Haiguste märksõnad

Paistetus

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Paiseleht. Seesugumased lehed kasvavad teeäärsetes kohtades; on laiad ja paksud. Ons miski liikme koht paistetanud, siis mähitakse selle lehega kinni. Paistusele pruugitakse ka: rasvakelmet, külma savi, vett, jääd, soola, maad, hobusesitta jne.

Paistetust vähendab, kui paistes kohale panna üheksa maasikalehte.

Paistetuse vastu. [Jooksjahain?] Hainad keedetakse kõige juurtega ära. Viina pannakse juure ja siis juuakse natuke sisse ning määritakse haige koha peale.

Paisulehed on head paistetamise vasta. Need on pealt rohelised, alt valged ja karvased.

Arukase pumbud korjatakse, kuivatatakse ja pannakse viina sisse. Selle viinaga määritakse paistetanud kohti. Ka on hää, kui veel hiirekõrvu (väike valgeõieline taim, kasvab põllul, õitseb juba mai algul) juurde lisatakse.

Koduseid arstirohtusid on tarvitatud. Suurt teelehte seoti paistetuse ja haudunud koha pääle.

Kui ihu üles paistetab, siis hõeruda raudnõgesega. Ka võib katki tampi ja ümmer siduda.

Kui jalad paistetavad, tehakse reinvarte vanni.

Ämmatuss pannakse paistetand jala peale.

Paistetuskohtadele pandud pääle toomingakoori.

Lõhnavad velljenid (Viola), võetakse õied ja leotatakse viinas ja tarvitatakse paistetamise vastu.

Linaseemne-hautist ja -vanne tarvitatakse paistetuste ja mitmesuguste valude vastu.

Kaeravannisid ja kaertega hautamist tehakse paistetuste, põrutuste, joosvavalude ja muude teadmata põhjustel valude vastu.

Paistetuse vastu:
Korjatakse karvaseid lehti, mis keedetakse ära ja pannakse haige koha peale.
1) Südamevalu-hain, 2) jooskjahain, maahain, kärnhain, hiirekõrva, tedremarana juured, teenuiad.

Väliselt valutavaile kohtadele panna igal juhul maarjasõnajala (Aspidium filix-mas) varsi toorelt, kui ka kuivatatult, olgu valu siis jooksjast või põrutusest e. paistetusest tingitud. Keegi jooksjahaige vanainimene on magamiskoti täitnud sõnajalgadega, muidu ei saavat üldse magada.

Paiseleht - paisete ja haavade, kui ka paistetanud kohtade pääle arstirohuna.

Kasel kasvavad peenikesed oksaraod tihedasti kokku ja neid keeriseid kutsutakse tuulepesad. Ka kreegipuul on. Paistetuse haigele keedetakse tuulepesade vanni, see aitab. Tuulepesad on vee sees.

Kummel. Viljades (põllul) kasvav valgeõieline taim. Õied on vana hää teerohi. Õiepudru pannakse kaelale selle paistetuse puhul, hambaigemete paistetusele - kisub palaviku välja.

/---/ [arstitakse] paiselehega paistetust ja reinvarrega looma kõhuhaigust.

Teeleht vaigistab palavikku, teeleht võeti, pesti puhtaks, pandi haava ehk kuiva paistetuse peale, vaigistab valu.

Mul kukkus laps maha ja sellest ma justkui ehmatasin ja sellest rind pastetama. Olli elitinga muudi. Siis õpetasid küll, et sinise paberi piale viitnurmaristi teha ja sellega vajutada. Ja jälle musti villu ja siidirätikuga vajutada, aga ei aedanud. Tõin siis isi aiast paiselehte ja pannin piale, ja varsti alananeski paestetus ära.

Paiseleht. Ku on paestetend, siis pannakse piale. Võtab ää.

Tammekoor, tehti teed ja joodi, ka selle tee sees märjast kastetud lapid siuti paistes kuha peale.

[Achillea millefolium - verihein]
Ülespaistetanud koha pääle vesiseks pitsitatud või pudrusarnaseks tambitud värsked lehed alandavad paistetuse ära.

Tussilago farfara = paiseleht.
Paiselehed, ülespaistetanud koha pääle pandud, laskvad paistetust väheneda.

Paistetuste pääl hoiti kaalika- ehk kobrulehti.

Paistetuste pääle pannakse Kadrina ümbruses, Virumaal, teeleht (Plantago major ehk media). Ka kriimustuste ja veriste haavakeste pääle pannakse seda, see paneb vere kinni. Sügisel, kui teelehti enam saada ei ole, pannakse kaalikalehti (br. napus esculenta).

Liikmete põrutuse ja paistetuse korral pääle panna arnikatee kompresse.

Paistetusele kummelitee kompress viinaga.

Paistetuse puhul pääle määrida toomingakoore kaape ja mee segu.

Paistetushaiguse vastu aitasid kadakamarjad.

Paistetust alandab porgandikaabe.

Männitõrv. Nahahaiguse ja paistetuse rohi. Paksu plaastrina haige koha pääle panna.

Lõhmusekoortele surbutult panda külma vett peale, segada, kuni vesi hüübub, see rohi võtab ära paistetuse.

Sammaspoolehein - tehakse soojaks ja antakse paistetand kohta.

Vaeselapselehed pannakse paistetanud koha peale.

Paistusele pantakse paiselehti pääle, mis aia ääretel kasvavad ja mille sarnadus tubakalehe sarnadusega ühte käib; ka pehmeks tehtud savi, nilutud konna. Paistetud jalga hoietakse maa sees; niisama ka sivvu pistetud jalga.

Ubaleht.
Ubalehe juurist tettäs tiid ja juvvas külma kihvti välläajamises. Sestsamast tettäs havvõt, kon seen paistõtusõ ja sisemise valu perast havvutedas ka hallitõbõ vasta.

Kenel jalad paisetavad, siis võttada tuulepesasi ja neie liuvies pidada jalgu.

Paistuse vastu olla väga hea nii kaua saunas vihelda kuni inimene täitsa higistama on hakanud. Kui võimalik, vihtlemise juures veel rommiviina juua.

Küineviha sisse läks, sii oli raske parandada. Kui sa kuinega kratsid ja kuinealune must on, siis läheb küineviha sisse. Kui ta paistetama hakkas, midagi nad pandsivad pääle, aga mul ei ole meeles enam, sibula või küüslauku, sibulalõiked toorelt. Sibul kiskus seda viha välja siest.

Jalge paistetuse vastu tehti rebasehänna vanni.

Linaseemnepuder lapiga peale panna paistetuse ja paisete peale, parandab haiged kohad kiiresti.

Paistetuse vastu, mis on ehmatuse tagajärjel löönud, pandi peale sibulat ja pipart ning mett, mis siis võttis paistetuse tagasi.

Paistetuse võtab ära kummelitee kompressid. Samuti raudrohu kompressid.

Põldosad, tääd ju need, mis põllus kasuvad, need on pastuse vasta. Keedeti ära, panti kompressi pastetanud koha pääle, hautadi veh (= või).

Paistetand kätt om hää hoida uibuheina tee sehen, mis ummussen om keedet.

[---] Kui käsi või jalg paistetas ja mitmel muul puhul kisti kuri veri välja. Ravitaimi enamasti leotati viinas, nagu kaseurvad, männikasvud, tedremarani juured, ei ole nimesid meeles, ühed väga sarnased pohlavartega, kasvavad metsas liivanõmmel, muruhena viisi latakas.

Jalgade paistetuse korral anti arnikateed.

Pihelgakoored, mis vanas kuus pihlaka oksa pealt kaabitud. Must koor lõigatakse ära, pannakse äädikasse (söögiäädikas), kui on paistetus, tehakse sellest kompressi. Öö otsa peal, võtab paistuse ära.

Paistetuse peale pandi takjaleht, punase kapsa leht, lambanahk pandi kõige peale ja seoti kinni. Kohe ei aidanud.

Naistepuna on maas laiali, valged sakilised lehed, kollased õied. Kui käsi on paistend, siis selle veega pesta, ja peale sünnitust.

Sõnajalg, mis põõsas kasvab, pannakse paistetuse vastu.

Teeleht paistetuse vastu ümber mähkida.

Kui rinnad haiged olid või köha oli, siis keedeti piima kadakamarjadega, anti haigele juua, ka paistetuse vasta old see hea.

Paistetanud kohtadele pandi paiseleht pääle - võttis paistetuse.

Tule peal närtsitatud kaalikalehed paistetanud kohale panna - võtab palaviku ära.

Paistetanud kohale võis panna tielehe.

Kumelist tehti teed, sellega hautati paistetand kohti.

Tielehed - haava, paistetuse, valu vastu.

Paiseleht - tume puol vastu ihu paistetanud koha piale.

Teeleht: sellega arstiti põlendiku enamjagu jalast. Pandi neid paksult haige koha peale ja paistetanud koha peale toureld, see ravis haiguse küll ära.

Palderjaanijuurt leotatakse viina sees. Selle viinaga määritakse paistetanud kohti, võtab paistetuse ära, olen seda ise ka proovinud.

Paistetust [viheldi] kadakavihaga kuivas ja kuumas. Paisetele pandi päeval enne sauna leivajuuretist ehk ka värsket haputaignat ja siuti riidega kinni. Viheldi siis läbi riide pihlakase vihaga. See kole haputaigen kiskus küll paised tühjaks, augud rode mustasid taga. Taigen pesti maha veega, kuhu näpuga kolm kord soola sisse pandi. Siis suuti riidega kinni ja hoiti, et küüneviha sisse ei mend.

Paistetus on, võtan paiselehti, kieran ümber, siun kinni, haige koht jääb lehtede alle, võtab paistetuse ära ja valu võtab ka ära, läheb üle.

Teelehte pandi ka paistetanud koha peale. Võttis ilusti põletiku maha.

Teelehti tarvitati suvel paistes koha peale kompressi jaoks. Alandas paistetust.

Teeleht on ka üks, mis võtab palaviku ära. Kui on mõni paise, siis teeleht on hea peale panna.

Kui paistetus on, siis panna peale paiselehti, kaalilehti ja kapsalehti.

Rahvameditsiinis tarvitati veel, kui tekkis millegist paistetus, siis pandi haigele kohale teelehti, takjalehti ehk raudrohu lehti.

Paistetust määriti või, rasva ja hapukoorega. Pandi kaselehti ja teelehti peale.

Kui paistetus on, siis teeleht võtab paistetuse ära.

Kui jalg paistes on, siis ole tiilehte pääle pannu, võtab palaviku ära.

Paiselehe teed ja lehti pandi paistetanud ja haudunud kohtadele.

Vanad inimesed tarvitasid toorest sibulat veremürgituse vastu seda haavale pannes, kui haav punetama hakkas. Paisetele pandi küpsesibulat peale.

Haavasi raviti kompresside ja salvi ning karboliga. Kui oli suurem haav ja paistetusega, siis suvisel ajal pandi pääle söögikaali lehe, krooklehe ja õue peal kasvava teelehe kompresse. Tehti ka lahja viina kompresse. Salvi valmistati sulavaigu, mageda searasva ja mee segust. Kasutati ka tsinksalvi.

Mädarõika juure kaabet pandi paistetuse ja valu vastu pääle. Muhk tulli löömisest. Muhu pääle vajutati noateraga ristamisi. Käega es tohi enne katsu. Lahja äädiku lappi pandi veel pääle ja kardulekaabet. Kui see es aita, siss pandi mädarõika kaabet, see tegi siss puhta töö.

/---/ Jalgade paistetuse korral anti arnikateed.

Paistetustele ja tursetele pandi kummelitee kompressi. Umbes peotäis kummeleid võeti paari liitri vee kohta, keedeti kindla kaane all umbes pool või ka terve tunni. Lasti siis kaane all ära jahtuda ja pandi paksu lapiga haige koha peale. Seoti veel tugevasti ja soojapidavalt kinni.
Nii keedeti ka teisi raviteesid.

Upinhaina [kummelit] korjati ka alati. Toda oli kah kodu, ära oli kuivatetu. Kostki paisten oll, siis sai abi. Isa lõikas alati noid nutte.

Ainuke, mis ta [vanaema] tegi, on leetripuu, seda kaapis koore alt, seda rohelist koort. Mina kukkusin vette, jalg oli paistes ja punetas, nagu poleeritud oli kohe. Jääst läbi kukkusin. Arst süstis kaltsiumi ja küsis, et mis asjast see on, aga ei saanud veel terveks. Ma ütlesin, et ehmatasin. Ja tulin ma koju, pandsime seda leetripuud peale ja kohe andis järele. [Punane leedripuu]

Paistetuse puhul pandi kummelikompressi.

Teelehte pandas paistetuse pääle. Võtap paistetuse ja hoiap puhta kah. Ei lase põlendikku sisse.

Kui keha peale lööb põletik või paistetus, pannakse peale sõnajalgu või kaalikalehti.

Vanainimesed, kes maarohtusid korjasid, siis selle järgi, mis ajal ta õitses. Kuidas keegi. Teelehtesi pandi änamast haavade peale, kui paistetand ja põletand. Siis kiskus jahedamaks.

Teelehte pandi niisuguse paistetanu koha peale.

Paistetuse vastu pannakse haigele kohale kummeleid või paiselehti, ka võivad aidata teelehed.

Paistetuse ja peavalu korral tegi naabrinaine (Võrumaalt pärit) valgetest ülastest vanni. Seda pidi aga täpselt doseerima, muidu läksid jalad villi.

Kummelivannid olid ikka põletuse ja paistetuse vastu.

Paistus oli, siis olid teelehed. Pesti ära ja pandi peale. Ja kapsalehed. Tõmmab palaviku ära, paistus läheb ära. Ma olen praegugi pand.

Kärblaseseent pitsita piale - võtab suure valu ära. Paistetuse ja kõik. Vanasti mõisahärra saatseva naise mõtsa kärblaseseent otsma. Esä olli haige. Luhe mõisahärra Knorring andse pudeliga kärblaseseene vett. Piiritust ka sisse pantu. Ütles - mis üle jääb, too tagasi. Esä sai tervess.

[Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid:] paistetuse vastu teeleht ja paiseleht,

Kadakamarjast tehti teed, kui oli niisugune paistetus.

/---/ Lastele toodi linnast rohi, sii olli nõrk pissohvi viin, sedä sorti ku kiriku viin. Sekkä panti pantskriiv, salmijaak, vehverments, ja nõiapiim olli üte rohu nimi. Sedä määriti paistuse pääle, ja rohus ka panti sedä nõiapiimä, segäti na, kik segi. Underselts olli üits rohi ja palderjaan. Pantskriiv ja salmijaak nii tulliv kaabitse peenikses.

Takjalehte olen proovinud, võtab küll paistetuse ära.

Kui veri jooksis, teelehti kasutati ja kui paistetus oli ja... verejooksuga mingi taime puru pandi peale.

Noh näiteks teelehte panevad peale, kaalilehte panevad ka - ikka vist valutamise puhul siis, kui sõrm jälle on pundund, paistes.

Paisetus kui umbes on, siis sibulat peale. Parem soolast pekkliha, see on esimene asi, see annab ruttu abi. Küpsetada sibulat plita peal koorega, juba kui mädanik on. /---/

Kaalileht on hea peavalurohi. Tuleb pea või paistetuse peale panna.

Teeleht - paistetanud koha peale siduda.

Kasevõsud. Kui on haav või torganud kuidagi või jalg on paistes, siis aitavad kasevõsud. Meil olid ehitustöölised. Mul oli jalg paistes. Need käskisid minna metsa, kus on kasekänd talvel maha võetud kasest. Käskisid neid kasevõsusid jala peale panna. Võttis küll paistetuse ära.

Toomingahautis.
Toomeossest küll - päält tuu pruun kuur võetas ärä ja tuust rohelisest tettäs hauvotist ja keetas rohto. Hauvotis võtt valu är ja paistetust ravis, roht kasvatas haava kinni.

Paistetus. Kui oli midagi paistes, siis pandi kummel peale.

Paiseleht pandi paistetuse peale.

Paiselehti pannakse paistetuse peale. Mul on 130-aastane arstiraamat „Koduapteek“, seal ka soovitatakse paiselehte.

[Taimedega arstimine.]
Tietittelehti pannakse, kui sõrmes umbes on või põlendik või paistes midagi. Sie võtab küll palaviku ära. Panen peale, siis lapi, siis seon pindega kinni. Lehe pealmine pool tuleb vasta ihu panna.

Kummelihein: tema teega parandatakse paistetusi.

Kummelihain: tiiga parandetas paistetust.

Ubinaheina tee aitas köha ja paistetuse vastu.

Nõidumiseks:
Kirburohi mässitakse paistetuse kinnipanemiseks paistetusele ette, et sellega paistetuse laienemine takistatud saada.

Lõhmus (koorega arstitakse paistetamist).

Teeleht võtab paistetuse ära ja peab verejooksu kinni.

Mustredist kaabitada haavadele ja paistetustele.

Arstirohuks.
Teelehe kompress paistetuse alandamiseks.

Arstirohuks.
Kummelikompress paistetuse vastu.

Paistetuse vastu - kaalika- ja sirelilehed ning karukollad.

[Lodjapuu ehk koeraoispuu (Attich. Sambucus Ebulus) - Gustav Vilbaste maha tõmmanud, märkus juures: “Ei”. Juurde märgitud täpsustuseks Rhamnus cathartica].
Marjad on mustad, kuid nende sahvt on sinine, mis on rohuks haavale ja paistetusile. Marja sahvt sissevõetult teeb kõhu lahti. Ka taime lehti ja koort veega keetes annab rohu paistetuse vastu.

Lina (Linum usitatissimum L). Lapiga peale pandud linaseemne puder kaotab paistetuse.

Põldkannike. Tee parandab paistetushaavad.

Cirsium heterophyllum - valgepoolega leht. Kasutatakse palaviku, paistetuse vastu.

Lipstok [Levisticum levistic].
Vististe väljamaalt sisse toodud taim. Lehtedega hõõrutakse paistetanud kohte. Olla hea ka ussi nõelamise vastu.

Koirohi [Artemisia absinthium]. Teena - kõhuvalule, viina sees - seestvalule, terad sisse võtta - jooksvale, kuivatatult pulbriks ja siis ühes suhkru ja veega sisse võtta - seesthaigusele, õied kuivatatult - paistetusele.

Pohlaõied [Vaccinium vitis-idaea]. Teena - köharohi, jooksvale, rinnahaigusele, paisetusele. Varred teena - köharohi; külmetusele, jooksvale; õied ja lehed teena - köhale; jooksvale.

Valge ülane [Anemone nemerosa]. Õitseajal korjata ja paistetusele panna - ettevaatust, sest neil on mürki.

Kumelid [Matricaria discoidea]. Vann teha - krampidele, palaviku vastu; kompressid - krampide vastu, paistetusele, haavaplaastriks; teena (õitsemise ajal korjata) - köhale, väikestele lastele, tiisikusele, külmetusele, väheveresuse korral.

Jõuluroos [?] - leht paistetuse peale.

Paistetuse vastu tarvitati kaalika- ja takjalehti. Hobuse selga parandasid hästi (sedelga alt) takjalehed.

Lipstok [Levisticum officinalis]. Olevat 9 haiguse vastu hea, eriti paistetanud jalgadele. Riitsinuse moodu põõsastaim. Kasvab aias, kõrge.

Hiirekõrv [Capsella bursa-pastoris]. Õitseb mais, arstirohi paistetanud kohtadele ja jooksvale.

Arukase pumbud korjatakse, kuivatakse ja pannakse viina sisse, juurde võib lisada veel „hiirekõrvu“, on hea määrida paistetanud kohti ja soovitav jooksvahaigetele.

Liikmerohi tarvitada paistetuse vastu.

Kirbuheinad: kasvavad kartulimaal, on kõhupõletiku ja paistetuse vastu.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Raudnõgesed olid paistetuse vastu.

Paistetuste ja muude vistrikkude vastu tarvitati järgmisi taimi: patsapuu mähe ja hapukoore segu mitmesuguste vistrikkude arstimiseks, mis sagedasti ihu pääle tekivad tuulekülmetuse puhul.

Upspuu lehti paistetuse puhul.

Maaviharohud on ka head kollatõve ja paistetuse vastu.

Kadakamarja teed tarvitatakse paistetuse vastu.

Kummeliteed tarvitatakse kõhuvalu ja paistetuse vastu.

Ka umbe ajamise, palaviku ja paistetuse vastu tarvitatakse vaeslapselehti.

Paisetuse ja peavalu vastu tarvitati nupulehti.

Mädarõika juured (Cochlearia armoracia) hõerutakse katki ja pannakse saadud pudru paistetuse peale.

Paiselehte tarvitatakse haavade ja paistetuse vastu, samuti ka teelehte.

Lõhnavad velljenid - võetakse õied ja leotatakse viinas ja tarvitetakse paistetuse vastu - aga viina ja piiritust ei või tarvitada.

Kadakamarjade tee ja sipelgate vannid on paisetuse vastu.

Teetitte juured: paistetuse vastu.

Raudrohi tarvitakse palavikupaistetanud koha peale.

Jõeroosi lehti tarvitati, kui kuskilt paistes oli (kompressidena).

Lõhnav kummel keedeti vees, segu võeti välja ja pandi kompressideks ja paistetuste peale.

Milleks taimi tarvitatakse.
Vanasti ja ka nüüd tarvitatakse mitmesuguseid taimi mitmesugusteks otstarveteks, nendest siin mõned.
Kummeliteed tarvitatakse kompressiks paistetuse vastu.

Emarohi /---/ Fumaria officinalis (Familie Fumariacea). Parandavad paistetust (lillad).

Varsapõlved /---/ Veronica anagallis (Familie Antirineä). Paistetuse vastu (valged).

Koprulehed - hõõruti paistetanud kohti, peeti halvatud kehal.

Paistetuse puhul pesti tublisti ja leotati pihlakaveega, lisaks küpsetati pihlakamarju, kui neid oli saadaval, ja söödi tuliselt.

Õues kasvavad veel ühed rohud, väikeste kollaste nupusarnaste õitega. Neid varsi, õisi ja lehti korjatakse valminult, kuivatatakse ja kasutatakse nendest keedetud vett külmalt paistetanud haavale.

Noored kaselehed seotult linase riidega paistetuse pääle kaotavad selle.

Kalmus on rohuks isu puudumise, südamekloppimise, neeruhaiguse, luuvalu, sapihaiguse ja paistetuse vastu. Seks võetakse üks lood kuivatatud ja peenekslõigatud juuri poole toobi veega.

Koprulehed paistetuste vastu.

Sibulas villi ja paistetuse vastu.

Kassinaurid tarvitati paistetuse vastu.

Tubakalehti pandi paistetuse pääle.

Vesivirnad on paistetuse vastu.

Vaeselapselehed on paistetuse vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstimiseks.
Tirinirirohud olid paistetuse vastu.

Teelehed paistetuse vastu.

Alloohilehed paistetuse vastu.

Sooroke lehed paistetuse vastu.

Põldtilgad rohuks: paistuse pääle kombressiks (tee). Loomile ja inimestele seedimise korralduseks (tee).

Teeleht - paistetuse vastu.

Teelehed on head paistetuse vastu.

Kobrulehed - paistetuse rohuks.

Paiselehed - paistuserohi.

Paiselehed - paistetuse vastu.

Naarits. Naarits nimetadi paistetust, mis olli ihukarva ja ovaalsekujuline. Arstimiseks suitsutadi seda paistetust kuivatud naaritsa suetsuga.

Teetite lehed ja kaalikalehed - paistetuse ja haavade peale.

Mündid - paistetamise vastu.

Kadakavann - võtab paistetuse.

Arstirohtudeks tarvitati järgnevaid taimi.
Teetite lehed ja kaalikalehed - paistetuse ja haavade peale.

Mündid - paistetamise vastu.

Kadakavann - võtab paistetuse.

Arnikatee segatud õllega osutus hääks venituse vastu. Piirituses olevate arnikatega määriti paistetust. Arnikapiiritus osutub samuti hääks ka põrumise ja väänamise vastu. Seda tarvitust täidab ka lõualuu rasv.

Kartulikaabe paiste vastu.

Kärnalilled paisetuse vastu.

Kummelikompressi (lõhnav kummel) kasutati hambavalu ja paistetuste korral.

Kummelitee (lõhnav kummel): kasutati kompressideks paistetuse ja hambavalu korral.

Noored vaigused kaselehed (Betula) piirituses leotatult pääle määrides võtavad paistetuse maha. Lehti tuleb enne kuivatada; esiteks vilus, pärast viivukeseks ahjus.

Siin teadaolevad ravimtaimed.
Teelehed. Kasvavad teede äärtel. Mõjuvad hästi paistetustele - kasvajatele - kisuvad mäda välja.

Teelehti tarvitakse rohuna palaviku ja paistetuste puhul.

Kui mõni kehaliige paistes oli, seoti kaselehed, kaalikalehed, takjalehed ehk teelehed ümber.

Teelehti (paistele) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Kui veise jalg haige oli, siis keedeti neile kalmuvett ja joodeti seda veisele. Kalmuvesi oli ka paistetusele abiks.

Kammeliteed juuakse külmetamise vastu ja tehakse paistetanud kohale kombresse.

Paiselehti pandi katkisele ja paistetanud jalasäärele.

Veeroosi leht, kobraleht - tarvitatakse palaviku vastu, kui on mingi koht üles paistetanud. Leotatavat ka viina sees, siis olevat palaviku vastu suurem mõju.

Teelehed pannakse paistetanud kohtade pääle.

Takjalehed pannakse paistetanud kohtade pääle.

Teeleht, -lehed.
Lehti kasutatakse paistetuse puhul kompressideks, kuna õie teed kasutatakse kõhulahtisuse vastu. Herbariseeritud nr. 5 all. [suur teeleht, Plantago major].

Linaseemne hautus, paisõ- ja kasujarohi.

Haavale on pandud ka lömastatud raudrohutee lehti. Seoti valgesse linasesse rätikusse. Peale pandud rohi pidi haavast palaviku välja kiskuma. Nõndamoodi on tehtud ka igasugu paistetuse puhul.

Kaalilehti paistetanu pääle panemiseks.

Kumel (kompressid). Paistetuste puhul, ka haava pesemiseks.

Kummelit tarvitati kompressi näol paistetuse alandamiseks ja ka teeks.

Veeroos paistetuse vastu.

Paiseleht paistetuse vastu.

Teeleht - tarvitatakse palaviku vastu, pannakse paistetustele.

Takjaleht - kahandab paistetust.

Noored vaigused kaselehed (Betula) piirituses leotatult võtavad paistetuse maha, kui ekstrakti, mis saadud kodusel teel, haigele kohale paele määrida. Enne piiritusse panekut esialgu kuivatada vilus, viimaks veidike ahjus.

Kaselehe viin - paistetuse vastu.

Emalepp: lehed panna jalgadele, kui haudunud ja paistetanud.

Kuusk (Abies excelsa/Picea), nöörikuusk (Abies excelsa var. Ouvarossi). Viimast leidub üle Eesti ja Kesk- ning Põhja-Venemaal igalpool laantes, aga väga harva (üks eksemplar on Valga Kaagjärve vallas Ala-Pukritse talus), arvan, et see on algkuju ürgkuuselt, tuletab Araucaria imbricatat ja Briestfilli meelde.
Kuusevaiku tarvitasid pääharju tegijad, kuuse seesmist vaiku arstirohuks kõiksuguste umbpaisete ja paisetuste vastu umpspuuvaigu nime all.
Sööbia vastu teda ei tarvitatud, vaid haige valutav sõrm seudi punase lõngaga ümber. Sööbia uuristas kui ussikene sõrmeluu sees augud ja käigud nii, et liige hirmsa valuga ühes kondiga maha langes.
Kuusekännu pääl, ka lehtpuude kändudel ja tüvidel kasvab käsn, kelle alumine pind või pii osad ära lõigati, niisamma ka koore päälmine kord. Saadud keskmine koorede kõva mähi sarnane ollus leutadi mitu nädalat inimese kuse sees, siis pekseti kirvepõhjaga ja vanutidi (hõõrudi), kuni ta pehmeks, vildiliseks muutus ja kui kõrgeväärtusline aine taela sütisekotist kihutas ja isi tuleraua ja plinditüki kaissu asus.

Mündivann ja -tee - paistetuse vastu.

Teeleht (Plantago).
Teeleht on maa päält laiali minevate lehtedega rohttaim, mille keskelt tõuseb üks paenduv kollakasrohelise õispääga vars. Kasvav on ta ainult teedel, õuedel ja rohkem tallatud kohtel. Teda tarvitadi muistselt läänlaste keskel ravimisvahendiks ilma ümber töötamata. Ja ainult paisete ja villide ravimiseks. Selleks võeti toores lehekene ja pandi lihtsalt paisele, mis pidanud säält siis valu eemale peletama. Temaga seltsis ka veel külmaõie leht.

Kadakamarjad.
Sammasuguse tähtsuse omasivad ka kadakamarjad. Neid tunti kui kõige paremat abinõu paistetushaiguseile. Selleks korjati kadakamarju, neist tehti leotiskeedis, milles vannitati haigestanut.

Igasuguse paistetuse vastu on hää segusalv: rasvast, hapupiimast, koorest, vaigust, millele kaabitud lisaks hõberublalt hõbedat.

Paistuse vastu olla väga hea nii kaua saunas vihelda kuni inimene täitsa higistama on hakanud. Kui võimalik, vihtlemise juures veel rommiviina juua.

Veel rohkem tarvitatakse lina aga väliselt. Üldiselt on tuntud linaseemne mähised. Selleks keedetakse linaseemned kas hõõrutuina või terveina pudruks ja pannakse siis puhtasse rätikusse peidetuna haigele kohale, nagu paistetuse, paise või põletishaava pääle. See pehmendab ja aitab kaotada valu.

Kas teate, sõnajalg pidi midagi arstirohi olema - pidi olema paistetuse või liigesevalu vastu.

Kummel on niisugune maarohi, mis on igasuguse... Hammas valutab, võetakse suhu, sülitatakse välja.
TP: Igal ajal kompressiks, kus on paistetand. Ja kummel on nii hea lõhnaga. Väga hea asi on see.
TT: Urmasel oli midagi siin käe peal, kas oli midagi sääse hammustand, kuu aega oli haige. Tuli siia ja Teele ütles, et tule, ma teen sulle kummelikompressi peale. Ah-oh-mh, nagu Urmas kunagi meil, ei usu seda ega teist ega kolmandat meil. Teele tegi talle kompressi siin ümber. Urmas tuli hommikul, üles, et kuule, käsi on pehmeks läind. Usu nüüd või ära usu. Mitte nagu linnas, et lähed kohe arsti juurde.

Reburaigas, see kollane mahl tuleb välja, kui on paistetus või midagi. Mina ei tea, mis ta nimi on. (Õ. K.) Karukold. (öeldud metsas marjul olles).

Mul oli juhus, et kolm nädalat tagasi paistetas käsi ülesse. Raiusin puid, kirves oli raske ja õhta käsi paistes. Õpetati mind, et pane teeleht peale, see võtab ära. Mul teelehte ei olnd, tõin õuest ühe kobrulehe, panin selle peale nagu kompressi: leht, kile ja villase rätikuga ka ümber ja ööpäev oli peal ja sai terveks. Panin uue veel ja käsi on täitsa terve. See on küll täiesti sündind lugu. Vahel on maarohud paremad kui tabletid.

Igal õhtul panen jalale teelehti peale. See võtab paistetust vähemale. Kastanimunad kah aitavad paistetuse peale. Peris suka sisse sedasi, lase sukasuust alla. Väga paljud tarvitavad kastanimune siin. Ja teelehti.

* Rivanool ka sisaldab kummelit - see rohi võiks kodus olla, et puhastada haavu, paistetusi. Koos viinaga saab teha häid kompresse, kui seda on vaja teha (lisada keedetud vett).

Ja ravvarohi juuakse, kui haige jalg on, paistetavad jalad.

Lina (harilik - Linum usitatissimum) - kasvab põldudel kultuurtaimena ja metsikult linaligude lähedal. Ravimina kasutatakse seemneid; keedis parandab põiepõletikku, abiks tripperi ravil; puder parandab paistetust ja paiseid; tee pehmendab valu, kuiva köha, kopsuhaigust, kõhukinnisust; linaseemneõli koos lubjaveega ravib tulehaavu. (Kuuldud rahvalt, võetud kirjandusest 1980. a.-l.)

Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)

Tamm - koore tee olla eä kõhuvalu rohi, kui kõht lahti, koore keedis olla paistetuse ja kaela aigus vaste; vanaste arstitud sellegä.

Hakkandhaigusi ja äkilist paistetust toherdatasse majakavitsadega.

[hakkandhaigusi ja äkilist paistetust] Ehk naisterahva haigete jaust võttada kasest tuulepesasi ja miesterahvaste jaust männist tuulepesasi ja keitada neid, siis sene keiduviega pessa.

Vaida Tiina oli suur arst. Mu vennal oli umbpaistetus, arstid tahtsid kätt ära leigata. Ta läks Vaita, sie käskind teda juoma hakata maavitsa vett ja kärnalilli vett (ehk suokuused). Hakkas juoma ja sai terveks. Vaida Tiina poig oli juba minust vanem, ta ise oleks old 100-aastane.

Mädarõikas on siesthaiguse rohi. Kui rindade alt on venind või paistes. Juures kaabi ära, kas süö toiduga, kaladega, võib ka panna viina sisse.