Haiguste märksõnad

Närvihaigus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud närvihaiguseks, närvivapustuseks või närvilisuseks.
Närvihaigus - mitmed närvirikked (neuritis, neuralgia, ischias jt.) (Vilbaste 1993:89)

Närvihaiguseks nimetati mõnikord ka sellist inimese olekut, kus ta oli n.ö. närviline.
- - närvidele, kui ihu värises ja pea valutas. RKM II 254, 443 (17) < Haljala < Väike Maarja - A. Lindre (1969)

Närvihaigus tuleb vihastamisest, ehmatamisest ja kurvastamisest. RKM II 160, 27 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. - Linda Palu < Elene Osmein, s. 1877 (1962)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Salakoiroht, piukad (Artemisia vulgaris). Pruugitakse, iseäranis juured, rahutu oleku ja nervide haiguste vastu.

Närvihaigus.
Närvihaiguse vastu aitab palderjaanitee.

Närvihaiguste vasta tegevad punedest teed.

Palderjaniteed tehakse ka närvihaiguste vasta.

Palderjanitee on üldiselt tuntud kui rahustav jook närvihaigetele.

Palderjan. Korjatakse ta juuri sügisel, kuivatatakse ja tehakse teed siis, on mõjuv rohi, närvihaigustele - üldse inimese rahustuseks.

Palderjan on tuntud taim, kasvab madalas heinamaal, kraavikallastel, roosakad õied, juuri kuivatakse rohuks, närvide vaigistamiseks.

Närvihaigusele koirohi, raudrohi ja veega pesemine hommiku ja õhtu viis minutit - tubase veega.

Kadakamarja tied jõivad, kel õlid närvid haiged.

Närvihaigused.
Augusti-septembrikuus korjatud humalatest valmistatud tee mõjub rahustavalt.

Päävalu.
Tuua meestepune teed. Meestepune kasvab metsas. Lillakad õied. Korjata tuleb rukkilõikuse ajal. Korjata ja ära kuivatada 1 oks 1 liitri veel peale. Keeta 3 tundi ja 3 tundi seista lasta. Joomisel mõjub hästi närvidele. Tarvit. nagu hiina teed.

Närvihaigus tuleb vihastamisest, ehmatamisest ja kurvastamisest. Sirelilehe tee ja raudrohu tee paneb magama, rahustab närvihaiget. Pohlalehe ja õunapuulehe teed seltsis juua.

Üks hea rohi on vene keeles sveroboi. Eesti keeles ma ei tea [tegelikult harilik metsvits]. Seda korjame, kuivatame, kollase õiega. Seesthaiguse vastu. Neerude jaoks ja kui närvid valutavad. Näe, siin on mul korjatud üks punt.

Rahvapäraseid ravimeid.
Aloet 250 g, mett 250 g ja naturaalveini 250 g. Aloe läbi lihamasina ajada koos koorega. Segada mesi, vein ja aloe. Segu panna õhukindlalt musta pudelisse ja seista lasta 3-4 päeva. Tarvitatakse närvi- ja vähihaiguse vastu. Päevas kolm korda teelusikatäis sisse võtta, hiljem võib annust suurendada. Tarvitada kuu aega pidevalt.

Palderjan kasvab heinamaal kraavikallastel, tema juuri tarvitatakse teeks, peale selle pandi juuri viina sisse, seda tarvitati närvihaiguse vastu.

Nurmenuku tee on närvihaiguse vastu.

Närvihaigusele too kõrvetu nõgest ja juuasse seda taimeteed.

Närvide ja peavalu vastu on hea raudrohu tee.

Männikasu vanni tehti närvidele, kui ihu värises ja pea valutas.

Palderjan on närvihaigusele hea.

Närvide rohi.
Keväja, kui kõivudel om lehed viil väikesed, see om tillukesed, siss tuleb neid korjata ja vilu kotuse pääl ära kuivatada. Siss tuleb noist lehist kange tii kiita. Tuleb võtta üte toobi vii jaos üts supiluitsatäis lehti, sii tuleb ummises ära kiita ja juua üts tiiklaasitäis päevan. Seda tuleb juuva niimuudu: üts kuu aiga juuva, siss üts kuu vahet pidäda ja siss jällegi, niikavva, kuni sii häda ära kaob.

Närvirohi.
Karuohaka nopid (teravate okkadega) tarvitati. Teed teha sellest. Ummuses leotada. Närvirohi, siis kui keha peale välja lööb. Teega peseda neid kohti. Apteken pantakse seda rohtu liiga vähe, aga kui ise teed, siis paned teda palju rohkem. Aptekin ei olegi nüüd, vanasti inimesed korjasid ja viisid. Metsas kasvab.

Närvirohi - palderjanijuured maa seest välja kakkuda ja vees ära leotada.

Palderjanijuured maa seest välja kakkuda ja vees ära leotada. Tee teha. Närvirohi ja unetuse vastu kah aitab.

Balderjanitaim. V. K. Валериана. L. K. Valeriana officinalis.
Balderjanijuuri korjasime mägedest. Ta kasvab umbes meetrikõrguseks. Suured, kaunis laiad lehed, kollased õied. Rohuks tarvitati juured, mida korjati õitsemiseajal, kuivatati ära, leotati viina sees, siis võeti sisse tilkasi veega segatult südame ja närvide vastu.

Närvihaigusega teha nõgesevanni ja juua nõgeseteed, on ka hea ravim.

200 g täiesti puhast, ilma kooreta ja kõigeta, kasepuu tuhka keeta emailnõus 6 l vees, lasta selgida ja valada õhukindlasse pudelisse. Hoida nädal või 10 päeva laagerdamas ja siis hakata võtma kolm kord päevas dessertlusikas poole klaasitäie mahlaga või kui pole, siis kefiiriga. Hästi läbi segada, siis võtab leelise mõju ära.
See on närvide vastu ja sisehaiguste vastu, mao ja maksa ja. Meie pool on see levinud, kaks inimest on saanud terveks. Kohe hästi saavad magada ja. Mina ühele tegin seda tuhka, siis kõik mees kraapis traatharjaga pliidialuse puhtaks. 4-5 ämbrit läks puid - heast puust tuleb vähe tuhka ja ta on ju kole kerge.

Kalmus - närvirohi, kõhurohi. Juured kuivatati, valati viina peale.

Närvivaludele aitas ka, kui söödi mõni küpse kadakamari iga päev. Teed keedeti männi- ja kuusekasvudest ning joodi enne magamaminekut õhtul.

[Köha vasta] Hea on juua ka raudnõgese teed. On ka närvirohi.

Palderjanijuurikaid sai välja kaevata sügisel ja kuivatati talveks. Tükeldati ja pandi valge viina sisse pudelisse. Võeti lonksukene närvide rahustamiseks. Aitas ka siis, kui inimene oli ennast raske tööga ära venitanud ja rinde alt valus oli. Palderjaniõied said ka kuivatatud ja joodi sellest keedetud teevett ka siis, kui oldi täiesti terve.

Palderjanijuurikaid koguti suvel õitsemise ajal. Puhastati ära ja tükeldati. Tükikesed pandi valge viina sisse. Lasti seista pimedas kapis. Võeti sisse. Naised tilgutasid palderjaniviina suhkrutükile ja pistsid suhu, aga mehed kallasid seda leotist hea paraja lonksu valge viina hulka ja jõid selle napsi ära. Võeti sel juhul, kui tööga oli kere ära venitatud ja rinde alt ning kõht valutas. Aitas hästi. Palderjan ka rahustab. Võetakse, kui inimene on ehmunud või närviline.

Naistepuna on peavalu vastu, närvivalu vastu.

Kalmejuure pulbert teeme venituse vastu, närvide vastu ja söögiisu annab, südamehaiguse vastu ka. Veeaugus kasvab, pikad nagu ohumõõga lehed, vänge lõhnaga juur, kui katki teed.

palderjanijuured - närvide vastu;

Hiirekõrvad on niisugused pikad rohud - jalavalu vastu ja üldiselt närvide vastu. Nendel ongi need lehed hiirekõrvade moodi.

Tiigi ümber on põlluosi. Seda on kah nii närvisüsteemi kohta ja. Seda on kolme sorti. Ühed on metsa omad, need on mürgised.

Palderjan - närvide vastu.

Minu vanaonu oli omal ajal suurem rahvarohtudega arst (Kallas). Minu vanemad surid ära noorelt. Olin tema juures paar aastat kasupojaks (13-14. a.). Tädi tõi minu tema juurest ära sellepärast, pidades teda nõidarstiks. Seda ta polnud. Kirjutasin tema tagant paarsada rohtu üles, kuid sõjajal põles vihik. Minu ajal sääl olles käis end arstimas Läti välisminister Sigrid Mirnovits.
Tammekoore tee - närvidele.

Närvi- ja südamehaiguste vastu oli veistesüdamerohu tee.

Närvi- ja liigesehaiguste vastu kasutatud talvikulehtedest teed.

Ka südamevoolmete (infart) korral tarvitati toorest sibulat ja mett, eriti oli hinnatud pärnaõie mesi, aga esimine rohi oli võisoolvesi. /---/ Jõi palderjaniteed südame- ja närvirohuna, närvirahustajana. Nurmenuku ja maikellukese teed, aga talve jooksul sõi 2 setverikku toorest sibulat meega ära.

Palderjan.
Palderjanijuured on jälle närvihaiguse vastu. Viina sees leotse neid. Seante pruun tuleb. Seda võetse siss suhkruga, kui on närviline või ehmatanud või uni ei tule.

Mitme hädale.
1 kilo kaertele lisati viis liitert vett ja keedeti seni, kui vesi oli ära keenud. Siis lisada jälle viis liitert vett ja keeta uuesti. Kurnata segu läbi ja lisada üks kilo mett ka hulka sellele vedelikule ja keeta siis veel hästi läbi. Nüüd valada segu kõik emailitud nõusse ja lasta jahedas kohas 24 tundi seista. Siis täita see segu pudelitesse ja hoitakse alal õhukindlalt, ikka jahedas kohas. Tarvitades võib juurde lisada veel pisut jõhvikamahla ka. Ravib palavikku, neeru- ja põiehaigusi, siis veel on heaks rohuks igasuguste närvihaiguste puhul ja ka reumaraviks. Siis veel söögiisu andjaks ja ka unepuuduse puhul peab seda rohtu tarvitama. Raviks tarvitada tuleb seda kolm või neli klaasitäit päevas. Eks tule proovida.

Närvihaigus.
Palderjanijuurikaid leotati viina sees ja võeti tilgutades enne sööki kolm korda päevas. Joodi üheksaväelist teed. Mis taime all seda tuntakse, ei tea. Nii ma ema käest kuulsin, kuid rohkem ei uurinud, sest siis polnud selleks põhjust ja nüüd on hilja.

Närvilisele joodeti kibuvitsa marjadest või pärnaõitest keedetud teed. Ka palderjanileotist.

Unetus.
/---/
Rahvas kasutab palderjani ja suhkruvett, ka männikasve kasutati (vannideks) unetuse ja närvihaiguste puhul.

Närvide nõrkuse ja unepuuduse korral juua kaertest keedetud teed.

Kuusekasvud ja noorte kuuskede koore vannid on nõrganärvilistele kasulikud.

Maikellukese teed tarvitati närvide vastu.

Nurmenuku tie on ka piavalu ja närvide ja köha rohi. Ema tegi, pani nurmenuku õisi umbes näpuotsaga, kietis mõne minuti. Tie läks kollaseks. Õied kuivatas enne ära. Ema ütles jah „kanavarbad“, aga praegu on küll „nurmenukud“.

/---/ Minu lapsepõlves külas oli selline pilt, et kellel ikka närv millegist „hell“ oli, need tarvitasid siis niinimetatud närvisoola ehk broomi ja ka palderjanijuuri tõmmati Halliste jõe lammilt.
Ükskord lapsepõlves, kevadine aeg oli, olin 11-12 aastane. Teised lapsed koolist koduteel hakkasid tõmbama palderjanijuuri. Ühel oli pisike õde või vend, pidi pahasti magama. Mul oli ka mingi vitstest punutud toidukorv kaasas, ma korjasin ka korvi. Enne pesime juured tipp-topp puhtaks jões. Kodu siis pistsin selle korvi koos juurikatega pööningu otsale tuulduma. Vanemad inimesed olid tööl ja kui õhtul koju tulid, siis tahtsin näidata. Läksin korvi võtma. Ainult tühi korv oli veel järel. Kassid olid vahepeal kõik ära tassind.
Nii et närvilisuse vastu tõmmati ka palderjani ja osteti ka apteegist tinktuuri.

Kui uni ei tule.
Korjati metsast palderjaniteed, noh, juurikaid ja nendest tehti teed. See aitas. Pani magama. See aitab siis ka, kui inimene närviline on. Rahustab närvisi.

Pujud - need pidid närvirohud olema.

Palderjanijuured on närvirohi.

2-3 lehte melissi ja piparmündi lehti ka. Keeta ei tohi, lasta tõmbuda ainult. Rahustab närvi.

Palderjanijuuri peab puhtaks pesema ja ära kuivatama. Paned need liguma kuuma veega ja võtad. On närvirohi.

Linnurohi on närvide vasta. Linnurohi ja umbpaiselehed, kõik segamini panna.

Raudrohu tee on närvidele hea.

Pärnaõie teed saab praegugi tarvitada. Ta on närvide jaoks hea ja kehale jõudu andmas.

Piparmündi tee. Seda kasvatati enda juures. Praegugi tehakse. Närvide vastu on.

Dušitška - vorstihein - on närvide vasta.

Närvirohtusid korjavad, sinised õied, varre seest kasvavad.

Kui rõske märja maa pääl olla, siis hingab maast välja ja inimene võib saada vistrikuid, kärnasid, ka teisi haigusi (närvihaigusi). Arstiti taimedega - sinised väikesed õied, lehed ümmargused, väikesed - neid keedeti ja pesti selle veega.

Palderjanijuurt kasutati peavalu, närvide vastu kompressideks.

[Taimedega arstimine.]
Naistepunal on nagu viisnurgad nied õied. Mõni joob tied nagu närvide rahustamiseks.

Lõhnakannike - närvihaiguse ja krampide vastu, teha ekstrakti ja teed.

Potentilla erecta - tedremadar (viinas leotatult juured kõhulahtisuse vastu, tee närvihaiguse vastu).

Palderjan. See on kõigile üldtuntud rohi. Tarvitatasse õisi ja juuri teed teha. Ennemalt õli palderjaniõie tee talve jooksul iga õhta leevakõrvane. Ja põlnud närvi- ega südamehaiged, nagu nüüd iga teine inime südame- vai närvihaiged.

Kõrstaimi on palju, aga ma vähe neist tunnen vai tean nende nimesid.
Timat, kastehein, maarjakastehein, luste, kerahein, puna ja värisejahein. Värisejaheinast soovitati teed teha, kellel närvid haiged olid.
Seda ma enam ei mäleta, mispärast ta värisejaheina nime sai, poisikesepõlves ühe kõrra kuulin, mispärast ta väriseb, aga enam meelde ei tule.

Alles nüüd kuulsin, et vererõhule olevat hea karuohakas. Tarvitada tuleb õienuppe, neid viina sees leotades. Ka närvidele on hea selle juure tee, isegi langetõve vastu. Nii et õpin veel taimi ja nende kasulikkust juurde. Kevadel proovin, karuohakaid leidub.

Teeleht - teelehe juured on närvidehaiguse vasta.

Teeleht. Teelehe juured on old ikka närvide haiguse vasta.

Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Teena - jooksvale, krampidele, ehmatusele, vereselituseks, närvihaigusele, venitusele.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Palderjaani tarvitati südame- ja närvihaiguse vastu.

Sassaparila.
On kõigi rohtude kuningas. Aitab tingimata 99 haiguse vastu. Kel on jooksva, kondivalu - joogu aga sassaparila keedist, tervis tuleb. Aitab niisama, kui keegi on tiisikusehaige ja kui kellelgi on nõrgad närvid ehk keegi on närviline, siis sassaparila on esimene peaselituseroht.
(Kasvab soos - mitte ära segada kaisladega). Keeta, kuni saab hästi pruun vedelik ja seda siis juua piiritusega segatult. Veel parem on lõigata sassaparila peeneks ja panna piirituse hulka - aga seda ei tohi rohkem võtta, kui kolm korda päevas üks napsuklaasitäis enne sööki.

Palderjaanid kasvavad vesisel maal. Heinputke sarnased, lilla vartega ja valge õitega. Juuri leotati viina sees ja tarvitati närvihaiguse vastu.

Palderjan: närvihaiguse vastu.

Palderjanijuurte vett tarvitatakse närvihaiguste puhul.

[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Meie taimed arstirohtudena.
Palderjan. Üldiselt tuntud aruheinamaal kasvav taim. Pikkus 40-60 sentimeetrit, lehed sulelised, õied pöörisõisikus. Arstirohuks tarvitatakse omapäraselõhnalist juurikat, mida korjatakse septembrikuul ja kuivatatakse pikkamisi ja hoitakse kindlais nõudes. Arstirohuna tarvitatakse palderjanijuureka tinktuuri, mis apteekides valmistatakse. Närvihaiguste ja ara vere vastu. Palderjaniteed tuntakse rahva seas krampide, südamekloppimise, hüsteeria, langetõve ja nii edasi vastasena.

Endisel ajal tarvitati ka arstirohuks palderjaanijuurikaid. Need korjati sügisel, pesti puhtaks ja kuivatati. Pandi viinasse ja lasti sääl liguda vähemalt terve nädal. Seda vedelikku tarvitati närvide rahustamiseks ja südamekloppimise puhul.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei olnud veel värvisid ega arstirohte, siis korjasid inimesed ise taimi, et riiet värvida /---/
Ka arstirohtudeks tarvitati paljusid taimi, näiteks palderjanijuured pandi piirituse sisse, mis üldse sisemiste haiguste vastu on ja veel närvihaigetele ja krampide vaigistuseks.

Niiskeil heinasool kasvav palderjan on ka rikas lenduvaist õlidest. Iseäranis palderjani juurtes leidub õlisid. Temas sisaldavat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamiseks. Palderjanipiirituse ekstraktid on head rahustamisvahendid närvihaigetele, krampide ja maokatarride vastu.

Närvihaiged tarvitasid männikasvude vanne ja pesid männikasvude veega pead.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Taimed esinevad looduses peaülesannete kandjana. Juba vanal ajal toitsid inimesed endid taimedest. Nad kasvatasid mitmesuguseid taimi ja vilju, nagu rukist, kaera, otra, kartulit ja nii edasi. Ka loomad saavad omale taimedest toitu ja ülespidamist. Nii on, et ilma taimedeta ei saaks ükski loom ega inimene elada ja peab surema nälga. Neid tarvitati veel arstirohtudena, värvimiseks ja ka nõiduse vastu.
Arstirohuks tarvitati mitmesuguseid rohujuuri ja puudepungi, kus neist keetmise teel saadi mitmesuguseid rohte.
Üks parimaist rohtudest on palderjan. Teda leidub igal pool metsades pika roosaõielise taimena. Palderjanist keedetakse närvihaiguse ja ehmatuse vastu rohtu.

Palderjanijuurtest leotati viinas närvihaiguse rohtu.

Palderjanijuurte leotist piirituses tunti kui rahustamisvahendit närvihaiguse, krampide, kõhuusside ja maokatarri vastu.

Ka palderjanijuurtest valmistatakse teed. Palderjanitee rahustab üldse närve.

Palderjan - külarahvas tarvitab närvihaiguste, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Palderjan. Palderjani piirituseekstraktid on tarvitusel rahustamisvahenditena närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vesimündä. Tehakse teed ja on närvihaiguse vastu rohi.

Palderjaan - ehmatamise ja ka närvihaiguse vastu.

Emanõges oli krampide ja närvihaiguse vastu. Rohi keedeti ja joodi ning tehti vanni.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Palderjaan on ehmatuse ja närvihaiguse vastu.

Piimäpisarad on närvihaiguse vastu.

Balderjaanid.
Balderjaanid tuleb tarvitada peavalu ja ka närvihaiguse vastu. Tehakse teed ja juuakse nii palju, kui keegi soovib.

Jõemaasikad - närvihaiguse vasta.

Poolgavarred - närvihaiguse rohi.

Poolgavarred - närvihaiguste vastu.

Kaituserohud - närvide vastu.

Balderjani (Valeriana officinalis) juured piirituses leotatult on närvide vastu.

Pähklid: pool liitrit peenendatult nervide tugevdamiseks.

Mädarõigas (mäerõigas) - närvide rahustaja - vererõhu reguleerija.

Raudrohu tee: õitsemise ajal noppida, värskelt tarvitada ehk kuivatada.
Ta on mõjuv tee külmetuste vastu, soodne kopsude jaoks. Rahustav, verd puhastav ja verejooksusid kinnipanev tee. Tugevdab nerve ja tõstab üldist meeleolu, aitab kergendada valusid. Veerand liitrit korraga juua, üks peotäis värsket ehk kuiva teed lasta keeda kuni see vedelik roheliseks saab, aga mitte liiga kaua keeda, et ta lõhna kaotab. Ta peab keedu järel aromaatsuse säilitama. Tugeval tulel viis minutit, keskmisel kümme minutit, kui ei aita, veidi kauem. Kui ta omale tumedama värvuse saab, mõjub ta paremini köha vastu ja ka õhtasel tarvitamisel rahustab paremini nervisi. Kui nina verd jookseb ja muud verejooksud ette tulevad, on tarvis teda üsna tugevasti keeta ja jääkülmana, igatahes nii külmalt, kui saab, tarvitada. Ka peene pulbrina nina verejooksu juures abistab ta veidi. Talle võib siis lisada soola, maarjajääd ehk veidi koort.

Raudrohi: hea tee külmetuse vastu, eriti kopsude suhtes. Verd puhastav, närvi rahustav, kõhu suhtes heasti mõjuv, järjest juues teeb tugevamaks. Verejooksude vastu mõjuv. Kui nina verd jookseb, eriti selle kange teega loputada, isegi kuiva taimepulbert ninasse panna. Parem aga teda enne ninaloputamiseks tarvitada ja juua. Õitsemise ajal.
Närvide juures ka.

Vaarikad. Närvide ja palaviku vastu toorelt pool liitrit päevas.

Taimede tarvitamine.
Arstirohtudeks:
Palderjan - laialdaselt tuntud krampide, närvihaiguste ja kõhuusside vastu.

Andmed ennevanast taimede tarvitamisest Järve mõisast.
Taimede tarvitamine arstirohtudeks.
Palderjan krampide, närvihaiguste ja kõhuusside vastu.

Pohlavarre, -õie teed juuakse südame ja närvihaiguse vastu, aitab ka jooksva vastu.

Nõgesed: närvi- ja jooksvahaiguse vastu. Võetakse rohelised nõgesed ja kohe viheldakse.

Pallerjani teed tehti närvihaiguse vastu. Rohi kuivatati, pandi nõusse ja valati keeva vett pääle.

Palderjaani juure tee - närvide ja peavalu vastu.

Kadak [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kadakamarjad 2-5 tükki päevas suus katki pureda ja alla neelata - mõjuvad hästi puhutuse, närvetuse ja halva hingeõhu vastu suus.

Balderjaan. Balderjaani teed joodi närvihaiguse vastu. Harilikult pruugiti seda enne sööki, ei ole tähtis, mitu korda päevas.

Palderjani tee tarvitati närvirikete korral.

/---/ ja palderjani juure tilku tarvitati närvihaiguse puhul ehk meele rahustuseks.

Sirel. Sirelilehe teed joodi närvihaiguse vasta, paneb magama ja rahustab närvihaiget.

Õunapuu. Õunapuu lehe ja pohlalehe teed seltsis joodi närvihaiguse vasta.

Raudrohu teed joodi närvihaiguse vastu.

Sealõugetõve rohi - inimesele närvihaiguse, sigatede kaela ja kurgu paistetuse korral (sellest nimi).

Pohl - õite ja varte tee parandab erkusi, ergupõletiku vastu.

Kassikäpa tee - peavalu ja närvihaiguse vastu.

Närvihaigused: maikelluke, mänd, palderjan, piparmünt, puju, raudrohi.

Maikelluke (kogu taim). 2 grammi 1 liitri vee kohta, päevas 1 klaasitäis - südamehaiguste, peavalu, närvilisuse ja närvivalude vastu.

Nurmenukk (kikkapüks) - käokannus (õitsemise ajal korjata). 15 grammi 1 liitri vee kohta 1-2 klaasi päevas - külmetuse korral ajab higistama, kergendab rinnahaigusi, mõjub närve rahustavalt, lihaste ja luujooksva puhul mõõdukalt tarvitada, ka köha vastu.

Pujuthee aitab hüsteeria ja närvilisuse puhul.

Maikuu mesi 625 grammi, aaloe 375 grammi, vein 875 grammi. Aaloe peenestada hakkmasinaga (aaloe peab olema 3-5 aastane ja 5 päeva enne aaloe lõikamist taime mitte kasta). Segu asetada 5 päevaks pimedasse kohta. Võtta esimesed 5 päeva 1 supilusikatäis 3 korda päevas 1 tund enne sööki. Ravimise aeg 2-3 nädalat kuni 1,5 kuud. Seda segu sellises doseeringus soovitatakse kopsutuberkuloosi, maohaavandite ja teiste haavandite raviks. Sel viisil ravitakse grippi, angiini. Ühe kuu jooksul võib terveks ravida kroonilised haigused, radikuliidid, kroonilised verehaigused, hüpertoonia, reuma, maksa-, mao-, südame- ja neeruhaigused, psüühilised häired, onkoloogilised haigused, naistehaigused.

Kuldjuur ja zen-zeni juur on kõige efektiivsem vahend ja universaalne vahend jõuetuse, üleväsimuse, hüsteeria, kehvveresuse, neeruhaiguste, neurasteenia, sugulise võimetuse, öiste kurnavate higistamiste, veresülgamise, suhkrutõve, kopsutuberkuloosi, naistehaiguste, kõhuhaiguste, kesknärvisüsteemist tingitud peavalude vastu. Juurt kasutatakse haavade ja muljumiste puhul. Ta pikendab eluiga.
Valmistamine - 50 grammi juurt koos koorega asetatakse üheks tunniks külma vette. Peale seda pesta harjaga, seejärel lõigata rõngasteks, panna läbipaistmatusse tumedasse nõusse ja valada üle 0,5 liitri 50-kraadise viinaga ja asetada kümneks päevaks pimedasse ruumi. Seejärel võib kasutada. Hoida tumedas või läbipaistmatus pudelis.
Tarvitada - eespool mainitud haigusnähtude korral 10-20 tilka päevas või 3 korda päevas 5-7 tilka supilusikatäie veega. Nii võtta 10 päeva, siis pidada 10 päeva vahet ja nii edasi. Olenevalt organismi tugevusest võib esineda juhtumusi kõhulahtisusega.
Madala vererõhu, astma, südamevereringe häirete korral 10-20 tilka 3 korda päevas.
Märkus - päikesevannide ja päevitamise, see tähendab kuuma päikese kätte minnes ei ole soovitav ekstrakti kasutada.

Unetuse puhul on esmaseks abivahendiks olnud palderjanitilgad. Palderjan mõjub rahustavalt ja seda on tarvitatud ka ärrituse, südamekloppimise, närvivalude ning isegi kurvameelsuse peletamiseks.

Nõmme liivatee teed närvihaiguse puhul.

Raudrohi ehk verihein. Juuakse ka teed nõrkade närvide puhul.

Kadakamarad. Puhutuse, närvetuse ja halva hingeõhu vastu suus.

Palderjani (Valeriana officinalis L.) juuri leotatakse piirituses. Võetakse sisse. Tilkade arvu mulle ei nimetatud. Arvatavasti umbes. Aitavat närvide vastu. Samuti olevat närvide vastu palderjani juurte tee.

Kortsleht: keedis, pool tundi keeta, üks pitsklaas kaks korda päevas närvihaiguse vastu.

Pujud, hallid: tee - valude juures mensete ajal, samuti närvilikuse vastu.

Kalmusejuure viin on närveluse ja kõhuvalu vastu ja parandab hambaigemiku põletiku, kui hambad lahti, loputades lahjendatud lahuga suud.
Pannakse ka lapiga paisetele.

Kuusekasvusid ja noorte kuuskede koort tarvitatakse närvinõrkuse korral vanni jaoks, ka nõrkade inimeste vanni jaoks.

Samaks [närvinõrkuse korral vanni jaoks, ka nõrkade inimeste vanni jaoks] tarvitatakse ka männiokaste ja -kasvude vanne, mis veel paremad, kuid neis ei tohi üle 20 minuti sees olla ja vesi ei tohi ka kuum olla.

Balderjani tee närvihaiguse vastu.

Palderjan. Arstimina tarvitatakse palderjani juuri. Neid tuleb koguda peamiselt kevade- või sügisepoole. Alalhoidmiseks tuleb nad kuivatada ja hoida kinnises nõus kasside eest varjatuna. Palderjan mõjub närvikavale rahustavalt ja karastavalt. Ta on üks parim närvilisuse ja krampide arstim. Sisse võetakse palderjani teena või tilkadena. Tee valmistamiseks võetakse supilusikatäis juuri ja pannakse klaasi tulisesse vette, juuakse unepuuduse puhul igal õhtul üks klaasitäis. Tinktuuri valmistatakse sel teel, et värskeist juurist väljapressitud mahl segatakse sama hulga piiritusega, või et mahl piiritusega välja leotatakse. Tinktuuri tarvitatakse korraga kuni 20-30 tilka. Ka tarvitatakse veel palderjani vanne.

Raudrohu vannid mõjuvad hästi närvihaigeile kui ka reumat (jooksjat) põdejaile.

Nõgeseviha kuuma vee sisse ja laseme vee parajalt ära värvuda. Mul on närvid kangesti haiged, siis kuiva nõgesega olen vihelnud.

Meil siin õue peal - väänkasvu moodi, ühe juurega, see pidi närvilisuse vastu olema. Meil siin külanaised käivad korjamas.

Maaren-kooren (Марен-корень), juure pannasse spirti või viina pääle, hää närvide rohi. Veidikese luitsaga pia võtma. Nii veidikese. Nad omava kihvtise lilli, säänse roosa suure õitsme ommava neil. Maaren-kooren om kihvti lilli. Ennembi olli neid pallu. Nii kui lammas sõi teda, nii lõppes ära. Kui sai piima, siis jäi ellu. Muidu hakkas vahtu välla ajama.

Ärnikad eesti keeli neid üteldakse, kasvavad lohu koha peal, kus on märgust. Kollase õiega, kui päevalille õied on. Südame ja närvide vasta keeta teda.

Pustõrnik on nervide vasta.

Vähihaiguse vastu tarvitati rahvameditsiinis mitmeid ravimeid. Võeti 250 g aloet, 250 g mett ja 250 g naturaalveini. Aloe aeti koos koorega läbi lihamasina, segati mee ja veiniga. Segu pandi õhukindlasse musta pudelisse ja lasti seista 3-4 päeva. Tarvitati 3 korda päevas teelusikatäis korraga. Nii pidevalt kuu aega. Hiljem tuli annust suurendada. See pidi olema ka närvide raviks.

Naistepuna kah aitab kõigele, närvidele ja põlendiku vasta.

Unetus: mitte mingil juhul ei tohi juua kohvi. Õhtul juua nurmenuku või piparmündi teed.
Kui see unetus ei ole juba krooniline, siis juua suhkruvett ja sooja teki alla magama. Soojas tuleb kohe uni. (Või lugeda raamatut või vaadata televiisorit, igal juhul tuleb uni, olgu saade kui põnev tahes. Ei tasu istuda, vaadata tv-d või lugeda lamades, siis ei märkagi kui magama jääd. Kui veel tuleb televiisori eest hiljem voodisse „kolida“, siis hoida silmad võimalikult pilukil, siis ei lähe uni ära.)
Närvilisus. Närvid päeval ära maandada. Aitab sama, mis unetuse korral.

Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)

Saialill (Calendula officinalis) - lill kasvab iluaedades, eestlastele hästi tuntud lõikelill ja ravimatim. Droogiks õied ja lehed. Kasutatakse keedist (õitest) higistamiseks. Juuakse kollatõve, näärmetõve, kõhuusside ja kuupuhastuse seiskumise puhul. Sidemete abil pannakse soolatüügastele, konnasilmadele ja näärmemuhkudele. Mahla võidmiseks kriimustustele ja tulehaavadele. Salve, keedetud õitest searasvaga, paisete puhul (ka loomadele). Tinktuuri, mis valmistatud õitest ja lehtedest võrdses koguses, võetakse sisse 10 tilka päevas maokrampide, hüsteeria ja nõrga kuupuhastuse korral, aga veega segatult igemepõletiku puhul. (Teave saadud emalt ja tädidelt Raplas 1930.-40. aastail. Hiljem täiendatud lugemise kaudu 1960.-70. a.-l.)

Ei saa ka mainimata jätta aaloe-lille. Ta on ka energialill.
Optiline mõju - ta mõjub rahustavalt, parandab inimese otsustusvõimet.
Energeetiline mõju - ta koondab energiat. Inimesed leiavad tema kaudu uut jõudu.
Aaloe on ka ravimtaim. Sobib põletushaavadele, astmahaigetele, aaloe siirup kehvveresusele.

Arstirohte (Taimi).
Palderjani tarvitatakse närvide rahustamiseks.

Niiskeil heinamaadel kasvab punakate õitega palderja[a]n. Kõigis hariliku palderjani osades, eriti juurtes, leidub lõhnavat lendlevat õli. Temas sisalduvat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamiseks. Palderjanipiiritus on hea rahustamisvahend erguhaigustele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Palderjani piirituseekstraktid on head rahustamisvahendid närvihaigetele, krampide ja maokatarride vastu.

Palderjan - rahustusvahend närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Unetus. Närvilisus.
Unetus esinevat vanemas eas. Abi pidi saama palderjaniteest ehk paari sõõmu marjaveini rüüpamisest õhtul. Närvilisusest ma oma lapsepõlves pole kuulnud, see on vist moodne haigus. Aga Pärnus elab praegu kaugele kuulus imearst Gunnar Aarma, kes ravib oma rikkis närvidega patsiente külmavee vannidega ja kuuldavasti väga heade tagajärgedega.

Närvivapustus (kui käed või jalad või kogu keha hakkab kestvalt värisema). Selle vastu olevat rohtu ka, mida saavat hankida kevadel. "Loomade küllest saab võetud ja taimerohud hulka segatud. Muuseas kärnkonna verd ja inimese oma küllest ka verd." (Jutustaja olevat isegi selle vastu annud, kuid ei taha kõike täpselt ära rääkida.)