Haiguste märksõnad

Kõhupuhitus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus on konkreetselt viidatud kõhupuhitusele, kõhu täis ajamisele, kõhu kobisemisele, kõhu- või soolegaasidele. Juhul kui puhituse esinemisega kaasneb mingi konkreetne haigus, lähtutakse viimasest.

Kõhupuhitust väga tõsiseks haiguseks ei peetud, vaid arvati loomulikuks nähtuseks vale toitumise korral.
Puhus või puhutus, sii on õhk muud kedagi. ERA II 7, 458 (8)< Äksi - E. Treu (1928)
Kaasid sies. Üaldi siest ajab täis. Ikka ei õld kas süamine miele järälä. Mis sinne sai, pidid vällä laskma. - -
RKM II 106 102 (4)< Kohtla - E. Mets (1960)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

ERA II 292, 417 (32) < Tallinn l. (1940)
Kellel ühtepuhku kõht täis ajas ja sellepärast valutas, sellele anti suhkru, sukrutüki peal vehvermentsi tilkasi ja 13 balderjaani tilkasi, lõngaeli, ja kui miski asi ei aitand, siis vajuteti surnumatmese, tähendab hauakaevamise kolme, kuue vai üheksa raudasjaga, siis enamb täis ei ajand.

ERA II 292, 435 (81) < Tallinn l. (1941)
Baldriani teed ja tilkasi anti peavalu vasta ja kui seest täis ajas ehk olid krambid.

EKS c, 66 (2a) < Tarvastu khk. (1891)
[Umbelliferae]
Carum carvi
Köömel. Taime tarvitatakse kõhu kobisemise vastu. Õied kuivatatakse ära, siis võetakse nendest 3 näputäit, valatakse keeva vett üks toop pääle ja lastakse ummukses seista. Vedelikku võetakse 3 tassitäit külmalt sisse. Seemneid niisama tarvitada.

RKM II 169, 399 (508a) < Sangaste khk. (1963)
Kuulus ravitaim takjas.
Lehtede tee ajab higistama, kusele, ravib kõhupuhutust, kõhupõlendikku, kõhu paiseid.

RKM II 396, 553 (55) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Puhutuste ja krampide korral juua kummeliteed.

RKM II 401, 292 (10) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Piparmünt on seedimisele väga hea, kel on puhitused, gaasid. Aga mitte pidevalt - nädalas paar korda.

RKM II 414, 448/9 (14) < Puhja khk., Puhja v., Ridaküla k. (1988)
Vanasti, ma mäletan, minu vanaema korjas tedremaranat. Juurt, mitte õisi, tegi tükkideks ja pani viina peale ja see pidi siis kõhuvalu puhul võetama või kui oli puhutist, siis tema korrastab.

Vilbaste, TN 7, 1175 (37) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Võilille ekstrakt, kui on sapipõie valu ja valud rindade all, ajab kõhu täis.

RKM I 9, 379 (10) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Koirohu tee (4-5 grammi klaasi vee kohta), 1 supilusikatäis iga kahe tunni tagant - puhituse, kõhulahtisuse, isupuuduse, kõhuusside, krampliku oksendamise, maksatõve, kollatõve ja verevaesuse puhul.

Vilbaste, TN 2, 489 (2a) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Kummel. Arstirohuks tarvitatakse kummeliõisi, mis vilus pikkamisi kuivatatakse. Kummeliõie tee on abinõu emakrampide, külmetuse ja puhutuse vastu.

Vilbaste, TN 9, 349 (15) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Peterselli juurtest tee - kaotab puhutusi ja aitab põiehaigusi. Hobustele tiirude korral.

Vilbaste, TN 7, 669/70 (7) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kadak [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kadakamarjad 2-5 tükki päevas suus katki pureda ja alla neelata - mõjuvad hästi puhutuse, närvetuse ja halva hingeõhu vastu suus.

RKM I 12, 244 (58) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Kadakamarju süüa, kaotab puhutust.

Vilbaste, TN 10, 368 (15) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Köömned - puhutuse vastu inimesele ja loomale.

Vilbaste, TN 10, 311 (9) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Köömnetee - puhetise vastu.

ERA II 170, 686 (5) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Köömned. Arstirohuna tarvitatakse ta seemneid, mis pudenevad kergesti vartelt pärast kuivatamist. Köömneteed tarvitatakse kõhukorratuste, söögiisu puuduse ja puhutuse korral. Ka pannakse köömneid leivasse.

RKM II 160, 126 (65) < Rakvere khk., Aruna mõis (1961)
Gaaside rohke tekkimine on venitamisest. Naistepuna teed juua.

RKM II 160, 168 (40) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Gaaside rohke tekkimise puhul sooltes söödi kasepuu sütt ja joodi valgenõgese õie teed.

RKM II 183, 12 (6) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Gaasid kõhus. Köömneteed juua.

RKM II 380, 26 (28)b < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Soolegaaside vastu oli köömnetee.

RKM II 380, 37 (75) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Raudrohtu kasutatakse teena köha ja soolegaaside vastu.

RKM II 380, 37 (76) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Ka köömnetee oli (ja on) hea soolegaaside puhul ja hea enesetunde jaoks.

RKM II 380, 39 (91) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Koirohu teed või ka lehti viinaleotises võetakse kõhuvalu, kõhulahtisuse, gaaside ja seedehäirete korral.

RKM II 381, 24/5 (17) < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
/---/ Samuti oli populaarsem ravim vehverments (piparmünt) hõõrumiseks kui ka sissevõtmiseks kõhuvalu ja gaaside puhul. /---/

RKM II 381, 88/92 (17)f < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kadakamarju kasutatakse iidsest ajast uriinierituseks ja seedimist soodustava vahendina. Samuti ka neerude alatalituse ja veetõve korral. Takistavad soolte ja maogaaside teket nii inimesel kui loomadel. Vanad inimesed keetsivad kadakateed loomadele ainetepuuduse ja halva piimamaitse korral. Neerupõletiku korral ei või kadakateed juua, ärritab liig neerusid.

RKM II 381, 88/92 (17)i < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Köömneteed joodi sooltegaaside, puhevuse korral.

RKM II 383, 437 (67) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Kõhugaasid.
Kõhugaasid on ka üks piinav haigus ja nende vastu on köömnetee.

RKM II 384, 179 (43) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Gaasid.
Gaaside vastu söödi kasepuu sütt ja joodi köömliteed.

RKM II 385, 32 (c) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Köömned - seedimishaiguste ja -häirete vastu (ka väikelastele). Tekitab isu, vähendab sooltegaase.

RKM II 435, 185 (46) < Harju-Madise khk., Orava k., Kokakõrtsu t. < Kullamaa khk. (1990)
Kui olid voolmed, ajab gaasi sisse, siis tehti kummeliteed. See oli ka köha, nohu ja kurguhaiguse vastu.

KKI 39, 14 (3c) < Türi khk., Väätsa k. (1966)
Heinputk - metsas kasvab. Õite tee võtab gaasid kõhust kohe ära. Minu isa põdes aastaid kõhuhaigust. Tema jõi seda teed. Et tegi kergemaks.

KKI 69, 506/7 (21b) < Lüganuse khk., Uniküla k., Kolbaka t. (Vachmann enne eestistamist), s. 1896 (1978)
[Palju tema [Seppari Triinu] tundis maarohtusid: /---/.]
Ühed olid jälle villirohud. Kui gaasid ei töötand. Villirohtu hakati keetma ja anti seda rohtu inimesele.

Vilbaste, TN 7, 333 (16) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Heinputk on rinnahaiguse, kõhugaaside, kopsulimastuse, pistide, krampide, nõrga seedimise ja kopsupaisete vastu.

Vilbaste, TN 7, 338 (7) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Heinputk rinnahaiguse, kõhugaasi, kopsulimastuse, pistete, krampide, nõrga seedimise, kopsupaisete jäuks.

Vilbaste, TN 9, 540 (9) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Köömned: tee tugevalt keeta, kuid lõhna säilida lasta. Peotäis köömneid tarvitada ühes liitris vees. Ekstrakt juua päeva jooksul. Üsna värskendav tee, soodne gaaside vastu.

Vilbaste, TN 9, 544 (26) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Köömneid tuleb süüa nii palju, kui aga isu on ja saab, kui gaasisi on, eriti hea. Üldtunne paraneb kiirelt. Peotäis köömneid heasti keeta ühes liitris vees. See tee päeva jooksul ära tarvitada.

Vilbaste, TN 7, 666/7 (4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Heinputk [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Arstirohuks loomade juures tarvitetakse heinputke juurikaid ja seemneid. Neist valmistet keedis on hää abinõu puhutuse vastu. Heinaputke tee on krampisi vaigistav abinõu, rohi jooksja ja nahahaiguste vastu (pesemisvee hulka kanget teed lisada), ajab gaasid sooltest, parandab kõhuvalu ja on rohuks kopsu limanemishaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 999 (16) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kui ajab kõhtu gaasid või on rinde alt paistetanud, siis võtta söögi alla umbes 10 kadakamarja.

RKM I 9, 377 (1) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Arnikatee (10 grammi 1 liitri vee kohta, päevas 2-3 klaasi) mõjub parandavalt seedimiskorratuste, kõhugaaside, limapalaviku, kõhukelme põletiku ja kopsupõletiku puhul; neerusid kiiremale tegevusele ergutav, ka halvatuse ja vananenud jooksva puhul soovitav.
Korjamise aeg: õied juulis, juured augustis.

RKM I 9, 379 (5a) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Heinputke tee: 1-2 klaasitäit päevas, mõjub südant tervendavalt, on hea rohi rinnahaiguste, kopsulimastuse, paisete, seedimiskorratuste, kõhugaaside, pistete ja krampide vastu.

EFA II 5, 335 (3) < Püha khk., Saue-Putla k. (1995)
Piimohakas - kui kõht räägib või seedimine kinni on.

RKM II 186, 44/5 (11a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Valud kõhus, gaas.
Maohaavad ja gatarr: kõige enne valude ajal võeti teelusikatäis söögisoodat veega, siis tedremarana juured leotatud viina sees, seda võeti 20 tilka.

RKM II 351, 273 (24) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Kui maust kanged röhitised tulid ja seest täis aas, siis võeti suur kooritud kardulas ja see kraabiti terava nuaga vesiseks pudruks, see pudru siuti kalsu sisse ja piigistati sest vedelik välja. Seda vedelikku joodi üks kruusitäis korraga soojalt ära: võttis kohe röhitised ära.