Haiguste märksõnad

Armastuserohi

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Kui ühest tüdrukust täätakse, et ta meestega ümber ajab, ja ise sigimataks jääb, siis antagu temale söögi või joogi sees salajalt lapse nabaverd, mis killegi lapse sündimisel peab võetud
olema, sisse. Ka minna naesterahvas sigivaks, kui kevade maa õitsmid võetakse ja sellega temale, kui ta kirikus põlveli palvetab, selja pääle lüüakse, tasasasti üteldes: "Nõnda kudas maa
õitseb, pead ka sina õitsema minema!" ja üheksa kuu pärast on üks uus ilmakodanik sündinud.

Rohi või asi, millega kõike saab korda saata, on sõnajala õielehed, langend sõnajalaõied. Et neid saada, selleks tuleb jaanipäeva laupäeva õhtul või õigemini öösel metsa valvama minna, mil sõnajalaõis puhkeb ja ruttu põlle pudeneb. Langevate õitele tuleb valge riie murule alla panna ja sinna pääle lasta langeda need hõbekarva pärlilised õied. Kui nõnda need õied on kätte saadud, siis võib nendega kõike imet teha, nendel on kõigi asjade kohta mõju.

Jaanipäeva laupäeva õhtul toovad noored põllult jaanipäid (jaaniõrmed). Magamaheites pannakse need padja alla. Öösel ärgates pööratakse padi teisiti. Teistkorda magama jäädes ilmutab end tulevane.

Tüdrukud võtavad sülle laaste. Kui laastud on paaris, saavad mehele, kui ei ole - pole sel aastal selleks lootust. Mõni lootis niipalju linnumune leidvat, kuipalju laaste süles.

Kui jüripäeva öösel enne koitu 9 kaseurva võtab, neid pahema käe kaenla all 9 päeva kannab ning siis tuhaks hõerub, siis saaja selle tuhaga teist inimest oma järge panna käima.

Kui tüdruk tahab jaanipä lauba öössa eese [enese] peigmeest unes nähja, siis korjaku jaanipä lauba õhta kolmest piirist igast ühest kolme sorti lillesi, nende seas peab üks jaaninupp olema. Nee tulevad öösaks pea ala panna, siis nääb kohe peigmeest unes.

Esimese noore kuu reedel kui ei ole veel noort kuud näinud, siis peab minema õue pesu väel ja voodilina ümber võetud ning piibel käes. Siis peab kuud vaatama ja kolm korda võtma puupulki maast vasaku jala alt ja piibli vahele panema. Siis peale seda õues käimist ei tohi kellegiga enam kõneleda sel õhtul, kohe peab magama minema. Ning siis näeb oma tulevase mehe või naise unes.

Kui keegi tüdruk oma peigmeest unes näha tahab, siis tuleb tal Jaanipäeva laupäeva öösel välja minna lilli korjama. Lilled tulevad korjata kolme isanda maa päält. Ja kimpu tuleb köita üheksa lille. Kimp olgu punase lõngaga köidetud. Kui korjamiselt tagasi tuleb koju lilledega, siis ei tohi sõnagi rääkida. Samuti ei tohi ka tagasi vaadata. Kui räägib või tagasi vaatab, siis kaob mõju - pole midagi kasu. Koju jõudes pandagu lilled pääalla ja magama. Magades näeb oma peigmeest unes. Praegugi proovivad mõnikord seda noored tüdrukud, kuid mõnikord ei pidavat midagi nägema. Vanasti olevat alati näind.

Tulevase nägemine. Ka jõululaupäeva öösel võib kuntside abil oma tulevast kaasakest näha saada. Peab järgmiselt talitama: otstagu kokku üheksat liiki viljapuu oksi ja köidetagu need kokku. See kimbukene üheksat sorti viljapuu oksadest pandagu magades omale pää alla, siis näeb unes, mida soovitakse. Poiss keda siis unes nähakse on tulevane, see keda näha tahetakse. Kui unes kedagi ei näe, siis polegi tulevast, siis jääb vanaks tüdrukuks. P.S. Seda olevat proovitud jutustaja poolt ja leit õige olevat.

Kadripäeval lõikavad tüdrukud kirsioksi ja panevad tuppa veeklaasi. Kui see jõuluks õitsele läheb, saab tüdruk järgmise aasta kadripäevaks mehele.

Nelipühal võetud 9 puust oksi, seotud kimpu ja hoitud kuni jaanipäevani alles, siis viidud kusagile ristteele. Kes esimesena säält läbi läheb, on viija tulevane.

Kadripäeval tõid noored tüdrukud kirsioksi tuppa ja panid neid vette. Puhkesid kirsioksad jõuluks õitsele, pidi üks neidudest ruttu mehele saama.

Toitude mõju.
On pandud tähele, et kartul avaldab rahustavat mõju ja annab vaimset tasakaalu, porgandid kõrvaldavad armukadeduse ja spinat äratab enesearmastust ning auahnust.

Metsa ravitiesid oli ju palju, aga ungrurohi metsas, vat sie oli niimoodi, seda tarvitasid nõiduse vastu. Kuusemetsade sees Palivere pool seda on, karvane rohi kasvab, sõrmepikkused karused okkad, ikka roheline, nagu kõik rohi on. Kui armastusevaev oli. Üks poiss ütles, et ma ei salli seda tüdrukut üldse, aga ma kohe pean sinna minema. Niisugune armastusevaev oli. Siis vanemad olid ikka keetnud ungruvett. Ja siis poiss oli ütelnud, et ma enam ei tahagi selle tüdruku juurde minna.

Viinalilli [Hypericum]. Kõllasõ häirme, õit sõrme vahel hõerudes läheb lillaks (violetiks), pandakse kosjaviina sisse, siis saab viin võimsam ja armuasjade ajamine kindlam.

Murulauk [vürtsine maitserohi]. Mõjuda meesterahva peale suguihaliselt ärritavalt. Kas naisterahva peale ka mõjub, põle kuulnud.

Chenopodium - voinrohud (voinarohud)
Vanasti tarvitud armastusehaiguse vastu. Praegu see arstimisvahend ununenud.

Nimetan ainult ühte taime. See on üheksavägine. Selle kohta nimetas üks ligi 70-aastane inimene, et noorpõlves on kuulnud kõneldavat, et tüdrukud on kasutanud seda selleks, et poisse enda järel “jooksma panna”. Kuidas seda aga tehti, ei teadnud ta lähemalt seletada.

Hullukoera rohi - jooksva vastu, valutava koha peale, purustatult kahe lapi vahele, ärritab suguelundeid. Poisid viinud enne naiste sauna minemist saunakerisele, teinud naised hulluks.

Tõriserohud - ka selle nime teatasin eelmine kord teile. Tõriserohtu korjati paastumaarjapäeva ja jüripäeva vahel. Tarvitati kui loomadel oli “võõra viga”, s.o. ei söö ega joo, tähendab kuri silm oli üle käinud. Siis kuivatati tõriserohud pliidil, muljuti puruks ja anti millegiga loomadele sisse. Kui tüdruk on poisi omale järele jooksma pannud ehk vastupidi, siis aitab jällegi tõriserohi. Minu ligidal Purtsa külas on vanaeit, kes paar aastat tagasi oma poja nii tüdruku järelt ära “võõrutas”, andes talle tubakat suitsetada, millesse tõriserohtu segatud. Kui tüdrukud tahavad rasedusest lahti saada (aborti teha), siis juuakse tõriserohu teed. Tehakse vahet suurte tõriserohtude vahel, mis meeste jaoks on, ja väikeste tõriserohu tuttide vahel, mis naistele tarvitatakse. Tõriserohi on tulnud nähtavasti sõnast “terise rohi” (siin Saaremaa murdes ei räägita mitte tervis, vaid öeldakse teris). Saaremaa Loona vallas on Tõrise küla, mille nimi on pärit sellest taimest, sest sääl on just maasi, millel need kasvavad.

Arnikat pannakse kosjaviina sisse Mõnistes.

Kui abielu vahel sagedad lahkhelid ilmnevad, siis võtku emb-kumb pool enesele põdrasambla teed ja joogu seda päevas kaks tassitäit ära. Varsti paraneb elu ja lahkhelid kustuvad.

Kuivanud kasekoi jahu.
Ka noorte peres oli viisiks niinimetatud üksteise “ä tegemine”. See sündinud kaunis sageli ja old järgmiselt nähtav. Old juhtunu, kus hakkanud mõni noormees kellegile muule meeldima ehk ümber pöördult. Et vaja täielikult oma lemmikul südame vallutada, selleks katsutud mitmesuguseid abinõusid. Üks selliseks võlumesvahendiks old niinimetatud “pärtliajal korjatud maarjakase jahu”. See kask olevat old põesaspuu ehk jälle kasvanud kändrikuna. Puu sisu old ilus kirju. Väliselt kannud ta väikesi ümmargusi lehti. Jahuks tehtud pärtliajal toodud kasekahk [nii kutsutud siin], mis hõerutud peeneks, kuivatatud ja uuesti hõerutud, kuni segu omas tarbekohase peensuse. Taheti nüüd võluda kedagi, siis katsutud talle seda sisse sööta kas söögiga või muu saarnase vahendega. Ka kanamunadesse katsutud seda sisse ajada, selleks torgiti sõle ehk preesnõela otsaga otsadesse auke, millesse aetud siis sisse eelmainitud võlumisvahendid. Tegu sündinud varjatult. Oli see juhtunud, et oli saanud võlur oma lemmikule söögiks anda midagi sellesaarnast, sündinud selles lemmikus siis niisugune meeldivus oma söötja või kinkija vastu, et ta hetkekski ei ole võinud temast lahkuda, vaatamata sellele, kas ta enne seda talle meeldis või ei. See kestnud isegi kuude viisi. Old, nagu mõnel pool kõneldakse, “vananemata”. Nüüd tunnud ta endas kirge, et pidanud vähemalt üks kord päevas nägema oma lemmikut. Et sellest vabaneda, ka selleks tuntud muistselt rohtu. Old jällegi samma lihtne. Poolkuivanud kasepuil leidub sageli koore all koijahu. Seda tarvitadud siis tolle haiguse vastu kui ainukese vastuvõitlemise abinõuna, kui oli kedagi pandud niinimetatud “järel jooksma”, nii kutsuti seda haiguse liiki Lääne-Nigulas. Ka siinses ümbruskonnas, isegi rootslaste keskel, oli selleks ainukene abinõu süüa igal õhtul teatud rahutuse ajal ära tükk saarnast koijahu, kuni ravis haigus. Selle järgi aga muutunud too inimene haigestanu eest kõige hirmsamaks vihavaenlaseks.

Lepalehed punaste täppidega. Kuivatada, hõõruda tolmuks ja puistada põrandale. Armastuserohi.

Et võita tüdrukut, tarvitati kruusamaadel kasvavat väävelkollaste õitega taime (käokannus - Linaria vulgaris vill.), kuna selle teed juues avaldab sama mõju nagu hispaania kärbeski.

[armastuserohi] Kord hautas keegi tüdruk õuna kaenlaaluse higiga, aga juhuslikult sattus see õun sea kätte ja sest ajast alates, kui tüdruk läks sigu söötma, see siga hüppas üles ja röökis tüdruku poole.

Hoorarohi: keedis külmalt 3/4 klaasi 2 korda päevas - tõstab sugutungi, kui sugu ei ole. Juua võivad mehed ja naised.

Kui kepiga, millega uss maha löödud, tüdrukule lüüa reisi mööda, siis saab teda kergesti võita ja temale laps külge teha, et siis nii teda armastama panna.

[Soov saada last. Kaotatud suguvõime tagasisaamine] Söödi igasuguseid puuseemneid ning salamahti andis naisele tema abikaasa emise piima.

[Soov saada last. Kaotatud suguvõime tagasisaamine] Vihtlesid saunas, lugedes pääle erilisi sõnu, milliseid, on ununenud.

[Soov saada last. Kaotatud suguvõime tagasisaamine] Vitsaga, millega oli pekstud ussi, peksa ka naist, kohe saab siis lapse.

Kuidas meesterahvad äraraisatud jõu tagasi võivad saada.
Võta üks kortel Hispaani marjaviina, pane üks veerand loodi soola ja salveit sinna juurde, korgi see hästi kinni ja mata 14 päevaks või 3 nädalaks liiva sisse ja võta siis hommikul ja õhtul natuke aega enne magamaheitmist sellest endale pisut joogiks.

Kui naisterahvas tahtis, et meesterahvas armastaks teda, pidi ta salaja pääsusilma ja kullerkupu kokku köitma ja selle meesterahva vesti voodri- ja pealisriide vahele panema.

Emaleppa (lai, latergune lepp) paariaastane kasu (kasv) panti viha sisse ja viheldi tüdrekid, siis nad ei läha sohki.

* Kui meestel tekib seksihäda (riist on „väsinud olekus“), juua 3-4 päeva kummeliteed (panna klaasi paar lonksu viina või konjakit) ja asi on korras; juua ka hiljem järjest teed, milles on sees kummeleid, ja seda alati.

Hortensia (Hydranges) oli kasvuhoonetes pidulike lillede müügililleks. Mäletan Raplast 1930. aastail, kus leerilastele (tütarlapsed) seda osteti oma kaunite kreemroosade õite ja laialeheliste potililledena. Seda tehti ka saksa ajal ja pärast sõdagi kuni 1950. aastateni, siis kadus nende müük. Rahvas on seostanud neid lilli suguiha tõstmisega ilu ja lõhna pärast. Loomulikult osteti neid lillepotte ka matuste korral ja asetati surnu lähedale kodudes, kui surnud ära saadeti kodust, hiljem asetati haudadele. Praegu on hortensia tuntud aialillede põõsastena. (Teave aastast 2006.)

Karulauk - meeste sugutungi tõstmiseks. Süüakse salatina. (Teave kuuldud 40 a naiselt Viljandi linnas.)

Lauk (Allium sativum) - meile on tuntud porrulauk, sibul, küüslauk ja nende uhked langututid peenardel. Taimi on kasutatud seedeelundite korrastusel, vererõhu alandajana, veresoonte lupjumise tõkestamiseks, samuti veresoonte laiendamiseks. Keedist kasutatakse klistiiriks, soolenugiliste (naaskelsabade) väljutamiseks; küüslaugumahl on tugeva toimega mädanevatele haavadele, nohu puhul, söögiisu tõstmisel, aitab urineerimisel, toitude maitsestamisel ja sekselu tõstmisel. (Teave igapäevasest elust K. J.)

Jaaniõhtul korjati üheksat sorti lilli, mindi kolmekesi risttee pääle ja punuti pärg. Pärast mindi koju ja pandi pärg pähe ning mindi magama. See kõik sündis sõnalausumata. Kes unes selle pärja peast võttis, see sai tüdruku meheks.
Jaaniöösel läksid tüdrukud sõnajalaõit otsima. Kes leidis, see sai sel´ aastal mehele.

Jaaniööl läksid tüdrukud sõnajalaõit otsima. Kes leidis, see sai sel´ aastal mehele.

Uskumustest
Minu ema uskus väga ettetähendustesse. Meid oli seitse õde ja ema käskis meid iga lauba saunas käia ja hästi vihelda. Pärast sauna kodus tuli ihu üle vaadata, kas ei ole vihtlemisel mõni leht või leheraasukenegi ihu külge jäänud, see pidi siis siis see kõige parem rohi mehelesaamiseks olema. Selle lehe pidi ära kuivatama, pulbriks tegema ja katsuma kallimale sisse sööta, öeldes, et nii kuidas see vihaleht minu ihu külge oli kleepinud, kleepud sina nüüd minu külge.
Mina olen küll eluaeg saunas käinud ja vihtlenud, aga ei ole ühtegi leheraasukest pärast oma ihu küljes leidnud. Kuidas nad pididki sinna jääma pärast loputamist ja kuivatamist! Sellegipärast on mul tahtjaid küll olnud, olen kahest mehest lahutatud ja elu ära elanud kolmandas abielus.

Jaanilaupäeva õhtul teevad tüdrukud 9sat seltsi lilledest krooni, lähevad senna kus kolm teed koos on ja panevad sääl selle krooni pähe endale. Siis lähevad kodu ja heidavad magama ja panevad selle krooni sängi päitsisse. Kui peidmees tuleb unes ja paneb krooni pähe siis saab ta sell aastal mehele.

Pruudi pärja küljest mirdi oks. Mirdi oks varastati kuidagil viisil ja uuel-aastal pandi mirdi oks pea alla. Siis pidi unes nägema, peigmeest või pruudist ja millal (saab mehele) abiellub.

Õnnehein. (On leitud Voltveti vallast Suitsumatsi talust.) Õnneheina korjatakse Jaanilaupäeval, ennamiste korjavad noored naesterahvad ja neiud ja seovad neid veikeste kimbukestena oma voodi kohele peites, kus iga kimbukesele üks teatav naesterahvas nimetadakse. Kelle kimbukene sell ööl õitsma on läinud, see saada õige pea mehele, ehk ta saada muul viisil õnnelikuks.

Neiud lähevad kellelegi sõna rääkimata märgade juustega magama, punudes enne pärja, milles leiduvad kõik lilleliigid ja panevad selle pea alla, siis näevad nad oma tulevast unes.

Jaanilaupäeva õhtul tuleb ristteele minna ja pärga punuda. Tuleb võtta üheksat seltsi lillesid ja igast seltsist üheksa lille. Pääle selle, kui pärg punutud, ei tohi kellegagi rääkida. Ja kui koju lähed, siis võib pärg padja alla või pähe panna, siis öösel näed oma tulevast meest.

Jaanipäeva laupäeval kui siis minna kolme haruga teepääle ja punu pärg üheksa sugustest lilledest. Õhtul magama minnes pane see pärg pähe, kes selle võtab ära see on peigmees (või jälle pruut).

Armastust võita. Jaanilaupäiv õdagu päivamineku silmapilgul korjatagu 13 meelespää (äraunustamise) lille. Enne seda toimikut ei tohi süüa kogu päev. Kuivatatagu neid vilus ja hõõrutagu pulbriks. Seda pulbrit tuleb kanda nartsu sisse köidetult südame kohal ihu peal 13 päeva ja 13 ööd. Kui tahetakse kellegi armastust võita, siis katsutagu milgil kombel seda pulbrit sellele inimesele toidu või joogi sees sisse anda. Ja see inimene hakkab seda inimest tõeliselt armastama, kes seda pulbrit on oma ihu ligi kandnud.

Kuidas naisterahva armastust võita. Kui tahetakse naisterahva armastust võita, siis võetakse üheksast poolpeetud naisterahva hammest, särgist, üheksa lõnga kura käega välja. Siis võetakse veel kura ehk vasaku käega maa seest üheksa takja vart välja. Seotakse need üheksa takja vart selle üheksa naisterahva särkidest võetud lõngadega kimpu, ja viiakse see kimp selle naisterahva pea padja alla, ilma selle naisterahva teadmata. Sellest tunnist peale saab see naisterahvas seda meesterahvast armastama.

Kui ema oma tütreid ruttu mehele tahab panna, siis peab ta neid lapsepõlves tammevihaga vihtlema.

Kaks tüdrukut noppind üheksmat seltsi lilleõidid ja läind teeristi peale jaaniba lauba öösi pärga tegema. Selle pärja nad pannud pea alla, siis näind öösi peimeest unes.

Moon ja mirt on pühendatud õnne ja armastuse jumalannale. Neid ohverdati vanasti jumalannale tähtsate sündmuste puhul, et see kingiks oma õnnistuse. Sellest saanud ka komme pruudi ehtimiseks mirdiokstega.

Tahavad noored tüdrukud teada, kes nende tulevane armuke on; siis peavad nad jaanilaupäeva hommikul, pääva tõusu aeg metsa minema, (ilma kellegi kaasteadjata) sealt üheksa sugu lillisid korjama, igast sugust kolm tükki. Siis neist lilledest ühe pärja punuma ja siis selle pärja päeva vilusse ühe põõsa alla maha panema, kust teda keegi ülesse ei leia. Kui nüüd jaanilaupäeva õhtu tuleb ja kell kaksteistkümmend on, siis peab pärja punuja üksipäini, ilma kellegi nägemata sinna põõsa juurde minema, kus ta hommikul oma pärja pani. Siis selle pärja sealt maast ära võtma, endale pähe panema ja siis niikaua seal ootama, kuni keegi sinna tuleb. On juurde tuleja meesterahvas, siis on see selle tulevane teine pool; aga on sinna tuleja naisterahvas, siis jääb pärja punuja vanaks tüdrukuks.

Jaanilaupa õhtul pidi tüdruk noppima 9 sorti lilli ja neist pärja punuma. Pärja asetas voodi päitsesse. Kes tuli öösel unes pärga pähe panema, sellest mehest pidi saama ta tulevane.

Valge karikakar ehk kanaperse õitseb sui läbi hilissügiseni, kasvab põldudel ja heinamaadel. Uuemal ajal kasutakse ennustuseks: rebitakse õielehti küllest ära, iga kord üht sõna öeldes; mis sõna viimaseks jääb, see on ennustuseks tõsi. Sõnu olen ainult ühed kuulnud, need on armastuse ennustuseks ja käivad järgmiselt: "Mina armastan sind. Nõnda kui sina mind. Südamest. Valuga. Üle kõikide. Ei ühtigi." Neid sõnu loetakse õielemmeid rebides; missugune viimseks jäeb, seda peab uskuma.

Valge karikakra õielehtega ennustati armastust. Tõmmates üksaaval õie küllest lehti, küsides: kas armastad südamest, sügavalt, valuga, ei sugugi. Missuguse sõnaga viimne leht oli, oli ennustus.

Tõrvalillede õitsemise aigo õitseb tüdrukude arm.

Üheksat sorti lillist pärg teha ja padja alla panna, kes unes pärja ära viib sellele saab mehele, kui viib kaig [?] ei saagi

Juuda sitt (Asa foetida), tuivanka ülemere kuradi sitt. Ka sigade aga ka kari elajatele väga palju pruugitav rohi, et „kadeda silm“ viha ja muud selle sarnast paha haigust loomade seest välja ajada. Kõige visam kahetuse ehk nõiduse vasta paneja olevat must siga. Mõned tüdrukud kandvat seda paha haisuga vaiku kaelas reesi all, et mehele minek mitte liig pikale ei jääks.

Valge karikakra kroonlehti katkudes loeti:
mina armastan sind,
sina armastad mind,
südamest,
sügavalt,
natuke,
mitte sugugi
[ühe salmi kohta tuli 6 kroonlehte].

Jaanilaupäeva õhtu võtku neiu, kes teada saada tahab, kas ja kellele ta sell aastal mehele saab, üheksat seltsi lilli ja punugu nendest enesele pärg, kuid punumise juures ei tohi ta sõnakestki kellegiga rääkida. Õhtu, magama heites pangu ta see enesele pähe, tõmmaku pahemasse jalga sukk ja heitku sõna lausumata magama. Näeb ta unes mõnda naesterahvast, siis on tal midagi halba asja ees, kuna aga meesterahvas, kes ta silmiette juhtub tulema, ta peiuks saab.

Kui esimest korda tütarlast viheldakse, siis peab see viht katuksele viskama siis saama ruttu mehele.

Tuulepesa. Kui tüdruk hullab poistega ega ole viga kedagi, aga kui keegi siis tuulepesaga saab salaja 3 korda lüüa, siis on kohe rapsakas külles ja jääb raskest.

Kes tahab, et tüdruk raisku lähab, see võtku kolm ühe aasta pajukasu, keerutagu patsi kokku ja tõmmaku kolm korda kura jala alt läbi, löö siis ramma elajat, aga pääle selle kohe tüdrukut.

[Ilutaimed aias, toas] Toamirt - mirt, kasvatati peamiselt pruudipärja jaoks.

Kui pihlakal palju marju on, siis saavad vanatüdrukud sel aastal mehele. Samuti ennustab pihlaka marjarohkus head talve ja palju (paksu) lund.

Vana Lepiku Kai õpetas tüdrukutele. Korja kolme saksa maa pealt lillesi, pane see lillevihk õhtul veenõusse oma aseme alla, keda siis öösel unes nääd, see on so peimes.

Kui neiu tahab teada saada, kas peiu armastab või ei, võtab karikakra õie ning hakkab tema kroonlehti paarikaupa ära kiskuma, kui tõmbab esimese paari kroonlehti, siis ütleb "armastab või ei" teise paari tõmbamise juures ütleb "südamest, sügavalt" ja kolmanda paari juures "natuke või mittesugugi". Ja järgmise paari juures algab jälle "armastab või ei" jne. Nii kistakse kõik lehed ära. Milline lause tuleb öelda karikakra viimase kroonlehe juures, siis see ongi kas "armastab või ei, südamest, sügavalt, natuke või mittesugugi".

Kui pihelgatel palju marju saab palju vanu tüdrukuid mehele (lehest kuuldud).

Jaanilaupäeva öösel nopivad tütarlapsed metsast 9 liiki lilli ja asetavad pea alla. Öösel näevad, kuidas lillede järgi tullakse - tulija pidavat olema tulevane abikaasa.

Jaanipäeval tuli 9 lilleõit korjata ja pea alla panna, pärast seda ei tohtinud kellegagi rääkida. Siis pidi unes nägema tulevast. See pidi sel aastal saama meheks.

Tüdrukuil on tagajärgedest hoidumiseks võtta, parajal ajal alt ära keereta. Sibul teeb tiiraseks. Suguliiget millel eesnahk ulatub üle otsa nimetatakse rahvasuus „pime munn“.

Tuusepesa on kase otsas. Kui on külas pruut, siis kõige vanem poiss külas võtab tuulepesa õlma alla ja lähäb pruuti senega pesema. See oli nisuke säädus kohe.

Nõiakunstid Kui tüdrukud mehele ei saa, toodagu kolme mõisa maa pealt kaseoksad, tehtagu vihad ja löödagu selle vihaga koertele vahele, kes ühes on. Selle vihaga löödagu siis seda poissi, keda tahetakse ja pärast vihelgu tüdruk iseennast. Siis lasku tüdruk kolm tilka nimetisesõrme otsast verd üle vana hõberaha ja andku poisile sisse, siis ei või poiss enam sellest tüdrukust lahkuda. Hõberaha peab nõndasuguse koha peale pantama, kust keegi ei saa liigutada, siis on rahuline elu. - Kui liigutakse - ümberpöördud.

Kui tüdrukud mehele ei saa, siis tuleb saunaukse alt kolm laastu leigata, neid kolm kord läbi loogarönga tömmata ja siis kolme koltri ölle sees keeta ja seda ölut siis tüdrukutele juua anda. Siis saaja tüdrukud kohe mehele. Kui aga tahab, et tüdrukud mitte mehele ei saaks, siis tuleb neid kolm kord vana saunavihaga lüia.

Õnnelillega saab teada, kas pruut või peigmees katsetajat armastab. Nii võetakse lill ja hakatakse tema õiest lehti kakkuma, ise öeldes: „Kas armastab, ei armasta, salaja, natuke, mitte sugugi.“ Missuke sõna viimases jäeb, on ta „mitte sugugi“ siis võivat julgesti uut kallimat otsida.

Armastuse proovimine. Võetakse valge kesalille (kanaperse, karikakar ?) õis ja hakatakse selle õislehti ükshaaval ära tõmbama. Seejuures peab mõtlema sellele, kes sind armastab. Loetakse (tõmmates igakord ühe õislehe) armastab, südamest, palavalt, vähe, ei ühti. Milline jääb kõige viimaseks see iseloomustab kallima armastust.

Jaanipäeval tüdrukud panid midagi padja alla (tavaliselt lilled), et tulevast peigu unes näha.

Reburaigast (rebuvart) tarvitati vanal ajal pulmamaja ehteks.

Palukavarsi ja muid lehti ning õelmeid tarvitati pulmamaja ja surnu puusärgi ehteks vanast ja tarvitatakse praegugi.

Kuidas tulevikku teada saada. Jaanipäeva öösel võib neiu oma tulevast teistpoolt teada saada. Selle tarvis peab tema kolme isanda maa pealt igast kolme sorti lillesid noppima ja ühe poisikese laskma nad punase arutud lõngaga kolme kimpu köita selle juures ei tohi aga mitte sõnagi rääkida, siis need kimbud padja alla panna ja senna peale magama heitma siis näeb ta oma peiu unes.

Tuleb korjata üheksat liiki lillesid, asetada need padja alla, voodi alla aga panna veekruus ja sinna peale ehitada puutikkudest sild. Endal tuleb aga kolm silku sabapoolt pealehakates ära süüa. kes öösel sind jootma tuleb, on sinu tulevane.

Jaanilaupäeva õhtu, nagu on uueaasta õhtu, tehakse ka jaanilaupäeva õhtul kuntsti. Kuntsti tuleviku ennustamiseks. Punutakse lilledest pärg, pannakse see padja alla ja õhtul magamaheites ei tohtinud muule mõelda, kui sellele pärjale, kes öösel tuleb ja pärja pähe asetab on tulevane mees.

Kui tüdrukud ennast saunas pesid ja vihtlesid, ning pärast pesu äe loputasid. Siis nee viha lehed mis ihu pääle jähid, korjati kogu. Pandi kuskile asja sisse ja nende päält anti poisile juua. Siis poiss hakkas kohe tütruku järge. Kõige rohkem tehti seda jõulude aegu õllega.

Jaanilaupäe ööse kui lõke oli ära kustnud hakati sõnajalaõit otsima. Jaanilaupäeva päikese loojaminekus käidi toomas lillesid nelja pere maa päält, aianurgad pidid käima vastamise. Lilled olid üheksat sorti. Panid padja alla, pidid tulevast nägema.

[pulmas] Renni [laua] taga istudes peab pruudil viht (perse) all olema. Renni taga istudes paneb peigmees oma kue hõlma pruudile alla - siis kõik hädad mis naisel kanda tulevad, on mehe pääl.