Haiguste märksõnad

Krambid

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud krambid või krambihaigus, välja arvatud juhud, kus on selged viited mõnele konkreetsele haigusele.

Krambihaiguseks ehk krampideks võidi vanasti nimetada kolme erinevat haigust.
Esiteks langetõbe.
Krampides inimest, kui see maas lamades vingerdab, - - ERA II 197, 694 (5) < Haljala - J. A. Reepärg (1989)
Teiseks võis tegemist olla palavikukrampidega, seda eriti lastel.
Krambihaigus tuleb külmetamisest. - - RKM II 14, 71 (172) < Jõhvi, Jõhvi - Liis Pedajas (1947)
Kolmandaks jala või käte lihaskrambiga.
Kui kramp jala sääremarja kokku kisub, - - RKM II 385, 139 (20) < Häädemeeste - E. Kallas (1985)
Krampide arvatav päritolu sõltus haiguse olemusest, näiteks epileptiliste krampide puhul arvati, et need tulevad ehmatusest või vihastamisest.
Krambide kohta ütlevad ja arvavad vanad inimesed, et see haigus olla suurest ehmatusest tulnud, teised tõendavad jälle, et krambid olla saadud vihastusest. - - ERA II 134, 463 74) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Krambirohud.
Kasvavad tee ääres, kraaviservade peal, peenikesed rohukesed, rohelised, punase õiletega, kuivatada vilus, keedeta, seda leent võeta sisse, kui kramp peale tuleb, nii palju kui aga võib juua, see on nõnda hellekollane vesi nagu tee.

Ons aga haigused, kes ihu tõmbavad, siis keedetakse soovitsikud, kus haige sees on, sibelkapesa keedetakse ja oltakse selle vee sees, seesugumane vesi olla nii kõva, et terve inimene mitte kaua aega sees olla ei võevat ega kannatavat.

Krambi ja langetõbe vastu.
Kasvab üks taim niidu ja soogude peal sinikaspunase õitega. Rahvas nimetab teda “Jumala ehk vanatondi käpp”. (Tal on kaks juurt all, mis välja näevad kui inimese käed, üks valge, teine must.)
Võta neid juuri, kuivata ahjus ära ning hõeru pulbriks ja võta sisse.

Kui krambid on:
1/4 toopi puupiiritust + peo täis soola + 1/3 osa sibulaid + 20 kop. kampari + 20 Mendoli pulbrit + kuisavitsad.
Soojas vees jalad ära soojendada ning siis määrida.

[Kui krambid on]:
Veel võib ka üheksaväe lehtede vee sees jalad soojendada.

[Kui krambid on]:
Vanne võib tarvit. heade tagajärgedega: köömnevee, soolavee, kümmeli tee.

Chrysanthemum inodorum
Krambirohi. Ummukses keeta, seda vett sisse juua ja ka selles haiget leotada; hää krampide vastu.

Takjade keedist antakse krampide vastu sisse.

Krambirohud kasvavad mõnes kohas karjakoplites, aruheinamaadel, ühe varre otsas, sinise õitega, lõhnavad. Korjataks õieaeg, keedetaks ja joodaks.

Krambirohud kasvavad mõnes kohas karjakoplis, ka aruheinamaadel, ühe varre otsas, sinise õitega ja lõhnavad. Korjatakse õieaeg.

Krambirohud korjatakse juuli algul õitsmise ajal kõiki vartega. Kuivatatakse ja keedetakse tee, mis krampide vastu väga hää on.

Upinhain. Krampide vastu. Upinhaina keedetud vee sees, paaditakse lapsi, samuti ka suuri inimesi.

Krambi vasta olli hää orashaina juurte liim. Korjati orashaina juuri, kuivatedi ja keedeti katlan, sis tuud liimi andas haigele juuva.

Krampide vasta on krambirohud ehk murumurakad, neil on iga jaku külles tera. Kasvavad igal pool, hammilised lehed.

Krampide vasta on pujujuured.

Krampide puhul aitab kummelitee vann.

Krambid kaovad, kui keeta ummuksis tubli peotäis kuivatatud kummeleid ja lasta pisut käärida. Seda vedelikku lisada vanniveele ning vannitada last umbes 5-6 t. tagant. See on parim rohi.

Tarvitati pujujuurika pulbrit, kui olid krambid.

[Krampide vastu]
Anti pohlaokste teed, mis oli kange ja keedetud ummuksis.

Krambid - see oo vere sees. Sõnajalavanni teha, heinapebrevanni. Ei tea, on sel vastust.

Pöövarohu teed tehakse ja juuakse, kui inimesel on krambid jalasoonte sees.

On sinu naesel kõht haige, pealegi kõhukrambid, kui ka muud sisemised haigused, võta mine jõe ääre ja kui tunned kalmusi, mis kasvavad jõgede ääres, kisu üles kalmujuuri. Ja keeda neid ükskeik mis moodi, ja naene joogu seda keeduvett. Ja kõhuvalu kaub ära.

Baldriani teed ja tilkasi anti peavalu vasta ja kui seest täis ajas ehk olid krambid.

Kammelitee parandab krambid ja kõhuvalu.

Krambi ja langetõbe vastu Kasvab üks taim niidu ja soogude peal sinikas-punase õitega. Rahvas nimetab teda jumala- ehk vanatondikäpp. Tal on kaks juurt all, mis välja näevad, kui inimese käed, üks valge, tõine must. Võta neid juuri, kuivata ahjus ära ning hõeru pulbriks ja võta sisse.

Krambihaigus tuleb külmetamisest. Suolast vett tehakse vai kameli suoja vanni. Paras suolane vesi ja sis pane haige sinna sisse, sue vesi, nõnda kui kannatab.

Kamelitie vann on krampide vasta.

Krampide korral anti lapsele takjajuurika mahla sisse.

Kramptõbi. Maarjasõnajala juurika tee oli kramptõve vastu. Joodi sisse.

Kramptõbi. Soe kummelivann aitab. Ise olen teind. Väikestele lastele anti pistuserohu teed sisse. Pistuserohi kasvab põldudel ja põllupeenardel. Hiireherne taolised hallikad lehed ja lillakad väikesed õied ja sees 5 cm pikkune nõel.

Kramptõbi lastel. Palderjanijuure teed anti lapsele krampide vastu. Ema teadis seda.

Kummelitee vann oli krampide vastu.

Raudrohu tee on hea krampide, pistete, maksa-, neeru- ja põiehaiguse vastu.

Taime „atkasnik-etkuna, kasvi Kala-saarõh“ tarvitatakse rohuks, „ku raputas“. Põletati, et suitsu saada.

[Sibul. V. K. Лук. L. K. Allium cepa.]
Küpsetatud sibula sahvti antakse segatult meega veikestele lastele krampide korral.

Krambi puhul.
Pandi ubinheina vanni. Lats olli aastane, hambatuleki aeg olli.

Kui rukki õitseb, korjasin rukkiõisi. Neid pidi vilus kuivatama, et nad päeva ei näeks. Siis tuleb viin neile peale valada ja seista lasta. Kui inimese käed ja jalad krampi kisuvad, võetakse seda rohtu sisse.

Krambid.
Krambid kui kõik haigused tahavad sooja. Oli köetud sauna ja viheldud. Saunalaval oli masseeritud. Rässi (rass) õitest ja lehtedest teed soovitati juua, ilma suhkruta.

Puhutuste ja krampide korral juua kummeliteed.

Veriheina tee kaotab verevaesust, parandab haavu ja vähendab krampe.

Jälle kui lapsel krambid piale tulivad, siis kõigepialt tie kamelivee vanni. Sukruvett sai kua anda, kui vannist välla võeti. Nüüd lähvad arstile.

Kastaanjas on ravimtaim - õietutt panna valge viina sisse, pealt määrida, kui jalg kisub krampi või... Üks tark naine teeb niiviisi.

Karukolda krampide vastu. Need taimed on kuivatatult riidest kottides.

[H. A.] Oli poolhalvand vanamees Anton Normak Soonurme külast. Viht kasteti silgusoolvette ja viheldi sellega kuumas saunas. Eks naiseõed ravisid.
[A. A.] Tal oli krambiviga. Aga jõi karuohaka juurte vett (keedeti teeks). Krambihaigusest sai lahti. Üks käsi ei töötand tal. Eks siis ikka krambihaigusest raviti silgusoolveega. Siis ta oli tohutult punetand. Eks sie ju kipitan.

Lõhnakannike - närvihaiguse ja krampide vastu, teha ekstrakti ja teed.

Veriheina teed tarvitasid need, kellel käisid krambid või kes olid verevaesed.

Münditee - krampide, südamekloppimise, hüsteeria vastu.

Münt (Mentha). Tee on peavalu ja krampide vastu. Münditee segatult äädikaga on vereoksendamise vastu. Mündiõlu kõrvaldab kõrvavalu.

Surmaputk. Vaigistab krampe.

Kumelid [Matricaria discoidea]. Vann teha - krampidele, palaviku vastu; kompressid - krampide vastu, paistetusele, haavaplaastriks; teena (õitsemise ajal korjata) - köhale, väikestele lastele, tiisikusele, külmetusele, väheveresuse korral.

Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Teena - jooksvale, krampidele, ehmatusele, vereselituseks, närvihaigusele, venitusele.

Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Ummuksis keeta teena - pistusele, jooksvale, krampidele.

Krambirohi - krampide vastu.

Krambirohi - krampide vastu.

Reirohi (nimetus Massu vallast) siin krambirohi: vett, teed juuakse krampide korral.

Krampide puhul anti sibulakaabet nuusutada.

Kaibaisrohi: peavalu ja kõhukrambi puhul.

Palderjaan: südamehaiguse ja krampide puhul.

Köömned: krampide, halva seedimise ja loomale piima lisamise tarvis.

Kummeliteed - külmetuse, ägeda kõhuvalu ja krampide vastu.

Palderjaniteed - peavalu ja krampide vastu.

Hanijala teed - kangestuskrambi vastu.

Krampide vastu tarvitati sibulat.

Anirohi (kasvab teeäärtes ja maja ligiduses). Tarvitatakse krampide vastu.

Kammeliteed tarvitati krampide vastu vanni tegemisega.

Koirohtu kasvatatakse aedades, õitseb juuli- ja augustikuus. Tema õitest ja lehtedest valmistatakse teed krampide ja peapöörituse vastu.

Kammeliteed tarvitati krampide vastu, tehti haigele nendest vanni.

Kameliteed tarvitatakse krampide vastu, tehakse vannisid.

[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Meie taimed arstirohtudena.
Palderjan. Üldiselt tuntud aruheinamaal kasvav taim. Pikkus 40-60 sentimeetrit, lehed sulelised, õied pöörisõisikus. Arstirohuks tarvitatakse omapäraselõhnalist juurikat, mida korjatakse septembrikuul ja kuivatatakse pikkamisi ja hoitakse kindlais nõudes. Arstirohuna tarvitatakse palderjanijuureka tinktuuri, mis apteekides valmistatakse. Närvihaiguste ja ara vere vastu. Palderjaniteed tuntakse rahva seas krampide, südamekloppimise, hüsteeria, langetõve ja nii edasi vastasena.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimi on mitmesuguseid, kuid neist on ainult mõned tarvitatavad. Nii tarvitatakse meil reinvarre vett arstirohuks, kui vasikatel kõhud lahti on. Siis tarvitatakse palderjaani ka arstirohuks, kui und ei ole, ja ka krampidele.

Teekummelt rahustajana krampide korral ja higistamise tekitajana.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei olnud veel värvisid ega arstirohte, siis korjasid inimesed ise taimi, et riiet värvida /---/
Ka arstirohtudeks tarvitati paljusid taimi, näiteks palderjanijuured pandi piirituse sisse, mis üldse sisemiste haiguste vastu on ja veel närvihaigetele ja krampide vaigistuseks.

Teekummelit tarvitati krampide rahustuseks.

Niiskeil heinasool kasvav palderjan on ka rikas lenduvaist õlidest. Iseäranis palderjani juurtes leidub õlisid. Temas sisaldavat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamiseks. Palderjanipiirituse ekstraktid on head rahustamisvahendid närvihaigetele, krampide ja maokatarride vastu.

Teekummeli teed tarvitati krampide rahustajana ja higistamise tekitajana.

Palderjanijuurte leotist piirituses tunti kui rahustamisvahendit närvihaiguse, krampide, kõhuusside ja maokatarri vastu.

Ka tarvitatakse kummeliteed külmetamise korral ja krampide vaigistamiseks, ka parandab kummelitee külmetusest tulnud hambavalu.

Mündilehtedest ja -õitest valmistatud teed tarvitatakse erguhaiguste, krampide ja päävalu vastu.

Palderjan - külarahvas tarvitab närvihaiguste, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Teekummel - tema teed tarvitatakse rahustajana krampide korral ja higistamise tekitajana.

Palderjan. Palderjani piirituseekstraktid on tarvitusel rahustamisvahenditena närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Emanõges oli krampide ja närvihaiguse vastu. Rohi keedeti ja joodi ning tehti vanni.

Kasekõbjas on krambi vasta.

Palterjaanid on kõhukrampide vastu.

Heinputk on rinnahaiguse, kõhugaaside, kopsulimastuse, pistide, krampide, nõrga seedimise ja kopsupaisete vastu.

Palterjaani on kõhukrampide vastu.

Heinputk rinnahaiguse, kõhugaasi, kopsulimastuse, pistete, krampide, nõrga seedimise, kopsupaisete jäuks.

Palterjaanid on kõhukrambi vastu.

Kalmusejuured. Krampide vastu.

Palderjani piirituseekstraktid on head rahustamisvahendid närvihaigetele, krampide ja maokatarride vastu.

Teekummeli teed tarvitatakse krampide rahustajana ja higistamise tekitajana.

Krooklehtede tee - kui jalgades krambid.

Kadakamarjad on krampide vastu (kadakas või pedak).

Kamelid krampide ja langetõve vastu.

Taimede tarvitamine.
Arstirohtudeks:
Palderjan - laialdaselt tuntud krampide, närvihaiguste ja kõhuusside vastu.

Andmed ennevanast taimede tarvitamisest Järve mõisast.
Taimede tarvitamine arstirohtudeks.
Palderjan krampide, närvihaiguste ja kõhuusside vastu.

Taimede tarvitamine arstirohtudeks.
Palderjan - krampide vastu.

Kummeliteed pruugiti krampide vastu.

Kummel. Kummeliõitest tehakse teed haigetele ja väikeste lastele. Ka tarvitatakse kummeleid krampides lastele vannitamiseks.

Ülekäijahein (Euphoriana officinalis) on rohi rambide vastu. Leent võib keedetult sisse võtta, nii kui ka kuivatult haisutada.

Ülekäia hein (valeriana officinalis) on rohuks rampide vastu. Leent võib keedetult sisse võtta, nii kui ka kuivalt haisutada. Kui rambid veest ujuden on saanud, siis tuleb sinna kohta kusalt jõest välja sai tultud vanahõbe maha kaabitsema, ikka nii, et tuult kaabitsedes vanahõbele pääle ei puudu.

Kaebtuseid tarvitakse teena krampide arstimiseks.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Krambirohi - krampide vastu.

Palderjan - rahustusvahend närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Teekummel - rahustaja krampide korral ja higistamise tekitaja.

Krambirohi - krampide vastu.

Heinputk [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Arstirohuks loomade juures tarvitetakse heinputke juurikaid ja seemneid. Neist valmistet keedis on hää abinõu puhutuse vastu. Heinaputke tee on krampisi vaigistav abinõu, rohi jooksja ja nahahaiguste vastu (pesemisvee hulka kanget teed lisada), ajab gaasid sooltest, parandab kõhuvalu ja on rohuks kopsu limanemishaiguse vastu.

Kammetee. Ka kammeteed tunti hää arstirohuna. Kammeteest tehti vanni krampide vastu ja valmistati ka teed köha vastu.

Karikakra õied. Karikakra õite vann krampide vastu.

Kanakolled on krampide vastu, tehakse teed ja juuakse.

[Kameljahein, teehein] vannina rematismuse ja krampide vastu.

Anirohi. Rahvapärane krambirohi. Tarvitatakse krampide vastu.

Sõnajalg (Filix). Tema juuri ja lehti tarvitatakse väga paljude haiguste vastu. Krampide, kondivalu ja nii edasi puhul pannakse sõnajala lehed voodikotti, pääle selle peletab sõnajalg kirpusid ja nii edasi.

Palmsõnajalg. Juurt keedetakse teeks krambihaiguse vastu. Pisikesele lapsele võib ka sisse anda.

Heinputke tee: 1-2 klaasitäit päevas, mõjub südant tervendavalt, on hea rohi rinnahaiguste, kopsulimastuse, paisete, seedimiskorratuste, kõhugaaside, pistete ja krampide vastu.

Kasepungadest tee (2-3 klaasi päevas) veetõve, jooksva ja kõhukrampide vastu.

Piparmünt (vehvervänts) - kevadel enne õitsemist - tee mõjub karastavalt kogu närvikavale, tervendab südant, vaigistab altkeha valusid, krampe, peavalu ja on rohuks maohaigust ja kõhurikete puhul.

Heinputk, selle juurtest tehti pulbrit, võeti kõhukrampide korral.

[Ärakirjutatud] [Teed.]
Teekummel: kasvab haruldase taimena meie põldudel. Tema teed võib pruukida rahustajana krampide korral ja higistamise tekitajana. Saadaval apteekides. Meie võiksime teekummelit eduga kasvatada kui hoolealust taime.
Harilikult korjatakse meil teekummeli asemel lõhnava kummeli ehk ubinheina õienuppe, millel valged keelõied puuduvad. Lõhnav kummel kasvab tihti sõtkutud teedel ja õuedel. Lõhnaval kummelil puuduvad teekummeli arstimiomadused. Ekslik on teda korjata kummeliteena.

[Ärakirjutatud] [Teed.]
Palderjan: kasvab niisketel heinsoodel, ta on punakasvalgete õitega. Kõigis hariliku palderjani osades, eriti juurtes, leidub lõhnavat lenduvat õli. Temas sisalduvat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamisel. Palderjanipiirituse ekstraktid on head rahustamisvahendid närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Krambiputk (surmaputk): keedis, tinktuur. Krampide korral valude vaigistamiseks.

Raudrohi (verihein): keedis, kolm tassi päevas krampide vastu allkehas.

Soolikarohi ehk reinvars krampide ja kõhuusside vastu.

Heinapepred olid heas kuulsuses, nendega hauduti haigeid jalgu ja ka teisi kohtasi, kui olid krambid.

Hautatud heinapebrid[pri] tarvitati algava verekihvtituse, külmanud liikmete ja krampide vastu ja heinapebre keedisesse kastetud mähiseid rheumatismuse, gihti ja skorphutise vastu.

Arstitaimedest ja arstimisviisidest punktid 1-19 on neli aastat tagasi kirja pannud Gustav Valgma (Weismann), Uus-Sauga 12 Pärnus, sünd. 1917. a. Liisu Pulstilt, elukoht Vana-Sauga tänav 10 Pärnus. Liisu Pulst on pärit Audru vallast, sündinud 1860. a. Gustav Valgma on andnud andmed edasi vennale Veljo Valgmale, kes omakorda on andmed edasi annud Evald Priskele. Punktides 1-19 Gustav Valgma kirjapaneku viis on jäetud muutmata.
/---/ Käesolevas vihus leiduv materjal on ümber kirjutatud E. Tammisoo poolt
Arstimistaimed ja arstimisviisid.
Arnikas. Arstirohuks tarvitatakse arnika juuri ja õisi, millest valmistatakse pääasjalikult tinktuuri ja ka teed. Tinktuuri valmistamiseks võetakse pulbriks hõõrutud juured ja õied ja pannakse 1 (üks) osa 10 (kümne) osa viina kohta. Mõne päeva pärast kurnatakse läbi ja kallatakse pudelisse, mis suletakse kõvasti korgiga. Tinktuurilahuga mähised ja tinktuuriga hõõrumine parandavad haavu, mädapaiseid, muljutud ja nikastatud kehaosi, halvatust ja jooksvat. Hääle kähisemise puhul tuleb tinktuurilahuga kuristada. Ka sisemiste haiguste ja venituste ning krampide vastu aitab arnikatinktuuriga määrimine ja sissevõtmine.

Kummel. Arstirohuks tarvitatakse kumeli kuivatatud õisi. Harilikult valmistatakse õitest teed, võttes supilusikatäis õisi klaasi vee pääle. Valmistamisel tuleb kallata pääle tulist vett, mitte aga kaua keeta, sest eetrilised ained võivad sel juhul ära aurata. Teed tarvitatakse külmetushaiguste, seedimiskorratuste ja krampide puhul.

Palderjan. Arstimina tarvitatakse palderjani juuri. Neid tuleb koguda peamiselt kevade- või sügisepoole. Alalhoidmiseks tuleb nad kuivatada ja hoida kinnises nõus kasside eest varjatuna. Palderjan mõjub närvikavale rahustavalt ja karastavalt. Ta on üks parim närvilisuse ja krampide arstim. Sisse võetakse palderjani teena või tilkadena. Tee valmistamiseks võetakse supilusikatäis juuri ja pannakse klaasi tulisesse vette, juuakse unepuuduse puhul igal õhtul üks klaasitäis. Tinktuuri valmistatakse sel teel, et värskeist juurist väljapressitud mahl segatakse sama hulga piiritusega, või et mahl piiritusega välja leotatakse. Tinktuuri tarvitatakse korraga kuni 20-30 tilka. Ka tarvitatakse veel palderjani vanne.

Sibul on nuusutamisrohuks minestuse ja hüsteeriliste krampide puhul.

Värskest kui ka kuivatatud raudrohust tee mõjub pehmendavalt ja tervendavalt nii köha, rinnahaiguse (kui rinnast tuleb röga ja verd), tiisikuse, kõhukorratuse, pistete ja krampide, soetõbe, verevaesuse ja mitmesuguste külmetushaiguste puhul. Teed tuleb tarvitada haiguse korral kuni üks toop päevas, juues vaheaegade järgi kas poole või terve klaasi viisi.

Tarvitatakse ka piparmündi kompresse ja vanne krampide vaigistamiseks.

Ka tehakse männikasvuvanne. Selleks võetakse 3-4 naela kasve 2-3 toobi vee kohta ja keedetakse tublisti. See keedis valatakse siis vanni sooja pesuvee hulka. Algul tuleb vähem kasve võtta ja kordamööda nende hulka suurendada, et haige sellega harjuks. Vanne võetakse krampide, unepuuduse ja jooksja arstimiseks.

Sõnajalg. Sõnajala lehtedega täidetud voodikotid ja padjad on parimaks arstimiks krampide, liikmevalu ja päävalu all kannatavale inimesele.

Suurest sõnajala juurest tehtud vann on kõige mõjuvamaks krampide puhul. Ka arstib see veel päris vananenud jooksvahaigust.

Järsku algavate reumatiliste valude korral toodagu kohe värskeid sõnajalalehti ja asetatagu need haigele kohale: valu esiteks suureneb, kuid pärast kaob täielikult. Jala- ja säärekrampide korral aitab juba üksainus leht, mis haige koha ümber seotakse.

Mul jalad kisuvad krampi, siis ma hõõru kampripiiritusega ja ole mädarõigast pand ja küüslauku ja, neid kampripiirituse sees hoian ja siis kui mul tule kramp, siis ma määri ja siis luusi. Siis läeb üle. Kui ma rase olin, siis ma olin ka nende rampidega nii kimpus. Siis ma astusi raua pääle, siis mul oli parem. Ilmamuutus on, siis ma ole üsna tõbine, kenad ilmad, siis üsna inime. Kui riidlemist saad, siis möjub ka. See möjub üleüldse tervisele.

Krampide vasta aitab kumelivesi.

Kastaaniaõisi ja kastaaniamunnõ - toolõ panõ viina pääle ja tuu võta tagasi krampidest. Korraks.

Me korjame rohu jaost: zveraboi, on kollase õiega, ja aptetšnaja romaška, ja mat matšiha köha vastu, koirohi, till on krampide vastu.

Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)

Palderjan - juurtest keedetud tee olla eä rohi peävalu ja krampide vasta.

[Kirm ja krambid]
Keedeti naeriseemneid lapsele jootmiseks; ühes üheksat sorti terariistadega toimus keetmine.

Niiskeil heinamaadel kasvab punakate õitega palderja[a]n. Kõigis hariliku palderjani osades, eriti juurtes, leidub lõhnavat lendlevat õli. Temas sisalduvat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamiseks. Palderjanipiiritus on hea rahustamisvahend erguhaigustele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.