Haiguste märksõnad

Vana haav

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse haava, kusjuures on täpsustatud, et tegemist on vana haavaga.

Vana haava all mõeldi tavaliselt unarusse jäetud haava, mis oli kas mädanema läinud või paranes aegamisi, veritses ja tekitas valu.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H III 27, 203 (4) < Tallinn l. < Hanila khk. (1897)
Teelehti pannakse vana haava peale.

H III 27, 203 (5) < Tallinn < Hanila khk. (1897)
Kaselehti pannakse ka vana haavade peale.

H I 6, 12 (a) < Tartu (1894)
Nimetan veel mõned väga tuttavad haiguste ravitsemise juures kodus pruugitavad abinõud:
Savi, muld; niiskeks tehtult hoitakse paistetanud kohtade peal. Hoitakse ka päevi kaupa haigeid käsa ja jalgu maa sees, sest maa "kiskuda viha välja."
Hiire ja mutta nahad on paisete peale väga pruugitav.
Kapsa- ja kaalilehed, hapukoor, hapud kapsad tarvitatakse värsketele ja vanadele haavadele.

H II 20, 541 (5) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Vana haavade peal hoiti kapsa- ja kaalilehta.

H II 40, 14/5 (995) < Koeru khk. (1892)
Veel üht hoavasalvi teha.
Hoavasalvi võid ka sedaviisi teha. Võta vana sia rasva (see on ploomirasv) ja mesilaste ehk linnumagusad, meevaha ja kuusepuu küllest korja sulavaiku, ja magedad võid ja viina. Ja siis keeda, ja sulata see segamini kokku. Ja lase siis ära hanguda ja pane seda salvi hoava piale, mis vanaks ja pahaks on läind. See salv kisub kõik viha hoava seest välla ja parandab ära. Seda salvi võid hobuse vana hoava piale panna, see parandab hobuse hoavad, ruttu ära. Ka üheksa puu salvi võid hobuse hoava piale panna. See on ka hia.

H II 55, 269 (3)< Tarvastu khk. (= J. Tõllasson) (1896)
Vana haava ehk vana roosi rohi. Võta noore kase koort mähä aal (ilma tohuta). Keeda vähä vee sehen (veen) nõndakavva, ku koore puhtase ja leem punatsese lääb, lase ärä jahtuda ja määri haige kotussa pääle.

E 17191 (2) < Rõuge khk., Oina veski (1895)
Vana haava ehk roosi rohi.
Võta noore kase koort mäha aegus (ilma tohuta). Keeda nii kaua vähe vee sees, kuni koored puhtaks ja segu punaseks lähab. Lase ära jahtuda ning määri haige koha peale.

EKS c, 46/7 (10a) < Torma khk. (1892)
Vana halvaksläinud, iseäranis jalahaavadele on kõige parem rohi kuusevaik või tõrv, mis haavatud kuusepuu külges metsas leida on. Kuusevaik tehakse soojaks, natukene pehmeks, aetakse lapi peale laiali ja tehakse päält natukese mageda rasvaga, et ta mitte haige külge ei hakkaks. Seda pannakse uuendatud ikka jälle peale, nii kaua kui terveks saab.

EKS c, 73/4 (a) < Tori khk. < Tarvastu khk. < Äksi khk. < Palamuse khk. < Torma khk. (1891)
[Plantaginaceae]
Plantago major
Teeleht. Teelehed, vanade halvaksläinud haavade pääle pandud, puhastavad ja parandavad need ära; niisama hääd ka värske haava pääl.

ALS 2, 777 < Kadrina khk., Palmse v. (1929)
Kui haav ei taha paraneda, siis pane teeleht haavale (toored lehed), see puhastab haava ja kasvatab kinni.

ERM 6a, 38b < Kursi khk., Puurmanni v., Tammiku vaestemaja (1921)
Kartulikaabet on harilikult pandud haavale peale, et üleliigset palavust välja kisub.

ERA II 79, 235 (25) < Pärnu-Jaagupi khk., Are v., Are k. (1934)
Verejooksu paneb kinni.
Raudre-rohi hõõrutakse ära ja vedelik pannakse peale värske haavale ja vana haavale, ja ka mädanikule. See küpsetab haava ära.

ERA II 283, 482/3 (15) < Pühalepa khk. (1940)
Salarohi parandamata haavade parandamiseks.
Kui haav paraneda ei taha, siis võetagu ainult lepalehti, põleta pulbriks, tee tammepuu tuhast leheline, pese sellega haava ja puista õhtul ja hommikul seda lepalehtedest põletadud pulbrid sinna peale; see parandab kõik haavad, mida muidu ükski plaaster ega salv ei paranda.

RKM II 90, 183/4 (7) < Märjamaa khk. < Ridala khk. (1959)
Mädahaavade peale oli väga hea niinepuu kaabe. Niinepuul pealt must koor ära, selle alt kaabiti noaga puu küllest kaabel nõu sisse, kus külma vett sai pandud, siis klopiti läbi, läheb kohe paksuks kloppides, see parandab vanu haavu.

RKM II 111, 66/7 (176) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Umbhaige - vastu konti hakkas mädanema. Selle jaoks keedeti plaastrit: kuusevaik, meevaha, tärpentin, mage searasv. Kõiki võeti umbes võrdsetes hulkades. See plaaster parandab ka kõik uued ja vanad haavad.

RKM II 111, 560 (1) < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Visalt paranevale haavale pandi männivaigust, kollasest seebist ja searasvast valmistatud plaaster.

RKM II 160, 179/80 (20b) < Viru-Nigula khk. (1961)
Vanale haavale keedeti plaastrit. Kuusetõrv, vaha, koor ja mage või keedeti segi.

RKM II 162, 39/40 (2a)a < Lüganuse khk., Kiviõli (1963)
Värske lõikehaavale pandi peale silgu soolvett.
Kui haav läks vanaks ja kõvaks, pandi peale teetitte leht (teeleht).

RKM II 174, 96 (9) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Kui oli mõni vana haav, millele must sisse läinud, ääred paksud, valutas ja ka pisut mädanes, siis selle rohi oli. Kuusevaik keedetud searasvaga. Seda seoti lapiga haige koha peale õhtu ja hommikuks on hoopis parem. Ka seda rohtu tarvitakse praegusel ajal.

RKM II 269, 243/4 (206) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Sii om kah umberohi.
Kuuse- vai pedajavaik vai tõrv, see hästi vedel, mis om õkva puu siist vällä tulnu. Sii pannas selle haige kotuse pääle, pannas kas mõni paise- vai tiileht pääle, nii et sii vaik ei jää mähise külge. Sii om väga hää rohi kui sel hädal viil algus, ta ei lase enam sinna musta sisse minna ja tiib haava puhtaks, kisub kuumuse vällä ja siis häda ei saagi rohkem edasi minna. Mina ise olen seda alati tarvitanu; vana haavale om ta kah väga hää, teeb ruttu terves.

RKM II 314, 95 (17) < Lüganuse khk., Püssi al. < Mustjala khk., Järise k. (s. Kalju), s. 1904 (1975)
Meil [Saaremaal] ühel mehel lõi jala sääre sisse auk, käis arstide juures, tõi rohtusi, ei paranend. Üks vanaeit õpetand: pane sirelileht peale. Mees arstis sirelilehega jala terveks.

RKM II 328, 352/3a < Võnnu khk., Alevi k. (1977)
Värske haava pääle pandi verehainu ja veiksema haava pääle ämblikuvõrk, pandi lambiõli, värnits ja toorest kartulikaabet, kuid seda viimast vast vanema haava pääle ja takjalehti värske haava pääle.

RKM II 349, 107/8b < Kadrina khk., Palmse v. (1981)
Paiseleht parandas ka vanad halvaks läinud haavad.

RKM II 362, 169 (27) < Otepää khk., Kastolatsi k. (1982)
Kuusetõrva võeti ja võid ja mesilasevaha ja rukkiorast pandi. Puhast savi võeti maa seest ja äädikat apteegist, et happelisust tõsta. Mina ravisi oma isa jala ära, sääre peal haavand. Arsti es saanu jagu.

RKM II 365, 484 (10) < Põltsamaa khk., Kaliküla k. < Põltsamaa khk., Anikvere k. (1981)
Palavikus haavadele tuleb kukehari katki teha ja linase lapi vahele panna ning sellega haava peale panna.

RKM II 373, 247 (131) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k., Joosti t. (1983/4)
Kui vanal haaval oli põletik sees, pandi teeleht peale, mis tõmbas põletiku välja. Teelehti tuli pidevalt vahetada.

RKM II 375, 80 (10) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Kui oli mõni vana, halvaksläinud haav, siis keedeti pehmet määret kuusevaigust, meest ja rasvast, see parandas kiiresti. Valu vähenes ja haavast kadus palavik.

RKM II 395, 161 (4) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Teeleht niisama - vana haava peale.

RKM II 414, 612/3 (34) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Taruvaiku ja kuusevaiku ja vanasti keedeti säände salv haava peale: vanem haav. /---/

RKM II 431, 207 (53) < Kursi khk., Puurmani v., Jüriküla k. (1989)
Mõnikord on niiviisi, et kui mõni vana haav on, siis küpsetati sibulat peale, et see puhastab haava ära. Kas ta nii on, ei tea.

RKM II 434, 259 (98) < Risti khk., Vilivalla k. (1990)
Teelehte haava peale. Vanale haavale. Vist värskele ka.

RKM II 450, 162 (11) < Palamuse khk., Ehavere k. < Maarja-Magdaleena khk., Kõrenduse k. (1992)
Pliidi all küpsetatakse sibulat väikse tule peal ja pannakse soojalt vana haava peale.

Vilbaste, TN 11, 272 < Laiuse khk., Sadala v, Metsaküla (1963)
Üheksavägilane, selle keedisega pestakse vanu haavu, kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui nina kinni.

Vilbaste, TN 1, 712a < Soome, Kabböle k. (eestlaste kaluriküla soomes) < Kuusalu khk., Mohni saar ja Hara k. (1931)
Arstimiseks tarvitasid minu vanemad:
Narirohtu nari vastu, om ka väga hää vana haava peale, kui pigistada lehtede seest sahvti, see parandab ka nee haavad, mis tohtrirohud ei paranda.

Vilbaste, TN 2, 402 (9) < Hageri khk., Hageri k., Tammiku t. (1933)
Kuusevaigust, meevahast ja rasvast keedeti plaastrit vanadele haavadele.

Vilbaste, TN 7, 131 (9) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Ka vanade haavade peale pandi paiselehti ja ka teelehti.

Vilbaste, TN 7, 166 a < Räpina khk. (1930)
Kuidas tarvitati taimi vanal ajal.
/---/
Arstirohtudena tarvitati palju meie kodumaa taimi. Kummelist tehtud teega pestakse vanu haavu, mis nad parandab.

Vilbaste, TN 7, 275 (18) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Koprulehed on vanade mädahaavade vastu.

Vilbaste, TN 7, 276 (25) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Lepalehed on vana haava vasta.

Vilbaste, TN 7, 276/7 (37) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Rauarohi on vana haava vasta.

Vilbaste, TN 7, 478i < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Teelehti pandi vana haigete ja muhkude peale.

Vilbaste, TN 7, 478 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Eriti vanadele haavadele on head lepalehed.

Vilbaste, TN 9, 349 (8) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Kummelitee (kasvab kuivemates kohtades karge veerel) loputused, halvaks läinud haavad, hautised, paisete korral kompressid.

Vilbaste, TN 10, 369 (29) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Veretõve lilled - kollane mahl parandab ohatisi ja vanu haavu.

RKM I 9, 674 (g) < Urvaste khk., Antsla l. (1968)
Kaseurva tinktuur on heaks haavapuhastamise vahendiks, ka vana haava korral. Enne lehteminekut korjatakse vaigused lehepungad, kuivatatakse vilus ja pannakse viina sisse. Pärast seismist valmib kollakas tinktuur.

RKM I 18, 176b < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Ka vanemal haaval hoiti teeleht peal.

RKM I 19, 18 (24) < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. (1984)
Ekseemi, kõõma ja mädapaisete puhul panna peale salv, mis tehtud teelehest, puutõrvast, vahast [mesilase], sibulast ja võist. Kõõma võttis ära. Ravib ka vanu haavu ja haudund varbavahesid.

RKM II 136, 182 (3) < Simuna khk., Rakke (1961)
Vanemate haavade peal hoitud teelehti, kaalilehti, magedat searasva ehk ploomirasva, pealt nahka ka kuusetõrva.

EFA I 16, 223 (3) < Martna khk., Ehmja asundusküla (end. Võidu k.), Kalda t. (1996)
Saialillesalvi saab tehtud - see on raskelt parandavatele haavadele ja kasvajatele. Rasv aetakse kuumaks ja õied pannakse sinna sisse või pressitakse õitest mahla, kui puhast salvi teha.

EFA I 26, 1 (1) < Halliste khk., Vana-Kariste k. < Halliste khk., Penuja k. (1997)
Inimeste ja loomade haavu ravida kuusevaigu salviga.
Kui inimene või loom saab haavata ja see ei parane, keeta salvi, milleks võtta kuuselt vaiku, lisada mett ja puhast ploomirasva (sulatatud); kui see on keenud ühtlaseks, hoida purgis kaane all jahedas kohas. Kui vaja, võida selle salviga raskesti paranevaid haavu.
Sellist salvi valmistas mu äi Ants Püvi (1894-1978) Nuiast Majari talust. Purk salviga seisis köögis kapis. Ta pani seda põletushaavadele, samuti mädanevatele haavadele ja puhastas enne ka piirituse (lahjendatud) lapiga.

RKM II 373, 250 (142) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k., Joosti t. (1983/4)
Vanu rikkiläinud haavu parandati vaigust ja rasvast keedetud seguga. Tuli pehme salv välja, mis pandi haavale peale. Kiirendas paranemist.

RKM II 356, 286 (231) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Tõnisson), 82 a. (1981)
Vaiguplaastrit pandi vanadele halvaks läinud haavadele. Parandas hästi.

RKM II 356, 375/6 (154) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Vaiku tarvitati vanade ja raiskuläinud haavade parandamiseks. Värskele vaigule lisati hanerasva ja segu määriti haavale peale.

RKM II 374, 231 (62) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Kui oli mõni vana ja rikkiläinud haav, keedeti vaigust ja rasvast või võist määre ja asetati seda haavale. Pehmendas haava ja soodustas paranemist.

RKM II 375, 277/9 (8a) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
Paljud inimesed eelistasid värskele haavale vaiku peale panna. Kui oli aga haava lohakalt hooldatud ja tikkus halvaks minema, keedeti raviks okaspuu vaigust, meest ja võist määre ja määriti seda haavale. See määre võttis kohe ära paistetuse, valu vähenes ja varsti hakkas haav paranema ja kinni kasvama. /---/

RKM II 385, 41 (52) < Tori khk., Levi k. (1985)
Vanahaavasalvi valmistamine.
Üks osa rasva, hanerasva, võid, lanoliini või õli. Üks osa vaiku, taruvaiku või tõrva. Pisut parafiini. Ajada kergel tulel ettevaatlikult kuumaks, riisuda setted. Jahutada u. 40⁰ C-ni, s.t. peab olema veel vedel ja lisada üks osa mett. Segada hoolikalt jahtumiseni. Kui salv pooltahke, lisada pisut eetert, tärpentiini või nuuskpiiritust - imbub paremini nahasse. Salv hoida kinnises klaaspurgis. Sobib hästi ka külmetushaigustele (määrimiseks).

EFA I 86, 90/1 < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Andi t. (s. Ant), s. 1937 (2004)
Kas te korjate ise omale ravimtaimi?
Jah. Mul ongi praegu teoksil. Ma andsin vennale ära. Ma tegin saialillesalvi. Ma ravitsen omal seda veenipõletikku ainult sellega, saialillesalviga.
Kuidas te seda salvi teete?
See peab olema kodusea rasv. Parem on, kui on maorasv. Aga noh, nüüd tapetakse noored sead ära ja mao peal ei olegi rasva. Aga mul noorem poeg tappis siga ja ma siis tema käest küsisin seda sea ploomirasva, nagu öeldakse, see on ploomirasv, mis neerude ümber kasvab. Ja ise kasvatan saialilli. Siis mina ei aja mitte seda rasva läbi hakklihamasina. Vat seal on palju metalli. Ja nüüdisaja masinad on ju kõik alumiiniumisegudega veel. Aga meie ei tea, mis sealt sisse võib tulla. Mina hakin teda roostevaba noaga. Ja sulatan, aga hästi tasasel tulel, et ta mitte oma värvi ei muuda. Ta peab jääma täitsa valge. Ja siis ma kurnan need, öeldakse rasvapiprad välja ja siis ma panen emailkaussi, see ei tohi jälle metallnõus olla. Ja siis selle kuuma rasva sisse panen ma siis need saialilleõied. No ma panen, noh, ma ei oska ütelda, 200 grammi peale panen ma sellise suure peotäie. Ja siis tema ei tohigi enam olla, ainult pliita ääre peal. Tema hakkab nii kohutavalt särisema iseendast. Ja siis ma segan ja siis ma jätan ta sinna pliita ääre peale sinna selle kausiga niimoodi seisma. Ja siis ma kurnan sealt ära ja see tuleb täitsa munarebu kollane. Ja siis ma seda kasutan.
Kõigi puhul. Ja näiteks haavad ei taha enam paraneda, vaata kui veresooned natuke haiged on. Ja näiteks kui nohu. Nina hakkab kipitama, vaata, kui nohu hakkab tulema, siis nina on kibe ja kurk on kare, siis mina võtan, ma panen seda väikse sõrme otsaga seda kummalegi poole ninna, tõmban sisse, ninaalune jääb siit natuke rasvaga, las ta jääb, siis ei uhata ära. Ja siis ma panen ka keele pera peale. Ja siis ma lihtsalt istun ja hoian suu kinni, et ta sulab mul seal, ta vajub mul igale poole kurku ja kurk ei ole valus.
Aga muidugi, mis peab olema - usk peab olema, kõige esimene asi. Ja siis muidugi saialill on minu parem käsi. Ja nüüd ma korjan teda praegu tee jaoks. Seda soovitatakse juua iga päev igaühel üks tass. Lonkshaaval. Ta seisab köögis laua peal ja muudkui läheb. Ja sellel peab ainult need kroonlehed, tolmukaid ja neid ma ei pane. Nii et ma kuivatan nad ära.

ALS 1, 176 < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Nasva k. (Grünthal) < Aadu Ellerbuš, 58 a. (1928)
Vanad haavad. Puutõrvaga parandatakse ka vanu haavu.

ALS 1, 184 < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Nasva k. (Grünthal) < Aadu Ellerbuš, 58 a. (1928)
Vanad haavad. Vanu haavu pestakse lõhmuspuu (pärn) ja pihlaka koore veega.

ALS 1, 458 < Muhu khk., Hellamaa v., Siniste k., Põllu t. (1930 a.-ni Grünthal) < Ingel Jürisson, 63 a. (1928)
Vanad haavad. Ma olen kuulnud, et vanad inimesed pidasi kõige paremaks rohuks vanade haavade jaoks seda segu, mis valmistatud, sealoomirasva, kuusevaigu, vaha ja maarjäe segamini sulatamisest.