Haiguste märksõnad

Ehmatus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse ehmatust, välja arvatud juhud, kus on selgeid viiteid mõnele konkreetsele loetletud haigusele. Samuti on siia liigitatud tekstid milledes ravitakse kohkumist (tugevasti ehmatama või hirmuma), millel võib murdeliselt olla mitmeid nimetusi, näiteks kohkoma, kohkma, kuhkuma, kohkvel, kohklema, kohmatama, kohmõtumma, kohmutama, kohmetama, kohmama.

Ehmatust, imestust, kartust jms. peeti tavaliselt haiguse põhjuseks. Enamjaolt said sellest alguse kõik äkiliselt algavad haigused.
Sellest räägiti üsna tihti ja palju: halvad sõnumid, mõne tuttava või sugulase äkiline surm, kurja inimese ähvardus jne. Mõned ehmusid kurjast koerast, teised kurjast pullist või hobusest, ussist või muust (Lüüs 1959: 35).
Olin raskejalgne, läksin öösel liiviga kalale. Olime kahekesi. Hommikupoole nägime, et tuli liikus vee pinnal. Tuli aina meie poole. Liikus keset jõge, teisi inimesi ei olnud lähedal. Ma ehmatasin sellest nähtusest hirmsasti. Ei julend enam jõele minna. Mu tütar, kes pärast seda sündis, kardab vett. See oli üks hirmutus. Nii palju ma olen ka näind nähtust. ERA II 19, 365/6 (1) < Kose khk. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929)
Üks mees käind öösel külas. Perila kuusiku vahel üks hüüdnud. Mees hüüdnud vastu. Metsast tulnud üks mehemoodi elukas, kahe jalaga, saba taga. Pistnud mehele härja jala pihku. Mees lugend hirmuga Issameiet, haljas lugend järele, muudkui "aamen" pole saand öelda. Mees ehmatand enda haigeks. ERA II 19, 118 (5) < Kose khk. - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929)
Olulisel kohal on ka haiguse ennetamine (näiteks, et peale ehmatust ei tuleks tõsist haigust). Ehmatust raviti mõnikord ka vastu ehmatamisega.
Kuutõbi. Nägin ise lapsena kuutõbist poisikest, tuli öösi sängist välja, ise täitsa magas, käis tuba mööda silmad kinni, no teda vanemad ühtelugu valvasid. See haigus öeldi saanud ehmatusest ja vasturohuks pidi olema ka ehmatus. Nii visatigi poisile, kui ta magades tuba mööda käis ja ümises, külm vesi kaela. Poiss ehmatas kangesti unest üles, sai aru ja läks sängi, nii tehti mitu korda ja poiss saigi terveks. RKM II 135, 197 (7) < Hargla khk. - Minna Kokk, s. 1892 (1962)
Ütel tidrukul käinu langetõbi pääle, ollu juba katekümne aastane, käinu karjan. Tõbi tullu jälle pääle. Peremees ollu sääl man, löönu raud kepige tidrukud ja ütelnud: "Mine, kurat, ometigi inimese selläst ära, sa oled tedä küllält vaevanu." Tidruk saanuki terves ja ollu eluaig terve. Ta ehmatemisest tuleb, sus hirmutemisege saab ärä kah aia. RKM II 1, 10 (1) < Paistu khk. - Selma Lätt < Selma Läti emalt, s. 1877 (1944)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Naestepunad, unerohi (Origanum vulgare). Õitest ja lehtedest keedetud tee pruugitakse "jahmatuse" vastu, antakse ka neile, kes "nõrga verega" on.

Emanõgesed, nõianõgesed (Lamium alb.). Sigadelle lõuatõbe (kui sial muhud lõuapäras on) vastu sisse anda. Inimesele ehmatuse ja langetõbe vastu.

Pujussa kübemist saab ehmatuse rohtu keeta.

Ehmatuse vastu joodi ehmatuserohu (kasteheina moodu rohud, aga suuremad marjad, seemned küljes ja värisevad, kui oleksid ehmatanud) vett, teed.

Ehmatuserohi (Valeriana officinalis), selle taime juuri pruugitakse teeks kui ka viina sees leutatud - ta kannab järgm. nim.:
surnuehmatuserohi, vanamoorirohi, külanaesterohi, krambirohi, piibelirohi, piknerirohi, piknoodirohi, pikseroht, kirmirohi, peedurohi, võimurohi, nõiarohi, kurjakahetsemiserohi.

Ehmatuse vastu aidata: puusüsi, tahm ja koirohud segi pandult, peeneks hõeruda, siis lehmanisa piimaga haigele sisse anda.

Ehmatus.
Ehmatuse vastu aitab palderjaani (valeriana officinalis) tee.

Ehmatuse puhul söödi toorest sibulat.

Balderian. Kasvab heinamaal. Juured pestaks ja pannaks pudelisse viina ehk vee sisse. Tarvitataks ehmatuse vastu.

Hageri Kiisal tarvitatud krossi vasta umbpaise- ehk krossilehti, kui suu oli katki või laps oli ehmatand.

Koduseid arstirohtusid on tarvitatud. Palderjaani juurdest keedetud vedelikku kohkumise vastu ja unepuuduse vastu.

Isorohi. Kui kohkud isost ja jääd haigeks, siis nende teed juua.
Isorohi – Antennaria dioica.

Paistetuse vastu, mis on ehmatuse tagajärjel löönud, pandi peale sibulat ja pipart ning mett, mis siis võttis paistetuse tagasi.

Kohkumiserohtu tehti palderjanist ja verd laarib ja.

Palderjaanitee, kasvas kraavi kallastel, oli tarvitusel rahustava vahendina, kui oli mingisugust ärritust või ehmatust olnud ja ei saanud magada.

Ehmatusvill tuli vihastamisest. Villirohi on küpse sibul ja mesi.

Kui laps ehmatas, anti talle palderjaniteed juua, see rahustas teda.

Palderjanijuurikaid koguti suvel õitsemise ajal. Puhastati ära ja tükeldati. Tükikesed pandi valge viina sisse. Lasti seista pimedas kapis. Võeti sisse. Naised tilgutasid palderjaniviina suhkrutükile ja pistsid suhu, aga mehed kallasid seda leotist hea paraja lonksu valge viina hulka ja jõid selle napsi ära. Võeti sel juhul, kui tööga oli kere ära venitatud ja rinde alt ning kõht valutas. Aitas hästi. Palderjan ka rahustab. Võetakse, kui inimene on ehmunud või närviline.

Palderjan.
Palderjanijuured on jälle närvihaiguse vastu. Viina sees leotse neid. Seante pruun tuleb. Seda võetse siss suhkruga, kui on närviline või ehmatanud või uni ei tule.

Piparmünti ja palderjaani suhkrutükile tilgutada, kui oli ehmatatud.

Ainuke, mis ta [vanaema] tegi, on leetripuu, seda kaapis koore alt, seda rohelist koort. Mina kukkusin vette, jalg oli paistes ja punetas, nagu poleeritud oli kohe. Jääst läbi kukkusin. Arst süstis kaltsiumi ja küsis, et mis asjast see on, aga ei saanud veel terveks. Ma ütlesin, et ehmatasin. Ja tulin ma koju, pandsime seda leetripuud peale ja kohe andis järele. [Punane leedripuu]

Piparmündist teed ja palderjaniõitest. Piparmünt aitab seedimist korraldada, kergendab seedimist, aga palderjan on ehmatusele ja kui süda väga klopib, siis teed tehakse ja juuri pantakse viina sisse, võetakse; kes viina ei taha, teeb juurtest ka teed.

Küömneid lasti süia, kui oli ehmatust või.

Arstimine taimedega.
Palderjan (kartmise vastu).

Vehvermentsilill (kartmise vastu).

Rohuks tarvitati näiteks palderjaani ehmatuse vastu.

Naiste pune (naistepuna); punerdaja; viinapuna; punejas [Hypericum perforatum].
On tarvitatav arstirohuna: tehakse teed - „puneja teed“, mida juuakse mitmesuguse haiguse vastu, nagu neeru-, jooksvahaiguse ja verekusemise vastu; parandavat ka mõned rasked sisemised haigused. Ka ehmatuserohuna tarvitatav. - Ka värvitakse sellega lõngu või riiet. Kui neid palju korjata ja padas keeta, siis saab kollakas-lilla värvi. - Pandakse ka viina hulka, siis võtab halva viinamaigu ära.

[Luzula pilosa ja Brisa media] (Rahvas nime ei tea).
On keski ehmatanud, tuleb juua selle teed - mõjub rahustavalt.

Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Teena - jooksvale, krampidele, ehmatusele, vereselituseks, närvihaigusele, venitusele.

Balderjan [baldrijaan]. Tarvitatakse arstirohuks mitme häda vastu. Missuguste kõikide vastu, on mulle teadmata. Ka rohu tarvitamise viis mulle teadmata. Muuseas tarvitatakse seda ehmatuse tagajärgede ja rahutuma oleku vastu (sinu ema tarvitab neid, ehk teab tema sellest paremini).

Emanõges on ehmatamise vasta.

Ehmatuse ja rabanduse vastu tarvitati hõõguva kasepuu söe vett, milles vanne võtta, peale selle veel palderjaanijuurte teed.

Palderjani (Valeriana officinalis) tarvitatakse ehmatuse vastu.

Humalaid tarvitatakse ehmatuse vastu.

Palderjanijuurte viina - ehmatuse rohuks.

Palderjan - tarvitatakse ehmatuse korral.

Palderjaan. Juured viinas - hää kõhurohi. Ehmatuse, „läbi keha käimise“ vastu. Hirmuvärinate vastu.

Balderjaanijuured - seesthaiguse ja ehmatuse vastu.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Taimed esinevad looduses peaülesannete kandjana. Juba vanal ajal toitsid inimesed endid taimedest. Nad kasvatasid mitmesuguseid taimi ja vilju, nagu rukist, kaera, otra, kartulit ja nii edasi. Ka loomad saavad omale taimedest toitu ja ülespidamist. Nii on, et ilma taimedeta ei saaks ükski loom ega inimene elada ja peab surema nälga. Neid tarvitati veel arstirohtudena, värvimiseks ja ka nõiduse vastu.
Arstirohuks tarvitati mitmesuguseid rohujuuri ja puudepungi, kus neist keetmise teel saadi mitmesuguseid rohte.
Üks parimaist rohtudest on palderjan. Teda leidub igal pool metsades pika roosaõielise taimena. Palderjanist keedetakse närvihaiguse ja ehmatuse vastu rohtu.

Palderjanitaime tarvitatakse ehmatuse- ja rahustuserohuks. Selle taime juured kuivatatakse ära ning keedetakse ära ja juuakse neid. Väga palju on taimi, millest teed keedetakse ja juuakse.

Palderjaan - ehmatamise ja ka närvihaiguse vastu.

Palderjaan - ehmatuse vastu ja palderjaani juured kõhuhaiguse vastu.

Emanõgesed - ehmatuse vastu ja kurguhaiguse vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Palderjaan on ehmatuse ja närvihaiguse vastu.

Palderjaanid ehmatuse vastu.

Emanogulased ehmatuse vastu.

Balderjanid tarvitati ehmatamise vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Emanõges on ehmatuse vastu.

Sinililled on ehmatuse vastu.

Palderjan on ehmatuse vastu.

Rosnakvormid on ehmatuse vastu.

Emanõgese vett ehmatuse vastu.

Kamelitee ehmatuse vasta.

Rosakvormid ehmatuse vasta.

Palderjaanid on ehmatuse vasta.

Toomingakoored olid ehmatuse vastu.

Komeletee kõigesuguse ehmatand haiguse jäuks.

Puju (Artemisia): tee on kohkumise vastu.

Palderjaani juured ehmatuse vastu.

“Ehmatuse” vastu aidata: puusüsi, tahm ja koirohud segi pandult peeneks hõeruda, siis lehma nisapiimaga haigele sisse anda.

Külmakinga rohud - kohkumist.

Palderjani kohkumiste, külmetuste vastu.

Palderjani tee. Palderjani tee ehmatamise vastu.

Palderjani juur; ehmumisel tarvitatakse seda.

Palderjanijuurte tee - ehmatuse vastu.

Vanasti tarvitati taimi:
Arstirohtudeks: palderjanijuure teed ehmatuste puhul.

Vanasti tarvitati taimi arstirohtudeks: balderjani juurte teed ehmatuste puhul.

Vanasti tarvitati taimi arstirohudeks.
Palderjaani juured ehmatuse vastu.

Palderjani ehmatuse ja ärrituse puhul.

Pujutee (Artemisia vulgaris L.) kohkumise vastu.

Kui kõrvavalu on, siis isonoole kivi kuumaks aeada ja vee sisse panna ja siis sene veega kõrva pesta, saab terveks. Mõni kardab nii kangesti pikset, et jääb kohe aigeks. Siis on see ea rohi, et pane isokivi peale vett ja joo siis seda vett, siis sa enam ei karda ega jää aigeks ka. Isotuli põletab ainult sene maeea, kus ta sisse lööb, teisi äi puudu. Kui uut maea raeatakse, siis pannakse raha aluskivi sisse. See pidada senele maeale õnnistuseks olema. Iso-aeal tohi joosta mette. Üks Külaküla mees oli joosnd ja jähi senest aigeks. Paistetas nii kangesti ülesse. Siis võetud isorohtu ja suitsetatud senega, saand jälle terveks. Kui isotuli on maea põlema pannud, siis punase lõnga kera või rõeska piima üle katuse visata, siis jääb sinna kohta tuli pidama. Isotuli on teistsugune kui mudu tuli. Ta äi uuma kuumust kaugele, tuli tõuseb otse ülesse. Senepärast ta äi sütita ka teisi majasi.

Saanast kardeti saada haigusi. Aga siis olli kah siuke koht, kus haigusi arstiti ja nõiuti. Ükskord üks naene ehmatas surnust, aga siis olli lapsi imetand selle ehmatse piimaga ja näe - lapsed jäid haiges, kõhud läksid lahti ja kuivsid kangesti ära. Siis minti sauna tohterdama. Mõeteti ja suitsetadi. Mõeteti, kas üks külg on teesest lühem. Ja suitsetadi nende õlgedega, kus pial surnu olli olnd, kellest sii naene olli ehmatand.

Kui inimene oli looma, äkilise sündmuse või hirmsa jutu puhul ehmunud, võttis palderjani suhkru ja veega. See rahustas. Selleks võeti teelusikatäis suhkrut, tilgutati pudelist palderjani peale ja neelati see alla. Peale joodi paar lonksu külma vett. Lastele anti aga ehmamise puhul magusat suhkruvett juua. See rahustas neid. Muidu oleks laps hiljem magades nutnud või karjunud. Kui see nii oli, tuli rahustamiseks veel suhkruvett juua anda.

Kui inimene ehmus, anti talle hästi magusat suhkruvett juua. Vanemad inimesed armastasid sisse võtta ka palderjani. Kord tuli naabrimaja ukse taha pätid ja tahtsid sisse, kuid vanamemm ei lasknud. Päris ehmunud oli. Tahtis siis rahustuseks pärast palderjani sisse võtta, kui tuld reetes ei julgenud võtta ja võttis lusika kaasa ja läks omateada õigest pudelist kallama. Kuid oli võtnud hoopis joodipudelist lusikatäie sisse. Siis hakkas surma ootama, aga tänaseni elab.

Kui täiskasvanud inimene oli ehmatand, anti talle rahustuseks palderjani suhkruga, lastele aga suhkruvett juua. Kõige enne tuli aga ruttu-ruttu pissuda. See rahustas inimest. (Loomade juures on näha, et kui lambad ehmuvad, kohe lasevad soru. Ju see on neil looduses nii seatud).

Ehmatuste, rabanduste, üldse äkiliste haigu vastu tarvitud järgm. abinõu. Tulel oleva paja põhja pandud natuke kalja ja tükike juudasitta. Lastud keema minna. Haige asendud paja kõrvale, riie üle paja ja haige. Nii lastud auru. Lõpuks on haige kalja ühes juudasitaga ära joonud. Samuti keedetud sibulat ja mett pajapõhjas, aurutud haiget, antud sisse ja määritud rindu. 30-50 a. tagasi. Ka nüüdsel ajal juhusiliselt harva.