Haiguste märksõnad

Paise

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust nimetati: paise, mädapaise, mädanik. Sama märksõna alla on paigutatud ka kirjed, kus ravitakse pinnu tekitatud vigastust.

Vesinäkk, -näku (paise, mis lööb jala peale enamasti vees käies - Rid) - vesivill, kubel (urtica) (Vilbaste 1993: 94).
Muhk, kasvaja, kohati kärn, koeranael jms. arvati tekkivat kehvast verest, olevat mõne inimese poolt põhjustatud, tekkivat uskuimustavade rikkumisest (nt. saunas peeretamisest). Ka näiteks haiguskivi, -puu, -eseme puudutamisest jms (Kõiva 1988).
Kellel tekib ihule paiseid, see on koera petnud. - - ERA II 257, 414 (169) < Kambja - A. Paal (1989)
Kes tiha mune või pesa kääga katsub, sellele tulevad ihu pääle paised. RKM II 3, 478 (59) < Püha - E. Liiv (1947)

Paiseks võidi nimetada suvalist paistendit suvalises kohas, eelduseks oli, et see valutas või et seal oli põletikukolle. Paise võis olla ka mädanev või omada mädapead.
Kuna tol ajal talurahvas suvel, ka kevadel ja sügisel, peaaegu alati paljajalu käis, siis juhtus tihti, et inimene jala ära lõi, klaasitükiga vigastas, naela või pinnu jalatalla sisse ajas. Selle järele jäi jalg haigeks ja haige koht paistetas (Lüüs 1959: 187).
Pinnu tekkepõhjuseks arvati ka seda, et veri olla halb ja mädaga tulevad mürgid välja.
Paise on suur. Kui lööb jalga kuhugi, veri jääb seisu, akkab mädanema. - - AES < Kadrina khk. - S. Soosaar (1932)
Samas võidi paiseks nimetada ka mingit haigust, mis üle keha paistetama ajas.
- - akasid sõrmevahed sügelema ja leid paissuisi. Üks kõrd nagu puhatas, nägo lei kõik paissuisi. Mu silmäd õlid kinni ja veri jooksi, paissuse vesi tilk mööda kätt maha. Kadunud Voss (kirikuõpetaja) ütles: “Sa õled elänud pehme vee piäl ja nüüd saed seie kareda vee piäle. See teeb aigess” - - ERA II 285, 396 (65) < Kodavere - A. Univere (1940)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Paisete peal tuleb paiselehti hoida, siis saavad nad terveks.

Paiselehed on paise peäle panemiseks, rohuks.

Paisid piab saama sedaviisi ära kaota: kui nelläpa õhtu perän päeva mõtsa lääd ja sääl 9 lepapuust pulka, millel risti otsa teed, valmistad ja nendega paisid vajutad, sõs piava na ärä kaduma.

Kuida paisetest võib lahti saada. Võta kolm lepapuu pulka, iga pulga peale tee kolm risti, vauta siis iga pulgaga kolm kord paiseid, mässi nad siis ühe vana kaltsu sisse, kuhu ka üks vana kopikutükk (kopikuline raha) pane, ja vii viska seda kimbukest ristteede haru peale maha. Paised on kadunud.

Kui olin veel „plika tirts“ oli mul paise jalgadevahel, emale ega vanematele õdedele ma rääkida ei julgenud. Läksin naabri perre, säält perenaine küsis: „Miks sa nii imelikul kõnnid?“ Mina „pill kotist välja“ ei julge öelda. Perenaine meelitas ja ütles, et teeb terveks. Ja mina näitasin. Perenaine pani pilpaga lapsesitta peale, kaaliku leht üle, sidus kaltsudega kinni, ise ütles: „Nüüd mine kodu heida magama.“ Heitsin ka kohe magama. Kui üles tõusin, siis paise oli tühiauk, mäda oli ära jooksnud, paranes ära, on tänani terve.

Paisete peale pannakse kas küpsetud sibulaid ehk soola-leiva puru.

Paisete peale pannakse ka kobrulehta.

Paisete peal tuleb paiselehti hoida, siis kaovad nad varsi ära.

Kui ihu peal suuri paiseid leida on, siis tuleb nende peal paiselehti hoida, küll nad siis kaovad.

Kobrulehed võtvad paistuse alla.

Kui paiseid on, siis peab ühest paisest esimest mäda võetama ja närtsuga metsa viima, kus kaks puud teineteise vastu hõeruvad, senna kahe puu vahele panema ja ilma tagasi vaatamata koju tulema. Need puud peavad aga kaugel metsas olema, kust puid ei raiuta, sest kes neid puid juhtub raiuma, see saab siis paiseid.
Nendasama viiakse ka pihlakoore vahele põhja poole külge. Ka seda pihla ei või raiuda.

Viiakse ka mäda maa sisse ja lüüakse kolm lepavaia peale, siis saab ka paisetest lahti.

Hundikurikad, soomõõgad (Typha latifolia). Haavade ja paisete roht.

Kobralehed (Arctium lappa). Tee viisi vere puhastamise tarvis. Lehed pandakse ka pea peale valu vähendamiseks, niisama ka vanade paisete pääle.

Ja siis kase kül´les seoksed suured pahad. Nendega inimesed ohverdavad paisid. Vautavad nende vastu ja. Ja seda ma tean selgeste, et see on selge tõsi. Minu õel kasvas peidla peale suur ja jäme muhk. Õpetati, ja õde vautas, ja kadus ää.

Maarjakadakad (Agrimonia eupatoria). Maksahaiguste ja mädapaisete vastu. Kõiki neid [eespool] nimetatud rohtusid liutatakse viina sees ja pruugitakse siis haiguste vastu.

Kes paisetest tahab lahti saada hõerugu punase õunaga kolm korda paisid ja viigu see õun neljapäeva õhtul - kellegist nägemata - risttee peale ja visaku siis see õun üle õla selja taha maha. Tagasi minnes ei tohi kordagi tagasi vaadata. Kes selle õuna siis sealt risttee pealt leiab, saab paised oma selga.

Paise pääle on küpsetatud sibul väga hea panna, sest see lõhub varsti paise katki ja teeb pehmeks, nii et enam valu ei ole tunda.

Kui ihu peal paised on, siis pane paiselehed peale, mille abil paised ruttu kauvad. Paiselehed kasvavad jõe kallastel, peaaegu takjalehtede sarnased, kuid palju valgemad ja veiksemad.

Paisõlehe kasusõ vägevä maa pääl, sändse uibulehe muudu, peo-lak'u lehe vai vähämbä, noid korätäs kokko, pandas paika, sis ku paisõ um, pandas pääle, nuu kuivasõ hüäste mätä.

Teelehti peetakse paise pääl, mis paise hästi ära haudub ja mäda heaste välja kisub, niisamuti pruugitakse ka kaalikalehti.

Mädaniku ehk paise arstimine.
Võta sanglepa puid ja küta neljapäeva õhtul nendega saunaahju. Peale päevaveeru mine vihtlema. Oled sa tubliste leini (leili, siin pruugitud) visanud, mine lavale, löö esimene mats vihaga vastu kerist, teine oma vastu pahemat jalga ja ühes ka vihtlemisega sealt peale hakates vihtle kunni pealaeni. Leini peab õige tubliste viskama ja nõnda palavas vihtlema, kui vähegi võib. Oled ennast saunas riidesse pannud, viska veel leini ja tule saunast ilma tagasi vaatamata ära.

Kui roes üles lööb, siis võetakse valglepa koort ja kraabitakse pealt see must kord ära ja pannakse peale. Peab kahe tunni pärast valu ära võtma. Roosid ja neetsust pahad paised tulevad ehmatamise läbi. Inimesed pruugivad selle vastu mitmesugused abid. Kui peab neelatama kolm korda, ei pea ehmatamisest ühtige viga olema, ehk sülitama kolm korda. Joomine kõige parem rohi.

Kordtõbed. Kordtõbeks peei kõiki kergeid haigusi nagu:
Paised. a) Paese lasti üheksa pääva kasuda, siis püsteti katki ja pandi nisujahu taenast, mis küpse sibula ja magusaga segatud, peale, b) taeheti paesetest eluks aeaks lahti saada, siis määriti neid roeti värske verega.

Sõrme paestetus. Näritakse rukkileiba soolaga segamini, pannakse nartsuga sõrme ümber, kuni puhkeb ja paraneb.

Põlend haavade piale määritakse poomeli ja paisete piale pannakse küpsetatud ehk toorid sibulid.

Paiselehed, mis mudastel kraavikallastel kasvavad, parandavad paised ära.

Paisid ja koeranaklu ärä kaote om hää, ku võta peotäüs linaseemlid, keedä paan õige pehmes pudrus ja pane rätige paisel pääle. Ku paise juba lõhki om lännü, sis pane tal võileväpuru pääle. See tõmbab ta häste puhtas ja ei lase enäm mädäneme minnä. (Võileväpuru tetäs sedäviisi: Võetse üits hää pala leibä, pannas häste võid pääle kah ja molutatse suhun häste peenikses ja pannas sis rätinäruge haava pääle.

Toomingakoore must kaabe olevat veidi rõskeks tehtud ja ülesaetule, roosile etc. peale pantud; hea rohi.

Kui sul paised on, siis otsi niisugune kivi, mida regi on nüüstnud (kellest talve reega on üle käitud), ja vajuta sellega paisid, ehk määri neid siarasva tükiga ja pane siis see rasvatükk õue kivi otsa, et teda metsalinnud ära viivad, ehk vajuta sõrmega nende peale ja pühi siis kolm korda vasaku jala kanna alt sõrmega, ehk pane paiselehta peale - küll siis kauvad.

Õtsiti toores pihlakaõks, kes puust maha langend ehk ka mõnest võõrast inimisest maa raiutud, selle sisse vajoteti noapussiga pisike prago, sinne prao vahele pandi paisede mädä. Pidi ka paised vällä kaotama.

Kui kellegil jooksvatõbi on, siis saab võetud maavitsad ja keedetakse neid veega ja siis saab seda vett joodud. Ka paistetand kohti saab maavitstega hautatud. Peab väga hea olema.

Paisete peale pannakse küpse sibula ja võileiva puru.

Paise.
b) Teelehed (mis maanteedel kasvada) limale litsuda ja pääle panna; niisama pidada ka paiselehtedega tegema, limale litsuma ja pääle panema, aga ära võttes kohe jõkke viskama, et vesi haiguse ära viib. Kui siis mõni juhtuda kogemata jões olema ja nende rohtudega kokku puutuma, pidada paised selle külge minema.

Suureks kasvanud paisete kautamiseks tarvitatakse niinimetatud paiselehti, mis mäda välja kisuvad.

Paisõ- ehk tiileht.
Pandas hapnõkoorõga paise pääle, et paise pehmes saas ja innembä juuskma nakas.

Kadaka, pihlaka ja takja juured on kõik paisete vastu.

Kolm lepapulka võtta ja nendega paiseid vajutada, kauvad ära. Need pulgad viiakse risttee peale.

[Paised]
Vana arstimise rohud. Võta teelehti ja pane mädaneva hoava ja mädapaisete piale. Teelehed kisuvad mäda välla ja puhastavad hoava ära ja teevad terveks. Ka koalilehed on hiad muhu ja mädaneva hoava piale panna.

Kui paised on, siis peab kolmeharalise kase harude vahelt kolm ümmargust tohutükki leikama, nendega paiseid vautama, siis üks veikene kotikene tegema, need tükid sinna sisse panema, see siis ristteele viima. Siis peavad ära kaduma.

Paisest saab järgmisel kombel lahti, võtku võileiva nämmi, see kuulikeseks trullida, sellega paiset kolm korda vautada, siis selle munakesega üheksa korda ümber pää keerutada ja siis üle õla selja taha koera kätte visata, siis peab paise ära kaduma.
Kui paise on siis peab koera laskma paiset lakkuma, siis peab paise ära kaduma.
Kui paise on, siis peab sauna minema, sääl viht kolm korda kerisel ära hauduma ja säält siis üheksa lehte paisele pääle panema, siis peab paise ära kaduma.

Kasujaid ja paisid kaudata kasepuu pahk, mis puust välja kasvanud, kui sellega kolm korda saada vautatud.

Võetagu värskit tiilehti ning seotagu haige koha pääle, nii kisuve nondasama ku nõgessagi kuuma vällä.

Paise vastu - paiseleht hoia peal.

Umbleht, ummelehe, paiselehe = Plantago major. "Kui paistetas, sis pandase lehe pääle." [?].

Kui inimesel paised külles on, siis arstib ta neid niiviisi ära: võtab kolm pihlikakeppi, vajutab igaühega kolm korda paiset ja viib need kepid risttee peale. See, kes need kepid kõige enne maast ülesse võtab, läheb paisid täis, aga selle inimese küllest kaduvad nad üsna ära.

Paise äräkaotamisest.
Kui paisit pailu külen om, sis mine vanakuu neläpää õdagu sanna. Sis kui sannast vällä tulet, mis leht ihu külgi om jäänu, selle lehega piira ümbre paise ja süü perän seo leht ärä, sis kaose paise külest ärä.

Mesi, viin - need 2 on peaaegu kõige tähtsamad kodurohud, pruugitakse neid siis ka kõigi haiguste vastu seest- ja väljastpoolt, näit. kui "lendaja" ehk "lendav" on "läbi löönud" ja ka "rabanduse" vastu. Mett keedetakse ka kuusevaiguga kokku ehk tehakse jahuga taignaks - paisete ja haavade peale, ehk jälle "ära seedinud" haige kohtade tarvis.
Pea kärnade vastu laste juures tarvitatakse pesemise vedeliku, mis hobuse sõnnikust kuuma vee läbi saadakse.
Paks piim - pandakse värske haavade pääle.
Tina paber - ka tähtjas haava roht; seda pandakse haavade ja paistetanud kohtade peale, sest ta kiskuda kuuma välja.
Vankri määre, sammaspoole ja paisete tarvis.
Rasv - paljude loomade rasv, searasvast kuni tõukoera ja peninuki rasvani, ka mitte "inimese" ja sääse rasv välja võet on väga lugupeetavad rohud, seest ja väljastp. näit. söögiisu äratamiseks ja "kahetamise" vastu inimeste ja elajate juures.

Kobralehed ja tubakalehed on küll ka head, kui vahest mõne mädakärna ehk paise pääle panna; tubakalehed on sääl paremad veelgi kui kobrad.

Kui paised ehk vistrikud on, siis saab võetud üks noor lepavõsu ja tules tuliseks tehtud ja selle võsuga üle paisete piiratud. Siis kauvad ära.

Paisid ja koeranaklu ärä kaote om hää, ku võta linasseemlid, keedä paa sehen ärä pudrus ja pane rätige paisel või koeranaglal pääle. Ku paise juba lõhki om lännü, sis pane rätige võileeväpuru jällegi pääle, see tõmbab haava häste puhas.
Võileeväpuru tetäs sedäviisi: Võetse üits hää pala leibä ja pannas võid pääle, molutetse suhun häste ärä ja pannas rätinäruge haava pääle.

Paiselehed on kobralehtede sarnatsed ja kasvavad leete põldude pääl, nad on ka keige palavama ilmaga ikka külmad, sellepärast pruugib neid talurahvas paisete pääle panemiseks, nagu teelehtigi, mis tee ääres kasvavad.

Kellel paise (koeranael) küljes on, see võtku kolm odratera, vajutagu igaühega kolm korda paise kohta ning visaku nad pääle vajutamist üle pahema õla kana ette.

Kes paisetest tahab lahti saada, hõerugu punase õunaga kolm korda ja viigu õuna neljapäva õhtul ristteede peale. See, kes teda sealt leiab ja ära sööb, pärib paised omale.

Kui ihu pääl paiseid on, siis pane paiselehti pääle, mille abil paised ruttu ära kaovad. Paiselehed kasvavad jõekallastel; nad on peaaegu takjalehtede sarnatsed, kuid palju valgemad ja veiksemad.

Paiseid arstitakse nii: Võetakse kirju äärdega taldrek, pannakse selle sisse külma vett ja kolm männipuu sütt ning kaabitakse sinnasamasse vette vaskraha küllest vaske. Paisetes haige viiakse saunalavale ja teda viheldakse siis selle veega.

Ütte hääd ja tarviliku plaastrid tegema. Võtta 1 nael kõllast vaha (või linnuvaha), osta aptekist ütte 1/2 naela velget pigi, ütte 1/4 naela paksu terpentiini, viis looti terpentiini piritust nink üts õlleklaasi täus kanebiõli ja lase seda kiik kokko, tulep kava poti seen sulatada ja seda iks üte puuga liiguten, nink perast saista; siis on sul üts plaaster kiige haavu ja paiside tarvis hää.

Paisete puhul heaks rohuks on sea pekk, kui teda paise peale pandakse. Ka küpse sibul on hea.

Kui veripaise lööb, siis tee mett soojaks ja sega rukkijahu sekka, tee salviks, määri peale. Teeb pehmeks.

Kui inimene omale haava lõekab ehk on veripaise, siis tuleb metsast kuusevaiku kuuse küljest korjata ja ära keeta, panna sisse mett, meevaha, võid, sibulaid; kõik hästi läbi keeta, seda plaastrid peale panna - puhastab ära.

Teelehe lehed - paise peal. Ka juured on rohi. Siis tarvitatakse veel: meelespea, ubalehti.

Paisete arstimine.
Üti külas kasvas varem suur lepp. Lepp oli üleni igavärviliste riidetükkidega kaetud. Lepp kutsuti "paiselepp". Kellel paised peal olid, võisid seda sel teel ära arstida, et mingisuguse värvilise riidetüki võtsid, sellega paiseid hõõrusid ja selle siis lepa külge kinnitasid. Sellest sai lepp nimeks "paiselepp" ja oli seepärast riidelappidega kaetud.

Paisele tuleb peale panna küpse sibulast, see hautab ruttu lahti.

Rahvas arstib paiset rukkileivatainaga, teerohu lehtedega või ka lehmasõnnikuga.

Paisete ravimine.
Paisete ravimiseks määriti viimased mee ja nisujahu seguga ja mindi siis kuuma sauna vihtlema.

Paised kaovad, kui teha neile nisukliivanni. See tehakse järgmiselt: nisukliidele valatakse pääle keeva vett ja lastakse haududa umbes tund. Tarvitamisel lisatakse sooja vett.

Kui paise või kasvaja tekib, siis võetagu küpsetatud soe sibul ja pandagu peale. Paise puhkeb siis varsti. Kui paise juba mädaneb, tuleb mäda enne välja pigistada ja siis alles sibulad peale panna.

Paiseid arstitakse sedaviisi, et küpsetatakse sibulaid ja pannakse neid paisele.

Ehk pannakse mett ja rukkijahu paisele.

Ehk võetakse paiselehti ja seotakse neid paisele.

Paisete vastu juua metsvõõrasemade teed ja pesta sellega.

Kui mõni koht paistetanud on, tuleb kartulikaabet peale panna.

Tussilago farfara = paiseleht.
Paiseleht. Paiselehed pannakse värskelt paise pääle, misläbi paised jooksma lähavad ja ära paranevad.

Tussilago farfara = paiseleht.
Paiseleht. Niisama kui Tori kihelkonnas. (Pannakse värskelt paise pääle, misläbi paised jooksma lähevad ja ära paranevad. )

Tussilago farfara = paiseleht.
Paiseleht - tarvitus niisama viisi. (Pannakse värskelt paise pääle, misläbi paised jooksma lähevad ja ära paranevad.)

Tussilago farfara = paiseleht.
Paiselehed pannakse värskelt paisete pääle, mis neid parandab.

[Matricaria chamomilla
Kummel] Sahvt õite kui ka varre seest välja pitsitata, hää roht paisetele, kes valu vähendab ja ennemalt määndab.

[Labiatae]
Glechoma hederacea
Maalishein. Lehed ja varred raudnõgestega segi tampi, siis linase riidega kärnade või uhatanud koha pääle panna.

[Labiatae]
Glechoma hederacea
Paistushain. Paistushainad keedetakse ummukses ja antakse leent paistustõbisele juua.

[Umbelliferae]
Cicuta virosa
Mürkhain. Mürkhaina juur, küpsetatud ja siis paisete pääle pandud, laskvat need ära kaduda.

[Solanaceae]
Solanum dulcamara
Maavits. Maavits ja kassiratas (Glechoma hederacea) keedetakse veega ummukses ära ja pestakse selle sooja veega ihu, kui see kärnas ja ülespaistetanud on.

[Solanaceae]
Solanum tuberosum Kartohvel. Kartohvlekaabe tõmbavat paistetanud kohtadest, mis palavad on, kuuma välja.

Paise pääle pannakse küpsetatud ja pooleks lõigatud sibul.

Paisetele peale panna kaalikaleht.

Arstitakse paise kaali-, teelehtede pealepaneku abil. Magus kaalilehega olla paisete kaotamiseks mõjus.

Teelehe juured. Teelehe lehed paise peale.

Nagu kapsalehtki, olnud paiseleht. Paiseleht, küpsetatud sibulad, mage rasvanahk ehk pekk tarvitatud ka paisete korral, kusjuures paiseleht siis tarvitusele võetud, kui paise juba jooksma läinud.

Dormentilla kuivalt pääle panna mädapaisetele.

6) Paisete, koeranaelte taolised: maa-aluse põesad keeta, keedisega pesta; kaovad ära.

Kui paised ehk kärnad ajavad ihu peale, siis kauvad nad ära, kui maavitsu keedetakse, seda vett juuakse ja selle veega pestakse ja vanni tehakse.

Kel on kuisa paised, sellele tehakse kuisavitsa vett.

10. Konnaheina juurikast tarvitati paisete arstimiseks.

Paiselehed. Lehti pandi paisetele pääle.

Teelehti pannakse paisete piale.

Paise- ja teelehed pruugiti paise arstimiseks.

Paisete vasta reinvars ja palderjan.

Paise pääle pantaks sibuld, piima sõõna, võileivapuru, kui ta puhkemata on.

Kuisapaise kasvab ja kahaneb, jookseb vahel tühjaks. Kuisavitstega aavitati, paja sees ummukses keeta ja seda vedelikku sisse anda ja varred peale keeta.

Kui kasvajad ja paised ajavad, siis vanaema tõi kasepahka ja vajutas sellega. Siis pidi terveks saama.

Haiguste arstimisest.
Laste kärni ja paiseid kautas see, kui kao- (kaevu-) tee pealt teelehti üles võeti kõige mättaga ja vaotati haiget kohta. Peale selle laps pidi sülitama kolm korda mätta peale ja mätas sai tagasi pandud vanasse kohta samas asendis, nagu enne olnud. Siis laps pidi tuppa minema ega tohtind tagasi vaadata. Kes tagasi vaatas, kautas arstimise mõju ja sai ema käest karvustada.

Rohi paistetuse vastu.
Vormi hein või rohi. Vormi lehta peale panna paistetand kohale ja kinni siduda. Tihti vahetada! Kaotab varsti ära. Üsna rasketel juhustel võtab umbes paar kuud aega.

Paisete vastu.
Paisete ärakaotamiseks pandi paisele peale pigiga kaetud lapid või jälle küpsesibulat.

Koduseid arstirohtusid on tarvitatud. Paiselehti värskelt pärast seoti paisete pääle.

Paised. (Koeranael, koeranastlik, peninagel). Paised on suured punased, ümbert paistetatud ja sinine. Keskel veikene tipp, mida paise pääks kutsutakse. Paisete all tuleb mõnikord mitu aega kannatada. Kui üks lõppeb hakkab teine jälle teisel kohal. Töötegemine peaaegu võimatu, sest paised teevad inimesel ihu haigeks. Kodune arstimine: kasvult korjatud toore paiselehtede päälhoidmine.

Paisetele pandi pigi või küpsesibulat peale.

Paisete vasta võta paiselehed, hõõru nendega ja pane paise piale.

Paiseleht pannakse mädapaise peale, kisub heaste mäda välja.

Paised. Mädapaisetele võetakse värsked paiselehelehed, klopitas mahl välja ja pannakse peale.

[Paised]
Ka keedetas linaseemnetest paks pudru ja pandas rätikuga peale.

Umbe. Lõhki aetud ehk millekagi torgatud haav, kuhu mustus sisse on läinud ja hakkab paistetama ja mäda tekitama.
Võetakse 2 osa kuusevaiku ja 1 osa värsket võid, keedetas segi ja pannakse peale. Ka mässitas paistetanud koht takjalehe sisse.

Paisedi pääle kõlbasõ' väiga häste paisõlehe' koorõga (päälsega).

Korbalehed (paiselehed), nendega arstiti paiseid, pekseti kahe punase raudkivi vahel puruks ja pandi peale.

Kui mõni paise hakkab kasvama, siis panda peedileht peale, see teeb kohe terveks.

Paisetele pandi piale teelehti ja kualilehti (kaalilehti).

Paiseleht oli abinõuks, kui paistetas kusagilt või mädanes.

Emalehte (paiselehte) pannakse paisete ja haavade pääle, samuti teelehte. Paiselehte nimetab rahvas siin emaleheks: tema pehme ja soe villane külg olla "oma ema" ja läikiv külm külg olla "võerasema". Paiselehe õied on aga "väikest sorti võililled".

Koeranaelale, paisele pandi peale küpsesibulat.

Paisetele pandi päälä tuaroosi lehti ja takjalehti, ka kameliteed.

Paisele pandi värskeid teelehti (taim) pääle ja mässiti riidega kinni.

Paisele pandi pääle paiselehti ja tõrva. Neljapäeva õhtuti tarvitati ka järvemuda ja mett määrimiseks.

Paiseid raviti küpse sibula, seebilapi ja tökati abil.

Paisete ravimiks on kaalilehed, teelehed ja mustasõstralehed.

Paisete puhul on pehmendavaks vahendiks pääle panna tuhas küpsetatud sibulat.

Mitmesuguste paisete, haavade ja tõbede vastu aitab üheksamaa õilest valmistatud salv. Selleks võetakse nimetatud taime õisi, kuivatatakse, hõõrutakse peeneks pulbriks, segatakse hapukoorega parajaks salviks ja määritakse haavale.

Paiselehti pandi haava piale, kus oli paised. Lapsed mängisid paiselehe õitega.

Paisele pandi küpset sibult, soola ja leva puru, soola ja tüma segu ehk või ja leva puru.

Paise aeti noaga katki pandi pääle küpset sibult, searasva.

Tee- ja sinilille-lehti pannakse mädanevatele haavadele ja paisetele.

Paiseleht - paisete ja haavade, kui ka paistetanud kohtade pääle arstirohuna.

Paiseleht, nagu nimi juba ütleb, tarvitatakse paisetele panemiseks.

Paiseid pole tihti üldse arstitud. Lastud niisama iseenesest paraneda, kusjuures, et paise läheks ennemini "jooksma" (mäda hakkaks välja voolama), paisele pandud peale paiselehti või toodud siis apteegist paiseplaastrit, mida määritud linasele lapile ja mis siis pandud paisele.

Paiseleht.
Paiselehte tarvitatakse, nagu juba nimigi osutab, peamiselt paisetele panemiseks. Ka pannakse paiselehti haavale, kusjuures lehele pannakse ka tõrva. Tõrvane lehepool läheb haava poole.

Pundund kohale pannakse linase riide ehmeid ja kardulitärklist.

Vesi palavas ajada, tõruksesse (toobrisse) kallata ja kaseviht ja suul sisse panna. Kasevihal lasta hästi liguneda ja siis selle viiga vihelda, siis kaovad paised ära.

Paisete vastu on hõbepaiude lehed head, neid keeta, sisse võtta ja peale määrida, need on kõik vanal ajad läbikatsutud ja eaks leitud, ega siis talurahval arstisi olnud, ma olen seda kõik oma vanematelt kuulnud ja meeles pidanud.

Paisel panti paiselehti pääle, mett ja rüäpöögle jahu, sellest tetti sihante taigen, see panti pääle.

Paiselle tehasse plaasterit linnumagusast, sii kisub hästi. Mõned kunsitavad sedasi, et vajutavad rahaga, siis minnasse kolme tii aru piale ja visati siis raha üle õla ja kis siis selle leiab, sellele lähevad paised külge. Paisetelle on hia küpsesibulad piale panna. Vanasti määriti rattamäärdega, aga sii olli teistmuudi kui nüüdne rattamääre on. Poest sai tuudud ja kui said korda kolm määrida, siis kadusidki ära.

Küpsetatud sibulat tarvitati mitme häda vastu. Kõrva ma tean küll vähem, aga umbeshaige vasta, paise vasta, köha vasta lastele, kui köhisid.
Sibul pandakse soojendamise mõttes, kui ta päälepoole pandas.

Vanast panti paiselehti paise pääle.

Paise suenteti ka mitme muu asjaga, et hakaks mädanema, ja kui mäda peale tuli, siis pandi peale, mis mäda välja kiskus, kas küpset sibulad ehk silguleiva, soolaleiva, searasva kild, võileivapuru, pigi ehk hülgerasva.

Tammekoor, tehti teed ja joodi, ka selle tee sees märjast kastetud lapid siuti paistes kuha peale.

Paisulehed pandi paisete ja haavade peale.

Paisid sai arstitud, inimesed tegid isi ka plaastrid. Kaseurvadest, värsked urvad, mis kevadel hakkavad, neist keetsid plaastreid ja kasekooretökust (must ja on hais ka, tökast, s.t. tökat). See aitas ka paiseid. Sellega määriti.

Ülendi külas Kõpu kabeli ligidal on vana pärn. Rahvas üiab teda "Ülendi äbajumalaks". Selle pärna okste külges oli enne alati kõiksugu paelu ja lipsusi. Minu ema, kes oli sündinud 1860. a., mäletas veel, et suvistepühadel ja jaanipäeval viidud pärnale ohvriande. Siis ta ilustatud veel tupsude ja lipsudega ära. Kellel paised olnd, see pigistand sene paelaga, mis seal külges oli, siis kadusid paised kohe ära. Ta koor on kangesti pahkline; need olla inimeste ädad, mis jumal oma külge on võtnd.
Ükskord Ülendi Toomal olnd tagumiku peal suur paise ja see põle kudagi paranend. See olnd üks nelipühi esimese püha omigu, kui Toomas viind ohvri pärnale. Sellesama pääva paise läind lõhki ja akand paranema. See lugu juhtus umbes 60-70 a. eest.

Teeleht kasvab õuel, teede ääres ja põlluservadel; lehti pandi mädamuhkude peale, kisub mäda rutem välja.

Paiseleht kasvab põllukraavi kallastel, õitseb varakevade, kui muu rohi alles üles tõusma hakkab, lehti pannakse mädapaisete peale, aitab tervendada. Õied on kollased, võilillede sarnased.

Kuuse oksi keedetakse pühade munade värvimiseks, annab kollast värvi. Keedetud kuuseoksavett antakse suhkruga loomadele punasekusemise vastu rohuks.
Kuuse vaiku pandi mädamuhu peale, see kiskus mäda välja, vaiku pandi ka pakatand jalakanna peale, tegi kohe terveks. Kuuse vaigust tehti peaharju. Vaik tehti sulaks ja valati seaharjaste sisse, harjased jäid harja piideks, vaigust oli harja keha ja käepide, kus sees ka harjased olid.

Paiseid toherdatasse ninda, et ümmergune tuares leppahalg aetasse tulisest ja vajutatasse paise ümbert.

Paisele pantakse pääle: mett, leivataokand soolaga, tõrva ja saapapigi ja tubakat.

Paisele pandi pääle küpset sibulat ja vööti paise mäda, pandi nartsu pääle ja viidi narts nelja teeristi pääle kivi alla.

Paise otste peale pandi ka värske või ja leivapuru, see võtab mäda ära. Küpse sibul võtab samuti.

Paisede peal hoietadakse paiselehti, siis kaovad nad rutem ära ja koht, kus haigus oli saab seda varem terveks.

Meelses oli suur mänd, kuhu raha pandi ja paiseid muljuti. Ka oli Meelses püha pärn.

Muhud ehk paised kutsuti. Panti pääle paiselehte ja võid, pekiliha kah, seni kui juuksma hakkas, sie jahutas. Pigista ei või, jookseb ise vällä.

Kasvajad on suured mädanikud verepaised. Sis tuleb nendele piale panda tielehed, nied on pehmed ja puhastavad mädanikku.
Ta läheb igale poole. Trehvab inimene pesema musta vie kohast, ehk saunast hakkavad ka. Kui nasterahvas on kuuhaiguses, peab saunas ühe koha peal olema ja enda jaos viht. Kõiksugused haigused, paised ja pienikesed näpikud tulevad sellest mustast haigusest, kui selle musta nasterahva jälgi puudub inimene. Ma saunas ise pesin, vihtlesin teise naisterahva järgi tema vihaga. Võttasin hakkasin pihtu ja rindu vihtlema. Ajas väiksed näpikud rinna alla, mädanik ja märg õli. Miski mulle ei aitanud. Käisin saunas ja vajotasin mullaga ja vihalehtedega, mis jäänd lava alla. Panin plekitüki peale põlem ja selle tuhaga vajotasin, kolm nel'lapäeva õhtut. Pidi olema nisukene kuu, kus kolm nellapäeva on sies.
Viimaks mina ise kietsin roho. Sinna tuleb panna võid, mageda rasva, siis püssirohtu, liha soolvett, hapumanti, sinikivi, kollane väävel, elavhõbe, sala kuuse tõrva, mis kuuse küllest ära ajab, linnumagusa, linnu kärge kah. Kel ma ikka kietsin, sie terveks sai. Püssirohi, sie on pää tähtsus. Nüid kieta ei saa, neid rohtusi apteegist ei saa. Sie on kõik niisukese hakand haiguse vastu. Minu mies järves pesi ja järveviest tuli haigus, selja taga ja ristluude päält, üksteise külge luetud, niskesed pöiglaotsa suurused kasvandused. Juba sial järves suples mõni must naisterahvas enne täda selle koha pial. Nägin musta pindet sial. Mullaga käisime sial järve ääres vajotamas, ei saand terveks. Kietsin roho.

Paised: pidid hakkama, kui oo paha verd ihos. Arstimise jaos pandi peäle paiselehti, teelehti, kaalelehti, koera lasti lakku, et koera keelel olla üheksamät rohtu.

Linaseemnepuder lapiga peale panna paistetuse ja paisete peale, parandab haiged kohad kiiresti.

Tammelehtedest ja -koorest keedetud kange tee on heaks rohuks tulehaavadele, mädapaisete ja haudunud jalgadele hea (jalgu pesta selle teega).

Paisete ja haavade arstimiseks keedeti rohtu, milleks oli tarvis vaha, searasva ehk võid, mett, vaiku, ruki- ehk kaeraorast. Need ained keedeti pudruks, hiljem määriti haigele ja seoti kinni.

[teeleht] Lömakslitsutud lehed on heaks rohuks mesilase nõelamise puhul, põletikuliste paisete peale panna.

Paisetele oli peale pandud savi ja küpsetatud sibulat.

Paisete peale pannakse sibulat ja paiselehte ja kui paise on juba katki, siis pannakse tõrva peale, see võtab paistetuse ära ja kisub ka mäda välja.

Kopsuhaiguste vastu tarvitati ussi pealt viina. Paised - paiselehed.

Paiseid arstiti, kui pandi peale paiseleht. Määriti värske koore või võiga. Kui see ei aidanud, joodi ussivett või ussiviina.

Paisete peale pandi paise- ehk kobralehti, samuti teelehti. Kasutati ka küpsetatud kuuma sibulat.

Paisõhtõ pääle köüteti väkev tsialiha lips, tu hoit lämmä ja oll määri iist ka. Mõnõ pani nailõ paisilõ mis kavva edesi mädäsi, pääle ingusmääri (inglismääri), määr kisk väega mätä vällä ja sis väega haltas ka. Paisidõ pääle panti suvitsõl aol kõik määri ja roho pasõlehtiga, vai ka verevänakri lehtiga. Paisõlehti panti ka ilma minkõldaki paisõ pääle, a abi tuust om ka väikene.

Paisele panti paiselehti pääle ja hapundkoort kah veel. (Paiseleht - teeleht.)

Paisete puhul pandi küpsetatud sibulat peale ja kobra- ehk paiselehti ning teelehti.

Kuidas raviti paiseid?
Paisetele pandi paiselehti peale ja määriti rasvaga.

Kuidas raviti paiseid? Paiseid hõõruti maaleinaga. Paiseid määriti ka rasvaga.

[Kuidas raviti paiseid?]
Paisetele pandi paiselehti peale.

[Kuidas raviti paiseid?] Paisetele pandi küpsetatud sibulat peale ja soola tõrvaga segisegatuna. Paiseid raviti jooksvas vees ja käidi suplemas. Paiseid raviti sooja lehma sõnnikuga.

Paisetele pandi peale küpsetatud sibulat või võileivapuru.

Paisete puhul asetati paise peale küpsetatud sibul.

Paisetele pandi peale sibulat.

[saarelehte, teelehte, purukstambitud raudriialehte, paiselehte ehk vaeslapselehte.] Umbhaigele ja paisetele pandi neid ka, aga ainult siis, kui nad ära puhkesid.

Paisetele pandi peale küpsetatud sibulat ehk teelehte ehk mett. Aitas ka tangupuder võiga peale panna.

Lepapuu kasvajaga muljuti paiset. Ühe kasvajaga võis ainult ühte paiset muljuda, siis pidi kasvaja ära viskama.

Paisetele pandi peale küpsetatud sibulat või kummelikompress või palavat rasvaputru.

Paisetele pandi peale vaeselapselehte e. paiselehte. Venelased nimetasid paiselehe siledat poolt "omaema" ja karvast poolt "võõrasema".

Teelehed, samuti maksalehed, on head peale panna paisetele, haudunud kohtadele, kärnadele.

Paisetele pandi peale maksaleht. Kui paisel aga oli juba mäda all, siis pandi peale magedat searasva.

Kuusetõrva keideti. Mageda rasva pandi hulka, segamine keideti ja pandi lõhkend haava päälä ja paise päälä ja mädänäma mend haava päälä.

Paisetele pandi küpsetatud sibulat peale.

Paisetele pandi peale küpsetatud sibulat.

Paisele pandi talve küpse sibulast peale. Sibulas palava tuha sisse ja paisele piale, see piab aitama parandada.

Paised. Leivapuru näriti võiga suus segi ja pandi paisele. Paisele pandi peale veel magedat searasva ja keedeti kuusevaigust ja koorest määret.

Paised. Vaks, mage või, puhas vaha ja kuusevaik keedeti segi kaunis pehmeks pudruks ja pandi paisele.

Paised. Kuusetõrv ja teelehti pandi peale.

Paised. 3 sütt ja 3 hõberaha pandi vette, kullid ülespoole. Selle veega pesti paiseid. Pärast vesi visati külma saunakerisele. Kui soojalt keriselt auru tuleb, siis tulevad tagasi. Ka naisnõgelaste veega pesta. Need on roosade õitega lilled. Kohapeal metsades on neid.

Paised. Paisetele pandi ploomirasva nahka peale, ka võileivapuru ja teelehti.

Hapukoor keedeti õliks, hakiti sisse raudrohu õisi ja keedeti veel kord. Seda määriti paisetele.

Sibul segada meega, panna paisele peale, on kiskunud paise jooksma.

Paiseleht.
Jälle ei mäleta muud kui ta nime. Ehk pandi teda ka punetava paise piale - milleks see nimi muidu?

[Takjajuure] salv on paisete rohi.

Kui oli paise, siis pandi küpse sibul peale.

Kui oli paise, siis pandi küpse sibul peale.

Paised. Minu ema pani küpsesibulat ja kartulikaabet peale.

Keedetud kumelid: tehti kompressi hambavalu ja paisetuse vastu.
Silma raviti külma vee kompressiga. Kimaroi, perasoole haigust, raviti külma vee kompressiga. Lihaste ja põlvehaiguseid raviti, soolases vees leotatud väänatud lapp pandi haige peale, seoti villase rätiga kinni õhtul enne magama heitmist. See parandas hästi

Paisete ravi.
Peale ussihammustuse tekkisid suured punased pikergused kolme mädapeaga paised.
Ravi. Põllult korjasime paiselehti, külma veega puhastasime puhtaks. Lehed pidi olema täitsa värsked. Suur vesi sai ära raputatud, lehed üksteise peale laduda, kaunis paks kiht. Neid lehti sai pudrunuiaga tambitud, nii et vesi välja tuli, ja kohe paisele peale panna ja pealt sai kinni seotud. Võttis valu ja paise lahti.
Kui lehed läksid tuliseks, tuli sama protseduur korrata. Paiselehed tulid haigele asetada libe pool allapoole.
See ravi parandas hästi, andsin teadmisi edasi teistele.

Paised.
Paised olid mitme liiki: mädapaised ja veripaised. Ühed olid väiksed punased ja mädapead otsas ja väga valusad. Ühed olid suured sinised ja pekergused.
Ravi - paisele pandi peale tuha sees küpsetatud sibulat ja seoti kinni. Siis veel värsked teelehed puhtalt kinni seotud, soolast sealiha.

Paisele pandi tielehte peale. Pealmine pool paise poole.

Paised. Sibul soendati pehmeks ja pandi peale. Linnumett ja rukkijahu tambiti segamini, tehti plaaster. Seoti lapiga peale. See pidi puhastama. Ema rääkis, et tema ema toonud metsast kohe toobriga mett. Venevere metsast toonud.

Paiserohi - paisele pääle, sai terves.

Paiselehe ol´li paisete vasta.

Paisele küdseti vanast sipul pääle vai hautati paksupiimä.

Paisele pandi paiseleht külma poolega peale.

Paiseid raviti vanal ajal küpsetatud sibulaga. Siis veel aeti sulaks okaspuu tõrv ja pandi peale linase lapiga.

Paised.
Kui tekkis kuhugile paise, siis võeti sibul, kooriti ja küpsetati ära. See küpsetatud sibul pandi paisele pääle. Seda tehti nii kaua, kuni paise „ää puhkes“, mäda välja jooksis. Siis pandi tavaline haavaplaaster [vaata nr 16].

Suveajal raviti paiseid kaalikalehtede peale asetamisega, mis mäda välja kiskus. Talvel oli paiseid vähem.

Ka paisetele pandi küpsetatud sibulat peale.

Kuuma küpsetatud sibulat pandi paisele peale, et mädaneks rutem mäda sisse.

Teelehed paisete peale - võtab mädaniku välja.

Paisele tetti plaasterd. Orashainad lasti kokku korjata ja pandi kellegi sisse. Ei mäletä enämb, mille sisse, aga plaasterd pandi pääle.

Kraavivitsad, kuisavitsad, maavitsad - kolm nime ühe taime kohta. See on puine taim, peened marjad küljes. [Kuisavitste] marju ei sööda. Kuisavitstedega arstiti igasuguseid paiseid, jooksvat.

Kui oli paistes või mädanik, pandi peale paiseleht.

Paiseleht oli paisete vastu. Üks pool paiselehel on külm ja sile, hüütakse võõrasema, teine pool pehme ja karvane - oma ema.

Tiileht pandi piale, kui oli paise või umbe - sie tõmbas kõik välja.

Paised. Inimesed arstisivad paiseid ja koeranaelu oma ihu küllest mitmet moodu. Määrisivad paised koore või rasvaga ehk võiga kokku, lasivad koeral neid lakkuda. Kõige parem arstija oli veike tuakoer või kutsikas. pandi ka paisele tulist leiba peale, tuliseid kaeru, leivatainas. Sool ja leib näriti segu, pandi soola-leiva puru peale.

[Paised.]
Küpse sibulad. Toorest sibulat taoti ja pandi peale.

[Paised.]
Alood. /---/

Teeleht.
Kasvas vanaste õues teede äärtes ja nüidki, eks sellest tuli nimigi. Õied valged, kui lased õitsema minna. Pandi ka vahest valutava koha või paise piale jahutuseks. Teed temast küll ei ole keedetud ja loom ka ei taha teda süia.

Paistetust [viheldi] kadakavihaga kuivas ja kuumas. Paisetele pandi päeval enne sauna leivajuuretist ehk ka värsket haputaignat ja siuti riidega kinni. Viheldi siis läbi riide pihlakase vihaga. See kole haputaigen kiskus küll paised tühjaks, augud rode mustasid taga. Taigen pesti maha veega, kuhu näpuga kolm kord soola sisse pandi. Siis suuti riidega kinni ja hoiti, et küüneviha sisse ei mend.

Küpse sibul vere lupjumise, paise ja muu rohi.

Oli paise vasakul puusal - suur ja vihane - ütles: „Võta sibul, küpseta ära ja pane paisele pääle nii kuumalt, kui saad. Siis mälu suus tükk leiba soolaga ja kata sibul selle pudruga. Siis võta lapp ja määri selle ääred sula kuusevaiguga, et jääks terve koha peale kinni ümberringi.“ Ja ime: teine päev oli lapialune mäda täis koos paisesüdamega. Siis tuli see ära visata tulde ja uus puhas lapp pääle. Ütles, et kui on suiaeg, siis pane lapi alla kas teeleht või paiseleht. Ja pole minul enam eluaeg paiseid olnud, kuigi teistel neid ravida tuli, velskrina Siberis tegutsedes.

Paiseid ema ravis nii. Võttis jussirohutaime juurtega üles ja vajutas paiset. Siis võttis teise taime ja vajutas sellega ja võttis veel kolmanda taime ja vajutas sellega. Ema ravi aitas. Jussirohi on kuiv rohi, vikat seda ei niida.

Paiseleht ja kumel keedeti segamini ja pandi paisetele teed kompressina peale.

Umbe.
Siapekki. Hautet sibulet ja võilevä pudru.
Ka paisele hautatud sibuld ja võilevä pudru.

Kui paise oli, siis tiilehti või takisse lehti pääle, et tuu kisub paistuse ärä, palaviku vällä.

Sügelemine.
Haige koht sügeleb, kratsib ja küüneviha läks sisse. Keedetud, küpsetatud sibult pandi peale, ka paisele ja koeranaelale.

/---/ Tõin siis poest viina, ostsin mett ja rääkisin, et mille jaoks mett hädasti vaja, et käsi on haige ja paistes. Siis anti sealt aaloelilli ka mulle. Panin siis peale aaloelilli tükikese, hästi palju mett riidelapi peale, riidelapi niisutasin enne hästi viinaga läbi ja siis kõige selle peale hästi paks tugev side ja siis villane sall, paksu villase salli mähkisin käe ümber. Kui lõpuks mäda lahti lõi, oli nagu kolm suurt paisesüdant sees ja kui need välja tulid, siis jäi järele nii suur auk, et pane kohe väikse sõrme ots sisse. /---/

[Haab.]
Kui jalg paistet, siss mähi sõnajalge ja sai mul tervess.

Paise.
Paise pääle pandi sibult. Kütsatit ärä ja koore siist vällä ja panet marle sisse või rõõva pääle ja sellege mähit kinni, kige parem rohi.

Paisele pandi soe küpsetatud sibul, et mäda välja tuleks.

Paisete ja paistetanud koha peale pandi kaalikapealseid, lepalehti, paiselehti, teelehti, raudrohtu, kumeleid, krookslehti, piparmünti või liivateed. Neist ravimitest keedeti teed ja pandi haigele kohale soojad mähised peale ehk pandi kohe maast nopituna haigele kohale. Need ravimid alandavad palavikku ja vähendavad valu.

Küpsesibulat pandi paisetele peale.

Paisetele pandi paiselehti peale.

Teeleht on ka üks, mis võtab palaviku ära. Kui on mõni paise, siis teeleht on hea peale panna.

/---/ Ka tee- ja takjalehti võib paise peale panna. Need kisuvad palaviku välja.

Praetud sibulat pandi paisete peale.

Koeranaelale pandi küpsetatud sibulat ja rasvakelmet, mis puhastas ja hoidis pehme teist. Ka paisel ikka seesama rohi.

Mul oll tütar viie-kuvve aastane. Olli üts koirakene tullu, lats heitü tuud ja tull kainla alla paistus. Piusa takah oll üts vanainemine, tuu opõt. Linaseemne kiitse är, koorega pidi kiitma, pandse paar korda pääle, alanes är.

Sibulat pandi, kui paise oli, küps sibul, umbhaige või mädanemas, sinna peale.

/---/ Kui oli paise või koeranael, siis pandi tuha sees hautatud sibulat peale, pärast, enne lõplikku tervenemist, veel soolast pekki peale, siis paranes.

Kui oli paise ja valus ning paistetus suur, oli heaks raviks küpsesibul või soolapekk. Mõlemad vähendasid valu ja kiirendasid paranemist. Küpsesibul saadi nii, et toores sibul asetati koorega kuuma tuha sisse hauduma. Jahtunult kooriti ära ja harutati sibul lahti. Ühest suurest sibulast jätkus mitmeks kompressiks.

Koeranaelad olid Albert Tominga teada suured kõvad vistrikud, millel oli see mädakolle. Veel suuremat mädalist kohta nimetati aga paiseks juba. Koeranael võis ise vahel ära kuivada ja kaduda, kuid paise püsis ja sees algas suur mädanemine. Paised tekkisid sellistesse tülikatesse kohtadesse, kas oli hõõrumist, nagu kaenla ümbrusesse. Higine ja must töö suvisel ajal soodustasid paisete tekkimist ja kui inimene veel kuskilt naha katki tõmbas ja tal juba mõni paise küljes oli, võis kohe karta, et pisikud lähevad katkise koha kaudu lihasse ja tulevad uued paised. Öeldi ka, et kui inimesel on palju paiseid, siis olevat tal kangesti paha veri.
Paise raviks pandi küpsesibulat peale. Selleks asetati koorega toores sibul pliidi alla kuuma tuha sisse ja seal haudus sibul pehmeks. Lasti jahtuda ja siis võeti koor ära ja sibul lõigati pooleks ja harutati lehtedeks, ühekorraga võis peale panna mitu sibulalehte, ühest sibulast jätkus mitmeks korraks. Küpsesibul kompressina alandas palavikku, kiirendas paise paranemist. Apteegist sai osta ka kollakat pulka, oli kõva poole sõrme jämedune pulk, sealt sai noaga tükk võtta ja veidi soojendada tule peale, et sai lapi peale määrida ja see määre oli sama hea nagu küpsesibul. Selle rohu nimi pole meeles. Kui küsiti paiseplaastrit, siis anti seda. Seda kehaosa, kus olid paised, ei tohtinud enne pesta, kui olid täielikult kinni kasvanud. Kel oli kodus viina, see võis küll viinase lapiga paise ümbert nahka puhastada pisikutest.

/---/ Paisele sobis ka küpsesibul ja see pandi lapiga kinniseotult peale. Selleks asetati koorega sibul kuuma tuha sisse pliidi alla küpsema. Kui oli küps, lasti veidi jahtuda ja siis võeti koor ära ja mitu pehmet sibulalehte asetati paisele. See tõmbas paise ilusaks ja haige koht hakkas paranema. Ka soolapekiga raviti paiset, selleks lõigati õhuke viil pekki ja asetati laialt paisele. Kui paise oli avanenud, oli valus, sest sool ajas kipitama, kuid sellest ei hoolitud. Pekk parandas ja puhastas. Paisete puhul ei tohtinud haiget kohta pesta. Oleks asja hullemaks teinud, kui vesi oleks paise sisse läinud ja ka pisikud oleksid laiali läinud. Vajaduse korral võis viina sisse kastetud lapiga ümbrust puhastada ja lapp pärast pliidi alla visata.

Koeranaelad ja paised olid ühesugused mädanevad kohad, kuid koeranaelad olid väiksemad, paised suuremad. /---/ Koeranaelale ja paisele tehti ühesugust ravi. Tehti küpsesibula kompressi. Selleks asetati toores koorega sibul kas pliidi alla või ahju kuuma tuha sisse. Kuumas tuhas hoiti vast pool tundi või rohkemgi. Väljavõetult lasti jahtuda. Tihti oli sibul pealt üleküpsenud ja siis tuli koorega koos see kõrbenud osa maha võtta ja alt ilusaid küpsesibula lehti võta. Ühest sibulast jätkus mitmeks korraks pealepanemiseks. Küpsesibul tõmbas valu vähemaks, vähendas põletikku, kiirendas paranemist. /---/

/---/ Paisele asetati peale küpsesibula kompress. Selleks asetati toores koorega sibul pliidi alla kuuma tuha sisse ja seal haudus sibul pehmeks. Jahtunult kooriti ära ja sellisest sibulast sai paisele päevaks või kaheks. Sibul tõmbas nagu valu vähemaks ja võttis paistetuse vähemaks. /---/

Hautatud sibul oli hea mädaniku puhul peale panna. Selleks hautati kuumas tuhas koorega sibul. Haudunud sibulal võeti koor ära ja harutati sibulalõik lahti ning asetati haige koha peale ja siis lapp ümber. Eriti hea oli selline sibul niinimetatud umbeshaige sõrmele, isegi paisetele asetati sama rohi peale. Vähendas valu ja tegi mäda kiiremini valmis.

Sibula- ja valgeristiku hautist pandi paisetele peale.

Saialille leotist on hea peale panna paisetele, põletushaavadele.

Verejooksu peatamiseks kasutati raudrohtu. Samuti oli raudrohi raviks paisetele, seedehäiretele, maksahaigustele.

Paise peale asetati küpset sibulat.

Paise hakkab kasvama väikse muhuna, pärast hakkab punatama, siis tuleb peal hoida teelehti, kaalikalehti. Need kisuvad palaviku, pärast lööb augu, siis tuleb mäda. Kui mäda tuleb, siis tuleb tükk leiba, võid, soola suus segamini närida, et pehme on (mitte vedel), panna paise peale. See kisub ruttu mäda välja.

Paised.
Paisetele ~ isandad ~ ja umbhaavadele pandi peale tieditelehti, sualast siapekki, küpsädetud sibula, leivataigina. /---/ Kui paise oli veel punane ~ vihane ~, ei hoitud peale tieditelehe selle peal midagi. See oli paistetuse ~ paisetuse ~ vastu. Sealt ei olnud veel midagi kiskuda ja muud asjad võisid ainult valu suurendada.
Kui paise hakkas juba vaalakamast tõmmama, siis oli mäda all. Siis pandi liha ja sibulat ning tainast. /---/

Paised.
Paised saab maa päält või kui veri on alam. Mõni koht lööb punatses ja lähab kõvas. Pärast tuleb mäda sisse. Pallu kohe. Lusikutäis tuleb mõnest paisest.
Paisete pääle pannas toorest sibult, kui paise veel kinni on. Siss mähitse kinni. Siss ta haudub ja lähab lahti, mäda tuleb välla. Kui mäda juba alla lööb [= kui paise sisemuses tekib juba mädakolle], siss võeti mõhest levatainast, pandi soola sekka ja pandi paisele pääle. Tainas kisub siss paise lahti ja mäda välla. Mäda ei läha siss laiali ja saab terves, uusi paisid ei tule änam. Vat paise kõrva tuleb kohe uus paise, kui mädast vett naha pääle lähab.
Vat kui paise on, siss pantse ka kardulakaabet pääle. See ei lase mädanikul edesi minna, puhastab ära. Ta üks puhastaja asi on.

Paise peale pandi paiselehti või ka teelehti, kui paiselehti ei olnud kusagilt saada. Need kasvavad kraavikallastel, suured laiad lehed. Teelehed kasvavad igas õues. Tarvis ainult tunda.

Kui veri hakkas valvama, paise tuli, küpset sibulat pele. Mul oli jala päkka all ilma jurakas, siis levatainas si avitas, katti süija, et mäda välla tules.

Mädapaise.
Mädanevale paisele pandi küpsetatud sibul peale seda tihti vahetades. Võis panna ka mageda või ja rukkileiva puru vaheldumisi. Oli ka pandud toorest hakitud sibulat. Peale puhkemist võis panna ka linaseemne keedist peale või rohelist kapsalehte.

Koeranel ja paise.
Koeranael väike, paise suur. Esialgu teelehe kompressid. Kui punetus kadunud ja mädapea tekkinud, küpsetatud sibula kompress. Mäda voolamisel paise (koeranaela) ümbrus pesta tõrvaseebiga puhtaks ja uus kompress. Kui „süda“ väljas, linane lapp vana haavasalviga. Paise ja koeranaela põdemisel ei tohtinud juua õlut (käesoleval ajal veel limonaadi, pepsikolat) - see tähendab jooki, milles pooleldi käärinud suhkrut.

Haavarohuks olid peamiselt paiselehed ja teelehed. Ka mädanevaid paiseid arstiti nendega.

Sibul - toorelt ja küpsetatult külmetushaiguste, eriti köha raviks, mädanikkudele ja põletuste puhul kompressideks.

Teeleht.
Paisetele ja põletikkude raviks kompressina.

Okupatsiooni ajal kannatasime ka paisete ja koeranaelte käes, neid tuli ihu peale ja isegi näo peale. Sai hautatud sibulat kuumas tuhas ja paisetele peale seotud, see tegi paise või koeranaela pehmeks ja tõmbas mäda välja.

Paisele pidi tulises tuhas küpsetatud suur sibul peale siduma.

Ka paised tulevad põrutamisest. Paise näol tuleb halb veri välja, mis on ära põrutatud. Paiseleht aitab.

Paiselehte, kui midagi paise on või lõikad midagi, kisub palaviku välja, kui peale paned.

Mina olin juba 14-15-aastane, siis mul käevarre peale tuli üks paise. Siis segati mesi ja püüglijahu ja küpsetati sibulat pliidi alla. Kõik need segati ära ja siis pandi peale plaastrina, et see pidi hautama siis tema ruttu jooksma.

Paisete peale soovitati panna küpset sibulast, et sie pidi kiskuma mäda välja.

Paise peale pannakse kaalilehte või teelehte.

Mul oli paise otsa ees. Vanatädi hoidis peal värske kapsa lehte. Pani kapsalehe peale ja sidus kinni. Ka pani ta mõnikord peale pliidi all tuha sees küpsetatud sooja sibula.

Paise peale pandi tuline sibul. /---/

Sibulaga oli lugu nii, et kui paise oli vihane, see tähendab punane, algastmes, siis ei tohtinud sibulat peale panna. Sibul kisub. Kuid kui paise on punane, ei ole ju midagi kiskuda ja see tekitab veel suuremat valu. Kui paise muutus juba valgeks, õli mädä all, siis pandi sibul peale, et see kiirendaks mäda jooksma hakkamist. Enne seda hoiti paise peal tiedite (= tee) leht palaviku vähendamiseks, kui paise oli sarnases kohas, kus seda üldse oli võimalik kinni siduda. Paiset kutsuti ka isand.

Endises Vana-Kariste Kamalis, praegu Tihemetsa Kamali: seal raviti koeranaelu ja paiseid kodus nii. Kui oli lahti tegemata, pandi küpse sibulas otsa. Lahti tehes pandi pehmet kuusevaiku peale, vaik hästi kinni ja puhastas ära.

Paisele pandi teelehte pääle. Salvi keedeti: pandi mett, vaiku ja viina. Segati ja lasti ära hanguda, pandi pääle. Mul olli kaindla alla paise. Ma tei salvi ja panni pääle, siis läits juuksma. Lätsi sanna ja sai ära puhastada.

Paisele pandi sibulat peale, küpsetatud sibulat.

Paisete vastu - küpsetatud sibul peale panna, mädarõigast riivida, panna marli vahele ja asetada haigele kohale.

Värske kapsaleht pandi paise peale.

Paisetele panin küpse sibult peale. Korra olin üle kere täis paiseid. Siis sidusin ise sedemega ümmert kere sibulaid.

Vanasti oli tihti paised, selle rohi on sibul, siis võtab varsti selle südame välja - küpsesibul.

Metsoa leht pidi olema hea kasvajate ja paisete vastu, et puhastab verd. Ta kasvab metsa veeres, kus on veelormi [?] kohad. Peaaegu hariliku oalehe moodi on.

Teelehte pandi peale, kui umbe oli või katki oli, paistes või. Teeleht pandakse, see tõmmab palavikku välja.

Teelehti pandi paistetanud kohale.

Paise - sibul pandi küpsema, too siis aitab.

Õel oli tagumiku peal paise. Tehti siis soola-leiva puru ehk jälle sibulast küpsetati ja pandi. Paised tulevad, mõni räägib, et kui kehvasti süüa saad.

Paise puhul sai magedam pekitükk (toores) peale panna. Samuti oli hea küpsesibul, mis kuumas tuhas koorega pehmeks hautati. Siis võeti koor ära ja „harutati“ sibul lahti. Ühest sibulast sai mitu korda. Pärast seoti lapiga kinni. Selleks tarvitati puhtaks pestud vana pesu küljest tõmmatud riba. Apteegist marlit es ostetud nagu tänapäeval. Pekk või hautatud sibul kiirendas tervenemist, vähendas valu ja mäda sai kiiremini valmis. /---/

Samuti mitmete haiguste, eriti paisete puhul, on asetatud peale hautatud sibul.

Paiselehti ja teelehti kasutati rohkesti paistetuse ja mädanevate haavade raviks, ka võileiva sodi, mis suus enne valmis tehti.

Esimese maailmasõja ajal olid saksa sõdurid ka meie külas. Nad käisid taludes „eier und butter“ otsimas. Tulid ka meile. Mul rinnal suur valutav paise. Sakslane õpetas mingit ravi. Näitas, et lõhki tuleb lõigata. Raputasime pead. Siis hüppas aeda (oli suvi), võttis rohelisi sibulapealseid, hakkis peeneks, segas soolata võiga ja sidus valutavale paisele. Teisel päeval paise avanes, mäda jooksis välja. Ma paranesin. Seda ravi olen soovitanud teistelegi.

Sibulat küpsetati paise peale ja pandi soojalt, et enam ei põletanud, kui saabas hõõrus või oli käsi katki või jalg.

Paisetele pandi ikka paiselehti peale. Kapsalehti isegi pandi.

Paisele said paiselehed ja need kaalikalehed peale panda.

Paisete piale küpsetati ahjus tuha sies sibulas ja panivad peale, kui läks suureks.

Paisemuhk või muu verekihvtitus.
Saab võetud imalad (mage) searasva ja haput rukkileiba ja saab suus puruks tehtud ja paistetand valus koht sellega kaetud. Kui suur pais on, tuleb mitu suutäit puru teha, nii et paksult pääl on. Siis tuleb puhas linane riidetükk pääle ja selle pääle kasukanaha tükk, muud riidid ka veel, nii et soe on, ja paari päeva pärast hakkab mäda joosma. Siis on suur valu üle ja siis saab leivapuru päält ära pühitud ja pääle saab pandud kas kobraleht ehk teeleht nii kaua, kut terveks saab. Pesemiseks on kas lahja marjää- (aloun) -vesi ehk sinikivi vesi või oma kusi.

Teelehed on nagu palaviku väljavõtmiseks, kui on paise või. Ja paiselehed on veel tugevamad kui teelehed. Mul oli jalg ära hõõrutud, hakkas paiste ajama ja tuli põletik. Ma panin iga päev teelehte ja paiselehte, siis jahutas ära ja saigi terveks.

Sibulaga raviti sedasi. Kui tekkis nagu paise või koeranael, siis ahjus või pliita all küpsetati kõige koorega ja puhastati koor ära ja lõigati katki ja säeti ilusast peale paksult õhtul. Hommikuks oli siis ilusti pehmeks tõmmanud ja siis ümbertringi pigistati see välja.

Paise - siis teelehte kohe võtta.

Küpsesibul hautab paise rutem lahti.

Ja sibulast, hautatud sibulast pandi, olid need paised, pandi küpsetatud sibulast peale.

Paisele küpsetati ära sibul, terve sibul küpsetati ja peale.

Siberis kui olime, siis raviti paiseid. Seda on päris arstid ka soovitanud, see ei ole ainult vanarahva tarkus. Küpsesibulat sinna peale. Siis hautab lahti pealt. Sibula lõikad pooleks ja paned peale.

Teelehte pandi paise peale või sedasi jahutamiseks.

Kui oli paise, küpsetati sibulat peale.

Minu mees tegi. Kui tema väikene oli, temal ema tegi. Näpp umbes oli, sibul ahjus ära küpsetada, pandi peale. Paisele ka peale.

[Paised] Küpse sibulat ja teelehte võib ka panna.

Paisetele küpse sibulat, soolast pekki peale. Küpse sibul on kõige parem.

Paisele Arno mamma pand hautatu sibulat pääle. Too om tuttava lugu - sibul puhastas mädä.

Sibul küpsetati ja pandi peale, kus on paised ja mädanemise kohad, siis haudub lahti selle.

Paisetele teelehti pandi peale ja siis, kui ta oli täiskasvanud, pandi soolapeki tükk. See oli hästi valus, aga kiskus hästi välja. Marliga kinni.

Ja kunas küpsetati sibulat ja pandi peale paisele.

Paisele pannakse peale küpsetatud sibula viile, pehmendab ja kisub mäda välja, ruttu paraneb.

Paiseleht on hea. Kui on ikka paise, võid peale panna ja võtab ära.

Teelehega arstiti paiseid.

Üheksamaõis pidi olema igale haigusele, paiseid ja halvatusi pidi arstima. See on pikk, kollased õied.

Paiseleht. Kõnõldi, et om rohi. Kui hainamaan varba ar oll haudunu, siis mähksime õdagu magama minnen varba sisse, hummukult olli lehe närtsinu, likõ, varba sai paremas. Eks na pandsõva paisete pääle üldse.

Kui paise oli, pandi lepalehte pääle. See võttis palaviku välja.

Mailaserohi - paisete vastu, pesta sellega, vöib sisse ka vötta, 99 haiguse vastu (neeru-, kopsuhaiguste vastu).

[Paisetele] pandi vahest sibulas, küpsetati sibulas ja pandi peale. Sibulas küpsetati tuha sies, tule peal närtsitati.
Mesi pidi ka hea olema.
Paiselehte pandi ka paisele. Mõni ütles hapuoblikas, mõni tulihein.

Paiseleht: pannakse paisete peale.

Paiseleht paisele kompressiks.

Sibul küpsetatuna paisete peale.

Taimed, mida tarvitatakse arstimiseks ja muuks otstarbeks.
Leidub väga palju taimi, mida võib tarvitada arstimisvahendiks, kuid mida isiklikult väga vähe tunnen. Olgu allpool nimetatudki järgmised, mida ma tunnen.
Kõige suurem ja laialdasem arstimisvahend kodumaa taimedega vannide ja teevee tegemine. Üks neist taimedest on ubinhein, millega on isiklikult arstitud oma kaela, mis oli väikeselt paiseid täis.

Mesikas. Pannakse plaastrina paisetele.

Põldkannike. Tee parandab paistetushaavu.

Takjas. Parandab haavu ja paiseid.

Kollane mesikas. Plaastrit pannakse paisete peale ja mujale haigetele kohtadele.

Takjas (Lappa). Parandab teena rakud suus, parandab paised ja mädanevad haavad.

Teeleht. Teelehte pannakse haavadele ja paisetele peale. Hoiab nad puhtad ja parandab haavad.

Paiseleht - vaiselapseleht.
Vaiselapselehed panevad haavade vai paisede piale. Vaiselapselehe õiledest tehtud tee on tiisikuse vasta.

Ku teelehti panna haava vai paise piale, siis teelehe sahvt kiisub paised jooksma, haava jälle nigu puhastab. Muudkui neid lehesi tuuleb natuke katki piigistada, et sahvt paremast välja tuleb.

Küüvits [Daphne mezereum] kasvab siin mägestikumaadel suurte metsade all. On karjavitsa suurune. Mõni aasta juba märtsikuul õitseb. Õied on ligi tüve, lillavärvilised, sõrmeotsa laiused. Suvel, kui lehed kasvavad, on marjad haljad, lähevad küpseks saades mustaks, üksikult ligi vart, on herneterast suuremad. Üksikult leidub Munamäel, Liinamõtsas, Rõuge ja Munamäe vahelisel maa-alal orgude kallastel.
Selle puukese kuivanud pindudega puhastavad noored oma hambavahesid peale söömise, siis ei hakka millalgi hambad valutama, vaid pudenevad ja kõdunevad vanaks saades ilma valutamata.
Lehtede ja õite kohta ei ole kuulnud midagi, küll aga mustade küpsete marjade kohta, et neid korjatakse väikese pudelisse, hoitakse kindla korgi all alale. On mõni ajanud paise ümber, uuesti puneneb ja muutub kasvanuks, siis küüvitsamarja leemega määritakse kolm ringi ümber paise, siis ei kasva enam suuremaks, vaid hakkab paranema ja suab terveks.
Lähevad haavad käte ehk jalgade küles mädanema, et ei taha kokku kasvada ega terveks saada, siis tehakse viha külest kaksatud kaseleht küüvitsamarja leeme sees märjaks ja köidetakse mädaneva haava pääle.
Küüvits ei kasva koduaias, vaid kuivab ära. Olen mitu korda proovinud, ikka häävineb, ei kasva. Muudki, kellelt järele pärisin, teatasid sedasama, et ei kasva mujal kui iseendast metsa all.

Paiseleht [Tussilago farfara].
Paiselehte tarvitatakse arstimiseks, paisete ja mädandikkude parandamiseks sellega, et seda lehte haige kohtade peale pandakse, kus nad öeldakse „viha välja kiskuma“, ja siis haige ära paraneda.

Teeleht [Plantago major].
Pannakse paisete peale.

Maakumelid [Matricaria discoidea]. Hautatult paisele panna.

Kamelid [Matricaria chamomilla]. Teena - rinnahaigusele, väheveresusele. Hautatult - paise peale panna.

Sibul [Allium cepa]. Küpsetatult - paise pääle, mahlaga pead määrida, kui juuksed lahti.

Teeleht [Plantago major]. Paisele, palaviku vastu, kisub mäda, jalahaudumisele. Mahla sisse võtta - vereoksendamise vastu, kuivi lehti suitsetada - tiisikuseköhale.

Paiseleht [Tussilago farfara]. Teena - tiisikusele; ummuksis keeta ja veega pesta - ohatusele, villile; leht - paise pääle, kisub mäda ja alandab paistetust.

Sibulat tarvitatakse mitmel viisil ja mitme haiguse vastu. Paljalt tules küpsetatud sibulat pannakse paisele, vesivillile ja mõne muu veikese haavale peale, mis mädanema on läinud.
Kui kurk ehk rinnad valusad on, kas külmetuse ehk tuule läbitõmbamise tagajärjel, siis keedetakse piima sibulatega sisse lõigatult ja juuakse nii kuumalt, kui juua kannatab.

Teelehed. Selle lehti panna mädanema kippuva haava peale, ka lahti löönud paise peale.

Vaeselapselehed. Seda lehti värskelt ehk kuivatatult villikeste, paisekeste, mädanema kippuvate niblikute ja mädanema läinud veikeste haavade peale panna, olla hea rohi nende paranemiseks (olen ka ise seda tarvitanud ja hea tagajärjega.)

Teetitte lehed, mis tee ääres kasvavad, tarvitatakse paisete ehk kasvajate peale. Teeb ruttu augu ning imeb mäda välja.

[tarvitatakse paisete ehk kasvajate peale. Teeb ruttu augu ning imeb mäda välja.] Niisama ka ussilehed, need vist mere kaldal ei kasva, ühed on heinakoplites.

Villtakjas (Lappa tomentosa Lam.). Kobruleht. Lehti pandi paisetele. Juurte keedis edendada juuste kasvu.

Harilik sibul (Allium cepa L.). Sibul. Küpsetatud lõigud pandi paisetele.

Teeleht (ainult siledalehelised). Leht paisele ja haavale.

Lepp - valge- ja mustlepp. Musta lepa koor + kivisammal + aiasammal + taar + vesi keeta villadega. Märjad villad ahjus aurutada - saab ilusa kullakarva „värmi“. Musta lepa leht paisele.

Paiselehte pannakse paisete, haavade, konnasilmade peale.

Raudnõgelased - tulid tampida nagu pudruks ja panna paisele peale, kaotab ära.

Milleks tarvitati taimi endisel ajal.
Endisel ajal tarvitati taimi väga mitmesuguseks otstarbeks. Näiteks arstiti paljusid haigusi taimedest valmistatud vahenditega või jälle otsekohe taime endaga. Nii tarvitati paiselehe ehk vaeselapselehe õie teed kopsu ja rinna rögast puhastamiseks ja tema lehti lahtiste paisete peale panemiseks, sest need kaotasid palaviku ja tõmbasid kahjulikud ained välja.

Jäärasarve ristikheina teed - sisemiste haiguste vastu ja kaelahaiguste juures kuristusveena ja paisete ja kasvajate lahti tegemiseks.

Paisetele pannakse kuivalt pääle kas teelehti või vaeslapselehti. Vaeslapselehtedel asetatakse sile pool paisetele.

Takjalehed hõõrutakse või tambitakse peeneks, saadud puru pressides eraldub vedelik, mis hävitab paised ja haavust mäda.

Paisete vastu tarvitati vanasti teelehti.

Münt on paisete ja köha rohi.

/---/
Paisuleht - Tussilago farfara, Lehtmetsa külas tarvitetakse mädapaisetele päälepanemiseks, leht olla ühelt poolt soe, teiselt külm. Kehra jaama ümbruses Harjumaal nimetatavat ka vaeselapseleht.

Sookuuski tarvitati lehmadele punase vastu, keedeti vees. Teelehti tarvitati paisete vastu, neile võiti plaastrit pääle, see kiskus viha välja.

Kammeteed tarvitatakse mitmesuguste paisete lahtihautamiseks.

Kammetee keedetakse ära ja pannakse paise pääle.

Paiselehed on ka ühed hääd haavarohud, mis kasvavad aedade ääres. Alt on valged ja päält rohelised. Neid tarvitatakse mõnel pool ka paisete vastu.

Naisnõgeste teega pestakse paiseid.

Teelehti tarvitakse mädaniku väljakiskumiseks paisete peale.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanal ajal ei tuntud tohtreid, siis olid kõiksugused taimekorjajad, kes taimedest rohte keetsid ja inimesi arstisid. Inimesed tarvitasid neid haiguse puhul. Nagu näiteks linaseemne pudru pandi paistetuste ja paisete pääle.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
/---/
Rohuks tarvitati: noori paiselehe lehti pandi paisetele.

[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Kummeliõie soe puder on hea paistetuste ja paisete aitajaks.

Arnikas. Arnikajuured ja -õied tarvitakse tinktuuriks. Tinktuuri valmistakse sedaviisi: hõõrutakse õied ja pannakse piiritusse. Üks lusikatäis arnikat kümne lusikatäie piirituse kohta ja mõneks päevaks seisma, siis kurnatakse pudelisse ja suletakse korgiga.
Valminud tinktuur tarvitakse mädapaisetele, sisemistele haigustele ja ka veel teiste haiguste vastu.

Sibulat tarvitati paisete vastu. Selleks võeti sibul, küpsetati orgi otsas tulel ja asetati paise pääle.

Kaselehed. Kasevõsa lehed, mis kännust kasvavad, pannakse paisete ja haavade pääle. Pihla- ja maripuu lehed niisama.

Paisete vastu tarvitati paiselehti, teelehti ja kaalikalehti.

Arstirohuks tarvitatakse veel kummelid ja teelehti. Kummeliteed ja teelehti pandakse haiguste peale nagu paised, villid ja muud.

Teelehti pandi paisete peale, mis kuumust võtsid.

Ka teelehti tarvitati haavade ja paisete kinnisidumiseks.

Kui on kellegil paised, siis pannakse paisele pääle paiselehti, mis kisuvad paise seest kuumust välja.

Paiselehti tarvitati paisete pääle panemiseks, mis võttis kuumust.

Noored kaselehed seotult linase riidega paistetuse pääl kaotavad selle.

Kui kehal kuidagi paise tekkis, siis pandi see paiselehega kinni.

Teetitelehed. Teeleht. Lehti pandi paisete ja „hakatiste“ pääle.

Kuisavitsad [Gustav Vilbaste märkus Solanum dulcamara] [teaduslikku nime ei tea]. Jõekallastel (madalatel kohtadel), lehed sirelilehtede sarnased, õied kartuliõite moodi, punased marjad (vili). Varred vees pehmeks keedetult soojalt paisele, päält rätikuga kinni (haudumiseks).

Kuisavitsad [teaduslikku nime ei tea]. Jõe kallastes (madalates kohtades), lehed sirelilehtede taolised, õied nagu kartulil, punased marjad (vili).
Varred tehti tulises vees pehmeks ja pandi paise, muhkude pääle.

[Nõiduse vastu.]
Paisete peale pandi teelehti.

Plantago major L. (teeleht). Värskeid lehti pandi haavade pääle, samuti nad olevat parandanud paiseid.

Igasugu paisete ja vistrikute pääle pandi paiselehti, sellest siis ka tema nimetus. Paiseleht on õieline taim.

Paiset, “villi”, mida kaunis tihti vanad inimesed arvasid olema, arstiti küpse sibulaga. Juhtus ka seda, et oli mõni teine viga, tuli ette, et haav ei paranenud sarnasel arstimisel ja läks koguni pahaks.

Takjajuurtest valmistatud kanget teed tarvitatakse paisete vastu.

Kärpseseen. Kärpseseen pandakse paise pääle, siis saab paise varsti terveks.

Paiseleht: alandab paise paistetust.

Nõidumise vastu rohud.
Kärpseseened pannakse pudelisse ja määritakse paiseid.

Kärpseseened pannakse viina sisse ja tarvitatakse paiserohuks.

Takkalehed. Paise peal on väga hää rohi.

Paisõleht. Kui jala peal on paise, siis pannakse paiseleht peale ja alaneb ära.

Toomõkuur. Pädas paistusõle havutõt toomõkuurt pääle.

Sibul. Küpsetatud sibul paise pääle.

Vaeselapse lehed on paisete vastu.

Teelehed haavadele ja paistetusele.

Vaeselapselehed on paisete vastu.

Kumelid.
Kumelid on siis head, kui mõni paise on. Kuivatatakse ja tehakse teed ja pannakse tulised kumelitee lapid peale. See paneb mäda jooksma ja vähendab valu.

Paiseleht - paisete vastu.

Kummelid on head palaviku ja paisete vastu.

Paiselehed on paisete vastu.

Paiseleht - paisete parandamiseks.

Paiselehed - paise peale.

(Vähjatõve vastu.)
Kringliroosid (Ringelblume): vähjatõbi, pahad kärnad, vanaks läinud paised, pigistused. Võta varsi ühes, vajuta katki, keeda nii palju searasvaga, et üle taimede on, väikese tule peal, ja pane nii palju kollast vaha juure, et paras salv saab, sellega määri kõike, kus teised rohud ei aita.

Teelehti pandi ka paisetele peale.

[tomilgas] Lehed on paesete vasta hiad ja neid korjatase sellepärast talvese tagavarase.

Teelehti pandi haavade peale ja ka muhkudele, mis olid lahti läinud.

Arnikatee on hea sisemiste haiguste vastu, siis kui inimene on ennast ära venitanud, kõhuvalu vastu tarvitatakse ka neid. Piirituses olevaid arnikaid tarvitatakse paistetamise ja haava määrimiseks. Arnikapiiritus on ka hea arstirohi väänamise ja põrutamise vastu.

Teetite lehed ja juurikad kondivalu, köha, paisete ja venitamise vastu.

Vaeslapse lehed paisete ja haavade vastu.

Ülased paisetuse vastu.

Teelehed paisete peale.

Kui paise kuhugile ihu pääle hakkab, siis pandakse pigilapp sinna kohta pääle ja hoitakse niikaua pääl, kuni valutamine ära jääb, siis on terve, s.o paise siis enam ei hakkagi. Mõned põletavad selle koha, kuhu ta hakkab (kust ihu valutama hakkab) ära, siis enam ei hakka. Seda põletatakse järgmiselt: Aetakse toores lepapult tules kuumaks ja siis sellega põletatakse nii kaua, kui arvatakse, et küll saab. Mõned ajavad ka kive kuumaks, millega siis põletavad. Nüüd on hakatud ka kange rohtudega nagu saltsari õliga põletama.

Keedeti salvi. Võeti searasva, meevaha ja vedelat puu seest tilkunud vaiku. Noh, igaühte natuke. Jao pärast. Tahtsid rohkem salvi, tuli rohkem võtta. Pandi kokku ja keedeti. Mitte kaua. Just nii palju, et kui segada ja ühtemoodi laiali läks.
Seda salvi tuli panna haava või paise või koeranaela peale ja oi jutas, see aitas, jah, küll!

Kuusetõrva võeti - salatõrva, keedeti tõrvaseepi, ja salatõrv oli hea haavarohi. Vaha pandi hulka või taruvaiku. Miski paiset või niiskest, siis parandas ära.

Teelehti asetati paistetanud kohtadele.

Küpsetatud sibulat asetati paisetele.

Sibul (Allium cepa) küpsetatult ajab paise mädanema.

Lõhnava kummeli, ubinheina, hobukumeli (Matricaria discoidea) tee-ekstrakt ajab paise mädanema.

Kummelitee (kasvab kuivemates kohtades karge veerel) loputused, halvaks läinud haavad, hautised, paisete korral kompressid.

Sibul ravivahendina paisete vastu.
Tormas küpsetati kuumas tuhas sibulamugul, hakiti see peeneks ja pandi paise peale.

Haavad. Teelehed pandi paisete ja mädaneva haava peale.

[Haavad] Sibul küpsetatult tulises tuhas anti soojalt kinnise köha puhul rögalahtistajana, ka niinimetatud koeranaela ja paise peale pandi küpsetatud sibulat.

Kui kellelgi paise oli, siis pandi kartulikaabet sinna pääle.

Teetitelehed on paiserohi.

Kaalikalehed paiserohi.

Kasepuu mähke paisete vastu.

Vaeselapselehed paisete rohi.

Teelehti paisete ning haava peale.

Kummelitee kombressid pandi paisete peale palaviku kõrvaldamiseks.

Tamme- ja õunapuu koorega arstiti paiseid.

Teelehed. Teelehti pannakse värskelt haavade ja paisete peale.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Teelehti tarvitasid vanad inimesed paisete vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Pikad lepaurvad hakkavate haiguste vastu, näiteks paised.

Küpsetatud sibul paisete vastu.

Suured lepaurvad paisete vastu.
Arstimisviis: võetakse suured lepaurvad ja suur munakivi. Munakivi aetakse kuumaks ja lepaurvad asetatakse leige veega ämbri sisse, siis visatakse kuum munakivi ka ämbri sisse ja katetakse pealt riidega. Siis võetakse vann, kuhu haige inime parajasti sisse mahub, pandakse haige vanni ja tema kõrvale ämber urvaveega. Nüüd kaetakse valge linaga ämber ja haige. Ja paisetes inime peab pool tundi seisma sääl aurus. Siis vannitatakse haige lepaurva vee sees ära. Nii arstitakse paiseid.

Nõiavahendiks.
Linapihu: paise vastu. Paisete korral minnakse ristteele. Vajutatakse paiset linapihuga, visatakse üle pahema õla ja lahkutakse tagasi vaatamata.

Praetud sibul paisete vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal tarvitasid inimesed taimi arstirohtudeks.
Haavapuu koored loomulikul kujul paisete pääle, teelehed loomulikul kujul ka paisete pääle.

Teelehti (paisetele).

Arstirohuks tarvitati teelehti ja kaalilehti, neid pandi paisete peale.

Paisete peale pandi paiselehti.

Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Arstirohuna tarvitakse arnikaõisi ja -juuri, millest teed, tinktuuri, salvi ja plaastrit valmistetaks. Mädanevad haavad, pigistused, veripaised, mesilase nõelamine on arstitav niiskete arnikalappide abil. Lappide niisutamiseks tuleb võtta 5 supilusikatäit arnikatinktuuri poole kuni ühe toobi vee kohta; lappe tuleb iga poole tunni takka vahetada.
Pigistuste ja veripaisete korral oleks soovitetav niisutamisevee hulka veel ka äädikat järgmises vahekorras lisada: üks osa arnikatinktuuri, üks osa äädikat ja üks osa vett.

Paiseleht tarvitati arstimina paisete vastu.

Paiselehti pandi paisete pääle, kus ta pidi paise parandama.

Paiseleht - (Tussilago farfara L.). Pannakse paiseile, haudunud kehaosadele ja nii edasi.

Paiseleht - vaeselapseleht. Külm pool pandi paisetele peale ja sooja poole all magas vaenelaps.

Kuisavits. Vesises maas kasvab. Sinised õied ja kui marjad küpseks saavad, siis on punased. Selle taime haudeveega pesti paiseid.

Kuisavits. Kuisavitsa marja mahlaga pesti kuisapaiseid ja marjakompress pandi peale. Kuisapaised - kui üks kaob ära ja teine tuleb asemele.

Küpsetatud sibul - paisetele ja mädahaavadele.

Kortsperse leht - mädapaisetele peale panna, ka nurganaiste rohi.

Männitõrv - ka mis mahitest on aetud, arstiti nikastust, paiseid, loomade vigastusi ja jooksvat.

[taimed arstimina].
Paisõleht, paisõrohi.

Küdset sipul - paisõ- ja kühärohi.

Paised ehmumisest, külmetamisest.
Paise peata. Arstimise puhul hakkab jooksma mitmest august. Rohuks mesi + sibul + püüdlijahu.

Heinputke tee: 1-2 klaasitäit päevas, mõjub südant tervendavalt, on hea rohi rinnahaiguste, kopsulimastuse, paisete, seedimiskorratuste, kõhugaaside, pistete ja krampide vastu.

Paised või mädamuhud, neile oli suvisel ajal hea rohtu saada, mis nende valu taltsutas. Oma õue pealt korjasid teelehti (tõllalilli lehti). Neid panti paisele peale, tõmbusid palavikust kuivaks, visati need ära ja kohe uued peale ja nii korrati seda ikka mitmeid kordi.

[Paised või mädamuhud] Siis kui jooksma nakas, siis oli suur valu mööda, aga siis kasutati ka veel vaiku, sest vaik puhastas, võttis palaviku ja parandas terves.

Vaeselapselehed (paiselehed) - paisete peale.

Teelehed - paisetele ja haavadele.

Paised öeldi, et lõivad sellest, kui keeva veega või keedetud veega saunas pesti, aga ka külmetusest. Raviti paise- või teelehe peale panemisega, vahele veel magedat rasva, see tõmbas mäda välja.

Paisete, sammaspoole ja mädanema läinud haavade puhul on pandud peale takjajuurtest valmistatud kange teega niisutatud lappe. Sama teega peanahka hõõrudes kõrvaldati kõõma ja ergutati juuksekasvu.

Ekseemi, kõõma ja mädapaisete puhul panna peale salv, mis tehtud teelehest, puutõrvast, vahast [mesilase], sibulast ja võist. Kõõma võttis ära. Ravib ka vanu haavu ja haudund varbavahesid.

Paise või palaviku kohale asetada vaeselapse [paiseleht] leht, võib kasutada ka teelehte.

Paisele pannakse peale paiselehe leht.

Paisele asetatakse lapiga mälutud leiba, ka sea soolapekki või küpsetatud sibulat.

Paisetele pannakse peale paiseleht - alumise küljega allapoole. Ka joodi kummeliteed või haput jooki.

Paisele küpsetatud sibul peale - võtab lahti.

Paiselehti pannakse paisete pääle.

Vahtra-, kaali- ja teelehed (värskelt).
Paise pääle panemiseks.

[Küpse sibul.] Paisel mäda kokkutõmbamiseks.

Arstirohud.
Paiselehed. Tarvitatakse paisete vastu.

Sipul. Paisete vastu (küpsetatult).

Paiselehe leht pannakse paise või silma pääle, kui silm mäda ajab.

Eksikombel teatasin, et rahvas tunneb "teelehe" ja "saanirohu" all ühte taime. Ei, kumbki on ise taim.
Teelehte tarvitatakse üldiselt lahtisele haavale, paisele ehk muule kohale peale panemiseks. Ennetsi muljutakse lehte natuke puruks, et mahl lehest saaks haavaga kokku puutuda.
Saanirohtu ehk ka "Saanituttisi" tarvitavad ainult lapsed, mängusaanide valmistamiseks.

Paiseleht - paisele panemiseks, vähendab palavikku.

Sibulat (Allium cepa) tarvitatakse küpsetatult paise mädanema ajamiseks. Sibulale ei tohi juurde lisada mitte midagi. Sibul küpsetatult pannakse vereva paise pääle, seotakse või mähitakse puhta lapiga kinni. Nii toimitakse, kunni tagajärg saavutatud.

Teeleht. Lehti pannakse mädanema läinud varvastele ja paisetele arstimiseks.

Kalmusejuure viin on närveluse ja kõhuvalu vastu ja parandab hambaigemiku põletiku, kui hambad lahti, loputades lahjendatud lahuga suud.
Pannakse ka lapiga paisetele.

Värsked paiselehed haudunud kohtadele, paisete ja roosi vastu. Pulber kuivadest lehtedest: üks-kaks noaotsatäit tassi vee pääle kopsuhaiguste, hingeldamise, tiisikuse vastu.

Tammetorud.
Tamm kui traditsiooniline puu eestlaste muinsusajaloos on mänginud osa nii mõnegi võlumisvahendena, mille hulka kuulub ka “kolmiktüru vajutamine”. See on leidnud laialt maad Velisel - Läänemaal. Ka selles ümbruskonnas on sellest kõneldud, nagu Noa-Rootsis niinimetatud “viite nurka rist”, nii on ka see levinenud teatud joontena laiali. Teda tuntakse veel Kullamaal mõnel pool. Ka Lähtrus ja ka õige vähe on sellest kuuldusi Lääne-Nigulas. Tähtsaid ja peaaegu tõe kujul olevaid andmeid omasin mina vaid Veliselt vanakeselt Mirmalt, kes ütles ise end sellega ravinud olevat. Tema kõneles, et sellega ravitud vanasti harilikke paiseid, mis Velisel kõlavas rahvakeeles “kasud” - ka “kasvud”, paiguti ka “kasvejad”. Paised lastud saada kaunis küpseks. Toodud siis tammelt (vanalt tammelt) kolm toru (türu). Nüüd vajutud iga türuga kolm korda ühte paiset. Nii et kolm korda kolm - pääle seda olla kadunud valu kui käega, jutustas vanakene.

Sipøł (sibul). Pannakse paisele. Sibul peab tuline olema. Peale selle ka haavadele. Tarvitatakse ikka edasi.

Grød - błā (Plantago major) Tarvitatakse paisele mäda väljatõmbamiseks. Tarvitatakse ikka edasi.

Kubemes oli paise. Mindi Reoksi Peetri juurde. See võttis kolm asja: kasekäsna, musta kivi, kõvera pleki. Endal oli käes raamat ja kogu aeg luges seda. Iga asjaga vedas kolm korda üle paise. Kaasa andis samagonni peale määrida.

Paised. Mäda, mis paisest välja tuleb, pane paberi sisse ja saada vett mööda põhja poole. Võib ka tublisti pärmi juua, siis kaduvat ka ära.

Sügeliste, kärnade ja paisete rohuks on vaik ja mesilaste vaha ning mesilaste kärjed ja vaik, mida pannakse haigele kohale.

Nõidusvahendiks.
Maas vedelenud lehtpuu oksaga tõmmatakse ümber paiset. Kui esimest korda tõmmatakse, siis öeldakse „aamen“. Kui teist korda tõmmatakse, siis öeldakse „aamen“. Kui kolmat korda tõmmatakse, siis öeldakse „aamen, aamen, aamen“. Selle tagajärjel kaovad paised ära.

Kel paised külles on, tehku öhessast tõust puude okstest viht ja vihelgu soolase leiniga - kaduda ära.

Arstitaimedest ja arstimisviisidest punktid 1-19 on neli aastat tagasi kirja pannud Gustav Valgma (Weismann), Uus-Sauga 12 Pärnus, sünd. 1917. a. Liisu Pulstilt, elukoht Vana-Sauga tänav 10 Pärnus. Liisu Pulst on pärit Audru vallast, sündinud 1860. a. Gustav Valgma on andnud andmed edasi vennale Veljo Valgmale, kes omakorda on andmed edasi annud Evald Priskele. Punktides 1-19 Gustav Valgma kirjapaneku viis on jäetud muutmata.
/---/ Käesolevas vihus leiduv materjal on ümber kirjutatud E. Tammisoo poolt
Arstimistaimed ja arstimisviisid.
Arnikas. Arstirohuks tarvitatakse arnika juuri ja õisi, millest valmistatakse pääasjalikult tinktuuri ja ka teed. Tinktuuri valmistamiseks võetakse pulbriks hõõrutud juured ja õied ja pannakse 1 (üks) osa 10 (kümne) osa viina kohta. Mõne päeva pärast kurnatakse läbi ja kallatakse pudelisse, mis suletakse kõvasti korgiga. Tinktuurilahuga mähised ja tinktuuriga hõõrumine parandavad haavu, mädapaiseid, muljutud ja nikastatud kehaosi, halvatust ja jooksvat. Hääle kähisemise puhul tuleb tinktuurilahuga kuristada. Ka sisemiste haiguste ja venituste ning krampide vastu aitab arnikatinktuuriga määrimine ja sissevõtmine.

Tuhas küpsetatud sibulad on hääd paisete ja kaelakatarri puhul.

Paisete lahtimineku edendamiseks pannakse paiseile pääle purukshakitud või purukskeedetud sibulat.

[Raudrohi] Ka seotakse ta õisi põletishaavade ja paisete pääle.

Veel rohkem tarvitatakse lina aga väliselt. Üldiselt on tuntud linaseemne mähised. Selleks keedetakse linaseemned kas hõõrutuina või terveina pudruks ja pannakse siis puhtasse rätikusse peidetuna haigele kohale, nagu paistetuse, paise või põletishaava pääle. See pehmendab ja aitab kaotada valu.

Heinapebred. Neid keedeti vees ja pandi palavalt paisete pääle, et need lahti lööksid.

Takjas. Arstimisel tarvitatakse päämiselt takja juuri. Takja tee ajab higistama, seepärast soovitav juua külmetuse puhul. Kiirendab neerude tegevust, on maopõletiku ja maopaisete, lihase- ja liikmejooksja ning päävalu vastu, kaotab pääpesemisel kõõma ja edendab juuksekasvu, niisked mähised parandavad paiseid ja mädanevaid haavu.

Tamm. Tamme arstirohuline võim seisab temas leiduvas parkhappes. Tamme lehist ja koorest valmistatud keedis pesemiseks ja vannitamiseks on abi tulehaavade, külmunud liigete, mädapaisete, nahahaiguste, lõhkenud käte ja haudunud kehaosade tervendamiseks ning higistamise vastu.

[teeleht] Purukshõõrutud lehed pääle seotuna parandavad paiseid ja mitmesuguseid nahavigastusi.

Paiseid arstitakse järgmisel viisil: pärast vihtlemist võetakse saunaahjust märga tuhka ja pandakse linase riide abiga paise peale; see peab nad terveks tegema.

Paised. Arstetakse: peale küps sibul, ka searasv.
Kunstlik arstimine. Võta tükk searasva ja vajuta paiset kolm korda ja viska katusele, et harakas seda viis ära. Siis oled paisedest lahti.

Kui pole paise veel lõhki olnud, siis pandi küpsetatud sibulat peale. See oli üsna tulus asi.

Mul oli tüdrukul ühekorra paistetus. Tädi tuli maale, panime teelehe peale. Teise hommikuks oli kõik, polnud paistetust.

Paisele tehti suus mett ja leiba, pandi seda peale. Küpsetati sibul ära ja pandi peale.

Küpse sibulat pandi paisetele peale.

Vanasti oli paiseid kuulda. Minu emal oli sedasi noores eas. 19-aastaselt, kui tulid siia, tal lõi sammaspoolik peopesasse. Üks õpetas üht, teine teist, lahti ei saa. Naabritalust üks vanainimene õpetas teda: on sammaspoolikurohi. Teinekord oli isegi kartulis. Niisugused laiemad lehed, rohelised, ja tuleb valge piim välja, selle piimaga määris ja sai lahti.

Teelehte väga palju kasutati. Öeldi, et mitte kõike ära niita. Teda pandi vist paise peale.

Mu tütrel olid küll paised, siis võtsime pärmi sisse. Ja siis küpsetatud sibulad pandi peale.

Paiseid muljuda tangudega ja tangud visata vareste kätte, varesed söövad siis nad endi sisse.

Sama hea on, kui sa tangude ja leivatükiga paiseid muljud ja põhjatsepoole külge kolma aea tugiteiva alla need asjad panna, siis saad ka nendest lahti.

Paise peale meil pandi alati sibulas, küpsetasime sibula. No ja seapekki ka pannakse.

Vot seda kalanhoed võib paise peale ka panna. Ta peab väega vana olema, siis läheb õitsema. Kalanhoe viinaga panti, kümme päeva seisab, siis hakkame määrima, muidu jalad ei lase käia.

Paisete peale panti sibulas, küpsetati ära. Mõni ütleb, et pärmi vaja süüa, see aitab.

Kaovad täid, paised ja veest saadud sügelised.
Vahel juhtub, et saad veest sügelised (seda tekitavad ka sinivetikad, mis sageli merevees), siis tuleb kasutada ungrurohtu ehk kollasid, nende väänetest keeta leotist. Siin Haapsalu kandis tuntakse kahesuguseid taimi: 1) kutsutakse härjakõõrikas (härjakõõrikas - härjakõrkjas). Kui tulevad täid, keeda seda vett ja pese sellega. Kui panna mähised paisetele, siis need ka kaovad ära. 2) Roomav kolla, mis kasvab metsa all ühe juure pealt, on kollaste pisikeste õitega, mürgine. 3) Karukollad ehk reburaig ehk nõiakaetsed, mille varred on samuti roomavad väga pikalt ja paljude harudega, lehed tihedalt ümber kollade; neid kuivatatakse ja peenestatult hõõrutakse varbavahesid, kui need sügelevad. Vahel on sedagi sügelemist saadud otse veest (tiigivesi). Mõlemaid kasutati.
Mul tulid kord veest saadud sügelised, raske oli neist vabaneda. Keegi külast õpetas, et keetku ma ungrurohtu. Ema korjas kollasid ja tegi. Hakkasin end järjest sellega pesema ja saingi lahti.
Seal talus, kus ma lapsena karjas käisin, võeti lapsehoidjaks üks 8-aastane tüdruk, kel olid täid küljes, nägin - täi oli täi küljes kinni. Eks sain neid minagi, läksin üleni täisid peagi täis. Panin oma kampsuni siis kiviaia sisse, ise läksin sauna, leilitasin ja pesin, kuis oskasin, perenaine tõi teised riided. Ja sain lahti, ka kampsun oli nädala jooksul täidest vaba - olid ära kadunud viimseni. See pesti ka puhtaks.
See lapsehoidja tehti samuti täidest puhtaks.
Täidest saab ka nii lahti, kui visata täitanud riided sipelgapessa ja siis need sealt pärast ära võtta.
Keedika külas raviti selle sajandi algul paiseid ungrurohu leotisega.

Paisetele pandi teelehti.
Teeleht aitab välja kiskuda mädanevatest haavadest palavikku. Lömastatud tooreid teelehti pandi koeranaeltele, paisetele, villidele, nendega arstiti ka konnasilmi ja kärnasid.

Teeleht haava peale, see käis küll. Kui ikka midagi nihukest punni või põletikku oli, siis seda ma ole isegi viimasel ajal kasutanud, kui teinekord midagi nihukest on, siis teelehte paned pääle.

Küpsetatud või hautatud sibulat pandi paise peale. Ja seda, kui lapsed olime, siis köha vastu ka. Seda hautatud sibulat anti siis süüa ja see siis leevendas ka nagu omateada köha.

Saksa ajal 1943. aastal olid inimestel paised. Küll mitte kõigil. Meie perest olid paised minul ja mammal ka. Olin siis 9-aastane. Teistel külas oli ka kuulda üksikutel inimestel olevat, kas lastel või naistel, olid ehk õrnemad kui mehed. Olid siis need harilikud suured paised, mis olid suuremad ja rohkem ihu pinnal põlvede, säärte, käevarte või harva ka selja või rinna peal. Ja olid ka nn kummuli-paised. Need valutasid õige kaua, sest pealt ei olnud suurt nähagi, aga need olid sügaval ja et pinnale välja mädaneda, siis läks rohkem aega, need kummuli-paised olid hullemad igatpidi. Pandi siis paisetele peale pliidi all tuha sees küpsetatud sibulat, et pidi mäda „välja kiskuma“, see pandi veel kinnise paise peale. Ja kui see mäda juba naha all näha oli, alles siis võis paise lahti teha, s.t naha katki teha. Muidu öeldi, et kui enneaegu lahti tegid, see tähendab, naha katki tegid ja paise kallal suskima hakkasid, siis läks hullemaks. Tuli siis oodata, kui mäda naha all paistma hakkas, alles siis võis naha katki teha. Üks tavaline paise oli ikka nii tavaliselt 3 päeva, aga vahel ka 4 p. Siis tuli esmalt nahk pingule tõmmata, et rohkem mäda välja tuleks. Ka liiga sageli ei tohtinud pigistada. Kui siis viimaks mäda enam ei tulnud, siis hakkas ju paranema. Ei tohtinud lasta jälle enneaegu pealt kinni kasvada, siis jäi „vaevaja“ sisse.

Kas maarohtudest ravimit tehti, näiteks loomade tarbeks?
Ei, ei tea. Kui oli, siis siin naabritalus oli loomaarsti, kutsuti see. Kui mädanik oli, siis kohe võeti maal, kas siis mustsõstra leht pandi kohe peale või siis siin kasvab see suure laialeheline teeleht, seda pandi kohe peale, siis pekki kah, seapekk, soolapekk pandi kah peale. Valus oli, kui umbes oli, kuidas ta kiskus kõik siis, kui side ära võeti ja liha ära, siis see liha oli kõik mädane. Ja varsti sai terveks.
Kuidas ravisite?
Ikka teeleht ja mustsõstra. Arsti juurde mind ei viidud üldse.

Lina (harilik - Linum usitatissimum) - kasvab põldudel kultuurtaimena ja metsikult linaligude lähedal. Ravimina kasutatakse seemneid; keedis parandab põiepõletikku, abiks tripperi ravil; puder parandab paistetust ja paiseid; tee pehmendab valu, kuiva köha, kopsuhaigust, kõhukinnisust; linaseemneõli koos lubjaveega ravib tulehaavu. (Kuuldud rahvalt, võetud kirjandusest 1980. a.-l.)

Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)

Saialill (Calendula officinalis) - lill kasvab iluaedades, eestlastele hästi tuntud lõikelill ja ravimatim. Droogiks õied ja lehed. Kasutatakse keedist (õitest) higistamiseks. Juuakse kollatõve, näärmetõve, kõhuusside ja kuupuhastuse seiskumise puhul. Sidemete abil pannakse soolatüügastele, konnasilmadele ja näärmemuhkudele. Mahla võidmiseks kriimustustele ja tulehaavadele. Salve, keedetud õitest searasvaga, paisete puhul (ka loomadele). Tinktuuri, mis valmistatud õitest ja lehtedest võrdses koguses, võetakse sisse 10 tilka päevas maokrampide, hüsteeria ja nõrga kuupuhastuse korral, aga veega segatult igemepõletiku puhul. (Teave saadud emalt ja tädidelt Raplas 1930.-40. aastail. Hiljem täiendatud lugemise kaudu 1960.-70. a.-l.)

Küpse sibul pandi paisetele.

Paiseleht [Rahvapärane nimi]. Suur teeleht (Plantago major) [Kirjakeelne nimi]. Pannakse paisete peale.

Ämmaleht [Rahvapärane nimi]. Paiseleht (Tussilago fargaar) [Kirjakeelne nimi]. Pannakse paisete peale. Kisub kuuma välja.

Teeleht. Teelehte panti paisete peale rohuks.

Kuusk. Kuuse koor katuse parandamiseks , mesipuu katused. Kuuse vaik oli tarvilik peaharja tegijal. Umbse puu vaik haavade peale, umbpaisete, paisete, umbvalu vastu. /---/.

Paisele ja koeranaelale pandi paiselehte piale. Küpsetud sibulas oli ka ia. Küinega ei võin pigistada - küine viha läheb sisse. Mul õpeti lambaliha ja loomasitta piale panna, siis ei aidan.

Kivisambliga pead auduma kui paise on.

Paised.
Alles tekkinud paiset aitas rutem avada, kui paisele asetati rukkileiva ja soola segu puder, mis enne suus läbi mäluti ja hästi süljega segati. Ka vajutati paiset leivaviiluga ja söödeti see leib siis koerale. Paiseid nimetatigi koeranaelteks ja koera abil neid siis ka raviti, lasti koera lakkuda. Ka haudunud varbaid ravis samuti koera lakkumine.

Arstiti ka saunas, enamiste vihaga. Kui mõni paise või koeranael ihu külge ajab, siis saunas löödi kiige eesmalt kolm kord jalatalla ala või kontsa ala, kusjuures veel sõnati: "Rohi välja, rohi välja!" jne. Perast aga löödi jälle kolm selle haige pääle.

Paise mäda pandi topiga salaja lepa augu sisse, puuriga lasti auk, ja pulk jälle ette, siis oled sina nendest lahti.

Paiset muljutakse senna aiatugi vastu, kus siga on ennast nühkanud. Muljutakse selle kiviga mis ratta ees on veeranud, seda tehakse kolme kiviga, ja iga kiviga muljutakse kolm kord! Sääl juures ööldakse need sõnad: "Kiitsagule kibu, Varesele valu. Kilk kivi äärde kiduma, Minu paisele suur tervis.". Muljutakse tulise kulbiga.

Vaik, mesi ja pigi kokkusegatult olevat ka hää abi paisete kautamiseks kui ka muude haavade parandamiseks.

Mesi segati nisujahuga ja määriti haavadele ja paisetele peale. Siis seoti lõpuks riidega kinni.

Öönes puu olnd vanasti rahva jumal. Sinna viidi raha ja kui kellegil paised olid, siis muljutud neid lapiga ja viidud see lapp sinna öönsa puu juure ja löödud naalaga sinna külgi kinni. Igas külas olnd oma jumal.

Paiseleht - paesete peäle pannes olla eä parandama. Palaviku ja nõrkuse korral paise lehed peale pannes ja riidega kinni mässitult olla eä rohi. Teeks keedetult puhastada kopsu ja rinnad eäks. Tiiskuse (tiisikus) vasta olla eä rohi.

Pärn - õie teed ruugitasse rohuks köha, rögä ja kõhu aiguste vasta. Pärnäpuu süüst tõugatud pulbert rõõsa piimäga võetavat sisse maoaiguse korral, seedimese kergemas tegemese abis. Mädänevate aavade ja paesete peäle olla see sööpulber eä.

[paisele ja kasvajale] Pandi ka võileivapuru, tulist tanguputru, hautatud sibulat.

Vesinäkk on üks paise, mis ennemeste vee sees jala päele lööb, teda parandavad vesinäkulehed. Need lehed kasuvad üsna vesise madala maa päel, rohelised lehed, valged hõided 3 jalga vars (kants) kõrge.

Paised. Üks poiss oli veripaiseid täis. Jalaalused olid ka täis, tervet kohta ei olnud. Linade sees pöörati poissi, ihu oli verilihal. See oli 30 aastat tagasi. Arstirohud ei aidand. Poisi vanavanaema näitas unes poisi emale, et pese põdraheina teega poisi paiseid. Ema tegigi nii. Enne kuivatas põdraheina pliidil ära, siis saab teed teha. Üheksa korra pesemisega sai poiss juba puhtaks.

Koeranaelad või veripaised kauvad ära, kui võetakse pajupaise või pajukäsnu ja vautatakse sellega kolm korda haiged kohta. Peale vautust visatakse see pajupaise üle õla selja taha maha ilma tagasi vaatamata ja minnakse edasi, ka looma paised kaduda ära sarnaselt arstides. See on, kui loomadel on mingid paised olemas keha küljes.

Paised. Paise mäda viiakse sinna, kus lehtpuu ja ogapuu üksteise vastu hõõruvad, siis saab neist hulludest lahti.

Paised peavad siis ära paranema, kui soolaga saab hõerutud, ja siis need kolm soolatera, kellega hõerutud, põhja poole puukoore vahele, kus päev peale ei paista, saab pandud.

Paise läks rutem puhki kui küpset sibulit pääle pandi.

Vahest kasvab tee ääres või metsas puid, mis hõõruvad üksteise vastu. Kui sa oma paise mäda sõnna vahele paned, siis kaduvad paised ära. Aga kes selle puu maha saeb või raiub, see saab siis need paised keik omale. Sellepärast ei tohi kaksiti vasvavaid puid maha võtta, sest mine tea, mis nende vahele võib pandud olla.

Abi paise vastu. Kui paise alles kasvama hakkab siis võtta kolm küpsetud karthulist mis veel õiete palavad on ja pane uuest selle nimel ahju keeva tuha sese. Kui need nii kaua seal on olnud, et oled kolm Issameiet ära lugenud siis võtta need ahjust välja Murra pooleks ja mulju iga ühe poolega kolm korda haiged kohta ja viska koera ette üteldes. „Söö tuhlis ühes paisega ära“ siis oled sa taast kohe lahti.