Haiguste märksõnad
Hambavalu
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud hambavaluks, hambapõletikuks; samuti kirjed, milles on nimetatud muid hammaste või igemetega seonduvaid probleeme.
Hambavalu peeti ebameeldivaks haiguseks, mida kardeti ja mille korral tavaliselt valutavast hambast ilma jäädi.
- - aga hambavalu võtab mehel meelegi pääst ärä. H II 29, 425 (40) < Tartu-Maarja - Lõhmusmägi (1890)
Arvati, et hambavalu on vanemate inimeste häda, tulnud alles viimasel sajandil.
Mäletan ja tean mõnd vana inimest, kes on surnud 80 a. vanaduses ja vanemalt veel on naernud hambavalu kohta tõendades, et mida sellel hambal valutada on, luupulk. Minu isa rääkis vanapäevil, et sellel ajal kui tema noor olnud, kuuldud ja tulnud ette väga väha hamba haigusi. - - ERA II 134, 420 (1) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)
- - Inimesed hakasid siis hamba valu tundma, kui kartul Eesti toodi. - - ERA II 205, 403 (9) < Tallinn - E. Kriitmäe (1939)
Hambavalu põhjustajaks peeti mõnikord ussi, kes hamba all pesitses ja mis on vanemaid mütoloogilisi haigusseletusi.
- - olla esiti ammaste alt ussisi är veetud. Rohi pandud keeva vee sisse ja inimene olnd siis suud pidi sääl aurus. Siis tulnd uss amba alt välja kukkunud sönna lehtede peale. ERA II 304, 482 (4) < Tallinn - P. Alvre (1942)
Hambavalu, eriti kui see juhtus nooremas eas tulema, peeti halvaks endeks ja püüti sellest iga hinna eest hoiduda ennetava käitumisega.
Kui hammad noorelt valutama hakavad, see sureb noorelt ära. H II 58, 264 (18) < Tallinn < Põltsamaa - J. Vompson (1896)
Pane pahem jalg enne ja parem jalg pärast kinni, siis ei ole hambavalu. ERA II 34, 358/9 (1) < Äksi - O. Loorits (1927)
Hambavalu järgi püüti mõnes kohas ka ilma ennustada.
Kui hambad valutavad (viiruvad), siis tuleb põhjatuult. ERA II 147, 614 (1) < Emmaste - H. Üksik (1937)
Mõnikord arvati hambavalu põhjuseks ka kaetust (kurja silma mõju) või tavapärase käitumismalli vastu eksimist.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- majurivitsad
- hambahein
- taim nimetuseta
- verikõder
- koerapöörirohi
- saaretõrv
- pihlapuu
- list-kletkam
- mua engar
- mäereigas
- pipar
- põdrasammal
- küivits
- sibul
- köövits
- heinputke
- venerohi
- moon
- tomingas
- tsiaseene
- koerapererohi
- kalmus
- kadakas
- vehverments
- härjapea
- paakspuu
- kummel(i)tee
- kortsleht
- tedremaran
- jürjen
- õled
- kuvitsa
- kummeljas
- näsaniinepuu
- maruhein
- sinep
- hambavalu hein
- kuusk
- palderjan
- upinhain
- koerputk
- teeleht
- viiulijuur
- aaloe
- kalmuk
- mäe rõigas
- nõges
- haab
- takjas
- sadakordne
- hernes
- haavapuu
- tamm
- kontpuu
- tomilgas
- küüslauk
- kuruslauk
- piparmünt
- kamel
- kommelid
- kukepuu
- küüsikas
- kummel
- kärnalill
- kalmusejuur
- majavits
- tedremadar
- paju
- kühivits
- näsaniin
- liipstok
- kummulid
- nasipuu
- naiseniinepuu
- päevalill
- pune
- takjaleht
- änger
- lina
- krooksleht
- saialill
- tubakas
- kammel
- käolina
- pihelpuu
- uraal
- põllumänd
- kalmujuur
- kaalikas
- ristikhein
- koirohi
- hüljehein
- koerakuserohi
- toomik
- hammavalulill
- mädarikajuured
- piitsarohi
- kumelitee
- krooklehed
- punapipar
- köömned
- lõhnav kummel
- puju
- mädarõigas
- taimenimetus tuvastamata
- naisteniinepuu
- mündid
- teekummel
- villvallikas
- karusammal
- kibe tulikas
- pärn
- sarapuu
- kummelid
- türnpuu
- heinputk
- näsipuu
- surmaputk
- kaer
- nasin
- toomingas
- raudnõges
- kumeli(d)
- piimuhakas
- orjavits
- ubinhain
- sookanarik
- hambahain
- maavitsad
- näsiniinepuu
- köömel
- kamelid
- Uued asualad
- lepp
- mänd
- murukummel
- nelk
- kask
- arnika
- näsiniin
- rebasekakk
- sookask
- geraanium
- ubaleht
- õunapuu
- rukis
- hullukoerarohi
- hambarohi
- kuslapuu
- kartul
- sajakordne
- kärbseseen
- pihlakas
- kukerpuu
- sippul
- koerapöörarohi
- ingver
- küüvits
- õuekumel
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
Hambit sorgites siiluharjastega, ja lääb sii, kel hamba valuteve, üüse kolme haava manu ja võtab tagatsellä ega haava küllest tiksukse kuurt ja paneb sedä pääle.
Kui hammad valutasid, siis lasti auk oherdiga uksepaku sissi. Siis tehti pihlakupuust kolmeharaline ork, sorgati iga haruga kolm korda hamma igemesse, mis valutas, nõnda et veri välla tulli, siis süllati kolm korda augu sissi ja tehti pihlakupuust punn ja löödi augu ette. Siis pidi hammavalu järgi jääma.
Kui hammas valutab, siis peab haavapuu küllest ühe tiku võtma ja sellega haiged hammast nennakaua turkima, kunni tikk veriseks saab. Siis peab selle tiku ukselääve alla sügavasse matma, et ära mädaneb. Siis ei jää see hammas ilmaski enam haigeks.
Kui hammad haiged on, siis peab köömleid piibu sees ehk muud moodi suitsetama ja suitsu suus hoidma, siis saavad hammad terveks.
Hambavalu jäävat tagasi, kui hambaid välgust purustatud haavapuu tükikesega sorgitavat.
Hambavalu vastu. Võta korja näsiniinepuu oksi ja näri neid niikaua, kui suu rakkus on, siis on häda peagi möödas. (Sarnase puu koor on nii kange (kihvtiline), et varsti närides rakkusi suu täis on.)
Hambavalu jääda järele, kui põhja poolt pihlakapuu küljest koort näritakse.
Hambahain = Hyoscyamus niger. Die Samen werden hamba pääle gelegt, kui hamba valutase. Tuost om nimi.
Kellel hambad valutavad, hautagu palavaid lepapulke ja närigu neid, siis kaub hambavalu ära.
Hambavalu vastu aitavad. Kui piknel löödud puu pilpaga sorgid.
Mõned närida kalmukujuurt, et see võtvad valu ära.
[Hambavalu vastu]
Köövits ehk majavitsast tehtud ork, ning sellega sorkida, võtvad ka valu ära.
Hambavalus torgiti pulgaga valutavat kohta ja pulk pisteti põhjatsi poole külge pihla sisse.
Hambavalu arstida. Pihlakapuu küllest peab reede õhtu lõikama, selg vastu tuult, ühe tüki koort lahti, nii et pealt ots kinni jääb, ja sealt koore alt puu küllest välja lõikama ühe tiku, ja selle tikuga valutajad hammast kolm korda torkima, nõnda et veristada saab hammast. Siis see tikk sinnasamasse koore alla tagasi pandama, aga nii, et ise enam sinna ei vaata, s.o. selja takka tagasikätt koore alla pistma ja see peale vautama. Peab hambavalu kautama.
Hambavalu arstitakse järgmiselt. Võetakse 9 lepakasu lepikust, aga üksnes nii, et juured leppadel kokku ei puudu, neil kasudel tehakse ladva ots teravaks ja tõise otsa rist. Siis torgitakse teravad otsad haige hamba igeme külles veriseks. Siis lastakse ühe suure pihlakapuu sisse põhja poole külge oherdiga auk, umbes 2 tolli sügav, ja pannakse siis need veriseks torgitud pulgakesed sisse, teravad otsad puu südame poole. Siis tehakse üks punn lepapuust, mõlemiste otsade pääle ristid, ja lüiakse kõvast aaugule pääle. Kes nüüd selle puu maha raiub, see saab selle hambavalu omale.
Hamba valu vastu pruugitakse väga palju vahendikkusi, mõned on üsna naljakad. Tahan siin mõned ülestähendada. Pihlaka puu seisab esimises reas, sest teda saab väga laialt ja mitmel viisil hamba rohuks ehk hamba arstiks pruugitud. On kellelgi hambavalu, leigaku pihlakapuu põhja poolt küllest oksuke, tehku sellest üks tikk, torkigu sellega haige hammas veriseks, puurigu sellesama pihlakapuu põhja poole külge auk ja tagugu verine tikk senna sisse.
Hambavalu vasta um hää saarõpuu töüdäs (tökat), puumvilluga hamba pääle panda, sõs jääs valu vähämbälle.
Jooksihaiguse vastu tarvitatakse mädarõigast, ka pruugitakse sedasama hambavalu vastu. Ja saab esimelt õllega keedetud, siis viina sisse pandud. Ka kõhu lahtiolemise vastu on mädarõigas pruugitud, tuleb siis aga üksinda õlle sees keeta ja võtab rindu alt valu ära.
Vana rahva arstimise kunts.
Leppapulk, mis toores, kästi tuliseks teha ja sellega haiged hambud vajutada, nenda kuda kannatas.
Vene- ehk piitsarohtu tarvitati hambavalu vastu - suitsetati tubakana piibus.
Heinputkede rohi on väga hea hambavalu vasta.
Hambavalu vastu võetakse noaga pihlaka põhjapoolse suurema juurika küllest kild lahti, tõmmatakse nõnda puu küllest ära, et teine ots teravaks jäeb. Selle terava [otsaga] torgitakse valutava hamba igemed niikaua kui verele, siis pandakse pihlakakoore tükk jälle vana koha piale tagasi ja muld piale. See kautada hambavalu.
Haiguste ravitsemine. Hambavalu kannataja läheb metsa, laseb pihlakapuu sisse augu, paneb hamba verd sinna sisse, pulk ette ja hammas ollagi terve.
Saab ka pihlakapuust tikk, kellega hammast torgitud, maja seina sisse taotud ehk ka pihlakapuu juure alla maha maetud.
Hambavalu. Haiget hammast sossitakse türnpuu pinnaga nii kaua, kud pind veriseks jääb. Siis peksetakse ta (pind) põhjatse poole puukoore sisse. Otsitakse ka niisugune puu üles, mida pitkne purustand. Võetakse selle küljest üks pind ning sossitakse haige hamba sees veriseks, pärast pannakse see pind jälle endisesse kohta tagasi.
Kuulsin ka ühest hambaarstist, kes pihlaka ja mitme muu puude koorest üht vedelikku keetnud. Tuli nüüd keegi hambahaige tema juure abi otsima, siis andis arst ühe roostetand naela, mis ta surnuaja pealt olla toonud, käskis selle haiget hammast torkida. Selle peale annud ta eespool nimetud vedeliku suhu rüübata, ise võttis ta nüüd selle naela ja haambri ja läks õue naela teatud kohta saina sisse lööma. Valukandja pidi aga seda vedeliku senni suus hoidma, kunni arst tagasi tuli. Sülitas ta seda aga enne suust välja, siis polnud abi loota.
Saab ka teiliskivi kuumaks tehtud, kuhu peale siis koerapöörarohu seemneid pannakse kõrvema. Siis saab trihter võetud ja selle läbi pritsu haige hamba peale lastud. Mõned põletavad neid seemneid ka piipus.
[Hambavalu rohud.]
Ehk: Majurivitsa (Solanum) pulgakesega torgiti hambaid.
Oranie puu leht pihus veele hõerutud olla hea valutava hamba peale panna.
Haige hambale pannasse kervehigi peale. Selle tarvis võetakse kuslapuud, pannasse õts põlema ja hoietakse tungla õts vastu kervest, misläbi pruunikas higi kirve peale lööb, seda pannasse poomvillatopiga haige hamba piale.
Murra metsast pihlik maha, võta säält pind, sorgi sellega hammast ja pane sii pind jälle pihliku külge tagasi sinnasamasse, kus ta olli, ning murra pihlik jälle õigest tagasi, sis saavat hammas tervest.
Hambavalu harimises. Linasiimne piip - kos linasiimnit seen palotedas.
Kaalahaiguse vasta pandas lävve alt jalamuta villatse jalgrätiga kaala ümbre ööses.
Valutaja hamba pääle pandas küüvitsapuu kuurt.
Hambahaiguse arstimine. Kui hammas valutab, siis mene metsa ja võta kolmest kadakapõesast ühe oksa küllest kuore alt üks kild ja vajuta nendega haiget hammast ja pane killud jälle igaüks oma kohta tagasi. Saab hammas kohe terveks.
Hambavalu vastu. Kui inimese hammas valutabs siis murtakse leppade küllest 9 tikku, arvata 3e tolli pikkused. Luetakse vastoksi, see on tagant ettepoole 9,8,7,6,5,4,3,2,1. Kui tikud luetud on, siis pistetakse iga tiku ladvaotsaga haiget hammast, üeldes: "Esimesega 9, teisega 8, kolmandega 7" jne., kunni 9 tikku läbi on. Iga tikk pistetakse kohe vastoksi maa sisse, kui temaga hammas torgitud on. Iga tiku vahele piab kõige vähemast üks toll vahet jäema ja nõnda kõrvalise kohta maa sisse matma, et keegi neid enne mädanemist ülesse ei kaeva. Teiste nähjes ei pia mitte seda tehtama. Muudkui see inimene võib pealt vaadata, kes teist õpetab. Kui keegi küsib:"Kas said sellest abi, et tikkudega torkisid?", siis ei pia temale mitte õigust ütlema, et sellest abi on olnud. Siis ei pia teine kord tikkudega torkimine aitama, vaid ütle küsijalle: "Katsu ise, kas aitab!" Tähendus: Seda õpetas minu ema minule, kui minu hambad poisikesepõlves valutasid!
Kui hammas valutab, siis peab neljapäeva õhtu kasepuu sisse, vasta põhja, oherdiga augu laskma, hambaigeme lõhki torkima ja siis kolm korda verd sinna augu sisse sülitama, ja siis pihlakane prunt tagurpidi ette lööma - siis on hambavalu kohe kadund.
Kel hambad valutavad, võtku pihlakast 9 tikku, nendega igaühega kolm korda haiged hammast vajutada ja siis tikud pihlaka sisse tagasi lüia.
Hambavalu vastu otsitakse põhja poolt üks pihlakapuu, leigatakse ta põhja poolt küllest kolm orki ehk pilbast - torgitakse sellega valutavaid hambaid ja pistetakse nad siis jälle vana kohale puu külge tagasi.
Hambavalu vastu pidanud mõned veikese karduli alati pahemal pool vestitaskus.
Hambavalu vastu olla naese-niinepuu koor väga hea.
Hambavalu vasta lastakse pihlaka sisse põhja poole oherdiga auk ja puhutakse kolm korda senna sisse ja võetakse oherdi viimane käbi, torgitakse sellega hammast, kuni veri välja tuleb, siis pannakse see senna peale tagasi ja lüüakse lepapulk peale.
Hambavalu vastu aitab kolme lepa küllest kolmanda aasta kasusi võtta, igaühega hammast torkida ja siis senna tagasi panna, kust võetud.
Hambavalu vastu aitab kolm lepavõsu võtta, nendega torkida, siis maa sisse panna ja kivid peale taguda. Need olgu kolmanda aasta võsud ja sedasama viisi maa sisse pandud, nagu nad kasvavad.
Orjavitsa pulgaga hammast torkida, jääb valu ära. (Orjavitsa mina ei tunne, aga pidada ahervarte ääres kasvama.)
Küüvitsad - hambavalu vastu, koort pääl pidada ja ta puuga tsuski.
Hambavalu vastu veel: köömneid, linaseemneid suitsutada piibus tõrva pääl pidada jne.
Hammavalu rohud on: nasipuu ehk tomilgakoor. Nasipuu ehk tomilgakoor kaabitakse puu pealt ära ja pannakse haige hamma peal, mis siis kohe terveks saab.
Küüvitsuga hambit tsuski - vähändäs ja võtt hambavalu ar.
Hambavalu vasta. Kui inimese hammas valutab, siis murtakse leppade küllest üheksa tikku, arvata 3 tolli pikad. Luetakse vastaoksi, see on tagand ettepoole: 9,8,7,6,5,4,3,2,1. Kui tikud murtud ja luetud on, siis pistetakse iga pulga ehk tiku ladvaotsaga üks kord haiget hammast, ööldes: esimesega 9, teisega 8, kolmand. 7 jne., kuni 9 tikku läbi on. Iga tikk pistetakse vastoksi kohe maa sisse, kui temaga hambad torgitud on. Iga tiku vahele piab kõige vähemalt üks toll vahet jääma ja nõnda kõrvalise kohta maa sisse matma, et keegi neid (tikkusi) enne mädanemist ülesse ei kaeva. Teiste nähes ei pia mitte seda tehtama; muudkui see inimene võib pealt vaadata, kis teist õpetab. Kui keegi küsib: "Kas said abi sellest, et tikkudega torkisid?", siis ei pia temale (küsijalle) õigust ütlema, et aitanud on; siis ei pia teinekord enaam tikkudega torkimine aitama. Vaid ütle küsijalle: "Katsu ise, kas aitab?" (Tähendus: Sedaviisi tegi ja õpetas minu ema, kui minu hambad poisikesepõlves valutasid!)
Linasiimne kuivatas ärä, pandas piipu, tõmmatas - tuu olõvat kitetav abi hambahalu vastu.
Toorõs kartol, ar riivitült põsõ pääl pitä, kooni põsk, muidogi säältpuult, kos hädä om, palavas lätt - avitas sagadaste hamba vallu vähändä.
Hambavalu rohos kitetäs ka tuud: võta mõrost uibust mõni oss, kuiva ar, nii et tuu höste palas, sis paloda noidõga seenikavva kirvõsilmä pääl, kooni sinna must ravvahigi vällä tegünes - tuud haigõ hamba pääle pandõh lõpõs valu kui tuli vette.
Väikene puukõno, kes keväjält lumeminegi aigu, inne lehe tulõkit jo häitses, keda küüvits kutsutas. Kui tuu puuga valutavat hammast tsusitas, kaovat halu kõrraga ar.
Hambavalu vastu tarvitati näsa-niinepuu (heinamaade peal kasvavad veikesed, punaste marjadega ja viha koorega - niin koore asemel - põesakesed) koort, niint. Seda pandi valutava hamba peale, siis jäi valu ära.
Heinputk, kes heinamaadel kasvab, sagedast mehe pitkuseks. Selle juuri tarvitakse hambavalu vastu, kuna teda veel põleteta ja suitsu peale lastakse.
Viiulijuur (Radix Iridis florentinore), angervaksajuur. Neid juuresi pandakse veikstele lastele nööriga kaela, et lapsed siis neid närivad, kui hambad tulemas on.
Kui hammas valutab, siis kolme puutikuga hammas veriseks turkida, pihlakapuu sisse vindlaga auk lasta, need tikud sinna auku panna ja prunt ette lüüa, siis kaduda valu ära.
Heinputkejuurt haige hamma peale panna. See võtta valu ära.
Kui hambad valutavad, siis heinputke juurt peale panna, siis kaub valu ära.
Abi hambavalu vastu: hoia külma vett suus; hoia tubakast hambaaukus; hoia soola hamabaaukus.
Abi hambavalu vastu: lase kukepuu suitsu peale; hoia piibu ehk paberossi suitsu suus.
Hambarohtu suitsutades ja sedä suitsu lastas läbi lehtretoru suhu, sõs kaob hambavalu ärä.
Hambavalu vastu.
Kui inimese hammas valutab, siis murtakse leppade küllest 9 tikku; arvata 3 tolli pitkad. Luetakse vastaoksi: see on tagant ettepoole 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1. Kui tikud murtud ja luetud on, siis pistetakse iga pulga või tiku ladvaotsaga üks kord haiget hammast, üeldes: Esimesega 9, teisega 8 ja kolmandamaga 7 ja nõnda edasi kuni 9 tikku läbi on. Iga tikk pistetakse vastaoksi kohe maa sisse, kui temaga hambad torgitud on. Iga tiku vahele piab kõige vähemast üks toll vahet jäema, ja nõnda kõrvalisse kohta maa sisse matma, et keegi neid enne mädanemist ülesse ei kaeva. Teiste nähes ei pia seda mitte tehtama. Muudkui see inimene võib pealt vaadata, kes teist õpetab! Kui keegi küsib: “Kas said sellest abi, et tikkudega torkisid?”, siis ei pea küsijale õigust ütlema, et aitanud on. Siis ei pia teinekord enam tikkudega torkimine aitama. Vaid ütle küsijale: „Katsu ise, kas aitab.“
[Hambavalu rohud.]
Ehk: Lepapulk aeti tules soojaks ja panti hammaste vahele.
Ehk: Sukavarda ots aeti tules punaseks ja põletati sellega haige hamba õõnt.
Hambavalu olla raske piinaja valu, ega olla ka niisugust rohtu, kes selle vastu hakaks. Vanasõna ütleb: Hambavalu ja varbavalu võtta mehel meele pääst. Talurahvas panevad haigele hambale pääle: soola, tõrva, piipuprigi, tubakuga mett, tilkutetas ka vitrijooni õõlid; ka küüvitsakoort hammustetakse, et see vigast hammast välja punnistakse.
Hamba välja tõmbmine aga ei andnud ka igakõrd suuremat abi. Ka tehakse paberist torn, mille alumine ots taldriku pääle pannakse ja pealmisest teravast otsast tuli külge süüdatakse. Kui nüüd paberi torn ülemast allapoole põleb, tekib vahane suitsu õli või tahm taldriku pääle, mida siis poomvillastega hamba pääle pannakse. Kõik neist pruugitavad rohud olla aga esimeseks kõvaks hamba valule vastu, teisel korral aga enam mitte.
Hambavalu vastu võetakse põhja poolt pihlaka küllest kolm orki, torgitakse nendega valutavaid hambaid ja pannakse jälle vana koha peale tagasi; siis pidada hambad terveks saama.
Hambavalu vastu pidavad mõned paar veikest kardulit pahemal pool vestitaskus.
Hambavalu saab ära kautada, kui kukepuud ühe vana kirvesilma peal ära põletatakse ja järeljäenud tuhaga haige hamba igemed hõerutakse.
Kui hambad valutavad, siis korja hullukoerarohtude seemneid. Tee kivi tuliseks ja riputa need seemned senna peale. Piisuta ka vett senna hulka, et suits ja aur seltsis tõuseks. Siis hoia suu seal peal. Kui hammastel usside viga on, siis tulevad ussid kohe välja ja kukuvad kivi peale. Need on pisikesed valged, musta peadega ussid, mida igaüks näha võib. Kui aga vereviga on, siis ei aita see tohterdamine, vaid peab muud abi otsima.
Kui hambad valutavad, siis tuleb vesikaare tuule alt sarapuu küljest pind leigata, sellega kolm kord haiget hammast sorkida ja lausuda:
“Luuhammas, puu nõela
sinu valu võtku,
koore alla matku!”
Siis tuleb puupind sinna kohta jälle panna, kust ta võetud oli.
Oranie-puu leht pihu vahel veele hõerutud olla hea hamba peale panna, kui hammas valutab.
Kel hambad valutavad, peab palavaid toorid lepapulke närima, siis jääb valu tagasi.
Hambavalu.
Suitsetakse küüsikast (kasvab kruusimaal, sarapuupõõsaste vahel) piibus ja keedetakse ka küüsika vett ja hoitakse suus.
Kui hambad valutavad, siis tuleb tuliseid kaeru panna põse peale.
Kui soovitakse, et hambad ilmaski ei valutaks siis küüvitspuust teha hambaorgid, nendega alati pärast söömist hambavahed ära puhastada.
Kui valutavat hammast kadakapinnaga muljuda ja selle jälle oma endisse kohta panna, siis kaduda ka hambavalu ära.
Kui küivitsapuu tükki valutavale hambale panna, siis kaob valu ja hammas katkeb varssi.
Kui hambad valutavad, vaja pihelgaork võtta ja sellega hambaid torkida niikaua, kuni verd nähtavale tuleb. Niisugusel puhul kaob varsti hambavalu. Pihelgal on imeline vägi sees; see peletab haigused ja pahad vaimud eemale.
Hambahaiguse vasta. Võetakse näsiniine kild, pannakse hammaste vahele. Hammas puruneb aja jooksul aga valu kaob.
Hambavalu vastu: pihelgakoort võtta, vaotada haiget hammast, koor pihelga külge tagasi panna. Kui kinni ei seisa, siis tuleb orgiga koor kinni panna.
Hambaarstimine kadagapindadega.
Saaremaal Kaarma kihelk. Randvere Antsi küla Peetril oli koplis kadagas, millest lõigati tükk koort, võeti sealt alt 3 pinda, torgiti igaühega seni hammast, kui veri välja tuli. Pinnad pidi tagasi panema, koore uuesti peale, niidiga kinni siduma ja niidile üheksa sõlme peale panema. See kõik pidi ühe hingega tegema, sest muidu polnud sellest abi.
Haige hamba peale pannakse nõgese- ja takjajuuri.
Kuruslaukad on head haigele hambale või haigele kaelale.
Pikse purustatud puukild ajab hambavalu ära. Näsiniin on ka hambavalu vasta.
Kalmujuured aitavad hambavalu vasta.
[Urticaceae]
Urtica urens
Raudnõeksed. Kui hambad valutavad, siis nende lehtidega nii kaua palet hõeruda, kui valu ära kaob.
Hambavalu vastu aitavat ka kuuma sibula hoidmine põsel.
Hambavalu vastu aidata köömnete suits, seda suitsu lasta haige hamba peale.
Hambavalu: heinputkejuurt ja toomingakoori pandud pääle.
Hambavalu - ühel aitab üks rohi, teisel teine. Pannakse valutavale hambale pääle silgupäid, tubakat, nelgieli ja lastakse kuppu.
Et hambavalu vähämbäs jääs, sis om rohi - küüvitsamarja rohiline jüvä, pane hamba tsoppa!
Hambavalu vastu näsipuu niin ja marjad. Kui piksest purustatud puust teha hambatork ja sellega torkida hammast, siis jäävat valu järele. Kui surnuaial hauda kaevates välja tuleb kirst, siis võetavat kirstul nael ära; kui sellega valutavat hammast torkida, siis jäeb valu kohe tagasi.
Näsaniine koorega arstiti hambavalu.
Hambavalu rohuks on jürjenijuured.
Hambavalu aegas tehti lepast piip ja suitsetadi hullukoerarohuga. Ennem kuivatadi rohi ära. Lepapuust tehti piip, seest keerati süda välla, külle peale auk sisse. Heinputk või karuputk auku ja lasti hullukoerarohtu hamba peale.
Heinputke juured hammavalu vasta.
Hambavalu. Hambavalu arstitas järgmiselt, kui hammas valutab, siis hoitakse suus leiget vett. Ka hoitas valutava hamba peal kortsleheteed. Ka põletatas hammast kuuma ehk tulise raudoraga.
Hambavalu arstitakse koerakuserohu seemnetega; seemned pannakse keeva vee sisse, haigele riie üle pea ja hoitakse suu vaana vastu.
Koerapöörirohud (Hyoscyamus niger) - seemned suitsetada paberi sees, siis võtab hambavalu. Kui koer taime sööb, läheb hulluks.
Hambavalu vastu.
Hambavalu vasta tarvitada: toomingakoort, heinputkejuurt, hanisitta. Tuhaga kuumendamine palge pealt.
Rukkiorased tampida puruks, segada soolaga ja panna hambaauku.
Kui rähn on männipuusse augu raiunud ja orav käbi sinna sisse kukutanud või on see ise juhuslikult sinna sattunud, siis selline käbi on suurimaks hambavalu rohuks, millega tuleb vajutada valutavat hammast.
Hambavalu puhul väga mõjuvaks vahendiks on hambale pääle panna tükike "hambavalu heina" lehte või õit. [Ligemalt segitades siinne rahvas, ka mitte kohalik rahvakooliõpetaja ei oska sellele taimele anda paremat nime, kuna ta on väga mõjuv hambavalu puhul, on aga tegelikult koerapöörirohi (Hyoscyamus niger L.) väga mürgine taim. - J.L.]
Väike tükike sibulat valutaval hambal pehmendab valu.
Külmetusest saadud hambavalu puhul võib edukalt tarvitada kortslehe (Alchemilla vulgaris L.) lehtede ja õite kanget teed, hoides seda suus.
Võetakse tükk hambavalu-heina (koerapöörarohi - Hyoscyamus niger L.) lehte ja asetatakse hambaauku. Võtab valu momentaanselt.
Hambavalu puhul hoida suus kortslehe (Alchemilla vulgaris L.) ja kummeli (Matricaria chamomilla L.) kanget teed.
Hambavalu rohud.
Hambavalu rohtusid on palju. Ühele aitab üks, teisele teine. Heinputkejuurt tuleb tükikene lõigata ja hammaste vahele panna - ülemise ja alumise.
[Hambavalu rohud.]
Toomingakoort kas kaabitult ehk lõigatult panna hammaste vahele. Hambad kokku pigistada ja ta ongi hambavahel.
[Hambavalu rohud.]
Mädarõikajuurt samuti. [Hambad kokku pigistada ja ta ongi hambavahel.]
Nõges võta sealt, kus nõges kasub põhja pool aida ja ladu, on läbi aja lõuna pool, võta selle tükk pane tuli otsa, tõmma see suits ja aur suhu, aga mitte alla lasta. See aitab hambavalu vastu.
Kui kellegil hambavalu ohud, siis toonud see Massu mõisa pihlakast orgi, turkinud sellega hammast ja hambavalu kadunud.
Nasipuu e. naiste niinepuu. See pidada nii kihtine olema, kui hunt üheksa marja ää sööb, siis ta sureb. See peab hammavalu ka ää võtma.
Hammavalu vasta aitab kah kumeli vatt ümmer näo panna.
Toomingaoks aitab hambavalu vasta.
Hambavalu. Näsiniint.
[Hambavalu.] Pane küüslauku piale.
Hambavalu. Rebasekakku, piibupõhja, küüslauki.
Hammavalu vasta pandi küüslauku hamma piale.
On sul hambavalu, võta roosi uraali lehed ja hõõru need peeneks ning pane neid kõrvadesse, ja nimelt sinnapoole kõrva, kus hammas valutab. Ja valu jäeb järele.
Hambavalu ära ajada.
Hambavalu aetakse sel kombel ära, et võetagu näputäis hullukoerarohu seemneid, puistagu hõõguvate süte peale ja hingagu seda suitsu trehtli kaudu sisse, heidetagu siis magama, mille peale põsk üles paistetab ja hambavalu ära kaduma hakkab.
Hambavalu vastu aitab sie, kui paakspuumarju suus pidada ja närida.
Hammavalulill. Suur sinine lill on. Suur pikk ora teisel taga. Rukkipõllul ta kasvab. Ku hammas valutab, siis selle õie oraga tuleb urgitseda.
Hambavalu vasta kalmusejuure närimine ja piibupigi.
Hambavalu puhul pandi soola ja silgupäid, piibupigi ja kervesilma pial põletatud kukerpuud, selle eli. See oli see hambavalurohi.
Hambavalu vastu võõti pihla küljest oks, torgiti sellega hammast ja pandi uiesti pihla külge tagasi, just sõnnasammase, kust ta võõtud oli. Pihla juurest ära tulles tagasi vaadata äi tohtind, siis võis hambavalu tagasi tulla. (Sel viisil oli hammast arstind jutustaja mees, kes ka "suurel maal" alati tööl on olnud, sellepärast pole kindel, kust see arstim just pärit on. Üleskirjutaja.)
Hambavalu vastu põletati tuuti. Koerapöörirohi pandi paberist tuuti ja tuudi ots hambaauku, siis tuli otsa. Valged ussid tulid hambaaugust välja. Piibupõhja pandi ka hambaauku.
Kui hammas valutab, siis pannakse paberist toru hambaaugu sisse. Selle sisse pannakse hambarohu seemneid ja siis põlema. Suits läheb hambaauku ja aeab sealt ussid välja.
Kui hammad valutavad, peab palavaid lepapulke pääle vautama, siis saab valu tagasi jääma.
Hambavalule aitab ka piiritus ja tubakas.
[hambavalu] Või jälle toores sibulas peenikeses teha viltse riidelapi sisse ja petrooli piale. Sellega väljastpoolt vajutada, kuni põletama hakkab. Siis heida magama.
Kui hamba' valutiva, sis olliva iks kõõvitsaga tsusknuva. Tuu om kihvtine puu, kasus kossekih niidu veereh, punatsõ kihtitse mara' küleh. Matal puu, kasus põõsa moodu.
Ja veel lisaks, kui hammas valutas, sai õlekõrrega torgitud, see pidi aitama, ka isieranis hea mõju pidi olema härjapea- või ristikheinakõrrega torkimisel.
Teelehe seemneist ja juurtest valmistatud tee võtab palaviku alla, hea juua köha puhul ja hambavalu puhul.
Kommelitee hambavalu vastu.
Piparmünt on üks universaalne asi, see on nii kõhuhaiguste kui hambavalu korral hea.
Hambavalu vastu keedeti maarohtudest vett. Seal oli koirohtu ja koerputke seemneid. Seda rohuvett võeti suhu ja lasti siis uuesti suust välja. Siis pidanud ussid, kes valu tegidki, hamba alt välja tulema.
Hambavalu ja kurguhaiguste korral joodi kummeliteed.
Hambavalu puhul torkida hammast pihlakaorgiga, nii et veri välja tuleb.
Kõige tähtsam sealjuures on see, et inimene usub!
Hambavalu puhul võeti pihlaka küljest oks. See murti katki, murdekohalt võeti pind ja torgiti sellega hammast, kuni veri lahti tuli, siis pandi pind sinna tagasi, kust võeti. Kas kasu on, ei tea.
Hambavalu.
Pihlakaoksast võetakse ork ja torgitakse sellega valutavat hammast seni, kuni veri välja tuleb. Siis viia see ork kolmele teeristile (kuhu 3 teed ristuvad) ja põletada. Valu kaob.
Hambavalu puhul, kui oli paistes, tehti kummelikompress. Soojad kummelid pandi puhta riide sees peale.
Hambahaigused.
Hambavalu puhul pandi päevalillejuur hambaauku.
Kui oli hambavalu siis pandi näsipuu (näsiniine) koort peale. Koore alt kaabiti seda rohelist. On kole mõru aine.
Keedetud kumelid: tehti kompressi hambavalu ja paisetuse vastu.
Silma raviti külma vee kompressiga. Kimaroi, perasoole haigust, raviti külma vee kompressiga. Lihaste ja põlvehaiguseid raviti, soolases vees leotatud väänatud lapp pandi haige peale, seoti villase rätiga kinni õhtul enne magama heitmist. See parandas hästi
Hambavalu. Näsiniine toorest juurt asetati hambaauku.
Hambavalu vasta lasti aadri õtsa eest ehk kuppu kaula päält. Toomikakoort kaabiti, pandi hamba pääle. Sooja leivale valati petroli pääle, pandi lõuaperäde taha, siuti villase rättegä kinni, pandi ka tulist tuhka kinda ehk kottiku sisse, siuti pääle. Käidi kuuvalgel surnuaialt ja pikse lõhutud puust tikkusi toomas millega hammast torgiti. Lesk mees, pidi pahema käe nimetis sõrmega, ehk....vajutama lõuapäräsi. Ehk kes oli vainuköit lahutand, kui see vajutant siis hambavalu õld ka kui luuaga pühitud. Aga neid inimesi õli väha, kes vainuköit õlid leidänd ja lahutand.
Hambavalu vastu pandi haigele hambale merevahtu peale, mis vasta randa kogub. Pujumarju pandi peale.
Hambavalu vastu toomingakoort peale panna, võtab valu ära. Või toomingkoore viina suhu võtta.
Hambavalu puhul pandi toorest sibulat haigele hambale peale.
Hambavalu vastu pandi haigele hambale teelehti peale.
Hambavalu. Näsaniinepuu juur kuivatati ära ja üks väike raas pandi hambaauku. See suretab närvi ära ja siis enam ei valuta. Mureneb, aga ei valuta. See oli vanainimeste hambaravi.
Kummeleid korjati ja kuivatati tee keetmiseks, mida joodi ja hoiti suus valutavate hammaste ja haige kõhu (mao) puhul;
Hambavalu vastu.
Hammast arstiti mitmet moodi. Kauss tehti tulepaistel tuliseks, siis pandi selle sisse miskisugused seemned, kellede nime ei ole meeles (veikesed hallid karvased) ja siis valati keev vesi nende seemnete peale. Siis kellel hammas valutas, hoidis suu lahti selle kausi kohal, pea peale pandi mingisugune riie, et aur välja ei peasenud, nii hoiti 10 minutit, siis oli hambavalu kadund, uss, mis hamba sees oli, tuli välja.
Hambavalu puhul tuli kasetohu niin ümber hamba tõmmata.
Kultuurkumel aitab hambavalule.
Hambavalu. Kirikuukse küllest tuua üks pinnuke ja sellega kaevata hammast ja pinnuke jälle tagasi viia.
Hambavalu vastu tarvitati „красной перцови“.
Kummelitied sai suhu võtta, kui hammas valutas.
Hambavalu rohud.
Vanasti tarvitati kühivits - see niisugune väike puhmas, nagu kikerbelli põõsas ja õitseb varakevadel lume äramineku ajal, roosad õied. Kasvab metsas, mägede peal. Nüüd pole ammu niisugust näinud. Tollest tuleb võtta väike pulk ja torkida hambaauku, aga nii, et teiste hammaste külge puutuda ei tohtinud, ainult kohapeal. Kui teise hamba külge puutusid, siis teine hammas lagunes ära. Too kühivits on väga mürgine ja mürgitas närvi ära. Kord võtsin suhu vitsa ja hammustasin, siis kõik hambad läksid mustaks ja hakkasid valutama ja logisema. Mitu päeva valutasid ja rikkus esimesed hambad ära. Siis ma ei teadnud ja kogemata rikkusin.
Hambavalu. Hambavalu inimesed arstisivad nii: „Panivad soola haige hamba peale. Tuli tuli valupärast silmist väja. Aga siiski kadus hambavalu. Oma kust hoiti suus. Panti kuse lappi selle poole põse peale, kust pool hammas valutas. Ka kadus valu. Suitsetati, hoiti suitsu suus, tubakat pandi haige hamba peale.“ Suitsetati, hoiti suitsu suus, tubakat pandi haige hamba peale.
[Hambavalu.]
Takjalehti hoiti suus ja põse peal. Söötvastrid [lämmastikhape] pandi õlekõrrega hambaauku. Oli ka inimesi, kes oskas sõnasi, luges hamba peale, ka kadus hambavalu.
[Hambavalu.]
Keedeti ka männiokste saiud, hoidi suus, ka võttis hambavalu ära.
Kui hammas valutab ja mädanik on sees, siis kummelitee võtab mäda lahti ja valu ära.
Kuuvitsapuu hea hambavalu rohi. Tehakse peeneks ja pannakse hambaõõne sisse, kui hambal õõn on.
Hambavalu.
Näsiniinepuu okste küljes kasvavad võsud närida ja hambaauku, kui auk nii suur.
Üks hea hambavalurohi on kortsleht. Suvel ma muud rohtu ei kasuta. Kortsleht panna valutavale hambaigemele ja teist korda enam ei valuta.
Hambavalu.
Hambavalule hoidse kuuma kummelitiid. Kummelit, sedä ma lasse kiidä. Hästi kange tii. Ta ikki võtse valu.
Aga kumeliteed peeti suus kui ka pandi paksu kumelipudru lapiga sinnapoole põsele peale, kustpoolt hammas valutas.
[Hambavalu]
Pärnaõie või teelehe teed hoidi ka suus ehk joodi, siis aitas ka.
Piparmündi teed joodi ka hambavalu puhul.
Hambavalulill kasvab põlluäärtel, väikeste kollaste õitega lill, lehed on harulised nagu pihlakal. Seda lille panni jälle ka valutavale hambale peale.
Üks hammavalurohi oli kodutubakas, linnatubakas pidi liiga lahja olema. Enne joodi tulist teed või kalja, nii et soe tundmus juba kehas oli. Siis pandi narsuga haige hamma piale sooja tubakapuru, hoiti suu kinni, siis tubakas rahustas. Mõni tõmmas jälle piibust nii palju suitsu suhu, et sai teist hingetaga kinni hoida, ja hamma valu andis järgi.
Kummelitee on hea köha ja nohu vasta, kummelikompress hambavalu vasta.
Hambavalu jaoks hoiti ka kummeleid näo pääl ja joodi sisse. Väga levinud oli „küüvitsaga“ (näsiniinepuu) torkimine, mis hamba kohe ära laotas.
Krookelehed. Minul ema tarvitas neid alati; kui on hambavalu, siis võib juua, võib suus hoida ka. Nagu palaviku vastu.
Ja teine asi oli veel hammaste kohta. Siis oli üks taim, lipstok. Ütles mulle, et võta sealt lehte ja hoia suus. Ja mina hoidsin niimoodu ja see võtab valu ära. Ja kui on hambakonts, siis tuleb välja - allapoolt. Kõndisin, punt oli suus ja talitasin.
Hambavalu korral, kui põletik oli hamba all ja põsk oli paistetanud, siis lasti aadrit, eriti just keele alla. Selleks tehti väikese rauaga keele alla haav. Kui oli hea närvikoht, siis sai paha veri välja ja haigele hambale mõjus ka. Kord ühel haigel ei tahtnud see keelealune haige koht, kust verd lasti enam kuidagi ära parandada. Hambavalu korral asetati soe hautatud kaerakott ka põsele. Mehed hoidsid vahel viina hambavalu korral suus. Aitas küll, tuimendas hästi.
Ka hambavalu puhul pandi soe kaerakott põsele peale, põletik taganes.
Hambavalu korral tehti kange kummelitee ja võeti seda leigena suhu. Pärast sülitati välja ja võeti uus tee suhu. Vähendas valu ja põletikku.
Kui hammas valutas, keedeti kanget kummeliteed ja hoiti suus. Süljati välja ja võeti jälle uus suutäis. Tuimendas valu, ajas põletiku eemale.
Hambavalu korral pandi ka soojad kaerad lapi vahele ja asetati põsele, siis kogu põsk seoti ümber pea rätikuga kinni. Põletik kadus.
Hambavalu korral keedeti kanget kummeliteed. Kui joogiks oli helekollane tee, lahjem palavikuhaiguste puhul, siis hambavalu korral võeti hästi kanget sooja kummeliteed suhu, hoiti suus ja siis süljati hiljem välja ja võeti uus suutäis. Vähendas põletikuvalu ja peletas ka paistetuse ja põletiku ära.
Hambavalu vastu oli ka kummelikompress. Selleks hästi hulga kummeleid, keedeti vähe aega väheses vees, lasti veidi jahtuda ja soojad kummelid pandi põsele haige hamba kohta, siis seoti põsk rätikuga kinni. Kompressi vahetati, uued kummelid võeti selleks. Vähendas põletikku ja valu kadus. Hambaarsti juurde minek võttis ju palju raha.
Hambavalu korral keedeti hästi kange kummelitee. Soe kummelitee hoiti suus. Pärast süljati välja ja võeti uus suutäis. Vähendas valu ja põletikku. Soojad rõivad pidid seljas olema ja ka põsk haige hamba poolt sooja salliga kinni seotud.
Hambavalu korral ei mindud mitte arsti juurde, vaid põletiku puhul pandi põsk soojalt kas salli või rätikuga kinni. Tarvitati ikka villasest lõngast kootud salli. Oli soojem. Hea oli, kui sai hästi kanget kummeliteed suus hoida. Leige kummelitee sülitati välja ja võeti jälle uus soojem suutäis suhu. Aitas valu ja põletikku vähendada.
Hambavalu korral tehti kanget kummeliteed. Kummelid pandi selleks keevasse vette ja lasti tõmmata. Hoiti leiget või sooja kummeliteed suus. Vähendas valu ja paistetuse korral vähendas ka paistetust. Suushoitud teed alla ei neelatud, tavaliselt sülitati välja ja võeti uus suutäis suhu. Kummelitee oli siis hea, kui oli juure all põletik.
Kui hammas valutas, keedeti kange kummelitee ja seda hoiti leigena suus. Vähendas põletikku ja tuimendas valu.
/---/ Hambaaugu puhul oli valu. tihti pandi mõnd kangemat ainet auku, et valu vähendada kasvõi joodiga või viinaga vatitopp.
Kui oli aga hambajuure all põletik, siis paistetas põsk üles. Siis tuli kummeleid hautada ja soe kummelikompress põsele panna. Vähendas valu ja alandas paistetust. Hea oli ka kanget kummeliteed soojana suus hoida. Enesetunne paranes. Ka pea pidi soojalt kinni olema. Põsk villase salliga seotud.
Hambavalu puhul soovitati peale panna haigele hambale tammekoort (peenestatud) Kui põsk läks paistesse, seoti kummelikompress või ka viinamähis.
Hambavalu. Surmaputke juurikaid pandi valutava hamba peale.
Hambavalu arstisivad kummelikiedussega ehk ka kange kummelitiega. Igeme piale saivad topid pandud. Sedasama muodi võis teha ka päevalilledest (päevalill - saialill) kiedist või tied haige hamba piale.
Hambavalu, hambavahetus - polnudki haigused. Hambaauku võis panna kübekese piibupigi, mis tegi uimaseks, aga valu võttis ära. Või kärnalille (kibetulika) õie. Naljajutt oli, et vöetagu külma vett suhu ja istutagu tulisele pliidile, et kui vesi suus keema läheb, siis on valu üle. Paistes põsele pandi kummeliteega kompress ka mõnikord või mõni eelkirjeldatud soojendus. Hambavahetuse korral visati ära tulnud hammas ahjule, üteldes: „Kilk, säh luuhammas, anna meie lapsele raudhammas!“.
Hambavalu ja -vahetus.
/---/ Vajaduse korral pandi valutavale palgele kotike palava kummelikeedisega. /---/
Hambavalu.
Kui hammas valutab ja auk sees on, pandi näsiniine koort hammaauku. /---/
Hambavalu puhul hoida kumeliteed suus. Oli legend Petseri kloostriaias kasvava tamme kohta, et tükike koort hambaauku võtab valu. See vaene tamm oli peaaegu paljaks kooritud, niipalju kui koorida ulatas. Ekskursioonil olles võtsime ise ka tükikese koort. Oli kohe võimalus tagasisõidul proovida, kuid ei aidanud midagi. Hiljem nägin, et tammele kloostriaias oli aed ümber tehtud, ei ulatunud enam.
Hambavalu.
Hambavalu puhul hoiti küll suus mitmesugust ravitaimede teed. Kummelitest, krookslehtedest, müntidest ja teelehtedest. Sibulat pandi toorelt tükike hambaauku või mäerõika juuretükk. Aga hambaauku pisteti ka tõrvasse kastetud topike. Ja mõni hoidis petrooli ka suus. Eks kummeliteed hoiti suus ja pandi soojalt põsele peale. Siis on veel leida põllu ääres hambavalu lill. Sellel lillel on väikesed valged õied ja lehed harulised nagu pihlakal. Seda lille pannakse kohe valutavale hambale peale. Hambavalu puhul joodi ja hoiti suus ka pärnaõie teed. Mõnikord aitas piparmündi tee ka. /---/
Hambavalu korral pidavat aitama teelehe juurika närimine.
Vanaemal oli hambavalu vastu tedremarana (-madara) juure viinaleotis.
Hambavalu.
Hambavalu põhjustab paistes olev närvijuhe, mida leiame kompides. Kui selle saaks kas soojas või külmas (isikupärane) pehmeks masseerida, oleks asi korras. Suure hambaaugu korral loputada mõru veega (põdrasammal, tammekoor) puhtaks, toppida auku taruvaigu tükike ja masseerida.
Pea iga rahvaarst (nad olid kõik head masseerijad) kaotas hambavalu mõne käetõmbega.
Hambavalu.
Valu leevendab kummel, palderjan, piparmünt, sibul, vanilliin, viin, vahest ka külm vesi ja nii edasi. /---/
Hambavalu. Vähendavad kummeli- ja krookslehe kompress.
Ka hambavalu puhul pandi küüvitsa koort peale, tehti ka kuuma kompressi, kui valu oli külmetamise pärast tulnud.
Hambavalu puhul tuli äädikaga suud loputada, kuid see on küll juba vana juutide tarkus. Muidu oli viina, soola ja sibulatüki pääle pandmine olemas, kuid see oli nii kirjanduse läbi. /---/
Hambavalu aegu pane hamba õõne sisse küüvitsaraasuke ja hambavalu kaob. Mina seda küüvitsa ei tunne, aga minu ema, kui hammas valutab, siis kohe pani ja ütles hambavalu kadumist.
Vanad inimesed ütlevad, kui hammas valutab, siis küüvitsapuud või põõsast kiiluga hambaõõsesse panna, pidavat kohe valu ära võtma, aga kahjuks seda puud ei tunne.
Küüvits olli üts mürgine taim. Mõtsan puhmasten kasvas. Kui hambavalu olli, siis hamba peale pandi.
Meie vanaema [Miili Vuks] oli roosi- ja pahusiarst. Looduslikke ravimeid kasutas ja keetis salve. Hambavalule ka. Õige kõrge taim - hambavalurohi. Korjas neid nupukesi, pandse keeva vee, tegi keeva vee. Tegi hingamiseauru, keetis kaalika ja upinhaina [teekummeli] ja tolle taime nupukese. Lina ja teki üle pää, madalale üle pää, pidid ikka sülitama teiste nõude vahepääl, üleni higitses lätsi ja siis pandse voodi. Too aitas kurgumandlile ja hambahädale ka.
Ema-kadonu arste küll neid mandleid. Hakkas suhu sissepoole jooksma ja alanes ära.
Kuremäe püha kloostri tamme lehed ja koor on aidand hambavalus. Sellele tammele on nüid reikad ümber löödud, muidu teeksivad tamme hoopis närust. Tõivad Kuremäelt tammekoort ja panivad hambaauku. Mõnele aitas, mõnele ei.
Kui hammas valutas. Keväde õige varakult õitseb - küüvits või - tollega pidi hõerutama, too pidi häste mürgine olema. Sinised väiksed õied. Pajovitsa sugune on, nisukesed.
Kummeljas oli see peamine arst, kas oli hambavalu või mis.
Kui lapsel kõrv valutas, siis tehti rukkid soojaks. Pandi rukkiterad patta vette ja keema. Ja natuke kees, kohe joonega pandi kotti, soojalt peale. Hambavalu ja kurguhaiguse puhul ka. Kui köha oli, soendati jalaaluseid.
Punet vist pandi peale, kui hammas valutas. Ja kumelitee aitab ka. Ma isegi olen pannud.
Hambavalu puhul tuli kummeliteed suus hoida. Siis vähendas valu.
Kummelist, murukummelist tehti kompressi, kui hambavalu oli. Ja teed ka.
Tehti jo kummelikompressi peale, kui silmadel häda oli. Kummelivesi, see on iki hea. Hammadki valutavad või.
Meil oli see vana sepp Kreitzwald, tõmmas ära mu hamma suust. Ja kes vehvermentsiga hõerus hambavalu puhul.
Koduselt arstitakse hambavalu mitmesuguselt: mõnel vähendab valu külm vesi suhu võttes, mõnikord kaunis kuum vesi, nelgitera hambaauku panna, mõnikord aias kasvav piparmündi värske leht veele hõõrutult hambaauku vajutata ja nii edasi.
Näsiniin.
Saaremaal on üks naisniinepuu, tema lehed on oriandriga sarnased. Roosakad õied on varre küljes. Hakkab märtsis õitsema. See olla Saaremaal veel praegu külvikalender. Saarlased vaatand, et kui hakkab järsku õitsema, siis peab kiire küli olema, aga kui sedasi vähehaaval, siis on külviga aega küll. Tal kasvavad punased marjad. Kui loom sööb, siis sureb ära.
Mina olen närinud hambavalu pärast seda koort. Suu läks paiste. Üks naine saat oma pojale sõja ajal, ilmasõja ajal, et kui ühe pisikese kiu paned, siis ajab paiste. Selle on nad ära proovind.
Maarohtusid. Põllumänd.
Põllumänd on ka üks rohi. Kui hammas valutab, tuleb hamba peale panna, aga see vesi, mis suust jookseb, ei tule alla neelata, see on mürgine. Valge piim on. Kui käsi katki on ja katkise käega teda võtad, võib käe paiste ajada. Savises maas kasvab, kapsamaades ja rammusas maas. Kobar on peal nagu litrikukobar varre otsas.
Kamelid on hambavalule. Rohekad-kollakad õied. Aja kummelid kuumaks, pane kotti sisse ja põse peale. Ja paistetus alaneb ära.
Kummulikompress - hambavalu vastu.
Küüvits - pannakse hambaõõnde, kui hammas valutab.
Kalmus kasvab tiikides ja mudajärvedes. Tema juured on jämedad ja väga mõrud. Kalmusejuur kuivatatakse ära ja kui hammas valutab, võetakse see juur suhu ja vajutatakse kõvasti valutavale hambale. Siis kaob kohe hambavalu.
Hambavalu vastu - kalmujuured.
Nõidumiseks tarvitatavad taimed.
Hambavalu vastu torgiti paistetunud põske pihlakaorkidega.
Näsiniin ehk küüvits (Daphne mezereum).
Kasvab (2-4 jalga pikaks) madalates kohtades, kuusikutes ning kraavides. Õied on roosakad, asetuvad kolmekaupa varrele, lõhnalised. 3-4 nädalat pärast õitsemist ilmuvad vartele salkudena valkjasrohelised pehmed ja siledad lehed. Koor on hallikas ning teda võib niinteks rebida. Viljaks on punane marjake kollase seemnega. Taim on maitstes mõru.
Tarvitatakse hambavalu vastu.
Mädarõigas. Keedis on hambavalu ja jooksva vastu.
Kummel (Matricania chamomilla L). Teega pesemine parandab haavad ja on hambavalu vastu.
List-kletkam - krookleht. Olevat rohi hambavalu vastu. Kui seda panna hamba peale, kui see valutab, võtvat silmapilkselt valu ära.
Karussammal ja käolina.
Iga karusambla ladvas on jõhvi otsas nisuteratauline tombuke, mis õitstes kollakat tolmu annab ja viljaks valmides hapukat maitset. Tolm on viina sees leotatult kõhurohi ja viljad võtavad hambavalu vähendada.
Näsaniinepuu [Daphne mezereum].
Toorest koort (niint) tarvitatakse hambavalu vastu seda närides haige hambaga (vedelikku mitte alla neelata), ehk jälle kui hammas õõn, siis tükikene koort hambaauku panna - vaigistab valu. Minu kodutalus kasvas ennem heinamaal põõsas, mälestan - olin poisikene veel - vana koolipapa käis ikka hambavalu korral näsaniinepuu koort viimas. - Kui seda koorekillukest ihusse, naha alla panna, paistetavat sealt kohalt ihu kangesti ära. Seda teinud enne - Vene valitsuse ajal - noored negrutid enesele viga kujutades, et teenistusest vabaneda, sest tõbedel ei olevat põhjust tuntud.
/---/
Haavakoor [Populus tremula]. Hambavalule.
Raudnõges [Urtica urens]. Hõõruda mahlale ja panna siis riide vahel - roosile ja hambavalule.
Kalmujuured [Acorus calamus]. Viina sees leotada - kõhuhaigusele; teena - köhale, tiisikusele; kuivatatult pulbriks teha ja sisse võtta - seedimisriketele; kuivatatud juure pealmise koore alt võtta tükk ja panna valutavale hambale auku.
Mädarõika juur [Cochlearia armoracia]. Hambavalule.
Geraanium [Geranium]. Katki hõõruda ja hambale panna, kui see valutab.
Nasin [vist sama, mida rahvas kutsub “näsiniinepuu”). Pruugitakse hambarohuks hambavalu vastu. Kuidas viisil? Ei tea.
Pihlakas. Sellega arstitakse hambavalu järgmiselt.
Valutavast hambast võetakse mõni tilk verd (kas tilkade arv tähtis on, ei tea). Otsitakse niisugune pihlakas, kus kolm puud ühel kännul kasvavad (vähemalt niisugune, kus kolm ühes põesas leiduvad). See panna sinna puutüvede vahele.
Et seda arstimisviisi keegi veel viimase 10-15 aasta jooksul oleks tarvitanud, ei ole enam kuulnud.
Tubakas [kollaste õitega]. Pannakse hamba peale ja tõmmatakse tubakasuitsu hambavalu vasta.
Leutatakse rõõsa piima sees ja antakse seda piima juua ussist hammustatud haigele. Pidada oksele ajades ussi kihvti seest välja ajama.
Suitsetatakse ja peatakse põskes harjunud kombe rahulduseks.
Hambavalu vastu näsipuu niin ja marjad. Hobuseköha vastu näsipuu keedis ja kuusekasu (kasvud) vesi.
Hülgehein. Saanud nime seetõttu, et tal on hüljerasva hais. Keskmine kõrgus 20 sentimeetrit, ühelt juurelt kerkiv härjapea moodi põõsas. Õige kitsad ja lühikesed lehekesed. Kasvab kuivades kohtades. Siin Kougu talu õues, Pihlaspea vanakabeli aial - üldiselt liivases maas.
Vanasti tarvitati hambavalu vastu. See on vana randlaste ebausuga seoses: hambavalu olla tulnud kala kaudu hüljest.
Arstimiseks tehti taimesuitsu: pandi taimehunnik põlema ja selle kohal hoiti kummuli lehter. Kogunenud suits hingati suhu. Olla tihti aidanud ja pikemat aega: haigus pole tulnud tülitama aastaid.
On kaks ingveri: esimene - pole mürgine, tarvitati vürtsina, on hambavalu vastu. [Teine - mürgine.]
Ingver. Neid on kahte seltsi. Esimene ei ole mürgine. Vanasti tarvitati hambavalu vastu.
Küüvitsa tarvitatakse hambavalu vastu.
Hiirekõrv (Capsella bursa pastoris M.). Hambarohi. Kuivatatud taimi suitsetatud piibus hambavalu vastu.
Kummel (Matricaria chamomilla L.). Hambavalu ravimiseks tarvitati kuumi keedetud kummeleid, mis kotikesega valutaval kohal hoiti.
Heinputke juured hambavalu vastu.
Kukerpuu - kukepuu. „Viiulid“. Hammast torkida - võtab valu ära.
Pipar pannakse viina sisse, seda rohtu tarvitavad inimesed hambavalu vastu.
Soo „kanarik“ on hambavalu vastu arstirohuks. Ta keedetakse kinnise kaane all hästi ära ja siis visatakse üks kuumaks aetud hobuseraud ja kivi sisse ja peetakse hammast siis selle auru kohal.
Hambavalu vastu - piparmündi lehti ja sibula ja soola segamini tambitult.
Koerapöörirohud - seemned suitsetada paberi sees, siis võtab hambavalu. Kui koer seda taime sööb, läheb hulluks.
Koirohud seesmiste haiguste arstimiseks. Ning ka hambavalu vastu rohud.
Ka tarvitati kummelid hambavalu vastu.
Hambavalu rohuks tarvitati kuusetõrva, kui hammastel augud sees olid.
Kummeliteed (kammeteed) tarvitati hamba- ja kõhuvalu rohuks.
Rohuks tarvitati: teelehe seemnetest tehti hambavalu rohtu.
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanasti, kui ei tuntud arstisid, tarvitati taimeid arstirohuks. Selleks oli igas külas oma külatark, nõid või nõiamoor. See korjas taimi, keetis nendest igasuguseid segusid ja arstis nendega inimesi. Ebausklikud inimesed arvasid, et need on nõiad, kui mingisugust nõidust sääl iseenesest ei olnud. /---/
Kumelitee olla hamba- ja kõhuvalu vastu.
Küüvitsa varsi tarvitati hambavalu vastu.
Piimuhakas /---/ Hiracium praeltum [Pilosella bauhinii] (Familie Composstäe). Hambavalu vastu (kollased).
Petseris on suur tamm, annab kolmel inimesel ümber võtta. Selle tamme koor pidi aitama hambavalu vastu ja muude haiguste vastu. Seda ma kuulsin inimeste käest. Nüüd on aed ümber tehtud, ei saa käega võtta, aga mina õngitsesin vihmavarjuga ühe võsu, koort kätte ei saanud.
/---/ Tsiaseene - hambavalulõ. Indä välliheide - hobõsille äkitsin haigusten.
Mädarõigas - hambavalu vastu ja peeti viina sees, seest valu vastu.
Mädarõigas - hambavalu vastu.
Hambavalu arstiti silgusoolvees leotatud sibulaga, siis saad hambavalust lahti. Igasuguste paisete arstimiseks tarvitati võileivapuru.
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Kui meie esivanemate arstiteadus alles lapsekingades oli, tarvitasid nad arstimiseks ja üldse kasulikuks otstarbeks mitmesuguseid taimi. Juhtus tihtigi, et taimel haigusele otse vastupidine või mingisugust mõju ei olnud - kuid et ka haige ise uskus taime terveks tegevasse mõjusse, sai ta tervemaks ja - usk aitab ju palju.
Palju tarvitati taimi teeks. Näiteks kummelist tehtud tee valades kõrva võtab säält valud, ka pidi see aitama vähendada hambavalu.
Ka tarvitatakse kummeliteed külmetamise korral ja krampide vaigistamiseks, ka parandab kummelitee külmetusest tulnud hambavalu.
Kammelitee - tarvitatakse hambavalu vastu.
Kummeliteed tarvitab külarahvas kurguhaiguste ja hambavalu puhul.
Verikõder: tarvitatakse hambavaluks.
Verikõder. Kui kõht ja hambad valutavad. Teda pannakse ka viina sisse ja tarvitatakse kõhu arstimiseks.
Hambahainad. Kui hambad valutavad, siis suitsutatakse hambahainaga. Siis jääb valu maha.
Mooniseemned - hambavalu vastu.
Sibulad on mitme haiguse vastu. Näiteks küpse sibul roosi ja villiroosi vastu, küpse sibul ja toores sibul kõrvavalu vastu, küpse sibul hambavalu vastu ja toores sibul oli ka äkiliste haiguste vastu.
Mooniseemned olid maiustuseks. Nad pandi saia peale. Ka räägitakse, et mooniseemned olid hambavalu vastu.
Inkvärijuured olid hambavalu vastu.
Liikva ja vehverments on hambavalu vastu.
Nõiduseks.
Pihelpuu. Kui kasvab ühe kännu peal liialt võsu, need on (5-3-1-7 ja nii edasi.) Üks ära tuua ja lõhki ajada, nii et otsad kinni, siis loom läbi ajada. Sellepärast kardab „kuri“ pihelpuud, et marjal rist on otsas.
Kui arvatakse et „kurjest“ valutab hammas, siis tuuakse ka pihelpuu küljest kild ja sossitatakse kolm korda ja pannakse vana koha pääle tagasi.
Hullukoerarohi - hambavalu vastu.
Naisteniinepuu - hambavalu vastu.
Hullukoerarohi on kihvtine ja hambavalu rohi.
Naisteniinepuu - hambavalu rohi.
Sajakordne - hambavalu rohi.
Hullukoerarohi - arstimiseks hambavalu vastu.
Sadakordne - hambavalu rohi.
Hambavalu - tomingakoori lõuga, külma vett lõuga. Soe vesi aitas ka vahel.
Hammavalu kaotamine.
Kärpseseen hoida kindla nõu sees hästi palavas kohas. Mõne päeva pärast muutub seen kollaseks õliks. Seda õli määrida põsele, kaob valu.
Ka pandi valutavale hambale peale piibu põhjas lasuvat tubakapigi (tuhka).
Kontpuu hambavalu vastu.
Heinputke juuri kuivatati ja pandi selle tükike hamba peale, see pidi valu ära võtma.
Kuivatatud heinputke juured võtsid hambavalu ära.
Mäereigas on hea rohi hambavalu vastu.
Näsaniinepuu orgiga orkida hammast, siis pidavat hambavalu ära jääma.
Näsaniinepuu orgiga soriti valutavat hammast. Ka soriti valutavat hammast selle puu orgiga, mida pikne on purustanud.
Raudnõgesed hambavalu vastu.
Hullukoera rohud hambavalu vastu.
Nõgesevarred hambavalu vastu.
Kummelikompressi (lõhnav kummel) kasutati hambavalu ja paistetuste korral.
Kummelitee (lõhnav kummel): kasutati kompressideks paistetuse ja hambavalu korral.
Kamelid. Hautakse hambavalu vastu.
Arnikajuured hambavalu vastu.
Sookamara lehed hambavalu vastu.
Naiseniinepuud tarvitakse hambavalu vastu. See on poolpõõsastaim roosade õitega ja ta õitseb aprilli lõpul, kuna tal siis veel lehtigi pole. Teda nimetakse ka küivitsaks.
Hambavalu arstiti näsiniinepuuga. Tükk puud lõhestati lõhki ning üks lõhestatud pool pandi haige kaela peale, teine pool pandi haige hamba põsekoha peale.
Näsiniinepuud hambavalu vastu.
Hambaid arstiti pihlakaokste ja juurikatega ja pandi seda hamba pääle ja külaeided pomisesid sääl juures, siis pidavat hambavalu maha jääma.
Näsinakoored - hambavalu.
Villvallinga juured. Hambavalu.
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Hambavalu vastu kummelt, teelehte loomulikul kujul.
Näsiniinepuu koor tarvitati, kui hammas valutab. Siis tuleb teda suus hoida, mis valu vähendab.
Kamelitee silma- ja hambavalu vastu.
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Hambavalu ravitsemisel tarvitati kummelt ja teelehti (kuuma vee sees).
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Tammekoor - hambavalu vastu.
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Näsaniinepuu hambavalu vastu.
Mäerõikast valmistakse omapäraselt hambavalu rohtu, ka tehakse temast mäerõika soustisi.
Kuivitsa puud kaabitakse hambavalu puhul hamba pääle.
Küivitsaid närida hambavalu puhul.
Aga hambavalu vastu aitab näsiniin või küüvits, seda tuleb leotada piirituses ja saadud vedelikku tuleb panna hambaauku.
Hambavalu vastu aitab ka tedremarana juurika tükk, kui seda panda hambale.
Näsiniin on madal puu, kasvab sõrmejämeduseks. Kõrges mägises maas kasvab. See on haruldane taim. Minu kodu juures kasvas mägedes. Tehti tikkusid, millega kougiti hammas veriseks, kui valutas. Isa ja ema ravisid sedaviisi hambavalu. Seekord läks valu ära.
Sofori nastoika ravib nahahaigusi, kopsutuberkuloosi, I, II ja III astme kergeid ja keskmisi põletushaavu, muljumisi, äralöömise muhke, furunkleid, karbunkleid, nahatuberkuloosi, rinnapõletikku (mastiiti - rinnanäärmepõletikku), tromflemiiti (veenipõletik ning veeni ummistumine trombidega), maksahaigusi, 12-sõrmiksoole haigusi, odraiva, hambavalu, igemehaigusi, ekseemi, seenhaigusi (diateesi soodumus mõningate haiguste puhul), neeruhaigusi.
Valmistamine - viljad lõigata seemne keskkohalt katki, panna klaas- või portselannõusse 10 grammi vilja ja valada üle 100-150 grammi 50-kraadise viinaga, asetada kümneks päevaks seisma, kusjuures segada 2-3 korda päevas, siis pigistada ja filtreerida läbi vati või filterpaberi. Valada tumedavärvilisse pudelisse.
Tarvitada - sisehaiguste korral 20-30 tilka 3 korda päevas, neljas kord vastu ööd. Seda teha kolme nädala kestel. Vajaduse korral uuesti kümne päeva möödumisel.
Juuste väljalangemise korral määrida pead 5-10-protsendilise lahusega, samuti määrida radikuliidihaigeid kohti; sisse võtta kõrgvererõhu korral. (Kasutatakse ka lahusest võetud marju radikuliidihaigete kohtade määrimiseks ning kõrgvererõhu korral.)
Nastoika ei tekita valuaistinguid, tõkestab mädanemist ja kiirendab haavade parandamist.
Ku hammas valutas, lõõgatas toorõs kardol poolõss ja hõõrutas tuuga haigõt hammast, peräst pandas kardolepoolõ kokko ja visatas aho pääle ning üteldäs:
Terve hammas mullõ,
haigõ hammas sullõ.
Hambavalu korral.
Kasuta küüslaugu mahla (pressi seda välja). Kui hammas sul valutab paremas suupooles, tee kompress vasaku käe pulsi peale, kui valutab vasakus suupooles, siis tee kompress parema käe pulsi peale. Kui tunned, et küüslauk hakkab juba kõrvetama, võta kompress ära. Hambavalu tasandub peagi.
Ubinhaina kompressi palaviku, hambavalu ja kõrvavalu vastu.
Upinheina teed palaviku ja hambavalu vastu.
Setukeelsed taimenimed Meremäe vallas Obinitsas.
Allium cepa L. Sippul. Hambavalu puhul toorest sibult soolaga hamba peale.
Näsiniine tinktuur hambavalu vastu (mõjub väga hästi).
Hambavalu harimises. Kuivatedu tsiasiin pääle panna.
Kummelitee kompressid pannakse põsele, kui see paistetab hambavalu tagajärjel.
Lõokannus. “Mua engar”. Keedetakse jalahaiguste vastu. Ka hambavalu vastu.
Nõiahammas - “änger”. Juua keedist hambavalu vastu. Kaotab nahalapid.
Koerapöörirohi - “koerapererohe”. Hamba- ja kõrvavalu vastu - seemned pannakse trehtrissse, siis põlema ja suits haigele kohale.
Kui oli hambavalu, siis otsiti neljapäeva õhtul 3 pihelgat, mis kasvasid ühel kännul. Pihlakasse puuriti puuriga auk. August võeti puupilbas, millega valutavat hammast torgiti seni, kuni veri välja tuli. Siis peideti pilbas sinna puuriauku tagasi ja löödi munt ette.
Kuremäel asuva püha tamme koort võtsid venelased hambavalu vasta.
Hambavalu rohi. Naljand. Võta herned suhe ja istu liida augu pääle. Kui herned suus head on, on hambavalu kadunud.
Hambavalu rohi, naljand. Kui hambad valutavad, võta püntäis kuivi herneid suhe, natuke vett pääle ja pööra perse, kohe told. Kui herned suus pehmeks on keend, oled hambavalust lahti.
Hambavalu vastu - hamba (maru) heinade seemned kuuma kivi peale - annavad tossu (terad likes).
Sookase ots (pehmed lehed), seda mööda hamba peale.
Piprijahu, ninatubakat, taldreku peale närtsuge, piirituse viin peale palama - nii et kuumaks läheks - siis pidada nii hamba peal. /---/
Kui hambavalu on, siis võetakse üheksat sugu lehtpuuoksi, nendega torgitakse haiget hammast ja pannakse niisuguse koha peale, kus ruttu ära mädaneb. Kui oksad mädanevad, kaub ka hambavalu.
Vana rahva arstimise kunts.
Kui ambad valutasid, siis otsiti piksest lõhutud puu kildusid. Nendega vajutati ja kougiti hambad, siis pidi valu maha jääma.
Vana usku ja arstimisi.
Hamba valu vasta torgi äikesest löödud puu tikkuga hamast.
Kumeliveega pestakse veel haigeid silmi, kuristatakse haiget kurku ja hoitakse teda ka valutaval hambal.
Teeleht. Teelehe tee on hää igasuguste limanemiste vastu, puhastab verd ja soodustab sisenõrestusi, seepärast kasulik tarvitada köha, kopsukatarri, palaviku, nõrga põie, kõhulahtisuse ja maolimastuste vastu ning suud loputades kaotab ka hambavalu.
Kui kusagil vana mädanenu puu maas on, seest tõine puu välja on kasvanud. Selle küljest lõigatud laastud on hambavalu vastu, kui sellega neid sorgitu saab.
Tähendus: Vanu arstimisekombeid on väga väha veel siit poolt saada, ja tõsi ta on, et neid ikka päev-päevalt hauda viiakse. Minul oli nõu neid veel üht head kimbukest saada, õnn oleks, kui see mul heaste korda läheks (Kulla koguja).
Kui hambad valutavad, siis võta piksest lõhutud puu küllest kilda ja pane hamba peale, siis kaob valu.
[Hambavalu rohud:] Uisa (mau) kesta küljest võeti natuke ja panti see haige hamba kohale hammaste vahele.
Ehk: Piibupigi, aetud tõru, vitrioliõli, sirgu sitt, mära sitt jne. Panti haige hamba peale.
[Aaloe, see on rohi.]
Ja hammas mul vahel valutas, võtsin ja hõõrusin ja jäi ära.
Näsiniin - Lepiku Heino isa pani seda hamba peale. Pidi aitama ja aitas ka. Ühel hammas valutas, toodi pajupulk, et võtab ära.
Kummel on niisugune maarohi, mis on igasuguse... Hammas valutab, võetakse suhu, sülitatakse välja.
TP: Igal ajal kompressiks, kus on paistetand. Ja kummel on nii hea lõhnaga. Väga hea asi on see.
TT: Urmasel oli midagi siin käe peal, kas oli midagi sääse hammustand, kuu aega oli haige. Tuli siia ja Teele ütles, et tule, ma teen sulle kummelikompressi peale. Ah-oh-mh, nagu Urmas kunagi meil, ei usu seda ega teist ega kolmandat meil. Teele tegi talle kompressi siin ümber. Urmas tuli hommikul, üles, et kuule, käsi on pehmeks läind. Usu nüüd või ära usu. Mitte nagu linnas, et lähed kohe arsti juurde.
Lõhnav pekoonia on väga hea rohi. /Jutustajal kasvab see potis toalillena./ Kui hammas valutab, siis panna õhtul põse alla, on hommikuks hambavalu läinud. Ja koide vastu on ka.
Valutava hamba peale pane näsaniinepuu tükke.
Kui pikne lüöb kase maha, kui hambad valutavad, siis sealt tikku võtta. Mul ühekorra olid kõvasti haiged, siis võtsin.
Hambavalu vastu pruugitakse neid puukildusi, mis pitkne puu küllest on purustanud.
Hambavalu vastu võtta pikse lõhutud puu küllest kilda ja pane hamba pääle.
Hambavalu korral.
Kui oli hambavalu, siis tehti kas kummeli või teelehe seemnetest teed, mida soojalt hoiti suus, päevas 6-7 korda; kasutati tavaliset õuekummelit.
Kui mittesuitsetajal hammas valutas, siis kästi tal suitsetada ja suitsu suus hoida. Nii andis ka valu järele.
Hambavalu korral.
Hästi mõjus noortest tammelehtedest tehtud keedis (mitte tee!), kui seda hoida suus. Ka tammekoorest keedetud tee.
Vaata, mis oli hambavalu vastu. Mul valutas nädal aega hammas, lihtsalt ma tuikusin juba jalge peal, nii hirmsasti hambad valutasid. Ja siis oli sihuke lugu, et mingi tablett mul ei aitanud. Ja mis mul siis ära võttis - tegin kanget kummeliteed ja hoidsin suus ja see oli mul ainuke ravi, mis hambavalu vastu sai. See valge kummel, see võttis ära. Miski muu ei aitand. Tabletid võtsid uimaseks ainult.
Kummel ravib kõiki hädasid.
Ma ei tea enam nimetada haigusi, mida ei saa terveks ravida kummelitee või -tinktuuriga.
* Kui suus on põletikke ja hambad valutavad, võtke suhu kummeliteed (üsna sooja) ja hoidke suus, vahetage neid suutäisi 25-30 korda ja sedasi päevas 4-5 korda. Kui vaja, siis 3-4-5 päeva järjest. Asi saab joonde. Muidugi tuleb minna ka hambaarsti juurde. Vältige hammaste väljatõmbamist - tahate ju süüa! Selleks kasutagegi kummeliteed suu ja hammaste raviks.
Hambavalu - vahel, kui vigastatud hammas on külma saanud, teha kummelikompressi. Kui see ei aita - arsti juurde.
Kõik hädad ei anna kodus ise ära arstida.
Amba valu vastu. Võta üits õle kõrs, selle ühe otsa sisse pistä tükike kõllast viinaeli ja tõine ots pane aige ammba pääle. Läitä nüid veevliga õlekõrre ots palama ha tõmmba veevle suitsu aige ammba sissi; avitab kohe - ehk kui iavita, sõss tõine ja kolmass kord veel sedaviisi tetä, kuni valu tagasi jääb.
Nalla rohi: võta suu küllmä vett täis ja istu palla persega pliidi pääle; istu seni ku tuline pliit vee suhun keema aab - abi kähen.
Kui kange ambavalu oli, siis pandi ambarohtu paberist toru sisse ja toru ots ambaauku. Rohi pisteti põlema. Suits läks ambaauku ja valged ussid tulid sealt välja.
Hambavalu vastu Võta õlekõrs, selle ühe otsa sisse pane natuke kõllast veevelt. Tõine õlekõrre ots pane haige hamba peale, nüüd süüta veevliga õlekõrre ots põlema ja tõmba suitsu haige hamba sissi. Aitab kohe. Kui ei aita, võib seda katset veel tõine ja kolmas kord ette võtta.
Hakkavad seitsme- või kaheksa-aastaselt lapse hambad suus liikuma, tuleb kohe mõnel vanemal inimesel, kellel ise tugevad, terved ja valged hambad suus on, näpuga välja kaksata liikuv hammas ja anda lapsele näha. Laps peab hamba rehetua ahju peale viskama ja sääljuures ütlema: "Viruskundra! Seh sulle luuhammas! Anna mulle ilus valge raudhammas!" Siis kasvab kõva hammas asemele.
Kõverad hambad kasvavad, kui ennem ei ole liikuma hakkavad piimahambad välja võetud ehk eest ära tõmmatud. Vana inime, kellel ise ju hambad välja pudenenud, ei või oma suurte musta näppudega lapse liikuvat hammast välja tõmmata, vaid seda peab mõni noorem tegema, kellel ise terved hambad suus ja kõvad näpud on. Hamba väljatõmbajale annab laps valge raha, s.o. hõberaha, mitte vaskraha, tõmbamise eest. Antakse vaskkopikas, siis kasvab hammas kõver ja mustakene. Ka ei tohi suurt hõberaha anda, siis kasvab hammas suur, et teised kõrvale ei mahu. Kõige viimaks kasvavad tagumised "tarkusehambad". Nende kohta ei ole iseäralist kuulnud muud, kui kellel suu paistetanud ja kogu keha nagu haige on tarkusehammaste ilmumise ajal, sellest saab tark inime, et oskab igaühega vaielda. Kes ei tunnegi oma tarkusehammaste tulekut, s.o. ilmuvad ilma valuta, see jääb poole aruga kogu eluajaks.
Inime jääb ilma hambavaluta, kui ta pääle iga söögi küüvitsa- (maavitsa) puust pinnuga hambavahed hästi ära tsusib ehk puhastab.
3. X. 31
Hambavalu vastu aitab kui piksest löödud puu küljest üks pind võetakse ja hammast sellega kolm korda torgitakse ja pind sinna samasse jälle pandakse.
Hambavalun võetas pikselöödu puu küllest pind ja tsusitas tollega valutavat hammast.
Võetas see pind, mis kivi vai korba külge kiskunu ja tsusitas tollega.
Kellel hamba valutase, see otsku pikselüüdü puu, võtku säält küllest pilpit ja tsusku neidega hambit, sis saavet hamba (hammas) sedamaid terves.
Hambavalu vasta pidäb sie avidama, kui piksest purustadud puu külist uetava tiguga valudava hamba pääle vajudada.
Haigeid hambaid piksest lõhutud puu kildudega ehk ka siiliokastega turkida on hambavalu vastu abiks.
Kui hammas valutab, siis torgi piksest lõhutud puu killuga, ehk suru surnu nimetsesõrmega, ehk pane ussi kesta peale.
Kellel hamba valutavad, kui see piksest katkilöödud puu pinnuga hambaid susib, sellel ei saada hambad iial valutama.
Kui hambad valutavad, siis tulevat neid pikse löödud puu killudega hõeruda, küll nad siis terveks saavad.
Kui pikne on puud purustand, siis võta neid pindusi, mis pikne ehk välk puu küllest on ära löönd, ja pane ära kõrvale seisma. Siis kui hammad hakkavad valutama, sori nende pindudega hammid. Siis hammavalu kaduma ära ja ei valutama änam.
Kui hambad valutavad, siis tuleb neid pikse löödud puukildudega hõeruda, küll nad siis terveks saavad.
Haige hamba arstimine. Kui hammas valutab, siis võta ühe suure puu küllest koor lahti, koore alt võta üks kild, selle killuga torgi hammaste vahelt igemete seest veri välja, siis pane see kild jälle puu külge võetud kohta tagasi ja koor peale.
Raudnõges - tee võtab röga lahti, kompressid silmäaiguse ja ammavalu vasta olla eäd. Tarvitatavad lõnga värvimiseks, annab rohelist värvi.
Hambavalu vastu tarvitati hambavalu-puud. Selle puuga torkiti hambaid ja puu seemneid pandi hambaauku.
Hambavalu vasta kõige paremb abi kuuse tõrv, mida haige hamba pääle tuleb panda.
Hambavalu kaob, kui hambaid torkida välgust purustatud puu pilbastega või elusa siili seljast võetud okastega.
Nüüd käänäme juttu taimõdõ pääle.
Kogoni pühäs puus arvasõ naa tammõ, mis nii mitmõlõ hädäle, uma koorõ, kui sisuga. Tammõ nuor-puu om lastõ arstmisele, üts tarvitatav ja tervüse-andja puu. Vana-tamm om uma koorõ poolõst, suur sisemädse valu vahändäjä, kui timä kuort keedetäs, tuod liemi juvvas. Timä kuor, nii sama kuivalt juvveh ja süvveh, om suur abi, hamba valu vasta.
Nii näütüses om Petseri-mastera, p. Maarja keriku ümbre olõvah uibu-aijah, nimelt üts "pühä-tamm", kost kõik hamba halulise, tammõ kuort haardma ja purõma käveq. Mastera valitsus naas tuod tähele pandma, et tammõlõ liiga tetäs, ja ta nii viisi arr kuivatas, surmatas ja ta lask korgõ, pistülise aija "pühäle tammõlõ ümbre tetä. Nii sama pidävä naa kuusõ puud pühämbäs, kui muid puid, ja armastasõ õks sinnä ummi lautsi-puid rijä.
Pikselöödud puu küljest võetud väikese hambaorgiga valutavat hammast torkides hambavalu kaob.
Naljand hambavalu arstimisest. Hambavalu vastu on ainult üks hea abinõu: võta toored herned ühes külma veega suhu ja istu palava pliidi peal seni kui herned pehmeks keenud on - siis on ka hambavalu läinud.
Sinepipiiritust panna valutavale hambale - võtab valu ära.
/---/ Hambavalu vähendamiseks (vaigistamiseks) tarvitatakse hamba peale panemiseks sibulalõiku. Samuti tarvitatakse samaks otstarbeks sahariini, mida pannakse tükina (tükikesena) hambaauku. Need on peamised nii öelda „oma rohud“. Kuid harilikult ostetakse juba rohtu hamba peale panemiseks apteegist. Peamiselt niisugust rohtu, mis poeta hamba aegamööda tükkhaaval. /---/
Ubaleht – kopsuhaiguse vastu; juured hambavalu vastu.
Hambavalu korral võeti pikse purustatud puust tikk ja torgiti sellega hammast.
Hambavalu. Võtta paekivi, millel rummud sees, ajada see kuumaks, valada rummude sisse puutõrva, siis kivi villase lapi sisse keerata, põse peale panna ja magama minna. Ärgates valu kadunud.
Hammastele tehtud rohtu, keedetud õlut ja tärpentiini segi. Seda määritud hammaste pääle ja võetud ka tugevasti sisse. Piibu õli ja piibu „põhja“ pandud ka hamba pääle. Ka olla hambaid tõrvaga arstitud. Kuid olla olnud ka neid inimesi kes hambale olla oma sitta pääle pand.
Hambavalu vastu: lihasoolvee soola, tökatit, silgupäid, silgusoolvett.