Haiguste märksõnad

Peavalu

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse peavalu kui sümptomit ega ole viiteid selle põhjustele.

Kui peavalu muutus liiga tugevaks ja hakkas häirima igapäevaseid toiminguid, siis oli ravi eesmärgiks reeglina valust vabaneda.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Kui pea valutab, siis tuleb suuri teelehti otsa peal hoida; küll siis peavalu kaob.

Karukäpad, harakalilled, karvalilled (Anemone pulsatilla). Pruugitakse luu- ja peavalu vastu.

Kobralehed (Arctium lappa). Tee viisi vere puhastamise tarvis. Lehed pandakse ka pea peale valu vähendamiseks, niisama ka vanade paisete pääle.

Päävalu vasta võetas, miä tuu toomõl alõmõnõ kuur um peenikene, ohkõnõ, tuu hõõrutas är, pandas räti pääle, köüdetäs otsaette kinni, tuu küll kisk kubla üles, a päävalu ka jääs maaha.

Sookaeru pruugiti peavalu vastu - pandi sookaera kimp ööseks pea alla, siis pidi haigus öösel ära minema.

Kui pea haige leitsest, peab tule peale leedes puhuma ehk tuule kätte käima minema. Kui pea muidu haige on, seutakse külma vee sisse kastetud rätik või jääga kõvaste ümber pea ja nuuskatakse tinkspiiritust ehk peenekshõerutud miisojuurikast ninasse.

Piavalu rohe on kardulekaabe, äädikas ehk ka lambieli.

Tomilgaõiedest kiedetase rohtu pia- ja kõhuvalu vasta.

Peavalu vastu "hundipiima" rohu piimaga meelekohtasi võida.

Kui kellegi pea valutab, siis võetasse üks puhas linane rätt, pandi kuuma tuhka sisse, seotasse ümber pea, siis kaob valu.

Toomõmarja.
Päävaluga ja sisemidse valu vasta pruugitav.

Kui pea valutas, siis seuti rätikuga otsaette kuuseoksi.

Päävalu. Kel pää valutab, sii söögu kuive kõva hernit jne., mis veresoone käimä aave.

Kuuseoksad, niiskeks tehtud (ätikaga), pandakse pea peale valu vähendamiseks.

Kui pää valutab, tuleb kasetohu pääle kolm seitsmenurgelist risti teha ja seda valutava koha pääl hoida, siis saavat varsi terveks.

Kui pea valutab, siis tampigu mädarõigast katki, pantagu kahe riide vahele ja siis pea peale.

[Peavalu]
Külme hapud kapsaid pea peale.

[Peavalu]
Kuuseokse katki tampida ja pea peale panna.

[Peavalu]
Sibulaid katki tampi ja pea peale panna, läheb valu üle.

Kui pea valutab, pandagu kuremarju kõrva, siis kaob peavalu.

Peavalu vasta võetakse sibulaid, pannakse rätikusse ja seotakse rätik ümber pea.

Päävalu vastu keedetakse pihlakapuu koort ja antakse juua.

[Päävalu vastu] pannakse ka soola ehk hapuid kapsaid rätikuga pää ümber.

[Valerianaceae] Valeriana officinalis
Jungver. Juured pulbriks hõõruda, pulbert veega sisse võtta, on külmatõbe (hallitõbe), luuvalu ja päävalu vastu, niisama ka külmetamise vastu.

Mädarõikajuured. Tambitakse ilma kuivatamata katki ja seda putru määritakse, kui pää valutab, otsa pääle, ja võtab kohe päävalu ära.

Päävalu rohi. Hapu kapsa leht päha panna.

Närvilise peavalu (migrääni) vastu: Värske aiakapsas kolm päeva vees leotada. Neljandamast päevast pääle seda vett mõni lusikatäis iga päev siis sisse võtta, kui pea valutama hakkab. Aitama väga hästi.

Palderjaniõie tee on unepuuduse ja peavalu vasta.

Peavalu rohi: võta toored kuuseoksad, pane paku peale, riputa vett peale, tambi peeneks ja pannakse kahe linase rätiku sisse ja pannakse ümber pea. Kui on palaviku välja kiskund, siis valatakse veel äädikat sõnna peale, on tema kohe klaar, inimese silmad on kohe selged, valu väheneb.

Kameliteed juua: kui peavalu on.

Palderjanitee on peavalu vasta.

Piavalu ja siistvalu vasta kalmukajuured. Kalmukad on mitme häda vasta.

Peavalutajad arvasid, kui juua kadakamarjateed, kaob peavalu.

Peavalu arstiti nii, et pandi nisuoraseid peale.

Kange piavalu puhul oldi pikali sängis ja pandi külmavee lapid pähe. Kui oli aega jännata, siis toodi metsast kuuseoksi ja raiuti puruks ning pandi neid lapiga ümber pia.

Piparmünditee olla hää talvel külma ajaga, aitavat ka verd klaarida, kui pää valutab. Taime nimi vehverments.

Päävalu puhul kuuse noored okkad pehmeks tampida ja kompressina pähe siduda.

Hapukapsaste kompress päävalu vastu.

Päävalu korral pannakse kompressiks tambitud sibul rätis ja külmavee lappe.

Päävalu puhul pandi sibulat pääle ja seoti rätikuga kõvasti kinni.

Päävalu vastu - maikellukese (Convallaria majalis L.) õite tee vähesel hulgal tarvitades.

Vägiheina (Verbascum thapsus L.) õite teed 2-3 kl. päevas võtta päävalu vastu.

Hapuoblika (Rumex acetosa L.) seemnete tee [peavalu vastu].

Kui päävalu on tingitud halvast seedimisest, aitab takja (Lappa major Gaertn. ja Lappa tomentosa Lam.) seemnete tee.

Peavalu. Pandi kanepipeo ümber pea, tugevasti siduda. (Kuivalt. Märga rätikut ei pandud.). Kuuseoksad tehakse peenemaks ja rätik tugevasti ümber.

Peavalu vastu pandi rugioraseid rätikuga pea pääle.

Kui pea valutab, siis kui on ühtlasi ka palavikku ("pea on kuum"), pannakse pea peale (otsaesisele) külma vee lappi. Ka juuakse peavalu korral piparmündi- (kohalikus murrakus "vehmerventsi") teed kuumalt ja minnakse voodisse teki alla ja lastakse ennast (või kaetakse ise) kinni katta kasukate ja teiste seesuguste soojapidavate riietega. Kui ei juhtu olema pipamündi teed, siis juuakse ükskõik missugust kuuma teed et ainult kere sooja saaks.
Kui harilikult kellelgi pea valutab, siis on inimesel ka muu kere haige. Valutab ainult pea, siis seda nagu haiguseks ei peeta, mida tuleb seletada üldise maaelu karmusega - väikesest veast ei hoolita, ei panda seda nagu tähelegi, ei olda haiguste vastu nii peenetundelised nagu linnainimesed.

Päävalu. Tuu jaost õks keedeti palohkna varrõ tsäie ja tette toomõ häelmo tosso (auru). Pante ka maa sibula lehte kõrvo. Ka mitond muudo kaos ar'. Ka päävalu haigus.

Piavalu vasta tuudi metsast kuuseoksi, panti äädikat piale ja seoti rätikuga ümmer pia.

Peavalu kadus münditee joomisest.

Baldriani teed ja tilkasi anti peavalu vasta ja kui seest täis ajas ehk olid krambid.

Jaanipunateed pruugiti seest rinna- ja peahaigetelle.

Kui pea valutab, siis tuleb suuri teelehti otsa peal hoida, küll siis peavalu tagasi jääb.

Peavalu vastu nuusutati ninatubakad, see ajas aevastama ja pea sai terveks.

Peavalu - palderjaniteed juua.

Nurmenuku õielehtede teed tarvitati uimasuse ja peavalu vastu.

Piavalu. Sibulad siduda rätikuga pähe - sie võtab piavalu ära.

Kobrulehe vett silmahaiguse vasta ma ei tää. Kobrulehe vett tehti piavalu vasta ja juused lahti on, kõõma vasta ja kui nahk liiga päevatab ja praguneb, need lehed on selle vasta. Kuivataks need lehed ära, siis keedavad. (Mis need kobrulehed on?) Takjad, need on kobrulehed, takjanupsid kasvavad nende varrede otsas; tääd nupud, juustes ühe viskad, katsu, kudas kätte saad!

Maarjasõnajala õisi panti pää pääle, ku pää valuts, võts ära.

Päävalu vasta on toored kuuseoksad, tambiti vesitseks kirvesilmaga, et päris vesised, lödised on, siis siuti kõvasti rätikuga ümmer pää, kohe kadus ära.

Ikki peeti männaõhust lugu ja kuuseoksad panti lae vahel ju hää õhu pärast. Päävalu pärast toodi kuuseoks, panti paku pääl, nii kaua tambiti, ku vesiseks läks, panti pääl ja võttis valu ära.

Päävalu.
Tuua meestepune teed. Meestepune kasvab metsas. Lillakad õied. Korjata tuleb rukkilõikuse ajal. Korjata ja ära kuivatada 1 oks 1 liitri veel peale. Keeta 3 tundi ja 3 tundi seista lasta. Joomisel mõjub hästi närvidele. Tarvit. nagu hiina teed.

Peavalu. Hapukapsad pandi rätiku sisse ja pandi pea peale. Lapp kasteti äädikavette ja pandi pea peale. Suured sibulad lõigati ratasteks ja pandi pea peale.

Takjajuure tee parandanu jooksva, reuma, peavalu, peakärnad, väljalöönud koeranaelad.

Päävaluga voieti pääd johvikuuga. Neh piigisteti ludiks johvikad ja see sahvt, sii avit.

Ehk joodi [päävaluga] piimäpisara teed ka vai pandi vade külmävee rätt ümbär pää, sest ka oli abi.

Närvide ja peavalu vastu on hea raudrohu tee.

Nurmenuku või kikkapüksi tee vähendavat päävalu.

Emanõges - tehti teed neist õitest - jälle midagi peavalule, nohule.

Peavalu. Kuuseokkad taoti veele ja pandi otsaette.

[Peavalu] Toorest sibulat pandi peale.

[Peavalu] Toorest hapukapsast pandi peale.

[Peavalu] Lühikesed kuusekasud raiuti katki ja pandi äädikat peale. Siis pandi õhukese koti sisse ja kott pandi pea peale. Ema oli haige ja sai terveks.

[Peavalu] Maarjasõnajalgu pandi pea peale. Ristiema ravis ennast ja seekord sai abi.

Peavalu. Teelehe juure tee on hea suure peavalu vastu. Keeta ummukses ja seda teed juua.

Pihlamarja tee - joomiseks niisama, ka haiguste, peavalu ja väsimuse vastu.

Krooklehe teed keedeti peavalu vastu.

Palaviku vastu - hapupiima kompress. Ka paiselehed pandi ümber pea. Siis pidi too peavalu ära minema. Peavalu tuleb ikka läbitõmbusest.

Kui pea pillata tahab, siis süüa toorest sibulat. Tean, et kolm inimest on terveks saanud.

Orasheina juure teed joodi peavalu korral.

Päävalu korral pandi otsaette külma vee kompress ja midagi haput, näiteks äädikat ehk hapukapsa leht otsa ette.

Tedremaran om hää, ku pea haige om, valu tiib.

Peavalu puhul joodi jälle kas nurmenukkudest, krookslehtedest, palderjanist või koirohust keedetud teed. Kasutati seda teed, millist ravimtaime juhtus just käepärast olema. Määriti ka veel jõhvikamahlaga valutavat kohta või pandi peale silgusoolvette kastetud lapp.

Kuuseoksad raiuti katki ja seoti rätiga ümber pea, kui pea valutas.

Piparmündist korjati maapealne osa. Aga Umbusis sai piparmünti korjata jõest, just see osa, mis veest väljas oli. Said siis mitme vaksa pikkused võtta, neid kuivatada ja teed keeta, mis aitas peavalu vähendada.

Peavalu. Tuli kuppu panna või lasta. Ka pandi hapukapsapoolik pähe, seoti rätikuga kinni, siis kui pea oli haige. Valu läks kapsapooliku sisse ja pea sai tervest.

Peavalu vastu - kanavarba või nurmenuku tee.

Pandi ka pähe hapukapsa lohk (kapsa pea poolest lõigata ja tükk hapnema). Lätte Neti hoidis ikka peavalu korral kapsalohku peas, oli rätikuga kinni seotud, ise ketras, nii et lohk peas värises kohe. Sihuke lohk pidi hästi aitama.

Peavalu korral pandi äädikas niisutatud lapp otsaette, ka sibulatükke pandi kõrvaauku. Mõnikord seoti pea tugevasti otsmiku kohalt ümber pearätikuga.

Peavalu puhul mindi voodisse, kui võimalik oli, joodi kuuma higistavat teed närvide rahustamiseks, palderjaniteed, õitest ja vartest tehtud. Pandi kummelivees kastetud rätik kompressiks otsmikule, kui tuliseks läks, jahutati külmaks ja pandi uuesti. Ka pandi marli vahele tooreid hapuid kapsaid ja tambitud kuuse peeneid oksi, et palaviku välja kisuks. Hiljem võeti peavalu pulbrit ja asperiini. Peavalu on teise haiguse kaasnähe.

Peavalu.
Peavalu korral pandi ümber pea külma vette kastetud rätt. Ka raiuti kuuseoksad kirvega katki ja seoti rätiga ümber pea.

Aga kui ikka hakkas hirmus peavalu, siis peened (hakitud) toored sibulad õhukese rätiku vahele ümber pea, tagant kinni siduda ja oli kadund.

Pea valutas.
Peavalu puhul keedeti ja joodi teed jälle mitmetest maarohtudest. Nurmenukkudest, krookslehtedest, palderjanist ja ka koirohust. Paar kruusitäit aitas küll päevas. Määriti pead veel jõhvikamahlaga. /---/

Vehverments.
Münt on halli lehtega, suured laiad karvatsed lihavad lehed, pikad õietorud, vehverments [= piparmünt] on vähema lehtega, väheldased rohelased lehed, seda ostetse apteegis, münte ei osta keegi.
Kange vehvermentsi tee on päävalu vastu. Vehvermentsi tee teeb südame hääs [= võtab iivelduse ära], kui süda alam on. Ja rinnad teeb lahti [= kui kinnine köha on, röga ei tule].

Peavalu.
Väikese valu puhul seoti märg rätik ümber pea ja kuiv, soe rätt veel sinna peale ning töötati edasi. Aga kui inimene „juba sängi jäi ja palavikkus õõgus“, siis vahetati neid märgi rätikuid niipea, kuni need kuumaks läksid. Haigele keedeti palderjaniteed ehk ka raudrohu teed. Kui peavalu oli koos külmavärinatega, siis keedeti pärnaõie teed. Kõiki neid teesid joodi meega ning hästi kuumalt.

Peavalu.
Raviti palderjani, piparmündi, naistepuna ja raudrohu teega. Kui peavalu põhjuseks oli raske töö, siis aitas ka kaelasoonte masseerimine.

Peavalu. Palderjan, naistepuna, piparmünt, raudrohi.

Peavalu puhul joodi kõvasti kuuma pärnaõie teed meega. Tehti viina- ehk kummelikompressi. Mõni kord joodi ka piirituse punssi. Teeveele kallati kohe keevalt piiritust ja lisati kõvasti suhkrut joodi hästi palavalt. Pandi haige soojasse lamama.

Peavalu puhul masseeriti kaelasooni, klopiti pead tasakesi näppudega ja seoti kõvasti rätiga või vööga kinni. Ka korjati suvel metsast leitud palderjanijuured, kuivatati ja keedeti teed. Ma ise ei jäänud enam üldse magama, kui olin 14 ööd-päeva oma isa haigena valvanud, suretanud ja matnud. Keetsin suvel ema poolt korjatud palderjaniteed, jõin seda ja hakkasin jälle magama. Magan praegu 10 tundi igal ööl.

Sibulamahl peavalu vastu. Sibulamahl on hea sisse võtta, mina olen rasvamasinast sibula ja küüslaugu segamini läbi ajanu ja mahla läbi kurnanu või pigistanu ja joon puhast sibula- ja küüslaugu mahla ja pea ei valuta mitte kunagi.

Paluka- või pohlaõied korjata ja teha nendest teed, jälle peavalu vastu ja olla neerude korraldaja.

Kõrvavalu vastu on rabarberimahl, ka peavalu vaigistab rabarber.

Sibul hea peavalurohi.
Sibulamahlaga kaelasooni ja otsa sibulaga hõõruda ja sibul võileivaga süüa, on peavalu ja ka köha kadunud.

Ja veel küüslauk, jälle süüa võileivaga, muidu on ta väga kibe. Küüslauk on külmetuse, kopsu ja peahulluse ja vererõhu vastu.

Orasheina juure teed joodi peavalu vastu.

Piparmünt oli palavikurohi ja peavalurohi, südamehaigusele ka.

Raudrohi on väga hea päävalu ja rinnahaiguste vastu.

Peavalu vasta pandi mugulsibula lõike pea peale.

Nurmenuku tie on ka piavalu ja närvide ja köha rohi. Ema tegi, pani nurmenuku õisi umbes näpuotsaga, kietis mõne minuti. Tie läks kollaseks. Õied kuivatas enne ära. Ema ütles jah „kanavarbad“, aga praegu on küll „nurmenukud“.

Paistetuse ja peavalu korral tegi naabrinaine (Võrumaalt pärit) valgetest ülastest vanni. Seda pidi aga täpselt doseerima, muidu läksid jalad villi.

Olin nelja-viieaastane koolieelik, kui vanaema käis kõikjal ringi, taskus kastanimunad. See oli üks uus peavalu kõrvaldamise meetod, mis vist väidetavasti sai alguse Jaapanist. Mäletan, et paljudel vanaema ja ema töökaaslastel olid säärased kastanid taskus. Nende mõju ja imeliste tervenemisjuhtumite üle rääkisid naised omavahel sagedasti. Katsusin ise ka kord neid kastaneid - pidid peos raskeks minema ja midagi endast levitama - tundusid teistsugused küll. Siiani on sisetunne eriline, kui võtan kastanid peopessa.
Kastaneid kandis vanaema vahest paar kuud. Kust ja kuidas neid hangiti, seda ma enam ei mäleta. Tundub hämaralt, et toodi kusagilt kaugelt ja maksid tublisti.

Belogolovnikud - neid hautati, kui pia kohiseb, joodi tsaiut.

Oli pea haige, kästi prusnika tsaiut juua, et lahutab hästi pead.

Pea valutab, siis belokolovniku tšaiut.

Belokolovnikud ehk vormid saitu õitest - mõni ütleb, et nagu pead lahutab.

Peavalu puhul kuuseoksad taoti puruks, äädikat pandi ka ja siuti rätikuga ümber pea.

Peahaigus.
Haavakoori vesi oli peahaiguse vastu.

Piparmündi tee on hea peavalu vastu.

Kaalileht on hea peavalurohi. Tuleb pea või paistetuse peale panna.

Kuusevõsud tambitakse pudruks riide sees. Siis pannakse samamoodi pea ümber ja rätikuga ümber. Minu vennal jäi peavalu ära. Keegi oli õpetanud.

Poeg suri. Kas palju nuttasin või millest see peavalu hakkas, nii tegi valu. Heinakaare peal kui lõin vikatiga, siis peas torkas. Enam ei võind kannatada. Pühapäeval hobu ette ja kuppima, see põrund veri, Mäetaguse arstid olid igaviku puhkusel. Metskülas oli üks noorem mees, kes sellega hakkama sai. Kui läksin ja vanker põrutas, see käis peast ka läbi. Anti naps viina, tulist vehvermündi teed, pani kukla taha kaela peale 3 kuppu. Kui tagasi tulin, enam vankriraputus ei teind midagi, terveks sain, hüvasti.

Laudaukse kohal rippus takjas kuivatatult, seda kasutatakse peavalu vastu.

Palderjanijuurt kasutati peavalu, närvide vastu kompressideks.

Kui pea valutas talvel, pandi rukkiorased räti sisse ja siis pea peale.

Eks siis pandu külma rätiku ja sibula pähe, kui pea valutas.

Verihaina teed juuakse siis, kui pää on haige.

Nurmenuku tee - köha ja teiste rinnahaiguste vastu, närvivalu ja päävalu vastu ja kui neerusid puhastav vahend

Raudrohu tee - hüsteeria, köha ja teiste rinnahaiguste ja päävalu vastu, verd puhastav.

[Taimi kasutati arstirohtudeks:]
Palderjanijuuri (viina sees) päävalu ja nii edasi vastu.

[Taimi kasutati arstirohtudeks:]
Takjajuuri (peavalu vastu).

Münt (Mentha) Tee on peavalu vastu.

Münt (Mentha). Tee on peavalu ja krampide vastu. Münditee segatult äädikaga on vereoksendamise vastu. Mündiõlu kõrvaldab kõrvavalu.

Naistepuna ehk viinalill, harilik. Tee on neeruhaiguse, päävalu ja verekusemise vastu. Õli kaotab jooksjahaiguse järele tekkinud paistetuse ja tulehaavad.

Nurmenukk - õietee peavalu vastu.

Kumel - kumeli sai talvest korjada. Kui lehm tuleb piima, siis piale piimatulemist esimest korda joota kumeliteega. Siis tuleb puhastus paremini välja ja annab lehma kehale soojusega jõudu. Kui käivad eneselgi külmavärinad, siis ka tuleb kumeliteed teha. Vahest panevad, kui pia valutab, siis kumelikompressid pia piale. Kumel kasvab õuve pial. Ongi nigu tua ja lauda vahelise õuve pialsest murust.

Rammutirohi, umbpaiste rohi - roosirohi (Clechoma hederacea). Rahvusline arstitaim roosi (teatud haigus), umbpaiste ja peavalu vasta; kõik eelmised nimetused samuti tuntud nagu Sinalepas, Võhmas, Kasaril, Mäevallas, Võnnus, Kilsis jne.

Kuusk [Picea excelsa].
/---/ Arstimiseks - peavalu vastu - tarvitataks ka okastega kuuseoksi. Selleks võetakse kuuse küljest toorid oksi, taotakse neid kirvesilmaga või puunuiaga puupaku peal pehmemaks ja seotakse siis need oksad - pihutäis või paar pihutäit - otsaette vastu ihu, linase riidega ümbert kinni mässides, et maha ei kuku. Mõnikord aitavat see valuvaigistavalt. Minu ema tegi seda tihtipeale, kui pea kõvasti valutas.

Anissivarred [?]. Keeta - peavalule.

Peavalu korral pannakse õhukese rätiku sisse keeratud ja enne vesiseks tambitud toored kuuseokkad (praegusel ajal laialt pruugitav).
Kuuseoksi tuuakse tuppa tervelt, mõni jälle raiub peeneks ja riputab põrandale laiali. See pidada sünnitama terpentiini lõhna, mis kautab muud kahjulikud lõhnad; mõjuda ka kasulikult tervise peale üldse, iseäranis peavalu vastu.
Kuuseoksi raiutakse katki ja riputatakse tee peale maha surnu ärasaatmisel matmiseks. See komme sigines aastat 25 tagasi Jõelehtme ja Kuusalu kihelkondadesse, ennem ma ei mäleta seda nägema. Ihasalusse levines see komme veel mõne aasta hiljem.

Palderjanijuuri süüakse piavalu vasta.

Kalmus (Acorus calamus). Vett, milles keedetud kalmusejuuri, kasutati närvilise peavalu puhul.

Kaibajussitee on peavalu vasta.

Kaibaisrohi: peavalu ja kõhukrambi puhul.

Toomingaõisi kõrbetakse tule pääl ja nuusutatakse peavalu vastu.

Milleks tarvitati taimi endisel ajal?
Kord oli aeg, mil veel tänapäeva arste ega arstirohte ei olnud, kuid nende aset täitsid teistsugused arstid ja rohud, need olid niinimetatud „maatargad“, need olid mõnel pool suures kuulsuses, käidi mitmekümne versta tagant abi otsimas.
Maatargad tarvitasid taimi arstirohtudeks, samuti ka nõidumisel.
Maatarkade käest on jäänud ka järgi isesugused taimede nimetused, näiteks kaislad, sassabarilad ja nii edasi. Peaaegu igas maanurgas nimetati samu taimi teistsuguste nimedega, sest nimed on jäänud endistest arstijatest ning kuidas need taimi nimetasid, nii jäid need ka rahvasuhu elama.
Mäetaguse vallas Uhe külas tarvitati järgmisi taimi arstimiseks ja värvimiseks; kas nõidusvahendiks tarvitati või ei, seda tänapäeva vanemad inimesed ei tea. Palju isesuguseid nimetusi ei tunta, nimetatakse samuti nagu teaduslises ilmas, pääle mõnede, näiteks kaislad ja sassabarilad. Andmed olen saanud Uhel elutsevatelt Tiina ja Juula Miilberg’idelt.
Raudrohi - teed keeta ja juua, kui pea valutab.

Vesimünt - otsaesisele panna, kui pea valutab.

Palju tarvitati endisel ajal taimi arstirohuks, nagu:
Raudrohi - sellest tuli teed teha ja juua, kui pea valutab.

Vesimünt - panna otsaesisele siis, kui pea valutab.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Jumikaid tarvitati villihaiguste ja peavalude vastu.

Palderjaniteed - peavalu ja krampide vastu.

Kannikese teed - läkaköha, tiisikuse ja peavalu vastu.

Pune varte ja õite teed peavalu vastu.

Takjalehti tarvitati kaelahaiguse ja peavalu juures, sidudes neid ümber kaela või ümber pea.

Kes vähegi ajalugu tunneb, võib ütelda, et vana aja rahvas ei tunnud mitte arstirohte, nagu seda nüüd tuntakse. Taimed, need olid nende elupäästjad. Taimedest valmistati rohte. Näiteks kammeljate rohust valmistati teed, mis külmetuse ja päävalu vastu hää oli.

Kui pea valutab ja siis sibulatükk kõrva panna, jääb valu ära.

Paisetuse ja peavalu vastu tarvitati nupulehti.

Angerva[a]ksa õied: peavalu vastu.

Kui pea valutas, siis nuusutati ninatubakat.

Seebilille teed tarvitakse peavalu vastu.

Kuusik /---/ Pedicularis palustris (Familie Rinenthacea). Abiks päävalu vastu (sinised).

Päävalu vastu võeti küüslaugu kasusi ja pandi põlema, siis seda suitsu hingati kopsu, siis pidi pää terveks saama.

Mündilehtedest ja -õitest valmistatud teed tarvitatakse erguhaiguste, krampide ja päävalu vastu.

Lodjapuu marjad - pannakse talveks kuhugi külma ruumi, kus nad ära külmetavad, ja pannakse kõrvu ja (tarvitatakse) ja see võtab peavalu ära.

Obijoonivarred on peavalu rohi.

Žistige on peavalu rohi.

Hapukapstas. Tarvitatakse päävalu vastu, pannakse lapiga pähe.

Hapukapsas. Mõnikord, kui pea valutab, siis pantakse lapiga haput kapsast pea peale. Pantakse, et kuumust välja tõmbaks.

Maarja sõnajalad - peavalu vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanal ajal, kui arstirohte veel ei olnud, tarvitasid inimesed maarohte, mis maas kasvasid. Muist rohtusid keedeti ära ning tarvitati siis. Teised jälle taoti puruks ja pandi siis pääle.
Rohtusid on palju, mis vanemal ajal tarvitati, ja ka osalt nüüdki tarvitavad inimesed veel maarohte.
Tuuleravandusrohi. Teda tarvitati päävalu puhul. Rohi keedeti vee sees ära ning joodi seda vett. Ka lasti auru. See käis järgmiselt: keedeti rohi vee sees ära ning pandi ühe nõuga maha. Inimene, kellel päävalu oli, kummardus üle nõu ning võttis riide üle ja lasi auru sees nii kaua aega olla.

[Sookuused] Kui pää valutas, lasti pähe kuuma auru.

Kuusekasvud on päävalu vastu.

Kadakamarjad jooksja ja päävalu vastu.

Pihlakamarjad päävalu vastu.

Lendavamarjad päävalu vastu.

Asperiin on päävalu vastu.

Peavalu arstiti kuuseoksa virtsaga.

Balderjaanid.
Balderjaanid tuleb tarvitada peavalu ja ka närvihaiguse vastu. Tehakse teed ja juuakse nii palju, kui keegi soovib.

Palderjaan - peavalu vastu.

Sibul on peavalu vastu.

Sibul - peavalu vastu.

Maikellukesed - peavalu vastu.

Sibul - peavalu vastu.

Maikellukesed - peavalu vastu.

Mündid on peavalu vastu.

Kuuseoksad: seoti pea ümber peavalu korral.

Nurmenuku õie tee - peavalu vastu.

Köömned - tee reguleerib vereringet, kaotab peavalu, kõhuvalude korral esimene abivahend.

Toored kartulid peavalu vastu.

Hapud õunad peavalu vastu.

Tuulekuused peavalu vastu.

Liivatee ehk kaetus - külmetuse ja peavalu vastu.

Liivatee ehk kaetused - külmetuse ja peavalu tarviseks.

Kaseurvad peavalu rohuks.

Palderjaani juure tee - närvide ja peavalu vastu.

Üheksamehe - südamerabanduse ja peavalu vastu.

Käbrad peavalu rohuks.

Piparmünt (Mentha piperita L.). Tarvitatakse teena, aitab mõningate kõhurikete ja päävalu puhul.

Külmunud hauekapsaid pandi talvel kotiga pea peale peavalu puhul.

Piibeleht - tee südamehaiguse ja peavalu vastu.

Kassikäpa tee - peavalu ja närvihaiguse vastu.

Arnika - köhä- ja päävalu rohi.

Maikelluke (kogu taim). 2 grammi 1 liitri vee kohta, päevas 1 klaasitäis - südamehaiguste, peavalu, närvilisuse ja närvivalude vastu.

Piparmünt (vehvervänts) - kevadel enne õitsemist - tee mõjub karastavalt kogu närvikavale, tervendab südant, vaigistab altkeha valusid, krampe, peavalu ja on rohuks maohaigust ja kõhurikete puhul.

Kuldjuur ja zen-zeni juur on kõige efektiivsem vahend ja universaalne vahend jõuetuse, üleväsimuse, hüsteeria, kehvveresuse, neeruhaiguste, neurasteenia, sugulise võimetuse, öiste kurnavate higistamiste, veresülgamise, suhkrutõve, kopsutuberkuloosi, naistehaiguste, kõhuhaiguste, kesknärvisüsteemist tingitud peavalude vastu. Juurt kasutatakse haavade ja muljumiste puhul. Ta pikendab eluiga.
Valmistamine - 50 grammi juurt koos koorega asetatakse üheks tunniks külma vette. Peale seda pesta harjaga, seejärel lõigata rõngasteks, panna läbipaistmatusse tumedasse nõusse ja valada üle 0,5 liitri 50-kraadise viinaga ja asetada kümneks päevaks pimedasse ruumi. Seejärel võib kasutada. Hoida tumedas või läbipaistmatus pudelis.
Tarvitada - eespool mainitud haigusnähtude korral 10-20 tilka päevas või 3 korda päevas 5-7 tilka supilusikatäie veega. Nii võtta 10 päeva, siis pidada 10 päeva vahet ja nii edasi. Olenevalt organismi tugevusest võib esineda juhtumusi kõhulahtisusega.
Madala vererõhu, astma, südamevereringe häirete korral 10-20 tilka 3 korda päevas.
Märkus - päikesevannide ja päevitamise, see tähendab kuuma päikese kätte minnes ei ole soovitav ekstrakti kasutada.

Peavalu korral pandi peale kobrulehed vaheldumisi teelehtedega.

Jooksva vastu määrida elupuu-viinaleotisega (leotada kaks päeva). Minule aitas selja- ja peavalu puhul.

Peavalust saab lahti.
Segada kodusel teel valmis selline rohi: 0,5 kg mett (vedel) ja 1 kg sidruneid (hakitud läbi masina), segada hästi läbi ja tarvitada iga päev 1-2 supilusikatäit. On hästi aidanud.

Värske maikellukese lõhn võtvat ära peavalu.
Ravimiseks kasutas ka savi - leotas seda ka talvel. Savi pandi paistetuse peale, umbes sõrmedele ja varvastele.
Kompressideks kasutas äädikat ja viina - need ei olnud omatehtud ravimid, lisaks veel petrooleum.
Peale sünnitust anti sünnitanule üht jooki, mille tegemiseks tehti suhkrutüki alla pirruga tuli. Sulav suhkur (kukkus) tilkus viina sisse. See aeti kuumaks ja lasti ära juua. Kui palju suhkrut ja viina ja mis otstarbel anti, seda Virve ei tea.
Silmade ravimiseks kasutas ta mingeid omatehtud tilkasid.
Bronhiidi puhul määriti rinnale tärpentiini või salvi, mis tehtud tärpentiinist ja hanerasvast. Sama kasutati nohu puhul jalataldadele, mis seejärel soojalt kinni seoti.
Tehti ka tärpentiini auru - tilgutati tärpentiini kas kuumale kivile (siis kuiv aur) või keevasse vette ja istuti seal kohal, lina üle tõmmatud.

Hapud kapsad. Süüa soetõve puhul, ka pää pääle panna.

Arstirohtudeks tarvitati teekummelit. Tehti kompresse päävalu vastu.

Mädarõigas (Cochlearia armoracia L.) riivitult päävalu vastu. Eemaldab palaviku. Hoitakse lapiga pääl. Kange nagu sinep, sellepärast ärgu hoitagu kaua pääl.

Meesikakollane (meloodid): keedis. Päävalu vastu, kuiva sammaspoole vastu (tõura rõõgatus).

Teetite lehtede tee - peavalu vastu.

Ka kaotab piparmündi tee veel päävalu.

Sõnajalg. Sõnajala lehtedega täidetud voodikotid ja padjad on parimaks arstimiks krampide, liikmevalu ja päävalu all kannatavale inimesele.

Takjas. Arstimisel tarvitatakse päämiselt takja juuri. Takja tee ajab higistama, seepärast soovitav juua külmetuse puhul. Kiirendab neerude tegevust, on maopõletiku ja maopaisete, lihase- ja liikmejooksja ning päävalu vastu, kaotab pääpesemisel kõõma ja edendab juuksekasvu, niisked mähised parandavad paiseid ja mädanevaid haavu.

Päävalu vastu on hää vihalehtedega täidetud padja peal magamine.

[Aaloe, see on rohi.]
Peavalu võtab ära.

Kaselehetee on reuma vastu ja peavalu vastu ja liigesepõletiku vastu. See on arstiraamatus ja seda käsib Kaljo Mandre. Mu tütrel on radikuliit kaela sees, temal on istuv töö, ta lubas ka hakata seda jooma. Mandre ütles, et jaanipäevani korjata, siis lähevad vanaks, siis ei ole enam seda mõju.

Searasvaga keedan saialillesalvi. Kui pea valutab, siis määrin kõik peanaha üle ja aitab mul. Saialill on paljudele asjadele hea. Juustele ei pane. Lehtedega lõikad saialille ja paned rasva sisse.

Palderjani tarvitati sisemiste haiguste, nohu ja peavalu vasta.

Nurmenukk on jälle väga hea tee peavalu vastu.

Ma olen joonu päävalu vasta neid köömneid ja tilli.

Küsitluskava ravimtaimedest ja ühtlasi ka rahvameditsiinist.
Aitaks välja selgitada küsitletava teadmised ja kogemused ravimtaimede kohta.
Kõigepealt pean ütlema seda, et minu teadmised ravimtaimede kohta on üpris-üpriski kasinad. Seda esiteks.
Teiseks seda, et minu kogemused (ja neid on üsna rohkesti, sest olen juba üle 70 a siin ilmas elanud), jaa, need minu kogemused ütlevad mulle seda, et inimesed on aegade jooksul õppinud tundma neid kõige tulusamaid taimi ja neid ei ole just palju.
Milleks terve koorem ravimtaimi ära tarvitada, kui peotäis selle sama „töö“ ära teeb.
Üks üldine reegel rahvameditsiinil on niisugune (et mis kuhugi kõlbas): peale haput, rinnale magusat (mesi), kõhule kibedat.
Peale haput. Mis ekstra hapu see ikka võiks olla. Kõiki nagu ei tahagi kirjutada, jäägu muist saladuseks ka. Peavalu puhul olen pannud otsaette märja lapi (käterätik). Noored kuusekasvud peeneks taguda puuhaamriga ja otsaette panna. Miks ka mitte värske kapsaleht või rabarberileht. See on külm ja jahe igatpidi ja rabarberileht on isegi hapuvõitu. Võib panna neid lehti igale poole haige koha peale kompressiks. Olen oma selja selle kapsa- ja rabarberilehega terveks arstinud. Peaaegu. Suureks kergenduseks oli küll.

Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)

Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)

Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

Olen teinud roosi õielehtedest patju peavalu leevenduseks ja kuivatanud kibuvitsamarju sapiteeks.

Haiguseid oli ainult paarkümmend. Neist tähtsamad olid külmetamise põhjusel tekkinud haigused. Peavalu, sellele pandi pääle külmad hapud kapsad ehk kuuseoksad.

Nõiarohi - vanaaegne rahvarohi, suure mõjuga. Nõiarohu teega arstitud vanal aeal maksa aigust. Pea ja mao haiguse vasta olnd üsna eä rohi, sedä vett juua. Rögä tõbe kopsust parandand ä. Kui lapsed magades alla kusnd arstitud sedä nõiarohu teegä; andes nendele sedä sisse.

Palderjan - juurtest keedetud tee olla eä rohi peävalu ja krampide vasta.

Raudrohi - tee olla eä maksaaiguse, peäaiguse ja maoaiguse vasta. Kopsu rögatõbe vasta eä rinna tee, mis ästi parandada.

* Kui lihaseid piinavad valud või pea valutab - jälle tehke kummelitee, 2-4 kl jooge päevas, see aitab täiesti.

Ingervere juured meega suus hoidmiseks köha vastu. Varred aga teena päävalu vastu.

Sõnajalgu on kahte sorti, isa-sõnajalg ja ema-sõnajalg. Isa olevet tume lehtiga, tuu olevet parem. Kel on tugev reumahaigus ja kondivalu, tegeva parembas. Ma oma mammile ka tõi. Ja kui on peavalu, kott pea alla, võtt ka vähembas.

Juudasitt e. ekspeller. Seda juuakse, tal on ka nagu natuke tiikessekki sees. On nagu üheksma aiguse vastu (kui on kõhtus valu, rindus, peas valu rimadiskmuse jooksva vastu ka).