Haiguste märksõnad

Nahakoi

Sammaspoolikut ja teisi nahahaigusi tunti endistel aegadel Lääne-Eestis, saartel, Põhja-Eestis, harva ka Kesk-Eestis nii salakoi kui ka nahakoi nimetuste all.
Salakoi. Mingi sügelev nahahaigus salakoi ond üks kuri nuhtlus. Kole paelu sügelev siz, päräst lähäb kibedäks ja akkab eizvet vällä ama. KKI WS < Kihelkonna - J. Tanning (1948)
Salakoi /exem: exeme on mitut liiki/ tunnusmärgid: nahapunetus, nahk krobeline, kestendab, kipitab, märjaks saades käte nahk lõheneb. Rahva jutu järele salakoi on paha haigus, nii olen kuulnud mitmeid kaebamas. Olen näinud inimesi kes kümneis aastaid on kannatanud salakoi hädas ja mõnel on see levinud isegi üle keha. Suuremal osal levib kätel ja näol. - - RKM II 121, 225 (27) < Väike-Maarja - M. Priimets (1960/61)
Nahkkoi [1) salakoi, sammaspoolik - Rap; 2) nahahaigus, sammaspoolik - Mär] (Vilbaste 1993: 88).
Salakoi (pikaldane nahahaigus, millest ei saa kuidagi lahti) - krooniline ekseem (eczema chronicum - J. Ruubel) (Vilbaste 1993:91).

Vaata ka: sammaspoolik.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H II 58, 271 (4) < Jüri khk. (1897)
Kui käe peal, näu peal ehk ka mujal kuiv koi (nahk kestamas) on, siis lepapuupulk tules hoida ja sellega nühkida, siis kaub ära.

H IV 3, 527 (23) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Järavere (1889)
Salakoid ära kautada.
Võetakse tükike valget kasetohtu, tehakse nimetissõrmega viitnurka rist valge poole pääle, niisama ka ring ümber salakoi ääre ja siis vajutatakse kolm korda selle ristiga salakoi pääle.

H, Mapp, 953 (18) < Läti (elukoht Venemaal) (1901)
Salakoi vastu - piibueli ehk kuusepuu vaik, mida peab peale määrima.

ERA II 31, 318 (6) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. (1930)
Nahkkoi ja haavahaiguse vastu aitab, kui võta värisevad heina, liuta seda vees ja pese sellega haava. Peagi paraneda haige koht.

ERA II 113, 598/9 (70) < Saarde khk. (1933)
Ussipuu arstirohuna. Enne kui läbi vaatame, kuida maarahva arstid või külatohtrid ussipuud arstirohuna tarvitavad, otsime ussipuu ülesse, et sellega lähemalt tutvuneda. Ussipuu kasvab põesana ja üksiku varrena kivide vahel ja ahervarrede ümbruses. Lehed pikergused roheles-sinese värviga mis iseäranis sellepärast just silma paistab. Õied veikesed, kollased. Marjad on punased ja pikergused. Ussipuud vaadatakse nagu põlastusega.
Ussipuu keedisega arstitakse igasuguseid kõõmahaigusi, mis tekkinud kätele või mujale ihu pääle. Arstitakse ussipuu keedisega ka pää-kõõmendust. Mõned vanad inimesed teavad tõendada, et ussipuu vedelik olla hää arstiroht salakoi kaotamiseks. Haigusi määritakse või võietakse kolm neljapäeva õhtud järgimööda. Mõned vanad inimesed ütlevad, et siis aitavat ussipuu vedelikuga haiget kohta määrimine kõige enam, kui kuu kahanema hakkavat.

ERA II 167, 294 (28a) < Kose khk., Ravila v., Ravila vndk. < Kuivajõe v. (1937)
Nahkkoi vasta aidata sie, kui võtta mäerõigast ja kaapida neist mähka ja panna seda mähka selle koha peale, kus on nahkkoi. Sie rohi piab kautama märja nahkkoi.

ERA II 167, 294 (28b) < Kose khk., Ravila v., Ravila vndk. < Kuivajõe v. (1937)
Kuiva nahkkoi vasta aidata jälle sie, kui võetakse koerõispuu marju ja neid marju pigistakse haige koha peale katki ja hõerutakse selle marjamahlaga haiged kohta.

ERA II 205, 77 (6) < Kose khk., Ravila v. < Kuivajõe v. (1939)
Märja nahkkoi vastu aitab see, kui võetakse mäerõigas, kaabitakse selle mähka ja pannakse haigele kohale.

ERA II 205, 77 (7) < Kose khk., Ravila v. < Kiuivajõe v. (1939)
Kuiva nahkkoi vastu peab aitama see, kui võetakse koerõispuu marju, pigistatakse haige koha peale katki ja hõerutakse haiged kohta.

ERA II 308, 102 (79) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Ku salakoi on, siis tulevad krooklehe õied pihu sees vahule hõeruda ja siis saab hõerutud sõnna piale. Salakoi, see on see nahaaigus.

RKM II 21, 442/4 (14) < Vigala khk., Vigala as. (1950/1)
Sammaspool, nimetässe ka salakoi. See esineb mitmet moodi; märg liimendab, kuevad kärnäd ja naha punetus nagu ohatand oleks. Suuremalt jaolt ilmub käte ja näo peale. Sealt levib pikkämöödä laiemale, ajades juure uusi käsne. Laiemale levimine tekkib sellest, et sammaspool või salakoi alati sügeleb. Sügämesega ratsitasse käsnasid katki ja katkistest käsnädest valgub õisuett terve naha peäle, sellest tulebgi, et akab seält ketutama ja sügelema. Vahest nagu keskelt paraneb aga äärimööda levib edasi. Ühesugune isiloom o nii kueval kui märjal sammaspoolel. Sammaspool o vägä raske väljäarstida. Õiget rohtu ei tea arstidki sellevasta anda. Mõni õpetab: hõeruda raudree-rohuga nii, et raudree-rohu mahlaga saab sammaspool läbi imbutud. On isegi niisuguseid tarke kes panevad vana käärima lastud väljaheidet sammaspoole peäle, või leotavad seda kohta seäl sees kus sammaspool peäl o. Tarvitasse veel kõbasi tuhka, käiä ehet, juurekakku, teepealt ratta rööpest võetud sodist vett. Kas neist ühestki õiget rohtu o. Paranemane on teenekord juhuse asi.

RKM II 81, 302 (65) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Sammaspoolikuhein kasvab soos. Sammaspooliku ja salakoi vasta on tema, maast üles võtta, vajutada alumise poolega ja sennasamas tagasi, kudas ta enne olli. Sa vajutad haiguseidud tema külgi ja paned senna maha enesest ära eemal, kaugel.
Märkus: See sammaspoolikuhein on harilik huulhein, ümarlehine (Drosera rotundifolia L.), mida meie soos tihti esineb.

RKM II 159, 60 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Sügelised, salakoi, ekseem.
Kasetõrvast ja searasvast valmistati ravim, mida kasutati sisse hõõrudes. Andis tagajärgi.

RKM II 159, 185 (3) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Salakoi, vähjahaiguse ja struuma puhul on verihurma tee joomine väga hea. Praegu kasutatakse teda hää eduga, isegi arstid soovitavad. Verihurma korjatakse kogu juurtega ja kuivatatakse. Keedetakse teed nagu hiina teed, värvis peab olema õrn kollane. Juuakse 3 korda päevas 3/4 teeklaasi korraga.

RKM II 183, 19 (30) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Nahakoi. Sula kuusetõrv aitab.

RKM II 203, 25 (33) < Simuna khk., Mari k. (1965)
Nahakoi. Koirohu vett keeta ja sellega pesta. Ka koirohu viinaga pesti ja pandi kompressid peale.

RKM II 224, 572 (44) < Tartu l. < Lääne-Nigula khk., Sooniste v., Ellamaa k., Sillasoo t. (1967)
Nahakoi oli üks pahaloomuline haigus. Raviks oli karukellad ja vereurmarohi.

RKM II 224, 587 (14) < Tartu l. < Lääne-Nigula khk., Sooniste v., Ellamaa k., Sillasoo t. (1967)
Vereurmarohi, arukell salakoi vastu.

RKM II 229, 29 (7) < Haljala khk., Haljala (1966/7)
Nahakoi. Koirohtu keedeti koore sees, jäi salv ja sellega määriti.

RKM II 229, 419 (53) < Rakvere l. (1966/7)
Nahakoi vastu on koirohu vesi. Enne haige koht puhtaks pesta ja hoida soojas koirohu vees.

Vilbaste, TN 1, 617 (9) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1931)
Nahkkoi rohi: armastab vesist maad, kõrgus 10-11 sentimeetrit. On pisikesed valged õied. On nahkkoi haiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 326 (6) < Ambla khk., Lehtmetsa k. (1931)
Maavitsa (Solanum dulcamara) vett tarvitetakse ihukoi vastu veega pestakse, siis ei lähe haigus edasi, ka vistrikke jääb vähemaks (Lehtmetsa küla).

Vilbaste, TN 2, 336 (6) < Ambla khk. ja Järva-Madise khk. Peedu, Lehtmetsa ja Mägede (kaartidel Punama) küladest (1931)
Ihukoirohi (õpilase herbaariumis oli Euphorbia virgata) - tarvitetakse ihukoi vastu.

ERA II 167, 184 (83) < Järva-Madise khk. (1937)
Euphorbia virgata - Mägede külas tarvitetakse ihukoi vastu.

ERA II 167, 181 (47) < Järva-Madise khk. (1937)
Maavitsa (Solanum dulcamara) - vett tarvitetakse ihukoi vastu, pestakse maavitsa veega, siis ei lähe haigus edasi; kaotab ära ka vistrikud. (Lehtmetsa)

RKM II 159, 153 (11) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Silmahaigus.
Kui silm ihukoid täis on, siis korjata „maanet“ seemneid. Need seemned tampida. Saadud vedelik panna kahe lapi vahele ja hõõruda sellega silmi.

Vilbaste, TN 2, 452 < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Lepakoore alt kaabitud mähka ja pandud ihukoi pääle, see kaotavat ihukoi.
/---/

Vilbaste, TN 2, 521 (4) < Vigala khk., Vigala v., Uhja k. (1933)
Salakoi ärakaotamiseks kõrvetati sütel salakoirohtu ja pandi seda pääle.

Vilbaste, TN 2, 599 (1) < Mihkli khk., Veltsa v., Aru as. (1934)
Endisel ajal tarvitati taimi arstirohuks.
Maa-aluse taimi tarvitatakse salakoi parandamiseks, keedetakse veega, saadud vedelikku, määritakse salakoile pääle. Korjatakse suvel.

Vilbaste, TN 7, 156 (IIa) < Vigala khk., Velise v., Mäliste k. (1933)
Salakoirohtu tarvitati salakoihaiguse vastu. Hõõruti salakoirohi puruks, siis tuleb välja vedelik ja seda pandi salakoi peale.

Vilbaste, TN 7, 445 (13) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Maavihad on nahakoi vastu.

Vilbaste, TN 7, 445 (14) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Hobuoplid on nahakoi vastu.

Vilbaste, TN 9, 349 (2) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Verihurmarohi. Õiest kui ka murtud varrest saab pigistada oranži vedelikku, mis parandab nahakoid ja teisi kroonilisi nahahaigusi.

Vilbaste, TN 9, 527 (8b) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Väike piimaohakas, 10-15 cm kõrge, õied väikesed kollased nupud, kasvab juurviljaaedades
umbrohuna. Selle lehtedega hõõrutud värskelt kuiva nahakoid (ekseem).

Vilbaste, TN 7, 486 (28) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Hobuhoplikaid tarvitati nahakoi vastu.

Vilbaste, TN 7, 519 (47) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Piirdajarohud. Neid keedetakse nahakoi vastu, ka aitab nende mahl selle haiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 616 (1.12) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Veriheina vett - nahakoi vastu.

Vilbaste, TN 7, 621 (12) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Verihein - nahakoi vastu.

Vilbaste, TN 7, 724 (3) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kärnikud on nahkkoi vastu, murtakse vars katki ja määritakse peale.

Vilbaste, TN 10, 269/270 (26a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Raudrohi. Raudrohi on nahakoi vastu. Raudrohu värsked lehed kevadel katki tampida, kahe lapi vahele panna ja siis haige koha peale panna ja kinni siduda. Üks tütarlaps Rakvere lähedalt Pankase külast sai terveks. Tal oli otsaees ratas. Mitmet rohtu proovis, ei aidand.

Vilbaste, TN 7, 1279 (17) < Kihnu khk. (1939)
Oblikas - “obosõoblikas” (puiste vartega), “inimeseoblikas“ (mahlakate lehtedega). Lehti süüakse, eriti lapsed. Juur koores hapendatult salakoi vastu. Lehti supisse.

EFA I 6, 187 < Pärnu-Jaagupi khk. (1940ndatel) oma emalt Liidia Kelmann, 1912-1982 (1995)
Kuidas vabaneda salakoist (haigus)?
Tuleb keeta salv, milles on meevaha, (kuuse) vaiku ja rasva (enam-vähem võrdsetes osades). Määrida seda nahale, kus on salakoi, harilikult käel, näiteks ülal pöidla juures. Määrida tuleb sügisel, kui välistööd tehtud (pärast kartulivõttu).
Aitab ka, kui salakoid määrida aknahigiga (aknale kogunenud veeaur).

ERA II 189, 163 (155) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Lepa t. (1938)
Nahakoid öörati nahakoi rohuga.

Vilbaste, TN 1, 972 (20) < Kihnu khk. (1937)
Suär - suarõ. Väärtuslik tarbepuu. Tõrv salakoi vastu. Lehti murtakse loomasöödaks, eriti lammastele.

RKM II 101, 454 (130) ja 402 < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s. 1873 (1960)
Nahakoi, salakoi. Emane sammaspoolik olli ta nime, läks nahaalust kauda edasi. Soolaga õeruti ja saaretõru (=tõrv) on nahaaiguse vasta, salakoi on või loomadel karu lahti, sinna aitab saaretõrv. [Kas kasutate veel praegugi rahvaravimeid? - Jah, tarvitadakse küllalt veel maajuuri ja -rohtusi, kellest need aptiikre rohud tehtakse. Saaretõru (=tõrv) saarelehtedest, mis pisiksed noored vaigused on.]

H II 40, 1104 (8) < Tallinn l. < Hanila khk. (1893)
Vesikoi vastu oo hea koirohu tuhk, aga haava puhastameses tougatud telleskibi puru, odrajahudega segatud tainast peale panna.

H II 49, 703 (1) < Pilistvere khk., Kabala k. (1895)
Salakoi ehk sammaspooliku vastu
1) Mädarõigas. 2) Võta heinade seast üks samblatükk, nühi sellega haiget kohta ja pane ta jälle vanasse kohta tagasi. 3) Võta silgupea, nühi sellega haige koht üleni läbi ja sööda seda ühe punase lehma kätte. 4) Mädanema hakkanud puu koorega nühkida. 5) Põhja poolt tuaräästa tilkadega pesta. 6) Elaja sitahuniku peale tekkinud vesi. 7) Vihmussa korjatakse pudelisse ja lastakse ära sulada; selle rasvaga võida.

ERA II 285, 52a < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Põllumänd ehk salakoirohi kasvab põllul vilja sees ja kartulivagude vahel. Kui katki teha tuleb piima välja; kui on salakoi (nahahaigus), siis seda piima peale panna, teeb terveks.

ERA II 39, 411 (6) < Viljandi khk., Viljandi l. vanadekodu (1931)
Salakoid - tüüd ei või teha, käed läävad lõhki. Pöörise moodi põllu pääl kasvab (st. piimlill), selle piimaga arstitas, kui ei ole viil sisse kasvand. Sis prantsuse eliga ja vihmaussi-eliga pesta, sis saab inime salakoidest täieste terves.