Haiguste märksõnad

Jooksva

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud: jooksva, jooksik, jooksikuhaigus, jooksvahaigus, jooksja, jooksjahaigus, jookseva; samuti kirjed, milles kirjeldatud sümptomid selgelt viitavad jooksvale.

Jooksvaks nimetati haigust, mille korral valutasid luud-liigesed, kusjuures see valu kogu aeg ühel paigal ei püsinud, vaid liikus ühest kohast teisse.
Juusja. Valud liigestes ja luudes eriti niiskete ilmade puhul. - - ERA II 42, 83 (2) < Kolga-Jaani - O. Ibius (1931)
Jooksja-haigus. Jooksjaks kutsub vanarahvas seda haigust selle pärast, et ta kusagil paigal ei seisa; vahest on ta ühe käe sees, vahest teise käe sees, mõni kord ühe jala sees, sääl samas varsi jälle teise jala sees, üks kord on ta siin, teine kord teisal, nagu jooksja kunagi. Haigust arstitakse - - kuni jooksja kaduma hakkab, kes naljalt ihust välja minna ei taha. ERA II 146, 721 (48) < Saarde J. P. Sõggel (1917)
Oli ka teisi jooksva peatuskohti, nagu näiteks südames, soontes ja veres (vere paksenemine).
Jooksjad on kolme seltsi: luujooksva, soontejooksva ja verejooksva. Luujooksva on kõige kangem, see teeb surma. Soontejooksva teeb vigaseks; verejooksvast saab veel jägu, peab niisugust sööki sööma, mis kõhnavereliseks jätab. ERA II 77, 261 (29) < Hageri - R. Põldmäe (1934)
Jooksvat peeti üsna levinuks ja arvati et ta käib alati kaasas halbade ilmadega või halva südamega.
Jooksja haigust põevad väga paljud inimesed. Väha on neid, kes ei kaeba enne kurja ja saduste ilmade tulekut, et temal luud ja kondid ei valutaks. Luud ja kondid valutavad pea igal vanal inimesel enne kurja ilma, enne sadu, tormi ja tuisku. Vanad inimesed jutustavad, et jooksja mõne kurja inimese töö olla, kes oma kiusaku ja kadeda meele pärast teda ära olla nõidunud, nii et nüüd elu-aeg konta järele pidada vedama. - - ERA II 146, 693/4 (18) < Saarde - J. P. Sõggel (1917)
Venitust, mida peeti enamiku haiguste põhjustajaks, peetakse ka siin võimalikuks süüdlaseks.
Jooksja. - Joosja tuleb venitamisest ja külmetamisest, mõni soon on seest kinni paistetanud, mõni lahti, siis valu jooseb ühest kohast teise, see on joosja. Raske töö tegijatel on sihukesed valud - - ERA II 101, 414/5 (26) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)
Veel arvati, et jooksja võib pärineda tuulest või palja niiske maa peal olemisest (maavihast saadud).
Jooksva või jooksik on tuulehaigus, aga teda peetakse sagedaste ka koguni isevärki haiguseks, nagu narigi, kes paha vaimuna inimese liikmetes ühest kohast teise jookseb. On mitmet seltsi jooksvat, nagu ilmajooksik - kontide valu enne paha ilma, rõhuv jooksik, mis kogu keha haigeks teeb, hävitav jooksva, mis üksiku keha jau, käe ehk jala kõverasse kisub, luujooksva, liikmete jooksva jne. - - EKnS 49, 48/50 (67) < Kadrina - J. Sõster (1911)
Teinekord tuleb jooksvahaigus, kui inimene on vähese söömaga ja läheb niiske maa peale, soo ääres on pikali. Mäe peal võib alati pikali olla. Sedasi on palju ja palju vigaseks jäänd, põeb surmani. ERA II 77, 259/60 (24) < Hageri - R. Põldmäe (1934)
Ka harjumuspäraste tavade vastu eksimine võis kaasa tuua jooksvasse haigestumise. Inimene, kes poolikusse klaasi peale valab viina või muud kraami, jääb jooksja haigusse. H III 18, 365 (8) < Vigala - M. Aitson (1894)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Kui poisslatsel vaivaja (jooskva) hädä om, vii lats risttee pääle kolm neljapäivä õdakut ja tee pihlõpuust ütesa vajakõist, tsuska neid tee pääle maa sisse, sis võta kõrdamöödä ekaütte ja vaota kolm kõrd egaütega latse haige kotusse pääle ja panõ jälle vajakõsõ tee pääle tagasi. Ärä tullõn ütle: "Tulõ, hunt, võta uma! Tulõ, vaene, võta vaiv!"

Kui jooksva jalge sees on, siis tarvis jalgu kobrulehe juurikaveega pesta.

Kui inimesel niisugune haigus on, kus üks valus jutt ihusse lööb, nagu nuaga ihusse pistetakse, siis kutsutakse seda jooksjahaiguseks. Selle vastu korja jooksjarohi (Veronica officinalis), keeda seda vee sees ära ja määri jooksjahaige koha peale. Pealemäärimise ajal tuleb meieissa seitse korda ära lugeda, siis kaob jooksja kus seda ja tõist.

Jooksjahaigust arstitakse:
Kolme saksa maa pealt tuuakse kadakaid ja kiva, keedetakse neid vee sees ja antakse seda vett haigele juua.

Jooksvatõbe arstida. Kevadil, kui saarepuu lehed alles väikesed ja vaigused on, kuivata neid varjulises paigas ja joo nendest tehtud teed (kas suhkruga ehk ilma) nii palju ja sagedasti iga pääv, kui süda vasta võtab, ja paari kuu pärast on haigus kadunud. (Mitu minule tuntud haiget on selle rohu läbi terveks saanud, sellepärast oleks soovida, et see rohi laiemalt tuttavaks saaks. Ainult üks näitus: minu isa M. Koit oli kaks ja pool aastat jooksvahaiguses ja nõnda rängasti, et mitu arsti, isigi üks kuulus professor temale enam terveks saamist ei lootnud. Kui haigus juba nõnda kaugele oli läinud, et haige juba mõned korrad ära minestas ja ühestki arstirohust abi ei saanud, siis hakkas ta seda teed jooma ja sai kolme ja poole kuu pärast täiesti terveks, elas peale selle veel kümme aastat, suri rohkem kui 70 aastat vanana ja mitte jooksvahaigusest. Üks minu sugulastest, kes ka kõrges vanaduses ühe õnnetuse läbi surma sai, oli ennast raskest jooksvahaigusest saarepuu tõrva läbi terveks teinud. Viimne on aga raskem saada ja peab väga vastameelt olema sisse võtta. J. Koit.)

Luujooksva vasta olla hea pohlamarja varresi keeta ja seda vett juua.

Jooksjarohud on sinise õiletega, jalapitkused rohud, jooksevad maad mööda pitkuti edasi, neid korjatakse õilemise ajal, enne jaanipäeva. Kui saavad maast üles võetud, siis saavad kuivatud vilus ilma päeva paistemata. Kui tarvitama hakata, siis keedeta umbkatla sees veega, siis kurnatada leem ühe riidelapi läbi, siis panda pudelisse seisma, saab punaseks nagu õlle. Seda võetakse jooksjatõbe vastu sisse, aga aetakse enne tulel keema.

Baldrianijuured tulevad ära keeta ja seda leent juua. On hea (rheuma) jooksihaiguse vastu.

Jooksihaiguse vastu tarvitatakse mädarõigast, ka pruugitakse sedasama hambavalu vastu. Ja saab esimelt õllega keedetud, siis viina sisse pandud. Ka kõhu lahtiolemise vastu on mädarõigas pruugitud, tuleb siis aga üksinda õlle sees keeta ja võtab rindu alt valu ära.

Jooksja rohtu on mitmed sugu, kõige mõjusam on aga see, millel pisikesed karvased lehed on, selle õievett juuakse ja paksu pannakse linase nartsuga liikmete peale. See aitab kõige rohkem.

Joosjatõbi. a) hautadi sipelgaveega, b) noorde kaselehte veega, d) hoiti värsked tõrvalapid peal, e) päris parandaijad oellid targad lausujad, valuvõtjad jne.

Tedremadara (Tarmentil) juured viina sees leutatud ja seda viina kolm pitsklaasi täit päävas ära juua olla hea rohi jooksvahaiguse vastu.

Arsti rohtutest.
Jooksvahaiguse vastu olevat jooksvarohud.

Vaivajarohu juured olla jooksjahaiguse vastu head.

Jooskja haiguse rohi. Jooskja, pistja haiguselle olla väga hää mädarõika sahvt, kõige parem arstirohi.

Raudnõgesed (Urtica urens). Jooksja vastu; hõerutakse ära ja pandakse piale. Kui jooksja jalus, siis viheldakse nendega.

Tõrvalilled, (Lychnis viscaria) kasvab sooheinam. pääl. Punased õied. Vars õie alt tõrvane. Jooksja vastu teeks keeta.

Koirohud jooksja ja vuolmete vastu.

Narirohi (jäneksemunnid), kidisevad nõndasama nagu nari (kida), on väga hää abi.
similia similibus curantur
Jooksja vastu hõeruda ja toorelt pääle panna.
Nari kaob ka, kui esimene poeglaps närib.

Luu-jooksja rohud (Veronica). Ummukses keeta ja seda vett suhkruga juua, ja keedetud rohud haige koha pääle panna. Teisel on selge luu-jooksja, teisel on liikmetes.

Kui kellegil jooksvatõbi on, siis saab võetud maavitsad ja keedetakse neid veega ja siis saab seda vett joodud. Ka paistetand kohti saab maavitstega hautatud. Peab väga hea olema.

Südamejooksva vastu on hea, kui saab ohumõega juuri võetud ja veega keedetud. Ja saavad nemad keend, siis kallatakse vesi ära ja pannakse neile juurtele äädikad peale ja lastakse siis seista. Pärast pannakse senna vett juure, nii et tema paras hapu on. Siis saab seda vett joodud.

Selle südamejooksva vastu tehakse ka ohumõekadest vanni. Selleks võetakse kolmelülilesed õitsvad ohumõegad kõige juurtega, raiutakse katki, pannakse vanni sisse ja kallatakse keeva vett peale. Kui vesi paras leige on, siis tuleb haigel vanni astuda ja seal sees ennast üks tund aega liutada.

Rogijooksi vasto on need koored, mis kadagase ajateiba külges tuule käe klärisevad, kui neid päele paned.

Jooksva haiguse vastu olla hea, kui sipelgate eliga määrida ehk linaseemnetega ja sipelgatega keedetud vannisi pruukida.

Jooksjahaigust arstitakse jooksjapuu marjadega, neid süües.

Maavitsad ja nende marjad jooksva vastu. (Solanum dulcamara)

Jooksvat arstida: Paburitskipuid keeta, seda vett juua; saarepuu pungasi ja pihlakaõisa segamini keeta ja seda vett juua.

Ka kasvab aia äärtes ja teede peal ning kallastes suured lehed kobrulehed, mis rahvas jooksjahaiguse vasta tarvitavad ja haige koha peale siuvad.

Männäkasu vanni kästi kua tehä juoksva vastu.

Kellel jooksjahaigus on, piab kasepuu süega haige kohale kolm risti tõmbama. Läheb haigus teise kohta, piab uuesti tõmbama, kuni ta kaob.

Teine sellesarnane jooksjavalu arstimine on vanarahva arstimist mööda niisamasugune, kuid siis tuleb metsast sookaali varsi või oksi tuua, ära keeta, ja siis tuleb haigel selle vee sees end leotada. Küll ta siis terveks pidada saama.

Jooksjahaigust arstitakse: hõerutakse ihu pääle, kus kohal haigus arvatakse, siarasva ja piiritust villase lapiga, kuni ihu sisse ära kaub, ega süia selle ajal miskist vägevat. Ka juuakse kaameliteed, ubinateed.

Kõige paremast andvat see [jooksva] paranemisele abi, kui palukorhakaid (valge krõbe ja jäme sammal, kuiva palu pääl), kui neid tund või rohkem umusis keedetakse, nii et keedetav leem ila moodi venib, ja jahutatult juuakse. Ka viiakse jooksjahaige sauna ja sooja ja lastakse seal nõnda kaua olla, kuni higi pääle tuleb, ja siis ilma veeta vihutakse; peale vihtumise soola ja meega hõerutakse veel haige hästi läbi.

Jooksjapuu marjad kaotavad jooksjahaigust.

Kui inimesel üks niisugune haigus on, kus üks valujutt alati nagu nuaga lõigatud ihust läbi käib, ikka edasi lähab ja ikka rohkem valu teeb, siis kutsuvad inimesed seda “jooksjahaiguseks”. (Veronica officinalis) Jooksjarohi tuleb siis keeta ja haiguse või valutava koha peale määrida. Pealemäärimisel tuleb aga “Meie Issa” seitse korda ära lugeda, küll siis “jooksja” kus seda ja tõist kaob.

Korja suvel metsast kärbseseeni, pane need ühe paksu pudeli sisse ja selle peale välja köetud ahju, siis sulavad seened ära ja selle vedelikuga võid ennast määrida, kui sul jooksva ehk muu luuvalu on.

Vaivajarohi olevat jooksjahaiguse vastu hea.

Mõnda maarohtudest.
Tedremadara (Tarmentil) juured viina sees leutada ja seda viina iga päev kolm pits-klaasi täit juua - olla hea rohi jooksvahaiguse vastu.

Jooksjatõverohtu korjatakse ja keedetakse, seda vett ka juuakse, ja kui liikmetest valutab, hautakse haiget kohta nende vartega. Jooksjatõverohi kasvab metsa all, madal, pikki maad edasi, ajab aga lehed välja, sinised õied.

Rohi jooksjahaiguse vastu. Olla hästi mõjuv palukavartest teevett juua. (Kõik niisugused rohud kogutakse enne jaanipäeva.)

Teine sellesarnase jooksjavalu või -haiguse arstimine on vanarahva arvamist mööda niisamasugune, kuid siis tuleb metsast sookaalide varsi või oksi tuua, ära keeta ja siis tuleb haigel selle vee sees end leotada. Küll ta siis terveks pidada saama.

Jooksvahaigust kaotab nõmmeõied - või mõnes pool nimetatud liivatee. Ka kahetuserohu nime all on nad tuntud, punakassinised pisikesed õied. Need õied spirituse sees paar nädalad liguneda lasta sooja koha pääl. Selle järele teda sisse võtta. Kaotab haiguse, tuleb tervis.

Palukvartest tehtud teevesi kaotab jooksvahaiguse.
Niisugused rohud kogutakse enne jaanipäeva.

Aaslandi (aaslangi) juured peeneks kaabitult ja kuivatult pärast kange spirituse sees liguneda lased ning siis seda sisse võtad. Kaotab jooksvahaiguse jäädavalt ära.

Jooksvahaiguse kaotaja olla karukellad (lilled). Ummukses ära keeta ja siis valutava koha pääle seda vedelad määrida.

Murdid - käbi moodi soo pääl kasvavad. Spirituse sees ära leotada, väga hea jooksvarohi pääle määrida, sisse võtta ei tohi.

Veel viimane ja täiesti aitaja on karuohaku õied, ka nooremaid lehti ja kasvusid võib võtta. Vilus, päikesepaisteta kohas ära kuivatada ning siis sellest teed teha ja mitu hommikud ilma suhkruta juua, nii palju kui väha alla lähab.
See kaotab täiesti jooksvahaiguse.

Kui külmetamisest haigused ihu sisse on löönud ehk ka muidu jooskja moodu on.
Siis võtta sassaparijuuresid ja lagritspuud, topelt piirituse sees leutada ja seda juua on hää.

Jooksva vastu on saarelehetee ehk tee noortest saarevõsudest (enne jaani korjata, kui nad kõige rohkem vaigused on).

Jooksvahaiguse vastu aitavad rabakalju vannid. Jooksvahaiguse vastu aitab ka rabakalju tee.

Jooksvarohud. Neid keedetakse ja juuakse teena ja tehakse ka vannisid.

Jooksva.
Keedetakse küüsika (kasvavad kruusimail sarapuupõõsaste vahel) vett ja võetakse sisse.

Jooksva.
Jooksvarohi (I) keedetakse ja juuakse seda vett.

Kaevaku takjajuuri, keetku seda ja joogu. See on väga hea kopsudele, need rohud on ka jooksvahaiguse vastu.

Korjaku siapohlad (tuhkpohlad) kõige varte ja lehtedega, kuivatagu ära, tehku teeks, joogu seda. See on jooksvahaiguse ja põiede ja neeruhaigusele head. Ja tehku vannid.

Kärbseseeni korjata metsast, elist sulatada, määrida pealt jooksvahaiguse ajal ja sisse võtta veega kaks tilka, siis on haigus kadunud.

Jooksja vastu tarvitakse jooksjarohtu, rohi on valkjate õitega ja kasvab varemetel ning küngastel, rohuga hõõrutakse valusat kohta ja pandakse soojad telliskivid peale.

“Juusjahaiguse” ravimine.
Nimetatud haiguse arstimiseks tarvitati juusja-puid, millede keetmise vett joodi ja määriti ka pääle. Nimetatud taim oli tuntud siniste õitega ja punaste marjadega põldtaimena, mis kasvas põldude ääril.

Jooksvahaiguse arstimine maarohtudega.
Järgneva juhatuse andis mulle isik, kes oli ennast arstinud mainit rohtudega. Tema oli saanud juhatusi paljudelt teistelt isikutelt, kes samuti olid endid arstinud. Liine Männik oli end arstinud; võib julgesti öelda, et ta oli kaunis terve juba, kuna varemalt pole ta suutnud end liigutadagi ilma teiste abita. Ainult mõned liikmed, nagu näpud, olid tal veel kõverad, mis vististi sarnaseks jäävad.
Pealt määrimiseks:
1/2 toopi petrooleumi + 5 kauna pipart + peotäis soola + 20 kop. kampari. Segu hoida soojas kohas 3 päeva, kuid kaunis palavas, keemise eest hoida.
Peale määrimist mähkida ihu ümber üheksaväe lehed.
Ööseks pannud noored kase õiepungad peale mähkmeteks.

Kellel sisikonnas jooksva: väga head on jõe-uba lehed, s.o. nende tee, mida iga õhtu peale söögi juua.

Jooksvale aitab hautatud heinapebred ja keedetud pohlaõietee.

[Jooksjatõbe vastu] tehakse ka sipelgapesast vanni, ka männaokastest.

[Rosaceae]
Geum rivale.
Karukollad.
Õied ja lehed keedetakse ummukses ja seda vett joodakse jooksvatõbe vastu.

[Ericaceae] Andromeda polifolia. Soosassaparillad. Jooksva ja kondihaiguse vastu ummukses keeta ja hästi kangelt juua.

[Labiatae]
Glechoma hederacea
Jooksvarohi. Ära kuivatada ja hästi kaua ummukses keeta, siis kanguse järele kuni toobini korraga juua jooksvahaiguse vastu.

[Polygalaceae]
Polygala amara
Jooksvakaetus. Taime õied, lehed ja varred ummukses jooksvahaigele teeveeks keeta.

[Vilaceae]
Viola tricolor
Kesalill. Kesalilled on üheksa haiguse rohi; kõigepäält jooksja ja rinnatõbe vastu. Vars õie ja lehtidega keedetakse veega ummukses ja seda vett joodakse.

Inimese luujooksva.
Korjatakse enne jaanipäeva inimese luutõverohtu (vististi Hedera helix). Leida harva. Tarvitatakse tervet taime. Keeduvett juuakse ja keedetud lehti pannakse ühes vartega haige pääle.

/---/ Jooksvahaiguse parandavad mündi ehk vehvermensi lehed, mis jõe mädastel kallastel kasvavad. Need lehed seutakse haige koha ümber.

Jooksjahaiguse parandada, kui raudnõgestega kuivalt viheldaks.

Balderjani juurikad keedetakse. Keedist võetakse sisse. Jooksja vastu.

Solanum nigrum`i [? must maavits] keedist võetakse jooksjahaiguse vastu sisse.

Kuremõegad, mis soo peal kasvavad, kui neid kuu aega viinas seista lasta, siis parandab sisse võttes jooksjahaiguse. On aidanud.

Roosi naerid (Malvae silvestres) tarvitakse keedisena (sisse võtta) jooksja vastu.

Jooksjahaiguse on kaotanud, kui üheksat seltsi puie lehti kuuma vee sees auru all leotakse. Ja pärast samase jahtunud vees kogu keha korduvalt on leotatud. /---/
Jooksjahaiguse olla kaotanud ja tervendanud kuumas saunaleilis raudnõgestega vihtlemine.

Jooksjahaiguse on parandanud mündi ehk vehvermensi lehed, mis mädastel jõekallastel kasvavad.

Jooksjahaiguse on parandanud mündi ehk vehvermensi lehed, mis mädastel jõekallastel kasvavad. Mündilehed parandada jooksjahaiguse, kui haigele kohale kuivatult ehk toorelt seotaks. Mündilehed kasvavad mädaste jõekallaste käärudel.

Jooksva - reumatismi-haiguse arstimine.
Kogu keha sipelgahapu piiritusega ära määrida, siis noorte kasepungadega, nii umbes hiirekõrvade suurused, nendega kõik ihu üleni ümbritseda ja siis lina sisse end mähkida. Kui haigus kadumisel, ilmub iga liikme luu kohale nahale valge vistrik, seda torgata nõelaga katki. Siis oldaks terve. Arstida võib oma nägemise järele, kunni terve oldaks.

Jooksvahaiguse parandab järgneva korra järele arstimine.
I vann. Kasepuu tuhast harilik libe ehk leheline valmistada, millega umbes 15 naela põldheinalehti ja -õisi keeta. Kõik see segu valada suurde vanni ehk tõrde, milles umbes 30° soojusline vesi on. Selles vees, milles leheline ja ristikheinalehtedest segu valatud, istugu ehk külitagu inimene umbes pool tundi kõige vähem, üleni kaelast saadik vees olles.
II vann. Kasepuu tuhast tubli kangusega leheline valmistada, millega segi umbes 10 naela kuusekäbisi, 1 nael kalmujuuri ehk -lehti segi keeta. Kõik see segu valada suurde vanni ehk tõrde, milles 30° soojus vesi. Selles vees oldagu vähemalt pool tundi.
III vann. Korjata kasepuu pungad ja umbes hiirekõrva suurused, lehekeisi keeta kasepuu lehelisega, valada jälle vanni ehk tõrde, milles 30° soojus veel. Selles vees oldagu kaelani, mitte vähem kui pool tundi. Kasepuu pungi ja lehekeisi olgu umbes 10 naela.
IV vann. Sipelgaid koguda umbes 10 n. ja neid kotis keeta, siis ühes kange kasepuu lehelisega segada, vanni ehk tõrde valada, milles 30° soojus veel on. Selles vees viibigu vähemalt pool tundi üleni kaelast saadik olles. Niisuguste vannide tarvitamine olgu korduv, vaheldumisi põldheinalehtede vanniga alates ja sipelgavanniga lõpetades, iga nädal - vähemalt kolm ühesarnast, segatud vanni. Arstimine, s.o. vannide tarvitamine vältab seni, kui haigus kadunud. Kas ½ ehk aasta aega ehk mõni kuu.

Jooksi; jooksile tehti vanni kollase õitega jooksirohust.

Jooksvatõbe vastu aidata kui juua pohlaõitest keedetud teed.

Jooksva vastu aitab see, kui raudnõgestega haiged kohta vihelda ja hõeruda.

Jooksva vastu aitab see, kui võetakse sõnajalad, mis põesana kasvavad, keedetakse neid ja tehakse nendest vanni, ja ka haige koha ümber neid keedetult siduda.

Jooksva kaduda ära, kui võetakse maavitsu, lõegatakse noaga katki ja pannakse kolme ämbri vee peale kolm kamalutäit. Keedetakse ära ja kallatakse nõu sisse, kus lastakse jahtuda nii kaua, et võib selle nõu sisse astuda ja sellega ennast liutada (vannitada). Ka juuakse seda vett. Teist korda enam seda vett soendada ei võida, ei aidata enam, ega külma vett ei võida ka juurde panna.

Jooksvahaiguse vastu aitab see, kui mäerõigast liutada hapu kalja sees ja selle seguga võida haiged kohta.

Jooksvarohud ehk sassaparillad. Need kasvavad ravas, valged õied ja peenikesed lehed. Keedetakse kõige täiega (juured, lehed ja vars) ja juuakse seda vedelikku. Kui palju võtta, teeb joobnuks ja võib isegi tappa.

Jooksvahaiguse puhul võetakse sassabarilla vett, mis on aga õige kange. Võib võtta üks napsiklaasitäis iga söögi alla, kuid mitte rohkem.

Maavitsad - taim; mõned tegevat nendest jooksvahaiguse puhul vanne.

Maavitsad on metsarohud. Keedetakse ning seda vett juuakse ja pestakse sellega, kui inimesel on jooksvahaigus.

Jooksjahain. Jooksjahain keedetakse ära, pannakse vedeliku sisse suhkurt ja juuakse jooksjahaiguse vastu.

Jooksva. Kui jooksvahaigus on, võia tärgendiiniga maarõika lehta, paista tule paistel ja pane siis soojast peast peale.

[Jooksva]
Ka tubakalehta võib tarvitada selleks.
Aapteegist saab jooksvaeli.

Maavitsad. Neid keedetakse ka jooksva vastu. Kasvavad sihuksed kõrged, peene varrega, sinised õied otsas.

Saarelehevanne tehakse jooksvahaigele. Neid lehti võetakse, mis alles tulevad välja ja on punakad.

Naiseniinepuu koort ja veikseid oksi keedetakse vannitamiseks jooksvahaigetele.

[Kammeliteed, need kasvavad õue peal ja teeäärtes.]
Tehakse vanni, kui on pistid või jooksva.

Tuleõied on joosvahaiguse vasta.

Soonejooksva või luujooksva rohtodega arstitakse jooksvahaigust.

Jooksva vasta: vanni teha männikasudest ja nõgesejuurtest.

Jooksva vasta mädarõigas sisse võtta ja mänd, takjas, sookaerad vanniks.

Jooksjat arstita: hallid veiked rohud, oiled peal, jooksvarohud.

Jooksva vasta: maas kasvand rohtu, üheksama õisi.

Hundipurikad kasvavad jões, nende juuri pannakse jooksva vasta piirituse sisse.

Heinamaa sees kasvavad kuremõõgud, nende juuriga arstitakse jooksvat.

Kibuvitsa juured piirituse sisse panna, jooksva vasta. Puskariga koos määrida.

Saarepuulehtedest tee on jooksva vasta.

Jooksva vasta on sassaparilad, need on veiksed rohud, kasvavad soodes.

Jooksva vasta on jooksvarohud, need kasvavad siin kalda pääl. Neid keitada ja juua seda teed, ehk panna piirituse sisse ligunema.

Tetremarana juured on ka jooksva vasta. Kasvavad soomaades, kollased õied pääl, pikkad valged juured all.

Nõmme-sassaparilad on jooksva vasta. Need kasvavad Sillamäe männikus. Neid keitada ja seda juua.

Soo-sassaparilad on teistmoodi, neid tarvitakse ka jooksva vasta. Neil on õige peenikesed nagu pohla lehed.

Jooksva vasta joovad liikmeteed, kasvab niisugune pikk muru.

Kääkaatsaõie (nurmenukk) tee on jooksva vastu.

Saarelehetee jooksva vastu.

Kastaani-õie viin olevat heaks rohuks, kui jalad valutavad või kui muid jooksvahaiguse tunnuseid olemas on.

Jooksva. Noore männikasu vanni teha.

Juusja - valud liigendeis ja luudes eriti niiskete ilmade puhul. Arstimisviise: joodi keedist, mis keedeti ühest niisketes kohtades kasvava siniste õitega taimest. Taim korjati õitsemise ajal, kuivatadi ja tarbe korral keedeti.

Juusja arstimine. Tuleb leotada rabatubaka viiga.

Jooksvahaiguse vastu peab aitama, kui süüakse mäerõigast, ka viina sees liutakse teda ja juuakse seda viina.

Jooksvarohi keeta veega ja juua seda vett, peab aitama.

Maavitsad, varred ja lehed, keeta ja seda vett juua, peab olema hea jooksva vastu.

Joosjahaigetele tehasse sipelgavanni. Ja selle vastu on ka veel teised rohud (taimed), mis kasvavad kesadel.

Kadakamarjad jooksva vastu ja neeruhaiguse vastu.

Jooksvatõbe arstitakse järgmiselt. Võetakse kevadel noored kasepungad, pannakse viina sisse likku, lastakse neid seal mõni aeg liguneda. Siis võetakse iga õhtu enne magamaminemist seda viina üks napsiklaasi täis. Niikaua tuleb juua, kui tõbi kaub.

Jooksvahaigusest valutavad kohta ropsitud (viheldud) kõrvetavate nõgestega; pandud sinna noore saarepuu lehtist kompresse; lastud mesilastel seda kohta nõelata, on tehtud sipelgapatti, milleks võetud sipelgaid koos nende pesaprügiga.

Sootubakas - arstirohi joosja (reuhma) vastu. Tehakse sootubaka vanne. Kui jalad paistetavad, tuleb neid leotatada sootubaka vees. Kui lehmadel jalad alt ära, siis pestakse sootubaka veega (sootubakas kasvab rabas, õitseb kohe peale lume sulamist).

Jooksja. Niineõied segamini poolgaõiega, seda teed juua.

Jooksja. Kastaniõied 4-5 peotäit panna puupiiritusse, siis päeva käe laska olla. Päeva käe tõmbab punaseks ja siis peale määrida. See aitab. Jalgadele määrida ja jalad hoida päeva käes, kui määrid.

Arnikad on kõhuhaiguse ja jooksvahaiguse vasta.

Niisugused vääned on, põlluküüsikud, suured tarjad otsas, need on ühed jooksjarohud.

Jooksja. Tuhkpoolgad. Saab vanni tehtud, kui jalgas jooksja.

Jooksja. Niineõied tulevad kuivatada, aga mitte päikese käes; kui natuke lahti läind, juua niineõie teed.

Pihelgaõied, kui õitsema hakkavad, saavad kuivatud. See tee on jooksva vastu hea rohi.

Jooksva vastu. Külmalilled (ülane) ära hõõruda ja kahe riide vahele ja pääle panna. Ja hoida peal mitte kauem kui tund. Seljavalu vastu. See on kange rohi. Sinna, kus paned, võtab naha ära - justkui palava veega ära põletud. Aga valu võtab ka ära täielikult.

Jooksvarohi. Võta kolm hobusesitahunnikud, igaüks ise kohast, üks kamalutäis sookaelu, üks tsetverik heinapebresi, kaks kamalutäit keedusoola. Kõik panna ühte tõrde ja kallata keeva vett peale, pealt riidega kinni katta. Hoida nii kaua, kui vesi on paras soe, et võib sisse minna ja seal istuda 20 min., sealt väljudes pesta leige veega ennast puhtaks, kuivatada kuivaks ja voodi heita kolmeks tunniks sooja teki alla. Kaks-kolm vanni kautada jooksva täielikult.

Tuulekuused ehk sookõrinad keeta ja juua seda vett jooksva vastu.

Vanade eestlaste arstiroht ja arstimine jooksjahaiguse vastu. Jooksjahaigus oli juba õige vanal ajal tuttav ja peeti väga kardetavaks haiguseks. Haigus oli ka vihatav. Haigust arstiti tuttava rohu, hiirekõrva (capsella bursa pastoris) taimedest keedetud vedelikuga, mida jooksjahaiguse põdejale sisse anti.
Taim kasvab kesaväljadel, tee ning aedade ääres ja vana küünide ümbruses. Taimi tuleb korjata enne jaanipäeva, siis annavad need rohuks keetmises tarviliku ja kangema vedeliku.

Kalmuse juurikaid pandi viina sisse ja jooksvahaiged jõid seda.

Raudnõgestega vihtlesid jooksvahaiged.

[Jooksja]
Kodune jooksja arstimine sündinud jooksjarohuga (jooksjahein). Missugune on jooksjaroht olemas ja kus ta kasvab, on nende ridade kirjutajal tundmata.

Raudnõgestega vihtlesid saunas jooksvahaiged. [---]

Sookaelateed joodi jooksvahaiguse pärast.

Ubaleheteed joodi jooksva ja venimise vastu.

Juusja (jooksva) vasta on juusjarohud, neid kiita ja nendega määrida.

Pihlakajuure tee jooksjahaiguse vasta.

Jooksvahaiguse vastu keedetakse kuivatatud pohlalehti ja juuakse seda.

Jooksva. Liikmed kanged ja valutavad, peaasjalikult enne ilmade sajuseks minekut.
Kadajamarjad leotatakse piirituse sees ja sellega võitakse valutavaid kohtasid.

[Jooksva]
Ka määritas kaseurva, kõivuurva piiritusega. Kevadel korjatud kaseurvad leotatakse piirituse sees.

Jooksjarohi - keedetakse jooksvarohtu.

Jooksvahaiguse vastu on kaselehevann hea.

Ka noorte mändade kasudest tehtud vann on hea jooksva vastu.

Sookaelud - nendega arstitakse jooksvahaigust; pannakse ööse magades ala; neid keedetakse ka.

Jooksjarohi - nendest keedetakse teed; arstitakse jooksvat.

Sookael on jooksva vastu, õllest tehakse teed, mitte väga kanget.

Sassaparillad - tarvitatakse jooksvahaiguse vastu. (Oru talu peremees Jakob Turgan on tarvitanud ja rohi on aidanud.)

Pohlavarred (Vaccinium vitis idaea) - jooksjahaiguse vastu tarvitetakse teeks.

Kanarpik, aruhein ja kõrvenõgesed - neist tehakse vanni, mis aitab jooksvahaiguse vastu.

Kadakas (Juniperus communis) - marju tarvitatakse teena jooksvahaiguse vastu.

Kibuvitsajuured on ka hää jooksva vastu.

Jooksvatõbe vasta aitab sie, kui võtta kibuvitsu, raiuda katki ja kuivatada ahjus ehk päeva käes ja siis neid keeta, nii et vesi läheb punaseks, ja seda vet siis juua niikaua, kui tõbi kadund.

Ka kontpuu juured peavad aitama jooksvatõbe vasta, neid juuri keedetakse ja seda vet juuakse.

Sõnajalg aitavat joosvahaiguse vastu: sõnajalalehti seotakse valusate kohtade ümber.

Kaeravannisid ja kaertega hautamist tehakse paistetuste, põrutuste, joosvavalude ja muude teadmata põhjustel valude vastu.

Tuhkamarja ehk tuhkpoolga (leesika) vannid olla väga hääd joosvahaiguse vastu. Haige hautagu end soojas vannis. Tarvitatakse tervet taime, nagu ta maast rebitakse.

Jooksvarohi (kirjelduse järgi nähtavasti Ranunculus flammula), jooksva vastu toored taimed siduda riide vahel haigele kehaosale, ilma riideta võtab naha kupla; ka teena võetakse sisse.

Nõgestega kõrvetadaks joosvavalus liikmi ja hautadaks nõgesevannides.

Kui jalas on jooksja, keeta mullased kartulid ära, panna kotti. Magama minnes panna jalg kotile, siis saab jalavalust lahti. Kui valu läheb edasi, siis tuleb kotiga edasi minna, et valust lahti saada.

Jooksja ravimine tuntakse kärbseseent, mis kuivatatult ja liikvas leotatult määritakse haigele kohale.

Jooksjast valutav jalg mähitakse paksult värskete vaevaltpuhkenud vaiguste vaevakase (Betula nana L.) lehtedesse ja lastakse seista, kuni naha hästi punetama kisub, sääljuures juuakse ka sama kase puhkevaist pungadest valmistatud teed.

Seaohjade (hanijalg - Potentilla anserina) keedis [jooksja ravim].

Jooksja puhul on mõjuvateks rohtudeks: juua heinputke (Angelica sylvestris L.) teed, teha mõru kirburohu (Polygonum hydropiper L.) ja näsiniine (Daphne mezereum L.) koorte vanni ning määrida valutavaid kohti mädarõika (Cochlearia armoracia L.) kaapega.

Väliselt valutavaile kohtadele panna igal juhul maarjasõnajala (Aspidium filix-mas) varsi toorelt, kui ka kuivatatult, olgu valu siis jooksjast või põrutusest e. paistetusest tingitud. Keegi jooksjahaige vanainimene on magamiskoti täitnud sõnajalgadega, muidu ei saavat üldse magada.

Jooksjalilled. Tehakse vanni. Keeva vett peale ja lastakse jahtuda parajaks, nii et võib sisse minna.

Sõnajalgade vanni teha jooksjahaigele.

Raudnõgesest muud ei tehtud, kui peksti nendega, kui oli jooksja; olid paremad kui teised.

Ummalese rohud, niid kasvavad põllul. Ükskord leidsin Iirika vällält neli tükki. Siis siuksed munad ollid ots, nigu siakartulid. Aga rohkem ma põle neid leidnd. Niid on juusja haiguse vasta.

Nõges.
Kellel on jooksvahaigus (reumatism) või muud liikmevalud, see tarvitab nõgesid sel viisil arstimiseks, et vihtleb nõgestega haigeid kohti, kuni kuplad üles tulevad.

Jooksvatõbe arstimiseks, ütles Mai Uulberg, olla hea rohi, kui võetakse kibuvitsa võsusid, raiutakse katki, kuivatatakse ja keedetakse nii kaua, kui vesi läheb punakaks. Seda vett juua, kui on jänu. Tõbi kaduda juba ühe nädala pärast.

Jooksvad arstitakse veel kontpuu juurtega. Võetakse need juured ja keedetakse veega ja seda vett juuakse. Pidada aitama.

Jooksjahaiguse vastu on kastanipuu õied, mis piirituse sees on leutud.
Iseäranis niiskusest tekkinud jooksja vastu.

Ku joosjavalu jalges on, vihelgu nõgesevihaga, seda mina ole mitmelt poolt kuulnu. Ku toored nõgesed väga kibedad on, siis võib palava veega natikse pehmemaks tiha.

Krümpjooksjarohi. Jooksjahaiguse vastu, mis inimese krümpu [krampi] kisub. Rõõsa piima sees selle rohu juuri või oksi keeta ja seda piima juua.
Krümpjooksja juur, millest teed tehti – Polygonatum officinale.

Jooksja vastu on veel see, et võetakse üheksma kadaga pöösast igastühest kolm oksa ja nendest sooja vanni teha.

Juusja vasta on kuusekoore ja raudnõgese vannid.

Jooksvale aitab hästi soojad kaerad.

Jooksvahaiguse vastu keedeti ummukses jooksvarohtu ja seda vanni tehti. Rohud olid ka vannis. Vesi pidi olema nii kuum, kui kannatas.

Kask. Kogu maarahvas tarvitab seda valgetüvelist ilupuud, küll arstimeina, küll tarbepuuna. Vana komme on juba, et kevadel kaskede lehteminekul tuuakse "meiusi" majadesse. Noori kaselehekesi, nn. hiirekõrvu korjatakse ja kuivatatakse, hääd teed saab mitme haiguse vastu - jooksva haigused, ohatis jne.

Maavitsaga arstitakse jooksvat /---/

Kadakaid korjati metsast ja rohitseti juaksvahaigust.

Männikasvudest tehakse jooksvahaigetele vanni.

Jooksvahaiguse vastu aitab järgmiselt valmistatud rohi: võtta küüslauku ja leutada äädikapiirituse sees nädal aega ja sellega hõeruda haiged kohta.

Jooksva vastu peab aitama sie, kui teha kümme vanni järgmiselt: igasse vanni panna kaks supilusikatäit rohelist siepi, 2 supilusikatäit männiekstrakti, 1 supilusikatäis tink- või nuuskpiiritust ja üks lusikatäis kampuse- (kampferi-) piiritust.

Ka raudnõgestest tehtud vihaga viheldes peab olema hea mõju jooksvahaiguse arstimisel. Olen ennast arstind nõgestega mitte saunaleilis, vaid niisama hõerudes haigeid kohti, aitas seks korraks, aga ega sellepärast tõbest lahti saand.

Maavitsad, marjad noorelt tumerohelised, küpselt punased,vähe mürgised, jooksva haiged üksi võivad neid süüa, parandab haigust, teised ei või süüa.

Tamme koored, heinputke juured ja linaseemned seita keeta on looma punase kusemise vastu heaks rohuks; võib anda kohe mitu toopi korraga, võib ka loomarasva juure keeta.
Luuvalurohi, valge õitega, kasvab kivivarede peal, keedetakse loomadele luuhaiguse vastu, inimestele tehakse vanni jooksvahaiguse vastu.

Jooksva vastu on humalavannid head.

Kõrva tilkutamisest ei teata siinpool ja ei tunta kõrvaheina, ainult hiirekõrvahein on tuttav ja hiirekõrvaheina tarvitatakse jooksjatõbise vannitamiseks ja temaga hauta vigaseid jalgu.
Hiirekõrvahein on madal, õied valged, veikesed lehed all juure ümber kobaras, ülemised lehed pikerkused. Vili on südamekujulised kõdrakesed.

Nee valge lilli, mida kutsutse varesejalas, nii om hää juuskje vastu ja nii sõnajala kah, mis ütsikult kasvave.

Takjaleht tuleb haigete jalgade piale panna. Pidi aitama ka jooksva vastu.

Jooksvahaiged vihtlesid entaid nõgestega.

Jooksva vastu. Jooksvarohud (kasvavad metsa all), neist tehti vanni ja anti sisse ka.

Sõnajalast, mis jumal sa sellest tääd. Arstiraamatutes on, et need sõnajalad, mis öhes puhmas, öhe jala pääl kasuvad, need oleva joosva vasta hääd. Mina olen ära proovinu, on küll hääd. Nägu jalad valutavad, öösi as'siste magada ei saa, mässi neid õhta ümmer, nii hääks pehmeks teevad. Need sõnajalad, mis kõik öhe juure päält kasuvad hulka lehti, need öeldaks kasuvad öhe jala pääl. /---/

Kase noori lehti liutatakse viinas, siis seda sisse võtta jooksva vastu.

Kõrvenõgese vihaga vihtlemine olla, jooksvahaigetele kasulik. Kõrvenõges kasvab talumajade ümber rammusa maa peal. Kui lapsed olid sõnakuulmatad, siis lubati neile õuest nõgeseid tuua. Suuremad lapsed vallatlesid nõgestega, püüdsid üksteist kõrvetada, siis oli jooksu ja tagaajamist, et küll sai.

Kui inimesel on jooksvatõbi ristluudes ehk ka teistes kohtades, siis peab see tõbi ära kaduma, kui tehtakse raudnõgeste vanne ja tuleb olla neis vannes vähemalt üks nädal aega, iga õhtu üks vann. Vesi peab olema nii soe, kui aga inimene võib kannatada.

Jooksvarohi. Võtta noori kasepuu lehepungi, kuivatada ja teha nendest teed. Iga päev juua kolm klaasitäit seda teed enne sööki homiku, lõuna ja õhtu.

Jooksvarohuks olla väga hea, kui võtta kobrulehta, kallatakse keeva vett peale ja kui on vesi soe, siis jooksvahaigel tuleb seal sees ennast leutada, et tõbest lahti saada. Vaja mittu korda teha sarnast vanni.

Jooksva vastu olla ka väga hea rohi raudnõgeste vann.

/Arstimised/ Kui inimesel üks niisugune valu on, kus üks valujutt alati nagu nuaga ihus lõikab, edasi läheb ja ikka alati suuremat valu teeb, siis kutsuvad vanemad inimesed seda jooksjaks. Selle vastu tuleb jooksjarohi (veronica offcinalis) keeta; seda vett tuleb siis jooksjahaige koha peale määrida. Määrimise ajal tuleb "Meie isa" seitse korda ära lugeda, siis kaob jooksja kus seda ja tõist.

Luuvalurohi peab kasvama. Luud-kondid valutavad, kui oled külma saanud ja paha ilma järgi. Seesama ta on, mis jooksjagi. Kutsutakse luujooksja ja soonte jooksja. Luujooksja on pal'lu hullem, teeb koledat valu. Käib surmani.

Jooksja vastu tehti tuhkpoolga vanni.

Liikmehaigus sie tuleb ka pelust ja külmetamisest - tuul läbi tõmbab ja liig tõstmisest. Juoksija on üheksama seltsi, vanadrahvas kiitasivad iki. Näsaniinepuu on juoksiva rohi, niinepuu vesi. Tuleb viina sisse panna. Varred ja juured kõik ja õied jah. Küll sie on viha.

Umur, heinputked ja kibuvitsa juured on juoksiva vastu.

Suo sassabaril, sie on juoksija vastu. Mina olin juoksivas, pool õlleklaasitäit korraga. Sie on mürk. ja luomadele kieta.

Maarjasõnajalad ehk palmisõnajalad, nied on juoksija rohod. Tuored lehed ümber panna. Minul õli selg haige, pidasin neid ümber. Need on kuldased rohod. Mul olid jalad paistes, hoidasin sukkade sies. Juured tulevad jälle kaapida ja lapiga panda peale.

Kaselehe pungad ka [jooksja vastu]. Mõni on niiskene, et kisub iki inimese käkarasse, käed rusikas, suonejuoksja on sie, mis kokku kisub.

Tulikatega arstimine. See kõrge tulelill (kibetulikas), mis üle rohu õitseb. Selle õied korjataks, kuivatadaks ära, siis piirituse sisse ligunema panna ja selle piiritusega määritaks liikmekohti, kus jooskavalu käib.

Mis, jooksvaga põle midagi mängida: võta, tee nõgestest viht, vihtle, peksa see koht läbi - kardab küll.

Hautamine katusesamblaga.
See on joosva vasta. Tali valdas mina nägin ja olen isi ka teinu. Suur puuvann olli, sammal toodi õlekatuste päält rihaga maha, vee sees pajas aetaks soojaks, jusku samlapudru sisse lähed, üleni pantaks inimene samlatödi sisse, kasvõi kaelani. Ikki järjest sooja vett juure, lina on inimesel ümmer, et sogaga kokku ei saa. Kui ära on hautanu, tuleb välla, romane lina ümmert ära, kuiva riiete sisse ja asemes teki alla, niikauas, kui ära jahtub. Katusesammal ja veel leesikad või tuhkpoolgad ja männakasud kokku panna, see on kõige parem joosjahaiguse vasta.
Mina põle küll näinu, aga võibolla, et mõni on kõrva ka hautanu. Aga inimest, seda ma nägin. Suur vann olli, puuvann. Kellel väega (= vaja) olli, viis aga jälle.

Jooksjat arstitakse sõnajalaõitega, praegu ka.

Liigestes olevate valude vastu tarvitati soojendamist, milleks olid kuumaks tehtud kaeraterad, mis riidest kotiga haigele kohale pandi; ka kuumaks tehtud liiva või tuhka siis, kui ei olnud kaerateri saada.
Sarnast soojendusravi tarvitati ka reumatismi, jooksva, luuvalude ja valude vastu jalges ning kätes.

Jooksva vastu olid kaerad. Keeta kõige juurte, varte ja sõlmedega ja terad, seda vett juua ja seda vett soojalt mähistega sinna ümber panna, kus ta valu tiib.

Saarelehe- ja sipelgavannil on üks ja sama mõju - jooksva vastu ja reuma vastu.

Naistepuna on kõigi naistehaiguste vastu ja ka jooksvahaiguse vastu.

Jooksvale on head saarelehe vannid.

Jooksvale on hea õitega nõgeste vann.

Jooksva vastu tehti saarelehe vanni.

Jooksva vastu tehakse männiokste, okaste vanne, samuti sõnajalavanne.

Saunas nõgesevihaga vihtlemine on jooksva vastu. Teeb sooned hästi pehmeks.

Nõgelase vannid - hia juaksiva rohi. Aga nõgelase vihaga viheldi. Kuiva vihaga jah, ülä keha. No miks ta valus ei õld. Pera õled kui põrgus, kõik kõhad kui tuld täis, ei ma saand enamb aru, õli valu, vai mis sie õli.

Kadakaõksa vannid - juaksivale.

Sõnajalajuure vannid - jällä juaksivale. Mina kiskusin juuridega üläs, varred murdasin pera vällä.

Männikasud võis panna tuorelt. Aga tagavara kaa. Kuivadeti. Agädas mitte. Suajas. Siis sai pienest teha. Sie on kopsuhaige tie. Ja vannid on hiad juoasivale. Suur potska, et saab istuda. Ülä vierand tunni ei kannata, siis lähäb pia uimasest. Riide piab ülä pia õlema, et sie äur, et seda kaa hingad sisse.

Haavakuare tied juadi, jõivad, kui õli juaksiva vai tiiskus.

Tetrepadarad pandi viina sisse ja võeti, kui õli juaksiva.

Jooksvahaigeid jäsemeid viheldi kõrvenõgestega.

Vihtasi tarvitati.
Jooksva puhul tarvitati ka nõgese ja kadakaoksa vihta.

Nõgestega vihtlemine ravib jooksvahaigust.

Jooksvahaigust raviti „sootubaka“ (sookailu) vannidega.

Jooksva. Keedeti kuivavitsa teed. Kasvavad metsades, jõe ääres, põõsana. Teed joodi ½ liitrit päeva jooksul.

Jooksva vastu tehti raudrohu vanni ja joodi raudrohu teed.

Jooksvahaiget kohta määriti petrooleumiga, millesse pandi küüslauku.

[jooksva] Joodi ka maarjasõnajala juure viina. 1 supilusikatäis võeti korraga sisse. Sõnajalajuuri koguti hilja sügisel.

Jooksva. Tärkentiiniga määriti ja võeti sisse. Magati maarjasõnajala lehtede peal, see ajas higistama.

Jooksva. Maavitsa marja mahlaga määriti haiget kohta. Maavits on kõrge kollaste õitega mürgine taim, punased marjad.

[Jooksva.] Hea on küüslauku süüa, see pidi haigust kergendama. Viina ei tohi juua. Mesilaste nõelamine pidi ka jooksva vastu olema.

Hea jooksvarohi olla see, kui denatuurile[?] panna sisse türgi pipra kaunad ja need lasta seal tubliste liguneda, selle vedelikuga tuleb hõeruda haiged kohta.

Jooksvatõbe vasta peab aitama see, kui võtta kuus türgi pipra kauna, kaks lusikatäit nuuskpiiritust, üks tükk kampust ja üks lusikatäis terpentiini, kõik segada segamini ja selle seguga iga õhta määrida haiged kohta.

Jooksva. Metsa all kasvavad jooksvalehed: pikad varred väikeste lehtedega. Seda teed joodi.
Oli üks võõras inimene, kes käis karkudega. Soos kasvasid rohud, sookaera moodi. Suured pikad, heleroosad õied on nii kui pärlid. Sassaparilla oli see. Sai saadetud Petrogradi. Õde ja õemees viisid temale. Need rohud hakiti ära ja neist sai teed tehtud. Sai terveks. Teine oli minu kodu lähedal. Käis kahe karguga. See oli üks mölder. Perekonnanimi oli Mauer. Sai nii ka terveks.

Takjajuure tee parandanu jooksva, reuma, peavalu, peakärnad, väljalöönud koeranaelad.

Sõnajalad - nendega tehti sõnajalavanni jooksva vastu.

Jooksja - jooksva.
Selle haiguse vastu oli keedetud pusalehe teed. Pusa pidi kasvama metsas, missugune ta on, ei tea.

Teine jooksjarohi oli järgmine: korjati maarjasõnajalgu (on üks hästi pehme ja ilus taim, kasvab enamasti kuusemetsa all). Siis korjati seda taime ja pandi koti sisse ja öösi heiteti sinna peale magama. (Olen ise seda proovind, aitab palju.)

Nurmenukk on sõrmlilled, juurikatest tehti vannid jooksja vastu.

Kalmud on jõgedes. Issia ja jooksja vastu. Kui puusades on, siis vanni teha.

Reuma, jooksja puhul tehti männakasu vanni.

Jooksvahaiguse vastu tehti nõgesevanni ja sipelgavanni.

1 liitri piima sees keeta 10 kärbseseent. Kõige mürgisemad on rohelised valgetäpilised seened. Seda vedelikku peale määrida haigetele kohtadele jooksvahaiguse puhul.

Jooksja. Maavitsad olid jooksja vastu. Keedeti ära ja jalad pandi nende vette. Kui ma laps olin, siis isa korjas ja ravis oma jalgu. Kasvavad jõe kallastel: pikad peenikesed varred ja sinised õied.

Jooksva. Üks rätsep külas arstis jooksvat mitmesuguste vannidega: sipelga ja kõrvenõgese vannidega.

Saunas raviti jooksvahaigust. Haige oli saunalaval, võeti üks väike rümkatäis (klaasitäis) saarepuu tõrva sisse, viheldi hästi kuumas leilis.
Tõrva kuumutati saarepuust kodusel teel.

Sõnajalgu olen tarvitand röima vasta (vai vanal ajal jooksuhaigus). Sangleppasi ei kasva meil, aga mina olen neid teisi tarvitand jooksja vastu.

Pohlavarre tee jooksvahaiguse vastu.

Jooksja. Suurte kõrvenõgestega viheldi saunas. Päikest sai anda.

Jooksva. Tehti kuisavitsa vanni ja joodi sassaparilla teed.

Jooksva. Kastaniõisi denaturaadi sees leotada nädalapäevad, siis see on hea jooksvarohi. Tulepaistel soojas määrida haiget kohta. Nägin, kui raviti. Kõik said terveks.

Valgeid ülaseid leotada denaturaadi sees on ka hea jooksvarohi. Tädi määris ja aitas ka.

Jooksva. Kase väikesed urvad teeks teha on jooksva vastu.

Kastanimunad lõigata katki, panna viina sisse. Viina võtta jooksva vastu ja luuhaiguse vastu.

Jooksva. Toomingamarjad on jooksva vastu. Võib ära kuivatada ja teed teha. Toomingamarju peab sööma.

Kui ma karjas käisin, oli meil nõmmepealne karjamaa ja ka rabakarjamaa. Kasvasid seal kahte moodi taimed. Ühed olid sootaimed, teised nõmmetaimed. Vanaema õpetas: kui sa näed nõmmemaal niisuguseid madalaid roomavaid taimeid helesiniste pisikeste õitega, need on eerumpressid (jooksvarohi). Ta põdes reumat (rahvakeeles jooksva) ja astmat (hingekitsikust), sellepärast jõi omakeedetud rohtusid.

Kärbseseeni vanaema lõikas katki ja pani pudelisse, neid kuumendas kerisel, mis nendest välja kuumenes, sellega end määris jooksvatõve vastu.

Kui mina laps olin siis 70-80 a. mees tõi metsast küüvitsa koort ja leotas viina sees ning arstis sellega oma jooksjat (küüvits - näsiniin). Ta määris küüvitsa koore leotist haigetele kohtadele, mis pidi heasti valu vähendama. See oli tuntud reumarohi.

[Ravimtaimi]
Jooksva vastu tehti vannisid sookailtega, leotati umbes 40 kraadi sees. Kerge savisegane vesi - sellisena nägi välja sookailte leutis. Meil hüütakse - sookaerad.

[Ravimtaimi]
Enne kõikidest puudest õitseb küüvitsapuu ehk näsiniinepuu (madalamates metsades kasvab). Näsiniine leotist kasutatakse jooksva vastu.

Sookaela ja näsiniine leotises vannitatakse jooksvahaiget.

Kraavivitsad, kuisavitsad, maavitsad - kolm nime ühe taime kohta. See on puine taim, peened marjad küljes. [Kuisavitste] marju ei sööda. Kuisavitstedega arstiti igasuguseid paiseid, jooksvat.

Raudrohi on jooksvarohi.

Kirburohi oli jooksvale, sellega tehti vannisi jalgadele ja kätele.

Kurereha on jooksvarohi, inimesed tegid vannisi neist.

Punand oli üks arstirohi, jooksva vastu, keegi nagu rääkis.

Hiirekõrv on jooksvahaiguse vastu, õisi korjata, teha vannisi. Minu isa rääkis seda.

Paiseleht on paha taim [umbrohi], pidi olema arstirohi - vist juoksva vastu.

Jooksva. Kibuvitsa juuri leotati viina sees ja 1 spl päevas võeti sisse jooksva vastu ja määriti ka pealt.

Jooksva vastu tehti varem nõgesevanni ja siplegavanni.

Kukepuu: v. k. Барбарис. L. K. Berberis vulgaris. Marjapuud.
See puu armastab kasvada kas jõe ehk mere ligidal liivases maas, jämedamat kui 20 sentimeetrit alt läbimõõt mina ei ole näinud ja pikkus 5 meetrit. Tema lehed on hallid alumine külg, pealt rohelised, veikesed kitsukesed lehed. Tema varred ja oksad on tihedalt kaetud paari sentimeetri pikkuste hallide hästi teravate okastega. Õitseb mais, veikesed kollakad õied, marjad valmivad oktoobris, veikesed kollased piklikud, sugu pikemad ja jämedamad kui kaeraterad. Neist marjadest keedetakse peaasjalikult haput söögi maitseaineks, segatakse keedetud marjasodile hulka tõugatud küüslauku, kaliandra lehti, toorelt purustatult tõugatud punast kibedat türgi pipart, keedetud tomatipüreed ja maitse järgi soola. Muidugi ei tohi teised maitseained haput ületada. /---/
Kukepuu juurikad korjatakse ära, purustatakse peeneks, pannakse neid viina sisse pudelisse, tarvitatakse kui rohtu jooksvahaiguse vastu, määritakse pealt ja võetakse ka sisse ainult lusikaga, pidada väga hästi ravima.
Selle puu juurikad on kollast värvi.

Juoksja vastu - kobrulehti (takjalehti) kuivalt üöseks piale.

Raudrohu teed juuakse jooksvahaiguse vastu ka ilma suhkruta, see on kohutavalt viha. Seda olen ma ise joonud.

Aadamajuured. V. K. Адама Корен.
Nende varred kasvavad väädi moodi, õige peened, koskile aia ehk risu peale. Veikesed kurgi moodi lehed, sügisel on pisikesed mustad marjad, kuid maa sees on temal pikad juured, kuni 1 meetri pikkused, mis lamakile pehmes pinnas maas kasvavad, jämedad kuni 10 sentimeetrit läbimõõt.
Aadamajuurtega rematismuse või jooksja arstimine on ju igal pool kuulus. Pannakse juurikatükkisi viina sisse ja määritakse haigeid käe- ja jalaliikmeid küll saunas, küll segatult punase türgi pipraga ja petroleumiga, küll nühitakse haigeid kohtasi palja värske juurikaga, mis sünnitab kanget valu, aga kas see ravimine on kedagi terveks teinud, seda ma küll ei usu.

Maavitsad: kasvavad pikad juured põllumaa sees, nimetatakse seasöödiks. Seda tarvitatakse jooksvahaiguse vastu. Tehtakse selle vee vanni.

Ristikheina pebred on rohuks jooksvahaiguse vastu, tehtakse vanni ja mähitakse soojalt haige koha peale kompressiks.

Kadakamarjad keeta ja selle veega vanni teha hea jooksva vastu. Joodakse ka kadakamarja teed liikmehaiguse vastu.

Rahvameditsiinis on pohlaõie tee ja pohlad jooksvarohi.

Valud jalgades, kätes, ristluies, õlgades.
Valutavaid jalgu arstiti peamiselt saunas kuuma vee vannis leotades. Ämbritäie veele pandi peotäis soola, lusikatäis kollast väävelt ja männitõrva. Seda vanni katsetati ka kätele.

[Valud jalgades, kätes, ristluies, õlgades.]
Kevadel korjati valgeid lumelilli - ülaseid - ja seoti need ööseks villase riidega valutavale kohale.

Jooksva vastu tuleb nõgestega vihelda.

Palderjani vannid on head närvivalude vastu. Palderjani varsi koos juurtega vees keeta, selles vees haigeid liikmeid vannitada ja ka kompressiks peale panna on hea.

Põldosi (seanisa) on jooksvahaiguse vastu, kui seda ümber liigeste mähkida.

Jooksva (reuma) arstiti, tehti sõnajala ja sassaparilla vanni, joodi ka sassaparilla teed, pandi lumelilli haige koha peale, viheldi saunas nõgestega, pihlaka- ja tammevihtadega. Magati ahju peal soojas.

Kalmusejuurt kasutati jooksva raviks.

Sassaparilaid (hanevitsu) panin samagonni sisse, sõisavad, on hia juoksvarohi. Viin sai kõik õtsa.

Männikasvudest ja kõrvenõgestest tehti vanne jooksva puhul.

Sõnajala vanni tehti jooksvahaiguse puhul. Jalavanni puhul keedeti vast kamalutäis sõnajalgu. Vanni kestvus oli umbes pool tundi. Tehti paari nädala jooksul õhtuti, pärast vanni pandi soojad sukad jalga ja teki alla.

Kalmujuure tee on jooksva vastu ja kõhulahtisuse vastu.

Värske nõgesevihaga viheldi. Kasteti viht kuuma vette. See oli reuma või jooksva vastu. Minu mehel said sellega jalad terveks.

Külma, raske tööga, tuuletõmbusest võisid liigesed aja jooksul haigeks jääda. Rahvas nimetas seda Tsaarivalitsuse ajal jooksvaks, hiljem juba reumaks. /---/ Jooksva raviks olid ka ülased, kuid nendega tuli olla ettevaatlik, et ülaseid mitte kauaks kompressina peal hoida. Oleks naha katki võtnud ja et ülased on mürgised, oleks võinud ka mürgitus tulla. Ida Käsnapuu tuttaval olid puusaliikmed haiged ja hoidis ülaseid peal ja ülaste alt läks keha veriseks.

Jooksva vastu kasutati kasepungade viinaleotist.

Kadakamarja tee olevat aidanud üheksa haiguse vastu. Seda teed tarvitatud neeruhaiguste vastu, see soodustanud uriinieritust. Aga ka köha ja jooksva vastu aidanud.

Kadakavihaga viheldi saunas jooksva ja reuma puhul. Ka olid kadakaoksad desinfitseerivaks vahendiks. Nendega hautati kapsatünne, lihaastjaid ja lüpsikuid, kirne. Olid ju vanasti kõik tarberiistad puust. Kadakaokstega hautatakse praegugi kapsatünne, lihaastjaid ja muud.

Nõgesevihaga viheldi saunas jooksva raviks.

Jooksja.
Jooksja on liiget sees, seante haigus, valutab, mis hirmus, elada ei lase. Jooksjarohi on nõges. Keedetse ära ja selle vee sees hoidas kässe ja jalgu. Ja nõgesevihaga vihutse.

Jooksva vastu.
Selle määrimiseks valmistati kodus jälle rohtu. Pudel täidetakse küpsete kadakamarjadega. Valatakse marjadele siis piiritus peale ja lastakse kaheksa päeva siis seista. Teise pudelisse pannakse toore sibula pilgud, no ja siis valatakse marjade pudelist piiritus nendele peale. See segu lastakse jälle kaheksa päeva siis seista. Siis on rohi valmis. Selle seguga määritakse valutavaid kohti ja siduda pealeselle soojalt kinni.

Jooksva vastu viheldi seda kohta, mis kõige rohkem valutas, kõrvenõgestest tehtud vihaga: hästi kuum leil pidi olema, siis nõges ei kõrvetanud, muutus ruttu pehmeks. Ega üks kord ei teind terveks, aga valu ta seks korraks ikka ära võttis. Kõrvenõgest sai kuivatada ka talveks, suvel võtsid toorest peast, neid kasvas igal pool. /---/

Maarjasõnajalgadega raviti jooksjat. Sõnajalad pidi asemele panema ja nende peal magama.

Radikuliit (jooksva).
Jooksvat arstiti ka mitmet viisi. Võilille värskeid õisi leotati petrooliumis 24 tundi ja selle vedelikuga määriti haiget kohta. Samaks otstarbeks kasutati ka kastanimune, neid samuti petrooleumis 24 tundi leotades, haiget kohta määrides.

Tervet ülasetaime kasutati jooksva raviks. Seesama teenijatüdruk, kes sööjaga hädas oli (Vaata nr 50) pani kord endale ööseks selja alla rohkesti ülaseid. Paraku oli ta nendega liialdanud: hommikul oli kogu selg valusalt hell, punetas ja oli ville täis.

Jooksva raviks tehti nõgesevihtu, neid aurutati saunas kuumas leilis või leotati kuumas vees ja viheldi siis valutavaid liikmeid.
Kuid nägin ka vanaeite, kes korjas kimbu nõgeseid ja sealsamas rapsis nendega endal kintse seelikusaba all.

Vanad inimesed kannatasid ju ikka ja kannatavad praegugi jooksja või liigesevalude käes.
Kui mina alles laps olin, siis minu ema ja naabrinaine käisid ise metsas, tõid kalmuse- ja palderjanijuurikaid ja männikasvusid. Meil oli suur tünn, nii rinnakõrgune, sinna sisse pandi toodud kraam ja kuum vesi peale, siis tegid selle sees endile vanni. Tünn selle veega seisis köögis võib-olla kuu aega või rohkemgi. Mida kauem seisis, seda kangemaks vesi läks. Käisid selles vees iga päeva või paari tagant, väga tihti. Vee soojendasid iga kord uuesti sel kombel, et ajasid kivi tuliseks ja lasid vette.

Jooksva raviks pandi ööseks valutavate liikmete alla marlisse keeratud maarjasõnajalgu. Kuivatatud maarjasõnajalgu segati ka voodikoti põhkudesse.

Jooksja ehk jooksva arvati tekkivat külmetamisest ja niiskusest. Ta avaldus valudega liigestes ja seljas. Valutavaid kohti soendati. Palavaid kartuleid pandi haigele kohale, aeti kivid palavaks ja pandi kotiga valutavale kohale. /---/

Jooksvahaiguse vastu pidi aitama kärbseseentest valmistatud ravim. 1 liitris piimas pidi keetma 10 keskmise suurusega kärbseseent. Seda vedelikku tuli määrida haigetele kohtadele.

Jooksvat ja kilpnäärmehaigust võis ravida koorega keedetud kartulite veega. 4-5 koorega kartulit puhastati ja pesti hästi harjaga, keedeti lisanditeta ja joodi üks klaasitäis seda kartulikeeduvett päevas. /---/

Kaselehe vannid on head jooksvahaigetele.

Kuuseokka vannid parandavad jooksvahaigust ja luuvalu.

Sõnajalad - need, mis muudkui suvel kasvavad, ühed teised on nagu põesas, need mis suvel, need panivad aluskottide sisse, need olivad siis jooksva vastu. Ku jalad väsind, siis saapasse.

Sasaparilla (hanevits) aitab jooskvada.

Jooksja (liigeste põletik).
Võetakse pohlavarsi ja kaerapõhku (põhku rohkem), valatakse üle kuuma veega ja lastakse hapuks minna.
Selles hapus segus vannitati jooksvahaiget, vanni temperatuur oli nii kõrge, kui haige kannatas. Umbes 4-6 vanni. Mõjus hästi.

Seda kutsutakse jooksva, kui luud-kondid on haiged. Vannid tehti kuuse- ja männikoorest ja paakspuust.

Nõmmel Arukülas oli Juuli. Arstis. Käskis jooksva puhul jala ümber nõgesed mähkida. Paari päeva pärast olla terve.

Ema korjas jooksvarohtusid.

Mul oli lapsest pärast, 9-aastaselt hakkas liikmejooksev. Viis nädalat oli nii, et ema ei saand mind sülega ka tõsta. Haapsalu turul oli üks naine. See õpetas, et kraabi värskeid tooreid kaselehta ja mässi sinna sisse. Ja ema tõigi iga õhtu korvitäie ja mõtle, mu paistetus andis järgi ja saingi terveks.

Sookaeltega ja sassaparilladega raviti jooksvat. Vanasti oli jooksva, nüüd on radikuliit. Need teevad uimaseks. Ikka tehti leotist mingisugust.

/---/ Mäda-röika ölut, mäda-röigas tuudi, pandi ölle sisse ligu. Keik jooksuva rohud, mis ükskid öppes. /---/

Jooksva rohud. Võetakse kastanjapuu õisi, pannakse pudelisse, kallatakse piiritust peale, korgitakse kinni ja pannakse päevapaistele, kus peetakse mõni päev. Siis hõerutakse sellega haigeid kohti, mis peagi valu vähendada.

Jooksjarohi - küüslauku riivida, segada petrooliga, sellega määrida haiget kohta.

Öeldi, eks sie vana juoksva oli, sassaparilad ikka ütles. Puupiiritus oli ka juoksva vasta.

Nõgeseid tarvitati, tehti nendest vanni jooksva vastu.

Kui jooksja jalas oli, siis viheldi kõrvenõgese vihaga põlvi.

Sassabarilla on jooksvatõve vastu.

Kaseurvad korjati, kui nad nii rohelised alles olid. Piirituse sees leotati, siis seda pandi haava peale. Kaselehe teed juuasse jooksva vastu.

Kastani õied kuivatad, siis viina peale, sellega on hea määrida jooksva vastu. Sipelgapiiritus on ka jooksva vastu, sipelgad pudelisse ajada ja piiritus peale.

/---/ Mädarõika viin tehti jooksva vastu.

Männikasvudest tehasse vannisid. Eks ikka jooksjahaiguse vasta vist.

Arnika - jooksva, kopsupõletiku ja halvatuse puhul teha teed.

Tuulekuusk - jooksva vastu.

Neist tarvitatakse arstirohuks: noori saarelehti teeks jooksvahaiguse vastu.

Kalmujuurte vanne tehakse jooksvahaigetele.

Nõgesvee vannid - jooksjahaiguse vastu.

Taimede kasutamine.
Tammekoorest saab teed ja koori pannakse vanni jooksva vastu.

Pohlaõitest ja -vartest saab teed ja jooksvavanne.

Kalmudest tehakse vanne jooksva vastu.

Raudnõges: saab vanne jooksva vastu.

Kask: hiirekõrvus okstele piiritust peale kallata ja segu jooksva vastu

Arstirohuna tarvitatavad taimed.
Maranajuured valu (jooksja) vastu.

Jooksva vastu - sootubakas ja kaseurva tee.

Mädarõigas. Keedis on hambavalu ja jooksva vastu.

Palderjan. Tee on jooksva ja kõhukrampide vastu.

Põldosi. Tema tee on jooksva vastu.

Sinep. Tema piiritus ja plaastrid on eriti mõjuvad jooksva vastu.

[Koirohi (Artemisia absynthium L).] Mahl on luujooksjahaiguse vastu.

Käoking (Aconitum Napellus L). Käokinga teed antakse jooksjahaiguse korral sisse.

Merisalat. Tee on umbsete valude ja jooksjahaiguse vastu.

Mädarõigas. Keedis on luuvalu ja jooksjahaiguse vastu tuntud.

Naistepuna ehk viinalill, harilik. Tee on neeruhaiguse, päävalu ja verekusemise vastu. Õli kaotab jooksjahaiguse järele tekkinud paistetuse ja tulehaavad.

Palderjan. Tee on jooksjahaiguse, närvivalude ja kõhukrampide vastu.

Põldõsi. Tee ja vannid on jooksjahaiguse vastu.

Sinep. Piiritus ja plaaster on jooksjahaiguse ja kopsupõletiku vastu.

Veronica officinalis - mailane. Kasutatakse jooksjarohuks.

Suarepuust tehasse rattarummusid ja rattakõdaraid, reejalasseid. Ja ennemalt aeti suarepuust tõrva, suaretõrv õli jooksvahaiguse vasta, viinaga sisse võtta. Apteekitesse õsteti suaretõrva. Joodi kua suarepulga (? leotist), kellel jooksvahaigus õli. Õli veel neske jutt, et vanast reejalastest ja vanast rattakõdaratest on tõrva rohkem suadud kui värskest puust.

Kadakas. Kadakavee vannidega arstiti jooksvahaigust ja kadagavihaga viheldi kua saunas, kelle jooksvahaigus õli. Mina vihtlesin kua kadakavihaga, kui jooksvahaigus õli, ja sain jooksvast lahti. Kadakaviht tuleb ära hautada kerissel nagu kasegi viht, muidu toores kadakaviht, siis on nii hea tunne, kui vihtled, ja tagastjärele on kua mõnus tunne. Kui õles kadakavihaga ära vihelnud, siis sopsi veel kasevihaga üle, siis oled terve kõrraga.

Sooingverid, veike madal põõsas, paju moodi lehtedega. Mõned tarvitasivad neid lehti teed teha, see tee pidi õlema jooksva- ja astmahaiguse vasta. Mürgine taim.

Nõges, mis aja äärtes kasvab, sellest tehti viht ja viheldi nõgessevihaga, kelle jooksvahaigus õli. Mõned vihtlesid päikese käes suvel kuivalt. Aga saanas hautati enne viht ära, siis viheldi üle ihu kõhe. Üeldi peale vihtlemist, et abi kõhe, kui arstil käid.

Võilille õied petrooli sees leotatult on hea jooksvarohi.

Sõnajala lehti samuti pandi rohkesti küljealuse koti alla. Pandi ka külje alla magamiseks. See olevat jooksvahaiguse vastu hea rohi.

Mädarõigas, küüslauk, kuremarjad ühtekokku annavad hea rohu jooksva vastu. Mädarõigas ja küüslauk aetakse läbi lihamasina, sinna tambitakse kuremarjad hulka. Lisatakse veel mett juurde ja jooksvarohi ongi valmis.

Nõges. Nõgestega viheldakse endid jooksvahaiguse puhul.

Konnakuused, sookuused (tarvitatakse jooksva vastu vanni teha).

Nõges. Nõgesega raviti ja nüüdki mõned ravivad jooksvahaigust. Tehakse nõgestest vihakimp ja sellega siis viheldakse haigeid liikmeid.

Kadakast veel mõni sõna. Kadakast tehakse vannisid jooksvahaiguse vastu. Keedetakse kadakaoksi ja pannakse vannitusevee hulka.
Riistu haudutakse kadakatega. Seda tehakse kahte moodi. Mõned panevad, kui riistu hauduvad, kadakaoksi külma vette ja siis pannakse tulised kivid peale vai vette ja kaetakse riist pealt kinni. Kui juba vesi jahtuma hakkab, siis valatakse välja.
Mõned panevad kuuma vette kadakaoksad, kui riistu hauduvad. Kadakas võtab kohe halvad lõhnad ära.
Kui hiired lõksu ei lähe, suitseta kadakaga lõks ära, siis lähevad kohe sisse.

a) tekop, b) sasaparilla [kirjakeelset nime “ei tea”] [Chamaedaphne calyculata, hanevits].
Kasvab soos, õied sarnanevad pohlaõitele, muudkui pikema varre otsas ja kõik ühes reas. Ka lehed on ühe oksa peal reas.
„Tekopitee on jooksva vastu. Muudkui seda aga ei tohi palju juua. Üks klaas teeb purja. Ku palju, siis paneb oksele ja kukud maha. Ja kui peris palju joad, siis panebki magama ja nenda, et jäed igavesti. Aga jooksvale on hia, võtab kohe ära.“

„Käid mööda metsa, toa mulle terve viht sasaparillasi, kui mõistlikult tarvitada, saaks jooksvast lahti.“

Sookail [kirjakeelset nime pole märgitud] [Ledum palustre sookail] [nõges].
„Kui siad punataudis, siis kohe aidiku sigadele piale loopida, nenda kui nõgeseid. Mõni piab enesele, kui on jooksva, siis voadikunka (aluskoti) sees. Ka on see siis hia kirpude vasta. Muudkui igaüks ei kannata seda, sellest, et sookail on vänge hais, nii et paneb kohe pia valutama. On nisike ilusa õiledega ja kasvab nigu poesas kohe soakünkadel. Õiled valged, lehed ninda kitsukesed.“

Hanevits - sasaparilla.
Sasaparilla on jooksva vasta.

Põldosi - oravasaba.
Oravasaba on jooksva vasta.

Ülane - valge lumelill.
Valge lumelill on kihvtine, aga arstirohust on, jooksva vasta ka.

Ülane - linaspea.
Linaspiast tehtud tee on jooksva vasta.

Angervaks - angervaks on jooksvarohuks ikka old.

Neil päevil kuulsin bussipeatuses kahte külaeite ja -taati omavahel nõgesest rääkivat.
Vana Võhma taat (Imatu külast): “Ah jooksva? Ma ütlen sulle, kullakene, nõgesest saab abi. Minule aitas. Tau muidu nõgesega ja saunas ka vihtle.”
Volkovi Tilde (Kauksi külast): “Juba proovisin, minu paaba [vanaema] ka rääkis, et nõgesega, kui jalad haiged. Lapsed tõivadki mulle nõgeseid ja saigi nendega tautud, aga jumal hoia, mis siis tuli. Õhta voodis ei saand magama jääda! Nõnda hakkasivad sügelema ja kipitama, et kisu vai nahk maha. Ei aitand miski.”
Võhma taat: “Ja selle ühe korraga arvasid tervest saama?! Ütle, mis rohi kedagist on, ükskord muudkui määrid ja tahad kohe, et terve? Mina rohitsesin vaata rohkem kui nädala ja iga päev. Pärast enam ei pand sügelema ega kedagi - ja aitas. Nät, tänagi sai jala Imatust seia keriku tulla ja minul oli nõnna, et ei saanud õieti üle tuagi.”

Naiste pune (naistepuna); punerdaja; viinapuna; punejas [Hypericum perforatum].
On tarvitatav arstirohuna: tehakse teed - „puneja teed“, mida juuakse mitmesuguse haiguse vastu, nagu neeru-, jooksvahaiguse ja verekusemise vastu; parandavat ka mõned rasked sisemised haigused. Ka ehmatuserohuna tarvitatav. - Ka värvitakse sellega lõngu või riiet. Kui neid palju korjata ja padas keeta, siis saab kollakas-lilla värvi. - Pandakse ka viina hulka, siis võtab halva viinamaigu ära.

Jooksvarohi [Linnaea borealis].
Arstitakse sellega jooksva (reumatismi) haigust. Selleks keedetakse neid padas ja juuakse seda keedist (teed).

Sooporss; soopraht [Andromeda polyfolia].
Need kaks nime enamjagu järgmistel: sookaelal (nähtavasti vahetus), sooingver (mõni teeb ka vahet -ingveri ja -paju vahel - olevat kahte ise taime tarvitatud olevat). Sassaparila, sassaprilla, naistepaju.
See on arstirohi jooksvahaiguse vastu. Arstimiseks tehakse vannisid ja võetakse ka sisse selle keedist. - Vannisid tehakse ka segu sookaeltega.

Sookael, sooporss, soopraht [Ledum palustre]. (Mõned jälle kahte viimast nime selle taime kohta ei tea, ainult eelmise kohta).
See on ka arstirohi jooksvahaiguse vastu nagu eelminegi (soopaju [eelmisel see nimi aga maha tõmmatud]). Selleks tehakse vannisid. Tehakse ka vannisid segu soopajuga. Kui jalad üksinda haiged (jooksvast), siis leotatakse jalgu selle vee sees (kas sookaela ehk sookaela ja soopaju seguvee sees). Mõned võtavad ka sisse sookaela vett (jooksva vastu), aga et ta väga kange (kihvtine) on, siis ei soovitata seda mitte teha, olgu siis, kui väga lahja vesi on ja pisut. - Mõnikord pandakse ka seda vett õlle hulka, kui tahetakse, et see kange saab ja pähe hakkab. See aga ei ole kiiduvääriline - ta paneb joojatel pea valutama ja ajab oksele. - Seda teeb ka palja vee (keedise) joomine. Olevat ka rinnahaiguse vastuline, keedist juues. Keedis on väga hea lammastehaiguse (lutikate) vastu. Soistel karjamaadel käijad lambad ei sure ka.

Soopaju [Cassandra culyculata].
Arstirohi - jooksvahaiguse vastu. Selleks tehakse soojavee vanne, kuhu seda taime hulka lisatakse, - samuti, kui nr. 57 [Sooporss; soopraht: [Andromeda polyfolia]] või 58 [Sookael, sooporss, soopraht [Ledum palustre]] all saadetud taimede kohta kirjeldatud. /---/ mõned aga tarvitavad arstimiks (jooksvahaiguse vastu ikka) ainult nr. 57. all saadetud taimega, aga siin saadetud taimega mitte. Sellepärast on siis ka arstimine nendega kaheldatav.

[Capsella bursa pastoris] (Rahvas nime ei tea).
See taim olevat väga hea rohi jooksvahaiguse arstimiseks - selle teed (keedist) sisse võttes ja ka vanne tehes.

Nõges, raudnõges [Urtica dioica].
Nõgesekõrvetis aitavat jooksvahaiguse vastu.

Suar (saar) [Fraxinus excelsior].
Suarelehed (saarelehed) olevat väga head jooksvahaiguse vastu - nendega vanne tehes.
Saarepuust valmistatakse mitmesuguseid tarbeasju nagu looke, jalasseid jne.

Koirohi [Artemisia absinthium]. Teena - kõhuvalule, viina sees - seestvalule, terad sisse võtta - jooksvale, kuivatatult pulbriks ja siis ühes suhkru ja veega sisse võtta - seesthaigusele, õied kuivatatult - paistetusele.

Pohlaõied [Vaccinium vitis-idaea]. Teena - köharohi, jooksvale, rinnahaigusele, paisetusele. Varred teena - köharohi; külmetusele, jooksvale; õied ja lehed teena - köhale; jooksvale.

Kibetulikas [Ranunculus acris]. Jooksvale - värske taim panna haigele kohale.

Kuisavitsad [Solanum dulcamara]. Taim keeta ja siis selles vees olla - jooksvale.

Maavitsad [Solanum dulcamara]. Jooksvale - ummuksis keeta.

Sookailad [Ledum palustre]. Keedetud vees olla (jalgupidi) - jooksvale.

Kuusekasvud [Picea excelsa]. Teena ja vanniks - tiisikusele, jooksvale (korjata 3/4 tolli pikad helepruunid kasvud).

Kadakamarjad [Juniperus communis]. Teena - jooksvale, tiiskusele, põiepõletikule, neeruhaigusele, kõhuhaigusele, suhkruhaigusele, kuse kinnioleku vastu, rinnahaigusele; /---/ Keeta ummuksis, kurnata, pärm ja suhkur sisse ja siis juua.

Kadakamarjad [Juniperus communis]. kadakaõlut juua - jooksvale.

Murakalehed [Rubus chamaemorus]. Teena - jooksvale.

Viinapuned [? Hypericum perforatum]. Õied teena - jooksvale.

Kaselehed [Betula]. Korjata, kui nad alles hiirekõrvul, viina sees leotada - hoiavad haava mädanemise eest; jooksvale (kas määrida?).

Jooksvarohud [? Veronica officinalis]. Teena - jooksvale.

Sassaparilla [? Andromeda polifolia]. Teena - jooksvale; venitamisele, kui veri seisab ja ei saa magada; ummuksis keedetult teena - jooksvale; juured ummuksis keeta - üks klaas korraga (külmalt) juua.

Seapohlad [Arctostaphylos uva-ursi]. Külm tee - jooksvale.

Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Teena - jooksvale, krampidele, ehmatusele, vereselituseks, närvihaigusele, venitusele.

Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Ummuksis keeta teena - pistusele, jooksvale, krampidele.

Männiõied ja kasvud [Pinus silvestris]. Teena - tiisikusele, köhale, jooksvale (vannitada, kui liikmed kanged); ummuksis keeta - tiisikusele.

Saarelehed [Fraxinus excelsior]. Teena - jooksvale. Lehed tulevad enne jaanipäeva korjata, ummuksis keeta.

Saarelehed [Fraxinus excelsior]. Lehtedest ja kasvudest tehakse tõrva - seestvalule, jooksvale.

Kadakamarjadest tehtud jooki (ka kadakamarja kalja) pruugiti ennem ja pruugitakse veel praegugi jooksjahaiguse vastu. Enamasti selleks otstarbeks müüakse seda isegi Tallinna turul suurel hulgal aasta läbi.

Karu käpad. Nendega arstitakse raskemaid nahahaigusid, kuid ka liikmetehaigusi nagu põlves ehk puusas (vist jooksja). Klopitakse kuidagi nii, et need üsna limud (vesised) on. Siis pannakse see kahe linase lapi vahele (palja naha peale ei tohi panna). See kõrvetab esiti naha üsna valusaks ja punaseks. Pärast pidada hästi ära paranema. Ka jooksjahaiguse peale pidada samane arstimine väga hästi mõjuma.

Köömneteed juuakse ka mõnede juures Hiina tee asemel. Pidada ka jooksjahaiguse vastu hea olema. Üldse levineb metsateede tarvitamine Hiina tee asemel. Hiina tee pidada tervisele kahjulik olema, oma metsateed enamikus tervisele kasulikud.
Väga palju pruugitakse seda roogade juures, aga rohkem maitseaineks kui tervislises mõttes.

Mädarõikad [mä(ä)ereikad]. Neid süüakse võimalikult rohkesti toiduga; ka lõigatakse hästi peeneks ja võetakse paljalt suhu ja vett peale rüübates neelatakse alla, kõhuhaiguse kui ka jooksja vastu.

Männa noortest kasvudest keedetud veest tehtud soe vann olla väga hea ravimisvahend jooksjahaiguse vastu korral, kui see mõnda kohta kipub vigaseks tegema. Kasvud olgu nii noored, et need üle 1½ tolli pitkad ei ole. Ühetollised kasvud olla kõige paremad.
Noori 4-5 tolli pitkuseid kasvusid söövad lapsed väga hea meelega; mitte arstlises mõttes.

Naistepuna - juusja (reumatism) vastu.

Jooksvarohi. Korjata lehed vartega. Õied on sinised. Õitseb kesksuvel. Tarvitatakse teena jooksva vastu.

Kuutõverohi. Rippuvate õitega. Tarvitatakse jooksja vastu.

Andmeid taimede kohta, mida oli nüüd võimata saada:
Luutõverohi - rippuvate õitega, vist tarvitatakse jooksja vastu.

Jooksjarohi: korjati lehed vartega, õied sinised, õitseb kesksuvel. Teena jooksva vastu.

Jooksvapuu [Solanum dulcamara]. Nimetatakse veel jooksjapuu, nagu siin enamalt jaolt rahvas reumatismi nimetab. Selle põõsas-puu oksi ja lehti keedetakse vee sees ning juuakse seda vett jooksvavalu vastu. Aidata väga heaste.

Aaland, aaslanger. Istutatud aedadesse. Loomadele luudehaiguse vastu keedetakse taime vett, jooksvavalu puhul inimesel mässitakse lehed ümber valutava liikme.

Kuisavitsad - Solanum dulcamara. Arstimiks jooksva vastu.

Hedera helix - on tarvitatud arstimiseks jooksvahaiguse vastu, rohkem luujooksva vastu. Selle varsi ja lehti on keedetud ja selles vees niinimetatud luujooksvahaigust potitud (vannitud).
Sellest ta ehk oma rahva seas oleva nime on saanud: soonuked, luuderohi - jooksvarohi.

Suur nõges (Urtica dioica L.). Kõrvenõges. Jooksvahaiguse vastu vihelda kuumas saunas tooreste nõgestega. Keedisega pesemine abinõu sama haiguse ravimiseks.

Kask (Betula verrucosa). Soe kaselehe keedise vann jooksvahaiguse vastu.

Mustsõstar (Ribes nigrum L.). Vann lehtede ja noorte võsude keedisest jooksvahaiguse vastu. Kuivatatud marjad söödi suhkruga kurguhaiguste vastu.

Aed-mustjuur (Scorzonera hispanica L). Mustjuur. Keedis juurtes andis arstimi jooksva vastu.

Lakk-uibuleht (Ramischia secunda Garcke]. Jooksjarohi. Keedis vartest ja lehtedest jooksvahaiguse vastu.

Arstirohtudeks tarvitatakse järgmisi rohte: pohlalehed - reumatismi, jooksjahaiguse vastu.

Tulihein ehk vanarahva nimetus - hobusekuselill [Ranunculus acer]. Sellega arstitavat jooksjavalulisi jalgu nagu põlvi ja nii edasi. Toores taim hõõrutavat puruks, pandavat kohe riide vahele ja siis haigele kohale peale, aga ainult 15 minutiks.

[Sellega arstitavat jooksjavalulisi jalgu nagu põlvi ja nii edasi. Toores taim hõõrutavat puruks, pandavat kohe riide vahele ja siis haigele kohale peale, aga ainult 15 minutiks.] Nõnda tarvitatavat ka kevadisi valgeid lumelilli, ka kirjakeeli ülased.

[Sookaal [Ledum palustre].] Sookaali vanni teevad jooskjahaiged. Sookaali keedise kompress olevat hää, kui siga olla punapleki tõbes.

Saare [Fraxinus axe] leht. Jooksjarohi. Kõhukinnisuse vastu.

Hiirekõrv [Capsella bursa-pastoris]. Õitseb mais, arstirohi paistetanud kohtadele ja jooksvale.

Sootubakas [Chamaedaphne calyculata] - arstirohi jooksva vastu, kui jalad paistetanud, siis leotatakse sootubaka vees. Kui lehmadel jalad „alt ära“, siis pestakse ka sama veega. Õitseb juba aprilli lõpul.

Jooksvarohte on kuut tõugu: soonejoosja, luujoosja, siniste õitega joosjarohi ja teised, nagu naiste ja kollane joosjarohi. Sinine joosjarohi on meestele, kasvab metsa all, naistel kraavides.

Arukase pumbud korjatakse, kuivatakse ja pannakse viina sisse, juurde võib lisada veel „hiirekõrvu“, on hea määrida paistetanud kohti ja soovitav jooksvahaigetele.

Kaer.
Helbeist vann jooksva vastu.

Hiirekõrv - karjapoisi taskulill. Vann jooksva vastu.

Suur nõges - kõrvenõges. Juuretee tiisikuse, vihtlemine jooksva vastu.

Kalmud - juurikate vann jooksva vastu.

Kask. Tippude (pungade) tee jooksva vastu ja viin haavale.

[Kasutan juhust, et Teile saata paar lisateadet rahvameditsiini alalt. Andmed on pärit Kihnust.]
Anõtõbõrohe (=koll). Keedis jooksva vastu vannina. Võib ka samaks otstarbeks natuke vedelikku sisse võtta. Pead pestes kaotab ka täid.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Värvimiseks, arstimiseks, nõidumiseks.
Arstimiseks.
Soonheinäd on jooksevä vasta.

Luuvalumuna jooksva vastu.

Maasikas: jooksvahaiguse puhul.

Kärbseseen: pannakse ahju pudeliga ning saadakse eli jooksva vastu.

Sassabarilad - teed keeta ja juua, kaotab siis jooksva ära.

Kaislad - teed keeta ja juua, kaotab jooksva ära.

Mädarõikad - juurikad viinas leotada ja juua, kaotab jooksva ära.

Kuremõõga juured - tuli ära kuivatada ja piirituse sees leotada ning juua siis, kui jooksva on, see pidi terveks tegema.

Mädarõika juurikaid viinas leotada ja juua, kaotab jooksva ära.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Sassabarilaid tarvitati jooksvahaiguse vastu.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Kibuvitsa juurikad ja kuremõõgad olid niisama jooksva vastu.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Maavõi, türnapuu marjad jooksva- ja langetõve vastu.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Maa ernestestamendid üheksa tõve vastu, nagu seestvalu, jooksva ja teiste vastu.

Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Jooksva vastu: humurate teed, sookaelade vannid, sassaparillad ja majakavitsad viinaga sisse võtta ja näsiniinepuu õite teed.

Sassabarilla juurte teed - jooksva vastu ja verepuhastuseks.

Sassaparillad - tarvitetakse jooksvahaiguse vastu. (Oru talu peremees Jakob Turgan on tarvitanud ja rohi on aidanud.)

Joosjahaigetel on hea sootubake vee sees ennast leotada. Sootubakaid peab korjama kohe õitsmise [ajal], mis sünnib kohe piale lume minekut.

Kõrvetatud pohlaõisi joodi kohviga jooksvahaiguse puhul.

Sassabarilla varte teed ja viina sees leotatud juuri tarvitatakse jooksvahaiguste vastu.

Jooksjahaiguse arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: jaanipäeva-aegsetest saarelehtedest hummuses keedetud teed, sookaelte ja noorte kaselehtede teed; jooksjalitritest teed (arvatavasti litrihein).

Kõige enam tarvitati aga taimi haiguste vastu. Nii jooksvahaiguse vastu pohlaõite ja türnapuu marjade ning õite teed.

Samuti ka noorte kaselehtede ja niinepuu õite teed [jooksvahaiguse vastu].

Jooksvahaigust arstiti veel nii, et peksti raudnõgestega haiget kohta.

Kaibtusi ja punaheina tarvitati veel jooksvahaigusele.

Sassaparillaid tarvitati jooksvahaiguse vastu.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
/---/
Jookseva vastu: soosassaparid, ernestestament.

Männi- ja kuusekasvude vanni ja sookaislaid jooksja vastu.

Kukemari (liisikas) (roosa õitega, kasvab liivasel maal). Lehti korjatakse õitsemise ajal. Tarvitatakse jooksjahaiguse vastu.

Soosassabaril (kasvab soos põõsana, lehed on pikad, keelekujulised, õied asuvad kobaras ja õied on heleroosad). Tarvitatakse jooksvahaiguste vastu.

Palderjan (kasvab heinamaal, tal on pikk, 0,5-1 meetrit kõrge vars, mille otsas on vaalakas roosa õiekobar), teda tarvitatakse jooksvahaiguse vastu, juurikaid lastakse seista viina sees ja siis sisse võtta.

Sassaparila.
On kõigi rohtude kuningas. Aitab tingimata 99 haiguse vastu. Kel on jooksva, kondivalu - joogu aga sassaparila keedist, tervis tuleb. Aitab niisama, kui keegi on tiisikusehaige ja kui kellelgi on nõrgad närvid ehk keegi on närviline, siis sassaparila on esimene peaselituseroht.
(Kasvab soos - mitte ära segada kaisladega). Keeta, kuni saab hästi pruun vedelik ja seda siis juua piiritusega segatult. Veel parem on lõigata sassaparila peeneks ja panna piirituse hulka - aga seda ei tohi rohkem võtta, kui kolm korda päevas üks napsuklaasitäis enne sööki.

Orjavitsa (Rosa gallica) marjadest tehakse teed, mis on hää jooksvahaiguse vastu.

Tammekoori tarvitatakse naha parkimiseks. Tammetõrudest tehakse kohvi, mis on hää rohi jooksvahaiguse vastu.

Männa- ja kuusekasve tarvitatakse köha ja jooksvahaiguse vastu.

Kaeraõlgedest tehakse sipelgapesaga ära keetes vanne jooksvahaiguse arstimiseks.

Sassaparilaid (Arctastaphylos uvae ursi) tarvitatakse jooksvahaiguse vastu, keetes neist teed. Nimetatakse neid veel seapohladeks.

Seaosje tarvitatakse (jooksvahaiguse) põiehaiguste korral.

Arnikaid tarvitatakse jooksvahaiguse vastu, keetes nendest teed.

Ka ülaseid tarvitatakse jooksvahaiguse vastu, tema keedisega haiget kohta pestes.

Männikasvudest keedetakse teed jooksva ja neeruhaiguse puhul.

Saksaparillad tarvitetakse jooksvahaiguse vastu (Lehtmetsa külas), jooksva vastu on väga hää ka vann kanarpikust, aruheinast, kõrvenõgestest.

Kadakamarju tarvitetakse teena jooksvahaiguse vastu.

Jooksvarohi - mitmed on tarvitanud eduga jooksva vastu. Toorelt siduda riide vahele, muidu ajab haige koha pääle pandult naha kupla (Ranunculus flamula) (kirjelduse järele tulikas: sooheinamaas, madal lamav vars, kollased õied). Ka võetakse teena sisse.

Kibuvitsa juured on ka hääd jooksva vastu (Lätis tarvitatud). Ka Ambla kihelkonnas Kukevere külas. (Lehtmetsa-Ristilt).

Nõmmkülast Tammsalu raudtee ääres ühelt rahvaarstilt märkisin järgmist (härra Brokman, 72 aastat vana, ja abikaasalt): jooksvarohud (kirjelduse järgi tundus V. officinalis, seal on kuusikud, vaevalt sääl Linuas), kõrjata rohte, kuivatada ja keeta mitu korda paksemaks vedelikuks kui tee, pruun, kohvitaoline. On ühe puusadest haige vanamehe terveks teinud siin; ka lahtise kõhu teinud terveks kolme päevaga.

Pohlavarred - jooksjahaiguse vastu tarvitatakse teeks.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Enne, kui inimene haigeks jäi, siis pidi ta endale rohtu saama taimedest. Suuremalt osalt keedeti taimedest teed. Pohlavarre vett juuakse jooksvahaiguse vastu.

Tuhkpohla varred ja kanarpikuõied on jooksva rohud, mööda maad kasvavad [taimed] on jooksvahaiguse vastu; keedetakse veega ja leotakse piirituse sees ja võitakse pääle.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Inimesed tarvitasid vanal ajal taimi rohuks ja värvimiseks. Nagu pohlavarssi tarvitakse jooksva vastu ja värvimiseks lepakoort.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Jooksvahaiguse vastu tarvitati pohlavarssi. Vartest keedetakse teed ja tee juuakse kuumalt ja vihalt.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Jooksvahaiguse vastu keedetakse jooksvalilli. Need lilled kasvavad metsas, nende õied on valged. Need korjatakse juurikatega, pannakse keema, seda vedelikku juuakse mõrult sisse.

Jooksva vastu tarvitati balderjaanijuuri, neid leotati viinas, mida sisse võeti.

Jooksjahaiguse vastu tarvitatakse pohlavarssi, keedetakse teed, mida vihalt juuakse, ja tehakse veel pohlavarre vanne.

Männikasu vannid jooksva vastu.

Jooksvarohtude teed juuakse jooksvahaiguse puhul.

Sassaparillide tee on jooksvahaiguste vastu.

Männikäbide tee on jooksvahaiguse vastu.

Sassaparilad: jooksvahaiguse vastu.

Kuremõõga juure teed juuakse jooksvahaiguse vastu.

Sassaparilatega arstitakse jooksvahaigust.

Kadakamarja tee ehk marjad on jooksvahaiguse vastu.

Sookaislamite vannid tehakse siis, kui on jooksvahaigus.

Kibuvitsa juurte vett tarvitatakse jooksvahaiguse puhul.

Sassaparillad jooksvahaigus vastu.

Kui oli jooksvahaigus, pandi tedremadrani juurikaid viina sisse ja joodi.

Ka männikasu keedis oli hää rohi jooksvahaiguse vastu.

Põldkuusk (ehk lehmanisa).
Tähtsam taim vanal ajal on põldkuusk. Põldkuuse tee ja vannid olid hääd jooksvahaiguse vasta.

Kevadel, mis kuusel noored võsud üleval okstel kasvavad, tarvitatud jooksvahaiguse vastu. Korjatud neid ja tehtud nende vannisi.

Sookaerad on jooksvahaiguse vastu.

Ubalehed.
Keedetakse ja selle vee sees leotakse või pestakse haiget kohta. Jooksvahaiguse vastu.

Ubaleht keedetakse ära ja selle vee sees pestakse haiget kohta, jooksvahaiguse vastu.

Jooksvapuud kasutati jooksvahaiguse vastu, samuti keedeti jooksvapuu vars ära ja jooksvahaige pidi seda jooma.

Joosevapuust keedetud teed tarvitati joosevahaiguse vastu.

Kaalijaani juurikad on jooksja vastu, korjatakse kesksuvel, keedetakse ja tehakse vanni.

Raudnõgesed on jooksja vastu. Korjatakse augustikuul, vesi ühes nõgestega lasta jahtuda ja teha vanni.

Pohlalehtedest teed tarvitati joosvahaiguse vastu.

Jooksjarohu juured keedeti. Sai jooksjahaiguse vastu arstirohtu.

Sooporsa teed tarvitati jooksva vastu.

Pohlaõitest saab teed jooksvahaiguse vastu.

Saarelehti teena tarvitatakse jooksvahaiguse vastu.

Sootubaka ja sassaparilla vannisi on tarvitatud jooksvahaiguse vastu.

Arstirohuks tarvitatakse veel soopajusi või sooingverisi, kui jooksvahaigus on või kui loomadel jalad haiged on.

[Saar] Jooksva puhul tehti lehevanni - leotati haiget kohta. Ka joodi lehevett.

Pohlad. Palukad. Õitsemise ajal korjatud varred - teeks jooksva vastu.

Pohlad. Palukad (Vaccinium). Lehtedest ja vartest tee jooksva vastu.

Sookaera ja kadakavann oli jooksva vastu.

Kuisavitsad pandi viina sisse ja see parandas jooksvahaigust.

Vaccinium vitis idaea: pohl (jooksva vastu).

Polygala amara: jooksvarohi.

Verbascum nigrum: üheksamaõied (jooksva- ja neeruhaiguse vastu).

Mentha arvensis: põldmünt (köha ja jooksvahaiguse vastu).

Sookaered - lutikate vastu, jooksva ja köha vastu. Sünnitavad peavalu.

Tedremadra juured - taim kasvab madala maa peal, pisikesed pikad lehed, roosiõied. - tarvitatakse viina sees südame, venimise ja jooksva vastu.

Krooklehed - jooksva vastu.

Raudrohi - köha, jooksva vastu, haava peale.

[Reinvarred] jooksva vastu.

Taimede tarvitamine endisel ajal (praegu).
Meie looduses leidub väga mitmesuguseid taimi, mis võiksid meile palju tulu tuua, kui mõistaksime neid õieti kasutada. Sellest taimede kasutamisest järeldame, et vanad looduserahvad olid meist palju targemad, sest nemad tundsid põhjalikult peaaegu igasuguseid taimi. Ka praeguse aja vanemad inimesed tunnevad veel natuke seda tarkust. Väga palju taimi tarvitati haiguste kõrvaldamiseks. Arstiteaduses valmistatakse ka nüüdki taimedest rohte, kuid teisiti.
Nagu kuulnud olen, ei teadnud vanemad inimesed mitte kõigi haiguste nimesid, vaid nimetasid neid nii, kus tundsid valu olema. Väga kuulsat “jooksva” haigust, mida peaaegu kõik tundsid, arstiti jooksva- ja raudrohtudega. Selleks keedeti neist teed. Tee joodi vihalt ja mitte külmalt. Pärast tee joomist heideti voodi soojade riiete alla ja juba teisel päeval olnud siis paranemist loota.

Solanum dulcamara L. (punane joosvapuu). Vett, mida keedeti tervest taimest (kuivatatud), tarvitati jooksjahaiguse vastu. Haiget kohta leotati saadud veega.

Actaea spicata L. (must joosvapuu). Tervet taime tarvitati jooksjahaiguse vastu samal kombel nagu eelmist [kuivatatud taimest keedeti vett]. See taim olnud väga otsitud ja kallis, eriti marjad (toorelt).

Arnikatega võideldi jooksvahaiguse vastu, see kaotas jooksvahaiguse ära.

Reinvarre varred olid jooksvahaiguse rohuks. Varred kuivatati ära ja keedeti teeks ning joodi seda.

Mõned inimesed kannatavad jooksvahaigust. Selle rohuks tarvitati jooksvapuud, mis kõige juurtega ära keedeti. Jooksvapuu teed jõi haige inimene.

Ristikhein - leotatakse palavas vees ja vannitatakse jooksvahaigele.

Männiõied ja -kasvud - keedetakse piima sees ja tarvitatakse jooksvahaigetele.

Rukioras, sookanarbik, tõrvaleem - keedetakse ja tarvitatakse jooksvahaigetele. Antakse juua.

Männiõied ja -kasvud - pannakse piima sisse ja tarvitatakse jooksvahaigusele.

Ristikhein - leotatakse palavas vees ja vannitatakse jooksvahaigeid.

Ristikhein - leotatakse palavas vees ja vannitatakse jooksvahaigeid.

Ristikhein - leotatakse palavas vees ja vannitatakse jooksvahaigeid.

Ristikhein. Keedetakse palavas vees ja vannitatakse jooksvahaigeid.

Ristikhein - tehakse vanni ja vannitatakse jooksvahaigeid.

Männiõied ja -kasvud. Keedetakse piima sees ja tarvitatakse jooksvahaigetele.

Ristikheina leotatakse palavas vees ja vannitatakse jooksvahaigeid.

Ristikhein - leotatakse palavas vees ja vannitatakse jooksvahaigeid.

Soo-kanarpiku tarvitatakse jooksvaile haigeile rohuks.

Ristikhein. Leotatakse keevas vees ja arstitakse jooksvaid haigeid.

Jooksvarohi - jooksvahaiguse vastu.

Raudnõges oli jooksjahaiguse vastu. Rohuveega tehti vanni.

Kukemarjad olid jooksjahaiguse vastu. Need rohud olid aga nii kanged, et kui palja ihu peale kukemarja rohud panna, põletab naha katki. Neid rohte pannakse aga ihu peale ainult kahe riide vahel, siis nad ei põleta. Rohi tauti katki ja siis tarvitati neid.

Sooingvääri tarvitati jooksjahaiguse vastu. Keedeti ja tehti vanni.

Soo sassabarilla juured olid jooksjahaiguse vastu. Juured keedeti ära ja tehti vanni.

Mäereikad olid jooksja ja venimise vastu. Tehti vanni ja joodi mäereika vett.

Oravamarjad olid jooksjahaiguse vastu. Marju söödi ja keedeti ning siis joodi seda vett.

Sookaelad jookseva vastu, keedetakse sookaelad selle veega ja arstitakse veel mitmet moodi, aga sisse võtta ei tohi.

Kaseurvad jooksva vastu ja ka noored kaselehed, nendega arstitakse haiget kohta.

Noored raudnõgesed jookseva vastu.

Soonheinad jookseva vastu.

Luujookseva rohud - luujookseva vastu.

Mäereigas on jooksva vastu.

Jooksevarohed on jooksva vastu. Neid on kahte liiki. Kasvavad kuusemetsa all. Ühed laiad luha moodi lehtedega, teistel väikesed ümmargused lehed, teine külg roheline, teine hall.

Põldosjad on jooksva vastu.

Emänogulase vann on jooksva vastu.

Koirohi on jooksva vastu.

Sassaparilla oli jooksva vastu.

Koirohed jooksvahaiguse vastu.

Nogulased jooksva vastu.

Karukellad jooksva vastu.

Kadakamarjad jooksja ja päävalu vastu.

Kuusekäbid ja männikäbid noorelt jooksva vastu.

Soopuls on jooksva vastu.

Jooksvarohed on jooksva vastu.

Kaselehed on jooksva vastu.

Soopulss jooksva vasta.

Kadakamarja kali on jooksva vasta.

Kaseurvad jooksva vastu.

Saviheina seemned on jooksva vastu.

Kaselehe tuhka panna kotiga selga, siis kaob jooksev ära.

Pihlakaõied on jooksva vasta.

Mustasestre lehe vann jooksva vastu.

Randjamed jooksva vastu.

Koirohi jooksva vastu.

Saviheinäd on jookseva vastu.

Sinililled on jookseva vastu.

Jooksevhaiguse vastu mädareigas.

Jooksvahaiguse vastu: „nõgesejuured“.

Milleks tarvitatakse taimeid? /---/
Kas arstirohuks.
Mädareigas on jooksvahaiguse vastu.

Kibetulikas on jooksevhaige vastu.

Porsad on jookseva jäuks.

Possad on jookseva jäuks.

Porsad on jooksevahaige vastu.

Pärnapuu õied on jooksvahaiguse vastu.

Kuusavitsad jooksevhaige vastu.

Kibuvitsa juured.
Kibuvitsa juured on jooksvahaiguse vastu head. Nad korjatakse varakevadel ehk sügisel ja pannakse kuivama. Siis leotatakse viinas pudeli sees. Korgitakse pudel kõvasti korgiga kinni ja seotakse veel lapiga [tekst puudu] ?lest ning pannakse ahju, peale leibade välja võtmist [tekst puudu] ?eisab lisab ta ühe päeva, siis võetakse välja ja [tekst puudu] tarvitama pool viinaklaasi täit korraga.

Palderjanijuured jooksva vastu.

„Kadakamarjad.“
Kadakamarju söödi jooksvahaiguse vastu.

Jooksvarohi - jooksvahaiguse vastu.

Nõges - tarvitatakse jooksvahaiguse vastu.

Jooksvapuu - 9 haiguse vastu ja jooksvahaiguse vastu.

Sirin - jooksvahaiguse vastu.

Nõgest tarvitatakse jooksvahaiguse vastu, siis viheldakse nõgesega jalgu ja tehakse ka vanni.

[Tarvitatavad taimed.]
Nõges - jooksvahaiguse rohi.

Jooksja - jooksvahaiguse vastu.

Raudnõgesed: jooksvahaiguse vastu.

Porsad: jooksvahaiguse vastu.

Ubaleht: jooksvarohi.

Joosvapuud - jooksvahaiguse vastu.

Käekaits - köharohuks, jooksvahaiguse vastu.

Sirel - jooksvahaiguse vastu.

Sirel - jooksvahaiguse vastu.

Sirel - jooksvahaiguse vastu.

Jooksvapuu - arstimiseks jooksvahaiguse vastu.

Sassabarilatest saab jooksva vastu rohtu.

Pohlavartest ja -lehtedest saab teed köha vastu ja juurtest jooksvarohtu.

Heinamaal või soos kasvab künka peal jooksvarohi.

Lepametsas põõsaste all kasvavad jooksvarohud.

Jooksvahaigetele tehti kadaka ja kaerapõhu vanne.

Sassaparilad on jooksva vastu.

Kassikäpad jooksva vastu.

Majakavitsad jooksva vastu.

Noorte kaselehtede vann on hea arstirohi jooksvale.

Mündid on jooksvahaigusele.

Kibuvitsa juured jooksvahaiguse vastu.

Kastanjeõied - jooksvarohi.

Koirohi - jooksva ja tiisikuse vastu.

Kuremõõgad - jooksva vastu.

Kaselehtede vann - jooksva vastu.

Pohlajuured - jooksva vastu.

Jooksvarohud - jooksvahaiguse vastu.

Kibuvitsa marjad - jooksva vastu.

Undinuia juured - jooksva vastu.

Saarepuu tõrv - jooksva vastu.

Kastanjeõied - jooksvarohi.

Koirohi - jooksva ja tiisikuse vastu.

Kuremõõgad - jooksva vastu.

Kaselehtede vann - jooksva vastu.

Pohlajuured - jooksva vastu.

Kibuvitsa marjad - jooksva vastu.

Hundinuia juured - jooksva vastu.

Saarepuu tõrv - jooksva vastu.

Hernestestamendid jooksva vastu.

Kadakamarjad jooksva vastu.

Raudnõgestest ja heinapepredest tehti vanni jooksvahaiguse vastu.

Raudnõgese vannid on ka jooksvahaiguse vastu.

Kadakavannid on jooksvahaiguse vastu.

Umurad. Kasvavad metsas. Keedeti kaane all vee sees. Arstiti jooksvat. Ka oli hää seestvalu vastu.

Sassaparillad. Tarvitatakse jooksva vastu.

Kadakamarjad. Tarvitatakse jooksva vastu.

Sassabarila tee on hea jooksva jaoks. Teda tuli huumuses keeta, et muist ära kaoks.

Võililled on head jooksvahaiguse vastu.

Raudnõges on hea jooksvahaiguse vastu.

Kasepungad jooksvahaiguste vastu. /---/

Pohlavarred jooksvahaiguse vastu.

Sõnajalad on head jooksva vastu.

Kadakamarjadest tehakse jooksvahaigetele vanni.

Noorte kuuskede kasvudest tehakse samuti vanni jooksvahaigetele.

Noorte kaskede lehtedest saab väga hääd jooksvarohtu.

Üleüheksma on hea jooksva vastu. (Üleüheksma: kasvab pikk vars ja kollased õied on küljes.)

Kuremõõga juured on jooksvahaiguse vastu.

Sassiparila juured on jooksvahaiguse vastu.

Ernetestament on jooksva vastu.

Kautuseõied on ka kõhuvalu ja jooksva vastu.

Lumelill oli jooksja vastu.

Noore kuuse kasude sees hoiti jooksvahaigeid. Seda otstarvet täitsid ka noore männi kasud.

Ka kadakavee sees hoiti jooksvahaigeid, kuna marjadest tehti teed rinnahaigetele.


Rabapaju vett tarvitati jooksvahaigete parandamiseks. Seda otstarvet täitis ka kuum liiv. Rabapaju vett võeti ka sisse. Muidugi vähesel määral.

Jooksvarohu teed võtsid vanal ajal jooksvahaiged sisse.

Sassaparilad jooksvahaiguse vastu.

Umurad jooksvahaiguse vastu.

Kadakavannid jooksva vastu.

Palderjaani juured jooksva vastu.

[Ravimtaimed. Paatspuu, vaata jooksja, sügelised].
Jooksja.
Jooksja on liigete sees, seante haigus, valutab mis hirmus, elada ei lase. Jooksja rohi on nõges. Keedetse ära ja selle vee sees hoidas kässe ja jalgu. Ja nõgese vihaga vihutse.
Kui jalad valutavad, jooksja sees on, siss tuleb minna sipelgu pessa, las hammustavad ja kusevad pääle, see on ise valus, aga võtab valu ära. Aga kange süda peab olema, mis välla kannatab.
Kui keik käed ja ristluud on valu täis, siss toodi koritäis sipelgid öhes pesa rämpsuga. Vesi aeti keema ja panti see kik sinna sisse. Siss selle veega tehti vanni nädal aega. Aeti ikki sojas ja siss läks haige sinna sisse.
Mamma es saa änam riisu ega niita ega midagi teha. Üleni kondide sees olli valu, aga see sipelga vann tegi terves.

Männikasvud. Tarvitati vannideks jooksva korral.

Kõrvenõgesed. Tarvitati vannideks jooksva korral.

Kuusk - kasvandid ühes männiga vannis annavad tervist seedimisele, hingeldamisele ja reumale (jooksva korral).

Jooksva korral [raud]nõgeste vann ja saunas vihelda leotatud nõgestega.

Maasikaõie tee - jooksva vastane.

Jooksva. Pohlalehed teena. Ühes minule tuntud perekonnas, kus üle 60 aastane pereisa jooksva tõttu ristluudes käia ei võinud, tarvitati joogiks ainult pohlalehe teed soojalt ja külmalt, taat paranes ja elas 82 aastaseks.

Kaselehed. Jooksvahaiguse puhul pandi kaselehed värskelt kahe riide vahele ja mähiti ümber haige koha. Üks ema olevat oma lamavat haiget tütart arstinud niimoodi ja käima saanud, kuigi pärast lonkas, aga käis tööl.

Ka jooksvahaige liigese ümber mähitud mailaseid.

Kasepungad: varakevadel noppida, kuivatada vilus tuulelises kohtas, täitsa kuivalt ära panna, kinnises toosis ehk karbis kuivalt hoida.
Jooksva vastu mõjus mulle alati umbes kolme nädala pärast kergendavalt, järjest neljapäevase vaheajaga, siis mõjus soodsalt külmetuste vastu. Liigse tarvitamise järele paneb kõhu kinni.

Männakasvud: varakevadel noppida, hea jooksva- ning köhavastane tee. Samasuguselt talitada nagu kasepungadega [kuivatada vilus tuulelises kohtas, täitsa kuivalt ära panna, kinnises toosis ehk karbis kuivalt hoida.]. Väike peotäis aitab, ühes liitris vees keskmise tule peal keeta viis-kümme minutit, siis tõmmata lasta, nii et lõhn säilub. Juua kolm korda päevas ehk janu juures.
Teda võib vaheldumisi juua teiste teedega.

Nõgesed teena: verd puhastavalt ja jooksva vastu. Varakevadel noppida, kuivatada vilus, kuivas kohtas hoida. Peotäis pooles liitris vees keeta päevas, juured võib ka värskelt ning kuivalt teeks keeta.

Võilille juured: isuäratavad. Veerand liitrit tarviduse korral. Jooksva vastu võib teda juua üks nädal järjest, siis paus, siis uuesti paari päeva järele üks nädal, kuni tuntakse paremust. Siis võib vahetada mõne muu teega, siis jälle juua. Krooniliste haiguste juures on vaheldus tähtis, kuid kordamine soovitav. Järjekindel tarvidus peab olema vahedega.

Saarekoorte tee. Saarepuult koorida koor, keskmise noore puu pealt ehk jämedama võsu pealt. Värskelt ehk kuivatatult tee sisse panna, keeta vees, kuni see värvuse saab. Veerand liitrit korraga juua kaks korda päevas jooksva vastu. Kui ta mõjub kõhu kinnipandavalt, siis hommikul ja õhtul enne sööki juua tervelt toorelt üks muna ja kui ei ole muna, üks klaas leotud (õhtast vees) ploonuski tühja kõhu peale.

Verehurmarohi: hea vanniekstrakt, haigete jalgade juures jooksva vastu mõjub vaigistavalt.

Kasepungad ja -lehed jooksvale, teena vanni.

Nõgesed ja juured teena vanni. [verd puhastavalt ja jooksva vastu.]

Nõmmatee kasvadest. Veerand liitrit tugevat teed köha- ja kopsutee.
Vannina jooksva vastu. Tulisesse vanni suurem peotäis kasvusi värskelt ehk kuivalt.
Järjest teha mõjub kergendavalt jooksva juures.
Ka viina sees leotud annab hea kompressivedeliku jooksva vastu.
Hiljem määrida terpentiini ja vasiliiniga.

Värske küüslauk õhtal süüa jooksva vastu, peeneks tampida ja hapukoorega ehk õliga ja sidruniga. Peale süüa keedetud kardulaid. Iga päev süüa, mõjub raske jooksva vastu.

Sassaparilad jooksva vastu.

Majakavitsu tarvitati jooksva vastu.

Raudnõgeseid tarvitati jooksva vastu.

Kassikäppi tarvitati jooksva vastu.

Sassabarilad jooksva vastu.

Tedremadara juured - jooksvahaigusele.

Tedremadara juured jooksvahaigusele.

Tedremadara juured - jooksvahaigusele.

Porsad. Suveporsa käbi tarvitatakse jooksva vastu. Käbadest tehakse ka õlut.

Tedremadarid. Nende juuri keedetakse jooksva ja seesmise haiguse vastu arstirohuks.

Jooskurohi - kui joosjahaigus.

Uisavitsad -jooksuhaige vastu.

Põldkuused ära keedetud ja nende vesi on jooksuhaige vastu.

[Arstirohud] valderjanirohtu tarvitakse jooksuhaigusele.

Kas on taime tarvitatud vanemal ajal millekski, arstirohuks.
Väriseva rohuga arstitakse jooksvahaigeid.

Pors - jooksjahaiguse vastu.

Külmking, suured lendavad ja soolendavad jooksvahaiguse vastu.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal tarvitasid inimesed jooksvahaiguse vastu sõnajalgade juuri, heinapepreid, türnpuu õite teed.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kaislad jooksvahaigusele.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Sassaparilad jooksvahaigusele.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kuremõõga juured jooksvahaigusele.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kibuvitsa juured jooksvahaigustele.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstimiseks.
Soosassaparilad keeta jooksvahaiguse vastu.

Pohlavarre tee jooksvahaigusele.

Karusammel - jooksvahaiguste vastu.

Sassaparilad - jooksvahaiguste vastu.

Kibuvitsa juured teena jooksvahaiguste vastu.

Taimede tarvitamine.
Vanal ajal tarvitati taimi:
Arstirohtudeks:
Ülased, männikasud, maaväädid, sassaparillad - neid ja veel muid taimi tarvitatakse jooksjahaiguse arstimiseks.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohuks:
Kuremõõga juuri tarvitakse jooksvahaiguse arstimiseks.

Soo sassaparilaid tarvitakse jooksva arstimiseks.

Kibuvitsa juuri tarvitakse jooksvahaiguse arstimiseks.

Kalganijuured tarvitakse jooksva vastu, leotakse juured alkoholi sees.

[Näsiniinepuu koor] Ka jooksva vastu juuakse.

Sasabarila lehed ja juured tarvitakse tee näol jooksva vastu.

Pohlavarre, -õie teed juuakse südame ja närvihaiguse vastu, aitab ka jooksva vastu.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Sookaisad: jooksvahaiguse vastu. Neid keedetakse ära ja juuakse seda vedeliku.

Nõgesed: närvi- ja jooksvahaiguse vastu. Võetakse rohelised nõgesed ja kohe viheldakse.

Raudnõgesed: jooksva ja halvatuse vasta. Neid tambitakse pehmeks ja pandakse haigele kohale.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Arstimiseks.
Soosassaparilad tuleb keeta jooksvahaiguse vastu.

Jooksva ha juured tuuleb viina sees leotada, see on siis jooksvahaiguse vastu.

Pohlavarre tee jooksvahaiguse vastu.

Sookaisla vannid jooksva vastu.

Tiisikuse ja jooksvahaiguse vastu tehti seakaisla juure teed. Tehti nagu männikasvu teegi [kuivatati, pandi nõusse ja valati keenud vett peale ja lasti natuke aega veel keeda].

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Sassaparila viina sees jooksjahaiguse vastu, kasepungad viina sees ka jooksja vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohuks: kaislad, sassaparilad, pohlaõied, kibuvits, ülane, palsamer - jooksva vastu.

Kaetisrohi ehk kaitusrohi ehk üheksahaiguse rohi - jooksva vastu.

Nõges, mädarõigas - jooksva vastu.

Kadakamarju (jooksvahaiguse vastu).

Kadakamarju (jooksvahaiguse vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Tomingakoored. Tomingakoored keedetakse ja tehakse vanni. Jooksvahaiguse vastu.

Jooksvapuud keedetakse õllega (jooksvahaiguse vastu).

Kasepungad (jooksvahaiguse vastu).

Karusäärepaelte tee juuakse jooksva vastu.

Raudrohu teed tarvitati jooksvahaiguse vastu ehk ka verejooksu vastu.

Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Jooksjahaiguse korral tuleb haiget kohta iga päev arnikatinktuuriga sisse hõõruda.

Heinputk [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Arstirohuks loomade juures tarvitetakse heinputke juurikaid ja seemneid. Neist valmistet keedis on hää abinõu puhutuse vastu. Heinaputke tee on krampisi vaigistav abinõu, rohi jooksja ja nahahaiguste vastu (pesemisvee hulka kanget teed lisada), ajab gaasid sooltest, parandab kõhuvalu ja on rohuks kopsu limanemishaiguse vastu.

Sookõrilaid tarvitakse jooksvahaigusele.

Kailud [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kailud on rohuks koide, kirpude ja jooksjahaiguse vastu tuntud.

Karusäärepaelad keedetakse jooksva vastu

Mustad kadakamarjad jooksvahaiguse vastu. Mustad kadakamarjad keedetakse ära, pannakse suurde nõusse ja haige peab seal sees kolm korda päevas vanne võtma.

Jooksvahaiguse rohud jooksvahaiguse vastu. Keedetakse jooksvahaiguse rohud ära, pannakse suurde nõusse ja haige peab sääl sees kolm korda päevas vanne võtma.

Must härep. Jooksvahaiguse vastu. Teeks teha ja sisse juua.

Suur kõrvenõges. Vahel peksid inimesed oma ihu, sest see pidi hää olema jooksvahaiguse vastu.

Pohlavarred. Pohlavarred olid jälle hääd teeks keeta jooksvahaiguse vastu.

Roosad mariiad. Roosadest mariiadest valmistati teed jooksvahaiguse vastu.

Pihlakamarjad. Pihlakamarjadest valmistati teed jooksvahaiguse vastu

Raudnõgeste vann - jooksvahaiguse vastu. Vannis peab viibima vähemalt kolm tundi.

Kammetee vann - jooksvahaiguse vastu.

Kadakamarjad. Kadakamarjad viina sees liutada ning kadakamarjane viin sisse juua jooksvahaiguse vastu.

Pihlakamarjad. Pihlakamarja tee jooksvahaiguse vastu.

Pohlavarred. Pohlavarre tee jooksvahaiguse vastu.

Suur kõrvenõges. Keedeti supiks ja söödi jooksvahaiguse vastu.

Oajuured. Oajuurte tee oli jooksvahaiguse vastu.

Kammel. Kammelitee vanni tehakse jooksvahaiguse vastu. Vesi peab paras soe olema, kui tuleb sisse minna. Vanni sees tuleb ligi tund aega olla ja siis kiiresti välja tulla ja sooja riiete sisse minna.

Pohlaõis. Pohlaõitest keedetakse teed ja juuakse jooksvahaiguse vastu. Tarvitada võib igaüks nii, kuidas keegi soovib.

Mustärjepi teed juuakse jooksvahaiguse vastu.

Roosamariied on jooksvahaiguse vastu, tehakse teed ja juuakse

Kõrvenõgese teed juuakse jooksvahaiguse vastu.

Kuuskjalad jooksvahaiguse vastu, juuakse sisse.

Paplilehed jooksvahaiguse vastu, juuakse sisse

Ka jooksva vastu katsuti taimede kaasabil võidelda. Jooksva vastu tarvitati kahesuguseid taimi: ühed neist olid jooksvarohud ja teised nõgesed. Jooksvarohtusid keedetakse ja pannakse siis haigele kohale, nõgestega aga viheldakse.

Männikasvu vannid. Jooksvahaiguse vastu.

Raudnõgesed. Raudnõgesed on jooksvahaiguse vastu. Nad taotakse peeneks ja pandakse sellele kohale, kus jooksva sees on.

Jooksvahaiguse rohud. Jooksvahaiguse rohud on jooksva vastu. Keeta neist teed, seda juua ja pealt sellega pesta.

Kuusekasud: jooksja vastu. Vanni teha.

Soouba lehed. Soouba lehed keedetakse ja juuakse jooksvahaiguse vasta.

Jooksjahaiguse vastu on järgmised taimed: aloe tee sisse tilgutada, sasbarid leotakse viina sees, maavitsad teeks keeta, vihmakassi vee kaussidel keeta lehed.

Taimed, mida ma tunnen, ja kuidas neid tarvitatakse.
Arstirohuks.
Paiselehed jooksja vastu.

Kuuseokka vannid jooksja vastu.

Jooksjatõve vastu võtke maavitsa, soopihlakat, saarekoort, naistepuna ja porsat ehk sootubakat ja keeta nendest tee. Kui seda teed juua, paraneb kohe.

Aga veel parem on jooksva vastu ungru või nõiakolla varte tee.

Palukas - pohl, tema teed tarvitatakse jooksvahaiguse vastu.

Kasepungad - jooksva ja kõhuhaiguste vastu.

Rahvapäraseid taimede nimesid. Puud.
Kadakas. Kadakamarjad on küpselt magusad. Kadakamarjal on rist otsas ja siis öeldi, et see oli Jeesuse esimene eine. See on vanarahvasõna. Piim kurnati läbi kadakaoksa. Kadakaoks pandi lüpsikutorusse. Minu kodu juures kasvas palju kadakaid. Iga kord tõime uue oksa. Marjadest tehti teed jooksva vastu. Kaljaastja põhja pandi kadakaoksi marjadega. Õllele sai keedetud kadakavett. Puunõud - võivitsikud, piimapütid - tehti kadakapuust. Võikirn oli meil kodus kadakapuust. Kadakajuurtest tehti korve.

Jaanikannike. Õied on alt lillad ja pealt kollased. Kasvab käntas. Jaanikannike on mustajooksva rohi (raskem jooksva). Taimest tehti hauet ja pandi haigele kohale peale.

Jooksvatee kasvab liivases maas mööda maad. Sinised õied, õievarred on pikad, otsad ülespidi. Tehti teed jooksva vastu. Minu äiataat jõi seda ja aitas.

Tamm. Tammepuust tehti ka kangakudumissüstikuid. Olid hästi libedad. Rehapulki ka tehti, olid hästi kõvad. Luuvalu või jooksva vastu jalgades tehti tammelehtede vanni. On inimesi terveks saanud.

Kadakas. Kadakajuurtest tehti korve. Liikmepõletiku, kondivalu ja jooksva vastu keedeti kadakad ära ja sellest tehti vanni. Ema tegi vennale kadakavanni ja vend sai terveks.

Ülased - kevadised lumelilled pandi viina sisse ja kaks nädalat leotati pimedas nurgas. Võeti jooksva vastu sisse üks supilusikatäis.

Kuisavits. Jooksva vastu joodi kuisavitsa teed. Vähe juua, on mürgised.

Teelehe varred kõige peaga keedeti ära teeks ja joodi seda teed jooksva vastu.

Jooksva vastu pandi kõrvenõgeseid voodi ja magati nende peal. Ema tagus oma käed kupale ja jooksvavalu jäi ära.

Pohlaõie tee - jooksvahaiguse vastu.

Kanarbikuvarre vanne tehti jooksvavalu puhul.

Sõnajala lehti pandi aluskotti jooksvahaiguse puhul ja kirpude vastu.

[saar] viht saunas - jooksva vastu.

Näsiniinepuu - jooksva vastu, koort ja noori lehti puruks tambitult kahe lapi vahele haige koha peale. Liisupoisid rikkusid oma jalgu, kraapisid katki, panid koort haava peale. Pärast leigati jalg alt ära (väga mürgine).

Hullukoera rohi - jooksva vastu, valutava koha peale, purustatult kahe lapi vahele, ärritab suguelundeid. Poisid viinud enne naiste sauna minemist saunakerisele, teinud naised hulluks.

Lumelill - jooksva ja luuvalu vastu kahe lapi vahele puruks tambitult.

Piibulill - jooksva ja luuvalu vastu puruks tambitult kahe lapi vahele.

Maarja sõnajalad - puruks tambitult (kahe lapi vahele) jooksva vastu.

Männitõrv - ka mis mahitest on aetud, arstiti nikastust, paiseid, loomade vigastusi ja jooksvat.

Jooksvahaiguse vastuseks tarvitakse vihmaussi eli pealt määrimiseks ja kui ihu kannatab, siis pannakse petrooleumikompressid peale ja hästi soendatakse. Enne jaanipäeva korjatud (lõigatud) rukkiolgega on ka hea valutavat kohta kinni siduda. /---/

Arnikatee (10 grammi 1 liitri vee kohta, päevas 2-3 klaasi) mõjub parandavalt seedimiskorratuste, kõhugaaside, limapalaviku, kõhukelme põletiku ja kopsupõletiku puhul; neerusid kiiremale tegevusele ergutav, ka halvatuse ja vananenud jooksva puhul soovitav.
Korjamise aeg: õied juulis, juured augustis.

Kasepungadest tee (2-3 klaasi päevas) veetõve, jooksva ja kõhukrampide vastu.

Kalmusejuure tee on värskendava mõjuga, puhastab verd, söögiisu puuduse, sooltekanali limastamise, inglishaiguse, näärmetõve, jooksva, maksa-, põrna-, sapi- ja neeruhaiguste puhul, kergendab kuupuhastust ja mõjub rahustavalt südamekloppimisele.
(2-3 klaasi päevas, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta.)

Nurmenukk (kikkapüks) - käokannus (õitsemise ajal korjata). 15 grammi 1 liitri vee kohta 1-2 klaasi päevas - külmetuse korral ajab higistama, kergendab rinnahaigusi, mõjub närve rahustavalt, lihaste ja luujooksva puhul mõõdukalt tarvitada, ka köha vastu.

Põldosja tee, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta on rohuks verevooluse ja vereoksendamise vastu, südame-, maksa- ja neeruhaiguste, kusetakistuse, veetõve ja jooksva puhul. (1-2 klaasi päevas, verevooluse puhul vähem.)

Sasaparilla (hanevits) - jooksvahaigusele.

/---/ Jooksvavalusid võtab ära tuline kaer. Ju ennevanasti soendasivad kaeru panni peal ahjus ja riidest kotiga panivad siis valutava koha peale. /---/

Jooksva vastu määrida elupuu-viinaleotisega (leotada kaks päeva). Minule aitas selja- ja peavalu puhul.

Näe, viin Uppuse Antonile jooksva vastu sassaparilli. [Käes oli kimp hanevitsa oksi.]

Piima Ruudi [Ojaserv Rudolf, umbes 50 a.] tegi jooksva vastu sookaera [sookailu] vanni ja läks hulluks.

Jooksva vastu on hea, kui noori sireliõisi leotada viinas ja määrida, ikkagi värskeid õisi tuleb võtta.

Sassabarillat tarvitakse mitmesuguste tõvede arstimiseks, peamiselt aga jooksvahaiguse vastu.

Katkitambitud nõgesed haige kohale - jooksva vastu.

Sookaila vesi - jooksva vastu (Jõhvi - sookaisla).

Sookael - on jooksva vastu, õitest tehakse teed, mitte väga kanget.

Mädärõigas. Jooksja ja luuvalu vastu.

Prantsuse puu (Lignum guajaci) pruugitakse jooksjahaiguse vastu.

Lättehain. Jooksva vastu.

Nõgene. Jooksja vastu.

Sinepihain. Jooksja vastu.

Kesäkuus. Jooksja vastu.

Kaseurb. Kõhukrampide, jooksvahaiguse ja haavarohi. Pandakse piiritus urbadele peale.

Kõiv - kask - kasepungadest valmistatakse piiritustinktuuri, mis on heaks jooksvatõve vastu.

Sassaparilla - leesik (Arbutus uvva ursi L.), leotati kaks nädalat piirituse sees ehk kuu aega viina sees sooja pliidi pääl ja määriti jooksva (reumatism) haigeid kohti.

Sookaissla - Sookael - (Ledum palustre L.). Tarvitadi jooksva vastu.

Kuuskjalg on põldkuusk. Üks Purtsa küla vanaeit arstis ennast nende abil jooksvahaigusest ja olevat nüüd terve. Joonud kuuskjalgu teena.

Nõgesevihta tarvitatakse saunas vihtlemisel jooksva ja teiste luuhaiguste arstimiseks.

Nõges. Urtica. Nõgene. Raudnõgene U. urens L, suurnõgene U. dioica L. Värskete vartega (lehed küljes) viheldakse saunas jooksvahaiget (rheuma) kohta kehal.

Pihlapuu, pihõl. Pihlakas. Pirus aucuparia (L) Gästr. Õitest tehakse jooksvahaigetele (rheuma) teed.

Sarvikputk. Keedis, 16 tilka klaasi vee hulka kolm korda päevas, kui jooksvahaigus käib ühest kohast teise, kui liikmed jämedaks lähevad.

Seene vai voilälla piim avitab jooksja vasta, kui haigi kohti seenega määrid.

Vanaaegsed arstimisviisid.
Kui jooksvahaigust kannatad, võta toores saarepuu ja koori tema nõnda ära, et koorealune mähka puu peale alles jääb, seda mähka kaabi nüüd noateraga puu küllest lahti ja leika peeneks tükikesteks, milledele keeva vett tassi sisse peale kalla. Kui jook parasjagu jahtunud, võta kaks korda päevas supilusikatäis endale sisse. Küllap nääd, jooksva kaob kohe kui tina tuhka.

Nõges (suur), viin. Kasvatab juukseid, vann jooksvahaiguse vastu.

Kalmused (hilja sügise ja vara kevadel): juuretee, kümme grammi ühe liitri veele keeta. Kirpude vastu, parandab laste isupuuduse, rahhiiti, verevaesu vastu, luujooksva, südamekloppimise, kõhulahtisuse vastu, loomadele söögiisu puudumisel.

Käokingad (nõiahammas): keedis vanni jaoks jooksvahaiguse puhul.

Põldosi jooksvahaiguse ja tiisikuse vastu.

-----?----- (Solanum dulcamara), tema marjadest surudi kihvtist mahla, kellega jooksjahaiguse vastu saunas soojaga määridi.

Hiirekõrv ehk luuvaluhein. Keedetakse ummuses. Valmistatakse soe istevann jooksvahaiguse vastu.

Ülasevarred ja -lehed tambitakse katki, pannakse riidest tasku ja asetatakse jooksvahaiguse all kannatava koha peale. Lastakse olla sääl, kuni vesivillid üles kerkivad ja katki lähevad.

Sassaparila tee - jooksvahaiguse vastu.

Raudnõgese vann - jooksvahaiguse vastu.

Kummeliteed tarvitatakse jooksvahaiguse vastu.

Kadakamarja teed tarvitatakse neeru- ja jooksvahaiguse vastu, samaks süüakse ka marju.

Ka kadakavanne tehakse neeru- ja jooksvahaiguse vastu.

Maarjasõnajalg. Lehed kuivatatakse pimedas ja jahedas kohas. Neist valmistatakse padi, mis magamisel asetatakse jooksvahaige liige alla.

Kibuvitsa juured leotakse viinas ja võetakse sisse jooksvahaiguse vastu.

[jooksva] Ka tarvitatakse pealtmäärimiseks piiritust, kus üks võrs kibuvitsa juuri, tulelille ja ülast.

Tallinnas arstitakse kastanitõrude taskus kandmisega jooksvahaigust.

Sireliõie tee jooksvahaiguse vastu.

Nõges. [Herba Urticae majoris]
Sageli puudume kokku ahervaredeil, prügihunnikuil ja kiviaedul kasvava umbes poole meetri kõrguse veidi sakiliste lehestikuga taimega. Ta on kaunis tähelpanu äratav sellega, et teda puudutades kokkupuutunud koht kõrvetavat kirvendust järgi tunneb, milliseil kohtil mõni aeg hiljem vesivillide taoline paistetus esineb. Seda kutsub siinne rahvas “nõges”, Lääne-Nigula pool aga “kõrvenõges”. Ka see taim on muistne ravimisesem, kuid pisut hilisemal ajal on ta oma tarvitamise leidnud. Sest teda tarvitatakse mitte enam usundiga segatult, vaid taim ise on siin päätegur, see tähendab, temaga ei ravita enam nõiduvaid haigusi, vaid haigestusi, mis niisamma inimene on omanud. Sellega langeb ta oma muistse tarvitamise poolest kolmandale kohale, nagu teda seadnud olen. Siiski oli ta kaunis lugupeetud taim selles suhtes, et nii ülivähe leidus veel sarnatseid taimi, kelledega neid haigusi, mis temaga raviti, ravida võis. Ravimisesemana kuuldub ta kahesuguses suhtes.
I Jooksva ehk reumatismile.
II Rahva keskel kutsutavad “soosügeliste” raviks. Nende ravimisviisid olid üks omapärasemaid ja seisis omajägu ka kunstidega ühenduses.
Meie paneme tähele alul jooksva ehk reumatismi ravimisviise. Selleks koguti kaunis kogukene värskeid oivalisi nõgeseid, vihustadi nad üheks kimbukeseks ning viheldi siis kuivalt haigestunud keha. Harilikult teostati see toiming laupäeviti (saunalaupäeviti), kus päeval nõgestega, kuna õhtul kaskse vihaga viheldi. Selles mõttes tegelikult ei ole midagi, mis kunstide kirja langeb - “Milleks pidi see saunalaupäevil sündima?” - on sellega seletatav, et villistunud keha järelmäng oli sügelemine, mida aga kuum vihtlus peletas.

Saarepungad.
Saarepungad tunti ravimisvahendina pisut muinsusmaiguga. Need leiti arstirohuna olevat jooksvahaigusele. Selleks korjati pungad päikesepaistelise ilmaga ja niinimetatud “lõunat tuulega”. Nii kutsus rahvas “lõunatuult”, seda tarvitatud eriti Lääne-Nigula kihelkonnas, kus arendatud vastav keelemurregi, “lõunat tuul”. Neist pungadest tehti leotiskeedis, millist vedelikku pidi haigestanu kolm korda päevas jooma.

Rohttaimi tuntakse nende arstimisomaduste tõttu. Muidu neid palju ei tunta. Küsitlesin üht eidekest, kes temale tundmatu taime kohta tähendas: “Ei tiä, mis jaos sie rohe piäks olõma!” Ja teine, närides koertubaka vart, taime mitte tundes: ”Sie võib ise üks kangõ ning iä rohe olla!” Tähendab: rohttaimel peab olema arstimi väärtus, ehkki meie seda alati ei tea missuguse haiguse vastu.
Üksikuid taimi.
Võsaülane. “Valgõ külmälilles, talvõlilles, lumõlilles”. Keedetakse kogu taimest teed jooksva vastu. Üks naine pani oma haigele seljale purustatud taimi, nahk tuli maha.

Sinilill - nimed nagu eelmisel, valge asemel “sinine” [Valgõ külmälilles, talvõlilles, lumõlilles”]. Arstimina sama tähtsus, mis võsaülasel. [Keedetakse kogu taimest teed jooksva vastu.]

Nõges - “nõgõs”. Suur-nõges - raudnõgõs. Viheldakse saunas nõgesevihaga jooksva vastu, samaks otstarbeks ka vann. Lehed mahariputatult kirpude vastu.

Käbihein - “ravandõstutt, juõksvarohe”.

Põdrasarvesambla vannid on jooksva vasta.

Puravikud sulatati leiva sees ja selle õliga määriti jooksvahaiget kohta.

Kesa pääl kasvavad pisikesed lälled, valged õied ja pisikesed lehed. Minule õpetati, et need võtavad jooksva ära. Panin neid pääle. Hakkas kange valu ja kiskus kõhe villid naha pääle. Sain aga ruttu ära ja piiritust pääle. Ei need rohud aidanud midagi, aga kangeid rohtusi on maas küll.

Ubaleht - keedist pruugitakse jooksvahaiguse vastu ja lammastele maksalutikate vastu.

Raudnõges - viheldakse jooksvahaigust.

Jooksjaravimina tuntakse kärbseseent, mis kuivatatult ja liikvas leotatult määritakse haigele kohale.

Haigete arstimised.
Jooksjahaiguse vasta pruugivad mõned nõgesi, neid este kuivatades ja perast keitada ja neie vett juues, ka korjati soost sassaparilaid, neid keites ja neie vett juues.

Jooksjahaiguse vasta pruugita kuremõõga juuri, neid este kuivatada, perast neie vett juua.

Luujooksjat arstida luujooksja rohoga, neid keita ja neie vett juua.

Südamejooksva vastu on hea, kui saab ohumõega juuri võetud ja veega keedetud ja saavad nemad keend, siis kallatakse vesi ära ja pannakse neile juurtele äädikat peale ja lastakse siis seista. Pärast pannakse senna vett juure, nii et tema paras hapu on, siis saab seda vett joodud.

Selle südamejooksva vastu tehakse ka ohumõekadest vanni. Selleks võetakse kolmelülilised õitsevad ohumõegad kõige juurtega, raiutakse katki, pannakse vanni sisse ja kallatakse keeva vett peale. Kui vesi paras leige on, siis tuleb haigel vanni astuda ja seal sees ennast üks tund aega liutada.

Rahvapärane abinõu jooksja vastu. Kui "joosja" jalus on, kästakse käia suve läbi hommiku vara paljaste jalgade ja säärtega kastese heina sees, nii et kaste ja heinapebred ümber jäävad. Räägitakse ühest saarlasest laevameistrist, kes kevadel kepiga longanud, siinsete vanade inimeste õpetuse järgi hakanud kastes käima ja sügisel tantsides lahkunud.

Heinapepre vannid - jällä juaksiva roht. Neid tuli panna kõhe hiast.

Arstitaimedest ja arstimisviisidest punktid 1-19 on neli aastat tagasi kirja pannud Gustav Valgma (Weismann), Uus-Sauga 12 Pärnus, sünd. 1917. a. Liisu Pulstilt, elukoht Vana-Sauga tänav 10 Pärnus. Liisu Pulst on pärit Audru vallast, sündinud 1860. a. Gustav Valgma on andnud andmed edasi vennale Veljo Valgmale, kes omakorda on andmed edasi annud Evald Priskele. Punktides 1-19 Gustav Valgma kirjapaneku viis on jäetud muutmata.
/---/ Käesolevas vihus leiduv materjal on ümber kirjutatud E. Tammisoo poolt
Arstimistaimed ja arstimisviisid.
Arnikas. Arstirohuks tarvitatakse arnika juuri ja õisi, millest valmistatakse pääasjalikult tinktuuri ja ka teed. Tinktuuri valmistamiseks võetakse pulbriks hõõrutud juured ja õied ja pannakse 1 (üks) osa 10 (kümne) osa viina kohta. Mõne päeva pärast kurnatakse läbi ja kallatakse pudelisse, mis suletakse kõvasti korgiga. Tinktuurilahuga mähised ja tinktuuriga hõõrumine parandavad haavu, mädapaiseid, muljutud ja nikastatud kehaosi, halvatust ja jooksvat. Hääle kähisemise puhul tuleb tinktuurilahuga kuristada. Ka sisemiste haiguste ja venituste ning krampide vastu aitab arnikatinktuuriga määrimine ja sissevõtmine.

Raudrohu vannid mõjuvad hästi närvihaigeile kui ka reumat (jooksjat) põdejaile.

Ka tehakse männikasvuvanne. Selleks võetakse 3-4 naela kasve 2-3 toobi vee kohta ja keedetakse tublisti. See keedis valatakse siis vanni sooja pesuvee hulka. Algul tuleb vähem kasve võtta ja kordamööda nende hulka suurendada, et haige sellega harjuks. Vanne võetakse krampide, unepuuduse ja jooksja arstimiseks.

Heinapebred. Vanni jooksva vastu.
Soojad heinakompressid, haige üleni sisse panna, linad ümber. Üks tund sees olla.

Heinapebred. Heinapepri tarvitati vannitamiseks külmetuse ja jooksvahaiguse vastu.

Mitmesuguseid heinaseemneid tarvitati jooksjahaiguse vastu. Seemned tehti tuliseks ja hauti nendega haigeid kohti. Venimise puhul tehti seemnete veest vanni.

Heinapeprede vann - jooksva vastu.

Suurest sõnajala juurest tehtud vann on kõige mõjuvamaks krampide puhul. Ka arstib see veel päris vananenud jooksvahaigust.

Takjas. Arstimisel tarvitatakse päämiselt takja juuri. Takja tee ajab higistama, seepärast soovitav juua külmetuse puhul. Kiirendab neerude tegevust, on maopõletiku ja maopaisete, lihase- ja liikmejooksja ning päävalu vastu, kaotab pääpesemisel kõõma ja edendab juuksekasvu, niisked mähised parandavad paiseid ja mädanevaid haavu.

Sassaparilla - jooksva vastu (kasvab soos).

Lendav on niisugune haigus, kui ühest kohast teise peab lendama, jooksma või mis. Sipelgavanni tehti. Metsast kotiga ja kuuma vett peale ja siis sinna sisse. Nõgestega, öeldakse, et peab ka vihtlema saunas.

Jooksja kää sees on, käsi rodiseb, siis keedeti jooksjarohu vett ja joodi seda. Vaskkidi (=kett) pandi kää ümmere, see võttis ka ää.

Jooksvahaiguse vastu aitavad saarelehed.

Jooksvahaiguse vasta aitab piirituse sees leotatud kibuvitsad.

Mailane ravib jooksvat, luuvalu, halba seedimist.
Jaanikuus korjas vanarahvas hoolega mailast, mida kutsutakse Viljandi pool jaanirohuks või jooksjarohuks, soehambarohuks aga Lõuna-Eestis (Valga, Võrumaa, Pärnumaa). Seda taime peab tundma. Teda leidub kuivematel niitude või võsa ääres, on 12-15 cm pikkuse varrega, õied on helesinakad (mitte ära segada äraunustamislille õiega), vahel valged, on kobaras taime tipus. Mailasel on karvased lühivarrelised munaja kujuga lehed. Vars on kare ja lamavalt maas, aga õie osa hoidub püsti (oluline tunnus varrel!). Keeta sellest taimest keedis, mis jääb pruuniks nagu kohv. Juua 1 klaas seda päevas 3-4 korda, kui on jooksva, luuvalu, nõrk seedimine, samuti kopsu- ja maksahaiguse ajal. Korjata tervet taime. Teha sellest ka teed. Seda juua, kui hääl läheb ära, oled külmetanud ja põis haige, sobib ka kurgu kuristamiseks (teha siis kangem tee).
Kui teha sellest tinktuuri, siis saab sellega ravida haavu ja sammaspoolikut, ohatisi.

Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)

Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)

[?] - sassaparil(l)
a) Aas tegi keegi mees jooksva vastu sassaparili vanni ja läks “hulluks”. Antud juhul olevat olnud tegemist sookailuga (?).
b) Kohtla-Nõmmel kõnelesid kaks meest omavahel “…selle haiguse vastu on kõige parem sassaparil(l)”. Kui küsisin, mis taim see on, siis öeldi, et see on taime ladinakeelne nimi. Sassaparili nime teavad paljud, kuid keegi ei tea mis taim see on, kas sookail, küüvits või hanevits.

Ülasevarred, kaseurvad ja -hiirekõrvad on hääd jooksvahaiguse vastu (kautatakse).

Kalmud - kalmud on jõgedes. Issia ja jooksja vastu.

Juuksja vasta on raudnõgesed iad.

Nõgese juured on jooksva vastu; pannakse viina sisse.

Jooksvat arstitakse nii, et juuakse tärpentiini õllega; viheldakse samuti saunas nõgesevihaga.

Kalmus - juured jooksva aiguse vasta. Keetä ja juua sedä vett.

Naestepuna - olnd vanaste rohuks jooksva aiguse ja liikmevalu vasta. Parandand nikastuse, väänämise- ja pigistusega saadud aigused, kui sellest keedetud vee kompressid pandud. Aavade pesemese tarbis eä rohi. Kõhu rohi.

Maavitsad - tuntud maarohi. Neist keedetud teed tarvitasse jooksva aiguse arstimeseks. Praegugi tarvitusel.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kaislad (juured, lehed, varred; teena); vahtra-, kasemahl (käärima aetult); päris maavits (lehtedeta varsi); palsamer (teena.); pohlaõied (teena); ülaste õied (ligunenud piirituse ehk petrooleumi sees); nõges (vannid); sassabarilla (teena); mädarõigas (kuivatatud juured, ligunenud kaljas, kalja); kibuvitsa juured (teena); heinapepre vannid – jooksva vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kanarbik (teena); kaselehed; kaeraliple vannid – jooksva vastu

Jooksja. Joosja tuleb venitamisest ja külmetamisest, mõni soon on sees kinni pastetanu, mõni lahti, siis valu jooseb ühest kohast teise, see on joosja. Raske töö tegijatel on seuksed valud, selle vasta on soojas autada rohud on ka.
Joosja vasta on sooja autist pääle ja joosjaeinad on sinise õitega, maad mööda kasuvad edasi, öeldakse joosjaeinad, neid keedeti ära ummuses, joosjavalu vasta tehti teed oma kanguse järgi. (Taim on Veronica chamaedrys L.).

Emalepad, alli koorega, pehme lehtedega, nende noored vaigused lehed on joosva vasta.

Liikmepõletiku, kondivalu ja jooksva vastu keeta kadakad ära ja sellest vanni teha. Vesi tünni sisse panna ja riidega katta. Ema tegi vennale kadakavanne. Vend sai terveks. Seda vett võib tarvitada mitu korda.

Jooksva vastu juua kuisavitsateed. Vähe panna tee sisse, on mürgised vähe. Ülased viina sisse panna, 1 nädal leotada ja spl. 3x päevas sisse võtta. Vähe panna viina sisse, on mürgised vähe. Pudel pimedas hoida. Teelehevarred kõige peaga keeta ära ja juua seda teed jooksva vastu.

Luuvalu või jooksva jalgades. Tammelehtede vanni teha. On inimesi terveks saanud.

Jooksva. Tuleb lillevannisi teha, kõiksugu lillesi võetakse.

Kadakavann luujooksva vastu.

Jooksjahaige pääle, odrajahud pandi hapnema, seda hapnikku peale (Selle ravimi on jutustaja õppinud Karja khlk. Laugu külast).