumused välja ajama.

Palmipuudepühaks toodi urbi, et siis palmipuudepüha hommikul vara teistele, kes veel magasid, nendega peksa anda. Eriti karjalastele oli peksaandmine hea, sest siis ei olnud nad hommikul unised ega jäänud karja juure magama.

Suure neljapäeva hommikul peksti magajaid urbadega, usuti, et see toiming kaitseb nakkushaiguste eest.

Kui pikse müristamise ajal puu all seistes ristid puu külge lõigatakse, siis ei pea pikne senna peale lööma.

Kui müristamise ajal kuuse- ehk mõne muu puu alla minnes rist sellele peale tehakse, siis ei saa välk sinna sisse lööma.

Kui sa vällan oled, ku müristeb, sis mine üte puu ala ja lõika puu pääle kolm risti koore sisse või tõmba sõrmega puu pääle kolm risti, sis välk ei lööved selle puu pihta.

Ma tean, et mo isa ei luband maea ümmert kibuspuupõõsaid maha võtta, nee pidid ka välgu eest hoidma.

Piksevihm sajab. Pikse ajal ei tohtind jooksta, et siis pikne lööb maha. Puu alla ei tohi istuda pikse ajal.

Vana usku. Puule, mille all inimene pikse ajal seisab, leigati rist, et pikne sisse ei lööks.

Kui pikse vihma sajab, ei pea mitte siis okaspuu alla vihmavarju minema, sest pikne peab siis selle puu sisse lööma, kus inimene all on. Lehtpuu alla on aga luba minna.

Kui pikne müristäs, ei tohi maata, kaarte alla ei tohi minna, puu alla ei tohi saistada, välä pääl ei tohi joosta.

Äikse ajal ei tohi akna juures ega puu all olla - välk lööb külge.

Müristamise ega välkimise ajal ei tohi teise inimese kohta halvaste rääkida; kurje ega rumalaid sõnu suust välja ajada; kärmeste jooksta, ega sõita; ega pikka puu all varju otsida; haljaid, läikivaid asju ligi kanda; vilistada ega huigata; ei tohi kivi pääl kõndida, ega istuda; maja uksi ega aknaid lahti hoida; niita, ega kärmeste tööd teha.

Kes kevadi "külmalaste" (sinised õied) õie ära sööb, see ei karda külma.

Kadakat ja kadakasuitsu karta kurjad vaimud, sest et kadakamarjadel rist peal on. Suurtel pühadel suitsetakse kadakaga elukambrid.

Kukemarjad (Sedum acre). Hambaigemete haiguste vastu. Pääle selle pruugitakse neid marju veel niisugusel puhul, kui tahetakse \"verd rutem käima panda\", ergutuseks.

Naestepunad, unerohi (Origanum vulgare). Õitest ja lehtedest keedetud tee pruugitakse "jahmatuse" vastu, antakse ka neile, kes "nõrga verega" on.

Kui vihaleht, mis saunas viheldes rinna kohta ihu peale jäeb, ära süiakse, siis ei hakka saunast keegi haigus külgi.

Sannas käies võta sii vihaleht, mis vihelden viha küllest ihu külge om jäänu, ja süü ärä, sis ei tulevet enämp põletikku.

Kui värske haav kellegil kuskil on, siis saab vihtlema minnes vihalehed peale pandud. Siis ei lähe miskid viha senna sisse.

Putkejuurt süüa - ei hakka haigused külgi.

Pihlakapuud ei tohi põletada. Kui selle puu tuhaga libedad või lehelest tehakse, siis hakkab pea kõõmama.

Kui raskejalgne ehmatab, siis võtku seinaprau vahelt seitse rukkiiva ja söögu need lese naise mütse seest ära.

Kui raskejalgne ehmatanud, leigaku kolme leiva pealt (iga leib peab ise seltsi olema rukki, odra jne.) kolm tükki ja söögu need pudelipõhja pealt ära.

Lõikuse ajal esimist vihku lõigates peab sellest lõigatud rukist sideme omale ümber siduma, muidu hakab pärastpoole selg valutama.

Kui vihtlemast tulles mõned vihalehed ihu külge on jäenud, siis need lehed ära süüa, siis ei aja kõrvetesed ilmaski ülesse.

Hammaste vahesid peab pihlakapuust tikuga puhastama, siis ei pea hambad mitte valutama hakkama.

Kadakasuitsuga suitsetatakse tubasid külgehakkavate haiguste korral, et eluruume desinfitseerida.

Arukase okstest vihal (vihtadel) olla inimese ihu terveks hoidmise võim; aga sookase okstest vihtadel olla sügeluste (kärnade) seeme sees.

Kui sannan ära olet käinu ja rõivile pannu ja sis vihalehese löut ihu pääl, sis söö ära. Sis ei nakka ossele mitte koonakis.

Vennad surid kopsuhaigusesse. Kuuse- ja männitõrva korjas, neid veeretas ja neelas ike.

Kui toored õunu või marju sööd, saavad paised.

Kui sauna vihtma minnakse, olgu omasse ehk võerasse, siis peab vihaga kolm korda vastu pahemat jala talla lööma siis ei hakka ükski halb haigus ega tõbi külgi.

Nõgese kõrvetamise korral võis ka külma mulda peale panna, siis kadus kipitussügelemine. Aitas ka sellest, kui sai sülge peale tõmmata. Aga mitmed inimesed ütlesid, et nõgese kõrvetamine on kasulik tervisele, parandab närve.

Uss sisse läind: alb tunne maos; südä paha. Seda juhtus ennemält unä aeges, metses söömä peäle puhkamese aeges. Kellele uss sisse läind o ike rääkind, et näind unes, et o joonud külä vett. Obuse piimä kohal pidänd suuga seismä. Obuse piimä peale uss tulnd vällä. Et ussi karta ei oless, pandasse pea otsa juure tubakast, murtasse pihlaka oksi magamese aseme alla. Sess uss ei peä ligi tulema. Ussi sisse minemist räägitässe oo olnd ennemäelt kuus-, seetsekümmend aastat tagasi. Niid ei ole seda kuulda olnd. Seda ädäohtu aga kardetasse küll. Kui uemä aeges metses ollasse sess ike võetasse tubakast ligi ja murtasse pihlaka oksi magamese aseme alla.

Kui last enne ristimist viheldakse, ei tulla lapsele mingit tõbe.

Kui last enne ristimist viheldakse, siis ei hakata tõbed tema külge.

Hästi tervislikuks peeti seda seepi, mille keetmisel oli lisatud vaiku. Vahel läks terve pere enne seebikeetmist metsa vaiku koguma. Vaigusisaldusega seep oli hoopis pruunim. Vaiguseep pidi käed hästi terved hoidma, kui sellega sai pesta.

Kellel hamba valutavad, kui see piksest katkilöödud puu pinnuga hambaid susib, sellel ei saada hambad iial valutama.

Esimesed külma ölased mis kevadel nähakse peab ära sööma siis ei karda sell aastal külma. Niisama peab ka esimeste sooja ölastega tehtama siis ei karda palavat mitte.

Pärast Jaagupipääva ei tohi enamb maasikaid süija, kes pärast Jaagupipääva maasikat süeb, sie piab kõik selle talve tukkuma.

Sinilill.
Ravimina kasutatakse lehti põletiku (neeruhäda) korral, aitavad korrastada kahjustatud nahka, hingamisteede limaskesti ja mõjuvad toniseerivalt. Hea ravim külmetuse vastu. Hingata keetmise ajal sisse lehekeeduauru (1 spl kohta 3 kl vett) ja juua teed peale. Tee ajab higistama!

Kressitõmmis võtab ära putukate torke järel tekkinud sügeluse ja punetuse. Kogu suve jooksul on soovitav süüa iga päev 2-3 kressi ehk suure mungalille lehte. See aitab taastada soole normaalset mikrofloorat, ka pärast antibiootikumiravi. Tee kressilehtedest ja -võrsetest maitsva salati (nt koos lehtsalatiga), kalla peale külmpress-oliiviõli ja tilgake sidrunimahla.

Nurmenukk.
C-vitamiini rikkad lehed sobivad salatiks. Juured aitavad köhahoogusid pehmendada ja rahustada. Taim teena paneb higistama ja normaliseerib südametegevust. Ürti lisada 1 tl klaasile veele, lasta jahtuda, juua 1/3 kl söögi peale 3 korda päevas.
Juues iga päev 1-2 kl nurmenukuteed, valud vähenevad ja kaovad. Mõjub hästi vesitõve ja südamelihase põletiku ning ajurabanduse puhul. Juuri keetes annab hea neerutee, mis lahustab põiekive. Õied on hinnatud kosmeetikas. Selleks leotada õisi 2 ööpäeva destilleeritud vees ja saadud leotist kasutada näopuhastusveena. Seisab külmkapis umbes nädal aega.

Ei saa ka mainimata jätta aaloe-lille. Ta on ka energialill.
Optiline mõju - ta mõjub rahustavalt, parandab inimese otsustusvõimet.
Energeetiline mõju - ta koondab energiat. Inimesed leiavad tema kaudu uut jõudu.
Aaloe on ka ravimtaim. Sobib põletushaavadele, astmahaigetele, aaloe siirup kehvveresusele.

Lillede ravitoime.
Helesinised - aitavad puudliku ainevahetuse ja närvisüsteemi korratuse puhul, sest sinine värv sisendab rahu. Samuti aitavad taevakarva lilled jagu saada põletikest ja isegi palavikku alandada.
Roosat värvi lilli soovitatakse hoida laual neil, kelle iseloom on järsuvõitu, sest roosa värv teeb inimese pehmemaks.
Roheline on rahustava toimega, alandab vererõhku, aitab südameveresoonkonna haiguste puhul, rahustab närve. Rohelised toataimed muudavad koduse miljöö rahulikumaks.
Kollased lilled mõjuvad lausa päikesena: vähendavad depressiooni ja jõuetust, tugevdavad närvisüsteemi.
Punane - teeb meeleolu erksamaks, vähendab väsimust ja halba meeleolu. Oled vastupidavam ja töövõime on suurem, kui sul on punased lilled vaasis. Punane värv suurendab hemoglobiini taset veres ja ergutab aktiivsemale eluviisile. Vastunäidustatud hüpertoonikule ja kõrgenenud ärrituvusega inimestele.
Oranžid lilled parandavad südame tööd, tõstavad toonust ja mõjuvad soodsalt maole.
Lillad õied vähendavad depressiooni ja ergutavad immuunsüsteemi.
Sinised lilled parandavad nägemisteravust ja stimuleerivad aju tööd. Kui aga nende kõrval on veel sinine laudlina, siis võib see väsimust ja isegi stressi põhjustada. Lisa kimbule rohelisi oksi!
Valget värvi õied puhastavad hinge ja tõstavad tuju.

Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)

Küüslauk.
Minu tähelepaneku järele venelased söövad palju küüslauku. Ja ma olen oma eluaja jooksul (70 a) kuulnud, et ainult ühel venelasel oli vähk. Üks küsis teiselt, et miks ta siis suri (keegi tuttav, kellest räägiti) ja teine vastas: „U njevoo bõl rak.“
Olen kuulnud, et küüslauk aitab vähi vastu. Kas ta nüüd vähki „ära võtab“, pole mul teada, aga seda ma usun küll, et küüslauk ei lase vähki tulla.
Mina ei söö küüslauku mitte vähi-hirmust, aga mulle lihtsalt maitseb. Küüslaugu pealsed loputan õrnalt üle, lõikan hästi peeneks ja võileiva peale. Samuti need küüslaugu „küüned“, ka ikka toorelt võileiva peale.
Kunagi tekkis mulle juba niinimetatud sõltuvus küüslaugust. Nagu suitsumehed hakkavad nagu midagi otsima ja ringi käima, kui pole suitsu teind, nii oli minul ka, et ikka midagi nagu tahaks või midagi on nagu puudu, siis tuli meelde, et ma ei ole ju täna veel küüslaugu pealseid leiva peale pannud.
Niisama tarvitan murulauku ja sibulapealseid võileiva peale. Kui mitte rohkem, siis 2-3 korda nädalas ikka.

* Juua kummeliteed või segatult mõne raviteega (paiselehed, raudrohi, piparmünt, saialill jt.), eriti talvel ja iga päev, kui ilmastik halb ja toitutud ebaregulaarselt (eriti kooliõpilastel!). Kummelid tee sees aitavad vabaneda raskustest, mis organism päeval saanud. Selline ravitee, kus kummelid sees, aitab vabaneda köhast, külmetus- ja ka nakkushaigustest. Nii toimisin oma peres, kus väikesi lapsigi, 2000. a talvel, ja meie peres polnud tarvis tablette üldse.

Kes ei taha, et tema selg leikuse ajal valutama hakkab, peab enne leikust õlest võru tegema ja sellest üheksa korda vasta päeva läbi pugema.

Kui käis talus mõni võõras inimene. Peale võõra minekut võeti tükk õlgi pandi tooli alla põlema, kus võõras istus. Ka tee kust võõras õue läks suitsetati ära. Seda kommet tarvitati selleks, et ei hakka haigusi, ega ei tule ka katku.

Vanainimese rohi jõuetuse korral.
Kui tunned, et oled järsku jäänud viletsaks ja vaevaseks, nohu, köha ja külmahood kallal, teha rohtu. Võtta 2 klaasi mett ja 250 g sibulaid, sama palju küüslauku ja 3-4 mädarõika juurt, 2 kl jõhvikaid ja mustasõstra moosi (~ 1 kl). Muu toores materjal peenestada (riivides), valada peale mesi ja moos ning lasta 1 ööpäev seista jahedamas kohas. Võtta iga päev 1-2 supilusikatäit, pärast juua raviteed, milles kummeleid, paiselehti, raudrohtu, piparmünti ja pärnaõisi. See aitab peagi.

Arstimine (taimedega). Paatspuumarju ei lubatud lastel süüa, sest need tapvat.

Kui lepapuud näritakse, siis minevat hambad vanana suust ära.

Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Muraka tupplehed (tupsud) - maitsvaks teeks, eriti haigusjärgselt. Nagu selgunud - suure vitamiinisisaldusega.

Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Ubaleht - maksahaiguste raviks (ka lammastele) ja profülaktikaks.

Võilill. Kogu taimest valmistatud tee virgutab organismi korralikule tegevusele, tervendab verd, puhastab kopse, seedimisorgane, neere, maksa ja parandab nende vead. Eriti hää on ta seedimisorganite nõrkuse ja ummukuse vastu. Nende haiguste korral võetakse sisse ka mahla, mis pressitakse värsketest vartest ja juurtest, 5-6 nädala kestel kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, kaks supilusikatäit korraga. /---/ Tarvitatakse ka võilillepiiritust, milles mahla piiritusega pooleks, mõned korrad päevas 2-4 tilka korraga. Neeruhaiguste puhul on parem tarvitada teed kui ka tinktuuri. Kui mõnd haiget nimetatud hulk (arstirohtu) liialt ärritab (erutab), siis tuleb anda arstimit nii mõõdukalt, kuidas haige tervis välja kannatab.

Et mingisugune nahahaigus külge ei hakkaks, seks mõni päev pärast sünnitust viheldi saunas niihästi ema kui ka last kusest märjaks niisutatud vihaga.

Õrnad kadakavõrsed võtad, paar head pihutäit. Vesi keema, kas 5 minutit keedad neid ja siis on 24 tundi seal potis kaane all. Kurnad ära, paned natuke mahla sisse. Hea juua on ja tervislik.

Kui saunas keha ära viheldud, siis peab enne lavalt allatulemist paar selle viha lehte ära närima, kellega vihtlenud, sest et siis mitte paha haigust külge ei hakka ja inimene edespidi terveks jääb.

Triivistük või linnurohi oli vanast iga haiguse juures hää. Läks laps risti, pandi linnurohtu riiete sisse. Kuidas selle rohu päris nimi on, ei tea mina, aga korra olen ma seda näinud. See on taela sarnane, kangeste lehkav rohi.
Vana usu järele hoidis see rohi iga paha tõbe eest.

Mõned vanad inimesed vihuvad saunas sagedaste kadajavihaga ja ütlevad, et siis inimene terve saada seisma, kes end kadajavihaga vihtuvad.

Kui kadakatega tuba suitsetatakse, ei pääse tõbi hõlpsasti tuppa.

Kui mingisugust haigust kardetakse, tuleb tuba kadakatega suitsetada. Mõne korra aitab muugi suitsetamine. Kui laps palju nutab kistakse peaharja jäänud juuksed võtta ja nendega last suitsetada.

Saarelehetee - enne jaani korjata - kondi kõvenduseks.

[Umbelliferae]
[Archangelica officinalis
Heinputk.] Heinputke juurt suus pureda, hoiab külgehakkava tõbe eest.

Männakasude söömine ja nende tee aitavat rinnahaiguste vastu, nendega hautamine ja vannid olla ka tervisele hääd.

Maasikad.
Maasikas esineb nii söögina kui ka arstliku mõjuga, õigemini mõlematena koos. Lastele on kombeks anda maasikaid (harilikult metsmaasikad) rõõsa piimaga - nii nagu pudi süüakse. Teeb lapsed tugevaks ja terveks. Süüakse siiski enamasti kohe "jalapealt", s.o. metsas noppides. Keediste tegemiseks üldiselt siinpool maasikaid ei tarvitata. Maasikalehti tarvitatakse teeks keetmiseks. Teed tarvitatakse joogina söögi kõrval, kuid antakse ka haigetele, kes tahavad mahedat teed, s.o. paranejatele.

Kuulus abinõu, kudas kõhtu eluaeg terve hoida ja kõiksugu haiguste eest kindel olla.
Kes oma kõhu eluajal terve tahab hoida ja ülepea kõigi haiguste eest kindel olla, see tarvitagu järgmist abinõu aastas kaks korda, ja nimelt, kui pungad puhkevad ja lehed jälle langevad, see on jüripäeva ja mihklipäeva ajal võetagu 6 peotäit kuivi koirohuseemneid, 1 peotäis rohelisi viinaruudulehti, 1 lood väikseid pipraivasi, tõugaku see uhmris segamine, pangu kotikese sisse, keetku poole toobi viinaga. Sellest võetagu hommikul, kui üles tõustakse, ja õhtul, kui voodisse heidetakse, üks sõõm soojalt, higistagu selle peale ja seda tehtagu 8 päeva järgemisi.

Krooklehed kõige juurikaga üles võtta, tee on hea külmetuse ja kõige haiguse vastu, vereringjooksu ja nõrga tervise kosutuseks.

Kadakakepid olid mitmesuguste uskumiste juures tarvitavad. Kadakas oli vanal rahval püha puu, sest kadakamarja otsas olevat risti märk, mida Jeesus olla, sinna teinud, ja sest ajast kaitseb kadakas inimest pikse löögi eest. Kui enne naised metsas tööl olid, panid nad oma mähkmes lapsed ikka kadaka põesa alla: see kaitses last pikse ja kõige kurja eest. Kadakaoksa suitsu tehti hommiku elutubadesse: see puhastas tubades halva õhku.

Kevadeti korjati kasemahla, lasti kaljarabast läbi ja pandi siis kinniste ankrute sisse. Heinaajal oli siis nii hea jook kui vein. Kui ankrud avati, siis vahutas ja paukus. Mahla kästi enne jüripäeva juua, siis pidi hästi kosutama, Lapsed pidid veel enne kui suhu rüüpasid, mahla silmade peale panema, et siis silmad seisavad terved.

Tuulepesasid keedetud ja selle veega pestud lapsi, et siis ei tule vinne ega vistrikuid ihu pääle.

Kadakasuitsu tehti, et haigusi peletada.

Piparmündi tee on tervisele väga hea, südamele ja.

Haiguste ärahoidmine.
Kasekäsn lõiguti liistakuteks, millele kallati kuum vesi peale ja lasti tõmbuda. Saadud kasekäsna teed joodi eesmärgil, et see puhastab verd ning hoiab ära mitmed haigused (vähk ja teised). Kui veri on paks, tekivad haigused kergemini, vedelama vere puhul aga on see takistatud. Kasekäsna tee pidi vere tegema vedelamaks.

Kevadel mahlade ajal on kasemahl õige kosutav, isegi tervislik juua, kase oksad on kevadel esemesed rohelised oksad toas vaasi sees, aga hiljem kui suviste pühad tulevad, tuuakse noored kased kambritesse iluks ja lõhnaks. Kask istutatakse ilupuuks ja kasulikuks puuks. Vanaisa istutas 3 kaske kartula keldri lähedusse, et kask pidi palju vett maa seest endasse kiskuma, et siis kartula kelder seisab kuiv. Suvel, juuli-augusti kuul käisime metsas „viha lehti“ toomas s.o. sauna viha jaoks. Küll ajab toredat aroomi sauna täis, kui sa teda kerisel leotad, üks kõik kui kuivanud ka see viht on, aga ülesse leotades on aroom ehtne.

Kui lapsi hoida külgehakkavate haiguste eest, siis esimene nõu, et lapsed peavad sibulat sööma, kas küpsetatult või toorelt. Sibul tahab liivast ja niisket mulda.

Kevadel kui kõivumahla (kasemahla) joodi, siis pandi kõige enne silma peale. Tol aastal silmanägemine hää. Teisel aastal paned jälle.

Jeesuse rist on kadakamarjal otsas. Üteldi, et on Jeesuse mari, et aitab, on inimese rohi. Tehakse teevett. Me oleme joond teda muidu.

Männikasvud, raudrohi, koirohi, kasekäsna keedis - ummukses keeta. Põleja panna mett, aloe (aloed on ka apteegis müüa) ja suhkurt. Võtta kolmeliitriline purk ja kui segu alles leige on, valada peale 300 g piiritust.
On valu vastu ja muidu hea võtta. Ergutab ja hoiab terve. ½ kandilist teeklaasi korraga iga päev kord.

Idanenud teravili. (H. Schmidt - arst Rootsist)
1950. aastal viis doktor Kollasis mind mõttele, et AUKSON-B-rühma kuuluv vitamiin, mis on tähtis element organismi rakkude ülesehitamisel, hävib leiva küpsetamisel.
Alustasin katseid värskelt peenestatud täisteradega, mida pean vajalikuks toitumisalastes katsetes, seepärast, et AUKSON, mida leidub nisuterades, kaotab efektiivsuse, puutudes kokku õhuhapniku ja niiskusega. Katseid tegin alguses oma perekonnas, andes hommikusöögiks „Kihteri kisselli“, mida valmistatakse värskelt peenendatud teraviljast. Doktor Kollasise juhise kohaselt valmistati hommikusöök tooretest nisuteradest, mida eelnevalt niisutati 12-24 tundi. Selle aja jooksul muutus tera pehmeks ja hakkas idanema. Sellist teravilja serveeriti ühele inimesele, täiskasvanule või lapsele, 50-100 grammi. Öö jooksul niisutatud ja idanenud teravili segati vähese suhkru ja täispiimaga, kuumutades seda kuni keemiseni. Selliselt serveeriti seda hommikusöögiks. Lisada võib veel aed- ja puuvilja, samuti täisteraleiba (kroovimata täistera jahust). See aitab teravilja ravivat toimet tugevdada, kuna püülijahust on AUKSON hävinud. Katsete tulemused osutusid üllatavaiks. Kadusid peaaegu kõik haigusnähud. Selliselt ravisin bronhisõlmede tuberkuloosi. Hakkasin ise kasutama hommikusöögiks idanenud teravilja. Olin siis 54-aastane ja mul oli osaline kiilaspäisus, juuste haprus, hallinemine. Mõne kuu möödudes muutusid mu juuksed uuesti tihedaks ja läikivaks, samuti paranes nägemine, kasvasid vaimsed ja kehalised võimed. Sellest ajast ei söö ma saia, nuudleid, makarone ja muud, vaid ainult täisterasaadusi. Ka ei tarvita ma suhkrut, suhkrust valmistatud toite. Rohkesti tarvitan aga värsket toorest aedvilja ja puuvilja.
Eriliselt sügava mulje jätsid tervistumised haigete kopsudega laste juures ja vanurite paranemine mitmesugustest haigustest. Mitu last olid enne ravi astmaatikud. Juba 4-5 ravipäeva järel kadusid lastel astmahood. Nõrgalt arenenud lapsed hakkasid arenema normaalselt ja nende endokriinne (sisenõristus) süsteem muutus normaalseks. Lapsed arenesid vastavalt oma vanusele, hambad ja juuksed tervistusid.
Valmistamise õpetus:
Võetakse kuivi nisuteri arvestusega 50-100 grammi inimese kohta. Puhastatakse kõrvalainetest, pestakse jooksva vee all ja pannakse niiskena ühtlase kihina taldrikule, kaetakse niiske marliga ja asetatakse võimalikult sooja ja niiskesse ruumi. Sõltuvalt soojusest idanevad terad 12-24 tunni jooksul. Tarvitamiseks on vili valmis siis, kui selle idu on arenenud 1 mm pikkuseks. Idanenud vili pestakse uuesti, kuni vesi muutub selgeks, siis peenendatakse hakkmasina abil. Saadud taignataoline mass lahjendatakse piimaga vedela supi taoliseks, seejärel kuumutatakse keemiseni. Keeta segu ei tohi, siis lagunevad fragmendid ja vitamiinid, mis tekivad tera idanemisel. Igale kogusele, mis toodeti 50-100 grammist kuivteradest, võib lisada 1 supilusikatäis võid ja 1 teelusikatäis mett.
Terad tuleb täielikult ära kasutada koos kõikide koostisosadega, ka väliskestaga, kuna selles sisalduvad fermendid ja vitamiinid ning mikroelemendid on vajalikud organismi rakkude kasvamiseks ja närvikava tugevdamiseks.
P.S. Idanenud teravilja võib kasutada ka keetmata, süües seda toorelt. Selleks on vaja idanenud terad hoolikalt pesta ning väga hoolikalt närida. Lastele võib selliseid teri maitsvamaks teha õunapüree ja rosinate juurdelisamisega.

Kollane karikakar - terviseks tee.

Võilille tee, 1-2 klaasi päevas, mõjub kosutavalt ning korrastavalt, tervendab verd, puhastab kopsu, parandab seedimisrikkeid ja on mõjuvaks rohuks päraku- ja põrnahaiguste puhul.

Piparmünt (vehvervänts) - kevadel enne õitsemist - tee mõjub karastavalt kogu närvikavale, tervendab südant, vaigistab altkeha valusid, krampe, peavalu ja on rohuks maohaigust ja kõhurikete puhul.

Et seep paremini vahutaks ja käte jaoks „terviseseepi“ saaks, korjati seebikeetmise ajaks vaiku. Siis kui taheti eraldi kätepesemiseks raviva toimega seepi saada, pandi pärast seebikeetmist seebipära sisse hästi palju vaiku. Sellest tuli keetmisel hästi must seep, mida tarvitati käte pesemiseks. Vaiguga seep muutis käed pehmeks.

Pihlamarjad, keedis, vein. Pidada olema tervisele hea.

Kevadine mahlalaskmine Tormas.
Tormas oli kaunis levinud kasemahla laskmine kevadel. Mahlakaseks valiti tavaliselt vana ja jäme puu. Tüvesse puuriti auk ja sinna pandi puuoksast meisterdatud kraanike või tila, selle otsa rippuma või maapinnale aga nõu (kilumannerg, piimanõu, purk). Mõned katsid nõu marliga, et putukad mahla juurde ei pääseks. Kui mahla saadi rohkesti, siis pandi see hapnema. Seistes muutus mahl veidi valkjaks ja hapukaks.
Üldiselt valitses arvamine, et kasemahl on tervisele hea, mõjub värskendavalt ja kosutavalt.
Kui mahlajooks lõppes pungade puhkemise eel, siis võeti tila puutüvest välja ja löödi auku punn (puupulk).
Lapsepõlvest on meeles, et üksikutel kordadel pandi ka vahtrad mahla jooksma. Arvati, et vahtramahl olevat kasemahlast tublisti magusam.

Öessamaväe jõumees. Vaata aadrilaskmine.
Aadrilaskmine.
Vanasti lasti aadert. seda tegid kupupaneja, Kupu-Mari kutsuti, muud nime es üteltagi. Kupulaskja käis mööda küla, riistad olid rätikuga käe otsas. aadre raud olli lühike, must, lühike väike tera olli. Sellega lõi nagu vasaraga, väikse haava tegi. Enne aadre laskmist hoiti kätt sooja vee sees. Kui kaala päält aadert lasti, siss panti enne palav rõõvas kaala pääle, et hästi soe on, enne kui aadert laseb, siss veri tuleb paremine välla.
Seaksed väiksed kõverikud ollid need kupu sarved, mis panti nende haavade pääle. Noore lehma sarved. Tikuga panti tuli alla sarvele. Siss tõmmas sarve naha külge kinni ja imes vere sinna sisse.
Aadert lasti, kui veri olli alam või valud ollid. Kohe must olli see veri. Must halb veri lasti välla, siss kadusid valud ära.
Kuppu panti, kui väike valu olli. Siss nahka katti es teha. Kupu sarv imes siss pallalt naha sinna alla.

Jõemaasikas - kannab haiguse idusi.

Sõnajalad on kirpude vastu. Mõned magavad, sõnajalad voodis külje all; pidada väga hea rohi olema tervisele.

Ärjapää õie tee on tervisele.

Ravimtaimedest.
Teed.
Koirohi: õitsemise ajal noppida, siis kui õied kollast värvust näitavad.
Minule isiklikult mõjus see tee heasti kõhulahtisuse juures, ka maksahaiguse vastu. Ma jõin teda ainult kaks korda, siis kadus valu maksa ümbruses ja üldiselt tundsin end paremini. Ka andis mõnekorraline koirohu tee joomine mulle head söögiisu. Isegi kui vahel süda paha, aitas mõni lonks sellist teest. Järjekindla joomise järele ta aitas isegi meeleolu tõsta, kuid siis ainult lahja teena tarvitatult. Kange teena ta mõjus järjekindlalt juues kõhtu kinnipanevalt, tähendab ebasoodsalt.
Üle veerand liitri korraga, kange teena kaks minutit keedetud, peotäis kuiva teed ja lastes tõmmata mitte otsesel tulel. Ta mulle oli harilikult tarvitamiseks, kui vajasin tõhusamat abi temast.
Üks 10 cm pikkune õiteoksake kuivatatult ehk värskelt aitas keeva vee sees, korra lastud üles keeda, lahja joogi, teena tarvitada.

Raudrohu tee: õitsemise ajal noppida, värskelt tarvitada ehk kuivatada.
Ta on mõjuv tee külmetuste vastu, soodne kopsude jaoks. Rahustav, verd puhastav ja verejooksusid kinnipanev tee. Tugevdab nerve ja tõstab üldist meeleolu, aitab kergendada valusid. Veerand liitrit korraga juua, üks peotäis värsket ehk kuiva teed lasta keeda kuni see vedelik roheliseks saab, aga mitte liiga kaua keeda, et ta lõhna kaotab. Ta peab keedu järel aromaatsuse säilitama. Tugeval tulel viis minutit, keskmisel kümme minutit, kui ei aita, veidi kauem. Kui ta omale tumedama värvuse saab, mõjub ta paremini köha vastu ja ka õhtasel tarvitamisel rahustab paremini nervisi. Kui nina verd jookseb ja muud verejooksud ette tulevad, on tarvis teda üsna tugevasti keeta ja jääkülmana, igatahes nii külmalt, kui saab, tarvitada. Ka peene pulbrina nina verejooksu juures abistab ta veidi. Talle võib siis lisada soola, maarjajääd ehk veidi koort.

Murulauk: terviserohi.

Köömled on maitseained ja tervisetee.

Liivatee (Thymian). Lillaõieline, harva valge, aromaatne lõhn. Suvel noppida õitsemise ajal. Kuivatada vilus tuule käes ehk õhulises kohas. Kui kuivatatud on, hoolsalt karpi ehk kotti asetada, kuivas kohas hoida.
Veerand kuni pool liitrit korraga juua kange teena, mitte liiga kaua keeta, parem lasta tõmmata, kuni saab tumedamaks. Peab lõhna ja aromaatsuse säilitama.
Külmetuste vastu, verepuhastuse jaoks ning üldise meeleolu tõstmise jaoks.

Kadakamarjad ja -oksad okkadega: järjest juua, korrastab kõhtu, teeb üldiselt tervise paremaks. Üks liiter päevas juua, tugevalt keeta, et ta värvi saab.
Õlle sisse, teeb selle huvitavaks.

Spinatid: jõu juurevili suvel. Maksahaigusel ei sobi, igatahes ettevaatust.
Salat paksudele vitamiinipuudusel soovitav.

Kes tahab olla terve ja tugev, söögu idanema läinud puhtaid nisuteri. Pesku nisuterad hästi puhtaks, leotagu vees ja siis las idanevad paar-kolm päeva. Söö. Ja sa tunned alles, kuidas su närvid korras seisavad, enesetunne on hea, töövõime on suur. Ühesõnaga - igapidi hea inimese tervisele.

Tedramarana juured viina sisse, tuleb ilus punane viin ja on kõhule hea.

Vanemad inimesed armastasid kadakasuitsu. Kui toimus koristamine, siis avati küll aknad või uksed, et puhast õhku sisse lasta, kuid lisaks soovisid vanemad inimesed ka kadakasuitsulõhna ja selleks tuli väike kadaoksake toas põlema süüdata. See tuli näiteks mõne kausikese kohal hoida, kui põles, et põrandale midagi ei kukuks. Tihti tehti kadakasuitsu selles majas, kus oli peres voodihaige, ja siis arvati ka seda, et kadakasuits ajab kõik haigused toast välja.

Et saada puhast õhku tuppa, siis tehti toas kadakasuitsu. Selleks võeti kadakaoks ja süüdati põlema. Kadakasuitsu tehti just siis, kui peres oli mõni lamaja haige, kelle pärast oli toas halb lõhn. Kuigi lasti ka õuest värsket õhku, muutis kadakasuits tubase õhu ikkagi paremaks.

Kadakasuits andis tuppa head lõhna, mis meeldis eriti vanematele inimestele. Isegi puulusikad ja piimapütid olid Sepa peres Johannes Sepa isa tehtud, tema oli ametilt küll sadulsepp, kuid oskas ka puutööd teha. Veel kaua aega oli puuriistadel siis kadakalõhn juures. Öeldi, et kadakasuits hävitab haigusi ja ajab toast haigused välja. Johannes Sepa ema ütles vanana ikka: tee kadaksuitsu!

Kadakasuits meeldis vanematele inimestele. Kadakaoksake toodi tuppa, süüdati põlema ja just siis, kui oli mõni lamaja haige majas. Öeldi, et õhk on nii hea ja arvati ka seda, et ajab toast haigusepatsille välja.

Nõgese kõrvetise puhul hakkas nahk sügelema. Öeldi siis, et see on raviks ja kannatati ära. Et siis muutub inimene närvidest tugevamaks.

Üldiseks kosutuseks kasutati meil porgandi-, õunakoore, köömne- ja muud teed. Hiinateed joodi meil kodus harva.

Kibuvitsa marja tee on hea vitamiiniallikas.

Looduses seisev materjal.
Kadakas. Kadakas on olnud ja jääb meie maal küll populaarsemaks ravitaimeks. Kadakaga suitsutati elutube, aitasid. Lisaks suitsutamisele hautati ja küüriti piimapütte, võimasinaid, õlleankruid, mesipuid ja nii edasi. Kadakapuust valmistati hinnalisi toidunõusid: võikarpe, õllekappasid, lihaliudu, pudrumändi. Kadakast vooliti lusikaid, treiti (ravi)viinanappasid; lõigati hambaorki. Siit leiame palju profülaktikat.
Kadakavihad seisid kasevihtade kõrval suures lugupidamises, eriti reuma- ja maksahaiguste puhul. Kadakaoksa vannid ja mähised aitasid liigesehaiguste ja põletikkude puhul.
Rootsis ilmunud rahvameditsiinis olevat kadakat loetud 27 haiguse raviks, järgnevat mustikas 12 haiguse (peamiselt seedehaiguste) raviks.

Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Koirohi - kõhuvalu vastu, seedehaiguste profülaktikaks, tekitab söögiisu.

Ravimine männimetsa õhuga.
Põdesin 1965. aastal 67 aastaselt mitmeid haigusi. Oli ka mitu operatsiooni. Peale seda kannatasin peavalusid. Asunud elama Vääna metskonda, hakkasin käima männimetsas. Metsas kadus peavalu.

Pihlakamarju korjasime talveks.
Hoidsime aganate sees üle talve, et nad väga ei külmaks. Vanaema söötis neid talvel meile, et kõhud korras oleks. /---/ Ka kaalikaabet saime iga päev, see oli meie toortoit ja magustoit.

20. sajandi algul nõudis palju ohvreid verine kõhutõbi. Haiguse levitajad olid peamiselt kärbsed. Minu lellel Tudulinnas oli kauplus ja tihe läbikäimine rahvaga. Et kardetavast haigusest hoiduda, pesi ta sagedasti käsi kodus keedetud tõrvaseebiga, suus aga pidas kalmujuurt.
Haigeks ta ei jäänud.

"Õnne" - otsitakse sireli, nurmenukkude ja toominga õitest. (õis, millel on õislehti üle normaalarvu, nimet "õnneks." - 'õnne' peab ära sööma, siis läheb soov täide, mida ihaldatakse.

Kibuvitsamarjad annavad jõudu ja on vitamiiniks.

Liivatee noorendab, ta on vananemise vastu. 90-aastane naine oli nii reibas, ütles, et on liivateed joonud terve elu.

Kõige tervislikum oli kadakaviht. Kui kadakas õitsema hakkas ja kadakakasvud olid sentimeetri pikkused, siis tehti viht.

Peale vihtlemist tõsteti last kerise poole ja loeti iga kord: "Hea laps olema, meeles pidama, sõna kuulama, lugema hakkama." Suuga ise musutati, tõmmati oma poole.

Lapse vihtlemise järele pandi viht kerisele, siis tühjad jutud kaduvad.

Esimese pesemise ja vihtlemise aeal üpatati last kiritse poole ja ööti: "Tõuse kakk ja kasva laps!"

Enne jaani tehtud vihad on rohuvihad (ravivad). Neid tehti ka nõgesest. Peavad kauem vastu, lehed ei tule ära.

Saialill, ku sinna ikka istud keskele ja oled tükk aigu, siis ta ikka ravib sind. Saialill peab igas majas nagu olema. Eks vanal inimesel kõik kohad valuta. Noored muidugi ei lähegi saialillede sisse. Saialille tee on muidugi väga hää kurgule. Ja ikka iga päev juua saialille õite teed, üks klaas on täitsa tervislik.

Kevadel söön võilille varsi, esimesel päeval kaks vart, teisel kolm ja nii kümneni välja. Ja nõgeseteed joon iga päev tassitäie.

Iga päev 5-6 kadakamarja imed suus ära. See on ka tervislik.

[teeleht] Mahla saadakse värsketest lehtedest surumise teel, mida sellejärgi läbi puhta linase riide pigistatakse. Seda mahla vähese veega segatult võetakse sisse 2-3 teelusikatäit korraga paar korda päevas kopsulimastuse puhul. Haavad paranevad selle mahla abil kiiresti, samuti kaitseb see veremürgituste eest.

[kummel] Vannid mõjuvad hästi haigetele lastele ja põdejaile pärast haigust.

Kadak. Kadakamarjad on erilise arstirohulise tähtsusega. Korjata tuleb ainult valminuid, mustjassiniseid marju. Kuivatamiseks tuleb nad asetada mõneks ajaks tõmbavasse sõela või laua pääle. Kadakamarju tarvitatakse arstirohuks kõhu-, põie-, neeru- ja maksahaiguste puhul. /---/ Kadakamarju süüakse (3-5 tükki päevas) muutlikus ilmastikus haiguste ja nakkushaiguste hoidmiseks, kõhukorratuse arstimiseks ja halva suulõhna kaotamiseks. Kadakamarja tee on samuti hää eelpooltoodud haiguste puhul.

Vanal ajal söödud ja korjatud ka kadakamarju. Kui kadakamarjad juba sinised on, siis on nad söömiseks kõlbulised. Õpetati lapsi igapäe kolm kadakamarja ära süüa - siis ei hakka ükski haigus külge. Nüüd õlletegijad otsivad ka marjas kadakaid õllekeeduvee sisse panemiseks. Et marjadest midagi toitu oleks tehtud, seda ei ole kellegilt kuulnud; tahan küsida kõigilt vanemalt inimestelt, kellega kokku puutun, ja kui midagi neilt kuulen selle kohta, siis kirjutan jällegi.

Vanaskuus tehti luuad, siis kirp ei sigi. Vihad ka vanas kuus, kui noorekuu vihaga vihtled, siis ihu hakkab kihlama.

Kui noorel kuul vihtled, hakkab ihu sügelema.

Noores kuus tehtud viht sünnitab sügelisi.

Kui sookase lehestest vihaga vihutakse, siis jääb vihtuja süüdikusse.

Kui haavapuudega sanna köetakse, siis hakata peale vihtlemist ihu sügelema.

/Kuu-usk, mis praegu (1893) eesti rahva seas peetakse./ Vanal kuul tehakse vihtasid, siis ei sügele ihu vihtlemise järel mitte ruttu. Kuna noorel kuul tehtud vihtadega ihu sügeleb ja lehed küllest ära lähevad. Vihad piavad enne jaanipäeva tehtud olema, kuna pärast jaani vihalehed kõvad pidada olema. Vihalehed ei tohi mitte sipelgapesade ligidalt võetud olla. Pealegi ei tohi vihalehed plekilised olla, siis läheb ihu katki ja kärna.

Kui vihtlemissauna esimest korda köetakse, peab tooma metsast üheksat sorti puid ja need ahjus ära põletama, siis on saun ilma vinguta ja tervisele kasulik.

Haiguste saatmisest ja ärahoidmisest. Iga haiguse pidid ära hoidma nelgiseemned. Neid näriti suus.

Õlleviha. Kui on värske haav ja jood õlut, siis läheb haav hukka. Pärmi enni haava peale panna, kui jood, siis põle midagi.

Esimestel päevadel anti lapsele lahjat kummeliteed ema- või lehmapiimaga segatuna.

Vastsündinule anti esmalt toiduna ainult vett teelusikaga, kummeliteed suhkruga.

Pärnaõied või niinepuu õied, nii kutsuvad noarootslased. On üks vanemaid jooke. Kõneldakse üht kui teist hääd tema üle, ent need on juhitud kõik tema traditsioonele. Kuid Niibi-Nõmkülas on levinud tema suhtes veel üks eriline kuuldus, teadmatu kelle poolt, et tarvitatakse tema leotiskeedist niinimetatud verepuhastuse abinõuna.

Küüslauguga hõerutakse puunõusid, et need ei annaks aiavilja sissetegemisel halba kõrvalmaitset. Küüslaugu söömisega hoitakse alal noorust.

Samaks [närvinõrkuse korral vanni jaoks, ka nõrkade inimeste vanni jaoks] tarvitatakse ka männiokaste ja -kasvude vanne, mis veel paremad, kuid neis ei tohi üle 20 minuti sees olla ja vesi ei tohi ka kuum olla.

Kuusekasvusid ja noorte kuuskede koort tarvitatakse närvinõrkuse korral vanni jaoks, ka nõrkade inimeste vanni jaoks.

Koeranaerise lehed: keedis teeb kõhu lahti. Teeb muidu inimese inimeseks (nagu opiin), rinnakelme põletiku vastu.

Kadakamarju peab iga päev üks rohkem sööma, siis püsib eluaeg noor.

Kui juua köömneteed, siis ei tule elus ühtegi vistrikku.

Sofori nastoika ravib nahahaigusi, kopsutuberkuloosi, I, II ja III astme kergeid ja keskmisi põletushaavu, muljumisi, äralöömise muhke, furunkleid, karbunkleid, nahatuberkuloosi, rinnapõletikku (mastiiti - rinnanäärmepõletikku), tromflemiiti (veenipõletik ning veeni ummistumine trombidega), maksahaigusi, 12-sõrmiksoole haigusi, odraiva, hambavalu, igemehaigusi, ekseemi, seenhaigusi (diateesi soodumus mõningate haiguste puhul), neeruhaigusi.
Valmistamine - viljad lõigata seemne keskkohalt katki, panna klaas- või portselannõusse 10 grammi vilja ja valada üle 100-150 grammi 50-kraadise viinaga, asetada kümneks päevaks seisma, kusjuures segada 2-3 korda päevas, siis pigistada ja filtreerida läbi vati või filterpaberi. Valada tumedavärvilisse pudelisse.
Tarvitada - sisehaiguste korral 20-30 tilka 3 korda päevas, neljas kord vastu ööd. Seda teha kolme nädala kestel. Vajaduse korral uuesti kümne päeva möödumisel.
Juuste väljalangemise korral määrida pead 5-10-protsendilise lahusega, samuti määrida radikuliidihaigeid kohti; sisse võtta kõrgvererõhu korral. (Kasutatakse ka lahusest võetud marju radikuliidihaigete kohtade määrimiseks ning kõrgvererõhu korral.)
Nastoika ei tekita valuaistinguid, tõkestab mädanemist ja kiirendab haavade parandamist.

Hiina homöopaatilise rohu retsept.
Raviomadused: puhastab veresooni rasvadest ja lupjuvatest sadestustest, skleroosist, aeglustunud tegevusest ja nii edasi. Kaob kohin kõrvust ja paraneb nägemine.
Koostis: hoolikalt puhastada ja pesta 350 grammi küüslauku ning ajada kahekordselt läbi hakkmasina. Kaaluda 200 grammi saadud massi (see tuleb võtta altpoolt, kus on enam mahla). Mass panna pudelisse ja valada üle 200 grammi 96-protsendilise piiritusega. Pudel sulgeda tihedalt korgiga ning panna pimedasse jahedasse kohta. Kümne päeva möödudes kurnata läbi tiheda riide, pigistades segust välja vedelikku. Jääk visata ära. Ravi võib alustada kahe-kolme päeva möödudes peale vedeliku seismist.
Ravi: segu on sissevõtmiseks alates ühest tilgast kuni 25 tilgani. Sisse tuleb võtta külma varem läbikeedetud piimaga (30-50 grammi) 3 korda päevas 30 minutit enne sööki järgmise skeemi kohaselt:
Hommikusöök-Lõunasöök-Õhtusöök. Päevad: 1 - 1 tilk, 2 tilka, 3 tilka. 2 - 4 tilka, 5 tilka,6 tilka. 3 - 7 tilka, 8 tilka, 9 tilka. 4 - 10 tilka, 11 tilka, 12 tilka. 5 - 13 tilka, 14 tilka, 15 tilka. 6 - 15 tilka, 14 tilka, 13 tilka. 7 - 12 tilka, 11 tilka, 10 tilka. 8 - 9 tilka, 8 tilka, 7 tilka. 9 - 6 tilka, 5 tilka, 4 tilka. 10 - 3 tilka, 2 tilka, 1 tilk. 11 - 25 tilka, 25 tilka, 25 tilka. 12 - 25 tilka, 25 tilka, 25 tilka.
Edasi jätkata 25 tilka 3 korda päevas, kuni segu on ära kasutatud. Ravikuuri korrata sama skeemi kohaselt viie aasta pärast.

Kuldjuur ja zen-zeni juur on kõige efektiivsem vahend ja universaalne vahend jõuetuse, üleväsimuse, hüsteeria, kehvveresuse, neeruhaiguste, neurasteenia, sugulise võimetuse, öiste kurnavate higistamiste, veresülgamise, suhkrutõve, kopsutuberkuloosi, naistehaiguste, kõhuhaiguste, kesknärvisüsteemist tingitud peavalude vastu. Juurt kasutatakse haavade ja muljumiste puhul. Ta pikendab eluiga.
Valmistamine - 50 grammi juurt koos koorega asetatakse üheks tunniks külma vette. Peale seda pesta harjaga, seejärel lõigata rõngasteks, panna läbipaistmatusse tumedasse nõusse ja valada üle 0,5 liitri 50-kraadise viinaga ja asetada kümneks päevaks pimedasse ruumi. Seejärel võib kasutada. Hoida tumedas või läbipaistmatus pudelis.
Tarvitada - eespool mainitud haigusnähtude korral 10-20 tilka päevas või 3 korda päevas 5-7 tilka supilusikatäie veega. Nii võtta 10 päeva, siis pidada 10 päeva vahet ja nii edasi. Olenevalt organismi tugevusest võib esineda juhtumusi kõhulahtisusega.
Madala vererõhu, astma, südamevereringe häirete korral 10-20 tilka 3 korda päevas.
Märkus - päikesevannide ja päevitamise, see tähendab kuuma päikese kätte minnes ei ole soovitav ekstrakti kasutada.

Vitamiinivaeguse vastu tuleb kevadel süüa noore männi võrseid.

Jõemaasikas - kannab haiguse idusid.

Pääle nende on pea kõik kodused teed kasulikud tarvitada ja nad kaitsevad haiguste vastu.

Käekaitse tee on tervisetee.

Kummelitee on tervisele hea rohi.

Õispuu ja niinepuu õiest saab tervisehoiu teed.

Ravitaimed.
Koirohi: õitsemise ajal noppida. Minule isiklikult mõjus heasti kõhulahtisuse juures, ka maksahaiguse vastu ma jõin teda. Ainult kaks korda, siis kadus valu maksa ümbrusis, ka andis ta mulle head isu. Kui süda paha on, üks lonks koirohu teed, mulle heasti aidanud.
Järjekindla joomise järel aitas ta isegi meeleolu tõsta, kuid lahja teena.
Kange teena järjest ta mõjus kõhtu kinni pannes ebasoodsalt. Nii ma võtan teda, kui ma tunnen “isu” ta järele. Veerand liitrit korraga kaks minutit keedetud, võib olla paar grammi kuivatatud taimi.

Liivatee: mõjuv tee külmetuse vastu, hea kerge meeleolu jaoks.
Teda võib iga päev peaaegu juua ilma halva mõjuta, vastupidi, ta aitab kergendada valusid. Õitsemise ajal noppida. Veerand liitrit korraga juua, peotäis kuiva teed.

Ka mänd oli arstirohutaim. Ta noori kevadisi kasve võeti teeks köha puhul ja vaigust keedeti rohtu mitmesuguste haavade arstimiseks. Samasugune tähtsus oli ka kuusevaigul. Ka nende mõlemate mähja söömisest arvati tervisele kasu.

Üheksameõied. Üheksameõied on hakkavate haiguste vastu. Ta õitest keeta teed, seda juua ja sellega pealt pesta.

Nõidusvahendid.
Kaebtustega suitsetati toas, et haigust mõnelt haigelt inimeselt külge ei hakka.

Kui kardeti kolera külge hakkamist, siis joodi tõrvalehe teed.

[Taimede tarvitamine kirjutatud „Maa-rahva Kodu-Arstist“ sõna-sõnalt]
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimed olid vanal ajal suurel tähtsusel, sest et neid tarvitati mitmeks asjuks, näiteks värvimiseks, maitseaineteks, arstirohuks ning ka toiduks. /---/
Arstirohud: kadak, temal on tarvilikud marjad. Kui neid marju katki muljuda, kanget viina pääle valada, saab head kõhurohtu, mis, kui pool lusikatäit sisse võtad, abi annab, nõnda ka luuvalus, kui luud valutavad. Suitsetamiseks tarvitatakse ka, et mõnda külgehakkavat tõbe ära ajada, ja see ajab ka kõik halvad lõhnad toast.

Türgi pipar - vene sõjaväele ei keedetud ühtegi suppi ilma selleta, sakslased panid värskele lihale. Ajab ära külmatõbe - paneb raputama - ja hoiab ära teisi haigusi.

Kadakamarjad - külgehakkavate haiguste puhul suus närida, siis ei hakka haigus külge.

Türgi pipar on kõhuhaiguse ravimiseks ehk haiguse eemalhoidmiseks hea rohi. Pruugitakse toitude sisse maitseainena pandult (liha- ja ka kalatoitudele), aga kõige rohkem ja ka kõige tagajärjerikkamalt sellega leutatud viina võttes.

Suvel korjatud liivateest, mis siis kuivatud, keedetakse teed, mis külmaga konte ergutab ja köha lahti võtab.

Maamõõla juure pulber anda inimesele sisse enne külma pealetungimist. Kaotab haiguse varsti ära.

Kui kodus oli nakkushaige (leetri-, sarlaki- või tiisikushaige), siis tehti tuppa kadakasuitsu, et haigus teistele külge ei hakkaks.

Peab hernest ja uba sööma, siis ei tule pimesooliku põlendiku.

Maasikatel on palju rauda, mida meie keha väga vajab. Toore metsmaasika mahl on vajalik.

Tammekoore vannid parandavad nahahaigusi ja värskendavad keha tegevust.

Kalgani vai tedremarani juurtest on väga hea rohi, kui viina sees. Minu ema, tema pidi menema mõisa, mis oli poolsurned partisaanide hospidalist, kui soetõbi oli. Ema võttas tedremarani juuri, kõvast kohe. Nät, temale ei hakkand külge. Sellest oli ikke abi.

Sõja ajal (I ilmasõja) olime me Rake külas. Siis levis kiiresti soetõbi. Käisin veel karjas. Ema tõi suure jämeda paju koort, keetis ja andis meile juua ja kaasa karja ka. Ema ütles: „Rüübake ikka alati ja jooge.“ Jõime ja loputasime käsi ja meil ei jäänud ükski laps ega vanainimene haigeks.

Sanna läät, siis vihot üle ola nõgõstõga, siis parep õks saa.

Maasikaõie tee on tervisele kasulik.

Pohl. Tee on karastav ja tervislik jook.

Jõhvik. Kosutava vahendina tuntud.

Mädarõigas on kua üks vanaaegne kõhurohi vai veel üldse terviserohi. Vanast pandi mädarõika juuri kalja hulka selleks, et kui mädarõika kalja jood, siis ei löö sisemisi kasvajaid.

Kadakast tehti lusikaid, võilänikuid, -vitsikuid. Kadakaoksi põletati toas, et õhk toas paremaks saaks. Vanasti tubade või eluruumide tuulutamist vähe tunti. Eriti surnu järele põletati kadakaoksi majas, et surnulehk kaoks. Lihaastnaid aurutati kadakaokstega.
Kadakapuust tehtud ristid püsivad kauem, ei mädane nii ruttu, kartulikorvide võrud ja loogad kadakapuust on vastupidavad mädanemisele.

Käopõll. Kuivematel heinamaadel, lehed poolteist tolli laiad, 6 tolli pikad, lehtritaulised, õis ubalehe tauline. Juured on kuradikäsi ja jumalakäsi. Viiesõrmelised. Must on surmajuur, valge elujuur.
/---/

Peavalu korral pannakse õhukese rätiku sisse keeratud ja enne vesiseks tambitud toored kuuseokkad (praegusel ajal laialt pruugitav).
Kuuseoksi tuuakse tuppa tervelt, mõni jälle raiub peeneks ja riputab põrandale laiali. See pidada sünnitama terpentiini lõhna, mis kautab muud kahjulikud lõhnad; mõjuda ka kasulikult tervise peale üldse, iseäranis peavalu vastu.
Kuuseoksi raiutakse katki ja riputatakse tee peale maha surnu ärasaatmisel matmiseks. See komme sigines aastat 25 tagasi Jõelehtme ja Kuusalu kihelkondadesse, ennem ma ei mäleta seda nägema. Ihasalusse levines see komme veel mõne aasta hiljem.

Teeleht. Tarvitatakse tervislise teena.

Maasikas. Tooretest marjadest ja kuivatatud lehtedest valmistatakse kosutavat teed.

Kalmusejuure tee on värskendava mõjuga, puhastab verd, söögiisu puuduse, sooltekanali limastamise, inglishaiguse, näärmetõve, jooksva, maksa-, põrna-, sapi- ja neeruhaiguste puhul, kergendab kuupuhastust ja mõjub rahustavalt südamekloppimisele.
(2-3 klaasi päevas, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta.)

Langetõbi võib tulla sellele, kes läbi sideme kasvanuid rukisid söövat.

Vaiku korjati suure soojaga, sai seepi keeta. Vaiguseep vahutas hästi ja öeldi, et sellega pestes parandab käsi. Oli pruuni värvi seep, kui sai vaiku hästi palju seebi sisse pandud.

Enne olli mõni saanas lugend jah, et attima käele ja jalale, ei minä tiä neid sõnu enäm. Aga veikest last, kui esimest korda sauna viidud, võetud viha siist 3 raagu, sis viheldud nendega ja loetud, et: Austa isä, austa emä ja ärä mine külä erneaida ja oaaida, ja kudas niid sõnad ollid, põle enäm meeles.

Koirohi.
Koirohtu pandi akna vahele, et siis ei tules lapsel koiviga juurde, siis pidi lapsel köht haige olema. Kui see paistend läbi koirohu, siis ep tee midagi viga.

Koiduvalge (eha) eest hoitakse last kangesti, selle tarvis pannakse õhtapoolsed aknad kinni ning akna pääle veel koirohu oksad püsti, nagu jaanipäevased meiud. On lapse korikad õues, siis tuuakse neid varsti enne päeva loojaminemist tuppa. Paistab koi korikate pääle, siis on lapse kõht kohe haige ning läbi käimine (eri) kollane koivalge karva.

Kui koivalu (eha) väikese lapsele pääle paistab, siis teeb lapsele kõhtu haige ja laps karjub. Et koivalu magavale lapsele pääle ei paistaks, pandi aknale varjuks koirohtusi.

Takjas - arstimiseks rinnahaiguse vastu ja juukse kasvuks.

Nurmenukk (kurekaats). Õitest tee tervisele, verele hea.

Maasikas. Maasikaõitest ja -lehtedest tehakse teed mitmesuguste haiguste vastu. Marju tarvitatakse keedetult toiduaineks. Räägitakse, et kes esimese maasika leiab ja selle sööb, see jääb kahvatuks.

Vanaskuus tehti ja tehakse ikka vihtu, siis vihad on kenad pehmed ja ihu äi akka siis mitte kihelema pärast sauna.

Vanasti olevat inimeste hambad alati terved old, see old sellest, et inimesed ei söönud selliseid peeneid toite nagu praegusel ajal. Kartul olevat ka hammastele väga kahjulik.

Sauna minnes sülitati esiteks vihale, siis lavale. Siis kasteti viht märjaks, visati leili ja pisteti viht korraks kerisele - see tappis pisikud. Vihad valiti alati okstest, millede lehed olid täiesti puhtad. Kardeti maaljaid.

Puu kasvajad äi tohi kääga katsuda või kasvajaga puu mahla juua. Kui seda tehakse, hakkavad kasvajad inimesele kasuma.

Suisel ajal vahest rohu pääle maha istudes tuleb sönna kohta enne istumist kolm korda sülgeda, muidu vöib satikaid, maa-aluseid vöi mönda muud haigust maa küljest saaja.

Viha tegemiseks on ikka vana kuu, enne jaanipäeva. Vanad inimesed pidasid sauna üheks pühaks paigaks, puhastamise paigaks. Naine oli sel ajal [kuupuhastuse ajal] roojane, et naine sel ajal ei lähe sauna.

Matsapäeval ei tohi hagu puid ega midagi niisuguseid asja majajuurde tuua, nendeg ühes võib ka usse maja ligitusse tuua, seda kardavad paljud inimesed.

Matsapääv (madisepääv 24mal veebruaril) Sel pääval ei tooda mitte heinu ega puid, sest siis pidada palju ussisi sel aastal majade juure tulema.

Ämmatussu ei või kätte võtta, see teeb silmad haigeks.

Tuulerubid hakkavad maasikatest, muulikatest ja sõukestest asjadest.

Heinamaarjapäe see oli ikka pisut änam ka. Siis käidi talgus, oma aina pärast pole ikka metsas oldud. Maarpäe aegas tehti ikka valmis sauna vihad, nee olid kenad pehmed, sest lehed on siis alles noored. Seda puna joodi siis ka kut teda käe kellegil oli.

Matsapääval [24 veebruar] ei tohtin metsast puid maha raiuda ega ka mitte koju tuua. Kojutoomine, see oln irmsasti ära keeltud. Kui sa puu koju tõid, siis tõid suviks ka ussid koju. - Mo ema vend pole ükskord seda täädnud mitte, et sel päeval on matsapäev. Ta läin metsast omale tooma obuse söötme aluspuid. Kui ta puudega oli koju tuln, oln isa taal õues vastus ja ajan teda puid metsa tagasi viima. Ta oln kange ka ja pole puid metsa viin enam ühti. Sui polla ussa õues oln midagi.

Matsapää ei vei puid koju vedada sest puudega seltsis toob ussisi koju. Matsapää ei vei nõõlaga õmmelda sest siis närib uss sui.

Matsapää ei tohi puid vedada - toob ussisi metsast koju.

Matesepää - ei tohtind tuua toorest oksi ega puid oue, siis ussid tulid metsast koju. Tarbepuid raiuti küll, aga koju es tooda. Jutustaja seletab, et ta on 15 a. vana olnud ja toonud toore oksa koju ja visanud kaevu ääre maha. Kogu suve olnud seal uss; kui ühe ära tapnud, tulnud teine asemele.