Haiguste märksõnad

Uriinipidamatus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse uriinipidamatust.

Uriinipidamatus esines peamiselt lastel, kuid võis esineda ka vanematel inimestel.
Allakusemine: see esineb rohkem väikstel lastel. Kui neerud aiged või ristluud vigastud, siss esineb vanemategi inimeste juures. - - RKM II 21, 444 (16) < Vigala - M. Priimets (1948/49)
Seda peeti tavaliselt kaasasündinud veaks ja seega raskesti ravitavaks.
Tihti peeti põhjuseks ema tavavastast käitumist lapse kandmise ajal.
Allakusemine on emade viga. Enne ollid pesumollid jalge pääl, auk põhjas, mollist vett lasti sorinal, omal ka kusi lahti, seda irmast keeleti, et sa mitte sääl juures ei lase, ku rase oled, enne öeldi raskeinimene. - - RKM II 101, 445 (110) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)
Mõnikord võis põhjus peituda ka vanemate vääras käitumises peale lapse sündi ja ka mõnes loomas või lohakile jäetud lapse asjades.
Kui rotid saavad kellegi lapse nabavarre ära süüa, siis hakkab see pärastpoole alla kusema. - - E, Stk 39, 284 (62) < Kihelkonna - M. Tooms (1926)
Vanemate inimeste korral arvati põhjuseks olevat neerude haigust.
Allakusemine on neerude viga. - - RKM II 27, 347 (60) < Laiuse - S. Lõhmus (1948)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Alakuseja last arstu nii. Pidinu mõtsast otsma üits niisugune puuoss, mis nigu viht ehk luud välja näge, see kutsutaski tuuleluvvas tolle tuuleluvvaga pestu last une päält, sis jäänu alakusemine maha.

Kes ööse alla kuskeda magades, seda pidada kumali pantud paja peale kõhuli pantama ja siis tagumise otsa peale kaseurvaplaastert määrima, see mõjuda väga heaste allakuskmise vastu.

Kui keegi alla kuseb, seda löödakse lepavitsaga kolm korda, siis kui ta magab, ehk peab ta jälle iga hommiku seapesas kusel käima.

Tuuleluvvaga pessetes last, kes alla kuses, - ei kuse enämb. Peotäis osse mütsäkun kasunu, kõjo vai lepä otsan, om tuuleluud.

Allakuseje laits panti ahjukummi otsa tühjä paa pääle ja pesseti sääl tuuleluvvaga.

Kui alla teeb, siis põierohtu keeta.

Lapse haiguse või karjumise puhul tuleb anda mooniteed, ja kui laps alla kuseb, siis anda tuhkpoolga teed.

Teisalt kuuleme, et hääks rohuks olla allakusemise vastu kadakamarjateed juua. Noorena olen näinud vihtujaid, kes tarvitasivad kadakavihtu, kuid minule jäi siis teadmatuks, mis oli vihtumise põhjus.

Uskumisi ja arstirohte taimedest ja puudest.
Kadakamarju tarvitati rohuks, siis kui kusi ei ole korras. See korjab vett ihu seest välja. Marjadest tehti teed või söödi niisamuti, siis hakati ühest piale ja söödi viieteistkümneni ja jälle tagasi. Kadakaokstest tehti ka teed, kui marju ei old käepärast. Kui tuas ei old hiad haisu, siis lasti kadakaokste suitsu tuppa. Kadakaoksi pandi õlle sisse, see pidi hia maitse andma. Puunõudest võeti halba haisu ja maitset, kui sial sees põletada ja pärast ummukses lasta seista ja keeva vett siis piale valada.
Kadakapuuga nõiuti ka veel. Kadakapuust kepp, ja siis kui tuli kodukäija, siis võis välja sellega rammu katsuma hakata. Kui kodukäija oli sialpool, kust kuu paistis, siis sai võitlemise juures võidu kodukäija. Pidi olema kadakasel kepil palju ristisi otsa tehtud - siis see kääs ja ise kuu pool, siis jäi võit mehele. Mõisnikudel olid ka ainult kadakased kepid, sest need olid tugevad. Üks mees old ka nõid, ja siis mõisnik kutsund selle mehe mõisa ja ise pekst teist kadakase kepiga ja üteld: "Nõida sina mind, mina peksan sind !"

Pool (Vaccinium vitis idaea)
Poolateed antakse hobusele, kui tol kusemise viga on. Poolaoksatee parandavat ka inimesel sama viga. Poolateed tarvitavad ka inimesed hariliku joogina, vahest ka köha puhul.

Teesed ütlevad, et tuuleaaga pidama last läbi loppima, ku ta alla kuseb. Mede memm Karlale natike lantsitas - aedas ära küll selle kuseäda.

Tuuleagadega ohverdatse väiksid lapsi. Lapsele lüüatse muti pihta ja, kui alla pissuvad.

Tuuleaga. Kase otsan kasvab park väl?lä. Tuul om ta katik murdan. Vanast om ollu see [sii] kongas kah, et kui laits om ala kusken, om ärä kahetet, sis võet tuuleaga, pesset perse pääl.

Kes magades alla kuseb, seda peab tuulivitsakimbuga (iseäraline kähar puuoks) pekstama, siis jäeb allakusemine järgi.

Kee alla kuseb, senel on mitu ja mitu tobe külles. On toine kas noorespolves enese älä verestanud vai muidu oma värgid segamini ajanud vaoi on luhakas vai moni muu lugu.
Keige sitem on siis, kui pruut kusiku on vai naine aseme märjast tieb. Sene vasta avidab raudrohuteevee joomine, kasekooridega kubemi haudumine ja mustasestra lehtedega vihtlemine. Kui see en avida, siis kastagu iga päi oma niud (suguosad) külmavee nartsujega märjast.
Rävi eit Iilas 1883.

Allakusemine - see esineb rohkem väikstel lastel. Kui neerud haiged või ristluust vigastud, sis esineb vanemategi inimeste juures. Allakusemise vasta ruugitud ennemalt raudreeroho teed.

Kui laps alla kuseb, siis ahuluuaga last peksa, peab olema männeokstest tehtud luud, muud oksad ei aita.

Kui väikesed poisid enne magamaminekut nutsid, oli neil kusemine valus. Siis toodi põldkuuski ja keedeti sellest joogi jaoks teed. Hea oli ka kalsu sisse mässitud muna sütel küpsetada ja lasta see ära süüa.

Ühed põierohud, neil õied otsas kui põied. Öiti, kui lapsed kussid alla, õitest tehti teed lastele.

Allakusemine. Kanapugu põletati tuhaks ja anti sisse. Kadakavanni tehti 1 nädal iga päev.

Allakusemine. Lapsele anti leesikateed juua.

Allakusemine. Nõmmeliivateed joodi, see paneb põie korda.

Allakusemist esines väga paljudel. Sel puhul peksti last tuuliagaga. Keedeti ka tuuliaga vett, mida anti sisse ja kasutati vanniveeks. Tuuliaga on kasepuu okste kokkukasvanud moodustis (nagu luud).

Allakusemine. Laps pandi sealauda uksepaku peale ja lasti seal üle hüpata. Joodeti ka üheksavägise teed.

Nüitsel aul tarvitakse maarohtudest kõikse änam leesikateed. Leesikad kasvavad kõrgema maa pial kuuse või kadakate all. Leesikaid siis korjatakse sui, siutakse kimpu, sellega kuskile varju alla kuivama. Tarvitavad just vanad inimesed, kellel änam piss ei pia: olla selle rohuks. Nende marju ei võeta: need tulevad hilja sügise, siis on lehtede võim juba läind.

Allakusemine - seda ikka oli. Raviks korjati puie küljest tuulepesasid. Ei tea, mitu tükki pidi korjama. Tehti tuulepesa vanni. Kase tuulepesad pidid olema. See on üldse neeruhaiguste vastu. Tean ühte poissi. Tema, vaeneke, oli ka hädas. Tema tädi ravis ära teise.

Maasikalehe tie aitab liigkusesuse vastu ja on põiele hia.

Allakusemine oli põhiliselt laste häda, kuid oli kuulda, et ka keskealised mehed on allakusemisega hädas olnud, vaatamata sellele, et ei ole joobeseisundit ega tarvita õhtul palju vedelikke. Meestele ja ka naistele on antud õhtul naistepuna ja raudrohu teed juua ning äratatud öösel ülesse väljas käimiseks. Suurematele lastele, keda enam ei potitatud, oli samuti raudrohu teed juua antud ja magamiseks polnud mitte põhukott, vaid sirged õled riide all, mis oli kõva küljealune.

Siapõit niisamati kietsivad lastele allakusemise vasta. Ja metsaküömneid kietsivad ja maasikalehti juurikatega, seda tsaiut anda.

Naistepuna tie oli allakusemise vasta.

Leeskä (kusemise vastu).

Pusirrirohi. Põierohi [Silene latifolia harilik põisrohi]. Valgeõieline. Kesataim. Õie all väikse oa suurune õhuline lillakate triipudega rakutaoline osa.
„Sellest pusirrirohust teevad tsäi, ku kusemisega ei ole kõik korras.“

Siapohl. Leesikas [Arctostaphylos uva-ursi leesikas].
„Sellest teevad tsäi, ku tihti pakitab väljas käimisest, nu kui vesi lahti.“

Põldhumal (ka põldtubakas). Keedetakse teed põie korraldamiseks - kui liig sagedasti väljas käima peab.

Peterselli juurte teed tarvitetakse põiehaiguste vastu, kui tuleb ette allakusemist; teed juua kaks tassitäit päevas (hommikul ja õhtul). Peedu külas tarvitajal kadus haigus kahe nädala jooksul.

Seapohla lehed - nendele, kes öösel märga alla teevad.

Pujejuurikad tarvitatakse, kui inimene alla teeb, on hea arstirohi.

Ravimina tarvitatud taimi:
Kuseküütsigud. (Kollased õied, mis kujult meenutavad pisut ristikuõit. Teed on tarvitatud vanal ajal allakusemise vastu abinõuna).

Kadakas. Allakusemise vastu ka tehti kadakavanni, üks nädal iga päev.

Käokannus parandab kusepidamatust, alla kusemist.

Allakusemise ja neeruhaiguse vastu tuleb juua põisrohu teed - meie Andile aitas.

Puurmani mammi (nõid) õpetas kroonilisele põiepõletikulisele poisile, kes pissis igal ööl alla. Poiss pidi jooma kaseurva teed päeva jooksul ära kaks liitrit ja mitu päeva järjest. Ja poiss sai hädast lahti.

Teelehed: keedis, üks tass päevas - köha, kopsu verejooksu ja kuse mitte kinnipidamise vastu, mesilase piste vastu, rohkete mensete vastu.

Kui laits alla kuseb, sõs peab tuuleaaga pessetama, sõs ei tii sedä enämp.

Tõsjatšilistik - tal on roosad õied. Panen õied vette, pihuga kohe rohkem neid ja 5 minutit keedad, kurnad ära ja jood. Kui sul on, nigu ei pease, pissa kinni, annab abi. Pool klaasi jood.

Leesikatee on küll väga hea. Emal piss ei pidanud enam ja lapsel ka, leesikateest sai abi.

Inimese korjase orjavitsa juuri allakusemise vasta.

Verekusemise, maksahaiguse ja allakusemise korral on soovitatud tarvitada naistepuna. Kasutatakse tee joomist 1-2 klaasi päevas (tee vahekord: 30 g taimeosi, 1 l vett). Ka loomade ravimiseks (kusevad punast) on see taim vajalik. Korjata juulist septembrini.

Osja tsäid tiid, ku kusemise man hätä om, kuse kinni võtt.

Lauk (Allium sativum) - meile on tuntud porrulauk, sibul, küüslauk ja nende uhked langututid peenardel. Taimi on kasutatud seedeelundite korrastusel, vererõhu alandajana, veresoonte lupjumise tõkestamiseks, samuti veresoonte laiendamiseks. Keedist kasutatakse klistiiriks, soolenugiliste (naaskelsabade) väljutamiseks; küüslaugumahl on tugeva toimega mädanevatele haavadele, nohu puhul, söögiisu tõstmisel, aitab urineerimisel, toitude maitsestamisel ja sekselu tõstmisel. (Teave igapäevasest elust K. J.)

Nõiarohi - vanaaegne rahvarohi, suure mõjuga. Nõiarohu teega arstitud vanal aeal maksa aigust. Pea ja mao haiguse vasta olnd üsna eä rohi, sedä vett juua. Rögä tõbe kopsust parandand ä. Kui lapsed magades alla kusnd arstitud sedä nõiarohu teegä; andes nendele sedä sisse.