Haiguste märksõnad

Desinfitseerimine

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Haiguste ajal aeti kadakasuitsuga pisikud toast välja. Selleks pandi kadakaoksake vajalikus toas põlema ja lasti suitseda. Seda tööd tegid tavaliselt täiskasvanud, mitte lapsed. Ei lubatud ju tulega hooletult ümber käima. Kadakasuitsu tehti ka siis, kui surnu oli matusemajast ära viidud ja perenaistel oli vaja tuba, kus seisis enne surnukirst, korda teha ja söögilaudasid lisaks panna.

Kui oli vaja puhast õhku, siis vanemad inimesed käskisid kadakasuitsu teha. Selleks pandi kadakaoksake põlema. Tehti just siis, kui majas oli voodihaigeid. Siis arvati, et kadakasuits ajab haigusi välja.

Kadakavihaga viheldi saunas jooksva ja reuma puhul. Ka olid kadakaoksad desinfitseerivaks vahendiks. Nendega hautati kapsatünne, lihaastjaid ja lüpsikuid, kirne. Olid ju vanasti kõik tarberiistad puust. Kadakaokstega hautatakse praegugi kapsatünne, lihaastjaid ja muud.

Veel olid sajandivahetusel ja hiljemgi maal kasutusel kadakasuits desovahendina ja soolhappevedelik palavikurohuna. Viimaste vahenditega oli võideldud rõugeepideemia ja hiljem influentsa (gripp) vastu, milline sajandi alguskümneil oli veel surmatoov, sest muid ravimeid ei kasutatud.

Haava puhastavad teelehed, paisulehed, mustasõstra, kaalika lehed.

Tamme- ja pajukoorte leotist kurgu kuristamiseks, naha desinfitseerijana ja vere kinnipanijana.

Ka kadakast saadi palju arstirohte. Et kadak vaiku sisaldab, siis põletatakse teda desinfitseerimiseks.

[Ärakirjutatud]
[Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.]
Tamme- ja pajukoor on paremaks nahaparkimisvahendiks nahavabrikutes. Nende koortel on kibe maik, mis maitsmisel kisub ilanaha kokku. Tema leotist on soovitav tarvitada kuristamise, suupesemise ja kümblusvees kui vere kinnipanejat, haava ja naha desinfitseerijat.

Kattai. Kadakas. Juniperus L. Kadakamarjadest teevad venelased (Beresje, Ljübnitsa küla Petserimaal Järvesuu vallas) kalja. Kadakaoksad - desinfitseeriv abinõu puuriistadele: keedetakse vees ja kallatakse kuumalt anumatesse, mida puhastada tahetakse. Seda tehakse näiteks piima venimise korral.

Õllevalmistamisel on tänapäevalgi veel keevas õllevalmistamise vee katlas alati mehine viht hästi marjarikkaid kadakaid.
“Sant ais” kaotati vanasti toast sellega, et muldpõrandal süüdati värske kadakaoks ja lasti selle helevalge suits ust avamata üle kogu ruumi levida ja õhku imbudes haihtuda.
Leivategemisel pühiti ahju kütmise lõppedes tulist ahju põrandat enne leibade ahjupanemist tingimata värsketest kadakatest valmistatud ahjuluuaga, kusjuures see tugevasti pragises ja suitses; tegelikult ei sündinud see mitte ainult tuha kõrvaldamiseks.
Poeginud lehma (ka lamba) esmasesse joogivette lisati peale kamalutäie linnase jahude ka veel hulk kollast kadaka keedu vett.

Haige toa “tuulutamiseks” põletati selles oks toorest kadakat.

Kadakamarju ja -oksi tarvitatakse suitsetamiseks, kui tahetakse ruume puhastada, kus surnud või nakkushaigust põdejad sees olnud.

Kadakatest saab ju hirmus head vett. Kadakavesi võtab kõik halvad maitsed ära. Sellega pesta.

Muidugi on ravijõuga lilli. Ma kasvatan saialilli sapivaevusi leevendavaks või kergelt desinfitseerivaks teeks, olen ka tinktuuri valmistanud; /---/

Kadkakas - kadakas (oksi põletati toas, halva leha maskeerimiseks, näiteks matuste puhul).

Nüüd siis mõned rahva tavad, rahvakombed ja mõned oma vabriku tooted.
Hiirekõrvus vaigused kase (Betula sp.) lehti leotati piirituses. Nii saadi roheka värvusega lõhnaõli - kaselõhna. Seda omakorda piserdati pääle kambrite tuulutamist kambrisse.

Kui taheti kadaka (Juniperus communis L.) lõhna tuppa, siis kõrvetati kadaka tooreid oksi.

Kadakaid suitsetati haigete tubade desifitseerimiseks.

Juniperus communis L. Kattai. Peale surnu välja viimist toast põletatakse kadakaoksi toas, et surnu hing välja läheks. Kui kadakad tolmavad, on aeg rukist külvata.

Vaiku korjati tagavaraks suvel kuma ilmaga. Siis, kui vaik ilusti „jooksis“. Väga paljuvaiku tarvitati seebikeetmisel. Siis vahutas hästi ja oli hea sellise seebiga pesta. Vaik oli nagu kampfoli asemel seebis. Kui seebis oli palju vaiku, oli see tume.

Mõned inimesed kasutasid kadakavett suu desinfitseerimiseks.

Soojal ajal korjati kuusemetsast vaiku ja keedeti sellega seepi. Vahutas hästi ja kiideti, et on hea lõhnaga ja on tervislik. Kui seebikeetmise ajaks vajalikku vaigukogust ei saadud, siis koguti kuusekourt, mida keedeti ja sealt tuli vaik välja, mida kasutati seebikeetmisel.

Kadakasuitsu tehti toa õhu puhastamiseks. Mitte üksi siis, kui oli haige või surnu toas, vaid ka igapäevases elus, eriti siis, kui tubadel alles muldpõrandad olid, tegi kadakaoksakese suits tuppa hea tunde. Suits kaduda nagu iseenesest ära.

Tuppa värske õhu saamiseks ja eriti siis, kui oli mõni pisikutega haigus majas, tehti kadaka suitsu. Kuigi olid toad tuulutatud, tehti siiski nii, et väike kadakaoks süüdati põlema ja käes hoides lasti see toas ära põleda, viimane lõpp visati pliidi alla. Mõni vana perenaine tegi kadakasuitsu lõhna ka enne suuri pühi tubade küürimise järel. Et siis puhas tervislik lõhn toas.

Kadakasuitsuga suitsetatakse tubasid külgehakkavate haiguste korral, et eluruume desinfitseerida.

Kui majas haigust olnud või kui midagi paha vaimu kardetakse, suitsetatakse tuba kadakaokstega.

Kadakas - okstega suitsu tehä, teeb eä lõhna tuppa. Tõbede korral ävitab aiguse idusid, suetsetamine kadaga suetsuga. Kadaga marjad o eä rohi; vanaste tarvitusel mao, neeru ja maksa aiguste arstimisel. Kadaga tee pidi puhastama verd ja arstima veetõbe. Külgeakkavate aiguste eest pidi kaitsma kadaga marjad, kui neid igäpäe mõned näridä. Värvides kadaga marjega pidi saama ilusat kollast värvi.

Kadakakepid olid mitmesuguste uskumiste juures tarvitavad. Kadakas oli vanal rahval püha puu, sest kadakamarja otsas olevat risti märk, mida Jeesus olla, sinna teinud, ja sest ajast kaitseb kadakas inimest pikse löögi eest. Kui enne naised metsas tööl olid, panid nad oma mähkmes lapsed ikka kadaka põesa alla: see kaitses last pikse ja kõige kurja eest. Kadakaoksa suitsu tehti hommiku elutubadesse: see puhastas tubades halva õhku.

Vanemad inimesed armastasid kadakasuitsu. Kui toimus koristamine, siis avati küll aknad või uksed, et puhast õhku sisse lasta, kuid lisaks soovisid vanemad inimesed ka kadakasuitsulõhna ja selleks tuli väike kadaoksake toas põlema süüdata. See tuli näiteks mõne kausikese kohal hoida, kui põles, et põrandale midagi ei kukuks. Tihti tehti kadakasuitsu selles majas, kus oli peres voodihaige, ja siis arvati ka seda, et kadakasuits ajab kõik haigused toast välja.

Et saada puhast õhku tuppa, siis tehti toas kadakasuitsu. Selleks võeti kadakaoks ja süüdati põlema. Kadakasuitsu tehti just siis, kui peres oli mõni lamaja haige, kelle pärast oli toas halb lõhn. Kuigi lasti ka õuest värsket õhku, muutis kadakasuits tubase õhu ikkagi paremaks.

Kadakasuits andis tuppa head lõhna, mis meeldis eriti vanematele inimestele. Isegi puulusikad ja piimapütid olid Sepa peres Johannes Sepa isa tehtud, tema oli ametilt küll sadulsepp, kuid oskas ka puutööd teha. Veel kaua aega oli puuriistadel siis kadakalõhn juures. Öeldi, et kadakasuits hävitab haigusi ja ajab toast haigused välja. Johannes Sepa ema ütles vanana ikka: tee kadaksuitsu!

Kadakasuits meeldis vanematele inimestele. Kadakaoksake toodi tuppa, süüdati põlema ja just siis, kui oli mõni lamaja haige majas. Öeldi, et õhk on nii hea ja arvati ka seda, et ajab toast haigusepatsille välja.

Vanadele inimestele meeldis kadakasuits. Selleks pandi kadakaoksake toas põlema ja suits läks siis õhus laiali. Kui oli majas voodihaige, siis tehti kadakasuitsu. Öeldi siis, kadakasuits ajab kõik haigused toast välja.

Looduses seisev materjal.
Kadakas. Kadakas on olnud ja jääb meie maal küll populaarsemaks ravitaimeks. Kadakaga suitsutati elutube, aitasid. Lisaks suitsutamisele hautati ja küüriti piimapütte, võimasinaid, õlleankruid, mesipuid ja nii edasi. Kadakapuust valmistati hinnalisi toidunõusid: võikarpe, õllekappasid, lihaliudu, pudrumändi. Kadakast vooliti lusikaid, treiti (ravi)viinanappasid; lõigati hambaorki. Siit leiame palju profülaktikat.
Kadakavihad seisid kasevihtade kõrval suures lugupidamises, eriti reuma- ja maksahaiguste puhul. Kadakaoksa vannid ja mähised aitasid liigesehaiguste ja põletikkude puhul.
Rootsis ilmunud rahvameditsiinis olevat kadakat loetud 27 haiguse raviks, järgnevat mustikas 12 haiguse (peamiselt seedehaiguste) raviks.

Kadakasuitsu tehti tuppa, kui haigus majas oli.

Kadakas, kadakad.
(Oksi tarvitatakse puunõude puhastamiseks tuliste kividega keetes. Marju kasutatakse tee valmistamiseks, kuna kadakaoksade põletamisega toas puhastati õhku.)

Kadakas. Kadakasuitsu lasti tuppa, kui paha haisu oli toas. Loomadele lasti kadakasuitsu ninasse ja kõhu alla, kui käis painjas peal.

Kadakas: toas suitsetamiseks, et (oht) õhku paremaks saada, tünnide ja teiste puuriistade puhastamiseks, kaljaks. Remmelga vill: vatiks. Haava tüvi: pilbasteks. Paju: tüvi vibuks, luua köiteks, korviks, pilliks, karjastele hääks vitsaks, tünni vitsaks, heinamaal saatude vedamiseks.

Tamme- ja pajukoor - vere kinnipaneja, haava ja naha puhastaja.

Kadakaoksi tuuakse koju, pannakse tuas põlema, sest ta annab hääd lõhna põledes. Kadakaid tarvitatakse luudade tegemiseks, kuivades langevad nõelad küljest. Kõige suurem tähtsus on see, tema võib kaunis kenaks riiet värvida, mis on nagu ostetud ehtsa patent „Stari“ värvitud.

Kadakas oli vanal ajal väga kasulik, tema kuivi oksi põletati umbses toas, mis tegi tuppa hea lõhna, vahest kasutati ta oksi keevas vees, mis arvati loomadele jootes kasu toovat.

Kui kodus oli nakkushaige (leetri-, sarlaki- või tiisikushaige), siis tehti tuppa kadakasuitsu, et haigus teistele külge ei hakkaks.

Kadakast tehti lusikaid, võilänikuid, -vitsikuid. Kadakaoksi põletati toas, et õhk toas paremaks saaks. Vanasti tubade või eluruumide tuulutamist vähe tunti. Eriti surnu järele põletati kadakaoksi majas, et surnulehk kaoks. Lihaastnaid aurutati kadakaokstega.
Kadakapuust tehtud ristid püsivad kauem, ei mädane nii ruttu, kartulikorvide võrud ja loogad kadakapuust on vastupidavad mädanemisele.

„Kadakasuitsuga puhastavad tualuhvti pahast haisust, nu haigustest ii pahast silmast vai muidu, ku on miski kurjast vaimust.“

Sookailude tee on hingamisehäirete korral hea juua. Sookailud puhastavad õhku. Nad on küll vänged, aga mulle väga meeldivad.

Tahaks märkida, et siin hinnati ja hinnatakse kadaka ravivat toimet väga laialt ja näib, et ka edukalt. „Kadakakeedi eli“ (kanget kadakateed) joodi kõhuvalude vaigistamiseks, „ängse olemise“ (haiglase oleku) ning rammestuse peletamiseks, sellega pesti mädanevaid haavu, tubaka ja pihlakakoorte keedisega segus loomade kärnadele ja söödikute hävitamiseks neilt; kadaka vees kuumutati ükskord nädalas läbi kõik puust valmistatud piimanõud: lüpsik, pütid, koorekirn, lähkrid.

Kadak seisab rahva põlguse all, sest ta kergats hoopleja oli ja inimesed ei tohi teda koju istutada. Aga kui majas halb õhk, siis kaotab selle kadakakõrvetamine, sest kadak ei salli võistlejaid ja halb õhk majas tähendavat kurjavaimu majas pesitsemist,kes seda sünnitab. Tules karjub kadak oma tigeda südame üle, sest ta on vihane, et Jumal ei luba teda teiste puie pikuseks kasvada.

Ruumide haiguseidudest puhastamiseks tarvitati sel ajal ka tubade ja ruumide suitsetamist kadakasuitsuga, milleks põletati ahjus kinnise siibriga kadakaoksi, nii, et suits sisse tuli.
Kadakatega olevat ka siis ruume suitsetatud, kui keegi olevat ära surnud ja arvatud, et on olnud tegemist mõne külgehakkava haigusega.

Piimapütid pidid alati väga puhtad olema ja neid suitsetati nõiaohakatega. Need on madalad karjamaael kasvavad ohakad. Muidu piim hakkas venima ja see oli kurjast silmast.

Sajandivahetuse koduapteek. Viina või piiritust pidi ka igaks juhuks kodus olema. Desinfitseerimiseks peeti kodus ka karbooli, kuid tõhus vahend oli ikka kadakasuits.