Haiguste märksõnad

Luuvalu

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Karukäpad, harakalilled, karvalilled (Anemone pulsatilla). Pruugitakse luu- ja peavalu vastu.

Sassaparinad.
Kasvavad soos, need on poolteist jalga pitkad vitsad, lehed on nagu mustikalehtede moodi, on veikeste õiletega, need kuivatada, leigatakse puruks, siis panda pudelisse, vesi peale, siis liguvad. Seda leent võetakse kondivalu ja ka teiste haiguste vastu sisse.

Korja suvel metsast kärbseseeni, pane need ühe paksu pudeli sisse ja selle peale välja köetud ahju, siis sulavad seened ära ja selle vedelikuga võid ennast määrida, kui sul jooksva ehk muu luuvalu on.

[Valerianaceae] Valeriana officinalis
Jungver. Juured pulbriks hõõruda, pulbert veega sisse võtta, on külmatõbe (hallitõbe), luuvalu ja päävalu vastu, niisama ka külmetamise vastu.

Kolmekõrralise' roho' (väikeseleheline madal taim, lillakate väikeste õitega, kasvab heinamaadel). Sellest arvatakse, et ta õitseb kolm korda enne vana jaanipäeva.
Korjatakse õitsemise ajal varsi ühes lehtede ja õitega. Olevat "kõigi hädade vastu hää" nii loomale kui inimesele. Juuakse teena, loomale valatakse pudeliga suhu.
Inimesed joovad seda teed, kui rinnad haiged, aga ka kondivalu ja sisemise valu puhul.
Seda taime tarvitatakse kuivatatult ka mesilaste suitsetamisel, keerates neid suitsetamistuusti sisse, kuna ümber pannakse kas kuivatatud heinu või õlgi.

Kaselehed korjati alles pungalt ja leotati viina sees. See oli kondivalu ja muu alalise haiguse vasta.

Kadakajuur (kuidas tehakse, ei tea) aitab luuvalu, pistjate, seljakangestuse korral.

Luuvalulill - kopsurohi, harilik - Pulmonaria officinalis.

Kondivalurohe või naistepuna, ku kondid haiged on, sis tehtaks sellest teed.

Luuvalurohust keedetud teed joodud siis, kui luud valutanud. Luuvalurohi see on päris-maavits.

Luuvalurohi (Ononis repens).
Nendest rohtudest keedeti kanged teed ja joodi siis, kui kondid valutasid, aitas kohe.

Luuvalu. - Patti tehti (= kümmeldi). Saarelehist, sipelgatest, sõnajalgadest, heinapepredest.

Luuvalurohi peab kasvama. Luud-kondid valutavad, kui oled külma saanud ja paha ilma järgi. Seesama ta on, mis jooksjagi. Kutsutakse luujooksja ja soonte jooksja. Luujooksja on pal'lu hullem, teeb koledat valu. Käib surmani.

Liigestes olevate valude vastu tarvitati soojendamist, milleks olid kuumaks tehtud kaeraterad, mis riidest kotiga haigele kohale pandi; ka kuumaks tehtud liiva või tuhka siis, kui ei olnud kaerateri saada.
Sarnast soojendusravi tarvitati ka reumatismi, jooksva, luuvalude ja valude vastu jalges ning kätes.

Saunas hauduti kontidevalu, peksti nõgesevihaga jooksva vastu.

Kondivalu.
Sireliõied ära kuivatada ja viina sisse panna. Seista lasta umbes 48 tundi. Tarvitada tuleb 3 korda päevas 1 teelusikatäis korraga.
Haigeid kohti võib ka määrida.

Ärjamürakad [= ojamõõl], nende teed juuakse luudevalu vastu, jalavalu vastu.

Luuvalule pandi tulisest aetud sõnajalgu pääle. Lehmasita sidemed tehti, määriti ka aptiigist toodud ekspelleriga ja tärpentiinigä.

[Luuvalu] Joodi sassaparila ja kibuvitsa teed.

Minu ema pani tedremadarast viina sisse. Joodi, kui sooned olid haiged ja kondid valutasid. Lööb vere käima.

Ilupuu.
Eukaliptus: v. k. Эфкалипт. дер.
Need puud on alati haljad, pika lehtedega, on ka kahte seltsi, teised on veikese ümariku lehtedega. Iga kevadel ajab ta koore maha, mida korjatakse ahjukütteks sääl, kus metsa ei ole saada, koor on temal valkjasroheline. Neid puid istutatakse vesistesse maadesse, sest et ta oma suure veetarviduse tõttu kuivatab ära soosed maad, ka ei kasva tema läheduses ükski teine kasvaja, sest et ta tarvitab kõik niiskuse omale ja hingab selle välja oma seest väga kiirest, mille tõttu see puu põleb toorest peast nii kui petroleum. Tema kõlbmata osad lähevad tulepuudeks, kuna tüvest tehakse ka tarvepuid. Selle puu lehti müüdakse apteekides, luuvalu vastu joodakse lehe teed ja tehakse vanni. /---/

Volotski pähklapuu, Greeka pähklapuu: v. k. Волоцковый дерево, Грецкий ореховая дерево. L. K. Juglaus regia.
Selle puu kasvu kohta kirjutasin juba eelpool, Sulevi külas, Troitski mäes kolmandas prigaadas. Leht Viktori õue ligidal kasvab üks Volotski pähklapuu, mis varjab oma alla ligemale pool hektari maad, tema harude asemel kasvavad terved suured puud, niisugune puu annab hiiglasuurt saaki, see puu kasvab kaunis jõudsaste. Mul on õues puu, mille istutasin maha pähklana 15 aastat tagasi, selle puu jämedus on tüvikast läbimõõt 20 sentimeetrit. Aga kõrgus ja laius oksaotstest oksaotsteni 8 meetrit. Pähklaid on tema andnud juba 5 aastat, kuid mis see on, tänavu saime kõigest kaks kilugrammi. See saak on selle puu suuruse kohta muidugi vähe, kuid kui ta juba täieks puuks kasvab, selleks kulub ära oma 60-70 aastat, siis annab ta saaki vähemalt 10 kotti.
Pähklaid katab roheline tohl, umbes 1 sentimeetri paksune. /---/
Pähklapuu lehti tarvitatakse vannituste juures luuvalu vastu. /---/

Loorberipuu: v. k. Лавровый дерево. L. k. Laurus nobilis.
See puu kasvab jämedaks 40 sentimeetrit, võib olla, et ta kasvaks ka jämedamaks, kuid siin käivad veest ka külmad voolused, mis soojamaa puud ära võtab ja nende hulgas ka loorberi, sest et see puu üle 15 kraadi külma välja ei kannata. Pikkus on sellel puul 6 meetrit, võib olla ka rohkem. /---/ Ka tarvitatakse lehti vannitusel luuvalu vastu, pannakse mõned oksad teistele lehtedele lisaks.
Neist ainult mõned üksikud on, mis õitsevad ja seemet kannavad. Nad õitsevad märtsikuu algul ja seemned on valmis novembrikuul. Seemnetest tehti vanasti sügelusesalvi, tõugati nad hästi peeneks, lisati juurde peeneks tõugatud salmijaaku ja searasva, määriti soojas saunas ja siis viheldi hästi, määriti veel kord, pesti puhtaks ja tõbi oli kadunud. Neid puid leidub ka metsades hulgana, mida linnud seemendavad. /---/

Raudnõgesed - reuma vastu. Üksteist korda raudnõgese vihaga viheldi. Võis vihelda saunas ja ka mujal, kus tahtsivad. Kondivalu kadus ka ära.

Liikme- ja luuhaiguste ning valude puhul pandi valutavale kohale ümber kas sooheinu või põõsana kasvavaid sõnajalgu. Pealt seoti soojalt ja kõvasti riidega kinni, nii et nad ilusti ümber haige koha seisid, need sõnajalad või sooheinad. Kevadel korjati kasepungasid. Nendest leotatud ja keedetud vedelikku joodi siis kaks klaasi päevas. Luu- ja liikmevalude puhul aitas ka veel nurmenuku, maasikajuurte, piparmündi, liivatee tee.

Mustasõstra urvakesi panna viina sisse ja ka kaseurvakesi - saab hea rohi. Kui kondid, liigesed valutavad, siis võtad õhtul sisse lonksu ja hommikul on kohe paremb.

Kui luud-liikmed valutasid, korjati metsast laanesõnajalgu ja laotati need magamisasemele ja magati nende peal.

Jaaniöösel koräti hainu rohus. Kondivalu võtvat ära, päältmäärimises on hea. Ja kõik rohujuure taheti koräta enne jaani. Palderjan, piparmünt, pärnaõied - palavikurohi, siis kui õitses.

Kadakamarja teed tarvitada luuvalu, neeru- ja veetõve korral.

Kuuseokka vannid parandavad jooksvahaigust ja luuvalu.

Üks sinine, väiksed, ma ei tea, mis heinad need on, sinised õied, too oli luuvalu vasta.

Lepavõsa, see kasvas nisuke lai. Kui luuvalud olid, siis leppa keeta ja sisse võtta ja määrida . Ja siis hea rohi oli petrool.

Väga hea tulemus liigestevalu ja kondivalude vähendamiseks on põldosi. Teena ja kompressina ühes männavõsude ja raudrohuga (aitab).

Ja varemerohi teena kondivaludele.

Luuvalu vastu - mädarõika juurikad või kooritud kastanjemunad viina sisse.

Männi- ja kuusekasud, kevade vanni teha - luuvalu vastu.

Siis kui jalaluud väga valutavad, tuleb tooreid takjalehti panna jala ümber ja kõvasti villasega ümbert siduda - pidi aitama.

Kui kondid valutavad või selg valutab, siis selle jaoks on seente peale kallatud piiretus tumedas pudelis. Muhamor või kuda ta eesti keeli on, kärblaseseen.

Ja sireliõitsmete peale kallatud piiretust olen ka määrinud, kui on kondivalu või selg haige.

Minu ema korjas rohtusi. Enne jaanipäeva peab korjama. 9 sorti. Kõiki. Nurmenukkusi ja... Siis tegi sellest vanni. Käis mitu korda sees, teine päev läks jälle.
Mina olen ülastega arstinud. Need võtavad luust valu ära. Naha võtavad ka ära, aga kontidel on parem.
Jalale panin kompressid nõgestest. On väga head. Nõgesed katki tampida ja soola peale. Nõgesevannid on head.
Ema rohud kasvasid heinamaal. Korjas karukellasi ja kurekatlaid. Pani neile keeva vett peale ja külma juurde, nii et paraja sai.
Sipelgavannisi tegi ka.

Männiokka ja sipelgavanni luuvalu ja reuma vastu.

Mädarõigas. Keedis on luuvalu ja jooksjahaiguse vastu tuntud.

Kadakamarjad [Juniperus communis]. Katkimuljutud marjad viina sees kõhuvalule, luuvalule.

Luujooksja rohi [harva leiduv maapinda mööda kasvav lehttaim. Püstkasv tema juures haruldane nähtus]. Pidada olema väga hea rohi nii umbse luu kui ka luuliikmete valu vastu. Nähtavasti sellest nimigi tekkinud. Arstimisviis teadmata.

Roomav jooksjarohi (Ononis repens).
Nendest rohtudest sai keedetud teed ja siis seda joodud, kui kondid valutasid, see tee parandas nee üsna kenasti ära.

Nurmenukk - teed keeta ja juua, kui kondid valutavad.

Nurmenukkudest tuli teed teha ja siis juua, kui kondid valutavad.

Sassaparila.
On kõigi rohtude kuningas. Aitab tingimata 99 haiguse vastu. Kel on jooksva, kondivalu - joogu aga sassaparila keedist, tervis tuleb. Aitab niisama, kui keegi on tiisikusehaige ja kui kellelgi on nõrgad närvid ehk keegi on närviline, siis sassaparila on esimene peaselituseroht.
(Kasvab soos - mitte ära segada kaisladega). Keeta, kuni saab hästi pruun vedelik ja seda siis juua piiritusega segatult. Veel parem on lõigata sassaparila peeneks ja panna piirituse hulka - aga seda ei tohi rohkem võtta, kui kolm korda päevas üks napsuklaasitäis enne sööki.

[Taimede tarvitamine kirjutatud „Maa-rahva Kodu-Arstist“ sõna-sõnalt]
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimed olid vanal ajal suurel tähtsusel, sest et neid tarvitati mitmeks asjuks, näiteks värvimiseks, maitseaineteks, arstirohuks ning ka toiduks. /---/
Arstirohud: kadak, temal on tarvilikud marjad. Kui neid marju katki muljuda, kanget viina pääle valada, saab head kõhurohtu, mis, kui pool lusikatäit sisse võtad, abi annab, nõnda ka luuvalus, kui luud valutavad. Suitsetamiseks tarvitatakse ka, et mõnda külgehakkavat tõbe ära ajada, ja see ajab ka kõik halvad lõhnad toast.

[Taimede tarvitamine kirjutatud „Maa-rahva Kodu-Arstist“ sõna-sõnalt]
Leedripuu õied, kasvab rohtaedades põesana, tal on valged õied ning vänge lõhn. Teda tarvitatakse, kui on köha, kaela- ning luuvalu, siis juuakse seda vett.

Kalmus on rohuks isu puudumise, südamekloppimise, neeruhaiguse, luuvalu, sapihaiguse ja paistetuse vastu. Seks võetakse üks lood kuivatatud ja peenekslõigatud juuri poole toobi veega.

Luuvalumunad on luuvalu vastu.

Luurohed luuvalu vastu.

Nõges kondivalu vastu.

Teetite lehed ja juurikad kondivalu, köha, paisete ja venitamise vastu.

Hernestestament kondivalu vastu.

Külmalilled tuleb piirituse sees leotada ja kui kondid valutavad, sealt määrida.

Külmalilled tuleb piirituse sees leotada, seal, kus kondid valutavad, määrida.

Sõnajalg (Filix). Tema juuri ja lehti tarvitatakse väga paljude haiguste vastu. Krampide, kondivalu ja nii edasi puhul pannakse sõnajala lehed voodikotti, pääle selle peletab sõnajalg kirpusid ja nii edasi.

Tamm. Tammepuust tehti ka kangakudumissüstikuid. Olid hästi libedad. Rehapulki ka tehti, olid hästi kõvad. Luuvalu või jooksva vastu jalgades tehti tammelehtede vanni. On inimesi terveks saanud.

Kadakas. Kadakajuurtest tehti korve. Liikmepõletiku, kondivalu ja jooksva vastu keedeti kadakad ära ja sellest tehti vanni. Ema tegi vennale kadakavanni ja vend sai terveks.

Sirel. Sireliõisi korjati ja pandi viina sisse ja kui kondid valutasid, siis võeti sisse üks supilusikatäis ja määriti pealt ka. Ise olen seda rohtu teind.

Lumelill - jooksva ja luuvalu vastu kahe lapi vahele puruks tambitult.

Piibulill - jooksva ja luuvalu vastu puruks tambitult kahe lapi vahele.

Värske kõivolehe - luuvalu ja reumarohi.

Kärbseseene sulatist tarvitatakse luuvalu vastu pääle määrides.

Palukavarre tee luuvalu ja verevaesuse vastu.

Mädärõigas. Jooksja ja luuvalu vastu.

Kui mõnel (eriti vanematel inimestel) luuvalu on, siis võetakse nurmenuku õisi, lastakse need kuivada ja tehakse siis kuivatatud õitest teed.

Rahvapäraseid taimenimesid.
Luuvalurohi (päris maavits). Kuivatatud lehtedest ja vartest keedetud vanasti teed ja joodud luuvalu puhul.

Kadakamarja tee - luuvalu, neeru- ja veetõve vastu.

Kassitapp - “põlluviän”. Keedis seestvalu ja luuvalu vastu.

Heinapebred.
Heinapebre vannid ollid sella- ja luuvalu vastu. Heinapebred keedeti suures paas ära. See keeduvesi pandi tõrikses, külma vett ka, et paras olli, sääl siss hautati ennast.

Nõgestega oleme pead pesnud ja vihelnud, et villid järgi jääks. Luudele hea ja väsimuse vastu. Kanamunaga saab pead pesta, see on ka kõõma vastu.

Mailane ravib jooksvat, luuvalu, halba seedimist.
Jaanikuus korjas vanarahvas hoolega mailast, mida kutsutakse Viljandi pool jaanirohuks või jooksjarohuks, soehambarohuks aga Lõuna-Eestis (Valga, Võrumaa, Pärnumaa). Seda taime peab tundma. Teda leidub kuivematel niitude või võsa ääres, on 12-15 cm pikkuse varrega, õied on helesinakad (mitte ära segada äraunustamislille õiega), vahel valged, on kobaras taime tipus. Mailasel on karvased lühivarrelised munaja kujuga lehed. Vars on kare ja lamavalt maas, aga õie osa hoidub püsti (oluline tunnus varrel!). Keeta sellest taimest keedis, mis jääb pruuniks nagu kohv. Juua 1 klaas seda päevas 3-4 korda, kui on jooksva, luuvalu, nõrk seedimine, samuti kopsu- ja maksahaiguse ajal. Korjata tervet taime. Teha sellest ka teed. Seda juua, kui hääl läheb ära, oled külmetanud ja põis haige, sobib ka kurgu kuristamiseks (teha siis kangem tee).
Kui teha sellest tinktuuri, siis saab sellega ravida haavu ja sammaspoolikut, ohatisi.

Luuvalu. Minu arvates tahab sooja. Mul on olnud radikuliit - see peaks ju olema lihaste ja närvide haigus, olen olnud 3 korda haiglas, 1 kord sanatooriumis. Valutava koha peale kapsalehte, rabarberilehte, kui ei ole väga hull see valu.

Liikmepõletiku, kondivalu ja jooksva vastu keeta kadakad ära ja sellest vanni teha. Vesi tünni sisse panna ja riidega katta. Ema tegi vennale kadakavanne. Vend sai terveks. Seda vett võib tarvitada mitu korda.

Luuvalu või jooksva jalgades. Tammelehtede vanni teha. On inimesi terveks saanud.

Palorohi ehk kolmõkõrraline rohi.
Selle rohoga suidsutetas mesiläisi, kui na väega oimatsõ (hoimatsõ) ommava. Keedetas lehmäle, kui piim halv om. Haudõ seen havvutedas luuvalutsit ja hallipõdõjit. Tettäs tiid ja juuvvas, esierälde, kui külmetänü oldassõ.

Sõnajalgu on kahte sorti, isa-sõnajalg ja ema-sõnajalg. Isa olevet tume lehtiga, tuu olevet parem. Kel on tugev reumahaigus ja kondivalu, tegeva parembas. Ma oma mammile ka tõi. Ja kui on peavalu, kott pea alla, võtt ka vähembas.

Minu vennatütar siin on haige. Kondiüdi jalas mädaneb. Verekosutuse jaoks on raudrohi ka. Aitab ka kondivalu vastu.

Reumatismi arstimiseks tarvitatakse haudumist igasugusel kujul - pannakse kotiga kuumi kaeru, või siis kuumaks aetud telliskive või kuuma vee pudeleid (harilikud klaaspudelid) haige, valutava koha alla võetakse tekk peale, kaetakse siis ise või lastakse seda teha teisel ennast kõvasti riietega kinni - piltlikult öeldes, maetakse ennast riiete ala ja jäädakse sinna seniks kui „hame like“ (särk märg) ja lamamisest (voodis, sängis olemisest isu täis.
„Kondid haiged“. Kui kõik kondid valutavad, siis tähendab see üldiselt, et pole enam ühtki kohta, mis ei valutaks. kui „kondid on haiged“, siis selle vastu harilikult peale priiolemise on tuntud ainult liikmete tasuda (masseerida) laskmine. Kui on raske vahet teha (enesetunde järele) kas on tegemist jooksjaga või „kontide haigusega“, siis tarvitatakse eelmise punkti (peatüki) all reumatismi arstimisel tuntud arstimisviise.