Haiguste märksõnad

Palavik

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse palavikku või palavust kui sümptomit ega ole viidatud seda põhjustanud haigusele.

Palavikuks nimetati peamiselt kehatemperatuuri tõusu, millega kaasnes peavalu, uimasus, nõrkus ja külmavärinad.
Töö juures või kodus muutus inimene jõuetuks ja ei suutnud enam tööd teha. Hakavad käima külmavärinad. - - RKM II 72, 415 (1) < Urvaste - J. Aren (1960)
Palavik; nõrkus. Tunnusmärgid: süda paha; ihu väriseb; kardab külma. - - RKM II 121, 223 (22) < Väike-Maarja - M. Priimets (1960/1)
Palavikku tunti külmvärinast, väsimus ihus, suu kuivab ära. See oli sel ajal, kui veel mõõduriista ei olnud. RKM II 170, 411 (7) < Pöide khk., Laimjala v., Audla k. – Orest Koel < Marta Kask, s. 1893 (1963)
Palavik kui termin sellises tähenduses on ilmselt tulnud kasutusele viimasel ajal.
Vanasti ei olnud kraadiklaasi, palavikku sai kindlaks teha käe abil ja kui pea oli väga raske. - - RKM II 72, 358 (4) < Urvaste - L. Zimmermann (1960)
Veel võidi palavikuks nimetada põletikku, näiteks haava ümber.
Paiseleht pandi peale palaviku vasta. Kui astusin naela, - - RKM II 254, 482 (16) < Kadrina - A. Lindre (1969)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Keralilled, viinalilled, maililled (Convallaria majalis). Palaviku ja langetõbe vastu.

Ubalehed, kolmleht (Menyanthes trifoliata). Nende lehtede teed juuakse kõhuhaiguse, palaviku ja rinna- ja kopsutõbede vastu (Otepää kihelk).

Kibuvitsapuu (Daphne mezereum). Selle puu koort pruugitakse tee viisi palaviku vastu ja "vere puhastamise" tarvis.

Saarekoored (Fraxinus excelsior). Tee viisi usside ja palaviku vastu, kõhust lahtitegemise tarvis.

Palaviku puhul (pää pala): äädika hulka noori kuusekasvusi ja selle lapid pähe.

Kammelid on head palaviku vasta, kisuvad viha välja.

Heinputke juured on head palavikuhaiguse ajal. Juurikad keedetakse ja seda vett juuakse. See vesi on heaks rohuks ka verise kõhutõbe vastu ja kõhupõletiku korral.

Pihlakas (Sorbus aucuparia) - marjad keeta moosiks ja see on hää palaviku vastu.

Kodukummel - seda peale panna värskelt, kui palavik oo, käte-jalge sees või mujal.
Ladvadest tehakse teed.

Tuulehaga. Mis kase otses tihidasti punti kokku kasvanu, see kutsuti tuulehaaks, ja ku olli midagi tuulehaigust, nägu palavikku olli, sis seda suitsutadi, lasti haigel teki alla suitsu, tekk olli üle pää. Seda kaseokste punti kutsutaks tuulepesaks ka ja öeldaks, et tuul sääl magava, ku vaikne aeg on.

Teeleht vaigistab palavikku, teeleht võeti, pesti puhtaks, pandi haava ehk kuiva paistetuse peale, vaigistab valu.

Palaviku vasta olli kuuseõie tii või viin. Seda võib alati võtta, kui külmavärinad käevad. Õied kevadi valmis korjata.

Kui haigel palavik on ja süüa ei taha, siss tuleb teha kuremarja kisseli, siis aab varssi süüma. Mõni käseb haput marjavedelikku juua anda, sii võtva palaviku tagasi ja tekitava üldse söögiisu.

Kui palavik, kummelitee lappi panna pääle (osaline paistetus).

Teelehe seemneist ja juurtest valmistatud tee võtab palaviku alla, hea juua köha puhul ja hambavalu puhul.

Kuidas raviti palavikku?
Mustika või jõhvikajoogiga, külmade kompressidega, pärnaõieteega, kuremarjade pigistamisega otsmikule. Asetati keha ümber külmi kompresse ning asetati jalga märjad sokid.

Kui inimesel tekkis palavik, siis kardeti tema surma. Kui palavik väike oli, siis pandi kompresse. Kõige sagedamini kasutati viina ja pärnaõie teed.

Ja kui on palavik, tuline palavik kutsuti, kui inimene kohe lõkendas, söödi jõhvikaid. Meil oli tagavaraks aasta läbi. Palavik pidi tulema ehmatamisest. Mitte just kohe peale ehmatamist, aga ikka nii kolme päeva jooksul, kas kolmandal, kuuendal, üheksandal või kaheteistkümnendal päeval. Kui siis põle tulnd, ei tulegi.

Kummelitee on palaviku vastu.

Pärnõietee on palavikurohi.

Söögiisu puudumisest. - Söögiisu puudub, haput võtta, jõhviki või jõhvikavett, hapu klaarib ja on palaviku vasta.

Männivaik lahustada piirituses. Võtta keeva vett pool teeklaasi. Lahustatud vaiku piirituses tilgutada ~20 tilka kuuma vette. Segada teelusikaga. Vaik kämpub uuesti ümber lusika, kuid vesi muutub piimjaks. See vedelik ära juua - hea vahend külmetuse, kurguhaiguste, palaviku vastu.

Pärnaõie teed joodi palaviku puhul, aga ka muidu.

Ravimtaimedega ravimine.
Palavik - teelehetee, paakspuukooretee, krooklehetee.

Kui külmavärinad olid, siis arvati, et on palavik. Palaviku vastu pandi ihu peale kaalikalehti, teelehti ja määriti silgu soolveega.

Külma vee rätik oli palaviku vastu. Krooklehe teed joodi. Tuli korjata õitsmisajal ja see mõjus samuti kui aspiriin.

Palavik.
Palavikku tunti külmvärinast, väsimus ihus, suu kuivab ära. See oli sel ajal, kui veel mõõduriista ei olnud. Palaviku vastu tehti siis leesikalehe teed, seda joodi soojalt ehk kuumalt. Nüüd ravib arst.

Kui oli külmetuse järel palavik ja haigus, siis keedeti pärnaõie teed ja joodi niikaua, kui higi hakas tulema.

Samuti keedeti teed pärnaõitest köha ja palaviku vastu.

Saunas raviti jooksvahaigust. Haige oli saunalaval, võeti üks väike rümkatäis (klaasitäis) saarepuu tõrva sisse, viheldi hästi kuumas leilis.
Tõrva kuumutati saarepuust kodusel teel.
Palavikku võeti alla mustasõstra keedisega, pandi kuuma vette ja anti haigele juua. Söögiäädekas segati külma veega, linane riie kasteti selle segusse, väänate kuivaks ja pandi haigele ümber. Seoti vellase rätiga kinni, hoiti niikaua, kui riie läks kuumaks (soojaks), siis korrati mitu korda.

Raudrohu tee - kui kangest palavik ja rinnad kinni, siis seda keeta.

Siin kasvavad krooklehed. Seda teed tehakse ja juuakse külmetamise ja palaviku vastu.

Upinhain olli palaviku vasta.

Siis on pärnaõie tee, see on külmetuse ja palaviku vastu.

Palavik. Humalakompress on palaviku vastu.

[Palavik.] Vaarikad ja mustsõstrad on palaviku vastu.

Palavikku, mis tekkis külmetusest, raviti külma vette kastetud linase riidelapiga, asetatud see pähe. Anti juua haput jõhvikavett.

Haigeid külastati videvikul. Toodi vahest jõhvikaid palaviku vastu kaasa.

Pärnaõie tee külmetuse vastu, palaviku ajab ära.

Kui palavikku oli, siis kummelikompressi tehti, keedeti kummeliteed.

Metsa all on ühed valged ülased. Nende õied (kuivatatult) leutati viina või piirituse sees. Tarvitati jalavalude, palaviku, reuma, närvipõletiku vasta. Toorelt pandi ülaseõisi peale (taoti puruks ja pandi peale nagu kompressi). Nii võis ka jalanaha maha võtta, kui kauaks [peale] jäi, aga valu kadus aastateks. [Võsaülane]

Paiseleht pandi peale palaviku vasta. Kui astusin naela, siis panin paiselehe peale. Üks leht kuivas ära, läks krobedaks [enne, kui jalg terveks sai]. Panin teise lehe, siis jäi vagaseks.

Kudas tunti palavikku.
Palaviku tehti kindlaks kraadiklaasi kaudu ja kasutati külma vee kompresse ja lappe ja kummelikompresse ja muid vahendeid.

Koirohu vesi on palaviku (kui kõht lahti) hea rohi.

Palaviku puhul: ma mäleta, kui kallati piiritust ja viina tii sisse, pärnaõie tii, vabarevartest.

Kummel.
Kummel, mis aiaveeren kasvan - aiaveere kummel. Sellel on ikka suurem mõju. Ubinahein ka nimetatakse. Tal on väga vänge hais. Apteegis on teine, valgete lilledega. Ubinaheinal kollane nupuke otsan. See on kõige parem palavikurohi. Ka köharohi.

Palaviku vastu kummelitee on kõige suurem rohi ja asperiin ka.

Palaviku puhul.
Pärnaõie tee, piparmündi tee ehk mõlemad korraga kasutada. Ja sinna sisse mustsõstraid ehk mustsõstra mahla või mustsõstra toormoosi, juurde võib lisada ka punasesõstra mahla.
Pärnaõie tee keedetakse valmis, see siis klaasi või purgi sisse ja sinna lisada need mahlad või moosid, kui on mett käepärast, siis ka mett, ja nii kuumalt juua, kui suu kannatab. Lapsena palaviku korral muud rohtu ei olnudki. /---/

Palavik.
Lõhmusetii om palaviku vastu ja raigheina tii. Topusse võtse, visassi kannu ja kallassi kuuma vii pääle. Raighaina tiid niisama.

Palavik.
Kummelikombress. Kummeli keedät ärä ja kastad lapi sisse ja panet pääle, otsa pääle. Kui soojass lääp, kastat jälle likkes. Mia nüüd ei ole pruuvin, kui nuur olli.

Pihlakaõie tee om väga hää, kui palavik om.

Kaer ja õlõ hekseldatas piines, ku palavik kõrge om, tõmbab alla. Tetas tiid.

/---/ kummelitee - kompress palaviku vastu.

Kõgõ paremb rohi on jõhvikamahl. Ta on palaviku vasta.

Kummenitee, toda keedetas palaviku vastu, rohkem ma ei tea.

Palaviku vastu. Kui pea käis ringi ja paha oli olla, siis pandi haige voodisse (asemele), katsuti käeseljaga otsaesist, pandi külmavee või äädika lapp otsmikule ja vahetati seda. Tavalisem rohi oli pärnaõie tee, seda oli vaja juua hästi palju ja kuumalt, parem linnumagusaga. See ajas higistama ja lihtpalaviku vastu oli sellest abi.

Kummeliteed joodi palaviku korral, kuristati haiget kurku ja pandi kompressideks haavadele.

Ka kummelitee oli samasuguse väärtusega. Joodi palaviku korral. Kui hamba all oli põletik, soovitati kanget kummeliteed suus hoida. Vähendas siis põletikku ja valu. Tee suutäis tuli pärast suust välja sülitada. Aga kord oli Helmi Kiisal väga suur hambavalu. Oli hambajuure all põletik. Kolm päeva oli juba magamata. Siis ema pani ta jalgupidi pange, kus oli soe kummelivesi. Pool tundi istus voodiserval, jalad panges. Lõpuks oli Helmi pea padjale vajunud ja magama jäänud, sest oli väga väsinud ja magamata ning kummelivann muutis olukorra paremaks. Kui ta paari tunni pärast ärkas, tundis, et vist üks suur kartul on suus. Aga see „kartul“ oli hoopis suur mädapunn, mis oli hamba alt välja ajanud. See punn sai siis nõelaga lahti torgata ja siis tuli üks hirmsa haisuga mäda välja. Küll oli kole. Puhta kummeliteega sai suu puhtaks loputatud ja tervis tuligi tagasi. Ka tänapäeval tarvitab Helmi Kiis kummeliteed joogiks, kuid siis lahjemat juba. Üldse valmistab Helmi Kiis teed metsarohtudest. Poest ei osta mitte iialgi. Ütleb, et neil pole ravitoimet.

Ka pärnaõie tee on vanaaegne rohi. Soovitati juua palaviku korral. Pani higistama haige.

Pärnaõisi sai kogutud ja kuivatatud aidalakas varjulises kohas. Sai keeta teed. Paar minutit lasti vesi sissepandud teematerjaliga keeda, siis võeti tulelt. Joodi külmetuse puhul, kui oli nohu ja palavik. Joodi meega. Mesi pandi siis teevee sisse, kui võis juba juua. Joodi 2-3 korda päevas. Ühe teeklaasi tee kohta pandi 1 supilusikatäis mett sisse. Klaasitäis joodi korraga.

Kui hambajuure all oli põletik, siis hoiti kanget kummeliteed suus. Leige teevesi hoiti suus, seda hiljem alla ei neelatud, vaid sülitati suust välja ja võeti uus suutäis. Lahjemat teevett joodi palavikuliste haiguste puhul. Ja üldse jõid seda ka täiesti terved inimesed söögiajal.

Palavikuhaiguste ja köha puhul keedeti pärnaõie teed. Pärnaõied korjati õitsemise ajal suvel, kuivatati varjulises kohas kuuri all. Teed tuli keeta 1-2 min, siis tõmbus tee kangemaks. Soovitati juua kuumalt koos meega. Päeva jooksul tuli juua 3-4 klaasitäit.

Pärnaõie teed joodi palavikuliste haiguste korral. Pani higistama, palavik alanes ja meeleolu paranes.

Pärnaõie teed tarvitati palaviku korral. See pani haige higistama. Temperatuur alanes.

Lahjemat kummeliteed joodi palavikuhaiguste puhul, kiirendas tervekssaamist.

Kummeliteed juua palaviku vastu. Alles olin gripis. Tegin kange kummelitee patta, jahutasin vee ära ja pistsin pea sinna sisse paar-kolm korda. See võttis kohe palaviku ära. Pärnaõie tee on ka hea.

Kummelit oli laste jaoks, kui kõht lahti oli, ja palaviku vasta ka pidi olema.

Pärnaõied on palavikurohud.

Kummelitiid tarvitatakse, kui on mingisugune palavik.

Kummelitee - palaviku vastu, mao jaoks;

piparmündi tee - palaviku vastu;

Raudrohu teed, raudrohu õied korjata, kui palavik ja köha tükib.

Krookelehed. Minul ema tarvitas neid alati; kui on hambavalu, siis võib juua, võib suus hoida ka. Nagu palaviku vastu.

Pärnaõie tee palaviku vastu, köha vastu. Mustasõstra keedist hulka.

Külmetushaiguste puhul tegid täiskasvanud, eriti mehed, endale punts kuumast teest ja viinast. Pani hästi vere ringi käima. Eriti hästi mõjus punts, kui sai seda sisse võtta kohe pärast külmetamist, et siis ajab see isegi külmahaiguse tagasi. Joogi sisse pandi soovi korral ka mett veel. Kui olid külmavärinad ja inimene tundis, et on palavik ka, tuli kindlasti teki alla minna ja soe kasukas veel peale. Vahel oli inimene nii haige, et oli kõrge palavik ja rinnus oli valu. Eks see oli siis kopsupõletik, kuid sellist sõna tsaarivalitsuse ajal lihtrahvas ei tarvitanud. Kindlasti pidi selline haige voodis olema ja kuumasid teejooke jooma (kummelitee, pärnaõie tee, mett soovitati sisse panna, anti kuuma piima). Tärpentiiniga hõõruti rinna pealt ja võeti koguni paar tilka sissegi.

Pärnaõie teed ja kummeliteed keedeti palavikuhaiguste puhul. Joodi 2-3 korda päeva jooksul 1 klaasitäis tulist teed kindlasti.

Palavikuhaiguste puhul keedeti pärnaõie teed. Selleks aeti vesi keema, pandi kuivatatud pärnaõied sisse ja lasti siis tulelt võetult tõmmata. Vahel keedeti ka minutijagu.

Kurguhaiguse korral oli haigel ka palavik ja selle alandamiseks keedeti pärnaõie teed, mis ajas haige higistama ja sel juhul pidi haige kindlasti olema teki all voodis. Vajaduse korral, kui higistamise puhul särk märjaks läks, tuli see kuiva vastu vahetada. Pärnaõie teed tehes on Johannes Sepa perekonnas lastud vast 1 minut teed keeda, siis alles tulelt ära võetud.

/---/ Palaviku alandamiseks tuli juua higistamapanevaid teesid, näiteks pärnaõie teed. Kui oli mett, tuli juua kuuma piima meega. /---/

Vanarahvas oskas loodusest palju haiguste vastu saada. Pärnaõisi sai korjata ja talveks kuivatada ja nendest keedeti teed. Selleks sai vesi keema lasta ja kuivad pärnaõied sisse, siis veel vast minut keeda, siis muutus kangemaks. Seda teed oli hea juua palaviku puhul, ajas higistama, kui tulisena juua, ja siis teki alla kohe. Pärnaõie teed sai ka muidu igapäevases elus hea maitse pärast juua, joodi suhkruga.

Vaarikavarsi sai teevee keetmiseks tarvitada. Neid tagavaraks ei korjata. Kui oli soovi teed keeta, sai teepott tulele panna ja siis alles õue aeda minna ja noaga üks hea jupp vaarikavart lõigata. Muidugi seda, mis eelmisel suvel kasvas. Selline vaarikatee tõmbus roosakaks ja suhkruga oli hea juua. Palaviku korral sai juua.

Kui oli palavik, siis [aitas] naistepuna.

Ka joodi mustasõstra keedise ja lehe teed külmetuse, köha, palaviku, põie-, liigesevalude puhul.

Mitme hädale.
1 kilo kaertele lisati viis liitert vett ja keedeti seni, kui vesi oli ära keenud. Siis lisada jälle viis liitert vett ja keeta uuesti. Kurnata segu läbi ja lisada üks kilo mett ka hulka sellele vedelikule ja keeta siis veel hästi läbi. Nüüd valada segu kõik emailitud nõusse ja lasta jahedas kohas 24 tundi seista. Siis täita see segu pudelitesse ja hoitakse alal õhukindlalt, ikka jahedas kohas. Tarvitades võib juurde lisada veel pisut jõhvikamahla ka. Ravib palavikku, neeru- ja põiehaigusi, siis veel on heaks rohuks igasuguste närvihaiguste puhul ja ka reumaraviks. Siis veel söögiisu andjaks ja ka unepuuduse puhul peab seda rohtu tarvitama. Raviks tarvitada tuleb seda kolm või neli klaasitäit päevas. Eks tule proovida.

Palaviku vastu anti mustasõstra teed, aknad panti kinni, et piimes pidi olema.

Koerakusekommel on hea rohi. Kui sul palavikku on ja igas asjas, kui sul kurk on ära paisutand, siis saad kommelikompriss kaks korda teha ja enam pole midägi viga.

Möödunud sajandi kopsupõletiku arstimisest ei ole meil emaga juttu olnud ja ei leidnud ka kedagi, kes oleks sellest midagi teadnud. Põdesin ise 1924 aastal kopsupõletikku. Palavik tõusis üle 41⁰. Lamasin neljal padjal, see oli juba üsna istukil, sest muidu ei võinud olla ega saanud hingata, torkis rinnust ja seljast läbi. Palaviku langetamiseks sõin tooreid jõhvikaid. Apteegist toodi tumepruune, kõrgete ruutudega plaastreid, nagu mesilase kärv. Üks pandi seljale, teine rinnale ja olingi paari päeva pärast terve, ilma tablettideta. Nüüd olen ka 3 nädalat haige ja võtsin 25 tab. päevas.

Pärnaõie tee on väga heaks rohuks köha vastu ja palaviku puhul.

Ussihammustus.
Hammustas uss kodus, vajutati hambajälgi kohe kuldrahaga. Teiseks, rässi (rass) õitest ja juurtest keedetud massi pandi hammustatud kohale. Juhtus aga heinamaal, lõigati hammustatud koht välja ja imeti mürki, seda kohe välja sülitades. Seoti jalg kaugemalt kõvasti kinni ja tehti viina kompressi. Kodus võeti kaugem tugev side jala ümbert ära ja korrati ravi nende rohtudega. Nii ravis minu ema oma jalga 1924 aastal. Palaviku puhul sõi tooreid jõhvikaid.

Palavikku katsuti peopesast käega. /---/ Juua anti kummeliteed.

Kumel, äädikas segi on palaviku korral, võtab palaviku.

Põletiku korral haavas või ka palavike puhul tarvitatakse leotist, mis tehtud pärnakoore alt kaabitud valgest pehmest mähist.

Jaaniöösel koräti hainu rohus. Kondivalu võtvat ära, päältmäärimises on hea. Ja kõik rohujuure taheti koräta enne jaani. Palderjan, piparmünt, pärnaõied - palavikurohi, siis kui õitses.

Piparmünt oli palavikurohi ja peavalurohi, südamehaigusele ka.

Kummeliteed sai keedetu, kui oli palavik.

Humalateed kasutatakse pöörituse, minestuse ja palaviku puhul.

Pärnaõisi korjan ka - palaviku ja gripi vastu.

Inimesel rinnad haiged, siis on võilille mesi küll hia rohi, tieb rinnad lahti.
Aah seda teha? Teha niimuodi. Korjata 200 võililleõit. Olgu ilusad õied, mis täitsa puhkend, aga ka mitte liiga, mis jo vanad. Vanad õied ei kõlba. Võililled liitri viega kiema panna. Kievad puol tundi, siis jahutata ja kurnada ja uuest kiema, hulka panna puol kilo suhkrut ja puol tielusikatäit sidrunihapet. Suhkru ja sidrunihappega kieta kakskümmend minutit. Siis muudab värvi, kohe nigu päris mesi. Kuumalt piab panema purki ja kuumalt kaaned piale ka. Sidrunihappe kristallide asemele võib pigistada mahla ka päris sidrunist, kui on sidrunid käepärast.
Võilille mesi on rohuks, kui on köha ja bronhiit või palavik ja gripp või muidu haiglane ja paha tunne. Sisse võetakse tielusikatäis korraga kolm korda päevas.

Varbavahed haudusid, siis kartulitärklist pandi. Ja ühed pika laia lehega kollase õiega taimed, üdismu. Seda lehte peeneks hõõruda veele ja sai varba vahele. Ma matsin kohe varbad sisse ja sidusin kinni.
Ja kui palavik, siis teelehti pandi.

Kui palavik on, siis jõhvikid anti, võtt ära. Ja rabarber on väga hää palaviku vasta. Ma ole esi seda proovnu. Pojapoig oli, lasteaiast tull kodu, kõrge palavik. Mis ma tee? Järsku tull meelde, et mul on rabarberimahla, ma tei lapid märjas ja pand ümbre jalgu ja käte ja tunni ajaga võtt alla 38º peale. Ma ole oma rahvale ka nüüd kõnelnu, et teeme mahla.

Kui tema veel noor olnud, kasutatud palaviku arstimiseks jõhvikateed ja taanikuninga tilkasi (nüüd ta teadvat, et taanikuninga tilgad on lagritsatee).

Kummel on palaviku vastu ja kui põletikud on.

Jõhvikad - palaviku vastu. Jõhvikamahla, jõhvikaid toorelt.

Palaviku puhul anti vaarikavarre ja mustasõstra teed. Vaarikavarre tee paneb hästi ruttu higistama ja võtab palaviku ära kohe.

Kui oli väike palavik, siis anti nõmmeliivateed või kummeliteed.

Palavik - üks mees ütles, et söövad ikka aspiriini. Söö parem sibulast nii palju, et ots märjaks läheb, pole miskit aspiriini vaja.

Pärnaõied on rohkem raviks. Higistama ajab see tee, palaviku korral on hea. Hea mahl, teda võid muidu ka juua.

Kanavarba tie on palaviku vasta, nieruhaiguse vasta. Meie hüüame kanavarbad, on nurmenukk kirjakieles.

Kaselehe tie on palaviku vasta.

Pärnaõie tie on väga hea rohi palaviku vasta, kopsupõletiku vasta.

Palaviku korral juua pärnaõie teed. Minna teki alla, nii et tublisti higistama hakkab. Aitab ka, kui jalgu kuumas vees hoida. Võib tubli lonks viinagi võtta.

Upinhaina - kummõlitee - tuu võtt palaviku ära. Kos mu kodu oll, sääl kasvi, ega muru pääl na ei kasu.

Kuuseoksamähis.
Kuuseoksad tehti pieneks-pieneks kervesilmaga ja äädikat raputati ka ja kahe riide vahele. Siis tehti mähist niiviisi, aga kas see oli siis palaviku vastu või…

[Maarohud:] Niinepuu õied - palaviku vastu.

[J. L.] Niinepuu tee on palaviku vastu.
[E. L.] Siis peab olema hästi kange, nagu kohv.

Teelehe juurtest valmistatud tee on kasulik köha, palaviku ja kopsust verevoolu vastu.

Kummelitee: palaviku vastu, külmetuse puhul.

Paiseleht palaviku alandamiseks.

Kummelitee palaviku vastu külmetamise puhul.

Leedripuu tee palaviku vastu ja oksad keedetuna loomade verekusemise vastu.

Paatspuu. Kooretee teeb kõhu lahti, ka on teed soovitav palaviku korral juua.

Matricaria suaveolens - kummel. Kasutatakse teeks, kompressiks palavikuliste ja põletikuliste nähtude puhul.

Pärnapuust saab õisi, pärnapuu õitest suab hea tee palaviku vasta, kuumalt juua ajab higistama ja muidu kua hea leivakõrvane. Pärnapuu koore niintest punuti köisi ja tehti sõelasid vai sõelapõhjasid ja viiskusid.

Cirsium heterophyllum - valgepoolega leht. Kasutatakse palaviku, paistetuse vastu.

Krookleht (õietee palaviku ja köha vastu).

Kaetusetee - palaviku, läkaköha, köha ja maohaiguste vastu.

Kuremarjad ehk jõhvikad on samuti toitude ja jookide valmistamisel. Eriti, kui haigel kõrge palavik oli, tehti kuremarja mahla jooki.

Pärnaõied [Tilia cordata]. Teena - köharohi, rinnahaigusele, sarlakite vastu, kurguhaigusele, palavikule, neeruhaigusele.

Kumelid [Matricaria discoidea]. Vann teha - krampidele, palaviku vastu; kompressid - krampide vastu, paistetusele, haavaplaastriks; teena (õitsemise ajal korjata) - köhale, väikestele lastele, tiisikusele, külmetusele, väheveresuse korral.

Teeleht [Plantago major]. Paisele, palaviku vastu, kisub mäda, jalahaudumisele. Mahla sisse võtta - vereoksendamise vastu, kuivi lehti suitsetada - tiisikuseköhale.

Vehverments [Mentha (? piperita)] (nii nimetab vanem rahvas peaaegu eranditult, kord öeldes: „ehk piparmünt“). Teena - palavikule, külmetusele, vereselitamiseks.

Mustsuõstar - -suõstra.
Lehed kurkide hapendamiseks. Marjad palaviku vastu.

Kaamelid tarvitatakse kuumuse vastu ja kui hambaigimed on haiged, siis loputatakse selle teega suud. Ta kasvab muru peal ja tee ääres hea maa peal.

Palaviku vastu tarvitati järgmisi taimi: teelehe kompressi, kartulikaape kompresse (mõlemaid tarvitatakse iseäranis haavade pääle), kummelivee kompresse.

Ka umbe ajamise, palaviku ja paistetuse vastu tarvitatakse vaeslapselehti.

Kuremarja jook on hää rohi palaviku arstimiseks.

Pihlakas - marjad keeta moosiks, see on hää palaviku vastu.

Kui oli palavik haavades, pandi peale kummeltee kompresse.

Vaarika (vaarmarja) vartest tehti teed ja marjad olid asberiini eest.

Teekummelid tarvitadi, kui oli kuumus või palavik. Siis tehti teed, lasti jahtuda ja pandi siis kombressina haigele pääle.

Ka kaselehti tarvitati kuumuse võtmiseks.

Raudnõgese juurikad - keedeti palavikuhaiguse vastu rohuks.

Lõhnav kummel, kammetee - tarvitatakse kompressideks palavuse vastu ja lehma puhastuse abinõuks.

Neid taimi, mida tarvitati haiguste kõrvaldamiseks, korjati suvel suurel hulgal, et oleks hädakorral võtta. Sest juba vanad eestlased mõistsid tervist õige kalliks pidada.
Külmetuse puhul, kui tõusis kehatemperatuur, joodi õige tulist liivateed, millele lisati juurde mett. Ka praegusel ajal tehakse seda, sest see ajab inimese higistama.

Kummeltee vett tehti siis, kui väikestel lastel oli palavik ja vistrikud kehal. Selle veega pesti mõnikord last ja vistrikud olidki kehalt kadunud.

Kammeljateedest valmistati väga hääd köharohtu ja saab veel väga häid kompresse kõrge palaviku puhul.

Lõhmus. Tema kuivatatud õitest tehakse teed ja juuakse suure kuumuse korral.

Katai. Kadakaoksad kõige marjadega keedetakse ära ja selle leemega vannitatakse inimesi, kes on ära külmetanud ja suur palavik.

Komelid on palavikuhaige vastu.

Arstirohuks.
Palderjaanid on palaviku vastu.

Arstirohuks.
Palderjaanid on palaviku vastu.

Kummelid on head palaviku ja paisete vastu.

Köömned on palaviku vastu.

Vaarikavarred on palaviku vastu.

Takja- või koprulehed on palaviku vastu.

Kartulikaabe on palaviku vastu.

Teetite lehed on palaviku vastu.

Otsmik on sul nagu ahi - ema ütelus. Kui köhisid, siis anti kuuma vaarikuteed meega. Ja kuuma piima hanirasvaga ehk muu rasvaga. Kuuma teed korduvalt juua.

Pärn - õitest tee paneb higistama, kaotab palaviku, annab söögiisu.

Pärnaõied ravimtaimena. Palaviku puhul higistama ajava vahendina kasutati väga sageli pärnaõie teed. Mäletan, et Tormas kogusid pärnaõisi paljud perenaised. Ei teagi nimetada teist ravimtaime, mida niivõrd eelistati. Üks “traditsiooniline” kogumispaik oli Vaiatu külas Aia talu lähedal (endine mõisasüda ja mõisaaed), kus kasvas palju pärnasid.

Vaarikad. Närvide ja palaviku vastu toorelt pool liitrit päevas.

Takjalehed palaviku vastu.

Vaarikateed tarvitati palaviku vastu.

Kartulikaabet tarvitati palaviku vastu.

Köömneid tarvitati palaviku vastu.

Teelehti tarvitakse rohuna palaviku ja paistetuste puhul.

Münt. Palaviku ja kõhuhaiguse vastu. Teeks teha ja sisse juua.

Koirohu tee - palaviku vastu. Teed võetakse paar kord päevas sisse, iga kord üks viinaklaasitäis. Varssi alaneb palavik, kui nii talitada.

Veeroosi leht, kobraleht - tarvitatakse palaviku vastu, kui on mingi koht üles paistetanud. Leotatavat ka viina sees, siis olevat palaviku vastu suurem mõju.

Paiseleht palaviku vastu (umbede pääle).

Ravimina tarvitatud taimi:
Leedripuu õie tee (palaviku vastu).

Ravimina tarvitatud taimi:
Pärnaõie tee (palaviku vastu).

Pärnaõie tee - palaviku puhul.

Raudrohu tee - palaviku ja kollatõve puhul.

Põldhumal (maasapi tee). 15-20 grammi 1 liitri vee kohta, 1 klaasitäis soodustab kõhumahlade tegevust, annab söögiisu. Kõhukinnisuse, neeru- ja maksahaiguse puhul, palaviku, kollatõve ja altkeha valude vastu. Pesemine kange teega parandab nahahaigusi.

Kui palavik oli, seda tunti sellest, et haige õhetas näost ja higistas. Siis panti mädarõika kaabet otsmiku peale ja ka hapuoblikaid ja theelehti suvel. Aga talvel panti kompresse.

Seda tuli tihti ette. Külmavärinad on ja tuline oled, siis ongi palavik. No siis pandi külmavee lapid otsa ette. Keetsivad tulist teed. Vahest põletasivad suhkurt viina sisse. Suhkrutükk pandi kahvli peale, peeru panivad põlema ja selle peale siis langes. Hakkas tilkuma nigu mahl, viin oli peekris selle all. Piparmündi teed ja kummeliteed ja pärnaõie teed ja ikka neid, mis palavaks ajasivad. Siis heitsivad teki alla, pidigi hästi palav olema, nii et soojus läks nahast läbi ja saigi terveks. Pandi kasukad ka veel peale, kui vaja.

Palaviku vastu on vaarikavarre ja pärnaõie tee.

Palaviku vastu on pärnaõie tee ja ubinhein (lõhnav kummel - Matricaria discoidea).

Palavik - kasutada teena kasetüvel kasvavat sammalt. See on hea rohi.

Palaviku mahavõtmiseks pidi haige ära sööma segu poolest klaasist meest, kuhu sisse lõigatud suur sibul. Seejärel pidi kasukate ja tekkide all higistama. Ja palavik oligi läinud. (Virve enda lastele see millegipärast ei aidanud.)

Ubinaheinu teena palaviku puhul.

Taimi haiguste vastu.
Ubinheina (Matricaria discoidea) tee olevat kompressina tarvitatult hää abinõu palaviku vastu, näiteks kui silmades on palavikku, hoida kompress silmadel.
Ka loomadele, eriti sigadele mingisuguse plekitõve puhul tarvitatakse ubinheina kompressi.
Ubinheina teed juuakse.

Tussilago farfara - palaviku vastu.

Leetrihäelmud. Palaviku vastu.

Ubinhaina kompressi palaviku, hambavalu ja kõrvavalu vastu.

Palaviku ja külmetuse vastu keedeti vaabarna-, maasika-, toomingalehtedest teed.

Upinheina teed palaviku ja hambavalu vastu.

Pihlakamarjad - palaviku vastu.

Kummel. [mis haiguseks] Palaviku, köha. Tee näol sisse juua, mädanevat haava pestakse.

Teeleht - tarvitatakse palaviku vastu, pannakse paistetustele.

Ristikheina nuppudest keedeti tee palaviku ja kõhuvalu vastu.

Kummeliteelised kompressid - palaviku vastu.

Teeleht. Teelehe tee on hää igasuguste limanemiste vastu, puhastab verd ja soodustab sisenõrestusi, seepärast kasulik tarvitada köha, kopsukatarri, palaviku, nõrga põie, kõhulahtisuse ja maolimastuste vastu ning suud loputades kaotab ka hambavalu.

Kolmekordne teehain kutsutas: siukse madala (ca 15 cm) puhma kasuse, valsstsireni õie omma. Ja tost saa väega hea tee. Ja see on hea võtta, kui oled külmetanud, no aevastad ja kurk on kibe ja temperatuur ja. See ajab higistama ja on vägade hää.

Nõmmliivatee - meie kandis kutsuti timmerjaanitee. Seda köharohuks ja palaviku vastu võeti.

Lõhmuseõied on ka arstirohi. Need pidid ka palaviku vastu head olema.

Kummeliteed joodi palaviku korral. Kuristati haiget kurku, pandi kompressideks haavale.

Palaviku vastu oli pärnaõietee.

Palaviku vastu.
Võetakse 3 loorberi, 4 pipratera, 9 nelgiiva ja tehakse pulbriks. Kui see valmis, võta pool sisse ja teine pool teisel korral, kuni palavik ära jääb.

Köömned, piparmündid, nurmenukud, niineõied - teed tehti palaviku vastu.

Pärnaõied on palaviku vastu.

Üks läti naine oli. Ma olin ise nii haige, palavik oli nii kõrge ja tuli meile, tõi hapukapsast. Ma ütlesin, oi Almakene, ma ei taha midagi. Ta ütles: „Võta ometi.“ Võtsin näpuga natuke. Ta ütles: „Võta veel.“ Kolm korda. Rohkem ta mind ei sundind, aga jättis need kapsad minule. Õhtuks olin ma terve pia. Targem naine ta oli. Ta saadeti Lätti, ta oli lätlane. Oli vist iseenese üles poond seal. Mees küüditati ära.

Pustõrnik metsast jälle, on ka rohuks - südame ja kui kõht on haige, selle vasta keeta ja juua. Kui palavik on, on ka hea.

Venituse korral.
Kui oli tegemist venitustega, mis tulid raskest tööst, siis aitas kortslehe juurikatest keedetud tee. See aitas ka kõhuvalu ja palaviku puhul. Teed joodi 3-4 päeva järjest.
Kui seda teed ei saanud kohe teha, siis võeti sisse lõngaõli veega (külma). Seda võis panna klaasi kohta väike sortsukene, kui palju, siis põletab ju. Aitas peaaegu alati, kui polnud muud sisemist viga.

Vanasti nad uskusid igasugust…(naerab), oli kõrge palavik, 40-41 kraadi, öeldi, et hall haigus seljas. Aga ainult palavik oli ja see palaviku mahavõtmise värk on pärnatee ja muud midagi.

Palavik - pärnaõie ja vaarika tee. Viina sisse kastetud puuvillased sokid jalga. Kile ka ümber keerata mõlemale jalale korraga, siis ei kuiva nii kiiresti ära ja siis tuleb tingimata lamada, aga mitte enam ringi joosta.
Saaremaal, Sõrves, Rahuste külas naabrinaise tütar pani oma lastele (suurtele lastele, 14-15 a) alati viinasokid ja see aitas.

Ubaleht (Menyanthes trifoliata) - kraavides ja madalail heinamaadel kasvav 15-30 cm kõrgune taim, millel 5 kroonlehega punakasvalged õied. Droogiks ubalehed (rootsudeta). Keedis tiisikuse, köha ja teiste rinnahaiguste puhul, samuti kõhuusside korral. Pulber parandab venitust ja seedehäireid. Tee (20 g 1 l vee kohta, 1-2 kl päevas) aitab lahtiste igemete, palaviku, kõhu- ja maksahaiguste, samuti isupuuduse korral. Loomadele on see ravimiks köha, punataudi, maksahaiguste ja katku puhul (suvel anti kuivatatud taimi, talvel kuivi lehti ja varsi). (Teave kuuldud 37 a. naiselt, 1950. a.-l. Purila külas.)

Tõmmatse-haigusid, palavikku, külmetamist jne. arstiti ikka paatossuga. - Selleks aeti pada tules punaseks, panti lävealust muda, raha ja sõrmus ka ühes kuumaks minema, korjati porandalt 9 õlekõrrest risti, viidi siis pada haige lähidale, võeti haige rõõva sisse, hoiti paa kohal ülevel, visati õleristid sisse. Kui need ära põlesid, kallati rõõska piima (kui ei olnud, siis vett), tossutati haige hästi kuumaks, panti soojalt asemele ja anti ka pajast seda leemi temale sisse.

Paiseleht - paesete peäle pannes olla eä parandama. Palaviku ja nõrkuse korral paise lehed peale pannes ja riidega kinni mässitult olla eä rohi. Teeks keedetult puhastada kopsu ja rinnad eäks. Tiiskuse (tiisikus) vasta olla eä rohi.

Kamelitee on palavikule hea.

Kuidas raviti palavikku?
Kui oli palavik, siis pandi meelekohale külmavee lapp. Kui haigestuti palavikku, pandi selle kaitseks külmaveekopressi ja hapukapsaid peale. Palavikku raviti viinakompressidega. Palavikku raviti külmavee ja äädiku lappidega. Palavikku raviti järgmiselt: võeti märg lina ja mässiti see haige pea ümber.

Vanasti ei olnud kraadiklaasi, palavikku sai kindlaks teha käe abil ja kui pea oli väga raske. Palavikust ei saanud inimene enne lahti kui jõi kuuma vaarika teed. Ja vahel tehti külma vee kompressi ja joodi leiget vett tsukrõga.

Kui oli palavik, joodi sisse kuuma teed ja aeti higistama.