Haiguste märksõnad

Kirbud

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H, R 9, 146 (ad27a) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Kurepõlv. Kirpa vasta pruukimine nubukraut[?].

H II 24, 228 (255) < Helme khk., Jõgeveste k. (1887-1889)
Kirpude vastu riputati katkilõigutud kalmuseid ja mõruheinu (Flohkraut) põrandale.

H II 52, 48 (30) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Pännül.
Kirburohi magamiserõivastõ sisse, koide vasta rõivastõ sisse. Lammastelle kopsohaigusõs rohos süütä.

H III 5, 618 (1, 2) < Tori khk. (1889)
Kalbusid (kalmusid) ja hundihambaid pruugitakse kirpude vastu rohuks.
Kalbused võetakse kõige juurtega maast üles ja pannakse igale poole riiete sisse. Voodid, kus kalbused sees on, sinna ei pea kirbud iialgi tulema.
Hundihambad aga kuivatatakse enne ära ja nende seemneid ja lehe puru pannakse riiete vahele.

E 56667 (69) < Tallinn l. (1926)
Kui tuas palju kirpa on, korjaku sookaelud (kaerad), pillugu põrandale maha, siis ei ole enam kirpa.

E 58799 < Tarvastu khk. (1921)
Kalmuse õied ja juured kuivatatakse räästa all ära, siis leivaahjus, tehakse pulbriks. Siis on hea kirburohi. Kui sisse võtta, siis võtab kõhu kinni, võib ka viina sisse panna. Kuid peab inimese kalmus olema, mitte soo-ingver (seajuur), mis inimese ära suretab. Inimese kalmuse tundemärgid: ümarik, mitte kolmekandiline. Ülepea pidada kalmusid 5 sorti olema.

EKS c, 74b < Saarde khk. < Põlva khk. (1891)
[Araceae. Acorus calamus. Kalmus] Lehed värskelt kirburohuks tarvitatud.

ERM 2, 1779/80a < Helme khk. < Tarvastu khk. (1921)
Kalmuse õied ja juured kuivatatakse räästa all ära, siis leivaahju, tehakse pulbriks. Siis on kirburohi. Ehk ka sisse võtta, siis võtab kõhu kinni. Ehk viina sisse panna. Kuid peab inimese kalmus olema, mitte soo-ingver = seajuur, mis inimese ära suretab. Inimese kalmuse tundemärgid: ümarik, mitte kolmekandiline. Ülepea kalmusid 5 sorti.

ERA II 285, 50/1c < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Kõrvenõgeseid toodi, tuppa kirpude kaotamiseks.

E 3899 (41) < Halliste khk., Kaarli v., Saaremetsa k. < Paistu khk. (1893)
[Arstimised]
Kirbusid ära kaotada tuleb "anipaju" lehtedega, kui neid tubaka moodi on katki lõigatud ja põrantude peale nii kui ka sängidesse on laiali pillutadud.

E 13946 (94) < Audru khk. (1894)
Suure Neljapäeva hommikul peab lepa luuaga enne päeva tuba pühitama ja pühkmed põllule rattarööpasse visatama, siis ei sigine kirbud.

E 17035 (2) < Halliste khk., Kaarli k. (1895)
Kirpusid ära kaotada, tuleb "anipaju" okste ja lehtedega, kui neid tubaku moodi katki on lõigatud ja põrantu peale nii kui ka sängidesse on laiali pillutud.

RKM II 381, 277 (19) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Kalmus.
Kalmuselehed pandi põrmandu pääle, kui kirpe olli pallu. Niideti maha ja värskelt kohe pandi.

RKM II 385, 37 (48f) < Tori khk., Levi k. (1985)
Kalmusejuurikas.
Nõrk tee soodustab seedimist. Laste vannitamisvette lõigatakse pisut juurt. Lehed ja juured kirpude ja sipelgate tõrjeks. Tekitab toas (aidas) mõnusa lõhna.

Vilbaste, TN 11, 4e < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Trifolium arvense - kirburohi (raputatakse põrandale, siis kirbud poevad sisse ja pühitakse välja).

Vilbaste, TN 11, 255 < Valga khk., Valga l. < Karula khk., Kaagjärve v. (1963)
Jõeäälmas, ’kalmus’. Juured on kõhurohi, lehed kirpude vastu.

Vilbaste, TN 11, 265 < Nõo khk., Elva l. < Räpina khk., Veriora v., Virsküla k. (1963)
Kalmused - tarvitati kirpude vastu. Lõiguti kõige juurtega põrandale maha. Kirbud siis hävinesid.

Vilbaste, TN 11, 272 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Sõnajalad on kirpude vastu. Mõned magavad, sõnajalad voodis külje all; pidada väga hea rohi olema tervisele.

Vilbaste, TN 11, 372 (9) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Sookail [kirjakeelset nime pole märgitud] [Ledum palustre sookail] [nõges].
„Kui siad punataudis, siis kohe aidiku sigadele piale loopida, nenda kui nõgeseid. Mõni piab enesele, kui on jooksva, siis voadikunka (aluskoti) sees. Ka on see siis hia kirpude vasta. Muudkui igaüks ei kannata seda, sellest, et sookail on vänge hais, nii et paneb kohe pia valutama. On nisike ilusa õiledega ja kasvab nigu poesas kohe soakünkadel. Õiled valged, lehed ninda kitsukesed.“

Vilbaste, TN 11, 378 (31) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
a) kirburohi, b) koirohi [kirjakeelset nime pole märgitud] [? Artemisia absinthium L koirohi].
„Minu paaba [vanaema] ikke korjas kirpu- vai koirohtu kirpude ja koide vasta.“

Vilbaste, TN 11, 438 (43) < Iisaku khk., Iisaku al. (1961)
Aedkirburohi - see on seatapja. Ega muidu seda siga sööma hakkagi, aga kui on raiutud sia söögi hulka, siis võib siga surra. See on väga mürgine. Kui on kuivatatud, siis on kirburohi.

Vilbaste, TN 1, 219a < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Taimed, hainad:
Kalmus. Kasvab järves, jões, lompides. Kuivatunult voodikotis ei lase kirbul sigineda. Juured annavad sigadele söögiisu ja tervist. Teine jagu kalmust kasvab kuival maal.
/---/

Vilbaste, TN 1, 311 (35) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Viharohi, k(r)ipirohi, kirburohi [Polygonum hydropiper].
Tuntud kui kirpude hävitamise rohi. Kus kirpa palju, nagu voodis, sinna pandakse voodilinade või tekkide vahele neid taimi, siis kaduva kirbud ära. Sellest saanu ka vististi see nimi. - Taimede tarvitus kirpude vastu on kohe korjates - toorelt.

Vilbaste, TN 1, 472e < Kullamaa khk., Piirsalu v. (1929)
Mündid ja kalmused toodi voodisse, nende lõhn ajas kirbud ja lutikad voodist minema.

Vilbaste, TN 1, 570 (10) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Kirburohi. Kerburohud. Nendega pidada kerpa kautatama. Ka teadmata, kuidas.

Vilbaste, TN 1, 604 (2) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1931)
Kalmukad pandi magamiskotti, kaotavat kirbud ära.

Vilbaste, TN 1, 682 (1) < Palamuse khk., Varbevere < Nõo khk., Luke v. (1933)
Saadan juuresolevalt kaks taime, mis mõlemad määrata.
Üht, arvatavasti põldmünt, kutsutakse kirbuheinaks („kirbuhain“) ja tarvitatakse kirpude vastu kas põrandale või voodisse riputatult (Luke vald, Tartumaa).

Vilbaste, TN 2, 313 (9a) < Kanepi khk. (1929)
Pänul (Artemisia absinthium) on hää kirpude ja koide hävitaja.

Vilbaste, TN 2, 313 (19) < Kanepi khk. (1929)
Sookaigast (Ledum palustre) tarvitatakse lutikate, kirpude ja koide hävitamiseks.

Vilbaste, TN 2, 314 (22) < Kanepi khk. (1929)
Ubalehte tarvitatakse kirpude vastu.

Vilbaste, TN 2, 318 (73) < Jõhvi khk. (1929)
Sõnajala lehti tarvitatakse voodisse pannes kirpude hävitamiseks.

Vilbaste, TN 2, 474 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Koirohtu tarvitati koide hävitamiseks ja kirburohtu kirpude hävitamiseks. /---/

Vilbaste, TN 2, 604 (2) < Mihkli khk., Veltsa v., Oidremaa k. (1934)
Kalbuseid tarvitakse kirburohuks.

Vilbaste, TN 2, 666 (19) < Räpina khk. (1930)
Kalmusejuurtest tehakse kirburohtu - “insektapulber”.

Vilbaste, TN 2, 668 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanasti, kui puudusid kõiksugu arstirohud, siis tarvitati taimi.
Kalmuse- ehk tatersäla juuri tarvitati sisemise haiguse vastu ja lehti kirpude hävitamiseks vooditest.

H II 43, 357 (6) < Suure-Jaani khk. (1892)
Kirburohi /---/ Poligonum (Familie Polyconca). Pandakse sängidesse, et kirbud ära kaovad (rohelised).

H II 43, 360 (26) < Suure-Jaani khk. (1892)
Muruhein /---/ Polygonum aigulare (Familie Polygonäe). Kaotavat kirbud ära.

H II 43, 361 (37) < Suure-Jaani khk. (1892)
Kukkekuused /---/ Eguistum silvaticumi (Familie Equisetacea). Hoidma kirpa eemale.

H II 43, 362 (44) < Suure-Jaani khk. (1892)
Villpea /---/ Eriphorum (Familie Cyperaceae). Pantakse magades kottide sisse kirpude ja lutikate kaotamiseks.

H II 43, 363 (56) < Suure-Jaani khk. (1892)
Tommikas /---/ Prunus padus (Familie Amykdaleä). Selle luujahu olevat kirpudelle ja täidelle suretav.

Vilbaste, TN 7, 49 (34) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Raudnõges. Kõrvenõges. Kirpude vastu. Toodi tuppa, raiuti puruks ja riputati põrandale.

Vilbaste, TN 7, 262 (29) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Suured nõgesed kirpude vastu, tuleb põrandale nõgesed laotada laiali, siis varsti kirbud kaovad.

Vilbaste, TN 7, 383 (3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Voka k. < Jõhvi khk., Kohtla v., Hiie kiigu t. (1929)
Maarjasõnajalg.
Oli kellelgi liig palju kirpe majas, siis toodi maarjasõnajalgu.

Vilbaste, TN 7, 390 (17) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdruma k. (1931)
Sõnajalga kasutatakse kirpude kaotamiseks.

Vilbaste, TN 7, 396 (39) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Kirburohi - tuuakse riiete sisse kirpude hävitamiseks.

Vilbaste, TN 7, 405 (26) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Koirohuga hävitatakse kirpe.

H, R 9, 146 (ad27b) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Kirpa, lutikit ja kirgestet [prussakate] vasta keedetäs suukanarikka ja tulilille ja leemega tsiugutas sinnä, koh kirbu ja lutise ehk kirgese omma. Täie vasta tetäs rohto elavast hõbehest ja magehest võiust, mis kokko seätäs. Määntäs hius kokko. Tingu lõpese lipega är.

Vilbaste, TN 3, 544 (7) < Tartu l. (1932)
Kirburohi lõigatakse osadeks ja pannakse põrandale ja magamiskottide alla - aitab kirpude vastu.

Vilbaste, TN 11, 233 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Kalmusejuurt ja lehti tarvitati kirpude vastu. Need puistati põrandale ja pandi ka sängikoti alla.

Vilbaste, TN 2, 313 (1) < Kanepi khk. (1929)
Milleks tarvitatakse rahva seas taimi.
Võrumaal Kanepi kihelkonnas.
Kalmuseid (Iris germanica) [Acorus] tarvitatakse koide ja kirpude vastu.

RKM II 101, 463/4 (158) < Häädemeeste khk., Kägiste k. (s. Vaher), s. 1873 (1960)
Kirbud on hooletusest, laiskusest, mustusest. Parandite pääl olli liiv, kirbud tekivad hullusti liiva sees. Kõige esmalt panti kirbude vasta need kirbueinad või konnaeinad, kalmused ja raudnõgesed, neid aeti hästi maha ja soola visati maha. Keeva vett kallati maha ja voodid uhuti keeva veega.
Märkus: kirbu- ehk konnaheina ei tea ilma nägemata, kas on Polygonum aviculare L. või mingi muu, rahva seas on mitu kirbuheina.

RKM II 111, 75 (209) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Vanasti oli palju täisid, aga siis oli igas peres saun ja iga nädala pesti. Kirpe oli ka palju, sest olid muldpõrandad, aga nende vastu toodi soost kaeluoksi ja raputati neid põrandale.
Täide jaoks oli ka täisalv - elavhõbeda salv rasvaga segatult. Seda hõõruti juuste sisse.

RKM II 160, 42 (25) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Kirp. Maarjasõnajalgu pandi voodi.

RKM II 348, 362 (20) < Äksi khk., Kõdu k. (1980)
Kirpude jaoks toodi kalmusid, pidavat kartma.
Nad pidid ka valge peale minema (näiteks valge taldrik maha).

RKM II 356, 377 (159) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Kalmusejuuri tarvitati ka. Need kasvavad jõepõhjas ja kraavides. Taim tõmmatakse juurega üles ja juurikas kuivatatakse. Kuiv juurikas jahvatati pulbriks, näiteks kohviveskiga, ja riputati söödikute hävitamiseks igale poole (näiteks kui taheti hävitada kirpe, täisid).

RKM II 368, 135 (65) < Äksi khk., Raigastvere k. (1978)
Kirpudele pandi kirburohtu. Laualõhede vahele pandi, et ei tuleks. Toorest peast tõime seda kirburohtu.

RKM II 371, 687 (26) < Viru-Jaagupi khk., Nurksre k. < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. (1984)
Kirpude vastu tuli sõnajalgu (ma ei tea, mis sorti) panna põrandalaudade vahele.

RKM II 375, 155 (22) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Majas kirpude vastu võideldi nii, et põrandaid pesti seebikiviveega. Peres tuli valge voodi ja ihupesu pestes alati ka keeta. Siis hävisid kirbud ja kirbumunad. Sõnajalalehti ja kalmusejuuri tuli põrandale raputada, need hävitasid kirpe. Tragi naine püüdis elava kirbu ka kinni ja tappis küüne all ära, enne seda kahe sõrme vahel uimaseks pigistanud.

RKM II 380, 27/8 (34) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1985)
Tõrje elamusöödikute vastu - kirpudele pandi põrandale sõnajalgu või ka kalmuseid (värskeid lehti ja juurikaid). Hiljem pühiti koos kirpudega välja. Valgeid laudpõrandaid pesti keeva veega.

RKM II 384, 176 (36) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Kirbud.
Värskeid raudnõgeseid pandud laiali põrandale, voodi ja ka kõik võimalikud kohad täis, lastud 24 tundi seista ja aitas.

RKM II 384, 411 (55) < Keila khk. (1985)
Kirpude (ka täide) puhul viidi aluspesu ja voodiriided mõnikord sipelgapessa. Veidi ajaga sai puhtaks. Vanaema viis voodiriided talvel õue lumehangele, suvel raputas neid vee kohal.
Kõige paremini aitasid kirpude vastu siiski toapõrandale puistatud kalmuselehed.

RKM II 385, 128 (70) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1984/5)
Kuulsin noorpõlves Häädemeestel, kuidas kirpudest vabaneda. Voodikottide ümber puistada tükkideks lõigatud kalmuseid, voodi alla põrandale ka. Kirbud jäävad uimaseks, kukuvad põrandale. Pühitakse koos kalmusega kokku ja põletatakse.
Samaks otstarbeks võis kasutada piparmünti - mõlemad on tugeva lõhnaga.

RKM II 391, 295 (67a) < Tarvastu khk. (1984)
Kirbude tõrjeks oli, et värskeid kalmuseid põrandale lõikuda. Lutikade tõrjeks oli keev vesi ja petrolium, kuhu õieti ka midagi muud pidi pandama. Kilgide tõrjeks oli, et pidi hobuse kabjatükke truubi taha peitutama.

RKM II 391, 430 (21) < Urvaste khk., Antsla l. (1985)
Kirpe hävitati kalmustega, mis lõiguti põrandale. Põrandat võis pesta seebikiviga. Lutikaid kõrvetati kuuma veega ja valati üle masinaõliga. Kui aga väävel pandi kaussi põlema, suleti uksed ja aknad, siis suits tappis kirbud kui ka kärbsed ja lutikad. Väävel põleb väikese sinise suitsuga. Sama tehti ka tünnidega, mida taheti puhastada - pandi väävel kummulikeeratud tünni all põlema.

E 40536 (35) < Pärnu khk. (1900)
Kirpusid kaotada on kõige parem vanakuu lõpikul, just kuuriivamise ajal. Siis kaseokstest veike vitsakimp teha ning seega magamiseasemid üle pühkida ja ka põrandid võida kimbuga tõmmata. Kaduda siis kirpud.

E 8°3, 4 (26) < Rõngu khk., Elva l. (1925/6)
Põrmandud vaja pühkida kirburohtudega, siis kaovad kirbud.

E XI 57 (155) < Tartu-Maarja khk. < Tartu l. (1928)
Kirpude vastu.
Kui majas palju kirpa, tuuakse kirburohtu ehk kirbuheina majasse ja laotatakse põrandule. Kirburohi kaotab kirpa. Kirpude käes kannataja toob õlgi, paneb need majja, sütitab natuke põlema ja laseb enese peale õlesuitsu. Õlesuits peletada kirbud ära.

ERA II 7, 282 (7) < Märjamaa khk., Konovere k. (1928)
Kui toas on palju kirpa, siis tuuakse toapõrandale nõgeseid. Nõgesed kaotavad kirbud.

ERA II 113, 593 (44) < Saarde khk. (1932)
Kirpude ärakaotamiseks tarvitatakse kalpusejuuri ja -lehti. Kalpusejuured või -lehed tulevad peeneks raiuda, ükskõik, kas kuivatatult ehk toorelt sangidesse ehk riiete vahele riputada ja kirbud kaovad kohe, sest nad ei kannata kalpuse lõhna.

ERA II 141, 105 (65) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Kirpude vasta on kirbu- ehk päevarohi. Sii rohi tambi katki ja riputa asemete (voodite) alla maha.

H III 27, 204 (13) < Tallinn l. (1897)
Nõgesed ja sõõnjalad kautavad kirbud sängist ja toast.

H III 19, 329 (16) < Halliste khk., Kaarli v., Saaremetsa k. < Paistu khk. (1894)
Kirbusid tuleb ära kaotada „anipaju“ lehedega, kui neid tubaku moodi katki on lõigatud ja põrandude peale nii kui ka sängidesse on laiali pillutud.

H III 5, 61 (21) < Kaarma khk. (1888)
Kui kirbud väga söövad, siis pane raudnõgeseid asemele ja heida ise keskele, siis sind ükski kerp ei söö.

H II 58, 66 (18) < Jüri khk., Kurna v. (1896)
Kui kerbud söövad, siis kästakse särk seljast ära võtta ja vastu kõrvenõgeseid peksa, siis kauvad kerbud küll ära, aga nõgeste okkad jäevad sisse, mis veel hullem on.

H II 25, 263 (293) < Helme khk. (1889)
Anipajo luvvaga pühites põrmandut, kaose kirbu ärä.

ERA II 270, 39 (8) < Paistu khk., Rimma v. < Kõpu khk., Puiatu v., Rõssa t. (1940)
Kui kirpusid palju majas.
Kui kirpe oli palju, siis pidi jällegi tooma hanipaju oksi ja tegema neist luuda, siis pidi selle luuaga kolm neljapäeva hommikud pühkima kõik kohad läbi ja luud tuli põletada ära ja tuhk visata pärituult, siis pidid kirbud kaduma jäljetult.

ERA II 189, 269 (17) < Pühalepa khk., Palade k., Hunga popsikoht (1938)
Vanas kuus teha kaneprohu luud ja sellega parandat pühkida, siis kirbud kaovad.

ERA II 203, 293 (106) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Kirp - kirbud arvatakse ära kaduvat, kui voodisse pannakse kalmuseid.

ERA II 251, 197 (48) < Kullamaa khk., Suur Kalju k., Veskevälja saun < Märjamaa khk. (1939)
Raudnõgesega kaotakse kirpa. Aea toored raudnõgesed tuppa laiali, siis kirbud kaovad selle järele ka ära.

ERA II 162, 248 (42) < Räpina khk., Tooste k. (Päkä Mahta), 24 a. (1935)
Kalmussõ ja pinikeele (kalmusest õhemad, kitsamad) tuvvas tarrõ, et kirpa är ajasse.

Vilbaste, TN 7, 444 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Riistu (puuanumaid) puhastati järgmiselt: nimelt pandi anumasse veidi vett ja visati sisse põlev kadakaoks, mis anuma küljest igasuguse halva lõhna ära kaotas. Ka peletati kadakasuitsuga toast kirpe ja sääski ära.

Vilbaste, TN 7, 458 (14) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Kirburohi kirpude hävitamiseks.

Vilbaste, TN 7, 482 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Sõnajalgu värvimiseks ja veel tuuakse tuppa, et hävitab kirpu.

Vilbaste, TN 9, 321 (4) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Kattekolla, kahtekõlla vesi (Lycopodium annotinum) häviteb täi(d) ja kirbu(d).
Kahtekõlla keedets paan vee sehen ja selle veega mõstas terve ihu üle ja täie ja kirbu om kadunu.

Vilbaste, TN 7, 670 (8) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kailud [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kailud on rohuks koide, kirpude ja jooksjahaiguse vastu tuntud.

Vilbaste, TN 7, 808b < Harju-Madise khk. (1930)
Üle üheksama lill seapõrsaste vastu, sõnajalad kirpude vastu.

Vilbaste, TN 7, 841 (56) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Kalmus. Tarvitatakse kirpude hävitamiseks. Rahvapäraselt hundinui [Ei!].

Vilbaste, TN 7, 849 (39) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. (1932)
Kirburohi [rahvapärast nimetust pole kirjas] - kirpude peletamiseks.

Vilbaste, TN 7, 1012 (2) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kalmusepealsed - kirpude vastu (pillutakse põrandale).

Vilbaste, TN 7, 1020 (8) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Sõnajalg (Filix). Tema juuri ja lehti tarvitatakse väga paljude haiguste vastu. Krampide, kondivalu ja nii edasi puhul pannakse sõnajala lehed voodikotti, pääle selle peletab sõnajalg kirpusid ja nii edasi.

Vilbaste, TN 10, 272 (44) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Maarjasõnajalg (üks väike leht). Maarjasõnajalgu pandi voodi kirpude vasta.

Vilbaste, TN 10, 279 (7a) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Kadrina (end. Vaigar), s. 1914 (1966)
Kõrvenõgest kasutati kirpude vastu. Pandi põrandale.

Vilbaste, TN 10, 311 (17) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Sõnajala lehti pandi aluskotti jooksvahaiguse puhul ja kirpude vastu.

Vilbaste, TN 10, 582 (12) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Kalmusõjuurõ - kirburohi.

RKM I 3, 35/7 (3) < Kose khk. (1959)
Kirbud tekivad, kui toapühkmeid välja ei viida ja nad toas seisavad. Kirbud võtab ära, kui kadakase luuaga tuba pühitakse. Niisama ka, kui vanal kuul tehtud luuaga tuba pühitakse. Noorel kuul tehtud luud sigitab kirpe.

RKM I 9, 373 (10) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Koide ja kirpude vastu: sookael.

RKM I 12, 243 (53) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Sookael on värskelt hea vahend koide ja kirpude vastu.

Vilbaste, TN 5, 4 (18) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Kalmuseid tarvitatakse põrandal kirpude vastu.

Vilbaste, TN 5, 196 (11) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Kalmused. Kirpude vastu.

Vilbaste, TN 5, 197 (15) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Kalmusejuured. Kõhuvalu ja kirpude vastu.

Vilbaste, TN 7, 1023 (9) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kalmus - kalmus - kirpude vastu.

Vilbaste, TN 7, 1151 (21) < Hargla khk., Mõniste v., Karisöödi a. (1938)
Kalmust tarvitatakse kirpude vastu, kalmus tuuakse tuppa, laotatakse põrandale laiali ja nii usutakse, et kirbud hävinevad.

Vilbaste, TN 7, 1161 (13) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Kalmus. Acorus L. Tuntud kirburohi, lehed hakitakse peeneks ja pillutakse põrandale.

Vilbaste, TN 7, 1186 (11a) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kalmused (hilja sügise ja vara kevadel): juuretee, kümme grammi ühe liitri veele keeta. Kirpude vastu, parandab laste isupuuduse, rahhiiti, verevaesu vastu, luujooksva, südamekloppimise, kõhulahtisuse vastu, loomadele söögiisu puudumisel.

Vilbaste, TN 7, 1199 (80) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Mindud (ainsus puudub, küll aga mindulehed, minduõied, aga mitte mint) (M. arvensis).
Lehed ja varred panti voodi, et kirpusid eemale peletada.

Vilbaste, TN 7, 1213 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kalmulehed põrandal kaotavad kirpe.

Vilbaste, TN 7, 1280 (20) < Kihnu khk. (1939)
Nõges - “nõgõs”. Suur-nõges - raudnõgõs. Viheldakse saunas nõgesevihaga jooksva vastu, samaks otstarbeks ka vann. Lehed mahariputatult kirpude vastu.

RKM II 280, 405/6 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Et kirbud asemele ei tule, seks toodi metsast sõnajalgu ja pandi need aluskoti alla voodisse. Seda pidi aga nii tegema, et keegi ei näinud, millal nad sinna panid. Kui mõni lutikas kippus elama puuvoodi laudade vahel, siis viidi voodi vanakuu reedel õue ja valati sääl siis keeva veega üle. Ja tänu nende ravikommetele ei olnud meie suures ja lasterikkas peres (10 last) kirpe ega lutikaid. Kuigi ruumid olid äärmiselt väikesed.

ERA II 170, 693/5 (14b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Ka põgenevad veel kirbud ja lutikad sellest voodist eemale ja ei tule nii kaua enam tagasi, kui kaua veel sõnajala lõhna tunda on.

EFA II 1, 72 (86) < Valga < Okonešnikova raj., Zolotaja Niva k. (Padda), s. 1929 (1995)
Kirpa ka sõa aeg oli palju. Siis toodi tuppa hein niisugune, pänila. Sel on niisugune kõva lõhn, saavad hukka. Laotatakse igale poole põrandale need oksad.

EFA I 16, 31 (23) < Martna khk., Rõude k., Kivisilla t. (1996)
Kirpudele toodi sõnajala lehte.

EFA I 17, 31 (38) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. (Talvik), s. 1937 (1996)
Kirbule ol'l, säändse kõrge haina tõime, kasuse kuuse moodu.

EFA I 17, 40 (9) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. < Omski obl., Saidanga (praegune Novo-Uika) k. (Põder), s. 1909 (1996)
Kirbule tuudi mõtsast määnestki hainu.

EFA I 19, 52 (14) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (1997)
Purjani põranda kõik täis viskasime ja padja alla tože, kirpude vastu.

EFA I 19, 78 (61) < Omski obl., Orlova k. < Starõi Helsingfors (s. Leinfeld), s. 1913 (1997)
Kerbud küll seda koirohtu kardavad. Panti maha.

EFA I 21, 96 (21) < Kanepi khk. < Vologda obl., Vologda l. (Ermel), s. 1916 (1997)
Tuudi kalmussejuuri, panti põrmandu pääle - nuu võtseva kirbu ära.

EFA I 21, 123 (30) < Kanepi khk., Kanepi al. < Kanepi khk., Kaagvere k. (1997)
Kalmusseid tuudi, panti põrandale kirpude vasta.

EFA I 35, 87 (39) < Paistu khk., Pahuvere k. (1998)
Kirbule toodi pujussid ja panti põrmatu peale. Rabati ruttu kokku ja pliidi all põletati ära. Ja kalmussid toodi tuppa. Ja ligetetti lehessega või selle veega pesti. Ja kadusi ära.

EFA I 38, 41 (35) < Tarvastu khk., Pitsu k. (1999)
Kui kirbud on toas, siis too sookaela, siis kaovad, kus kurat, aga ise lähed ka hulluks. Kalmuse võtava ka kirpe ära.

EFA I 41, 73 (26) < Karksi khk., Tuhalaane k., Kuuse t. (2000)
Kirbutõrjeks oli kalmus. Nende lehti visati siis põrandale, juurikid kah, siis tuleb sihuke eeterlik lõhn, kui katki lõikad.

H II 49, 914 (9) < Pilistvere khk., Kõo v., Kulple t. (1894)
Vanal kuul tehtud luuaga olla hää tuba pühkida, sest siis kaduda kõik kirbud ära.

RKM II 356, 377 (159) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Kalmusejuuri tarvitati ka. Need kasvavad jõe põhjas ja kraavides. Taim tõmmatakse juurega üles ja juurikas kuivatatakse. Kuiv juurikas jahvatati pulbriks, näiteks kohviveskiga ja riputati söödikute hävitamiseks igale poole (näiteks kui taheti hävitada kirpe, täisid).

RKM II 373, 21 < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1983/4)
Kirpude vastu toodi tuppa voodisse ja põrandale kalmukalehti. Samuti pesti põrandat lehelise veega, mis tehti tuhast.

RKM II 400, 320 (48) < Tõstamaa khk., Tõstamaa al. < Tõstamaa khk., Pootsi v. (1987)
Luua oksad tulevad vanas kuus koju tuua, siis ei sigine kirpe ega matikaid.

H II 49, 432 (4) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa k. (1893)
Täielkuul, kui kuust riivatakse, on hää aeg: sügelisi, käsnu, harjaseid, prussakaid, kilka, kirpa, lutikaid ja kõiki söödikuid rohitseda, et siis kohe kaovad; luudi teha, et kirpa ei teki; /---/.

RKM II 375, 223/4 (23) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kirpude vastu olid sõnajalad. Neid tuli tuua voodisse linade vahele ja voodikoti alla. Samuti põrandale. Veel oli üks taim - kirburohi, väga hea. Sai tuppa tuua ja kirbud kadusid. Kas olid need taimed mürgised või ei tahtnud kirbud nende taimede lõhna, kes seda teab, aga need taimed aitasid kirpe kaotada küll. Kirpude puhul sai seebikivi pära veega toa põrandaavad pesta. Kirbud kadusid ja põrandad said puhtaks ja valgeks. Ka pesu pesti seebipäraveega ja lehelise veega, mis hävitas kirpe ja nende mune. Valget pesu sai keeta igal pesupäeval.

RKM II 375, 310 (32) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
Kirpude tõrjeks toodi ka sõnajalgu metsast ja asetati voodisse lina alla, hävitas küll kirpe.

RKM II 254, 351 (109) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Siin tarvitatakse sõnajalga koerte kuutidesse panekuks. Koertel kaovad siis kirbud. Kutsikaid pestakse sõnajala leotisveega, et kirbud ja täid kaoks. Sõnajalgade põletustuhast saab väga head lehelist. Tuha tegemiseks sõnajalad kuivatatakse.

E 16951 (45) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. (1895)
Kes kirpudest tahab lahti saada, see tehku vanakuu lõpetuses luudasi ja pühkigu nendega tubasi.

Vilbaste, TN 7, 393 (b) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1931)
Nõgest tarvitatakse kirpude vastu.

KKI 10, 516 (9) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Kerpude ja lussude vastu aitab kailurohi. Kailuvesi on kaapsutaimedele ka ea. See on usside vastu.

RKM II 257, 428 (10) < Rakvere khk., Rakvere l. (s. Prillup), s. 1887 (1968)
Kirbud. Kirburohtu kasvab peenardes. Seda koti sisse panna ja põrandale. Ise olen teinud. Kirbud kadusid ära.