Haiguste märksõnad

Kirbud

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Kurepõlv. Kirpa vasta pruukimine nubukraut[?].

Kirpude vastu riputati katkilõigutud kalmuseid ja mõruheinu (Flohkraut) põrandale.

Pännül.
Kirburohi magamiserõivastõ sisse, koide vasta rõivastõ sisse. Lammastelle kopsohaigusõs rohos süütä.

Kalbusid (kalmusid) ja hundihambaid pruugitakse kirpude vastu rohuks.
Kalbused võetakse kõige juurtega maast üles ja pannakse igale poole riiete sisse. Voodid, kus kalbused sees on, sinna ei pea kirbud iialgi tulema.
Hundihambad aga kuivatatakse enne ära ja nende seemneid ja lehe puru pannakse riiete vahele.

Kui tuas palju kirpa on, korjaku sookaelud (kaerad), pillugu põrandale maha, siis ei ole enam kirpa.

Kalmuse õied ja juured kuivatatakse räästa all ära, siis leivaahjus, tehakse pulbriks. Siis on hea kirburohi. Kui sisse võtta, siis võtab kõhu kinni, võib ka viina sisse panna. Kuid peab inimese kalmus olema, mitte soo-ingver (seajuur), mis inimese ära suretab. Inimese kalmuse tundemärgid: ümarik, mitte kolmekandiline. Ülepea pidada kalmusid 5 sorti olema.

[Araceae. Acorus calamus. Kalmus] Lehed värskelt kirburohuks tarvitatud.

Kalmuse õied ja juured kuivatatakse räästa all ära, siis leivaahju, tehakse pulbriks. Siis on kirburohi. Ehk ka sisse võtta, siis võtab kõhu kinni. Ehk viina sisse panna. Kuid peab inimese kalmus olema, mitte soo-ingver = seajuur, mis inimese ära suretab. Inimese kalmuse tundemärgid: ümarik, mitte kolmekandiline. Ülepea kalmusid 5 sorti.

Kõrvenõgeseid toodi, tuppa kirpude kaotamiseks.

[Arstimised]
Kirbusid ära kaotada tuleb "anipaju" lehtedega, kui neid tubaka moodi on katki lõigatud ja põrantude peale nii kui ka sängidesse on laiali pillutadud.

Suure Neljapäeva hommikul peab lepa luuaga enne päeva tuba pühitama ja pühkmed põllule rattarööpasse visatama, siis ei sigine kirbud.

Kirpusid ära kaotada, tuleb "anipaju" okste ja lehtedega, kui neid tubaku moodi katki on lõigatud ja põrantu peale nii kui ka sängidesse on laiali pillutud.

Kalmus.
Kalmuselehed pandi põrmandu pääle, kui kirpe olli pallu. Niideti maha ja värskelt kohe pandi.

Kalmusejuurikas.
Nõrk tee soodustab seedimist. Laste vannitamisvette lõigatakse pisut juurt. Lehed ja juured kirpude ja sipelgate tõrjeks. Tekitab toas (aidas) mõnusa lõhna.

Trifolium arvense - kirburohi (raputatakse põrandale, siis kirbud poevad sisse ja pühitakse välja).

Jõeäälmas, ’kalmus’. Juured on kõhurohi, lehed kirpude vastu.

Kalmused - tarvitati kirpude vastu. Lõiguti kõige juurtega põrandale maha. Kirbud siis hävinesid.

Sõnajalad on kirpude vastu. Mõned magavad, sõnajalad voodis külje all; pidada väga hea rohi olema tervisele.

Sookail [kirjakeelset nime pole märgitud] [Ledum palustre sookail] [nõges].
„Kui siad punataudis, siis kohe aidiku sigadele piale loopida, nenda kui nõgeseid. Mõni piab enesele, kui on jooksva, siis voadikunka (aluskoti) sees. Ka on see siis hia kirpude vasta. Muudkui igaüks ei kannata seda, sellest, et sookail on vänge hais, nii et paneb kohe pia valutama. On nisike ilusa õiledega ja kasvab nigu poesas kohe soakünkadel. Õiled valged, lehed ninda kitsukesed.“

a) kirburohi, b) koirohi [kirjakeelset nime pole märgitud] [? Artemisia absinthium L koirohi].
„Minu paaba [vanaema] ikke korjas kirpu- vai koirohtu kirpude ja koide vasta.“

Aedkirburohi - see on seatapja. Ega muidu seda siga sööma hakkagi, aga kui on raiutud sia söögi hulka, siis võib siga surra. See on väga mürgine. Kui on kuivatatud, siis on kirburohi.

Taimed, hainad:
Kalmus. Kasvab järves, jões, lompides. Kuivatunult voodikotis ei lase kirbul sigineda. Juured annavad sigadele söögiisu ja tervist. Teine jagu kalmust kasvab kuival maal.
/---/

Viharohi, k(r)ipirohi, kirburohi [Polygonum hydropiper].
Tuntud kui kirpude hävitamise rohi. Kus kirpa palju, nagu voodis, sinna pandakse voodilinade või tekkide vahele neid taimi, siis kaduva kirbud ära. Sellest saanu ka vististi see nimi. - Taimede tarvitus kirpude vastu on kohe korjates - toorelt.

Mündid ja kalmused toodi voodisse, nende lõhn ajas kirbud ja lutikad voodist minema.

Kirburohi. Kerburohud. Nendega pidada kerpa kautatama. Ka teadmata, kuidas.

Kalmukad pandi magamiskotti, kaotavat kirbud ära.

Saadan juuresolevalt kaks taime, mis mõlemad määrata.
Üht, arvatavasti põldmünt, kutsutakse kirbuheinaks („kirbuhain“) ja tarvitatakse kirpude vastu kas põrandale või voodisse riputatult (Luke vald, Tartumaa).

Pänul (Artemisia absinthium) on hää kirpude ja koide hävitaja.

Sookaigast (Ledum palustre) tarvitatakse lutikate, kirpude ja koide hävitamiseks.

Ubalehte tarvitatakse kirpude vastu.

Sõnajala lehti tarvitatakse voodisse pannes kirpude hävitamiseks.

Koirohtu tarvitati koide hävitamiseks ja kirburohtu kirpude hävitamiseks. /---/

Kalbuseid tarvitakse kirburohuks.

Kalmusejuurtest tehakse kirburohtu - “insektapulber”.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanasti, kui puudusid kõiksugu arstirohud, siis tarvitati taimi.
Kalmuse- ehk tatersäla juuri tarvitati sisemise haiguse vastu ja lehti kirpude hävitamiseks vooditest.

Kirburohi /---/ Poligonum (Familie Polyconca). Pandakse sängidesse, et kirbud ära kaovad (rohelised).

Muruhein /---/ Polygonum aigulare (Familie Polygonäe). Kaotavat kirbud ära.

Kukkekuused /---/ Eguistum silvaticumi (Familie Equisetacea). Hoidma kirpa eemale.

Villpea /---/ Eriphorum (Familie Cyperaceae). Pantakse magades kottide sisse kirpude ja lutikate kaotamiseks.

Tommikas /---/ Prunus padus (Familie Amykdaleä). Selle luujahu olevat kirpudelle ja täidelle suretav.

Raudnõges. Kõrvenõges. Kirpude vastu. Toodi tuppa, raiuti puruks ja riputati põrandale.

Suured nõgesed kirpude vastu, tuleb põrandale nõgesed laotada laiali, siis varsti kirbud kaovad.

Maarjasõnajalg.
Oli kellelgi liig palju kirpe majas, siis toodi maarjasõnajalgu.

Sõnajalga kasutatakse kirpude kaotamiseks.

Kirburohi - tuuakse riiete sisse kirpude hävitamiseks.

Koirohuga hävitatakse kirpe.

Kirpa, lutikit ja kirgestet [prussakate] vasta keedetäs suukanarikka ja tulilille ja leemega tsiugutas sinnä, koh kirbu ja lutise ehk kirgese omma. Täie vasta tetäs rohto elavast hõbehest ja magehest võiust, mis kokko seätäs. Määntäs hius kokko. Tingu lõpese lipega är.

Kirburohi lõigatakse osadeks ja pannakse põrandale ja magamiskottide alla - aitab kirpude vastu.

Kalmusejuurt ja lehti tarvitati kirpude vastu. Need puistati põrandale ja pandi ka sängikoti alla.

Milleks tarvitatakse rahva seas taimi.
Võrumaal Kanepi kihelkonnas.
Kalmuseid (Iris germanica) [Acorus] tarvitatakse koide ja kirpude vastu.

Kirbud on hooletusest, laiskusest, mustusest. Parandite pääl olli liiv, kirbud tekivad hullusti liiva sees. Kõige esmalt panti kirbude vasta need kirbueinad või konnaeinad, kalmused ja raudnõgesed, neid aeti hästi maha ja soola visati maha. Keeva vett kallati maha ja voodid uhuti keeva veega.
Märkus: kirbu- ehk konnaheina ei tea ilma nägemata, kas on Polygonum aviculare L. või mingi muu, rahva seas on mitu kirbuheina.

Vanasti oli palju täisid, aga siis oli igas peres saun ja iga nädala pesti. Kirpe oli ka palju, sest olid muldpõrandad, aga nende vastu toodi soost kaeluoksi ja raputati neid põrandale.
Täide jaoks oli ka täisalv - elavhõbeda salv rasvaga segatult. Seda hõõruti juuste sisse.

Kirp. Maarjasõnajalgu pandi voodi.

Kirpude jaoks toodi kalmusid, pidavat kartma.
Nad pidid ka valge peale minema (näiteks valge taldrik maha).

Kalmusejuuri tarvitati ka. Need kasvavad jõepõhjas ja kraavides. Taim tõmmatakse juurega üles ja juurikas kuivatatakse. Kuiv juurikas jahvatati pulbriks, näiteks kohviveskiga, ja riputati söödikute hävitamiseks igale poole (näiteks kui taheti hävitada kirpe, täisid).

Kirpudele pandi kirburohtu. Laualõhede vahele pandi, et ei tuleks. Toorest peast tõime seda kirburohtu.

Kirpude vastu tuli sõnajalgu (ma ei tea, mis sorti) panna põrandalaudade vahele.

Majas kirpude vastu võideldi nii, et põrandaid pesti seebikiviveega. Peres tuli valge voodi ja ihupesu pestes alati ka keeta. Siis hävisid kirbud ja kirbumunad. Sõnajalalehti ja kalmusejuuri tuli põrandale raputada, need hävitasid kirpe. Tragi naine püüdis elava kirbu ka kinni ja tappis küüne all ära, enne seda kahe sõrme vahel uimaseks pigistanud.

Tõrje elamusöödikute vastu - kirpudele pandi põrandale sõnajalgu või ka kalmuseid (värskeid lehti ja juurikaid). Hiljem pühiti koos kirpudega välja. Valgeid laudpõrandaid pesti keeva veega.

Kirbud.
Värskeid raudnõgeseid pandud laiali põrandale, voodi ja ka kõik võimalikud kohad täis, lastud 24 tundi seista ja aitas.

Kirpude (ka täide) puhul viidi aluspesu ja voodiriided mõnikord sipelgapessa. Veidi ajaga sai puhtaks. Vanaema viis voodiriided talvel õue lumehangele, suvel raputas neid vee kohal.
Kõige paremini aitasid kirpude vastu siiski toapõrandale puistatud kalmuselehed.

Kuulsin noorpõlves Häädemeestel, kuidas kirpudest vabaneda. Voodikottide ümber puistada tükkideks lõigatud kalmuseid, voodi alla põrandale ka. Kirbud jäävad uimaseks, kukuvad põrandale. Pühitakse koos kalmusega kokku ja põletatakse.
Samaks otstarbeks võis kasutada piparmünti - mõlemad on tugeva lõhnaga.

Kirbude tõrjeks oli, et värskeid kalmuseid põrandale lõikuda. Lutikade tõrjeks oli keev vesi ja petrolium, kuhu õieti ka midagi muud pidi pandama. Kilgide tõrjeks oli, et pidi hobuse kabjatükke truubi taha peitutama.

Kirpe hävitati kalmustega, mis lõiguti põrandale. Põrandat võis pesta seebikiviga. Lutikaid kõrvetati kuuma veega ja valati üle masinaõliga. Kui aga väävel pandi kaussi põlema, suleti uksed ja aknad, siis suits tappis kirbud kui ka kärbsed ja lutikad. Väävel põleb väikese sinise suitsuga. Sama tehti ka tünnidega, mida taheti puhastada - pandi väävel kummulikeeratud tünni all põlema.

Kirpusid kaotada on kõige parem vanakuu lõpikul, just kuuriivamise ajal. Siis kaseokstest veike vitsakimp teha ning seega magamiseasemid üle pühkida ja ka põrandid võida kimbuga tõmmata. Kaduda siis kirpud.

Põrmandud vaja pühkida kirburohtudega, siis kaovad kirbud.

Kirpude vastu.
Kui majas palju kirpa, tuuakse kirburohtu ehk kirbuheina majasse ja laotatakse põrandule. Kirburohi kaotab kirpa. Kirpude käes kannataja toob õlgi, paneb need majja, sütitab natuke põlema ja laseb enese peale õlesuitsu. Õlesuits peletada kirbud ära.

Kui toas on palju kirpa, siis tuuakse toapõrandale nõgeseid. Nõgesed kaotavad kirbud.

Kirpude ärakaotamiseks tarvitatakse kalpusejuuri ja -lehti. Kalpusejuured või -lehed tulevad peeneks raiuda, ükskõik, kas kuivatatult ehk toorelt sangidesse ehk riiete vahele riputada ja kirbud kaovad kohe, sest nad ei kannata kalpuse lõhna.

Kirpude vasta on kirbu- ehk päevarohi. Sii rohi tambi katki ja riputa asemete (voodite) alla maha.

Nõgesed ja sõõnjalad kautavad kirbud sängist ja toast.

Kirbusid tuleb ära kaotada „anipaju“ lehedega, kui neid tubaku moodi katki on lõigatud ja põrandude peale nii kui ka sängidesse on laiali pillutud.

Kui kirbud väga söövad, siis pane raudnõgeseid asemele ja heida ise keskele, siis sind ükski kerp ei söö.

Kui kerbud söövad, siis kästakse särk seljast ära võtta ja vastu kõrvenõgeseid peksa, siis kauvad kerbud küll ära, aga nõgeste okkad jäevad sisse, mis veel hullem on.

Anipajo luvvaga pühites põrmandut, kaose kirbu ärä.

Kui kirpusid palju majas.
Kui kirpe oli palju, siis pidi jällegi tooma hanipaju oksi ja tegema neist luuda, siis pidi selle luuaga kolm neljapäeva hommikud pühkima kõik kohad läbi ja luud tuli põletada ära ja tuhk visata pärituult, siis pidid kirbud kaduma jäljetult.

Vanas kuus teha kaneprohu luud ja sellega parandat pühkida, siis kirbud kaovad.

Kirp - kirbud arvatakse ära kaduvat, kui voodisse pannakse kalmuseid.

Raudnõgesega kaotakse kirpa. Aea toored raudnõgesed tuppa laiali, siis kirbud kaovad selle järele ka ära.

Kalmussõ ja pinikeele (kalmusest õhemad, kitsamad) tuvvas tarrõ, et kirpa är ajasse.

Riistu (puuanumaid) puhastati järgmiselt: nimelt pandi anumasse veidi vett ja visati sisse põlev kadakaoks, mis anuma küljest igasuguse halva lõhna ära kaotas. Ka peletati kadakasuitsuga toast kirpe ja sääski ära.

Kirburohi kirpude hävitamiseks.

Sõnajalgu värvimiseks ja veel tuuakse tuppa, et hävitab kirpu.

Kattekolla, kahtekõlla vesi (Lycopodium annotinum) häviteb täi(d) ja kirbu(d).
Kahtekõlla keedets paan vee sehen ja selle veega mõstas terve ihu üle ja täie ja kirbu om kadunu.

Kailud [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kailud on rohuks koide, kirpude ja jooksjahaiguse vastu tuntud.

Üle üheksama lill seapõrsaste vastu, sõnajalad kirpude vastu.

Kalmus. Tarvitatakse kirpude hävitamiseks. Rahvapäraselt hundinui [Ei!].

Kirburohi [rahvapärast nimetust pole kirjas] - kirpude peletamiseks.

Kalmusepealsed - kirpude vastu (pillutakse põrandale).

Sõnajalg (Filix). Tema juuri ja lehti tarvitatakse väga paljude haiguste vastu. Krampide, kondivalu ja nii edasi puhul pannakse sõnajala lehed voodikotti, pääle selle peletab sõnajalg kirpusid ja nii edasi.

Maarjasõnajalg (üks väike leht). Maarjasõnajalgu pandi voodi kirpude vasta.

Kõrvenõgest kasutati kirpude vastu. Pandi põrandale.

Sõnajala lehti pandi aluskotti jooksvahaiguse puhul ja kirpude vastu.

Kalmusõjuurõ - kirburohi.

Kirbud tekivad, kui toapühkmeid välja ei viida ja nad toas seisavad. Kirbud võtab ära, kui kadakase luuaga tuba pühitakse. Niisama ka, kui vanal kuul tehtud luuaga tuba pühitakse. Noorel kuul tehtud luud sigitab kirpe.

Koide ja kirpude vastu: sookael.

Sookael on värskelt hea vahend koide ja kirpude vastu.

Kalmuseid tarvitatakse põrandal kirpude vastu.

Kalmused. Kirpude vastu.

Kalmusejuured. Kõhuvalu ja kirpude vastu.

Kalmus - kalmus - kirpude vastu.

Kalmust tarvitatakse kirpude vastu, kalmus tuuakse tuppa, laotatakse põrandale laiali ja nii usutakse, et kirbud hävinevad.

Kalmus. Acorus L. Tuntud kirburohi, lehed hakitakse peeneks ja pillutakse põrandale.

Kalmused (hilja sügise ja vara kevadel): juuretee, kümme grammi ühe liitri veele keeta. Kirpude vastu, parandab laste isupuuduse, rahhiiti, verevaesu vastu, luujooksva, südamekloppimise, kõhulahtisuse vastu, loomadele söögiisu puudumisel.

Mindud (ainsus puudub, küll aga mindulehed, minduõied, aga mitte mint) (M. arvensis).
Lehed ja varred panti voodi, et kirpusid eemale peletada.

Kalmulehed põrandal kaotavad kirpe.

Nõges - “nõgõs”. Suur-nõges - raudnõgõs. Viheldakse saunas nõgesevihaga jooksva vastu, samaks otstarbeks ka vann. Lehed mahariputatult kirpude vastu.

Et kirbud asemele ei tule, seks toodi metsast sõnajalgu ja pandi need aluskoti alla voodisse. Seda pidi aga nii tegema, et keegi ei näinud, millal nad sinna panid. Kui mõni lutikas kippus elama puuvoodi laudade vahel, siis viidi voodi vanakuu reedel õue ja valati sääl siis keeva veega üle. Ja tänu nende ravikommetele ei olnud meie suures ja lasterikkas peres (10 last) kirpe ega lutikaid. Kuigi ruumid olid äärmiselt väikesed.

Ka põgenevad veel kirbud ja lutikad sellest voodist eemale ja ei tule nii kaua enam tagasi, kui kaua veel sõnajala lõhna tunda on.

Kirpa ka sõa aeg oli palju. Siis toodi tuppa hein niisugune, pänila. Sel on niisugune kõva lõhn, saavad hukka. Laotatakse igale poole põrandale need oksad.

Kirpudele toodi sõnajala lehte.

Kirbule ol'l, säändse kõrge haina tõime, kasuse kuuse moodu.

Kirbule tuudi mõtsast määnestki hainu.

Purjani põranda kõik täis viskasime ja padja alla tože, kirpude vastu.

Kerbud küll seda koirohtu kardavad. Panti maha.

Tuudi kalmussejuuri, panti põrmandu pääle - nuu võtseva kirbu ära.

Kalmusseid tuudi, panti põrandale kirpude vasta.

Kirbule toodi pujussid ja panti põrmatu peale. Rabati ruttu kokku ja pliidi all põletati ära. Ja kalmussid toodi tuppa. Ja ligetetti lehessega või selle veega pesti. Ja kadusi ära.

Kui kirbud on toas, siis too sookaela, siis kaovad, kus kurat, aga ise lähed ka hulluks. Kalmuse võtava ka kirpe ära.

Kirbutõrjeks oli kalmus. Nende lehti visati siis põrandale, juurikid kah, siis tuleb sihuke eeterlik lõhn, kui katki lõikad.

Vanal kuul tehtud luuaga olla hää tuba pühkida, sest siis kaduda kõik kirbud ära.

Kalmusejuuri tarvitati ka. Need kasvavad jõe põhjas ja kraavides. Taim tõmmatakse juurega üles ja juurikas kuivatatakse. Kuiv juurikas jahvatati pulbriks, näiteks kohviveskiga ja riputati söödikute hävitamiseks igale poole (näiteks kui taheti hävitada kirpe, täisid).

Kirpude vastu toodi tuppa voodisse ja põrandale kalmukalehti. Samuti pesti põrandat lehelise veega, mis tehti tuhast.

Luua oksad tulevad vanas kuus koju tuua, siis ei sigine kirpe ega matikaid.

Täielkuul, kui kuust riivatakse, on hää aeg: sügelisi, käsnu, harjaseid, prussakaid, kilka, kirpa, lutikaid ja kõiki söödikuid rohitseda, et siis kohe kaovad; luudi teha, et kirpa ei teki; /---/.

Kirpude vastu olid sõnajalad. Neid tuli tuua voodisse linade vahele ja voodikoti alla. Samuti põrandale. Veel oli üks taim - kirburohi, väga hea. Sai tuppa tuua ja kirbud kadusid. Kas olid need taimed mürgised või ei tahtnud kirbud nende taimede lõhna, kes seda teab, aga need taimed aitasid kirpe kaotada küll. Kirpude puhul sai seebikivi pära veega toa põrandaavad pesta. Kirbud kadusid ja põrandad said puhtaks ja valgeks. Ka pesu pesti seebipäraveega ja lehelise veega, mis hävitas kirpe ja nende mune. Valget pesu sai keeta igal pesupäeval.

Kirpude tõrjeks toodi ka sõnajalgu metsast ja asetati voodisse lina alla, hävitas küll kirpe.

Siin tarvitatakse sõnajalga koerte kuutidesse panekuks. Koertel kaovad siis kirbud. Kutsikaid pestakse sõnajala leotisveega, et kirbud ja täid kaoks. Sõnajalgade põletustuhast saab väga head lehelist. Tuha tegemiseks sõnajalad kuivatatakse.

Kes kirpudest tahab lahti saada, see tehku vanakuu lõpetuses luudasi ja pühkigu nendega tubasi.

Nõgest tarvitatakse kirpude vastu.

Kerpude ja lussude vastu aitab kailurohi. Kailuvesi on kaapsutaimedele ka ea. See on usside vastu.

Kirbud. Kirburohtu kasvab peenardes. Seda koti sisse panna ja põrandale. Ise olen teinud. Kirbud kadusid ära.