Haiguste märksõnad

Nohu

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud nohu, nohuhaigus, noho, nohinuhtlus, ninahaigus. Samuti tekstid kus öeldakse, et nina nohiseb, nina jookseb, nina kinni, nina ummune; kuna nohu ajal on nina kinni (sulgunud), siis nimetatigi nohu endisel ajal lihtsalt sulg, sulu, sulju, sulukoel, sulunuhtlus, sulutaud, sulgutaud, suluaigus, sulgaigus, sulutõbi.

Nohu selle alguses ohtlikuks haiguseks ei peetud, kuid siiski üritati sellest lahti saada, kuna krooniliseks muutudes hakkas ta suurt ebamugavust tekitama.
- - ohinuhtlus: nina punane jookseb vett ajab aevastama. ERA II 130, 287 (51) < Muhu - R. Viidalepp (1938)
Nohu see on juba halv haigus, kui see muutub krooniliseks, siis on raske lahti saada. - - RKM II 135, 193 (4) < Hargla - M. Kokk (1962)
Peamiseks nohu põhjuseks loeti külmetamist, vahest ka näiteks kassiga ühest nõust söömist või joomist.
Nohu kohta ütlevad vanad inimesed, et see haigus olla saadud külmetusest. Nina jookseb vett, sagedaste on ninast nii kinni, et ei saa läbi nina hingata. Pää on huimane ja “tükib valutama”, nagu vanad inimesed ütlevad. - - “küll ta paraneb iseenesest”. ERA II 134, 423/4 (2) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)
Sulu ehk kassi tõbel kus nina kiheleb ja kinni on, vett jookseb ja turtsuma aiab, piab mõni kõrd kassi sabaga nina õeruma ja pühkima. H II 26, 894 (28) < Pilistvere - H. Lindberg (1889)
Nohu puhul, tõmmati pihu pealt söögisoolast sulanud vett ninna, kus juures lausuti: Lebiru tuuli, airista ise kovast kinni! Jooksis veri ninast, pandi jalad külmaveevanni. RKM II 8, 30 (1) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Eevi Õunas (1947)
Lapsi keeldakse minema pimedasse - , välja - hunt tuleb, külma kätte - hakkab nohu, metsa - eksid ära, metsa - eksid ära, vilja -, heina - tallad rohu maha, põõsa - uss hammustab, kaevule - näkk tõmbab kaevu, oja - upud ära, jõe äärde - , lakka - , partele - , ahju taha - , rehte - tondid tulevad, sauna - . ERA II 43, 167 (2) < Iisaku khk. - Eeberhard Roobere, s. 1917, Tudulinna algkooli õpilane (1932)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Sulg kaduvat ära, kui kolm korda vana linase riide suitsu läbi nina lastakse.

Kui kange nohu on ja aevastused käivad, siis on selle vastu kõige paremaks rohuks saunas olles hautatud palav viht võtta ja selle auru hea natukene aega ninasse hingata. Tervis on siis varsti käes.

Kui lapse nina nohiseb, siis võta põhjatsi poolt kasepuu küljest seda koore ellet, mis tuule käes illerdab, ning suitseta last sellega.

[Nohu]
Keeta koorega tervelt kartulid. Kui kartulid keevad, seda auru tõmmata paja pealt nina sisse.

Matricaria chamomilla
Ubinhain. Ubinhain teeks keedetud, hää nohu vastu.

Laja lehega nõgese suits on hää rohi nohu ja köha vastu.

Ninajooksmise - nohu - vastu aitab puna, teena tuleb punaheinast keedet vett juua.

Maa putõroho', tee on külma ja nohu vastu.

Külmetus ja nohu. Pool toopi piima ja üks sibul. Piim keema ajada sibulaga ühes. Viinasolks juure panna. Nii soojalt juua, kui võib. See on külmetuse ja nohu vastu väga hea.

Tõmmata ninna [kui nohu] upinhaina (kummel - Chamomilla vulgaris L.) õite pulbrit.

Toore sibula nuusutamine kaotab nohu.

Rabanduserohu (Thymus serpyllum L.) tee [nohu vastu].

Väga kange nohu vastu on mõjuv vahend silmarohu (Euphrasia officinalis L.) ekstrakt, mida võetakse sisse 2-3 tl. päevas.

Linase riideräbala suitsu lasti kõrva ja ka silma, kui need haiged olivad. Suitsuga arstiti lapsi linase narmaste ehk ka linase riide suitsuga. Mulle enesele lasti kõrva haiguse korral linase riideräbalate suitsu kõrva. Teine kord lasti kange nohu korral linase narmaste suitsu ninasse ja silma. Ja kohe tundsin paremust.

Nohu. Nuusuta kassisaba, hoia nina kartulikeetmise aurus, võta pahema jala suure varba vahelt seda ja nuusuta.

Siniste õitega raudria rohe oli nohu vastu.

Nohinuhtlus: nina punane jookseb vett, ajab aevastama. Keedetakse teed ja juuakse üsna kuumalt (liivateed, kummeliteed, köömnetee veel kõige parem). Valge linane riie pannakse rulli ja tuli otsa ja tõmmatse seda suitsu nina alla ja rindu.

Nohu vastu on head pihlakamarjad - süüa paljalt või keeta teed.

Nohu vastu oli soe nõmmetee ja jaladele soe vann.

Nohule pidi hea olema nõiakolla tolm.

Nohu. Koorega kartuleid keeta ja kartulikeedu auru sisse hingata. Olen seda ise teind.

Nohu korral kästi külma vett ninasse tõmmata, sibulat või küüslauku nuusutada.

Kui nohu oli, siis lasti sibulaauru ninase. Sibulas keedeti piima sees ära, seda auru lasti ninase.

Kui veiksel lapsel nohu ja nina kinni oli, siis toodi kas metsast tooreid kummelisi või olid nad tagavaraks ja kuivatatud. Vesi aeti siis kummeliteega keema ja selle auru sees hoiti siis last nägupidi, kuni tal nii palav oli, et higi sorinal joosis. Siis pandi teki alla, kuni palav ära jahtus ja laps sai terveks. Olen ise proovinud. Sel aal ma elasin Pärnus ja sial ümber oli kummelisi küll. Aitab ka õues kasvav lihtkummel ja raudrohu tee aur pidada ka aitama.

Emanõges - tehti teed neist õitest - jälle midagi peavalule, nohule.

[Köha arstimine.]
Kui oli lastel kõva nohu, nina kinni, köha, siis lasti lastele keend kartuli auru. Pandi lapsele rätt üle, hoiti kartuliauru peal, nii kaua, kui laps higistas, siis keerati laps kõvasti riide sisse. Kadus köha ja nohu. Niimoodu vanemad inimesed arstisivad endid kah. Joodi ka tuhalehist. Pandi tuhale tulist vett peale. Tuhk natuke aega seisis, siis joodi. Ka aitas.

Pärnaõisi sai kogutud ja kuivatatud aidalakas varjulises kohas. Sai keeta teed. Paar minutit lasti vesi sissepandud teematerjaliga keeda, siis võeti tulelt. Joodi külmetuse puhul, kui oli nohu ja palavik. Joodi meega. Mesi pandi siis teevee sisse, kui võis juba juua. Joodi 2-3 korda päevas. Ühe teeklaasi tee kohta pandi 1 supilusikatäis mett sisse. Klaasitäis joodi korraga.

Kummelitee on hea köha ja nohu vasta, kummelikompress hambavalu vasta.

Nohu korral nuusutati sibulat ja tõmmati hästi sooja vett ninasse.

Nohu ravimiseks tõmmati külma vett või pandi sibulat (küüslauku) ninna. Aitab ainult siis, kui nohu on algamas. Tehti ka kuumi jalavanne.

Külmast võis tulla nohu, mis soojas olles, et mitte juurde külmetada, võis mööduda nädalaga. On soovitatud peenestatud küüslauku ninasõõrmetesse panna, mis paneb aevastama ja nii päeva jooksul 2-3 korda. Aevastamine teeb nina lahti ja nohu lahti. Kui nina alt nuuskamisega nahk valusaks läheb, tuleb määrida seda pehmendava määrdega.

Ka võib nohu puhul küüslauguküüneke ninna panna.

Aevastuse korral öeldakse: tervist, kui aevastamine kordus, siis muutus vanaema otsekohe tähelepanelikuks. Liitus aevastusele veel köha, oli vanaema käed-jalad sedamaid tööd täis - nohu!
Soojavee vann kätele-jalgadele, ägeda loomu korral jalgadele sinepivann või sinepiplaaster. Kummeliteega lasti tilgutaja vahendusel ninasõõrmed läbi, ka soolaveega. Kuumendati kaeru või kruupe, neid pandi väikese riidekotiga ninapiirkonda ja kaelale, rindadele. Tuba kööti esmajärjekorras soojaks.
Veelgi vanemal ajal on antud nohuhaigele männiokka auru, hiljem tärpentiini- ja soodaauru. /---/

Raudrohu teega olen endal ravinud nohu, põiepõletikku, hemorroidisid, kõhuvalu. Alati on ta aidanud.

Nohu.
Eks see ole ka pisike ja paha haigus omaette küll. Selle puhul joodi mitmesuguseid maarohtude teesi. Krookslehe, nurmenuku, nõmmeliivatee, pärnast ja ka kummelitest keedeti teed. Sibulast toorelt söödi ka. /---/

[Nohu] /---/ Ja suvel korjati kummeleid, nende kuiva kummelitele kuuma vett peale ja siis pidid seda auru kohe lahtise suuga sisse hingama. Mõned tegid köömnetest, mõned nurmenuku õitest, aga pidi nii tuline olema, kui sa vähegi võisid võtta.

Nohu puhul tegime männikasu auru.

Nohu.
Nohu korral pandi peenendatud küüslauka või murulauka ninna. Tehti sitsiriide suitsu ninna tõmbamiseks.

Köha ja nohu puhul joodi kuuma teed vaarikamoosiga või ka lihtsalt kuuma vett vaarikamoosiga.

Kurgu- ja ninahaiguse korral hingati sisse igasuguseid aurusi, kõige tõhusam tärpentiiniaur. Aga tunti veel kartulikeeduauru. Koorega keedetud kartulid kurnati, haigele laotati tihe kate üle pea - ja ninapidi sinna kartulitest tuleva sooja auru sisse. Tõhus vahend!

Nohu ja köha.
Nende hädade puhul sunniti nohutajat higistama, juues pärnaõie teed. Ninasse pandi toorest lömastatud sibulat. Ka tõmmati külma vett ninasse. Köha puhul soovitati keelele määrida järgmist segu: 2 supilusikatäit suhkrut ajada pruuniks, lisada 2 supilusikatäit võid ja sama palju mett. Lasta keema ja lisada 1 supilusikatäis lagritsapulbrit (mida sai apteegist). Rinda soovitati määrida anerasvaga. Mõned määrisid ka prantsuse tärpentiiniõliga.
Tarvitati ka järgmist ravimit: paar supilusikatäit peenestatud põdrasamblaid ühe toobi vee sees keeta, kuni vett veel umbes üks klaasitäis järele jääb. Seda kanget teed võtta siis 7-8 korda päevas üks supilusikatäis korraga.

Raudrohu õied jälle teeks teha külmetuse ja nohu vasta.

Kumelitee jälle nohu ja rögastamise vastu, jälle tee sisse võtta.

Raudheina, kui nohu oli, ja vaarikatee ja pärnaõie tee.

Küüslauk ja sibul pidid aitama paljude haiguste vastu: nohu vastu, tugevdab hambaigemeid (tõstab), tugevdab üldse organismi.

Öheksavägise lehti mahlale hõõruda ja varbavahele panna ja ongi terve, aga praegusel ajal on selleks kalanhoe lehed, kui mahlale hõõruda, ja see kaotab ka nohu, kui neid ninasõõrme panna.

Kui nohus olid, siis toodi metsast vaarikat, tehti teed.

Kui olid voolmed, ajab gaasi sisse, siis tehti kummeliteed. See oli ka köha, nohu ja kurguhaiguse vastu.

Olen kasutanud teeseene vett. On eriline seen, mis kasvab keskmise kangusega tee sees, millele lisatud suhkrut tavalisest magusama tee saamiseks. Keedan teevee, lisan suhkru ja jahutan toasoojuseni. Kallan seenele ja umbes nädala pärast on hapukas jook - arstim - valmis. Miks arstim? Mulle soovitati seda juua pärast söömist 2-3 lonksu, see hoidvat angiinasse (kurgu limaskesta punetus ja hiljem valged mädatäpid, neelamine vahest isegi väga valus) haigestumise ja samuti nohu.
Olen sarnase teeseene vett joonud üle kümne aasta, vahesti isegi janu kustutamiseks. Varem, see on ennem teeseene vee joomist, haigestusin angiinasse ja nohusse tihti. Nüüd üle kümne aasta on mul need haigused tundmatud.
Mu tütre tütrel soovitasin sama ravi. Ta oli ka tihti angiinis. Ta pole seda aga veel pikemat aega kasutanud ja ema hooletuse tõttu on kasutaminegi olnud mitte regulaarne, lasti isegi seen rikneda, aga angiini haigestumist pole olnud aga nohu küll. Muretsesin uue seene nii talle ja omalegi.
Soovitan seda ravi kõigile, kes sageli haigestuvad angiini ja nohusse. (Saan 20.12.90 82 aastaseks.)

Köhale lõigake, pange toores sibul katki ja pange suhkur peale. See sibulasiirup, kui hääl kähe on või köha - see aitab. Ja kui gripp hakkab või nohu, siis kohe. Sibul on esimene rohi, jah. /---/

Nurmenukk - köha, nohu, verevaesuse ja kurguhaiguse vastu, keeta õiekeedis.

Üheksavägilane, selle keedisega pestakse vanu haavu, kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui nina kinni.

Liivatee [ka liivarohud, selle nimetusega kutsutakse harva ka teist taime, karukaera, sest ta kasvab ainult liivas ja liivastel künkadel]. Juuakse palju tee mõttes (asemel). Pidada ka hea olema võimalikult tuliselt juua külmetuse järelduste vastu (nagu köha, nohu, kerge kaelahaigus).

Münt on külmetamise vasta ja nohu vasta.

Vaarikaõied - köha ja nohu vastu teena sisse võtta.

Köha ja nohu puhul keedeti pihlakaõie teed, mis aitas.

Suvel korjati metsast liivateed ja kuivatati ära. Kui talvel nohu oli, siis keedeti teed, see aitas kohe nohu vastu.

Milleks tarvitati taimi endisel ajal, arstirohuks, (missuguse haiguse vastu).
Kui lapsed nohus olid, keedeti pihelgakoort suhkruga.

Münt - külmetamise ja nohu vastu.

Ärnikätee nohu vastu.

Nohuhädalisele raputati peent tubakat ninna, mis nohu ära kaotas.

Kaetesrohi - külmetamise, köha, nohu ja rinnahaiguse korral.

Üheksamehe vägihein, pulbrit tõmmatakse ninna, kui nina on kinni.

Köha, nohu ja hingamisteede katarri puhuks on varutud niinepuu (pärna) õieteed.

Lõhmuseõite ja -lehtede tee nohu vastu.

Pihlakatee
Ka pihlakaõied teena tarvitadi vanasti ravimisvahendena, kuid lihtsatele külmetushaiguseile. Näituseks oli nohu, noarootslaste keskel kutsutav “sulu”, või kerge pääpööritus ja isegi valu väiksel kujul. Ka haiged rinnad ja muu. Kõik leidsivad väga hääd abinõu pihlakaõite leotiskeedisest.

Nohu puhul tõmmati ninasse linase riide suitsu.

Nohu puhul tuleb linase riide suitsu ninna tõmmata. Peab puhas valge riie olema.

Nohu puhul lasta ninasse linase riide suitsu.

Nohu vasta õli ja linase riide suits.

Nohu ajal lastakse linase riide suitsu ninasse, ka tõmmatakse külma vett ninasse.

Kui nohu oli, siis tõmmati linase riide suitsu ninasse.

[nohu] Kui kartulid keevad, tõmmata pajast auru ninna.

Kui nina ummune ehk nohu, tuleb linuse lõnga küdi haisu nuusutada.

Sibulavartest lõika kuubikuid, suhkru sisse tambi tihedaks, mahl tuleb peale. Tead sa, kui hea. Väikestele lastele võib ninasse ka panna, kui nohu on.

Köha vastu.
Abi köha, sulu ja kaelahaiguse vastu on kange salbeitee, kuhu mett ja natuke äädikad sisse pannakse. Kui nina kinni, juuakse seda vett 6 kunni 12 korda hää sõõmaluusika täis soojalt päävas; kui köha on, niisama palju; kui kael haige, siis päävas 20 kuni 30 korda.

Palderjani tarvitati sisemiste haiguste, nohu ja peavalu vasta.

Elav puu - živoje derevo, kirja järgi on ta nimi galanhoe. Haavade piale panna. Võta leht ja kraabi see kord pealt ära ja saab terves. Tambi see leht purus ja pane peale. Kui on nohu, võib ninasse tilgutada seda.

Vanainimese rohi jõuetuse korral.
Kui tunned, et oled järsku jäänud viletsaks ja vaevaseks, nohu, köha ja külmahood kallal, teha rohtu. Võtta 2 klaasi mett ja 250 g sibulaid, sama palju küüslauku ja 3-4 mädarõika juurt, 2 kl jõhvikaid ja mustasõstra moosi (~ 1 kl). Muu toores materjal peenestada (riivides), valada peale mesi ja moos ning lasta 1 ööpäev seista jahedamas kohas. Võtta iga päev 1-2 supilusikatäit, pärast juua raviteed, milles kummeleid, paiselehti, raudrohtu, piparmünti ja pärnaõisi. See aitab peagi.

Lauk (Allium sativum) - meile on tuntud porrulauk, sibul, küüslauk ja nende uhked langututid peenardel. Taimi on kasutatud seedeelundite korrastusel, vererõhu alandajana, veresoonte lupjumise tõkestamiseks, samuti veresoonte laiendamiseks. Keedist kasutatakse klistiiriks, soolenugiliste (naaskelsabade) väljutamiseks; küüslaugumahl on tugeva toimega mädanevatele haavadele, nohu puhul, söögiisu tõstmisel, aitab urineerimisel, toitude maitsestamisel ja sekselu tõstmisel. (Teave igapäevasest elust K. J.)

Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)

Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

Nohu. Suitsetati linuse särgi sõldusega.

Kas te korjate ise omale ravimtaimi?
Jah. Mul ongi praegu teoksil. Ma andsin vennale ära. Ma tegin saialillesalvi. Ma ravitsen omal seda veenipõletikku ainult sellega, saialillesalviga.
Kuidas te seda salvi teete?
See peab olema kodusea rasv. Parem on, kui on maorasv. Aga noh, nüüd tapetakse noored sead ära ja mao peal ei olegi rasva. Aga mul noorem poeg tappis siga ja ma siis tema käest küsisin seda sea ploomirasva, nagu öeldakse, see on ploomirasv, mis neerude ümber kasvab. Ja ise kasvatan saialilli. Siis mina ei aja mitte seda rasva läbi hakklihamasina. Vat seal on palju metalli. Ja nüüdisaja masinad on ju kõik alumiiniumisegudega veel. Aga meie ei tea, mis sealt sisse võib tulla. Mina hakin teda roostevaba noaga. Ja sulatan, aga hästi tasasel tulel, et ta mitte oma värvi ei muuda. Ta peab jääma täitsa valge. Ja siis ma kurnan need, öeldakse rasvapiprad välja ja siis ma panen emailkaussi, see ei tohi jälle metallnõus olla. Ja siis selle kuuma rasva sisse panen ma siis need saialilleõied. No ma panen, noh, ma ei oska ütelda, 200 grammi peale panen ma sellise suure peotäie. Ja siis tema ei tohigi enam olla, ainult pliita ääre peal. Tema hakkab nii kohutavalt särisema iseendast. Ja siis ma segan ja siis ma jätan ta sinna pliita ääre peale sinna selle kausiga niimoodi seisma. Ja siis ma kurnan sealt ära ja see tuleb täitsa munarebu kollane. Ja siis ma seda kasutan.
Kõigi puhul. Ja näiteks haavad ei taha enam paraneda, vaata kui veresooned natuke haiged on. Ja näiteks kui nohu. Nina hakkab kipitama, vaata, kui nohu hakkab tulema, siis nina on kibe ja kurk on kare, siis mina võtan, ma panen seda väikse sõrme otsaga seda kummalegi poole ninna, tõmban sisse, ninaalune jääb siit natuke rasvaga, las ta jääb, siis ei uhata ära. Ja siis ma panen ka keele pera peale. Ja siis ma lihtsalt istun ja hoian suu kinni, et ta sulab mul seal, ta vajub mul igale poole kurku ja kurk ei ole valus.
Aga muidugi, mis peab olema - usk peab olema, kõige esimene asi. Ja siis muidugi saialill on minu parem käsi. Ja nüüd ma korjan teda praegu tee jaoks. Seda soovitatakse juua iga päev igaühel üks tass. Lonkshaaval. Ta seisab köögis laua peal ja muudkui läheb. Ja sellel peab ainult need kroonlehed, tolmukaid ja neid ma ei pane. Nii et ma kuivatan nad ära.

Nohu. Kui pia valutab ja nina ummes siis tuleb võtta linase riide narmas, tuli otsa pista, suitsu ninasse tõmmata, see tieb lahkemaks.

Nohu vastu aitas linase riide kärtsa aisu nuusutada.

Nohu. Tubaka koti kubest peenist tubaka koti tuhka nuusuta.

Nohu vasta tehti linase riide suitsu.

Tatitõbi ehk sulunuhtlus tuleb viutuulest (uksevahe tuul) ja külmast. Kangesti palavat teed juua ja tekkide ala panna. Kui keha palavaks saab, siis saab terveks.

Nohu. Nohu korral olla tehtud linase riide suitsu ja seda ninast läbi tõmmatud suhu mitu korda. Ja nohu olevat ära kadunud. Ka soolvee (soolase vee) ninast läbi tõmbamine olla aidanud.

Nohu vastu aitas linase riide tuhka nuusutada.

Nohu vastu aitas linuse särgi sõlduse suits ja toruks keerdud papri suits.