Haiguste märksõnad

Koolera

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud: koolera, kollera, kolera, koleera ja teised murdelised varjundid.

Koolera on nakkushaigus, mis on korduvalt taudina esinenud möödunud sajandil ka Eestis. Koolera tekitajaks on kooleravibrioon, nakkus kandub edasi otsesel kokkupuutel haigega või nakatatud vee ja toiduainete kaudu. Peamised haigusnähud on kõhulahtisus, üldine nõrkustunne, oksendamine, nõrk ja kähisev hääl, väike ja sagedane pulss, külmad käed ja jalad, kuse vähesus ja krambid, eriti säärtes (Sumberg 1939: 672).

Rahvapärimustes nimetati kooleraks haigust, mille korral oli tegu raskekujulise kõhulahtisusega, mis kestis kaua ja suure tõenäosusega lõppes surmaga. Ei olnud varasemalt Eestis laialt levinud.
Koller. Koller vai kõtu tõbi oll sääne, et juusk kõtt väega läbi nika ku ar’ kooles. Viitnä vallan oll koolu mitu tükki kolleride. Inimene oll väega kõhn nälä peräst. Kiä iks midä seije, tule es tii koller midägi. Moskvan ollu suur koller. Sääl tuu hädä tuul siia kah aanu. Mõnen paigan oll teda, mõnen olõ’s. Vanast peläti kah tudengit ja usti et nä külvä kollerit suvel. ERA II 126, 169 (51) < Rõuge - A. Raadla (1936)
Koolera arvati olevat kurjade inimeste poolt saadetud (nt. vette või toidusse külvatud).
Kurjad inimesed käivad mööda maad ja külvavad kaevudesse kihvti. Sellest kihvtist tekib koolera. Kes kihvtitatud kaevu vett joob, see sureb. Kui aga vett hästi keedetakse, võtab raske keetmine kihvtilt jõu ära, nii et kihvt enam inimesi ei tapa. E 57301 < Tartu - M. Eisen (1920)
Räägiti, et koolera külvaja ilmutas ennast sandi näol inimestele, kes hiljem haigeks jäid.
Vanaste tulnud Kollera laiali lautaja santi näul taluse istunud maha ja palunud auteid. Kui siis perenaisel söök keenud ja perenaine ise välja läinud, lasknud siis vaheajal sant pulbrid patta ja kui perenaine tagasi tulnud ja ka soola pandnud, ütelnud veike laps: ema, miks sa enam soola paned, sant ju pandis soola, kohe andnud perenaine rooga sigatele ja siad surnuvad ära. E 5318 (51) < Oudova < Põlva - J. Tamm (?)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Mustikad, veskemarjad (Vaccinium myrtillus), kolera ja pikaliste kõhuhaiguste vastu.

Kalmusse (tatersäla) juuri kuivatud ja hõerutud peenikeseks ning joodud viinaga kollera rohuks.

Kollera vastu. Kalmussa juur ära kuivata ja sissi võtta.

Kalmusse (tatersäla) juuri kuivatud ja hõõrutud peenikeseks ja joodud viinaga kollera rohuks.

Kollerahaiguse vasta olla hää: keedetagu kalmusejuuri ummuses riista sees, kauem aega. Joodagu vett päeval 3-4 korda, jäävat haigus ära.

Kollerahaiguse vastu olla abi: võta sisse klaas Vene votkat. Vanarahvas keetnud kalmusejuuri ummuksin kaetud kaane all. Sissevõetult olla abi alati tuntav.

Koolera aal süüdi verehainu ja pihlamarju.

Hobuseoblikad on kõhurohud; neist tehakse koolera-tilgad.

Koleera, selle haiguse jäust puudus rohi, anti leiget piima ja küpsetud sibulad.

Iga sõa järgi tuli koolerahaigus. Sõa järgi on kõiksugutsed õhud maal. Ta lõi kõhust lahti, seni kui sa pidit surema. Koirohu tiid tehti hirmus kanget.

Üts mees jäi kolleritõbisse ja sures ära. Üts naisterahvas Alatskivist õpas rohtu - koirohu teed. Too võtab kehast kinni.

Koleera. Haigel on kõht kangesti lahti. Keedeti kanget toomingakoore teed. Lepaurva teed ka joodi. Piima ei antud ega kartuleid. Puder keedeti veega. Haput ka ei antud. Sütt pandi vee sisse, taoti katki ja anti sisse. Kui haige hakkas paranema, siis anti klaubersoolvett. See puhastas kõhu ära, soolikad ära. Hulgal ajal ei tohtinud piima süüa. Seda haigust oli hoopis vähe, kui ma noor olin. Koolerahaigus tuleb sellest, kui süüa tooreid marju. Pooltoores liha ka ei ole hea süüa. Punasekauna pipraviina juua, kui kõht on lahti. Viinapoes müüdi pipraviina. Kartulijahu on ka hea võtta, kui kõht on lahti. Kerosiini võtta, kui sees on kuiva valu. Olen ise võtnud sisse. Suhkrut võtsin peale 2 aastat tagasi võtsin kerosiini (lambiõli) sisse.

Koleera (verine kõhutõbi). Haigel on ka hirmus peavalu. Kui raputada, siis läheb mööda. Takjajuure teed joodi.

Kõhuvalu puhul on võetud pipart ja pipraviina. Pipraviina on ka kord vanasti kolera puhul rahvale välja jagatud.

Koleera. Tagumiku alla soe vann, auruvann. Kasepuu sütt, küüslauku, koirohtu ja soola, kõik süüa järjekorras. Kaunapipra viin aitab ka.

Koleera (kõhutõbi).
Koleera on verine kõhutõbi. Suure kõhulahtisusega koos verega.
Ravi 10 tilka lõngaõli ühe klaasi vee pääle. Üks kord päevas sisse võtta. Küpseid kadakamarju, värsked põõsa küljest võetud ehk teena juua 1 klaas. Haige sai terveks.

Koleera vastu süüa toomingamarju. Võib ära kuivatada ja teed teha.

Koolera vastu joodi kõhurohuteed. Kõhurohi kasvab soises maas, kõrstaim, piklikud ripsed pikalt varre külles.

Koolera. Põllupuneja tee aitab. Kasvab liivase tee kallastel. Põõsastaim, lehed on hõbehallid, õied on pruunikad või hallikad, puju moodi. Kolm perekonda jõid ainult seda teed, vett ei joonud, ja ükski ei jäänd haigeks.

Koolera. Heinputke juur, tedremarana juur ja kalmusjuur kuivatati ära ja tehti pulbriks. Kõiki võeti ühepalju. See oli koolerarohi. 1 teelusikatäis 3 korda päevas võeti sisse.

Kõhuhaiguse vastu on hobuoblika tee. Kui on inimesel või loomal kõht lahti, siis see tee teeb terveks. Koleerat raviti vanasti selle teega.

Sooingver [Pimpinella saxifraga].
On kõhuvalu vastuline rohi, aitavat ka kolera vastu. Vististi teed keeta ja seda juua.

Mündid.
Mündid on kõhuvalu vastu head. Tehakse teed ja juuakse. Mündid on ka koleera vastu, tarvitatakse niisama kui kõhuvalu juureski.

Mädarõigas. Mädarõika juurt tarvitatakse rinnaaluse haiguse, koleera ja jooksva ehk rematismi vastu.

Toomingas. Koleera vastu joodi kanget toomingakoore teed. Kui kõht lahti oli, siis joodi toomingakoore teed. Toomingakoortega värviti, ei mäleta, mis värvi.

Koirohi (pälime) - seedimise korraldamiseks (ka koolera vastu).

Lepp. Koleera vastu joodi ka lepaurva teed, pikaurva teed.

Naistepujud: keedis, üks tassitäis ehk algusel kolm supilusikatäit kolm korda päevas koolera vastu ja verise kõhutõbe vastu.

Mustikad. Kõhu- ja kurguhaiguste vastu. Koleera eemale hoidmiseks. Mustikalehtede tee külmetamise vastu.

Sibul. Koleera vastu süüa värske sibulaga võileibi.

Kolera. Kolera vastu keedetakse mädarõika juurikaid, pannakse viina sisse ja juuakse.

Suure kolleri vasta piab tegema kuuma kameli (kumeli) vanni ja iga tunni aa sees võtma kolm pitsi piiritust sisse, kõhe aitab.

Tõrvaleent joodi siis, kui kardeti koolera külgehakkamist.

Kollera vastu. Kasetohu tökatit ja piiritust segi sisse võtta.

Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33 Kas "katk" on mõni iseäralik haigus, ehk mõtlesivad vanad inimesed mõnd teisi haigusi selle all, sest tuttav on ju vanasõna: "Justkui katk on üle käinud." Mäletan, kui üle neljakümne aasta (praegu on a. 1937) tagasi koolera kohati meie kodumaal möllas, nimetas minu isa seda katkuks ja kui veel varem - missugust aega mina ei tea - suur kõhutõbi meie kodumaal inimesi hulgaviisi hauda viinud, kus talud ja külad õredaks jäänud, siis ütles minu isa selle kohta, et: "See kord laastas katk meie maad." Kodustel arstimistel on rahvajutu järel joodud tedremarane juure keedist ehk jälle leotatud tedremarane juuri viina või piirituse sees ja joodud seda haiguse ajal.

Koolerat nimetati kõhutõbeks. See esines suveti üsna sageli ja nõudis ohvreid. /---/. Joodi tammekoore vett.