Haiguste märksõnad

Isutus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse isutust , või soovitakse seda vältida.

Isu puudumist loeti vanasti väga ebasoovitavaks nähtuseks. Tuli teha rasket tööd, see vajas jõudu, mida saadigi söögist. Kõhna inimest peeti inetuks ja kui ta juhtus veel tumedat verd olema, siis kurjaks ja võõra vere värdjaks (Koern 1939: 506),
Söögiisu kadumise peamiseks põhjuseks arvati kaetust ehk kurja silma.
Kui inimesel õli süömä isu kadund, siis öeldi, et see on imestand, teise inimese kuri silm. RKM II 14, 87 (194) < Jõhvi - Liis Pedajas (1947)
Samas loeti üheks isutuse põhjuseks ka raske tööga “venitamist”.
Söögiisu puudumine ikki venitamisest, ikki venitamisest, ülespidi sirutad, siis venitad südame pindsooned ära, toit käib suus keerdu, sapiviha tuleb suhu. Külmetamisest ja venitamisest. - - RKM II 101, 472 (176) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)
Noorte inimeste puhul kahtlustati armumist või armastuses pettumist (eriti tütarlaste puhul).
Söögi isu puudust olen näinud armastajate juures kõige enam, siis ka nende juures kes armastusest on raskeste haavata saanud. - - ERA II 134, 437 (26) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Luhamõõk, valumõõk, kalmus (Calamus aromaticus). Pruugitakse inimestele ja elajatele, juured pulbreks tehtult ja tee viisi kõhuhaiguse vastu ja söögiisu äratamiseks.

Misujuur on üks köhurohi. Kui söömatahtmist pöle olland, sis anti.

Kui väksel lapsel isu puudund, toodud apteegist isujuurt (~nisujuurt).

Kui pole söögiisu, juuakse nõiaroo-oksa (olevat seesama taim, mis tuntud enam nime all "nõiakollad") vett. See on kange rohi; palju ei tohi korraga võtta.

Veel tuleb meele, et ka jõekalm ehk veekalm on olemas, see on veetaim, mis sügavas vees kasvab, kus vesi iialgi ära ei kuiva, pikad kitsad lehed kasvavad püsti, keskel seemnetega vars, seemned ühes kobaras koos varre otsas, ka nimetakse jõekalmus. Kalmujuurt tarvitakse ka miskisuguseks arstirohuks, juured kuivatult peeneks hõeruda ja kohvi sees juua, anda head söögiisu.

Kui söögiisu puudub, keedetakse haavakoori joogivee sisse.

Ingverijuurikad on siis head, kui söögiisu on kadund.

Kõbjas (Fomes/?/) - Aegviidus Kosenõmme külas Ülejõe talus tarvitetakse kasekõbjast, keedetakse teeks, selle puru annab vanale inimesele söögiisu.

Söögiisu puudusel tarvitatakse põldhumala e. sapirohu teed 1 klaas päevas.
Põldhumal = maasapp (Erythraea centaurium Pers.)

Küüslauguõli on parim vahend söögiisu äratamiseks.

Isu äratamiseks tarvitatakse kalmusejuurika teed (15-20 g juurikaid ühe l vee kohta) 2-3 klaasi päevas.

Söögiisu puudumisel tarvitatakse islandi sambla tarretist (25 g sammalt 1 l vee kohta, keeta 1-2 t. väikesel tulel, lisatakse mõnd keedist (marja) ja tarvitatakse tardunult.

Söögiisu puudumisel tarvitada värsketest võilille- (Taraxacum vulgare Wigg.) vartest saadud mahla seesmiselt.

Söögiisu puudusel, mis on tingitud venitusest, on tuntuim vahend nabahein ehk ehakaebus ehk tedremaran (tedremaran - Potentilla sylvestris Neck.), mida pannakse viina sisse ja juuakse.

Söögiisu ergutamiseks on väga tuntud vahend rabanduserohu ehk nõiakammitsa (nõmmeliivatee - Thymus serpyllum L.) tee.

Väga praktiline vahend söögiisu puudusel on mädarõika (Cochlearia armoracia L.) värske juure kaabe.

Kui söögitahtmine kadunud on, hina tigad [?hiina tilgad], arnikad, vehvermentsi, kõike kokku.

Venindhaiguse vastu on kuivatatud orikasapp. Tedremadara juured on ka venituse vastu ja annavad söögiisu, juurtest tehakse teed. Kõik maarohud peab enne jaani korjama.

Venitse ja söögiisu puuduse vasta on tedremadara-juure piiritus.

Kui haigel palavik on ja süüa ei taha, siss tuleb teha kuremarja kisseli, siis aab varssi süüma. Mõni käseb haput marjavedelikku juua anda, sii võtva palaviku tagasi ja tekitava üldse söögiisu.

Kõhu korrashoiuks joodi lagritsaleotise vett, söödi sibulat võileivaga - mis pidi ka söögiisu andma. Tarvitati ka apteegist ostetud „kõhuvalutilkasid“.

Söögiisu puuduse vastu peeti paremaks vahendiks piparmündiga segatud napsivõtmist; ka aniisi tilkasid.

Söögiisu puudumisest. - Söögiisu puudub, haput võtta, jõhviki või jõhvikavett, hapu klaarib ja on palaviku vasta.

Söögiisu puudumine ikki venitamisest, ikki venitamisest, ülespidi sirutad, siis venitad südame pindsooned ära, toit käib suus keerdu, sapiviha tuleb suhu. Külmetamisest ja venitamisest. Haput juua, jõhvikavett või, hapu klaarib, levavett hapu levast.

Söögiisu andjad.
Koi- ja raudrohu tee joomine 3 korda päevas enne sööki ½ klaasi korraga.

Koirohi on kõige seestmise haiguse vastu, aga ka puhastab verd ja annab söögiisu. Riiete hoiuks on soodne.

Hanetõberohust keedeti teed, mis andis söögiisu ja oli üheksa haiguse vastu.

Olin alles 3-4 aastane või veel noorem, umbes 1887. aastal, kui ma r-i ei saanud öelda. „Mannil pulud suus!“ rääkinud ja nutnud, aga ühtegi suutäit süüa pole vastu võtnud. Vanaisa, Mihkel Kalden öelnud: „Toh-oh-hullu! Kas tõeste ei saa tõbest lahti!“ Läinud siis vanaisa metsa ja toonud Lellu karjamaalt kadakapõõsaste all kasvavat anetõberohtu. See taim on kuusekolla taoline, aga mitte roomav. Ema keetnud sooja piima sees. Kui mõni tilk mu keelele lusikast anti, kohe tahtsin süüa: „Mannil ei ole pulu suus! Nänn, anna paikakku (võileiba), ma melle (maitsen)!“ Kohe tuli söögiisu. /---/

Koirohi - temast on abi kõhurikete puhul, annab söögiisu ja kosutab verd ka.

Söögiisu puudumine. Koirohu tee ja köömnetee annab isu.

Köömes teeb head söögiisu.

[Sibul. V. K. Лук. L. K. Allium cepa.] Söögiisu puudusel söödi sibulaid ja kui ei olnud liha ehk kala käepärast, siis söödi ka ikkagi sibulaid.

Koirohu tee on hea juua söögiisu puudusel, üks teeklaasitäis korraga. /---/

Kalmusejuure om selle vastu, kui inimesel söögiisu sugugi ei ole. Juure kuivatatakse ja tükike - ütte tollikese - võid panna tee sisse, tuu om väga kange.

Söögiisu puudusele aitas põdrasambla tee ja ka veel palderjani, võilille, kasepungade, raudrohu, teelehe ja tedremadala juurtest keedetud tee. Kui mõnest nimetatud rohust keedetud teed mõne korra juua, siis läheb kohe kõht tühjaks ja on vajadus toidu järele.

Kalmejuure pulbert teeme venituse vastu, närvide vastu ja söögiisu annab, südamehaiguse vastu ka. Veeaugus kasvab, pikad nagu ohumõõga lehed, vänge lõhnaga juur, kui katki teed.

Väga populaarne ravim vanaisa koduapteegis oli „ernestestament“ (kas mitte sama Lutsu „jänesetestamendiga“), pruunid piprataolised terad, mida leotati piirituses kuldpruuniks kibedaks venituserohuks. Seda võeti isupuuduse ja kõhuvalu korral.

Ravimtaimedest tarvitati veel pihlakaõisi köha vastu kui ka söögiisu tõstmiseks. Külmunud pihlakamarjad on vingumürgituse vastu (and. Joosani).

Raudrohi oli väga tunnustatud köha, maohädade puhul, söögiisu puudumisel ja verd puhastava vahendina. Rahva seas väga tarvitatav taim. Olen ise seda teed tarvitanud.

Mitme hädale.
1 kilo kaertele lisati viis liitert vett ja keedeti seni, kui vesi oli ära keenud. Siis lisada jälle viis liitert vett ja keeta uuesti. Kurnata segu läbi ja lisada üks kilo mett ka hulka sellele vedelikule ja keeta siis veel hästi läbi. Nüüd valada segu kõik emailitud nõusse ja lasta jahedas kohas 24 tundi seista. Siis täita see segu pudelitesse ja hoitakse alal õhukindlalt, ikka jahedas kohas. Tarvitades võib juurde lisada veel pisut jõhvikamahla ka. Ravib palavikku, neeru- ja põiehaigusi, siis veel on heaks rohuks igasuguste närvihaiguste puhul ja ka reumaraviks. Siis veel söögiisu andjaks ja ka unepuuduse puhul peab seda rohtu tarvitama. Raviks tarvitada tuleb seda kolm või neli klaasitäit päevas. Eks tule proovida.

Söögiisu puudumisel.
Söögiisu puudumisel soovitati juua palderjanijuurikatest valmistatud teed ilma suhkruta, üks klaas enne söömist.

Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Köömned - seedimishaiguste ja -häirete vastu (ka väikelastele). Tekitab isu, vähendab sooltegaase.

Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Koirohi - kõhuvalu vastu, seedehaiguste profülaktikaks, tekitab söögiisu.

/---/ Hiirekõrva tee pidi söögiisu andma. /---/

Koirohu tee on ka kõhuhädade vastu ja annab söögiisu.

Piparmündi tee on ka söögiisust.

Valgeärjape (valge ristik) on verekosutuse rohi ja annab ka söögiisu.

Köömned olli maohaiguste vastu ja and söögiisu.

Koirohi oli pälime. Rohkem söögiisu, tehti teed ka.

Kalmujuured, kui ei olnd söögiisu, siis pandi viina hulka ja joodi.

Koirohi - sie oli ka kõhuhaiguse puhul ja söögiisu puhul.

Koirohi ja raudrohi pannakse koos keema, kui inimesel oli siest venind ja valud, siis parandab ära. Ja kui ei süö, siis ka.

Köhulahtisuse vastu anti koirohtu, see oli viha, viha rohi teeb söögiisu.

[E. L.] Koirohi annab head söögiisu.
[J. L.] ... Ja kõhulahtisuse vastu. Ta on küll väga mõru.

Maasapp - tavaliselt öeldakse tõrvalill. Tal on kitsad, piened lehed, ruosad õied. Korjatakse õitsemise ajal, kuivatatakse. [Kasutati, kui] magu oli haige. Tema kiirendab siedimist ja tieb head söögiisu.

Kalmusejuure teed tarvitatakse isupuuduse, neeruhaiguse ja südamekloppimise vastu.

Kalmusejuure pulber olevat kaunis hää söögiisu puuduse vastu ja mõjub tervendavalt igasuguste tõbede vastu. Tarvitada tuleb teda natuke, 0,5-1 teelusikatäis enne sööki.

Kalmus [rahvapärane nimetus puudub]. Kalmuseteed tarvitatakse isuäratamiseks.

Kalmus (Acorus Calamus L). Juuretee annab söögiisu ja kaotab südamekloppimise.

Kalmus (Acorus Calamus L). Juuretee annab söögiisu ja kaotab südamekloppimise.

Köömned (Carum Carvi L). Tee on söögiisu andja, korraldab mao seedimistegevust.

Piparmünt, sellest suab kua hea tee, vahel harva juua, annab söögiisu. Meil on kohe peris kultuurtaimi. Sadala apteekri käest saime. Kõlbab verivorstile maitseaineks panna, kui muud maitseainet ei õle, nagu seda on ette tulnud.

Kalmujuured on kua head kõhurohud, kui kõht korras põle. Kalmujuure pulbrit kolm teelusikatäit päevas võtta aitab kua mõne hädale, paneb seedimise kõrda ja parandab vähihaigust, kellel mauvähk on, ja annab söögiisu.
Ennemalt vanad inimesed soovitasid, et tuleb iga hommiku üks teelusikatäis kalmujuure pulbrit ära võtta, on mitme haiguse vasta, peletab haiguse eemale.

Valge ristik - valgeärjap.
Valgeärjap vai verekosutusrohi. Valgeärjapest tehtud tee annab söögiisu.

Piparmünt - vehmerments.
Vehmermentsi tee annab söögiisu.

Koirohi [Artemisia absinthium].
Arstirohuks tarvitatav: südamehaiguse ja ka isupuuduse vastu. Selleks tema keedist juua. Ka olevat seestvalu vastuline - keedist juua.

Kalmus, kalmud (ainsuses: kalm) [Acorus calamus].
Tarvitatakse seda taime, nimelt juurt, söögiisu äratajaks ja kõhuvalu vastu. Selleks võetakse sisse kuivatatud ja peeneks tehtud juurepulbrit. Et ta väga viha sisse võtta on, siis segatakse suhkruga, mis viha maitset vähendab.

Anetõberohi [Lycopodium selago]. Keedetakse vee sees ja antakse seda vett loomadele sisse, kui loom nõiutud. Näituseks hobune ei seisa karjasmaal, läheb järjekindlalt naabri karjasmaale ehk põllale, siis on ta nõiutud, „vaev peale pandud“, ning anetõberohu vesi aitab. Vahest võtab ka inimene endale sisse seda vett, kui söögiisu puudus, kõht lahti või muu sarnane nõiutud häda.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
Vanasti nimetati paljusid taimi teiste nimedega kui praegu. Nii nimetati ja nimetatakse veel praegugi takjaid - äiakaela- ja kõbralehtedeks, põldosja - konnaoismadeks ja oravasabadeks, vereseletuserohtusid nimetati viinarohtudeks.
Vanasti ei olnud ka saadaval kõik rohud, mida praegu haiguste vastu tarvitatakse, ja siis korjati maast taimi ja pruugiti haiguste vastu. Nii korjati maas kasvavaid kaituseid, millest tehti teed ja joodi, kui taheti söögiisu äratada.

Kasekõbjast (Kasetael - Polyporus ?) tarvitetakse Aegviidu ligidal Kosenõmmel (küla). Kõbjasepuru keedetakse teeks, see annab vanale inimesele söögiisu.

Soo-oa lehtede teed tarvitatakse söögiisu puudumise puhul ja kui seedimine korratu.

[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Köömned. On meile sarikaliste perekonnast tuntud umbrohi. Kasvab kraavide ja teede ääres. Laialt tarvitatakse maitseainena köömnete seemneid. Arstimiseks valmistatakse apteekides köömnetest köömnevett, mis hästi maos seedimisetegevust korraldab ja seega tähtsaks osutub. Koduselt keedetud köömnetee on kui hea söögiisu ärataja ja tervislik jook. Peale selle rohuks seest täisajamise korral. Köömneõli pealt määrides on algava inglishaiguse vastaseks.

Kalmuselehti tarvitatakse tinktuuride tegemiseks ja need tarvitavad tinktuuri, kellel seedimine nõrk oli. Ta äratas söögiisu.

Kalmusejuuri tinktuuride valmistamiseks kui isuäratajat.

Kalmuseid tarvitati söögiisu tõstmiseks.

Köömnetee söögiisu äratamiseks ja korraldab seedimist.

Põldmeelespea /---/ Myosotis stricta (Familie Boraginäe). Seemned supi sisse pannes andvat söögiisu (helesinised).

Seatilk /---/ Equisetum arvense (Familie Equisetauäe). Supi sisse pannes andvat head söögiisu.

Võilill /---/ Taraxacum officinale (Familie Composetae). Seemned annavad söögiisu.

Kalbusejuured - söögiisu rohi, piirituse sees.

Kalmusetaime juurte ja juurikate leotist piirituses tarvitati isuäratajana.

Köömneid kasvab savisel maal teede ääres. Temast valmistatud tee on hea söögiisu tekitaja ja korraldab ka seedimist.

Kalmus on rohuks isu puudumise, südamekloppimise, neeruhaiguse, luuvalu, sapihaiguse ja paistetuse vastu. Seks võetakse üks lood kuivatatud ja peenekslõigatud juuri poole toobi veega.

Kalmus - kalmusejuurikat ja -juuri leotatakse vees ja piirituses niinimetatud tinktuuride valmistamiseks. On seedimine nõrk, siis rahvas tarvitab kalmusetinktuuri kui kibedat isuäratajat.

Kuivamaa sassaparilla juured olid inimese jaoks. Neid tarvitati siis, kui söögiisu kadunud oli, siis näriti neid juuri.

Umurid - äratavad söögiisu ja tarvitatakse ka loomahaiguste vastu.

Umurid on söögiisu äratamiseks.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstimiseks, värvimiseks, nõidumiseks.
Arstimiseks.
Umurid on söömaisu vasta.

Verirohud on söögiisu vasta.

Palderjan - juured riivitakse peeneks ja võetakse enne sööki sisse. Äratab söögiisu.

Kaebtusetee annab söömatahtmist.

Pärn - õitest tee paneb higistama, kaotab palaviku, annab söögiisu.

Vaher. Õitest tee, mahl on magus, annab söögiisu.

Raudrohu tee kopsu- ja südameastma vastu kergendab palju - laseb röga välja köhida. Annab söögiisu.

Piparmündi tee. Kõhuhaigused, südamehäired, annab söögiisu.

Ravimtaimedest.
Teed.
Koirohi: õitsemise ajal noppida, siis kui õied kollast värvust näitavad.
Minule isiklikult mõjus see tee heasti kõhulahtisuse juures, ka maksahaiguse vastu. Ma jõin teda ainult kaks korda, siis kadus valu maksa ümbruses ja üldiselt tundsin end paremini. Ka andis mõnekorraline koirohu tee joomine mulle head söögiisu. Isegi kui vahel süda paha, aitas mõni lonks sellist teest. Järjekindla joomise järele ta aitas isegi meeleolu tõsta, kuid siis ainult lahja teena tarvitatult. Kange teena ta mõjus järjekindlalt juues kõhtu kinnipanevalt, tähendab ebasoodsalt.
Üle veerand liitri korraga, kange teena kaks minutit keedetud, peotäis kuiva teed ja lastes tõmmata mitte otsesel tulel. Ta mulle oli harilikult tarvitamiseks, kui vajasin tõhusamat abi temast.
Üks 10 cm pikkune õiteoksake kuivatatult ehk värskelt aitas keeva vee sees, korra lastud üles keeda, lahja joogi, teena tarvitada.

Võilille juured: isuäratavad. Veerand liitrit tarviduse korral. Jooksva vastu võib teda juua üks nädal järjest, siis paus, siis uuesti paari päeva järele üks nädal, kuni tuntakse paremust. Siis võib vahetada mõne muu teega, siis jälle juua. Krooniliste haiguste juures on vaheldus tähtis, kuid kordamine soovitav. Järjekindel tarvidus peab olema vahedega.

Ravitaimed.
Koirohi: õitsemise ajal noppida. Minule isiklikult mõjus heasti kõhulahtisuse juures, ka maksahaiguse vastu ma jõin teda. Ainult kaks korda, siis kadus valu maksa ümbrusis, ka andis ta mulle head isu. Kui süda paha on, üks lonks koirohu teed, mulle heasti aidanud.
Järjekindla joomise järel aitas ta isegi meeleolu tõsta, kuid lahja teena.
Kange teena järjest ta mõjus kõhtu kinni pannes ebasoodsalt. Nii ma võtan teda, kui ma tunnen “isu” ta järele. Veerand liitrit korraga kaks minutit keedetud, võib olla paar grammi kuivatatud taimi.

Kalmust tarvitatakse siis, kui söögiisu põle.

Kalmust tarvitatakse siis, kui söögiisu põle.

Kalmus [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kalmusejuure tee: üks lood peeneks lõigatud kuivi juuri poole toobi vee kohta on abinõu isupuuduse, inglishaiguse, kahvatõbe, külmatõve vastu.

Söögiisu tõsmiseks joodi ungruteed, mis aga pea kangesti uimaseks tegi.

Ubaleht - söögiisu äratav, seedimisvahend.

Koirohu viin - venimiserohi, annab söögiisu.

Sooingverid - juurte viin hea venimiserohi ja annab söögiisu.

Söögiisu puudus: isujuur, kalmus, koirohi, köömned, maasapp, maasikas, naerid, palderjan, punad.

Kalmusejuure tee on värskendava mõjuga, puhastab verd, söögiisu puuduse, sooltekanali limastamise, inglishaiguse, näärmetõve, jooksva, maksa-, põrna-, sapi- ja neeruhaiguste puhul, kergendab kuupuhastust ja mõjub rahustavalt südamekloppimisele.
(2-3 klaasi päevas, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta.)

Koirohu tee (4-5 grammi klaasi vee kohta), 1 supilusikatäis iga kahe tunni tagant - puhituse, kõhulahtisuse, isupuuduse, kõhuusside, krampliku oksendamise, maksatõve, kollatõve ja verevaesuse puhul.

Põldhumal (maasapi tee). 15-20 grammi 1 liitri vee kohta, 1 klaasitäis soodustab kõhumahlade tegevust, annab söögiisu. Kõhukinnisuse, neeru- ja maksahaiguse puhul, palaviku, kollatõve ja altkeha valude vastu. Pesemine kange teega parandab nahahaigusi.

Mädarõigas, tema kaabet tarvitati söögiisu puudusel.

Ubaleht, thee annab söögiisu, parandab lahtisi igemeid.

[Ärakirjutatud]
[Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.]
Kalmused: on 16. aastasajal Aasiast Euroopasse toodud. Nüüd kasvavad nad igal pool jõgede, kraavide ja järvede kallastel. Kalmuse mõlajad lehed asetsevad maa peale ulatuval juurikal. Tema juurikat ja juuri leotatakse vees ja piirituses niinimetatud tinktuuride valmistamiseks. On seedimine nõrk, siis tarvitab rahvas kalmusetinktuuri kui kibedat isuäratajat.

Küümne. Söögiisu puuduse vastu.

Kadakamari. Hea söögiisu andmine. Tee kaudu.

Nõges. Urtica. Nõgene. Raudnõgene U. urens L, suurnõgene U. dioica L.
Kuivatatult tarvitatakse varsi söögiisuandja teena - raamatutarkus (vist).

Kalmused (hilja sügise ja vara kevadel): juuretee, kümme grammi ühe liitri veele keeta. Kirpude vastu, parandab laste isupuuduse, rahhiiti, verevaesu vastu, luujooksva, südamekloppimise, kõhulahtisuse vastu, loomadele söögiisu puudumisel.

Ráinfanø-gräss (Tanacetum vulgare) [tõlk: ráin - põllupeenar]. Kõlbab mitmel pool. Puhastab vere, annab söögiisu, kõhuvalu vastu. Kui keegi endale haava lõikab, pigistatakse taimemahlast haavasse. Tee juuakse külmalt, ilma suhkruta. Tarvitatakse ikka edasi.

Koirohi. Arstirohuna tarvitatakse taime õitsvaid latvu, mis pärast korjamist tulevad kuivatada. Koirohu tee on kõige parem vahend kõhulahtisuse, isupuuduse ja kõhu-usside vastu. /---/ Teed ei tohi aga juua palju, sest siis ta mõjub uimastavalt.

Köömned. Arstirohuna tarvitatakse ta seemneid, mis pudenevad kergesti vartelt pärast kuivatamist. Köömneteed tarvitatakse kõhukorratuste, söögiisu puuduse ja puhutuse korral. Ka pannakse köömneid leivasse.

Kui teine inimene oli söögiisu ära võtnd, siis näridi miisujuurt, see pani kangesti oksendama, siis hakkas jälle sööma. Seapõrsastele anti ka seda sisse.

Veel mis kasub, mirti, teeääri pidi ka kasub, tsaid piab juuma, et tuleb ka söögiisu.

Purjan - gorki palõn, ta kasvab pikk, 1,5 meetert, on nisuke halli karva. Ta on igavene gorki, tast daže tšaid teha dlja apetiita.

Lastele kehvveresuse puhul anda käbiheina teed.
Tänassilma jõe org on vesine ja siin kasvab käbiheina, mõned kutsuvad haava- e porirohuks. Seda taime korjatakse õitsmise ajal, nii latvu kui lehti, millest keedetud teed pakutakse neile lastele, kel kehvveresus või näärmetiisikus, 1-2 kl päevas. Tõstab söögiisu ja ajab ka kusele. Võtta 4-5 näpuotsatäit kuivatatud teed ja kallata keev vesi peale, las tõmbab öö otsa.
Taime leiad üles tiigi- või veekogu kaldalt, lompidest, soostuvatest kraaviäärtest. Taim kasvab 15-60 cm kõrgeks, õied pruunjad, kollakad, väga okslikud, lehed 3-5 otsalised, ahenevad, keskmine leht pikem. Seemnenutid tahavad jääda riiete külge. Leidub suvel ja septembriski.

Lauk (Allium sativum) - meile on tuntud porrulauk, sibul, küüslauk ja nende uhked langututid peenardel. Taimi on kasutatud seedeelundite korrastusel, vererõhu alandajana, veresoonte lupjumise tõkestamiseks, samuti veresoonte laiendamiseks. Keedist kasutatakse klistiiriks, soolenugiliste (naaskelsabade) väljutamiseks; küüslaugumahl on tugeva toimega mädanevatele haavadele, nohu puhul, söögiisu tõstmisel, aitab urineerimisel, toitude maitsestamisel ja sekselu tõstmisel. (Teave igapäevasest elust K. J.)

Ubaleht (Menyanthes trifoliata) - kraavides ja madalail heinamaadel kasvav 15-30 cm kõrgune taim, millel 5 kroonlehega punakasvalged õied. Droogiks ubalehed (rootsudeta). Keedis tiisikuse, köha ja teiste rinnahaiguste puhul, samuti kõhuusside korral. Pulber parandab venitust ja seedehäireid. Tee (20 g 1 l vee kohta, 1-2 kl päevas) aitab lahtiste igemete, palaviku, kõhu- ja maksahaiguste, samuti isupuuduse korral. Loomadele on see ravimiks köha, punataudi, maksahaiguste ja katku puhul (suvel anti kuivatatud taimi, talvel kuivi lehti ja varsi). (Teave kuuldud 37 a. naiselt, 1950. a.-l. Purila külas.)

Võilill (Taraxacum officinale) - 15-30 cm kõrgune taim, õied kollased. Droogiks on korjatud juurt (õitseajal). Mahl (2-3 sl päevas) ja tee (1-2 kl päevas) sobib verepuhastuseks, isuäratuseks, seedimise korrashoiuks, hemorroidide ja põrnahaiguste raviks. Mahl ravib ka nahahaigusi. Tinktuur (10 t korraga 2-3 korda päevas) on leidnud kasutust kollatõve, maksa- ja neeruhaiguste puhul. Olla ettevaatlik: kõik ei kannata! Eestis läks moodi 1980. aastate lõpul kasutada lehti salatiks, õisi aga kunstmee valmistamiseks. (Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

Kui süia ei taha, siis võeti jahukivi silmaaugust teri ja söödi neid, siis tuli isu tagasi.

Juudisitt, kui lajalt tuntu "kaehtusõ rohi", saap egasugutse haiguse vasta pruugitus. Kõrd andas tedä rabamise vasta, kõrd sisemätse valu vasta, kõrd kui rohto, et tuu läbi nimelt lastõlõ söögiisso saasi. Kaehtusõ kaitsjas köütvä tedä mitmõki ebauskliku lastõlõ kui loomõlõ nöörikesega kaala. Ravvatossu tegemise man pandas ka raasokõnõ juudisitta palava ravva pääle, et tossu tegemine mõosi. Mõnõ pruukva juudisitta ka hambarohos.

Puutinktuur (Tinct. lignorum) 20-30 tilka korraga 1-2 korda päevas - isurohi nii loomadele kui inimestele.