Haiguste märksõnad

Sügelised

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust nimetatakse sügelised, süüdik, süüdikätse. Lääne-Eesti saartel tunti aga söölis, sööline, süelüs nimede all. Ida- ja Kesk-Eestis kutsuti paiguti haigustekitajat sügelik, sügeläised või lihtsalt sügeled. Hiiumaal kutsuti sügelisi tekitavaid putukaid sagrised (vt E 33481 (6) < Reigi khk., Kõrgessaare - J. Johannes (1897)).

Sügelised (peenikesed vistrikud sõrmede vahel ja mujalgi, kihelevad hästi - Jõe, Kuu) - scabies. (Vilbaste 1993:93)
Sügelisteks nimetati nahahaigust, mille korral nahk sügeles, eriti kätel ja sõrmede vahelt.
Sügelised - - tunnusmärgiks o äge sügelemine sõrmede vahel ja väiksed vesirakud milles veesarnane vedelik ja kui kohe ravitsema ei aka, levivad laiemale. Katkisügatud rakkudel tulevad kärnast peäd. - - RKM II 21, 444 (25) < Pärnu-Jaagupi - M. Priimets (1950/1)
Sügelisi esines nii lastel kui ka vanadel.
Vanasti oli neid sügelisi väga palju lastel ja ka vanadel - - RKM II 135, 207 (13) < Hargla - M. Kokk (1962)
Sügelisi peeti nakkavaks haiguseks, eriti kätlemisel ja ühiste sööginõude kasutamisel.
Sügelised olid, vanasti oli neid ikka, üks kandis ühele, teine teisele. Kus sa estusid, siis andis külge. Kui jõid sellest nõust, siis andis edasi. Kiheleb nii, et kratsid eese lõhki. - - ERA II 62, 102 (27) < Lääne-Nigula - R. Põldmäe (1933)
Arvati ka, et nad levivad tuule kaudu.
- - Mõned usuvad ka, et sügelised tuule kaudu külge hakkavad ja sellepärast tuule haiguste liiki käivad. EKnS 49, 51 (69) < Koeru < Kadrina - J. Sõster (1911)
Haiguse põhjustajaks peeti usse, mis naha sees pesitsevad ja oma elutegevuse kõrvalproduktidega naha kihelema ajavad. (Teadmine pärineb ehk mõnest tolleaegsest arstiteaduse õpikust.)
Sügelised. Kihelust tekitavad ussid, mis närivad naha sees, need ajavad oma seest musta välja ja tekitavad kõõmetust. ALS 1, 517 < Muhu, Hellamaa v., Simuste k. - V. Ridala /Grünthal/ (1928)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Sügeliste vastu aitab toore lepapuuga hõerumine, mis tules hästi palavase oo tehtud.

Allandijuure vesi söölsele kõige parem.

Söölist arstiti tõrvaga. Pandi ka segamine vana sea loomi, elavõbe ja sinikivi.

Kui sügelised on sõrmede ehk varvaste vahel, siis kauvad nemad ära, kui laia lepaga saab nühitud, aga see lepp tuleb enne tuliseks teha. Laiaks lepaks saab niisugust leppa nimetud, kui kaks lepavõsu on ühte kasvanud.

Sügeliste vasta olla hea rohi poakspuu ja mageda searasva salv. Selle salviga peab saunas määrima.

Sügelaste rohuks on hea muste kadakamarju korjata, neid poomeliga soojas kohas püdelaks laske haududa ja siis seda ahjupaistel ehk soojas saunas pääle hõeruda. Sedasi tuleb nõndakaua toimetada, kuni sügelased kadunud on. Mõned arstivad ka sel viisil, et endid tökatiga üle määrivad, hästi palavas leinus saunalaval seisavad ja siis poole tunni pärast vihtuma hakkavad. Sügelased katki kratsida ja tuhaga siis hõeruda on ka hea.

Sügelasi kaudatakse järgmisel viisil.
Tuuakse metsast 9 paakspuud, igaüks ise põesast; ja kõik peavad ladvad eespidi koju toodud saama. Kooritakse ära, aga ikka ladvast peale hakates. Koored pandakse ühe poti sisse piimaga hapnema ja hapandakse 9 päeva. Siis määritakse sellega kolm õhtut ja igal õhtul kolm korda üle keha soojaks köötud sauna ehk tua keriksel hästi palavas. Siis on sügelased nagu luuaga ära pühitud.

Sügelesed. a) Pesti keedetud paakspuukoore veega, mis kangeste kihelema aeas, nõnda et inime ennast üsa veriseks raetsis, siis määriti püssirohust ja hapukoorest tehtud salviga üle; see rohe olli aga hirmus kibe.

Sügelesi kautase sellega, ku enne jüripääva oiuma minnasse. Maa-aluste (naha haiguse) vasta hapendase hobuoblika juuri hapukoore sies ja määritase sis piale. Sügeleste vasta on ka tökat, mis palavas piale määritase.

Kärnheinä juured lõigati peenikest ja panti viina sisse. Kui ärä ligunesiva, sis sai sellest hää kärnä- või sügeliserohi, midä pääle võieti.

Sügeliste vastu aitab enne juripääva metsas veelompis jugapuu oksaga vihtlemine.

Sügeliste vastu hea rohi olla peeneks hõerutud kadakamarjad. Sinna sekka tulla natukene värsket võid ja püssirohtu sõtkuda. Rohtu olla kõige parem soojas peale määrida ja riidega kinni mässida.

Kui sügelikud küljes on, siis korjatasse kolm kolmapäeva õhtad, iga õhta üks veike kimbuke tulieina lehti. Lastasse kuskil varjulises kuhas ära kuiva. Siis keedetasse ummusses (kus aur välja ei tule) ära. Selle vedelaga võitasse kolm kolmapäeva õhtad haiget ihu, siis saab terveks.

Sügeliste vastu kõige parem omatehtud rohi: tuliheina juuri rõõsa piimaga hapendada. (Silmakivi-veega nad esite palavas ihu seest välja ajada). Siis selle hapnikuga võida.

Takjate vedelik: sügeliste vastu.

Sügelised kaduda ära, kui jaanipäev öösse sõnajalge sees ihualasti saab piherdud.

Paakspuu (Rhamnus frangula, "krushina") koor on sügeliserohi.

Sügelesi pea jooksja vee votuge peseteme ehk karuheina juurtest keedetud salvige määrima.

Kärnheina juurdest keeda paeas ummussis sahvti ja määri sügeliste ja kärnade peale, küll nad siis kaovad ja kuivavad.

Sügeliste ärakaotamiseks kaabi kitsiuibu koore alt kollast mähka, kuivata ära ja hõeru pulvriks, siis pane rõõsa piimaga ummussese hapnema, lase kaks ehk kolm päeva soes toas hapneda, siis määri sügelistega kaetud kohta selle rohuga.

Kui inimesele on “sakrised” peale pandud, siis võta üks tükk lepapuud, lase ohertiga auk sisse, pane mõned “sakrise” augu sisse ja siis pihelgapulk ette. Kui kõik nõnda on tehtud, siis viska puu tulesse. Küll siis näed, et kohe pahade elukatest lahti saad. See inmene, kes “sakrised” on peale pannud, saab neid siis kõige oma eluaja kanda.

Sügeliste arstimise viis olnud nenda. Lepapuu kooritud kevadel koore lahtiolemise ajal mähale ära ja tehtud sütetule peal palavaks. Selle palava puuga nühitud sügelevaid ihukohtasid niikaua, kui veel valu jõutud välja kannatada. Seega loodetud ka sügelisi ära kautada. Sügelisi loodetud ka seega ära kautada, et sügelevaid ihukohti neljapääva õhtutel vanas kuus tulise palava lehtpuutuhaga nühitud ja hautud.

Tuliheina juuri keeta ja selle veega sügelisi pesta, siis kaduma sügelised ära.

Sügeliste vastu tarvitati paatsapuu salvi. Seda tehti järgmiselt. Paatsapuul lõigati enne must kuiv koor ära, siis kooriti see puhas koor maha, kuivatati see koor ära ja hõõruti hästi peeneks, siis pandi vette (see jahu) likku ja lasti ära hapneda. Selle hapu salviga võiti saunas kuuma käes haiget ihu mitmele korrale, kuni terveks sai.

Kui sügelised juhtuvad külge hakkama, siis mäeritakse tökatiga ja liutatud tubakat kuse sees, ja pestakse, siis kauvad.

Üks suur lai putke moodi kasv, kutsutakse takjas, kellel ka niisugused nupud külles ning nuppude külles okkad. Neist juurtest tehakse sügelisesalvi.

Hapuoblika juuri pruugitakse sügeliste vastu rohuks. Juured kistakse maast üles, pestakse puhtaks, kaabitakse must kord ümbert ära; tambitakse toorelt nii peenikeseks, kui võimalik; siis pantakse see puru rõõsa piimaga umbes kaheks päävaks hapnema. Nüid selgub talle kollakas vedelik pääle. Selle vedelikuga määritakse sügelised üle, mis kihelemise silmapilk kaotab.

Sügelesed. b) Anti keedetud kadakavett juua, peale määriti vene tökatid, d) määriti verise liha soolveega, e) vaegu seebi-soobaga, g) saare-eliga.

Sügelesed. h) Jaanipääva üüsel aeleldi kaste pial alasti, i) tambiti kollast veebelt siarasvaga segamini ja määriti sellega, k) võeti veevelt sisse, l) liutadi sinist silmakivi vee sees ja võeti sisse, see kaotand küll sügelised ää, aga olnud hirmus kange, m) käüdi igä päev lammanaha parkse apatse sees ja määriti v.tökandiga (see oelli kiidetud arstimene), n) iga päev vee ja seebiga pestud ja puhas särk selga pandud kadunud sügelised iseeneset ää.

Kärnadele (sügelised) pantakse tõrva, tuhka ja ka kärnajuurest tehtud soosti pääle.

Sügelisi pead jooksja jõevee vahuga pesema ehk kärnheina juurtest keedetud salviga võidma.

Sügeliste ärakaotamiseks kaabi kitsiuibu koore alt seda kollast koort ja kuivata teda ära, hõeru pulvriks ning hapata rõesa piima sees kolm ehk neli päeva. Selle järele määri katkisüütetud kohte selle hapu salviga, küll siis sügelised ära kärvevad.

Sügeliste ja maa-aluste vastu on hea ja parandav, kui tuulepesadest keedetud veega neid saab pestud ja vesi ühte auku saab kallatud, mis maa sisse kaevatud.

Kui sügelised on sõrmede ehk varvaste vahel, siis saab neid nühitud tulise laia lepaga, siis kauvad ära. Laiaks lepaks nimetakse seda leppa, kus kaks võsu on kokku kasvand.

Sügelisete arstimise viis olnud järmine.
Kadagapuud kooritud ära, lõhutud peeneks ja pandud vana paja sisse. Neist aetud ehk põletud kadagaeli mis paltsami näuline mustjaspunane kaunis paks vedelik olnud. Selle vedelikuga määritud ka sügelevaid ihukohtasid palavas ahju peal.

Sügelised.
Pigistakse õuetõverohust kollast vedelikku välja ja määritakse peale.

Sügeliste arstimine kadakaõliga.
Kadakaõli saamiseks pandud vana pada tihti kadakapuid täis ja siis kummuli kivi pääle, mille keskel auk (nagu tõrvapõletamiselgi), ja tehtud pajale tuli ümber. Umbes söömavahese põletamise järele olnud pajas ainult veel söed järel. Õli tilkunud alla moldi.
Kadakaõli määrit kuumas saunas ihule. Valus olnud küll, kuid sügelised kadunud kohe, justkui oleks nad luuaga ära pühitud.

/---/ Kui ihu küljes on kärna või sügeliku taolised, siis korjaku tulililli ehk hobuse hapuobliku juuri, nende juured ära pesta ja kuivatada, siis katki tampida ja hapukoorega segi segada. Lasta üks öö ja päev seista, sellega pealt määrida. On üks päev ära, siis teine päev puhtaks ära pesta ja jälle määrida.

Hobuse hapuobliku juured ära kuivatada ja hapukoorega segada - aitavad sügeliste vastu.

Sügeliste arstimine.
/---/
Vanas kuus võeti paksipuu kollast koort ja lasti hapenda 9 päeva rõõsas piimas. Kui too segu oli seisnud 9 päeva, siis joodi seda ja määriti ka haigestunud nahale. Pääle nimetatud arstimise viisi ja vahendi olid veel teised viisid ja vahendid, nagu tuliste süte veega haige naha pesemine; palava lepapulgaga hõõrumine tule juures, tökat jm.

Sügeliste arstimine.
Sügelisi võib ainult niisugusel kuul heade tagajärgedega arstida, kui kuul viis reedet on. Viis reedet järgemööda peab saunavihta tegema. Viiendal reedel tuleb saun soojaks kütta, 5 reedet valmistatud vihaga sauna minna ja ennast selle vihaga vihelda. Kui nii tehtud, kaovad varsti sügelised.

Sügeliste vastu:
[---]
3) Tulirohu juured hapendada hapu koore sees - määrida.

Sügeliste vasta on hobusehapuoblikud, mis kasvavad mäda pial. Juur võtta, puhtast kraapida, ära kuivatada ja pulbrist hõõruda. Pulber segada hapukoore ja kusega ja hapust lasta. Saunas sellega sügelisi määrida enne ja pärast vihtlemist.

Sügelised. Tulioblika juurtest pudru teha ja sellega hõõruda.

Sügeliste vastu hea rohi on peeneks hõerutud kadakamarjad, sinna juure aga natukene värsket võid ja püssirohtu sõtkuda. Rohtu on kõige parem soojas peale määrida ja riidega kinni siduda.

Radix Enulae von Inula helenium
Alandi juur. Juur kuivatatud, peenikeseks hõerutud või ehk rasvaga salviks segatud on hää sügeliserohi.

Sügelised.
Allika-tuliheina (kas vesioblikas, Rumex aquaticus - kasvab allikate läheduses, jõe-, ojakallastel, kraavides tihti, või jõgi-oblikas, Rumex hydrolapathum Huds - jõekallastel, soodes, kraavides harvemini) juurt kuivatati ja tambiti peeneks. Pandi siis hapukoorega (ehk ka mageda rasvaga) sügeliste pääle. Ainult allika-tulihein aitab, välja-tulihein (kärn-oblikas, Rumex crispus) ei aita.

Hobuseuima (Oxycoccus'e?) juured hapukoore sees leotatult tarvitatakse sügeliste vastu.

Sügeliste vastu hea rohi on peeneks hõerutud kadakamarjad, sinna juure aga natukene värsket võid ja püssirohtu sõtkuda. Rohtu on kõige parem soojas peale määrida ja riidega kinni siduda.

Sügeliste arstimises on hapendet paakspuukoori üheksa päeva piima sees.

Sügiliste vastu. Punase lehma piimas hapendada paakspuu koori, selle vedelikuga määrida pärast vihtlemist.

Maavitsad - sügelise rohi, loogeldes kasvab mööda maad, helelillad õied, veiksed ümmargused lehed.

Sügelised. Näsiniinepuu koori tuleb hapupiima sees leotada ja sellega määrida. Et nad hästi välja tuleksid, peab enne sisse võtma herneiva suuruse tüki salmiaaku. Siis peab määrima nimetatud keedisega ja lõpuks vihtlema.

Sügelesed. Paneb inimese keha kihelema.
Aapteegist toodi rohtu. Või keedeti paakspuu-hapatest.

Aaslandi juured - hapukoorega peab neid keedetama, on sügeliste vasta.

Paatsapuul on mustad marjad, ka sügelise vasta tarvitata.

Sügelikule pandi tökatid peale, pavatsipuud kaapati, selle mähkega võieti. (Pavatsipuul on punased marjad, põõsad.)

Marie Rand. Koduarst, ämmaemand, 70 a. vana. Kärla, Kaasiku koht.
Marie Rand on alanud arstima juba noores eas ümbruskonna inimesi. Juba oma emalt on ta õppinud arstimise kunsti, kes ka ennemalt on olnud maa-arstiks.
Ämmaemandana on ta väga kuulus Kärla ümbruskonnas. Oma eluaja sees on ta üle tuhande korra sünnitamiseabi andnud [Marie Rand keeldus lähemalt seletamast, missuguseid vahendeid ja abinõusid ta tarvitas sünnitamise puhul; meesterahvastele ei passivat sarnast asja lähemalt seletada.]
Marie Rand arstib haigusi järgmiselt.
Sügelise (süülise) rohi. Võetakse maarohtu (halli värvi, kasvab põllul, Eichvaldi määratud maarohi) Hieracium pilosella ja keedetakse ära. Keedetud vedeliku sekka segatakse 1) rasva, 2) võid, 3) väävlit (halli), 4) kanamunavalget; saadud salv soojas pääle määrida. Rohi olla väga otsitav.

Kui olid sügelised juba laiale üle käte-jalge läind, siis olla neid soola ja tuhaga hõerutud, ka paakspuu koorest keedetud vedelikuga pestud.

Hüva sügeliste rohtu suab paatsapuu koorest. Tuleb kuapida enne koorimest must koor maha. Siis koorida koor puu pialt ära. Sie koor ära kuivatada ja pienest tampida. Siis panna tambitud koor kohogi riista sisse, kallata vett piale ja jätta nädalast hapnema. On ta hapust lähnud, siis miarida ihu piale. Kui selle paatsapuu salviga kaks vai kolm kõrda ihu miarida, siis sügelikud kui pühib maha.

Sügeliste vastu rohi.
Sügeliste vastu rohi on tuliheina juured, mis niisuguste ojade ääres kasvavad. Kust pannakse juure. Tehakse peeneks ja pannakse kust hulka, et ta salvitaoline on, ja lastakse hapuks minna. Sellega tuleb sügelise haigust arstida.

Vannid noortest lodjapuu (Viburnum opulus L.) kasvudest parandavad sügelisi ja vistrikke.

Heinputke (Angelica sylvestris L.) juurte keedisega arstitakse väliselt kärni ja sügelisi.

Sügeliste puhul viheldakse maavitsadega.

Sügelisi pestakse hapuoblikast keedetud mahlaga.

Sügelised määriti saunas tubakaveega kokku ja viheldi siis. Võib määrida ka petrooleumiga ja paista tule ääres sooja käes.

Kärnade ja sügeliste korral tarvitati sea kust, tökatit, viheldi raudnõgestega. Väiksematele lastele tehti salvi, segades vana searasva silmakiviga.

Kärnade-sügeliste ravimiks tarvitatakse kadakamarja pulbrit, silmakivi ja toorest searasva + väävlit (kollast).

Sügelisi peab hõõruma tublisti paakspuu valminud marjadega.

Sügelisi määriti tökatiga. Tuline saunaleil mõjus hästi. Samuti määriti sügelisi hapendatud tulilillede ja hapukoore seguga.

Sügelevate vistrike ravimiseks kaapisin hõbedat sinna vette, kustkohalt pestes haigus tuli.
Sügelisi pesti maaleserohu veega.

Sügelisi määriti kitsepaakspuu koore ja hapukoorega, mis aitas.

Sügeliste ehk kärnade vastu.
Sügeliste ehk kärnade vastu tehti tuleheina juurtest ja kusest salv, mis hästi hapuks lasti minna. Kanasitast ja kusest tehti niisamuti salvi ja määriti saunas kaunis hea leini käes nende mõlemitega.

Sügeliste vastu.
1 munakollane, üks peotäis kuivatud nõgesi ehk 2 peotäit tooresi suuri kõrvenõgesi ja vähä soola ja hõeru segamini hästi kõvasti, siis hõeru sellega kõik neid kohti, kus sügeleb. Siis kaob ära.

Kärnade (sügeliste) vasta on kärnoblikad. Niid liotasse piirituse siis ja pannasse siis haige koha piale.

Sügelised. Hapu koore ja tuuleheina rohi.

Sügeliste arstimine. T. Kuusik 75 a. vana, rääkis, kuidas temal õnnis ema poisikesena süüdikuid ära arstinud. Selleks võtnud ema tüki kasetohtu, keeranud selle rulli ja pannud selle tohurulli püsti raudlabida pääle ja süüdanud tohu päält otsast põlema. Seni, kui toht ligi labidani ära põlenud, kustutanud ema tule ära ja labida pääle oli kogunenud paksu pruuni vedelikku. Ema ütelnud, see om „peerupalsam“ ja määrinud sellega tema sügelevaid käsa ja muid ihuliikmeid, kust sügelenud. Olnud küll hirmus valus, kuid sügelemine kadunud ka selle järele ära.

Paatspuuvett määritakse sügelise kõhtadele vai kärnäle.

Ku on sügelised, siis võetakse maavitsavett ja määritakse sellega.

Kellel sügelised on alles hakkand, mõni põnn peal, see teeb toore lepa pulga tules tuliseks ja nühib sellega sügelise ponne, siis nad kauvad kohe.

Sügeliste vastu on: sega kollast väävlit, magedat võid ja sasabarilla pulbrit segamini ja võia selle seguga haigeid kohti. Kollast väävlit võta ka sisse.

Paakspuud panna nõue sisse hapnema, seeni kui käheseb; sellega sügelisi rohitseda, siis kaovad ära.

Sügelistele tehasse ka niisugust segu: silmakivi sinine ja koor klopitasse. Haige viiasse sauna ja määritasse kokku. Lastasse seista. Siis määritasse kuusetõrva seebiga, eriti hea on selle pera. Siis on korraga puhas. Sügelemise võtab ära ka tuhast tehtud leheline. Tuhk valatasse keeva vee sisse sellepärast leelisega pestasse saunas.

Sügeliste kohta tuli pasmaspuu lehti kanasõnniku sies liutada ja sellega mäerida. Tal oli omajagu kangust ka sies.

Sügelised olid vistrikud ja asusid esmalt käe sõrmede vahele, kui nende vastu rohtu ei saanud, läksid üle keha laiali ja olid visad kaduma. Kui esmalt mõni sügelisevistrik sõrme vahele ilmus, siis võeti toores lepapulk, tehti elava süte sees tuliseks ja sellega hõeruti sügelisi nii tuliselt, kui vähegi võis, siis kadusid need vistrad ära. Kui sügelised olid juba üle ihu laiali läinud, siis oli neid raske ära kaotada. Nende rohitsemiseks võeti toorest paakspuukoort, keedeti soolase veega ja kraabiti kollase väävli puru sinna sisse, sellega kasteti sügelisekohti tihti, kuni vistrad kadusid. Sügelisehaigust oli minu lapsepõlves veel mitmes kohas, sain isegi teiselt lapselt omale sõrmede vahele neid vistraid teretamise läbi, kui käed kauem koos olid. Neid arstisin eespool nimetatud rohuga ja sain neist lahti.

Sügelisi tõrvati või pesti tubakaveega.

Sügeliste jaoks segati järgmist salvi: searasv - see hoidis koos, sulahõbe, peenike väävel - see on kaotaja, paakspuu koor - seda kuivatati ja hõõruti pulbriks, silmakivi ehk sinikivi peeneks tehtult - seda saadi apteegist.

Sügelised, salakoi, ekseem.
Kasetõrvast ja searasvast valmistati ravim, mida kasutati sisse hõõrudes. Andis tagajärgi.

Sügelised. Enne saunaminekut viheldi haigeid kohti nõgesevihaga (kõrged kõrvenõgesed) ja pärast pesti sooja veega.

Sügelised. Tuliheina juured tambiti katki, pandi püssirohtu hulka ja pandi hapnema, nii et kohe haises. Sellega määriti.

Ihupuhastsed, niid on sügelised, sügeleb, kiheleb. Mis kraavikallastel kasvavad, niid suured, jusku hapukaapsad, aga suured, kõrged, kutsuti hapuoblikud, tambiti puruks, pandi haput kuurt pääl ja sellega määriti ihupuhastsi, sii pidi nende rohe olema.

Jõhvikamahl rahustavat sügelemist, avaldavat mõju põlendikule, kuivatavat haudunud kohta, piirata mädanemist, vähendab sügelemist (süüdikuid), jõhvikumahl on hõõrutud mageda võiga salviks.

Kui olid ihu peal mingisugused sügelised (rahva suus maalest), siis keedeti maaleserohu vett ja pesti sellega. Maaleserohi on ümariku lehega, lilla õiega ja kasvades läheb mööda maad edasi.

Sügelik. Kasepuu tökatiga määriti.

Sügelisi raviti saunas palavas paakspuu koorte veega.

Paakspuu koored tulises vees leotada. Soojas saunas pesta. Sügeliste raviks.

Maa-aluserohud kuivatati ja nendega suitsetati maa-aluste, sügeliste ja igasuguste nahahaiguste vastu.

Tulikas - sügeliselill, kerbulill, hõerusid peale, kui sügelis oli.

Sügelised. Tammekoore teega pesti.

Käisin Iisakus koolis 1916. a ja sain vägevad sügelised. Saadeti koolist koju. Oli sügisene veel sula ja paljas maa. Võõrasema ütles, et otsi, kus kasvab väriheina - nii kui kastehein, aga tal on küljes nii kui väikesed pruunikad südamekesed ja need alati värisevad. Seetõttu Alutagusel kutsutakse seda väriheinaks. Otsi selle juuri peotäis. Oli see leitud, andis väikese kausitäie võipiima (petti) ja käskis pestud juured sellesse katki teha ja ahjule sooja hapnema panna vähemalt 12 tunniks. Siis saatis teine päev sauna. Käskis kõvasti vihelda ja siis end üleni (mitte nägu) selle petiga sisse määrida. Eriti veel need kohad, kus sügelised kõige õelamad (sõrmevahed). Oi sa tont, küll võttis poisi tantsima, sest veidi aega pääle määrimist oli tunne, kui oleks millegagi sind kõrvetatud - veel hullem kui nõges. Aga ära pesta ei tohtinud. Teine päev tuli nahalt kui maisipaberi rulle maha, aga kublad ja sügelemine olid kadunud. Kolmandal päeval võtsin leivakoti kepiga õlale ja sammusin kooli. Sääl õpetajad küsisid ja vaatasivad, kuid mis puhas, see terve. Teised lapsed, neid oli päris hulk, olivad aga kaua kodus, sest jõukamad olid võimelised arsti poole pöörduma Jõhvi. Ei ole mina enm neid asju tunnud kuigi Siberis sa neid salvitud teistel küllalt aga petipiima ja väriheina polnud sääl kusagilt saada. Väävli salv aga oli neil vist lahjavõitu. Võtti palju aega, ennem kui jäi ära sügelemine.

Kui lastel olid nahahaigused nagu kärnad või sügelised, arstiti neid tulikaga. Tulikad keedeti ära, nii et sai paks, pruun leem, ja seda määriti peale. Nüüdse aja arstid ütlevad, et tulikaga sel kombel arstida ei võivat, olevat liiga mürgine. Vanasti arstiti aga alati tulikaga lastel kärnu ja vistrikke, häda polnud midagi, lapsed said kõik terveks.

Sügelised. Tulihapuoblika juurtest tegi ema sodi. See tuli määrida kehale ja siis sauna vihtlema. See kaotas ära. Liha soolvesi aitab ka. Tulisoolane peab olema, kolm korda päevas määrida.

Sügeliste vastu kasutati paakspuu koort. Seda kuivatati, hõõruti pulbriks, segati hapukoorega, lasti mõni päev seista ja määriti siis selle salviga.

Maalised haigused: kutsuti ohatis ehk hakatus, sammaspool ehk veiseröögatus. Selle ravimiks oli pandi tõrvalapp peale, seda harilikku põletatud tõrva, millega saapaid määriti, ja aitas ka. Ka pigistati vereurmarohu mahla ja kasteti sellega soolatüükaid, konnasilmasid, sammaspoolt ja sügelisi. Sügelistele tehti tuliheina juure hapetist, ka kasteti ohatisi vasevitrooli (silmakivi) lahusega. /---/

Süüdikud.
Kitspaatspuu [= paakspuu] on süidikurohi. Enne ollid nad süidikud, nüid on sügelised. Kui süidikud on, tõmmame kitspaatspuul musta koore maha. Sääl all on siss seante halekollane kiht. Seda kaabime nagu kaali, mitte et tükid, vaid kaabe tuleb. Siss pandasse tassitäis hapukoort ja need kaapmed sinna koore sisse. Kaks päeva seisab soojas. Siis läheb paksus ja on ilus tumekollane. Siss ahju paistel määriti süidikide pääle. Kolm õhtut määriti, siss olli puhas, keik olli kadunud.

Sügelised.
Kui sügelised ollid, siss kaabiti paatspuu koore alt seda kollast mähka ja pandi hapukoorega hapnema ahju vahele. Kolm päeva hoiti kivinõu [= keraamike] sees, päält köideti kinni. Siss olli täitsa kollane. Siss ahjusuu ees tule paistel määriti pääle, vat siss tõmmas rohu sisse.

Sügelise vistrikuid hõõruti kuuma lepapulgaga, pulk aeti pliidi all või ahjus nii kuumaks, kui ihu välja kannatas, siis selle laia, ümmarguse otsaga hõõruti otse vistrikke. Pidi olema mitu pulka korraga soojas, et oleks uus võtta, kui vana jahtub. Mina ise proovind ei ole, aga isa ja ema tegid küll ikka õhtuti, pärast tööaega.

Sügeliste vastu oli kaks rohtu:
1) maavitsa vann
2) niinekoorest (pärnamähast) keedetu siirup. Selleks tuli pool katelt täita niinekoorega, valada vett peale ja keeta seni, kuni katla põhja jääb veidi pruuni löga. Selle „siirupiga“ määritigi ennast üleni kokku.

Minu lapsepõlves olid lastel sageli sügelised sõrmede vahel. Selle häda vastu toodi metsast paakspuu pulki. Nende pealt kaabiti koort ja mähka. Oli väga tugeva lõhnaga. Seda mähka tõmmati sõrmede vahele sügeliste peale.

Tökat ja tõrv.
Rasvaga keetmisel riivitud mädarõika või tammekoore lisamisel sügeliste ja verevalumite raviks.

Käsnad ehk sügelised ehk sügelikud.
Tuliheina juured ja varred segamini ja lastakse hapnema minna. Kogu keha sellega kokku määrida. Päikse eest kuivama laotada, väga vilus. Teisel päeval pesta.

Sügeliste vastu kehal määriti paiselehed, linnurohi, põldosi, 15 minutit keeta, natuke äädikat ja pühiti kogu keha, ka nägu.

Verehurmarohi oli õige vana aegu juba tuntud pealemääre, kui oli sügelis, ohatis, skeem. Suhu ei tohi lasta, on mürgine.

Kui sügelistest tahetakse lahti saada, siis minnakse jaanilaupäev õhtu metsa, kus kasvavad sõnajalad, ja nende sees püherdatakse ihualasti, siis kauvad sügelised.

Sügelised hakkavad hingeõhust. Nende vasta aitab paakspuu salv.

Sügelised. Neid oli enne palju. Paakspuu koored võeti ja siis lihasoolvesi, koos lasti seista. Viht kasteti selle sisse ja siis viheldi.

Männitõrva pandi siis, kui oli sügelisi sõrmede vahel või kuskil. Kiedeti purgi sies männivaik, kärnalill ja või. Siis sellega määriti. Mitu korda sai määritud. Kui enam ei sügelenud, pesti koduse siebiga puhtast.
Kärnaõied on väikesed kollased õied pikkade varte otsas. Korjati õied ja kuivatati. Nied kiedeti ära kuos männivaiguga.

Taimed, mida tunnen.
Arstirohuks.
Lõhmus ehk pärn kasvab kõrgematel kohtadel. Teda istutatakse ilupuudeks ja mesinikud armastavad teda oma aedadesse istutada, sest ta annab nende mesilastele rohkesti mett.
Rahvas tarvitab tema koort ka sügeliste arstimiseks. Koor pannakse vette, kusjuures vesi muutub libedaks, selle veega kastetakse sügelisi ja hävitatakse neid.

Külgehakkavate sügeliste vastu - maa-aluse rohud.

Lodjapuu koortest tehti sügelisesalvi. Seda lodjapuu koort kuabiti puu küllest ja siis segati hapupiima koorega neske körditauline vedelik ja lasti suojas kõhas kolm kuni neli päeva käärida, siis sellega meariti ihu üleni kokku, kellel sügelised õlid. Ega seda lausa ei üeldud, et sügelised. Kellel sügelised teati külles õlema, siis üeldi peenemalt, et sel õlema lilled külles, sellest tuleb eemale hoida, et omale lillesid ei korja. Seda lodjapuud teise nimega nimetatasse „kitse lodjapuu“, mustad läilad marjad (kirjakeeles on ta paakspuu). Mõned sõivad neid marju.

Kärnhein, ’hobuoblikas (?). Kasvab põldudel madalamates kohtades, äärtes. Tema juuri tarvitatakse sügeliste ehk kärnade vastu.

Tulihein. Tuliheina juurtest tehti sügelisesalvi. Kaabiti juurekaabet hapukoore hulka, lasti paar-kolm päeva seista. Siis sellega määriti sügelisi vai lillesid, nagu rahvas ütles. Ega seda otsekohe ei öeldud, et sügelised. Nii mõistu öeldi: sel on lilled külles. Ei tea, kust korjas.
See lillede asi andis palju kõneainet. Pidid ikke kuskilt kellegilt korjatud olema.

Kodu[kärn]oblikas - hobuseoblikas, loomaoblikas.
Jaa, ema ennemast korjas ja kuivatas obuseoblikaid. Obuseoblika juurikaid. Purustasivad siis peenest ja segasivad püssirohu ja elavhõbedaga ja sellega siis määrisivad. Määrisivad, kui oli kellegil sügelik. Mai tia, kas suvel ka kuivatasivad vai muidu kraapsivad, aga obuseoblikad olivad küll mängus.

Loomaoblikast ütlevad neid suureid. Need obuseoblikad on sügeliserohust.

Obuoblikas - „nahahaiguste rohi. Koore, mantiga noh keeta, siis jäeb õli piale, sellega siis määrida, kui on sügelised või miski nahahaigust.“

[Lisa: Arstimine nr. 82 kohta, kuusk].
Sügelised - arstimine sissetunginud sügelistega: tuleb võtta kolm päeva järestikku sooja vannitusi (33 ° kraadi) kuuseoksa keedetusega kolmekordse vahendusega. Seep aitab kõik nahaaugud avada ja mustuse ära saata. Vannituste järel tulevad kinnitava vahendikuna veel esimesel nädalal öösised ülenipesemised voodist välja tulles ja neljas soe vannitus külma ärapesemisega; teisel nädalal üks soe vannitus külma ärapesemisega; ja üks külm poolvannitus pealiskeha pesemisega; kolmandal nädalal üks külm täisvannitus, pärast iga kahe kuu sees paar sooja vannitust. Peaks paranemine pikale venima, siis võib kahte viimaksnimetatud pruugitust edasi tarvitada. Isegi ühel soojal vannitusel nädalas on hea mõju. Kuue nädala sees võib terveks saada.
Arstimine väljaspidi: võtku ka sooja vannitust (33-34 gr. R. j.) ja hõerugu ennast „rohelise seebiga“ (saada igas apteegist) tugevaste kokku. Veerandtunnilise vannituse järele pesku ennast puhta vee ja koduse seebiga ära. Mõnusalt mõjuks, kui haige kohe jälle teist sarnast vannitust võtaks, siiski uue sooja veega (lõpeks niisama külm ehk soe ärapesemine. 3-4 korda päevas. „Maja tohter“ S. Kneipi jär. Dr. J. P.

Hobuseoblikas, hobusekuse oblikas, hobuse hapuoblikas [Rumex crispus].
See on sügeliste ja kärnahaiguse vastuline rohi. Selle juuri keeta rõõsa piimaga ja selle keedetisega määrida sügelise või kärna kohta. Mitmekordse sissemäärimise järele olevat mõnda parandanud.

Hobuoblikas [Rumex ? crispus]. Teena - köhale; hapupiimaga hapendada - sügelistele; juured keeta rõõsakoorega plaastriks - ohatusele, sügelikkudele.

[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] hapupiima sees salviks keeta - sügelistele;

Kadakamarjad [Juniperus communis]. Veega pesta sügelikke, kärnadele;

Paatsapuu [Rhamnus frangula]. Mähk kaabitakse ja pannakse hapukoorega hapnema. Kui kihiseb, määritakse sügelikke, enne aga süüakse veel kollast väävlit. Marjad (kuidas tarvitada?) - tiisikusele, koort hapendada piimaga salviks - sügelistele.

[On kaks ingveri: esimene - pole mürgine.] Teine - mürgine, tarvitati sügeliste ja nahahaiguste vastu.

Teine on mürgine [Ingver]. Vanasti tarvitati sügeliste ja teiste nahahaiguste vastu.

Pahaspuu.
Lehed segi kase- ja õunapuu lehtedega, annab helekollase värvi. Lõng tehakse maarjajääga kõvaks ja siis keedetakse lehtedega. Koor keedetud rõõsa piimaga sügeliste vastu. Söest püssirohtu.

Kadakamarjust valmistati salvi sügelikkudele.

Samuti salvi ka rukkiorasest sügelikkude arstimiseks.

Hobuoblika juurikate keedist tarvitatakse sügelikkude vastu.

Sügelislilled - Ranunculus acris - nimetatakse Ambla ümbruses. Taime mahla tarvitatud sügeliste vastu.

Kadakapuu õli, mida põletamise teel saadi, tarvitakse sügelisehaiguse vastu. Õli määritakse ihule soojas saunas ehk sellekohases toas.

Tuliheina juured sügeliste arstimiseks.

Paakspuust tehti teed ja see oli sügeliste rohuks.

Paksipuu salvi määriti sügelistele, teda tehti paksipuu kõbjakast, mida veega kuuma kohta hapnema pandi.

Sügelikkude vastu tarvitati padsapuu koort.

Pärismaavitsa - kuisavitsa - vett on tarvitatud sügelishaiguse vastu.

Sügeliste ärakaotamiseks tarvitati nõgeseleent, millega keha loputati.

Lõhnava kummeli õisi tarvitati laste süüdikute vastu.

Takjas (takja). Juuri kaabiti ja hapendati sügelisterohuks.

Pasmaspuu, paatsapuu. Paakspuu. Koort keedeti rohuks sügeliste vastu.

Tulikas. Juuri hapendati - sügeliste vastu.

Kuusevaiku, põrgukivi ja kollast väävlit - sügeluste vastu rohuks, segati segi.

Sookõrinad - maa-aluste ja sügeliste vastu.

Sookõrinad kasvavad metsaalustel heinamaadel väikese krõbisevate kaunadega taimena. Nendest keedetakse rohtu tiisikusehaiguse ja sügeliste vastu.

Nõges. Vihutakse saunas, kui süüdikud on.

Tulisninni keedis (samuti ummusil keeta kui maarjasõnajalgu [juured patta, keedetakse hästi kaua ummusel. Pärast võetakse juured seest /---/]) sügeliste vastu.

Jõemaasikas - sügeliste vastu.

Pujud - sügeliste vastu.

Hobuhoplikas - hobuhoplika veega pestakse sügelisi.

Raudnõges - sügeliste vasta.

Pujud - sügelaste rohi.

Pajud - sügeliste rohi.

Pavats sügeliste vastu.

Hobuoplikas. Selle teed tarvitatakse sügelikkude vastu.

Pavats (paakspuu) sügeliste vastu.

[Ravimtaimed. Paatspuu, vaata jooksja, sügelised].
Sügelised.
Kui sügelised ollid, siss kaabiti paatspuu koore alt seda kollast mähka ja panti hapukoorega hapnema ahju vahele. Kolm päeva hoiti kivi nõu [= keraamika] sees, päält köideti kinni. Siss olli täitsa kollane. Siss ahju suu ees tule paistel määriti pääle, vat siss tõmmas rohu sisse.

Muidugi olid inimesed vahel sügelises, siis viheldi neid nõgestest vihaga.

Kadakamarjadest salv sügeliste vastu. Koosseis: hülgerasv, väävelkollane, elavhõbe, kadakamarjad (täiesti mustadest marjadest).

Paakspuu juuri tarvitati sügelite vastu.

Maa-aluse juuri tarvitati sügelite vastu.

Tulihein. Tuliheina juured keedetakse ja keeduvedelikuga määritakse nahka sügeliste korral.

Tuliheina juur. Tuliheina juured hapendati ära ja arstiti sügelisi. Arstimiseks oli vaja liigset soojust, siis tehti seda tulises saunaleilis. Seda määriti pääle.

Tuliheina juured.
Tuliheina juured hapendada koore sees ja määrida sügelistele peale.

Tulihein on suur kõrge putkemoodi taim, laiad lehed, beežikad õied, soomaa servades kasvab. Tuliheina juured, püssirohi ja kollane väävel tambiti kokku ja pandi hapnema. Sellest sai sügeliste salvi. Kui määriti sügelistele, siis pandi haput koort hulka.

Verehurmarohi, vererohi, sügeliserohi. Mahlaga määriti sügelisi ja see tegi terveks.

Sügelisi tuleb määrida verehurma mahlaga.

Hobusehoblikas (koduhoblika juur) sügelistele.

Sügeliste vastu tarvitati kärnoblika juure kaabet ja siis segati hapukoorega.

Kergematele vigastustele, eriti kärnadele ja sügelistele tarvitatakse järgmist rohtu.
Hobusehapuoblika (ehk kärnarohuks nimetatakse) juured kaabitakse kas kuivanult või värskelt hapukooresse, hapendatakse hästi, lisatakse sinist silmakivi juure. Praegu veel tarvitusel.

Terpentini oli sügeliste vastu. Viheldakse saunas pääle sissemäärimist.

Sügelisi arstiti: kui oli alles üks-kaks sügelise kublu, siis tehti toores lepapulk tuliseks ja hõeruti sellega nii tuliselt, kui võis kublusid, siis nad kadusid varsi.

Sügeliste, kärnade ja paisete rohuks on vaik ja mesilaste vaha ning mesilaste kärjed ja vaik, mida pannakse haigele kohale.

Sügelised kaduda ära kui keeta üheksa puu koortest vett ja seda juua.

Vanakuu sees lõigutud vihalehessa. Kui nendega vihutud, siis ei ole sügelisi vihtujal külgi ajanud.

Kui sügelised on, siis kauvad nied ära, kui üheksa puu okstest teha viht ja selle vihaga palavas vihelda.

Sügelisi arstitakse järgmiselt: saunast toodud ja ära kuivatatud viha lehed hõõrutakse peenikeseks ja segatakse värske piima koorega kokku. Selle salviga võidakse hommikul ja õhtul neid kohte, kus sügelised on.

Sügeliste kaotamiseks tarvitatakse rohuna soolvett ja tökatit; kasujuumine enne jüripäeva (23/IV) parandada haigust.

Sügelised olid, selle raviks täiskuu neljapäeva öö ja siis ta võttis puusööd, kasepuu elavat sööd. Siis ta võttis tuletangidega üheksa sütt ja siis luges: üheksa, kaheksa, seitse jne. Ja siis üks hõberaha ja sealt ta siis noaga kaapis või lõikas selle sisse, sööd luges vette ja sinna kaapis hõbedat. Sellega ta pesi. Mina seisin vannis, siis ta pesi mu üle. Kuivatada ei tohtind, niikaua, kui ise kuivas, niikaua olid paljalt. Ja see vee ta võttis kausiga kätte. Nagu aiad: üks aed jookseb siit, teine sealt, ülesse kesk aianurga sisse kallas. Ära need kadusid. Ema ütles, et istusid jälle kuskil paha kivi all.

Kaovad täid, paised ja veest saadud sügelised.
Vahel juhtub, et saad veest sügelised (seda tekitavad ka sinivetikad, mis sageli merevees), siis tuleb kasutada ungrurohtu ehk kollasid, nende väänetest keeta leotist. Siin Haapsalu kandis tuntakse kahesuguseid taimi: 1) kutsutakse härjakõõrikas (härjakõõrikas - härjakõrkjas). Kui tulevad täid, keeda seda vett ja pese sellega. Kui panna mähised paisetele, siis need ka kaovad ära. 2) Roomav kolla, mis kasvab metsa all ühe juure pealt, on kollaste pisikeste õitega, mürgine. 3) Karukollad ehk reburaig ehk nõiakaetsed, mille varred on samuti roomavad väga pikalt ja paljude harudega, lehed tihedalt ümber kollade; neid kuivatatakse ja peenestatult hõõrutakse varbavahesid, kui need sügelevad. Vahel on sedagi sügelemist saadud otse veest (tiigivesi). Mõlemaid kasutati.
Mul tulid kord veest saadud sügelised, raske oli neist vabaneda. Keegi külast õpetas, et keetku ma ungrurohtu. Ema korjas kollasid ja tegi. Hakkasin end järjest sellega pesema ja saingi lahti.
Seal talus, kus ma lapsena karjas käisin, võeti lapsehoidjaks üks 8-aastane tüdruk, kel olid täid küljes, nägin - täi oli täi küljes kinni. Eks sain neid minagi, läksin üleni täisid peagi täis. Panin oma kampsuni siis kiviaia sisse, ise läksin sauna, leilitasin ja pesin, kuis oskasin, perenaine tõi teised riided. Ja sain lahti, ka kampsun oli nädala jooksul täidest vaba - olid ära kadunud viimseni. See pesti ka puhtaks.
See lapsehoidja tehti samuti täidest puhtaks.
Täidest saab ka nii lahti, kui visata täitanud riided sipelgapessa ja siis need sealt pärast ära võtta.
Keedika külas raviti selle sajandi algul paiseid ungrurohu leotisega.

Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

Kui sügelised on, siis peab jaanipääva hoomikul enne pääva tõusu kaste peal aelemas. Siis peavad ära kaduma.

Sügeliste vasta veel. Ühiksa seltsi puu viljast (marjadest) aetakse tökatid ja võitakse sellega ihu.

Arstimise viis olnud. Hommikul enne päikese tõusu läinud sügelistes olija inimene kusagile kõrge mäe otsa ehk järsu kalda peale ja lasknud ennast ihu alasti külma kastese rohu sisse maha ja trullinud kaldast alla nii tehtud kolm korra järges ja nühitud sügelevaid kohti külma kastese rohuga.

Kellel sügelised on, peab ennast Jaanipäeva hommikul kaste sees püherdama, siis kaduma ära.

Milleks tarvitasid vanad inimesed arstirohte?
Söelise [sügelised] jäuks: „männikasud“ ja „tubakat“.

Sööliserohi - tõru.

Sügelised. Üks vanaeit kietis salvi, kellega miariti. Pesti kala soolviega. Tõrvan ka mõni ennast.

Sügelistele pandi peale tõrva ja silgusoolvett.

Sügelised: puutõrvaga üle tõmmata, see võtab kohe ära.

Sügelistele puutõrva kegelt peale määrida.