Haiguste märksõnad

Rahutus

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 6, 9 (1) < Tartu (1894)
Kõrgest austatud herra!
Vanavara korjamise hakatusel kirjutasin Teile mõnda apteegirohtude, nende nimedest ja pruukimisest; nüüd tahendasin veel need rohud üles, mida rahvas ise korjab ja oma teadmise järele tarvitab. Allnimetatud rohtusid ja nende tervekstegevaid omadusi tunnevad paljalt vähesed vanemad inimesed. Gorecky ja Wilk´a herbaariumi järele on need rohud ka venelaste ja poolakate juures, muist ka lätlaste, tataride, tsuvaskide ja mordvalaste juures pruugitavad.
Nurmenukud, piimapisarad, kollased viinalilled, harjakuotsad (Primula veris, Primula officinalis). Pruugitakse lehta ja õisi tee viisi seestvalu, kartuse ja meeleärrituse vastu.

EKS c, 66 (3b) < Tartu l. (1891)
[Umbelliferae]
Archangelica officinalis
Heinputk. Juur hõõrutakse pulbriks ja antakse rahutu oleku ehk sihestpoolt äraheitmise vastu.

ERA II 25, 217 (2) < Järva-Madise khk., Albu v., Albu vanadekodu < Tartumaa (1930)
Balderjan. Kui inime rahutu on, joogu seda teed.

ERA II 27, 585 (13) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Rahustamiseks palderjan, puju, raudhein.

ERA II 36, 565 (1) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Rutikvere as. < Põltsamaa khk., Pajusi v., Pajusi m. (s. Jaanson), 66 a. (1931)
Palderjan - keedetakse juuri veega. Saab palderjaniteed. Juuakse siis, kui süda kangesti vaevab ja põle rahu. See rahustab.

ERA II 130, 597 (20) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Laimjala v. (1937)
Palderjanitee teeb inimese rahuliseks.

ERA II 135, 404 (28) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Palderjanitee on üldiselt tuntud kui rahustav jook närvihaigetele.

ERA II 158, 258 (14) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja t. (1937)
Palderjan - need rahustavad inimest; juuakse teena.

ERA II 167, 176 (8a) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Kummelid - lastele vanne teha kui lapsed rahutud.

ERA II 199, 489 (40) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Palderjanijuuri, mis olid korjatud enne jaanipääva, pandi piirituse sisse ja neid tilkasi võeti sisse, kui inime oli närviline. Õitest tehti teed, siis see rahustas inimest.

ERA II 203, 282 (78) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Palderjaan - tuntud närvide rahustamisainena.

ERA II 203, 407 (86) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Rahutu olek.
Rahutu oleku vastu tarvitatakse harilikult palderjani. Rahutut olekut maainimeste juures palju ei esine, kes ainult pole enesel kuidagi närvidele liiga teinud.

ERA II 260, 207 (217) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Palderjan. Korjatakse ta juuri sügisel, kuivatatakse ja tehakse teed siis, on mõjuv rohi, närvihaigustele - üldse inimese rahustuseks.

ERA II 279, 184 (12) < Iisaku khk., Illuka v., Kõnnu k. (1940)
Palderjani korjatakse ja tehakse teed, see rahustab. Loomadele ka antakse palderjani sisse, kui haiged on.

ERA II 130, 597 (20) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. (1937)
Palderjanitee teeb inimese rahuliseks.

RKM II 14, 58 (146) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Nõmme kaitused on üheksama haigusele, tulevad enne jaani korjata, nied kasvavad nõmmemetsades. Kas on inimene rahutu, kui lapsel on välja löönud - nende vastu pesta, luomadele ka kietada ära ja anda vie hulka, katki on, siis selle viega tuleb pesta, rindadele. Vanad inimesed ikka õige rohkem tieks jõivad.

RKM II 14, 58 (147) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Palderjanid tuleb tieks tiha ja juured tuleb kieta. Neid on, kui inimene nisukene rahutu on. Luomadele on nied ka. Sie tuleb nigu äkitselt pelust, kui ei saa magada.

RKM II 90, 360 (44) < Häädemeeste khk., Kägiste k. (1958)
See on südamenärvide rohi, verekasvataja rohi, aitab und tuua, rahustada ja on verejoosu vasta, nägu verd jooseb pailu, siis tema pulbert haavade pääl, veega pestaks nägu, kui nina verd jooseb. Mina tal nime ei tää, aga tema om üks kallis rohi. (See kuivatatud taim oli harilik kuutõverohi - P. polygonatum Voss, mõned nimetavad teda Saalomoni sõrmuseks.)

RKM II 92, 279/80 < Kambja khk., Ani as. (1959)
Südamepekslemist öeldi et „süä pess nigu vasardiga“. Südamepekslemine tekkis suurest ärritusest. Selle rahustamiseks joodi palderjaniteed või eeterit (liikvat).

RKM II 111, 99 (319a) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Hingevaeva puhul on hea juua kadakakännu vett või õlevett.

RKM II 106, 146 (53) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Palderjanijuured liuteti piirituses. Siis võeti üks naps, kui õli nagu niisike rahutus.

RKM II 102, 248 (43) < Halliste khk., Abja as., Tedremäe t. (1961)
Kui süda lopib, miu emäl olli, pant pudelis viina sissi palderjaani ja maranejuure ja kaselehe, siis võts säält juuri päält, et sii rahustab.

RKM II 135, 197 (6) < Hargla khk. (1962)
Unepuudust on väga paljudel, enamasti kõigil vanadel inimestel, kel on suur mure, ka minul ei ole sugugi und, tarvitan vahel luminaali. Vanast korjati palderjanijuuri, kuivatati, panti pudelide, viin peale, see oli ilus kollane, tarvitati pelgämise ja unepuuduse vastu. Vanasti, kui Mustajõe ääres heinal keidi, sai neid palderjanijuuri alati toodud.

RKM II 138, 125 (88) < Palamuse khk., Kudina v., Aruküla k. (1958)
Palderjaniteed kasutati rahustusvahendina.

RKM II 159, 62 (7) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Närvihaigused.
Augusti-septembrikuus korjatud humalatest valmistatud tee mõjub rahustavalt.

RKM II 159, 93/4 (3) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Kui magada ei saa.
Panna sõnajalad voodisse külje alla. Inimene muutub rahulikuks ja ka valud kaovad ära.

RKM II 168, 363/4 (12) < Palamuse khk. (vanadest kalendritest) (1963)
Toitude mõju.
On pandud tähele, et kartul avaldab rahustavat mõju ja annab vaimset tasakaalu, porgandid kõrvaldavad armukadeduse ja spinat äratab enesearmastust ning auahnust.

RKM II 175, 12 (14) < Audru khk., Võlla, v., Kihlepa k., Kalda t. (1964)
Palderjani tarvitatakse küll tänapäeval. Juurikud sügisepoole korjata. Südame ja närvide rahustamiseks. Meil kass sõi ära. Pidada umbses nõus.

RKM II 175, 13 (18) < Audru khk., Võlla, v., Kihlepa k., Kalda t. (1964)
Vehverments, see on reumaroht. Rahustab südant.

RKM II 195, 128 (40) < Järva-Madise khk., Albu v., Orgmetsa as., Paju t. (1965)
Kanavarbaid olen korjand, nendest saab teed teha, see kangest rahustab inimest ja.

RKM II 229, 423 (6a) < Rakvere khk. (1966/7)
Kanavarba teed juua, kui inimene ei maga, on rahutu.

RKM II 229, 423 (6b) < Rakvere khk. (1966/7)
Köömneteed juua, kui inimene ei maga, on rahutu.

RKM II 240, 275 (4) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Liivarohu teed joodi rahustamise eesmärgil ja külmetushaiguste puhul.

RKM II 329, 353/4 (18a) < Rõuge khk., Jaanipeebu k. (1977)
Ravimid:
palderjanijuured - rahustiks;

RKM II 329, 463 (24) < Rõuge khk., Järveküla k., Kuusiku t. (1977)
Palderjan - rahusti.

RKM II 331, 225 (24)a < Väike-Maarja khk., Avispea k. (1978)
Maarohtusi kasutati. Palderjanijuured olid rahustiks.

RKM II 355, 562/3 (46) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Palderjanijuurikaid korjati enne õitsemist, tükeldati ja pandi valge viina sisse. Võeti rahustamiseks lonksuke. Ka siis võeti, kui inimene oli ennast raske tööga rinde alt ära venitanud. Palderjani korjati heinamaalt.

RKM II 356, 547/8 (55) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Palderjanijuurikad tükeldati ja asetati viina sisse. Lonksuke võtta ja aitas rahuneda. Naised võtsid palderjaniviina tihti koos suhkruga. Palderjani võeti ka siis, kui rinde alt oli veninud.

RKM II 358, 347 (21) < Põltsamaa khk., Neanurme k. (1981)
Ema õpetas: palderjanijuurikaid rahustamiseks.

RKM II 368, 324 (26h) < Maarja-Magdaleena khk., Hundi k. (1983)
naistepuna tee - põiele, närvidele;

RKM II 368, 381 (3) < Maarja-Magdaleena khk., Ruskavere k. (1983)
Jesse haavad - see on naistepuna - praegu kutsutakse. Võibolla sellest, et ta on hästi roosa, ilus. See on kõige närvidele hea.

RKM II 370, 53 (48) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. < Simuna khk., Muuga k. (1984)
Palderjanijuuri korjati närvide rahustamiseks.

RKM II 375, 550 (51)b < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Veel on kasulik süüa õunu, see rahustab. Ka mett soovitatakse võtta.

RKM II 380, 224 (32) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Vesimündi tie rahustab närvisid, vähendab valu. Vesimünt on kangem kui piparmünt. Vanad inimesed ütlesivad vehvermänts, ei üeld piparmünt.

RKM II 384, 127 (14) < Kaarma khk., Laadjala k. (1985)
Palderjani ant rahuvaigistuseks.

RKM II 400, 87 (18g) < Iisaku khk., Sootaguse k. (1987)
Teelehe juured on old ikka närvide rohust.

RKM II 414, 611 (28) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Piparmünt on hea tee, see rahustab närvisid. Muidu ma sai ikka kraavist, säände paksu lehtega on, ma istut omale aiapiparmündi.

RKM II 415, 105 (17) < Iisaku khk., Ohakvere k. (1988)
Rahustamiseks piparmündi teed juua.

RKM II 429, 387 (20) < Palamuse khk., Soosaare k. (1989)
Palderjan. Kui inimene oli väga rahutu, siis anti.

RKM II 430, 504 (81) < Lääne-Nigula khk., Võntküla k., Sõõru t. (1989)
Kui laps oli väga rahutu, siis arvati, et laps on nõiutud. Raviti sedasi. Pada võeti. Pandi triivistükki, seda toodi apteegist; ungrohtu, seda korjati kadakate alt ja mujalt, on roheline rohi; ukse alt võeti prügi. See kõik pandi põlema. Laps võeti käte peale selle suitsu sisse.

RKM II 434, 63 (39) < Harju-Madise khk., Rannaküla k. < Harju-Madise khk., Ämari k. (1990)
Palderjanijuurikaid olen korjanud. Rahustuseks.

RKM II 438, 161 (82) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (s. Nurmberg), s. 1918 (1990)
Vanemad inimesed võtsid närvide rahustamiseks palderjani suhkruga sisse. Selleks võeti lusikasse suhkrut ja sinna tilgutati pudelist palderjali 5-10-15 tilka, nii, kuidas keegi oli harjunud. Ka piparmündi tilgad olid suhkruga hea võtta. Inimene rahunes.

RKM II 445, 746 (6a) < Torma khk., Piilsi end. raudteejaam < Torma khk., Tõnusaare k., Teistera t. < Torma khk., Linnanõmme k. (1991)
Neid oli kõigesugused rohud. Nagu maarohud. Mina korjan palderjanijuurikaid. Kannuga panin ahju, see rahustab. Möödunud aasta korjasin ja iga aasta korjan. Enne jaanipäeva, siis on nigu hea korjata.

RKM II 447, 296 (1) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Pune on närvide rahustamiseks, tsaiudeks korjavad.

RKM II 447, 348/9 (7) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Pune rahustab inimest, tsaiut tehti. Valas kiend vie peale. Mõni ütles, et väikse tule peal aitab, aga ei kiedeta. Liiga palju ka ei tohi panna.

RKM II 449, 22 (10) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Punehein on ka, see teeb rahulikuks närvi. Tal on hea lõhn, kui tsaiu keeb. Joo seda, siis saad magada.

RKM II 449, 147 (17) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Te peate seda punetied juoma, Ain ja sina, et sie tieb vaikseks, kui kaua kottu ära oled.

RKM II 450, 255/6 (8) < Palamuse khk., Kudivere k. < Kodavere khk., Kirtsi k. (1992)
Palderjaniõisi lasti korjata, siis jällegi rahustab. Juured kuivatatakse ära ja viina peale. Võtad ühe napsi õhta ära ja tuleb hea uni, kui on niisugune närviline inimene.

RKM II 458, 301 (31) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Palderjani korjati ise, palderjanijuurikaid. Tulevad jälle ja küsivad, kas sul ei ole juurikate peal midagi. Rahustab see, kui vaja, siis võeti.

RKM II 466, 438 (5) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Koidula k. (s. Välk), s. 1927 (1994)
Pustõrnik rahustab või nii, kui jood teda.

RKM II 466, 470 (4) < Tomski obl., Tsõrjanski raj., Vambola k. (s. Kokk), s. 1936 (1994)
Vorstihein nimetatakse punet. Need paned verivorstile.
Puneteed joome ja keedame. Kui inimene on rahutu, siis seda teed.

KKI 69, 387/9 (50g) < Lüganuse khk., Sirtsi k. (s. Normak), s. 1909 (1978)
[Taimedega arstimine.]
Palderjanitied olen õhtul enne magamaminekut teinud, siis nagu närvid rahunevad.

Vilbaste, TN 4, 62 < Palamuse khk., Kaarepere v. (1934)
Palderjani tarvitakse rahustamiseks ning on ka hää kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 4, 308b < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
[Arstimisi taimedega.]
Palderjanijuure - joodi rahustuseks viinaga.

Vilbaste, TN 4, 313f < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Palderjan piiritusel südamerahutuse vasta.

Vilbaste, TN 4, 374 (2) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Palderjanijuure teed tarvitatakse rahustamiseks.

Vilbaste, TN 4, 388 (1) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi endistel aegadel arstirohtudeks:
Palderjan - rahustuseks.

Vilbaste, TN 4, 393 (1) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Arstirohiks tarvitati:
Palderjaanijuuri: rahustuseks.

Vilbaste, TN 4, 409 (4) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Palderjani viina sees ligunult, vaigistuseks.

Vilbaste, TN 4, 419 (5) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Paldõrjaanijuure - juuakse alkoholis leotatult rahustuseks.

Vilbaste, TN 3, 47 < Rannu khk., Rannu v., Raudja (1932)
Vehvermentsi (piparmündi) tee rahustab inimest.

Vilbaste, TN 3, 137 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Münditee - krampide, südamekloppimise, hüsteeria vastu.

Vilbaste, TN 3, 137 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Palderjanitee - ärrituse ja ergu valu vastu.

Vilbaste, TN 3, 137 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Pujutee - närvilise oleku vastu.

Vilbaste, TN 3, 137 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Raudrohu tee - hüsteeria, köha ja teiste rinnahaiguste ja päävalu vastu, verd puhastav.

Vilbaste, TN 3, 143 (1) < Palamuse khk., Kaarepere v., Vrousti ? (1932)
Arstirohuks tarvitamine.
Palderjanijuur leotatakse piirituses, mille mahlast saadakse nii palderjani „tilgad“. Tarvitatakse südame rahustuseks ja nõrkuste puhul.

Vilbaste, TN 3, 715 (46) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Puju. Pujutee kõrvaldab närvilise oleku.

Vilbaste, TN 11, 85 (11 a) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Pihlakas. Ennemalt joodi õhtate pihlakaõite teed, võeti söögileivale peale. Kiideti, et närvidele õlema hea.

Vilbaste, TN 11, 377 (28) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
„Närviseletusrohust vai trudamordast tegivad teed, ku süda oli rahutu vai ku pias olivad nesukused mured, et mene vai lollist.“

Vilbaste, TN 11, 473 < Iisaku khk., Illuka v., Agusalu k. (1965)
Svaraboi - naistepuna. (Keedetakse teed, kui on „süda rahutu.“)

Vilbaste, TN 1, 496a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Õied teena - rahustamiseks.

Vilbaste, TN 1, 496a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Palderjanitilgad - langetõvele, rahustamiseks.

Vilbaste, TN 1, 567 (2), 505 (B1) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Balderjan [baldrijaan]. Tarvitatakse arstirohuks mitme häda vastu. Missuguste kõikide vastu, on mulle teadmata. Ka rohu tarvitamise viis mulle teadmata. Muuseas tarvitatakse seda ehmatuse tagajärgede ja rahutuma oleku vastu (sinu ema tarvitab neid, ehk teab tema sellest paremini).

Vilbaste, TN 1, 670 (5) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Piibelehe (Convallaria majalis) õite tee rahustamiseks.

Vilbaste, TN 1, 804 (3) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Köömen (Carum carvi). Köömned, ka köömlad.
Tee seemnetest rahustamisvahend ärrituste ja hüsteeriate puhul.

Vilbaste, TN 1, 906 < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Metsvõõrasema [Viola tricol.]. Närvirahustamise tee.

Vilbaste, TN 1, 963 (27) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Palderjan - tee juurtest, õitest rahustamiseks ja külma vastu.

Vilbaste, TN 2, 265 (6) < Jõhvi khk., Toila v., Toila k. (1929)
Palderjanijuuri närida - pidi rahulikuks tegema ja hästi magama panema.

Vilbaste, TN 2, 314 (27) < Kanepi khk. (1929)
Niisamuti tarvitatakse ka kanepit rahustava ainena. Valminud kanepi seemnetest tambitakse piim välja, mida juuakse.

Vilbaste, TN 2, 384 (19) < Hageri khk., Hageri (1933)
Palderjani tarvitati rahustamiseks.

Vilbaste, TN 2, 408 (6) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Palderjaniõite teed tarvitadakse ärrituste vastu.

Vilbaste, TN 2, 427 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Palderjan kasvab kraaviäärtes ja niiskemail maadel. Juurtel ja õitel on hää lõhn. Tema juuri leotatakse viina sees. Seda viina tarvitatakse rahustusevahendina.

Vilbaste, TN 2, 441 (9) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Palderjanijuurika teed tarvitati rahutuse rohuks väikestele lastele ja ka vanematele.

Vilbaste, TN 2, 600 (3) < Mihkli khk., Veltsa v., Aru as. (1934)
Palderjanijuurikad on rahustamiseks, korjatakse enne jaanipäeva, keedetakse ja võetakse sisse.

Vilbaste, TN 2, 640 (2) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Palderjanisi tarvitati rahustamiseks.

Vilbaste, TN 2, 643 (1) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Taimede tarvitamine arstirohuna.
Palderjani tarvitatakse närvide rahustamiseks.

Vilbaste, TN 2, 665 (17) < Räpina khk. (1930)
Palderjaanijuurtest valmistatakse rahustavat rohtu.

Vilbaste, TN 2, 697 (2) < Räpina khk. (1930)
Palderjaanijuurt pandi piirituse sisse, seda tarvitadi ärrituste ja seesmiste valude vastu.

Vilbaste, TN 7, 148 (8) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Palderjanitaime tarvitatakse ehmatuse- ja rahustuserohuks. Selle taime juured kuivatatakse ära ning keedetakse ära ja juuakse neid. Väga palju on taimi, millest teed keedetakse ja juuakse.

Vilbaste, TN 7, 161 (Ie) < Räpina khk. (1930)
Palderjanijuurte leotist piirituses tunti kui rahustamisvahendit närvihaiguse, krampide, kõhuusside ja maokatarri vastu.

Vilbaste, TN 7, 164h < Räpina khk. (1930)
Balderjanijuured viina sees rahustavad südant.

Vilbaste, TN 7, 166 f < Räpina khk. (1930)
Ka palderjanijuurtest valmistatakse teed. Palderjanitee rahustab üldse närve.

Vilbaste, TN 7, 167 b < Räpina khk. (1930)
Mündilehtedest ja -õitest valmistatud teed tarvitatakse erguhaiguste, krampide ja päävalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 314a < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvis taimeid? Kas arstirohuks.
Siis kui siga haige on, keedetakse läätsasuppi, siis saab terveks. On palterjaanid, kui inimene rahutu on.

Vilbaste, TN 7, 328b < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Palderjaanid - rahustamiseks.

Vilbaste, TN 7, 445 (1) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal tarvitati järgmiseid taimi.
Kamelitee on rahustuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 445 (9) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Palderjani juurikad on rahustuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 447 (11) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Palderjanid on rahustamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (15) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Palderjanid - rahustavad.

Vilbaste, TN 7, 451 (21) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Moonitee rahustab.

Vilbaste, TN 7, 453 (39) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Palderjaanid - rahustavad.

Vilbaste, TN 7, 453 (44) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Moonitee rahustab.

Vilbaste, TN 7, 458 (9) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Palderjani juured rahustamiseks.

Vilbaste, TN 7, 458 (16) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Maasikaõie tee rahustamiseks.

Vilbaste, TN 7, 471 (9) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Palderjani teed juuakse siis, kui inimene on haige ja rahutu.

Vilbaste, TN 7, 473 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Palderjaanid on rahustamisehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 478l < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Sisemiste haiguste vastu on veel hea palterjaani juure tee ja viin. See rahustab ka inimest.

Vilbaste, TN 7, 480 (23) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Palderjanid rahustamise vastu.

Vilbaste, TN 9, 349 (11) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Palderjaani juured, õied - tee rahustab, aitab südant.

Vilbaste, TN 9, 537 (2) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Raudrohu tee: õitsemise ajal noppida, värskelt tarvitada ehk kuivatada.
Ta on mõjuv tee külmetuste vastu, soodne kopsude jaoks. Rahustav, verd puhastav ja verejooksusid kinnipanev tee. Tugevdab nerve ja tõstab üldist meeleolu, aitab kergendada valusid. Veerand liitrit korraga juua, üks peotäis värsket ehk kuiva teed lasta keeda kuni see vedelik roheliseks saab, aga mitte liiga kaua keeda, et ta lõhna kaotab. Ta peab keedu järel aromaatsuse säilitama. Tugeval tulel viis minutit, keskmisel kümme minutit, kui ei aita, veidi kauem. Kui ta omale tumedama värvuse saab, mõjub ta paremini köha vastu ja ka õhtasel tarvitamisel rahustab paremini nervisi. Kui nina verd jookseb ja muud verejooksud ette tulevad, on tarvis teda üsna tugevasti keeta ja jääkülmana, igatahes nii külmalt, kui saab, tarvitada. Ka peene pulbrina nina verejooksu juures abistab ta veidi. Talle võib siis lisada soola, maarjajääd ehk veidi koort.

Vilbaste, TN 7, 565 (5) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Balderjaan - inimese rahustamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 598 (2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Palderjan: rahustamiseks närvidele.

Vilbaste, TN 7, 602 (Ib) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Palderjani juured tarvitakse südamenõrkuse puhul, leotakse piirituse sees.

Vilbaste, TN 7, 602 (Il) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Piparmündi teed juuakse ärrituse puhul.

Vilbaste, TN 7, 632 (1a) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Taimenimede kogumine.
Järgmiseid taimi tarvitatakse: arstirohuks.
Palderjani (närvide rahustamiseks).

Vilbaste, TN 7, 634 (4b) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Palderjani (närvide rahustamiseks) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vilbaste, TN 7, 713 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
Palderjan. Palderjani õied korjatakse ja keedetakse teeks. Teed võetakse sisse südamepöörituse ja rahutuse korral.

Vilbaste, TN 7, 834 (16.2) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Palderjan - leotatakse viina sees inimese rahustamiseks.

Vilbaste, TN 7, 928 (b, 1) < Rannu khk., Rannu v. (1932)
Palderjan rahustamiseks, hambarohuks.

Vilbaste, TN 7, 987 (2b) < Vastseliina khk., Misso v. (1930)
/---/ ja palderjani juure tilku tarvitati närvihaiguse puhul ehk meele rahustuseks.

Vilbaste, TN 7, 1012 (5) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Palderjani juured - valude vaigistamiseks ja närvide rahustamiseks.

Vilbaste, TN 7, 1020 (5) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Palderjan (Valeriana officinalis L.). Tema juured on suureks rohuks, tarvitatakse närvierutuste, unepuuduse, ärrituste ja nii edasi puhul.

Vilbaste, TN 10, 267 (11b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Sirel. Sirelilehe teed joodi närvihaiguse vasta, paneb magama ja rahustab närvihaiget.

Vilbaste, TN 10, 311 (7) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Palderjanijuurte viinaleotis - rahustava vahendina.

RKM I 12, 244 (57) < Tartu l. < Otepää l. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Pujuthee aitab hüsteeria ja närvilisuse puhul.

RKM I 18, 96 (16) < Iisaku khk. (1984)
Teelehe juured - närvide rahustuseks.

RKM I 18, 96 (17) < Iisaku khk. (1984)
Palderjani juured - närvide rahustuseks.

RKM I 18, 181a < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Unetuse puhul on esmaseks abivahendiks olnud palderjanitilgad. Palderjan mõjub rahustavalt ja seda on tarvitatud ka ärrituse, südamekloppimise, närvivalude ning isegi kurvameelsuse peletamiseks.

RKM I 25, 243 (6) < Lüganuse khk., Kiviõli l. (1991)
Kodu ravivahendid on rohkem rahvasuu pärimused. Kodu rahustusvahendid palderjan, kummelitee, pärnaõie tee, külmad mähised (südame kohal ja pea peal). Alkolist, tubakast ja kangest teest hoiduda.

Vilbaste, TN 5, 3 (1) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Arstirohuks tarvitatakse järgmisi taimi:
Palderjanijuuri tarvitatakse teena rahustamiseks.

Vilbaste, TN 5, 11 (3a) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Milliseid taimi tarvitati arstirohuks.
Palderjanijuurte tee - rahustamiseks.

Vilbaste, TN 5, 30 (2) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Palderjanijuured (teena). Närvide rahustamiseks.

Vilbaste, TN 5, 31 (4) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Piparmündid ja vesimündid (tee). Õhtul rahustav, teena juues.

Vilbaste, TN 5, 81/2 (4) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud] [Teed.]
Palderjan: kasvab niisketel heinsoodel, ta on punakasvalgete õitega. Kõigis hariliku palderjani osades, eriti juurtes, leidub lõhnavat lenduvat õli. Temas sisalduvat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamisel. Palderjanipiirituse ekstraktid on head rahustamisvahendid närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 5, 102 (1) < Tartu l. (1933)
Taimed, taimelehed ja taimede ning puude õied rohtudeks.
Palderjan.
Palderjanist tuleb teed teha, siis kui inimene on rahutu. Selleks tuleb võtta palderjanid kogu varte ja juurtega, keeta nagu harilikku teed.

Vilbaste, TN 5, 196 (8) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Palderjanijuured. Rahustamiseks.

Vilbaste, TN 5, 197 (16) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Kadakamarad. Puhutuse, närvetuse ja halva hingeõhu vastu suus.

Vilbaste, TN 5, 286 (a1) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Milleks tarvitati taimi.
Arstirohuks.
Balderjanijuure leotist tarvitati ärrituse puhul.

Vilbaste, TN 5, 288 (a2) < Tartu l. (1934)
Balderjaan - närvide rahustamiseks.

Vilbaste, TN 5, 314 (1) < Äksi khk., Sootaga v. (1935)
Eestis kasvavate taimede kasutamine.
Palderjan (palderjanitee, palderjani tinktuur) rahustamiseks.

Vilbaste, TN 5, 314 (2) < Äksi khk., Sootaga v. (1935)
Piparmünt ehk vehverments (piparmündi tee, piparmündi tinktuur) rahustamiseks.

Vilbaste, TN 5, 346 (2) < Tartu l. (1935)
Palderjani ehmatuse ja ärrituse puhul.

Vilbaste, TN 5, 197 (22) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Pujokõnõ. Närvilikkuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 971 (5) < Hargla khk., Mõniste v. (1937)
Paldõrjaan - viinaga leotatult juua rahustuseks.

ERA II 170, 689/90 (9) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Palderjan. Arstimina tarvitatakse palderjani juuri. Neid tuleb koguda peamiselt kevade- või sügisepoole. Alalhoidmiseks tuleb nad kuivatada ja hoida kinnises nõus kasside eest varjatuna. Palderjan mõjub närvikavale rahustavalt ja karastavalt. Ta on üks parim närvilisuse ja krampide arstim. Sisse võetakse palderjani teena või tilkadena. Tee valmistamiseks võetakse supilusikatäis juuri ja pannakse klaasi tulisesse vette, juuakse unepuuduse puhul igal õhtul üks klaasitäis. Tinktuuri valmistatakse sel teel, et värskeist juurist väljapressitud mahl segatakse sama hulga piiritusega, või et mahl piiritusega välja leotatakse. Tinktuuri tarvitatakse korraga kuni 20-30 tilka. Ka tarvitatakse veel palderjani vanne.

EFA II 2, 53 (8) < Okonešnikovo raj., Zolotaja Niva k. (s. Simpson), s. 1916 (1995)
Rohi om, madala siniste õilmetega, too rohkem rahustas. Me kutsume tsiahein, a venelase kutsuva pakoitsa trahvka.

EFA II 2, 208 (12) < Omski obl., Ivanovka k. < Kovaljova k. (Ljuba, Lüüli) Kondrova (s. Braaze), 65 a. (1995)
Pustõrnik - ta südame vasta on hea. Rahustab südant ja närvisi.

EFA I 21, 56 (3a) < Kanepi khk. < Arhangelski obl., Severodvinsk l. (Leis), s. 1922 (1997)
Nõgõse tii - tuu rahustas häste. Kiiva vii pandse pääle ja saise.

EFA I 21, 56 (8) < Kanepi khk. < Arhangelski obl., Severodvinsk l. (Leis), s. 1922 (1997)
Palderjaani - noo omma jõe äären, noid ei ole ligidal. Juurika korjatas ja ka tii tettas. Annab und ja rahustab.

EFA I 41, 72/3 (23b) < Karksi khk., Tuhalaane k., Kuuse t. (2000)
[K.S.:] Palderjanijuured, need olid rahustavad teed. Siis ma mäletan, lapsena, kui kõrv valutas, siis ta ka andis mingit teed juua ja lasi kuuma auru peale. Temal olid ikka teed, oma sadat sorti, igasugustes purkides.

EFA I 41, 72/3 (23d) < Karksi khk., Tuhalaane k., Kuuse t. (2000)
H.S.: Metsmaasikas mõjub väga hästi, kui kuivatad lehti ja õisi ja poolvalmimata marjad ära, siis väga rahustavalt.

Vilbaste, TN 7, 616 (1m) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Palderjan (teena); ubinheina (teena) – rahustuseks.

RKM II 443, 21/4 (39d) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Võilill väga vajalik, puhastab verd, liigvett ajab välja. Õitest teeme siirupit. Lastele ka soovitakse anda piimaga. Aitab köha puhul teena ja kõri hingamistüsistuse korral, rahusti.