Haiguste märksõnad

Ohatused

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud: ohatus või ohatis; samuti kirjed, milles kirjeldatud sümptomid selgelt viitavad ohatisele.

Ohatise all mõistetakse naha ägedat väikesevillilist löövet (Sumberg 1939: 1224).

Ohatuseks nimetati rahvapärimuses nahahaigust, mille korral tekkisid suule ja ka mujale ihule vistrikud, mis sügelesid, ajasid vett välja ja kratsimisel levisid laiali suurema piirkonna peale.
Ohatus on üks haigus, kus punased vistrikud naha peal ilmuvat öis vett välja ajavat, sügelevat ja suure jõuga ennast laiali lautavad. - - ERA II 201, 64 < Saaremaa - O. Kallas (1937)
Ohatis arvati tulevat erinevail põhjustel: külmetusest, mõne isiku poolt saadetud, maast, tuulest või tulest saadud. Tulest saadi ohatis tulle sülitamise korral.
Kui inimene mua pial istund või magand on sis lüöb ohattus ialga ainult muast lüöb ohattus mitte tulest. KKI, WS < Järva-Madise - M. Soosaar (1928)
Ohatus ‘mingi paistetuse taoline haigus’ muas suadud aigus. KKI, WS < Kodavere - H. Univere (1941)
Kui tuul mokad katti uhatab - - RKM II 24, 494 (126) < Viljandi - A. Ratas (1947)
Kissi süte pial sülitab, selle suu lähab kärna.- - KKI, KS < Harila - Aavekukk (1969)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Puned, kui miski katki voi ohatand.
Naestepuned kollaka õitega. Meestepuned ilma õiteta.

Kui ohatest ehk moa-alusid taheti ära ohutada, siis korjati rehetoa seina vahelt üheksa kord üheksa (81) rukkitera, mis rukkirehtede aal rabades on sinna seinaprao vahele jäänd. Ja keedeti ummuses paa sees neid, üheksa kord üheksa rukkitera, veega ära. Ja pestakse selle veega moa-alused ära. Siis kaovad moa-alused puhtaks ära.

Majaka (maavitsade) vesi olla kõige uhateste vastu hea rohi, kui sellega haiget kohta saab kastetud.

Maast ohatanud kärnade vastu keedeti "neitsipuna" vett ja sellega määriti.

[Vilaceae]
Viola tricolor
Mailaserohi. Õied, lehed ja varred kuivatakse, siis keedetakse; selle veega pestakse, kui on “maast hakand” ehk “ohatanud”, iseäranis lastel.

Väga hea rohi lõhkenud ja ülesohatanud mokkadele on kuusekoor, kui seda puust saadik ära lõikatakse, must jagu ära kaabitakse ja mokkade vahel hoitakse.

Ohatuse puhul arstitakse maavitsaveega.

Tuliheina juured olevat ohatuse ja maast hingatud haiguse vastu.

Maavits - ohatuse (maast hak. haigus) vasta keedeti seda vett ja pesti.

Enne, kui ohatas, siis võeti mätas ülesse, raudrohumätas, vajutati sellega haiged, kaabiti hõbevalged peale ja pandi tagasi.
Raisakontidega vajutati ja pandi jälle tagasi sinna paika.

Ohates. Tuule mõjul tekkind huulte lõhkemine. Tuleb piäle panna ohatserohu (huulhein) lehti, nii et ohates saaks lehel oleva kleepiva vedelikuga.

Ohatse vasta keetsin kaks tuupi vett, kadakamarju 1 1/2 tp. ja siis pessin sellega. Mina enne ei osand, aga seda öeldi mulle unes: "et kas sedasamast sa siis ei saa!" Hommiku tegin nii ja kohe aedas.

Ohatuse arstimine.
Ohatuse arstimiseks tarvitati maavitsa ja kassiratta vett. Pealt määrimiseks.

Ohatuse vastu on: Keedeti kassirattaid (taim) ja selle veega pesti ohatatud kohta. Pesti ka maavitsa veega.

Kui suu ohatand olli, siis tuudi rabast suurohtu. Tal olli nigu kaste pial. Lageda raba pial kasus. Veiksed, pöidlaotsa suurused punakad õied ollid ots. Seda kastet võeti ja sellega määriti ohatand suud.

Suu ohatse vasta aitab kassikäppadega (siuksed taimed) vajutamine.

Ohatus. Maavitsu keeta.

Kask. Kogu maarahvas tarvitab seda valgetüvelist ilupuud, küll arstimeina, küll tarbepuuna. Vana komme on juba, et kevadel kaskede lehteminekul tuuakse "meiusi" majadesse. Noori kaselehekesi, nn. hiirekõrvu korjatakse ja kuivatatakse, hääd teed saab mitme haiguse vastu - jooksva haigused, ohatis jne.

Naistepuned aitavad ohatuse vastu. Kui naiste kuuhaiguse veri satub meeste ihule, ohatab see üles. Selle arstimiseks tuleb naistepuned ära keeta ja seda vett juua ja sellega pesta.

Ohatus olevat maast hingand või maast hakand; arstitakse maarohtudega.

Ohatus kesteldäb, punetab, vähe turssund. Hakkab tuulest ja maavihast. Ohotadi kirve peale suetsetades kasetoho higi, sedä peale määrida.

Üheksameõis, see on üheksa haiguse vastu. Kellel olid vistrikud külles, sai abi. Kui laps ohatand oli, keetsin üheksamaõie vett ja pesin sellega. Õied tuleb pimedas kuivatada.

Kui oli hakatust või kärntõbe, siis keetis kärnatõverohtu kolmekuuõitest (üheksamaaõitest).

Kuisavitsad - maad müöda looklevad. Mu õel oli üle keha ohatis. Tehti kuisavitsa leotisega vanni. Laps sai terveks.

Üheksavägisel pidi olema üheksa „salaväge“ ja pidi aitama üheksa haiguse vastu. Üheksavägise keedist on kasutatud haavade, ohatiste parandamisel. Ka köha ja bronhiidi vastu pidi tee üheksavägise õitest aitama.

Laste kärnadele ja ohatistele raputati peale karukolla õietolmu, mida suvel varuti ja seks otstarbeks hoiti.

Maalised haigused: kutsuti ohatis ehk hakatus, sammaspool ehk veiseröögatus. Selle ravimiks oli pandi tõrvalapp peale, seda harilikku põletatud tõrva, millega saapaid määriti, ja aitas ka. Ka pigistati vereurmarohu mahla ja kasteti sellega soolatüükaid, konnasilmasid, sammaspoolt ja sügelisi. Sügelistele tehti tuliheina juure hapetist, ka kasteti ohatisi vasevitrooli (silmakivi) lahusega. /---/

Minu emal läinud nägu ohatisse, vistrikusi täis. Tuli siis siia Vaita mamma juure (oli noor tüdruk, siit Ansuga sehvt sees), läks metsa kaudu, ei tuld Tõnuansu õue pealtki läbi. Mamma öeld: „See on tuuletõbi, võta need kuuskjalad (osjad)“ Käskinud neid keeta ja siis põse peale panna. Nädala pärast kadund ära. Mamma oli üldse hirmsasti korjand neid maarohtusi.

Verehurmarohi oli õige vana aegu juba tuntud pealemääre, kui oli sügelis, ohatis, skeem. Suhu ei tohi lasta, on mürgine.

Ohatis hakkas mul näo peale. Ta keetis raudrohu õied ära. Peal oli nagu kollane õis. Sellega määris ja kadus ära.

Nastenõeksed nied on lilla õitega. Neid kasab lodu maas, jätu jääres. Nied on ohatuse vasta iad. Neid tuleb ummukses kieta. Pane kolm tuopi vett ja keeda nii, et üks tuop jääb. /---/

Ma olin maas, ohatis lõi näkku, siis Polli vanaema arstis üheksamaõie teega. Kollane õis, pikad varred.

Ohatis. Siis mingisugused maavitsad kasvasid. Siis keedeti seda ja selle maavitsa veega pesti.

Kasetohu tükikesega tehti uhatuse peale viiskand × ja siis pandi see tohutükike mua sisse mädanema. Sellega kadus siis uhatus ära, kui õli see tohutükike mäda, siis oli kua uhatus kadunud.

Hobuoblikas [Rumex ? crispus]. Teena - köhale; hapupiimaga hapendada - sügelistele; juured keeta rõõsakoorega plaastriks - ohatusele, sügelikkudele.

Paiseleht [Tussilago farfara]. Teena - tiisikusele; ummuksis keeta ja veega pesta - ohatusele, villile; leht - paise pääle, kisub mäda ja alandab paistetust.

[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]]. Teena - ohatusele, kärnadele.

[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] Keeta mageda võiga ja läbi rätiku lasta - siis ohatusele.

[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] Üheksavägine teena - ohatusele,

Arstimisrohud:
Maatuulepesadega (kasvavad lepa juurtel) arstiti ohatusi ja kärne.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
/---/
Maavitsu, mis kasvavad väändidena mööda maad, kus vesi on, tarvitatakse ohatamise vastu. Keedetakse koos marjad, lehed, õied ja vars ära ning tarvitakse ainult vedelikku.

Ohatiserohi, mailased. Kasutatud juure pealt nopitud taime, kuivatatult keeva vee hautisena, tupsutatud sellesse kastetud riidelapiga ohatanud kohti näol.

Maavitsad: ohatuse vastu. Tee keeta ja määrida sellega ihu.

Maaked (põldmagun). Maakeseemned taoti katki ja määriti ohatatud nägu (nahahaigust).

Kanarpik. Kanarpikuga värviti pruuni värvi. Ema värvis. Ei lähe pealt ära, ei pleegi ka. Rohu tarbeks ka pruugiti. Kel oli ohatis (vesised vistrikud) jalgade külles, siis keedeti vett ja pandi kompress jalgadele.

Veretõve lilled - kollane mahl parandab ohatisi ja vanu haavu.

Angervaksad. Nõmmerohi [koos]. Keedis kolm ja pool tundi keeta sammaspoole ja ohatise vastu nahal, eriti lastel.

Angervaks. Angervaksa juur. Tehakse mustaussi pulber. Keedis, üks-kaks klaasi kaks korda päevas. Ohatise vastu, mis sügeleb.

Ohatuse (ohetuse) vastu.
Selleks kasutada kalmusejuuri, hõõruda need puruks ja leotada ära külmas vees. Selle leotisega kasta vesirakke. Ohetis on selline, et ta lööb rakud üles ja siis need sügelevad. Kui need on jalal, rahvas on nimetanud seda ka mõnel pool veiseröögatiseks, siis neid kohti samuti tupsutada selle leotisega.

Mailane ravib jooksvat, luuvalu, halba seedimist.
Jaanikuus korjas vanarahvas hoolega mailast, mida kutsutakse Viljandi pool jaanirohuks või jooksjarohuks, soehambarohuks aga Lõuna-Eestis (Valga, Võrumaa, Pärnumaa). Seda taime peab tundma. Teda leidub kuivematel niitude või võsa ääres, on 12-15 cm pikkuse varrega, õied on helesinakad (mitte ära segada äraunustamislille õiega), vahel valged, on kobaras taime tipus. Mailasel on karvased lühivarrelised munaja kujuga lehed. Vars on kare ja lamavalt maas, aga õie osa hoidub püsti (oluline tunnus varrel!). Keeta sellest taimest keedis, mis jääb pruuniks nagu kohv. Juua 1 klaas seda päevas 3-4 korda, kui on jooksva, luuvalu, nõrk seedimine, samuti kopsu- ja maksahaiguse ajal. Korjata tervet taime. Teha sellest ka teed. Seda juua, kui hääl läheb ära, oled külmetanud ja põis haige, sobib ka kurgu kuristamiseks (teha siis kangem tee).
Kui teha sellest tinktuuri, siis saab sellega ravida haavu ja sammaspoolikut, ohatisi.

Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)